"gaulle" - 195 õppematerjali

Charles De Gaulle - referaat

Referaat Charles de Gaulle Narva Eesti Gümnaasium 9.kl Silver Peusa 2007/08 õ.a  Charles André Joseph Marie de Gaulle Sündis : 1890.a 22.november Suri : 1970.a 9.november Sünnikoht : Lille (Prantsusmaa) Oli Prantsusmaa sõjaväelane ja riigimees , kes sündis patriootlikus ja katoliiklikus perekonnas. Tema tähelend algas Teise maailmasõja puhkemisega , mil Saksamaa tuli Prantsusmaale kallale. Charles de Gaulle(kolonel) juhatas siis 4.soomusdiviisi , mis paiknes Maginot'i liinil , kuna Sakslaste esialgne plaan oli rünnata läbi Hollandi ja Belgia , siis oli 4.soomusidiviis esialgu tegevuseta.

Tähe triumfikaar

Kuulsat võidu marrsi ümber või Tähe Triumfikaare alt, on pidanud ka sakslased ja muud Prantsuse liitlaseda. USA postmargil 1945. on näha nagu Arc de Triomphe taustal marsiks võidukad Ameerika väed, mööda Champs-Élysées ja USA lennukid lendavad pea kohal. Pärast Tundmatu sõduri matmist, kõik sõjalised paraadid väldisid marsimist kaare alt läbi. Marsruuti muudeti, nii et kuni kaareni ja seejärel ümber seal asetseva haua ja selle sümboolika. Nii Hitler 1940 ja de Gaulle 1944. aastal järgisid seda kommet. Aastaks 1960. oli monument määrdunud tahmast ja autode heitgaasidest, seega aastatel 1965-1966 puhastati kaar pleegitamise abil. Kaare all on neli skulptuuri rühma : Vastupanu ja rahu ning kuulsamaid neist kõigist: Vabatahtlike lahkumine - tavaliselt nimetatakse La Marseillaise. Näo allegooriline kujutis, esindab Prantsusmaa inimesi, mida kasutati ka aunimetusena Prantsusmaa Marralite kohta. Peale Napoleoni langemist 1815, esindas skulptuur

Prantsusmaa pärast Teist maailmasõda

Olukord Prantsusmaal pärast Teist maailmasõda Natside poolt pärast Prantsusmaale sissetungimist Teise maailmasõja ajal loodud Vichy valitsuse asemele kujunes 1946.aastal Neljas vabariik, mis kestis kuni aastani 1958. Neljandas vabariigis oli võimul mõjukas riigikogu eesotsas peaministriga, kes oli valitud enamuspartei poolt. Eksisteeris ka vähese mõjuvõimuga, põhiliselt esindusfunktsiooniga president. Charles De Gaulle, kes juhtis Vaba Prantsusmaa vastupanuliikumist natside vastu saksa okupatsiooni ajal valiti presidendiks, kuid ta keeldus sellest ametikohast. Pärast Teist maailmasõda, likvideeris Prantsusmaa koloniaalsüsteemi Indohiinas, Marokos, Tuneesias ja ülejäänud Aafrikas. Neljandas vabariigis oli valimisõigus ka naistel. Alzeerias, mis oli siiani Prantsusmaa koloonia, leidis aset vägivaldne konflikt. Pommitamised,

Prantsusmaa pärast II maailmasõda

9.klass 2009 Sündmuste käik Teine maailmasõda (1. september 1939 - 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sellest ei jäänud puutumata ka Prantsusmaa. II maailmasõda nõrgestad Prantsusmaa rahvusvahelist seisundit, majandus kannatas suurt kahju. Prantsuse koloniaalimpeerium hakkas lagunema. IV vabariigi esimene president ja Ajutise Valitsese juht oli C. de Gaulle. Rahvakogu ja Parlamendi valimisteks 1945 ja 1946 saavutas kaaluka võidu Prantsuse Kommunistlik Partei. Pahempoolsete soove väljendas põhiliselt ka 1946. a. demokraatlik põhiseadus. Valitsusse kuulunud kommunisteide nõudel natsionaliseeriti 1945-1946 suurimad pangad, söetööstus, Renault` autotehased jpt. suurettevõtteid. 1946- 1954 toimus sõda koloniaalimpeeriumi päästmiseks Indo- Hiinas. Pärast kommuistide valitsusest eemaldamist 4.V.1947 liitus Prantsusmaa 1948

"Kus lõpeb Euroopa"

Mikk Hödemann 12. d klass Kus lõpeb Euroopa? Küsimus, kus lõpeb geograafiliselt määramata Euroopa, on painanud eurooplasi kaua. Sest kui piiri ei saa määrata füüsiliselt ega muude selgete kriteeriumide, st keele, usu vms kaudu, tekib raske ebamäärasus. Kes oleme meie, kes on nemad seal? Ja mis takistab neid seal hakkamast ,, meiest"? See oli Prantsusmaa president Charles de Gaulle, kes novembris 1959 teatas : ,, Euroopa on mõiste, mis ulatub Atlandi ookenaist Uurali mägedeni." De Gaulle tõmbas poliitilisel (USA-vastasel) ajendil olematu geograafilise piiri, tähistamaks veelgi olematut kultuurilist ja väärtuste piiri. Too kultuuriline määratlus on venelastele siimaani lohutuseks, mida iseloomustab tõik, et just selle tsitaadi pühitsemiseks avas Vladimir Putin 9. mail Moskvas De Gaulle`i kuju.

