tõusvad istmeread, kust tohutud rahvahulgad võisid ohutult jälgida all toimuvat võitlust ja tapatalguid. Siin võistlesid gladiaatorid ja näidati eksootilisi metsloomi, keda aldul ainult vaadati ning kes seejärel tapeti. Titus Flavius Vespasianus, kes sai keisriks aastal 69 p. Kr., andis käsu rajada massiivne püsiv ehitis, mis kannaks tema perekonna nime ning oleks suurem ja parem kui ükski teine. Flaviute amfiteatri areen ehitati järve kohale. 8 sajandist alates on Flaviuste amfiteater tuntud Colosseumi nime all. Nimi on arvatatavasti tuletatud kolossaalsest keiser Nero kujust, mis seisis ehitise lähedal. Selle asemel et kuju hävitada, laskis Vespasianus kuju vaid pea vahetada, kuju enda nimetas aga Apolloks. Colosseum, mille ümbermõõt on pool kilomeetrit ja kõrgus 55 meetrit, on ehitatud travertiinist, tufist ja tellistest. See avati Vespasianuse järglase Tituse poolt 80. Aastal p. Kr.
Ateenas ja teistes Kreeka linnades hakati ehitama suuri teatreid, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Nõnda ehitati Ateenasse Dionysose auks teater, mis mahutas kuni 30 tuhat vaatajat. See oli ehitus, mis oli asetatud poolringina akropolise kallakule. Teater asus lahtise taeva all ja oli katuseta. Ülemised istmete read pealtvaatajaile olid raiutud otse kaljusse, alumised aga olid valmistatud marmorist ja puust. Need poolringis astangutena laskuvad istmeteread said amfiteatri nimetuse. Amfiteatri ees asus kõrgem tasane plats, kus algul esinesid näitlejad ja asetses koor. See oli orkestra (sellest tuleb meie "orkestri" nimetus). Orkestra taga kõrgendikul oli teine plats, kuhu riputati üles dekoratsioonid. See oli lava (kreeka keeles "skene"). Siin hakkasid pärastpoole esinema näitlejad, kuna koor jäi orkestrasse. 1.3 Antiikteatri näitlejad Kreeka näidendeist võisid osa võtta ainult mehed. Seepärast täitsid ka naisteosi mehed
Gladiaatorimängude traditsioonil oli Vana-Roooma ühiskonnas oma kindel ja sugugu mitte tähtsuset koht. Järgneva tekstiga püüangi lugejani tuua gladiaatorite ning gladiaatorivõiltuste tähenduse ja tähtsuse Vana- Rooma ühiskonnas. Tähenduse, mis ei seisnenud kaugeltgi ainult meelelahutuses. Alustuseks lahkaksin pisut ühte huvitavat võrdlust, mis on välja toodud gladiaatorite võitlusareeni ja Vana-Rooma ühiskonna vahel. Nimelt on iidset amfiteatri ülesehitust võrreldud Vana-Rooma ühiskonnakihtide jaotumisega, kus kõige tähtsamal, kesksel positsioonil asub riigipea, temast pisut eemal kõrged riigiametnikud, senatiliikmed, nobiliteet, vähemtähtsatel positsioonidel harilik kodanikkond, kõige viimastes ridades võisid mänge jälgida naised ja orjad (3). Gladiaatorite positsiooni on selles kontekstis aga suhteliselt keeruline määratleda. Võib neid ju võtta kui kõige madalamal positsioonil asuvaid
kuulusid aristokraatidele. Seal asus ka keisri looz. Keskmised read olid tasulised ja määratud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid tasuta, seal viibisid proletaarid ja tihti ka orjad. Muudetava kõrgusega areeni all asusid teenindusruumid ja loomapuurid. Nagu Kreeka teatritel ei olnud ka amfiteatritel katust. Rooma ehitajad leiutasid aga nn päikesepurjed. Vajadusel tõmmati riie päikese- või vihmakaitseks üle amfiteatri. Colosseum on praegu varemeis ja kuigi üle poole temast on hävinud, on ta ikkagi Antiik-Rooma suurim mälestusmärk. COLOSSEUM COLOSSEUM
Sport-äri või kultuur? Sport, mida see mõiste tähendab? Sõna seletab ennast arusaadavalt: himu liikumise vastu, soov ennast vormis hoida ja jälgida tervislikku eluviisi.Äri ja kultuur käivad spordiga käsikäes.Sporti hakkab üle võtma äri,kuna suured rahad on mängus ja kõik tahavad teenida palju raha.Kas siis kultuur hakkab tahaplaanile jääma? Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Tugevat emotsiooni on võimalik müüa suure raha eest. Enamik tarbimisotsuseid teeme emotsioonist lähtuvalt ja emotsioon on ainukene asi, mida ka tegelikult õnnestub müüa. Sport loob emotsiooni ja elab selle müügist. Ühelt poolt on sport meelelahutus, teiselt poolt äri nii sportlastele, kes spordiga teenivad igapäevast leiba, kui ka ettevõtjatele, kelle jaoks sport on võimas ja tulemuslik turunduskanal. Sõnum on seda efektiivsem, mida tugevamalt seda eksponeeritakse ja spordis on selleks palju võimalusi. Andrus Veerpa...
Koostas: Liisi Reimaa 10a Ateenas ja teistes Kreeka linnades hakati ehitama suuri teatreid, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Nõnda ehitati Ateenasse Dionysose auks teater, mis mahutas kuni 30 tuhat vaatajat. Teater asus lahtise taeva all ja oli katuseta. Ülemised istmete read pealtvaatajaile olid raiutud otse kaljusse, alumised aga olid valmistatud marmorist ja puust. Need poolringis astangutena laskuvad istmeteread said amfiteatri nimetuse. Siin hakkasid pärastpoole esinema näitlejad, kuna koor jäi orkestrasse. Antiikteater koosnes seega kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ja ringikujuline väljak kahe sissekäiguga koori jaoks, mida hakati hiljem nimetama orkestraks. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis skeene, mis oli etendusel taustaks ja kõlaseinaks. Kõige keerukam lavamasin oli tõsteseadeldis, mille abil võis jumal taevast maa peale laskuda. Antiikteatri
Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes Kogu tänapäeva ehitus põhineb mingil määral antiikkunstist pärit avastustel. Sealsed tehnikad ja ideed omavad tänapäeval suurt tähtsust. Vana-Kreekas olev akropol kujutas endast kõige kõrgema kalju otsa rajatud tsitadelli. Mesopotaamia ehituskunstis leiutati palju tähtsaid konstruktsioone, mida kasutatakse siiani. Kaared ja võlvid, mida kasutati näiteks keldrite või väravate ehitamisel. Kreeka arhitektuurist aga kujunes välja mitu erinevat stiili, mida seal ka kasutati. Dooria, Joonia ja Korintose stiil. Stiilid erinevad üksteisest sammaste ja kujunduse poolest. Kõigil stiilidel on karmid reeglid, mida on järgitud rangelt igas ehitises. Kreeka skulptuurikunstis kasutati meetodit, mis aitas teha keerulisemaid poose skulptuuridel. Seda kutsuti nõjajala meetodiks, kuna keha raskus toetub ühele jalale, teine jalg on lõdvalt. ...
Hiiglaste tee on looduslik hiigelsuurte mõõtmetega astmestik, mis viib merre. (Asub Põhja-Iirimaal) Laiale avalikkusele sai Hiiglaste tee tuntuks 1693. aastal. Aasta varem sellesse paika sattunud piiskop Derry linnast ja üks Cambridge'ist tulnud õpetatud mees avaldasid teadusajakirjas asjakohase kirjutise. Aga veel 18. sajandi lõpus oli doktor Samuel Johnson öelnud, et Hiiglaste tee "väärib küll vaatamist, aga mitte vaatama tulekut". 1986. aastal kanti Hiiglaste tee UNESCO maailmapärandi loendisse. Põhja-Atlandi ookeani tekkimise algusaegadel, kui eraldunud mandrite vahele tekkinud Põhja-Atlandi ookean juba olemas oli, vormiti selle servi ikka ja uuesti ümber. Gröönimaa läänekallas eraldus Kanadast ca 80 miljonit aastat tagasi, kuid kagukallas oli kindlalt kinnitatud vastasasuva Briti saarte loodekalda külge. Umbes 20 miljonit aastat hiljem hakkasid ka need rannikud eralduma ja suuremad vulkaanid paiknesid seal, kus praegu on saared Sk...
Turundusvahendite abil on hakatud edendama nii sportlaste kui ka spordiürituste müüki ja spordialade populaarsuse tõstmist. Spordi ja äri vahe on selles, et spordis lehvib riigilipp kõrgemal kui äris. Sport on tähtis kultuuri osa, mida tuleb säilitada. Sport on kahtlemata omaette kultuur nagu väidab ka Paavo Kivine EOK olümpialiikumise divisjoni juht. On olnud seda juba neist aegadest alates, kui vanad kreeklased oma areaali laiendades ehitasid esimeste objektidena nii amfiteatri kui staadioni. Seal arenesid välja ka mitmed spordivõistlused, kaasa arvatud olümpiamängud. Nende võitjaid autasustati ning edu ja kuulsus oli tippsportlastele alati garanteeritud. Näiteks omavad kultuurilist tähtsust ka olümpiamängude ava ja lõputseremooniad kui unikaalsed kunstilised etendused. Ajas on sportlase staatus ja saatus muutunud. Tippsportlaseks saamine on väga raske katsumus. Selleks tuleb läbida aastaid treeninguid ning oskuste ja kogemuste pagas
read olid tasulised ja määratud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid tasuta, seal viibisid vaesed töölised ja tihti ka orjad. Pealtvaatajaid eraldas areenist kõrge vahesein. Muudetava kõrgusega areeni all asusid teenindusruumid ja loomapuurid. Nagu Kreeka teatritel, polnud ka amfiteatritel katust. Rooma ehitajad leiutasid aga nn päikesepurjed. Välisseina neljandale küljele olid püstitatud mastid, mille külge kinnitatud riie tõmmati vajadusel päikese- või vihmakaitseks üle amfiteatri. Mängude algusest andis märku pasunasignaal, mille järel kiivrites, kilpide ja rinnakaitsetega võitlejad marssisid kahekaupa rivis valge mereliivaga kaetud areenile. Gladiaatorid peatusid autribüüni ees ja tervitasid korraldajat parema käe tõstmisega. Enne pärisvõistluse algust näidati oma oskusi nüride relvadega. See aitas kihlvedude sõlmijaid paremini hinnata võitlejate võimalusi. Seejärel vahetati relvad ja algas võitlus elu ja surma peale
Akvedukt Lõuna-Prantsusmaal, millega juhiti mägedest lume sulades tekkinud vett 48 km kaugusele Nimes'i linna. 6. Mis otstarvet täitis Colosseum? Kirjelda selle antiikaja suurim amfiteater. Asub Roomas. Nime sai see välimust, mahutavust, korruseid! läheduses seisnud Nero kolossi järgi. Selle hiigelsuure amfiteatri ümbermõõt on 524 m, pikitelg on 188 m, ristitelg on 156 m. Kõrgust on hoonel 48,8 m ja ehitis on neljakordne (dooria, joonia, korintose). Mahutas ta 50000 pealtvaatajat. Kuni aastani 405 toimusid seal gladiaatorite võitlused. Kuni 523 a. toimusid võitlused loomadega. Sellest ajast on