Prantsusmaa pärast II maailmasõda esitlus

võimu Prantsusmaa president 19591969 Alustas tuumarelva loomist Nicolas Sarkozy Sündis 28.01.1955 Prantsusmaa parempoolne poliitik 20052007 Prantsusmaa siseminister 20072012 Prantsusmaa president Oma palga tõstmine 101 tuhandelt eurolt aastas 240 tuhandele eurole Majanduses uusliberalismi toetaja Sisepoliitika 1946. aastal uus põhiseadus parlamentaarne vabariik IV vabariigi 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust 1947 hakkas De Gaulle taas poliitilisest elust osa võtma 1958 vahetus konstitusioon, muutus parteipoliitiline süsteem uus erakond Liit Uue Vabariigi Kaitseks Mitterand võitis 1981. aastal presidendi valimised Mitterrand'i sisepoliitika Välispoliitika 1949 NATO 1966. aastal lahkus NATO'st, tagasi 1996 Ei ühinenud tuumarelva katsetuste osalise keelustamise lepinguga 19461954 sõda IndoHiinas 1956 Suessi kriis Euroopa Söe ja Teraseühendus 1954 Alzeerlaste vabadusvõitlus Prantsusmaa vastu 1960

Euroopa riigid pärast II maailmasõda

PRANTSUSMAA SÕJAJÄRGNE PRANTSUSMAA. 1940. a. juulis oli Prantsuse parlament tühistanud III vabariigi konstitutsiooni ja läinud ise laiali. Teise maailmasõja aegne Prantsuse riik, mille pealinn asetses Vichy linnakeses, oli autoritaarne oma sisekorralduselt ja välispoliitiliselt natsliku Saksamaa marionett. Prantsusmaal hoogustuv vastupanuliikumine võitles nii sakslaste kui Vichy valitsusega. Selle liikumise sümboliks ja juhiks sai kindral de Gaulle. -----------------------------------------------------------------------------------------------------------CHARLES DE GAULLE (1890-1970). Sündis Lille'is. Tema isapoolsed aristokraatlikud esivanemad on ajaloost teada-tuntud juba 1210. aastast peale. Läbi teinud revolutsioonitormid, oli perekond üsna laostunud ja Charlesi isa pidi perekonda ülal pidama oma õpetajaametiga vaimulikus kolledzis.

Majanduse areng peale II Maailmasõda

PRANTSUSMAA SÕJAJÄRGNE PRANTSUSMAA 1940. juulis tühistas Prantsuse parlament III vabariigi konstitutsiooni ja läks ise laiali. II maailmasõja aegne Prantsuse riik oli autoritaarne oma sisekorralduselt ja välispoliitiliselt natsliku Saksamaa marionett 1946. Asutav kogu koostas pahempoolsete seisukohtadega konstitutsiooni. Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik, mida valitses Rahvuskogu poolt kinnitatud valitsusjuht, Ministrite Nõukogu esimees Gaulle oli sellise põhiseaduse vastu ja lahuks valitsusjuhi kohalt Gaulle rajas uue parempoolse liikumise ­ Prantuse Rahva Ühenduse Selle põhiseaduse järgi juhiti Prantsusmaad 1958. aastani. Seda ajajärku nim. Prantsusmaa ajaloos IV vabariigiks. 12 aasta vältel vahetus 22 valitsus. Valitsuskriisi põhjused: Rahvuskogus oli liiga palju väikeparteisid ja nende koalitsioonid kippusid lagunema Neil aastail hääletas üle veerandi valijates kommunistide poolt. 1947. kommuniste

USA majanduse areng peale II MS

PRANTSUSMAA SÕJAJÄRGNE PRANTSUSMAA 1940. juulis tühistas Prantsuse parlament III vabariigi konstitutsiooni ja läks ise laiali. II maailmasõja aegne Prantsuse riik oli autoritaarne oma sisekorralduselt ja välispoliitiliselt natsliku Saksamaa marionett 1946. Asutav kogu koostas pahempoolsete seisukohtadega konstitutsiooni. → Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik, mida valitses Rahvuskogu poolt kinnitatud valitsusjuht, Ministrite Nõukogu esimees → Gaulle oli sellise põhiseaduse vastu ja lahuks valitsusjuhi kohalt →Gaulle rajas uue parempoolse liikumise – Prantuse Rahva Ühenduse Selle põhiseaduse järgi juhiti Prantsusmaad 1958. aastani. Seda ajajärku nim. Prantsusmaa ajaloos IV vabariigiks. 12 aasta vältel vahetus 22 valitsus. Valitsuskriisi põhjused:  Rahvuskogus oli liiga palju väikeparteisid ja nende koalitsioonid kippusid lagunema  Neil aastail hääletas üle veerandi valijates kommunistide poolt. 1947. kommuniste

Külm sõda

· Briti impeerium lagunes, kuid SB säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. · Rahvusvaheline tähtsus langes · Säilis kaheparteisüsteem(kord võimul konservatiivid, kord leiboristid) · Leiboristid asusid teostama vasakpoolseid reforme, nad riigistasid osa tööstust ning laiendasid tunduvalt sotsiaalhooldussüsteeme. · Konservatiivid üritasid rahvusvahelisi positsioone taastada. PRANTSUSMAA · Kindral Charles de Gaulle moodustas maavabastamise järel 1944. aastal. Kommunistlik maailmasüsteem 14.02. · 1950. a-te algul oli kommunistide võimu all 13 riiki. Iseloomulikud jooned: 1) Võim on koondunud kommunistliku partei kätte, inimestel puuduvad demokraatilised vabadused, õigused. 2) Kommunistlik partei kontrollis kogu elu. 3) Võimul püsiti julgeoluekuorganite abil (KGB).

Demokraatlikud riigid Külma sõja ajal

loodud rahandusorganisatsioon. peamiseks eesmärgiks on arengu- või üleminekumajandusega riikide majandusarengute jälgimine ja nende järjeleaitamine laenude, strateegilise nõustamise, tehnilist abi ning kogemuste jagamise toel, juulis 1944 USAs IMF: ehk rahvusvaheline valuutafond, on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, juulis 1944 USAs Sotsiaalne õiglus: võrdsete võimaluste tagamise eesmärk kõigile ühiskonnaliikmetele Charles De Gaulle: prantsuse sõjaväekindral, kes moodustas 1944. aastal ajutise valitsuse. Toetas vastupanuliikumist ning saavutas suure rahva poolehoiu. Rajas suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa. Oli Prantsusmaa president 1959-1969 Konrad Adenauer: Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler, esindas parempoolseid kristlikke demokraate. Adenaueri valitsemisel jõudis Saksamaa suveräänsuse ja NATOsse astumiseni. Oli ka saksamaa välisminister

Arvestustöö Idablokk, võidurelvastumine ja pingelõdvendus

9) Mida käsitles kaks võidurelvastumist piiravat dokumenti ja mis oli nende sisuks? 10) Mis kujunes pingelõdvenduse sümboliks Euroopas? 4. ÜHENDA PAARID! 1) 13. detsember 1981 1) Poola ulatuslik streikide laine 2) aasta 1987 2) Saksamaa ametlik taasühinemine 3) aasta 1988.-1989 3) Prantsuse president Charles de Gaulle külastas Moskvat 4) Detsember 1989 4)Solidaarsuse tegevuse lõpetamine 5) 3. oktoober 1990 5)NSV Liidu juhi Breznevi vastuvisiit Prantsusmaale 6) aasta 1966 6) Idalepingu sõlmimine

Kt konspekt

relvajõudude üle. Makartism-kujutas endast senaator Joseph McCarthy algatatud kampaaniat kommunistide või nendega väidetvalt seotudisikute kõrvaldamist avalikest ametitest. Selle tagajärjel kasvas see üle nõiajahiks ning ebameeldivusi(vallandamist,avaliku hukkam)taluma tuhanded inimesed.1954a mõistis senat McCarty tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamine lõpetati. Pr president-Sõjajärgne pr riik kasvas välja vastupanuliikumisest eesotsas kindral Charles de Gaulle, moodustas maa vabastumse järel (1944) Ajutise Valitsuse.sakslastega koostööd einud Vichy valitsuse juht marssal Petain->eluaegne vangistus.1946areferendumil kiideti heaks põhiseadus,pr sai parlamentaarne vab(kuni1958).Gaulle oli IV Vabariigi põhisead. Vastu Pol süst osutuski ebakindlaks. Valtsusi vahetati tihti.Pr Komm.Part keeldusid teised koostööd tegema nig võimule said tsentristlikud erakonnad. Rahvusvaheline valuutafond ehk IMF on organisatsioon, mis reguleerib ja hoiab

Lebel and the Jackal

Lebel and the Jackal The Jackal was an assassin, signed to murder president of France, Charles de Gaulle. Using fake identities and killing many people, he fails his mission. Claude Lebel was a professional detective, who was hired to catch the Jackal and prevent him from killing de Gaulle, after many failed attempts, he succeeds. The Jackal was known in the book under many names, such as Alexander Duggan, Per Jensen, Marty Schulberg, Andre Martin and Charles Calthrop. That shows that he was indeed a very clever man, he saw everything coming and thought ahead. He was very assured and he knew, what he was doing, he had it all figured out on his mind. He was, as a human, actually quite nice to some