arca kirst (raha, väärisasjade, rõivaste jaoks) arkaad - (ld.k arcus `kaar'), sammastele või piilaritele toetuv kaaristu; petikarkaad on müüri ette liigendamiseks ja kaunistuseks ehitatud arkaad; Rooma teatrite ja akveduktide konstruktiivne- ja kujunddetail armamentarium relvaladu Rooma castrumis atika ehitise karniisi kohal paiknev madal dekoratiivsein, Roomas võidukaart krooniv osa, mida kaunistas raidkiri või reljeef, ka amfiteatri viimane korrus augur Rooma ja Etruski preester, ametnik ja ennustaja, kes uuris jumalate soove lindude lennu järgi (kas nad lendavad grupis või üksi, kas nad teevad häält, kuhu lendavad ja mis linnuliik on) auguratorium koht, kus augur ennustas augurium jumalate tahte ennustamine auspicium tulevaste sündmuste ennustamine lindude põhjal aulaeum eesriie (nt. teatril), ka selle imitatsioon (kivist, stukist vm materjalist)
päevadel lõhnaveedusid. Ometi olid need teatrid vaid ilusad tühjad kestad, kus vaatajaile pakuti surevat kunsti. Rooma teatrites mängiti enamasti jämekoomilisi nilbeid ja roppe miime ja farsse, mille sisuks põhiliselt purjutamine, ahnus, abielurikkumine või efektsed akrobaatilisd numbrid, kus napis riides tantsijannad pilku püüdsid. Rooma iidne amfiteater Colosseum on alati masse lummanud. Antiikajal meelitasid rahvast amfiteatri areenal korraldatud elu ja surma peale võitlevate gladiaatorite vaatemängud. Tänapäeval on Colosseum üks külastatavamaid vaatamisväärsusi maailmas, mis võlub oma pea kahetuhande aastase ajaloo ja seni paljastamata saladustega. Colosseum on sööbinud ajalukku kui Rooma Keisririigi vägevuse ja julmuse sümbol. Keiser Augustus näiteks lasi korraldada vaatemängu, kus tapeti 10 000 gladiaatorit ja ligi 4000 metslooma lõvisid, tiigreid, sebrasid, isegi kaelkirjakuid
maapinnale. Plaaditud, liivatud areen asus keset teatrit ümbritsetuna ülespoole astmetena tõusvatest istmeridadest. Selline paigutus lubas kiiret pääsu kõikidele istmeridadele. Teater sisaldas veel erinevaid ruume vastavalt otstarbele (näitlejate ruumid, töötajate ruumid, loomade puurid, jne). Peale etenduste võis seal näha ka gladiaatorite mänge ja loomade võistlusi. Rooma esimene kivist amfiteatri välismüür on neljakorruseline (Colosseum) ning kaunistatud erinevate klassikaliste sambastiilidega. Selline stiilide segamine on Roomale väga omane vastupidiselt kreekale. Ehitusmaterjalina Kreekas kasutati elamuehituses põhiliselt põletamata savitelliseid, lubjakivi, puitu, punutud matte. Templid ja ühiskondlikud hooned ehitati puust, liivakivist, alates 6. sajandist sai templite ja ühiskondlike hoonete põhiliseks ehitusmaterjaliks marmor.
Naine suri 1630 a. oma neljateistkümnenda lapse sünnitamisel. Seda loetakse maailma kauneimaks mausoleumiks. Ehitis on oma põhiplaanilt ruudukujuline, 94,5 x 94,5 m suur ja 74 m kõrge valgest marmorist kuppelehitis, mille igas nurgas seisab minarett. Ehitis ise asub kauni pargi keskel. Taj Mahali ehitas umbes 20 000 töölist ja ehitus lõpetati 22 aastaga. COLOSSEUM ROOMAS Vaatemängude paik Colosseum ehk Flaviuste amfiteatri ehitust alustati 71. aastal keiser Vespaisianuse käsul. Avamispidustused (pidustused kestsid 100 päeva) peeti juba järgmise keisri Tituse valitsusajal 80. aastal. Ellipsikujulise põhiplaaniga peaaegu 50 m kõrguse välisfassaadiga, neljakorruseline Colosseum oli 188 m pikk ja 156 m lai hiigelhoone, kuhu mahtus 50 000 vaatajat. Kolmel esimesel korrusel oli 20 kivist pingirida. Neljanda korruse istmed olid puust ja
.................................................................................................9 4 Ajalugu 1.1. Pariisi teke Esimest korda on Pariisi (Lutetia Parisiorum) mainitud Rooma allikais 52 eKr. Sel ajal oli ta keldi hõimu pariiside asula, keskus asus Cite saarel. Asend oli soodne kaubateede suhtes ja tänu sellele tegid roomlased sellest halduskeskuse, mille põhiosa asus Seine`i vasakul kaldal, kus on tänaseks veel säilinud amfiteatri ja termide jäänused. Umbes 270. pKr. Rüüstasid linna germaanlased. Pärast rünnakut taastati linn Cite saare kindlusena ja ta sai praeguse nime Pariis. Pariis hakkas kiiresti kasvama ja muutus tähtsaks Lääne- Euroopa kaubandus-, kultuuri- ja kirikuelulinnaks. Pranstsusmaal kannavad paljud kirikud nime Notre- Dame, mis tõlkes tähendab Jumalaema st. Jumalaemale pühendatud kirikut. Silmapaistvam Notre- Dame
Hispaanias on igas linnas ja linnakeses vähemalt üks plaza del toros. See on ümmargune umbes 50 m läbimõõduga liivkattega areen. Liivale on kantud areeni keskmist kolmandikku e. medio`t tähistav valge ringjoon. Areeni piirab pooleteise meetri kõrgune punane plank, mis kaitseb pealtvaatajaid härja eest. Plangul on 4-5 väikest väljaeenduvat kilpi, mille taha saavad toreadoorid varjuda. Plangu ja tribüünide vahel on paari meetri laiune vahekäik. Areeni ümber tõusevad amfiteatri eeskujul astmete kaupa vaatajate kivist istmed. Vaatajate kohad jaotuvad kolme ossa: SOL ehk päike, SOMBRA ehk vari ja SOL y SOMBRA ehk vahepealne osa. Kõige sügavama SOMBRA kohal asub võitluse presidendi looz. Tänapäeva plaza del toros`ed mahutavad keskmiselt 20000 inimest. Plaza del toros`ega on alati ühenduses kabel, kus toreadoorid enne esinemist palvetavad, laatsaret, kuhu viiakse haavatud, tapamaja, kus langenud loomad nülitakse ning maha müüakse.