Lootus ja mäss – 1950-aastate keskpaik kuni 1960-aastateni

o Annab poliitilise vabaduse, aga majanduslikult ikka valitseb · 1956 suessi kriis · 1960 ­ iseseisvuse jagamine · Prufumo skandaal ­ inglismaa läbikukkumine luures, NSVL luuras UK poliitikute eraelu järgi (kes kelle armuke jne) · The beatles ­ maailma muusikat valitsev inglise bänd (eestikeeles rütmikud) · 1966 ­ inglased võitsid jalgpalli MM-i Prantsusmaa o 1958 ­ prantsusmaast sai V vabariik o Presidentaarne riik o De Gaulle ­ selle aja prantsuse president (1958-1969) o Ta lõpetas Alzeeria sõja (mis oli kestnud mitu aastat) andes sellele riigile iseseisvus (1962) o Eviani rahu ­ alzeeria sõja lõpetamise leping o Leppimine saksamaaga o Tuumariik ­ saadi omale aatomipomm o 1966 ­ de Gaulle lahkub NATO sõjalisest organisatsioonist (kuigi jäi nato liikmeks) o 1968 ­ üliõpilasrahutuste mahasurumine

Heaoluühiskonna kordamine

i. The beatles f.ii. Elvis Presley g. M. Monroe h. A. Hitchcock filmid 5. Õpilane oskab nimetada 1960.aastate iseloomulikke jooni Lääne-Euroopas (suurbritannias, V prantsusmaa vabariigis, Saksa LV, põhjamaades) a. Suurbritannias ­ impeerium lagunes (andis asumaadele iseseisvuse), NSVL luuras UK kõrgemaid kodanikke (kes kellega jne), the beatles, 1966 UK võitis jalgpalli MM  b. V prantsusmaa vabariik ­ D. Gaulle oli pres. Eviani rahu (alzeeria sõja lõpetamine), leppimine saksamaaga, saadi aatomipomm, lahkuti NATO sõjalisest organisatsioonist, üliõpilas rahutused c. Saksa LV ­ adenaueri valitsemis aeg, saksamaa sai oma armee, Hallsteini doktriin, berliini kriis, RAF ­ punaarmee liikumine d. Põhjamaades ­ d.i. Norra, taani ja island liitusid NATO-ga d.ii. Rootsi oli erapooletu d.iii. Soome finlandiseerus 6

Üks maailma suurimaid muuseume Avati 1793. aastal 35 000 ainulaadset kunstiteost Tuntuim neist Mona Lisa 1989. aastal ehitati muuseumi sisehoovi klaasist ja metallist püramiid, millest on saanud üks Pariisi kuulsamaid objekte.  Nimes Les Arènes Maison Carrée.  Versailles' loss Euroopa suurim lossi- ja pargiansambel Ehitati 1661-1710 Rahuleping 1919, 28.juunil  Transport 474 lennujaama Suurim lennujaama Pariisis Charles de Gaulle Rahvuslik lennufirma Air France Raudteede teedevõrk 29 213 km pikk Teedevõrk on 1 027 183 km pikk Aitäh kuulamast!

II Maailmasõda

Järgnevalt määrati Rommel Prantsusmaal asuvate vägede juhatajaks, ent 1944. aastal toimunud Juulivandenõus luhtunud katse lasta Hitler pommiga õhku, ning sellega seotuses hakati kahtlustama ka Rommelit,enesetapp. Karl Dönitz-8. mail 1945 kirjutas ta alla Saksamaa allaandmisprotokollile, mis lõpetas Teise maailmasõja Euroopas. Charles de Gaulle- Kui Saksamaa tungis 10. mail 1940 Prantsusmaa territooriumile, juhatas kolonel Charles de Gaulle 4. soomusdiviisi, mis paiknes Maginot' liinil. Lahingusse astus 17. mail 1940. Mai lõpus kutsuti de Gaulle Prantsusmaa sõjaministri asetäitjaks. 17. juunil 1940, kui oli ilmne, et Prantsusmaa on sõja kaotanud, põgenes de Gaulle lennukiga Inglismaale, kus ta rajas 18. juunil vastupanuorganisatsiooni eksiilis, mille nimi oli Vaba Prantsusmaa. Mõne aja pärast vandusid sellele truudust mõningad endised Prantsuse kolooniad Aafrikas, ent suur osa Prantsuse asumaadest jäi endiselt

Ameerika Ühendriigid peale II maailmasõda

Biitlite edu, IRA tegevuse algus 1968 1973 ­ Euroopa majandusühendusse vastuvõtt 1979 ­ võimule Thatcer ning koostöö USA-ga suureneb veelgi Põhja-Iirimaa vastuolud 1982 ­ Falklandi sõda 1997 ­ leiboristid, eesotsas Blairiga võimule. FRA ­ Inglise- ja Ameerikavastasus. 1949 a põhiseaduse järgi sai Pr-st parlamentaarne (IV)vabariik, mis kesti 1958.aastani.1958 ­ V vabariik (presidentaalne)ja võimule tuli de Gaulle. 1957 ­ Euroopa Majandusühenduse loomine 1962 ­De Gaulle andis Alzeeriale iseseisvuse, 1968 ­ üliõpilasrahutused 70-ndad ­ Prantsusmaa USA-le vastandumine jätkub Kommunistlik maailmasüsteem Idabloki tunnusjoonned: 1.Võim riigis ühe partei käes (kommunistlik partei) 2.Partei kontrollis elu kogu riigis (kontroll riigiaparaadi ja ühiskondlike organisatsioonide üle. Kultuuriaelu samuti kommunistide kontrolli all 3.Tohutu võim julgeolekuorganeil (kommunistlik võim püsis vaid hirmu ja terrori abil) 4

Tänapäeva Prantsusmaa kujunemine. Eksam. Vastused

• praktiseeris Prantsusmaa riigikollaboratsiooni Saksamaaga, sest see tagas Prantsusmaa õiguste suure kaitse • balkonipoliitkia ( vaadata, mis toimub, aga ei sekku) • Prantsusmaa jälgib konflikti käiku, ise seal osalemata Prantsusmaa loob Francais libres – virtuaalne institutsioon sõjategevuse jätkamise poolt. Petain keeldab sõjategevus koloonias La Résistance – vastupanuliikumine (juht Charles de Gaulle) De Gaulle pakub välja luua „keskne ajutine valitsus“, mida toetavad vastupanuliikujad 1943 luuakse Comité français de la libération nationale (CFLN), millest sünnib 1944. a. juunis Gouvernement provisoire de la République française (GPRF), 
10. Prantsuse välispoliitika põhilised suundumused pärast II maailmasõda. IV vabariik • Prantsumaa kuulub lääneriikide blokki ja on seega USA liitlane • Ometi alates IV vabariigist suund suveräänsele välispoliitikale

Põhjalik kokkuvõte 2. maailmasõjast

Kurski kaare lahing juuli 1943 Saksa taotles revanši. Sakslased ei pidanud vastu sest nende tankid tolmutasid ja lennukid kukkusid alla. Põhjalik pööre 2.maailmasõjas. Dets 1943 Teheran – Churchill, Roosevelt, Stalin. 1944 Dets 1944 põhja – Prantsusmaa, Normandia 2.rinne, operatsioon Overlord, D-day. Dwight Eisenhower – Ameerika kindral Charles de Gaulle - Prantsuse sõjaväelane ja riigimees Dets 1944 Sakslased ootamatult murdsid läbi antennidest. 1945 Veebruar 1945 Jalta – Churchill, Roosevelt, Stalin  Juuli, august 1945 Potsdami konverents – Churchill/Attlee + Rosevelt/Truman + Stalin – Jaapani lõplik purustamine, 2 tuumapommi. NSVL kuulutas sõja Jaapanile. Kuriili saared Venemaale (Siiani konflikt)

Võrdlev välispoliitika - Hiina, Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa

koguarv oli suurem kui teadaolevas vastupanuliikumiste osalejate arv. 45. a. punaarmee poolt rünnatud reichtach.. põhikaitsjad olid prantslased. Prantsusmaa vabastamine toimus põhiliselt ameerika ja inglise vägedega. hiljem öeldi, et prantsusmaa kommunistid vabastasid pariisi, sest viimasel hetkel lasti vägede etteotsal Sõja lõppedes karistati neid, kes läksid sm poolele,eriti naised, neid mõnitati tapeti jne. 44 ja 45-ndal aastal. Pr. vastupanuliikumist juhtis de Gaulle, kes oli pr. kindral, tegeles põhiliselt põhja aafrikas ja lähis idas. 1944. pärast pariisi vastamist sai temast ajutine riigipea. Sõja lõppedes karistati neid, kes läksid sm poolele,eriti naised, neid mõnitati jne 44 ja 45-ndal aastal. Pr. vastupanuliikumist juhtis de Gaulle, kes oli pr. kindral, tegeles põhiliselt põhja aafrikas ja lähis idas. 1944. pärast pariisi vastamist sai temast ajutine riigipea. tal oli kindel ägemus sellest, millist riiki tahab luua

Masinaehitus

kaupade ja inimeste vedu mööda mereteid, kas laevadega vms. Suuremad kanalid- Panama kanal (Lõ-Am) ja Suessi kanal (Ida-Aafrika). Suurimad sadamad- Jaapanis ja L-Koreas, Hiinas, USA. Plussid: korraga saab vedada palju kaupa. Miinused: kallis ning liikuda saab aint sadamast sadamasse. Õhutransport- suurimad lennuväljad: 1) Hartsfield Jackson Atlanta International lennuväli US-s 2) Beijing Capital International Hiinas 3) London Heathrow UK-s 4) Tokyo International Japanis 5) Charles de Gaulle International Prantsusmaal. Plussid: Kiire, mugav inimesele. Miinused: ei mahuta peale palju kaupa, ega raskeid asju, kallis.