jpg&imgrefurl=http://sel linemaailm.wordpress.com/2007/04/05/turgi- 2006/&usg=__lf12X4QZ3g_EY3tvYPXjzBXRjgI=&h=606&w=806&sz=165&hl=et&start= 1&um=1&tbnid=69gFUevl1qrSxM:&tbnh=108&tbnw=143&prev=/images%3Fq%3Dkreeka %2Bamfiteater%26um%3D1%26hl%3Det 13.01.09 8 LISA1 Pildid Kreeka stiilis amfiteater, Ephesose Suur Teater 9 Roomas välja kaevatud amfiteatri areen 10
Petra kaljulinn Jordaanias Tänapäeva Jordaanias asuva Petra kaljulinna rajasid muistsed nabatealased 6. sajandil e.Kr ning see muutus oma arenenud kultuuri ja vapustava arhitektuuriga oluliseks karavaniteede sõlmpunktiks. 106. aastal vallutasid nabatealaste pealinna roomlased. Pärast 363. aasta maavärinat vajus linn vaikselt unustusehõlma, kuni Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt selle 1812. aastal taasavastas. 1985. aastast kuulub Petra ajalooline linn oma amfiteatri, sammastike ja ehitistega UNESCO kaitse alla. Tee linnani läheb läbi kilomeetripikkuse kitsa kõrgete kaljuseinte vahel lookleva mäekuru, kuni äkitselt avaneb hingemattev vaatepilt: punaka valguse kumas joonistub kaljuseinast välja Petra kauneim monument, kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El-Khazneh templifassaad. Kilomeeter kilomeetri järel avanevad külastaja silme ees kivist väljaraiutud ja nikerdatud kalmeehitised, templid, hauakambrid, kaljureljeefid, võlvitud
kahjustustele on hoone sajanditele vastu pannud ning oma tõepoolest kolossaalsete mõõtmete tõttu siiani muljetavaldav. Kunagi mahutas see rohkem kui 70 000 pealtvaatajat, kes tulid jälgima gladiaatorite võitlust, loomajahti ja naumahhiaid ehk lavastatud merelahinguid. Colosseumi nime sai varasem Flaviuste amfiteater alles keskajal, usutavasti sellepärast, et see asus Nero 20 meetri kõrguse kolossi läheduses. Rooma maailma suurima amfiteatri ehitamist Nero keisripalee Domus Aurea valdustes asunud kunstjärve kohale alustas 72. Aastal pKr Vespasianus. Kui tema poeg ja järeltulija Titus Colosseumi 80. aastal sisse pühitses, tähistati seda sündmust sada päeva väldanud pidulike mängudega, mille käigus tapeti 5000 looma. Ellipsikujulise ehitise pikkus mööda pikemat pooltelge on 188 meetrit ja mööda risttelge 156 meetrit. Praeguseni on areeni ümbritsevast travertiinhoonest (kõrgus 50 meetrit) säilinud
otsida uusi eksemplare. Kuningas andis tema palvetele järele. Kaevamisi alustati 1. aprillil 1748. aastal. Juba viie päeva pärast leiti suur seinamaaling. 19. aprillil satuti esimesele surnule. Väljasirutatult lebas maas luustik, kätest, mis näisid veel haaravat, olid maha veerenud kuld- ja hõbemündid. Selle asemel, et edasi kaevata, aeti augud kinni, teadmata, et satuti Pompeii keskele. Uued kaevamised tehti teises kohas. Leiti amfiteatri vaatajateruum. Kuid kuna ei leitud raidkujusid, kulda ega ehteid, hakata kaevama teisest kohast. Leiti villa, mille seinad olid kaetud ilusate freskodega, mis lõigati välja ja kopeeriti. Seejärel aeti villa kinni. Seejärel jäeti Pompeii jälle unustusse, ning siirduti kaevama Herculaneumi. Seal avastati villa raamatukoguga, mida oli kasutanud filosoof Filodemos. 1754. aastal leiti Pompeii lõunaserval üksikute haudade ja antiikse müüri jäänuseid
kõnnumaad kõikjal leidus teid Rooma - Via Appiat oli Appius Claudiuse poolt rajatud siledaks tahutud basaltkividest tee, mis polnud ühestki kohast kitsam kui 4,25 meetrit, seda peeti teede kuningannaks - 19 juuli 64. aastal süttis Rooma - polnud kaugeltki haruldane,et Roomas võttis tuld terve majaderida. - Roomas elas suhteliselt kitsal alal koos 1,25 miljonit inimest - Augustuse ajal loodi 70 000ndest mehest koosnev tuletõrjeüksus, millekasutegur jäi väga väikeseks - ühe amfiteatri kokkuvarisemisel jäid sandiks või said surma 50 000 inimest - Roomas olid kitsad ja käänulised tänavad ning korrapäratud majaderead - 64. aasta tulekahju kokkuvõte : linna neljateistkümnest religioonist jäid puutumata ainult 4, seitsmes jäi laastamine teatud piiridesse. Kolm olid maatasa tehtud - hakkas levima hävimatu legend,et Nero olevat ise Rooma põlema pannud. - Nero võttis linna ülesehitamisel aluseks uue linnaplaani laiad, täisnurkade all lõikuvad
Sellele vaatamata on Tadz Mahal oma ilu ja ainukordsuse säilitanud. Igavese armastuse sümbolina on see India kuulsaim vaatamisväärsus. COLOSSEUM ROOMAS Rooma oli esimene tõeline metropol maailmas. Rooma satiiriku Decimus Junius Juvenalise kirjutatud satiiri juhtmõte oli ,,leiba ja tsirkust". See iseloomustab hästi Rooma valitsejate vahendeid, millega taheti suunata suurte rahvamasside käitumist. Vaatemängude paik Colosseum ehk Flaviuste amfiteatri ehitust alustati 71. aastal keiser Vespaisianuse käsul. Avamispidustused aga peeti juba järgmise keisri Tituse valitsusajal 80. aastal. Roomlased kasutasid ehituses tellinguid ja metallsõrestikke ja enda leiutatud betooni. Ellipsikujulise põhiplaaniga peaaegu 50 m kõrguse välisfassaadiga neljakorruseline Colosseum oli 188 m pikk ja 156 m lai hiigelhoone, kuhu mahtus 50 000 vaatajat. Kolmel esimesel korrusel oli 20 kivist pingirida. Neljanda korruse