Mika - Mica Penniman

Isa ameeriklane ja ema liibanonlanna Tema perekond oli sunnitud kolima sõja tõttu pariisi ja sealt edasi Suurbritannia ,kui ta oli 9 aastane. Koolis teda kiusati tema eksootilise välimuse pärast ja sai 11 aastasena närvivapustuse .Ta lahkus koolist ja sai eraõpetaja. Tema sisutühje päevi hakkas sisustama vene lauluõpetaja, kes avastas Mika ande 7 kuud hiljem leidis uue kooli.  HARIDUS Londonis käis järgmistes koolides: Lycée Français Charles de Gaulle Westminster School Royal College of Music Viimasest koolist visati ta välja, sest lindistas oma esimest albumit.  MUUSIKUKS Micat´t õpetas karm vene muusikaõpetaja Mika hääleulatus on 5 oktaavi Kuidas sai Mica´st Mika? Ta valis artistinimeks MIKA seetõttu, et oli pettunud, et tema nime pea alati valesti hääldati. SINGLID Relax (Take It Easy) ­ See pani tema edule aluse.Tõusis edetabelite etteotsa Grace Kelly Tema kõige edukam singel

VÕIDURELVASTUMINE, LIIDUD, PINGELÕDVENDUS

• TULIRELVAD: PÜSSID,KUULIPILDUJAD, SUURTÜKID(KAHUR, HAUBITS, MORTIIR), MIINID, RAKETID, TANKID • MASSIHÄVITUSRELVAD. I MAAILMASÕDA • ABC-RELVAD: TÄHESÕDADE PROGRAMM- RELVAD KOSMOSESSE (RAKETID, LASERID)- KALLIS. • REAGAN- KURNATA NL VÄLJA. ÕNNESTUS. • NL LAGUNES • SÕJALISED LIIDUD: NATO, SEATO, CENTO, ANZUS(ANZUK) • VLO-LAGUNENUD PINGELÕDVENDUS • KÜLM SÕDA • VASTASSEIS KUNI 70NDATENI • RIIGIJUHTIDE VIISID: 1966 DE GAULLE KÄIS MOSKVAS (BREŽNEV) • DETENTE /DENTANT/ • SLV MILLY BRANDT- KANTSLER, HELMUT SCHMIDT- SÕLMITAKSE IDALEPINGUD: SLV TUNNUSTAB SDV • ODER-NEISSE PIIR (SDV-POOLA PIIR) • LÄÄNE-BERLIIN • NIXON- USA PRESIDENT. LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • PINGEPOLIITIKA- SUHETE PARANDAMINE HIINA JA USA VAHEL • 1985 NSVL ETTEOTSA GORBATŠOV • PERESTROIKA, KA VÄLISPOLIITIKAS • UUS VÄLISMINISTER ŠEVARDNADZE: • 1. TIPPKOHTUMISED (REYKJAVIK) • 2

Pingelõdvendus. detente

Sõnades oli kommunismi levikule maailmas küll ägedalt vastu seistud, tegelikult polnud aga suudetud midagi ära teha. Tooge näiteid! · Nõukogude Liit näis tugevamana kui kunagi varem. Tooge näiteid! · Lääneriikides hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja tuleb õppida sellega koos eksisteerima 2. Sammud · 1966 külastas Moskvat Prantsuse president Charles de Gaulle, kelle eestvedamisel oli Prantsusmaa NATO sõjalisest organisatsioonist välja astunud. De Gaulle võeti hästi vastu, sest Prantsusmaa abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada. Kahe riigi vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö. 1971 käis Breznev vastuvisiidil Prantsusmaal · Saksa Liitvabariigis olid 1969. aastal võimule tulnud sotsiaaldemokraadid eesotsas Willy Brandtiga

Maailm pärast II ms, USA ja Euroopa

1940. a. juulis oli Prantsuse parlament tühistanud III vabariigi konstitutsiooni ja läinud ise laiali. Teise maailmasõja aegne Prantsuse riik, mille pealinn asetses Vichy linnakeses, oli autoritaarne oma sisekorralduselt ja välispoliitiliselt natsliku Saksamaa marionett. 1946. a. Asutava Kogu koostatud konstitutsioon kajastas pahempoolsete seisukohti. Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik, mida valitses Rahvuskogu poolt kinnitatud valitsusjuht, Ministrite Nõukogu esimees. Kuna de Gaulle oli sellise põhiseaduse vastu, siis lahkus ta valitsusjuhi kohalt ning rajas uue parempoolse liikumise - Prantsuse Rahva Ühenduse. 1946. a. põhiseaduse järgi juhiti Prantsusmaad 1958. aastani. Seda ajajärku nimetatakse Prantsusmaa ajaloos IV vabariigiks. 12 aasta vältel vahetus 22 valitsust.  Üks valitsuskriiside põhjusi oli selles, et Rahvuskogus oli palju väikeparteisid ja nende koalitsioonid kippusid lagunema.

Kordamisküsimused II maailmasõjast

probleemide lahendamine. Winston Churchill - Sir Winston Leonard Spencer Churchill (30. november 1874 Blenheimi loss, Woodstock, Oxfordshire ­ 24. jaanuar 1965 London) oli Suurbritannia poliitik. Ta oli Suurbritannia peaminister 10. maist 1940 kuni 26. juulini 1945 ja 26. oktoobrist 1951 kuni 7. aprillini 1955. Churchill oli vabamüürlane ja kuulus loozidesse Studholme Alliance ja Rosemary.[1] Charles de Gaulle - Charles André Joseph Marie de Gaulle [sarl andr'e zoz'ef mar'i dö gol] (Helifail Kuula (abi·info), 22. november 1890 Prantsusmaa, Lille ­ 9. november 1970) oli Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. ema tähelend algas Teise maailmasõja puhkemisega. Kui Saksamaa tungis 10. mail 1940 Prantsusmaa territooriumile, juhatas kolonel Charles de Gaulle 4. soomusdiviisi, mis paiknes Maginot' liinil. Dwight Eisenhower - Dwight David Eisenhower (14. oktoober 1890 ­ 28. märts 1969), rahva seas tuntud kui "Ike" oli USA

Ãœliriigid

Tööstuse struktuur muutus, arenes kõrgtehnoloogiline tootmine jne. Majandus hakkas kiiremini kasvama, mis omakorda vähendast tööpuudust ja tõstis rahva elujärge. Samuti oli edukas ka väispoliitika. Arendas tihedat koostööd USAga. Falklandi kriis 1982 ­ Sbr liideti Falklandi saared Argentina poolt. Thatcher saatis sinna sõjalaevad ja brittide dessant vallutas territooriumi tagasi. Prantsusmaa Sõjajärgne riik kasvas välja vastupanuliikumistest, mille eesotsas kindral Charles de Gaulle, kes moodustas Ajutise Valitsuse. 1946 sai Prantsusmaast põhiseaduse kohaselt parlamentaarne vabariik. Majanduspoliitika muutus suhteliselt vasakpoolseks. Gaulle oli Pranstusmaa põhiseaduse vastu . see osutuski ebakindlaks: 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust. Lõpuks said Prantsusmaal võimule tsentristlikud erakonnad, kes olid nii kommunismi kui ka gaullide vastased, suutmata samas riiki tõhusalt juhtda. 1958. kuulutati välja Prantsusmaa V Vabariik

II maailmasõda

1)Millal toimus II MS ? 1.sept 1939 - 2.sept 1945 2)Mis sündmusega II MS algas? Saksamaa tungis kallale Poolale 3)Mida tähendab MRP?Millal Sõlmiti? Molotov Ribbentropi Pakt. 1939. 23. aug.Mittekallaletungi leping 4)Millal toimus Talvesõda?Sõdijad? 1939-1940.a.NSV ja Soome vahel. 5)Millised riigid hõivas Saksamaa kevadel, suvel? Kevadel-taani, holland, belgia, norra, luksemburg. Suvel-prantsusmaa 6)Tähtsamad südmused 1942-1945? Stalingradi lahing, Kurski lahing, Jalta konverents. 7)Millal algas Nõukog. Okupats.? 1940. 17. juuni 8)Mis eestis moodustati, kes sai juhiks? Kindralkomissariaat. Hjalmar Mäe 9)Millal oli esimene massiküüditamine? 14. juuni. 1941.a. 10)Mida tähendab Suur Isamaasõda? Saksamaa ja NSV Liidu vaheline sõda 1941. 22 juuni 11)Mida tähendab Pearl Harbor? 1941. a.detsembris Jaapani rünnak USA mereväebaasile. 12)Millised riigid astuvad Hitleri vastu 1941.a.? Suurbritannia, USA, NSV-Liit. 13)Milline lahing on murranguks II ...

Euroopa integratsioon

Järk- järgult kaotati liikmeriikide vahelised tollimaksud, kaotati impordi koguselised piirangud ja riikidevahel kaubandus elavnes oluliselt. Tolliliidu peamised eesmärgid saavutati 1968 (kaotati tollid tööstuskaupadele) põllumajanduspoliitika (CAP) toetas abirahadega (kõrge kokkuostuhinna sisseviim- farmereid, eriti Prantsusmaal. Uuesti võimuletulnud ja Prants 5 Vabariigi (al 1958 kuni 1981 parempoolsed võimul) moodust de Gaulle tekitas nn tühja tooli kriisi EL-s (juuni1965- jaan 1966). Prantsusmaa (de Gaulle) oli vastu föderalistl suunale: Prantsusmaale on prioriteediks rahvusriikide Euroopa. 1966. jaan a Luxemburgi kompromissiga sisseseatud (Prantsusmaa nõudel) vetoõigust prooviti osaliselt asendada ühisturu uute õigusaktide-paketi (Cockfieldi e Komisjoni valge raamatuna tuntud) paketi vastuvõtmisega (sisaldas 282 seni kehtestamata seadusandlikku akti, mis olid takistanud ühisturu arengut sügavuti)

Teine maailmasõda

sept 1938 – Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tšehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa alasid, kus elasid sakslased (nii loodeti sõda ära hoida).  Talvesõda – lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1939 - 1949 Jätkusõda – Lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1941 – 1944  Prantsusmaa alistumine – Saksa - Prantsuse vaherahu sõlmiti 22.juuni 1940 Compiegne’i metsas, kus Saksamaa pidi 1918 alistuma Antandile.  Charles de Gaulle alustas Sb vastupanuliikumist Vaba Prantsusmaa hitlerliku Saksamaa vastu  Saksamaa Tungis NSV Liidule kallale 22.juuni 1941 – suur isamaasõda  Jaapan ründas USA mereväebaasi Hawaii saarestikus (Pearl Harbar) 7.dets 1941  Kolmikpakt –Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt 1940  Atlandi harta – USA ja Sb vaheline kokkulepe, millega kinnitati sõja eesmärgid, sõjajärgne maailmakorraldus ja teatati , et kumbki ei otsi sõjas omakasu 1941