Kuid siis tabas teda sokk, kui ta ühel ööl joobunult oma naisele raevuka jalahoobi virutas, mille tagajärjel nii laps kui ka ema surid. Varsti hakkas Nero oma armastatud naisele asetäitjat otsima, kelleks osutus Sporus, kes oli üle linna tuntud homoseksuaal. Nero laskis mehe tema enda nõusolekul kastreerida ja soovahetuse ette võtta. Aasta hiljem läksid nad lahku ning 66. aastal abiellus Nero konsuli lese Statilia Messalinaga. Nero lasi endale ehitada amfiteatri Marsi väljakule, kus talle ka ise esineda meeldis. Kuna talle meeldis väga tähelepanu saada ja samas ka võistelda, siis võttis ta osa võistulaulmisest. Nero tahtis auhinna ausalt võita ning askis ennast kõigi teiste võistlejate kombel ametlikult kirja panna, libistades urni sedeli, mille järgi loositi ülesastumise järjekord. Nero sattus iseenda esinemistest niivõrd vaimustusse, et andis ühe etenduse teise järgi. Ta astus üles kostüümis ja maskis, mängis meeste- ja
all toimuvat võitlust ja tapatalgusid. Siin võitlesid gladiaatorid ja näidati eksootilisi metsloomi, keda algul ainult vaadati ning seejärel tapeti. Roomas oli amfiteatreid ka enne Colosseumi, kuid pärast suurt tulekahju aastal 64 p. Kr. tekkis vajadus uue järele. Titus Flavius Vespasianus, kes sai keisriks aastal 69 p. Kr., andis käsu rajada massiivne püsiv ehitis, mis kannaks tema perekonna nime ning oleks suurem ja parem kui ükski teine. Flaviuste amfiteatri areen ehitati järve kohale, mis kuulunud Vespasianuse eelkäija Nero absurdselt toretseva Kuldse Maja juurde. Ehituspaiga valik oli struktuursest seisukohast arukas, kuid samas demonstreeris see ka fakti, et koletu elu nautimise aeg on lõppenud. Vespasianus ehitas ilmselt sama suurejoonelises stiilis kui Nero, kuid ta tegi seda ühiskondliku zestina, mitte aga tühipalja isikliku lõbu saamiseks. Neole sai osaks postuumne
agoraal, peagi aga rajati selleks teatrid. Theatron tähendab kreeka keeles vaatemängukohta. Kreeka teater oli vabaõhuteater. Ateenas asus see akropoli jalamil. Vaatajate kohad asusid hobuserauakujuliselt ümber näitemänguplatsi. Pingid tõusid tagant kõrgemale eest olid aga madalamad. Jutud räägivad et ülikud olid ees orjad taga. See seepärast et orjade hais kõrgemal ja tagareas ei jõudnud nii ülikuteni. Näiteks: Colosseum Roomas, Amfiteater Arleses, Amfiteatri varemed Tarragonas. KAPITEEL - iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv.Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. Pildil Korintose kapiteel General Post Office`il New Yorkis. Võib ka näha Keila kultuurimaja sammaste ülaosas ja kiriku aias
näha meie päevini säilinud ehitisi Rooma (Galeriuse võidukaar u. a-st. 300) ja Bütsantsi ajast (Sofia kirik, Püha Demetriose basiilika). Argolise kirderannikul asuv sadamalinn ja kuurort Epidauros on tuntud oma termide, staadioni, palestra, odeioni, sammaskodade poolest. Epidauroses asub u. 390. e.Kr. ehitatud Asklepiose tempel ja tolos, milles arvatavasti hoiti pühasid madusid. Teatrisõpradele pakub Epidauros kordumatut võimalust Vana-Kreeka teatritest kõige paremini säilinud amfiteatri külastamiseks, sest 3. sajandist e.Kr. pärinev (ca 2300 aasta vanune) harmooniliselt planeeritud teater on tänapäeval jälle kasutusel. 55 istmereaga amfiteater mahutab 12 000 vaatajat. Maailma kultuuripärandi jaoks on üks olulisematest Kreeka linnadest Põhja- Argolises asuv Mükeene linn. Esimesed väljakaevamised toimusid siin 1876. a., kui kuulus saksa arheoloog H. Schliemann avastas juba Homerose poolt kirjeldatud linna,
Nendel etendustel ei olnud mingit seost müütide või kombetalituste ega kunstilist eelamuste vahendamisel. Amfiteatreid võib lugeda hilise antiikaja urbanismi sünnitiseks. Colosseum: amfiteater, püstitatud tasasele pinnale keiser Tituse ajal. Väljast Colosseumi vaadates torkab silma igasugune keskpunkti puudumine. Kolm arkaadidevööd ja nende peal hiljem juurde ehitatud neljas on täielikus kooskõlas sisemise liigendusega, toetades seespool asuva amfiteatri tribüüne. Ehitis oli 48,5 meetri kõrgune, ellipsikujulise areeniga (185 * 156). See mahutas u. 50 000 pealtvaatajat, kusjuures oli ka 80 sissekäiku nende kiireks sisse- ja väljaminemiseks. Korraga suutis areen mahutada maksimaalselt 3000 paari gladiaatoreid. Ta oli ehitatud segastiilis: ·Esimene korrus oli kaunistatud dooria stiilis poolsammastega, seal istus keiser oma senaatorite, sugulaste ja kaaskonnaga.
Antiikkirjandus. Üldised kordamisküsimused kontrolltööks. 1.Müüt. Müüdi mõiste ja müütide näiteid. -Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid jumalad, loom-inimesed, heerosed. 2.Teatri teke Antiik-Kreekas. Kellega seondus, milliseid näidendeid mängiti, kui pika aja jooksul need kestsid? -Teater tekkis Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi seoses pidustustega Dionysose auks. -Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. -Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega. Tema auks peeti kevadeti 5-päevaseid karnevali-tüüpi pidustusi, millest kolmel esimesel ja viimasel päeval toimus teatrietendusi. -Antiik...
teoseid on väga palju loetud ning läbi ajaloo tsiteeritud, eriti keskajal. Mõjutusi on saanud nt kristlased, prantsuse ja inglise kirjandus, eriti draamakirjanikud (nt Shakespeare ,,Suveöö unenägu"): Rousseau, Goethe, Schiller; prantsuse kodanliku revolutsiooni tegelased, dekabristid, Belinski jt. 49. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut Martialis oli epigrammatik. Tema kirjandusliku pärandi moodustavad 15 raamatut epigramme. ,,Vaatemängude raamat" Flaviuste suure amfiteatri avamise puhul; seeria. Tema epigrammides domineerib pilkeline sisu, need olid lihvitud, puändiga, neid plagieeriti. Iseloomulik oli lipitsemine keisrite ees, roppused, robustne sõnakasutus. Juvenalis oli satiiri klassik. Tema satiirid olid liialdatud ja teravad, kohati vihased ja piitsutavad. Ta teostes kõlab sageli Itaalia vaba rahvastiku kehvemate kihtide hääl. 50. Milliseid kristlikke rooma kirjanikke teate? Quintus Septimius Florens Tertullianus Basileos Suur
Caesar, Augustus ja Traianus veel omanimelised väljakud keiserlikud foorumid. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Varasematele templitele lisati uued, teiste seas ka kõigi jumalate tempel Panteon. Keisrid lasid endale püstitada triumfikaari ja obeliske. Palatinuse künkale kerkisid aga keisrite paleed (Kõiv 2006: 160). Suurejoonelist ehitustegevust arendati Julius Caesari ajal. Ta alustas uue foorumi ehitamist Venus Genetrixi templiga, ehitas uue amfiteatri, Basilica Julia ja laiendas suurt tsirkust (Circus Maximus) (Vaga 1999: 111). Itaalia ehituskunsti arengust vabariigi ajastul annab ülevaatliku pildi a. 79 pKr vulkaani Vesuuvi laava alla maetud Pompei Lõuna-Itaalias. Linna hakati välja kaevama XVIII sajandil. Katastroof 8 säilitas mitte üksnes linna arhitektuurilise üldilme, vaid ka olustikulisi detaile, näiteks kritseldusi
probleemi lahendama. Kuna Corbuloga käis kaasas võitmatu väejuhi kuulsus ei olnud suurt kahtlust sündmuste tulemuse osas. Hoolimata tugevatest tülidest Corbulo ja kohaliku Rooma väejuhi, Quadratuse vahel lahendati olukord positiivselt. Kuna Quadratuse leegionid olid haletsusväärses seisukorras pühendas Corbulo ennast reorganiseerimisele. Nero oli samal ajal hõivatud Marsi väljakul toimuva amfiteatri ehitusega. Sõda Armeenias ei huvitanud teda, tal oli selleks Corbulo. Kui tulid võidukad teated Armeenias, tähistati Nerot imperaatorina, ei sõnagi mehest nende tegude taga. Corbulo tegi enesetapu kui üks ta alluvaid ta vastu tunnistas, leidus inimesi, kes pidasid Corbulot liiga mõjuvõimsaks. 11 Suurim lüüasaamine Rahulikum kui Armeenias ei olnud ka riigi põhjaosas. 60. või 61. aastal tõi käskjalg teate, et kogu
See on ümmargune umbes 50 m läbimööduga liivkattega areen. Liivale on kantud areeni keskmist kolmandikku tähistav valge ringjoon. Areeni piirab poolteise meetri kõrgune punane plank, mis kaitseb pealtvaatajaid härja eest. Plangul on 4-5 väljaeenduvat kilpi, mille taha saavad toreadoorid 13 varjuda. Areeni ümber tõusevad amfiteatri eeskujul astmete kaupa vaatajate kivist istmed. ,,Vaatajate kohad jaotuvad kolme ossa: SOL ehk päike, SOMBRA ehk vari ja SOL y SOMBRA ehk vahepealne osa. Kõige sügavama SOMBRA kohal asub võistluse presidendi looz." Plaza del toros mahutavad umbes 20000 inimest. Seal on alati olemas kabel, kus toreadoorid enne võistlust palvetamas käivad, laasatarist, kuhu viiakse haavatud ja tapamaja, kus langenud loomad nülitakse ja maha müüakse. Võitlusel on toreadooril seljas vorm, käes
(Galeriuse võidukaar u. a-st. 300) ja Bütsantsi ajast (Sofia kirik, Püha Demetriose basiilika). Argolise kirderannikul asuv sadamalinn ja kuurort Epidauros on tuntud oma termide, staadioni, palestra, odeioni, sammaskodade poolest. Epidauroses asub u. 390. e.Kr. ehitatud Asklepiose tempel ja tolos, milles arvatavasti hoiti pühasid madusid. Teatrisõpradele pakub Epidauros kordumatut võimalust Vana-Kreeka teatritest kõige paremini säilinud amfiteatri külastamiseks, sest 3. sajandist e.Kr. pärinev (ca 2300 aasta vanune) harmooniliselt planeeritud teater on tänapäeval jälle kasutusel. 55 istmereaga amfiteater mahutab 12 000 vaatajat. Maailma kultuuripärandi jaoks on üks olulisematest Kreeka linnadest Põhja-Argolises asuv Mükenee linn. Esimesed väljakaevamised toimusid siin 1876. a., kui kuulus saksa arheoloog H. Schliemann avastas juba Homerose poolt kirjeldatud linna, sest kirjandusliku pärimuse
garderoobi ja esinduslike trepistikega, moodustades liigendatud hiigelruumi merele avaneva vaatega. Hoone on tsoneeritud vastavalt otstarbele. Esinejate ja administratsiooni ruumid paiknevad kahel korrusel ning on eraldi kasutatavad. Paraadse katuseterassi- hajumisväljaku all paikneb 300 vaatekohaga jäähall. Kompleksis asuvad veel kohvik, tantsu- ja keeglisaalid. Peasaalis on spetsiaalsed lavaseadmed, laes akustilised ekraanid ning prozektorid. Amfiteatri välisperimeetri kohal rõdul on kabiinid ajakirjanikele ja tõlkidele, helistuudiod ning tehnoruumid. Linnahalli viimistlus on rõhutatult tagasihoidlik, ehitusmaterjalide valik on napp. Välis- ja siseseinad on dolomiidiga vooderdatud. On kasutatud ka monumentaalseid raudbetoonist viimistlusdetaile; garderoobi piirded on liimipuidust. Domineerivad hall, sinine ja roheline toon. Peasaali lage kannavad kaks paari võimsaid 60-m sildegga eelpingestatud terasferme ja nendega
Pont-du-Gard - suur akvedukt, mis tõi linna vett üle Gard´i oru. See on kolmekorruseline sillataoline ehitis. Ehitati see I saj. 18. saj. ehitati sinna kõrvale sild. Nmes - linn, kus asus Pont-du-Gard. Sealne vesi tuli mägedest, lume sulades. Tunnel raiuti läbi kalju. Claudiuse akvedukt - samasugune ehitis nagu Pont-du-Card, ainult vett viis see Rooma linna. Colosseum - antiikaja suurim amfiteater. Asub Roomas. Nime sai see läheduses seisnud Nero kolossi järgi. Selle hiigelsuure amfiteatri ümbermõõt on 524 m, pikitelg on 188 m, ristitelg on 156 m. Kõrgust on hoonel 48,8 m ja ehitis on neljakordne (dooria, joonia, korintose). Mahutas ta 50000 pealtvaatajat. Kuni aastani 405 toimusid seal gladiaatorite võitlused. Kuni 523 a. toimusid võitlused loomadega. Sellest ajast on Colosseum varemetes. Ehitatud on Colosseum travertiinist. Sinna peale sai konstrueerida varikatuse. Etendused kestsid Colosseumis kuni 3 kuud. Alumine
ja dresseerimisnumbrite jaoks. Gladiaatoriyte heitlused ilmusid alles 3 saj ekr.nende varustus varieerus sõltuvalt nende rollist ja võitlusviisist.keisririigi ajal suhtuti neisse kui kangelastesse, ehkki nad olid enamasti syydimõistetud, sõjavangid või vabatahtlikud kohuslased. Neid koolitati spets koolides ning võideldi elu ja surma peale. Kes jäi ellu, teenisid välja vabaduse. 1 saj rajab keiser esimese tõelise amfiteatri Colosseumi. Rooma kõige suurem teater. Avati aastal 80. Korraldati pidustusi mis kestsid 100 päeva. Kolosseum mahutas 50 000 pealtvaatajat. Teatrid- lavamängud toovad roomasse etruski rändrahvad. Pikka aega toimusid puust lavadel, mis võeti näitemängu lõppemisel kohe lahti. Vaatajad seisid püstijalu. Näitemänge esitati tavaliselt kindlasti pidustuste ajal ja nad sisaldasid nii laulu kui tantsu, kus dekoratsioonidel ja kasutataval mehaanikal oli oluline roll
põhjakihtide/tõusikute elust (seiklused, erootika, grotesk, satiir jne), oluline ajalooliste viidete pärast. Teemaks vabaks lastud orja seiklused Rooma riigis, rändas linnast linna, põgenes. Trimalchiot kujutataks uusrikka vabaks lastud orjana, väga nõme, labane ja käituda ei oska. 76. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut. Martialis oli epigrammatik. Tema kirjandusliku pärandi moodustavad 15 raamatut epigramme. ,,Vaatemängude raamat" Flaviuste suure amfiteatri avamise puhul; seeria. Tema epigrammides domineerib pilkeline sisu, need olid lihvitud, puändiga, neid plagieeriti. Iseloomulik oli lipitsemine keisrite ees, roppused, robustne sõnakasutus. Juvenalis oli satiiri klassik. Tema satiirid olid liialdatud ja teravad, kohati vihased ja piitsutavad. Ta teostes kõlab sageli Itaalia vaba rahvastiku kehvemate kihtide hääl. 77. Millist valdkonda käsitleb Quintilianuse looming? Rooma riigi palgal olev hispaanlasest retoorika õpetaja
Gallia ülestõus ning Nero tegi enesetapu. Kodusõda ehk nelja keisri aasta, kus kordamööda üritasid keisriks saada senaatoritest väepealikud. Vespasianus (69-79): juutide ülestõusu mahasuruja, tema poeg hävitas Jahve templi. 69 marssis vägedega Rooma. Pärines Flaviuste perekonnast, mille järgi nüüd ka dünastiat nimetatakse. Kokkuhoidlik: hoolitses riigikassa täitmise eest, maksustas kempsud (,,raha ei haise"). Senatisse provintsiaristokraatiat. Alustas Flaviuse amfiteatri ehk Colosseumi ehitust. Titius (79-82): ideaalne keiser, eelmise poeg ja Jeruusalemma mässu mahasuruja, senatiga head suhted. Domitianus (81-96): võttis endale alalise tsensori ameti, lasi senaatoreid hukata, tõstis sõjaväe palka. Tapeti. 3. Keisririigi õitseng 2. sajandil: Traianus ja Rooma välise võimsuse tipp; Hadrianus; Antoninus Pius; Marcus Aurelius. Hirmsale Domitianusele järgnes viis head keisrit, mistõttu hiilgeaeg. Keisrid ja senat said
Hispaanias on igas linnas ja linnakeses vähemalt üks plaza del toros. See on ümmargune umbes 50 m läbimõõduga liivkattega areen. Liivale on kantud areeni keskmist kolmandikku e. medio`t tähistav valge ringjoon. Areeni piirab pooleteise meetri kõrgune punane plank, mis kaitseb pealtvaatajaid härja eest. Plangul on 4-5 väikest väljaeenduvat kilpi, mille taha saavad toreadoorid varjuda. Plangu ja tribüünide vahel on paari meetri laiune vahekäik. Areeni ümber tõusevad amfiteatri eeskujul astmete kaupa vaatajate kivist istmed. Vaatajate kohad jaotuvad kolme ossa: SOL ehk päike, SOMBRA ehk vari ja SOL y SOMBRA ehk vahepealne osa. Kõige sügavama SOMBRA kohal asub võitluse presidendi looz. Tänapäeva plaza del toros`ed mahutavad keskmiselt 20000 inimest. Plaza del toros`ega on alati ühenduses kabel, kus toreadoorid enne esinemist palvetavad, laatsaret, kuhu viiakse haavatud, tapamaja, kus langenud loomad nülitakse ning maha müüakse
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
(lihtrahvas, õnnelik lõpp). Sõna ,,teater" tähendust mõisteti keskajal umbkaudselt. Tunti küll antiigi teatritekste (Terentius, Seneca, Menandros), kuid nende zanreid hinnati ebatäpselt (nt tragöödiaks peeti katastroofiga lõppevat ülevas stiilis lugu). Piir jutustava ja dramaatilise kirjanduse vahel hägustus. Teatritekst ja etendus polnud omavahel eriti seotud. Keskajal arvati, et teksti luges ette autor ning seda saatis pantomiim. Ei saadud aru amfiteatri mõttest (amfiteatrite elutud rekonstruktsioonid). Usuti, et teater peab mahutama suurel hulgal vaatajaid, sisaldama lava, olema poolringi-kujuline ning meenutama maja. Keskajal tekkis teater nullist (kristlikus kontekstis, omad tõukejõud). Tervikpilt ei taastunud enne renessanssi. 14. Mida kujutasid endast jõulu- ja lihavõttetroobid (troopide teke ja areng)? Keskajal teeniti igal pool erinevalt, kiriku liturgilised vormid oli vaja ühtlustada. 6. saj lõpul / 7. saj
Ülemised read olid tasuta, seal viibisid proletaarid ja tihti ka orjad. Pealtvaatajaid eraldas areenist kõrge vahesein. Muudetava kõrgusega areeni all asusid teenindusruumid ja loomapuurid. Nagu Kreeka teatritel ei olnud ka amfiteatritel katust. rooma ehitajad leiutasid aga nn päikesepurjed. Välisseinaa neljandale korrusele olid püstitatud mastid , mille külge kinnitatud riie tõmmati vajadusel päikese- või vihmakaitseks üle amfiteatri. Mängude algusest andis märku pasunasignaal, mille järel kiivrites, kilpide ja rinnakaitsetega võitlejad marssisid kahekaupa rivis valge mereliivaga kaetud areenile (ladina arena -liiv). Gladiaatorid peatusid autribuuni ees ja tervitasid korraldajat parema käe tõstmisega. Kui kohal oli ka keiser, hüüdsid nad: "Tere tseesar, surmaminejad tervitavad sind!" Enne pärisvõitluste algust näidati nüride relvadega oma osavust. See aitas kihlvedude sõlmijaid paremini hinnata võitlejate
- 80. a. ), mille mõõtmed on 156 188 m, fassaadi kõrgus 48,5 meetrit. Vaatajate istmeread tõusid amfiteatrina 5 486 m. suuruse ellipsikujulise areoni äärest. Colosseumi kandvad püloonid ja välisseinad on ehitatud travertiinist, siseseinad tufist, ülemise korruse umbseinad aga tellistest. Hoone välisseinad on jaotatud 80. sissepääsukaareks, alumisel korrusel dooria, ülemisel joonia ja korintose poolsammastega. Sissepääsukaared tähistasid ka amfiteatri 80. sektsiooni, mis olid ühendatud ahenevate treppidega nii, et inimeste liikumist oli võimalik kiiresti hajutada ( iga kaarava kohta tuli kokku 50 000 pealtvaatajat mahutava teatri juures ainult ca 600 inimest, nii olevat Colosseum tühjenenud 20 - 30 minuti jooksul ). Colosseumi suurust ei ületatud, eeskujuks sai ta aga paljudele tesitele impeeriumi erinevatesse linnadesse ehitatud amfiteatritele. Lisaks amfiteatritele olid populaarsed ka tsirkused, neist kuulsaim oli Roomas
Flora, Cacti ja Succulents, ning troopiline piirkond. Siit avaneb suurepärane panoraamvaade Atlandi Ookeanile. Santa Luzia aed (jardim de santa luzia) See aed asub mahajäetud Hintoni tehase juures, kus vanasti toodeti likööre ja suhkurt. Tänaseks on see Funchali roheline ala keset linna, seal on hiigelsuur vana vabrikukorsten, mis kuulus suhkrutööstusele Madeiral. Aia moodustab umbes 17,000m2 rohelist ala, mille sisse kuulub viis erinevat aeda Amfiteatri aed (Jardim do Anfiteatro), Troopiline aed (Jardim Tropical), Vesiaed (Jardim da Água), Terrassiaed (Jardim dos Socalcos) ja Laurissilva aed (Jardim da Laurissilva). Quinta do Arco roosiaed Quinta do Arco aias, mis asub saare põhjarannikul, Arco de São Jorgel, võid leida Portugali ühe suurema valikuvõimalusega rooside kollektsiooni, kaasa arvatud mõned haruldased ja isegi väljasuremisohus olevad sordid. Sinna kuulub rohkem kui 1,000 erinevat sorti, seal võid
paistab taamalt Saint-Poli loss ise kõigi oma mitmekesiste fassaadidega, kõigi oma järjest 6 9 juurdelisatud kaunististega Charles V saadik, kõigi nende segastiilis lisanditega, millega teda ehitajad kahe sajandi jooksul koormasid, kõigi ta kabelite apsiididega, kõigi ta galeriide katuseharjadega, tuhande tuulelipuga ja ta kahe kõrge kõrvuti seisva torniga, mille koonusekujuli-sed, alt sakilised katused meenutavad ülestõstetud servadega teravapõhjalist kübarat. Kui silm nende losside amfiteatri astmeist kõrgemale tõusis, siis jõudis ta pärast sügava kuristiku ületamist Uuslinna katuste vahel, mis polnud muud kui Saint-An-toine'i tänav, lõpuks Angouleme'i lossini. Mitmete aegade suurehitusena pakkus see ka üsna uusi, väga valgeid osi, mis kogu ehitusega niisama vähe sobisid kui punane paik sinise vestiga. Kuid uue lossi haruldaselt terav ja kõrge katus oma rohkete nikerdatud vihmaveetorudega ja tinaplaatidega, kus kullatud plekist inkrustatsioonid särasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