II Maailmasõda 1939-1945

 Läänes/Prantsusmaal oli vaikus  Prantsuse/Briti väed ei võidelnud Saksa vastu  Tegevus kestis – 1940 kevad  1940  Saksa  Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holland, Prantsusmaa  Saksa  Suurbritannia (Meredesant ebaõnnestus; Õhusõda; Lahing Aafrikas)  Nõukogude  Eesti, Läti, Leedu okupeerimine  22.06.1940 – Saksa-Prantsuse Compiegne vaherahu  Hitleri vastane liikumine – Vaba Prantsusmaa  Charles de Gaulle 1890-1970  Winston Churchill 1874-1965  Kolmikpakt – Saksa, Itaalia, Jaapan  Holokaust – juutide vastased kuriteod  Hävitustöö Poolas: Eraldamine getodesse; Massilised mahalaskmised 1941  14.06.1941 – Stalini käsul Eestis küüditamine  Juuniküüditamine: Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina, Moldova  22.06.1941 – Saksa  Nõukogude „Barbarossa plaan”  Sõda Nõukogudele ei kuulutatud

1945-1991

Indoneesia kuulutab end iseseisvaks riigiks 1946 Algab esimene Indo-Hiina sõda Prantsusmaa ja Viet Minhi kommunistide vahel. Kreekas algab kodusõda kommunistide ja valitsuse pooldajate vahel, Winston Churchill peab oma kuulsa kõne kasutades väljendit "raudne eesriie" George Kennan saadab USA Riigidepartemangule "pika telegrammi", milles kujuneb USA välispoliitika üka alustalasid. Prantsusmaa ajutise valitsuse juht kindral Charles de Gaulle astub tagasi Punaarmee nimetatakse ümber Nõukogude armeeks 1947 Marshalli plaan: USA investeerib miljardeid dollareid Euroopa taastamiseks, NL keelab oma Ida- Euroopa satelliitidel abi vastu võtta Trumani doktriin: USA seisab vastu kommunistlikule ekspansioonile (containment) USA Riigidepartemangu nõunik Bernard Baruch kasutab teadaolevalt esimesena mõistet "külm sõda" USA ja Suurbritannia ühendavad oma okupatsioonitsoonid Saksamaal India ja Pakistan iseseisvuvad

HEAOLUÃœHISKOND

i. Põhiprobleem: IMPEERIUMI LAGUNEMINE (1956 Suessi kriis, GB tähtsus väheneb JA 1960 Aafrika riikidele anti iseseisvus va Zimbabwe?) a.ii. Prufumo skandaal (GB kõrgetes ametites NSVL luureagendid) a.iii. The Beatles maailma muusika valitseja jär. GB maailma valitseja a.iv. 1966 Inglismaa võitis jalgpalli MM b. Prantsusmaa b.i. 1958 uus põhiseadus ja V vabariik (presidentaalne) b.i.1. De Gaulle (president 1958-1969)  b.i.1.a. Lõpetas Alzeeria sõja (andis ises.) Eviani rahu b.i.1.b. Leppimine Saksamaaga b.i.1.c. Sai tuumariigiks b.i.1.d. 1966 lahkus NATO sõjalise org. Koossesisust, jäi NATO liikmeks b.i.1.e. 1968 üliõpilasrahutuste mahasurumine b.i.1.f. 1969 astus tagasi

1960.aastad lootuste ja mässu aeg, kahepooluseline maailm

Ülekaaluliselt võitis ka tema partei Liit Uue Vabariigi Eest e. gollistid. Gauelle lõpetas sõja.1962.a sõlmitud lepingutega sai Alžeeria iseseisvaks. Alžeeria prantslased põgenesid Prantsusmaale.1960.a Prantsusmaa majanduslikult edukas. Prantsusmaa lahkus NATO sõjalisest organisatsioonist 1966.aastal. 1968 puhkesid Pariisis noorterahutused, mis olid vastuolus Gauelle vaadetega, seetõttu astus ta 1969 aastal tagasi. Mis sündmusega seoses sai prantsusmaa presidendiks de Gaulle? Alšeerias elavad prantsalsed ähvardasid alustada sõda. Alustati mässu ja nõudes de gaulle võimuletulekut. ÜLIRIIGID: 36. Eisenhower- USA president.Ameerika majandus edukas.Eisenhoweri doktriin- Ameeriklased aitasid Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. John Kennedy- „Uus generatsioon pakub liidrit“ nimetatud biitliks poliitikas- ta imago ja programm sobisid hästi 1960-ndate ootuste ja ideaalidega.“

II maailmasõda

II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami ...

II Maailmasõda - mõisted, isikud ja konverentsid

tagasi 3) Isikud Stalin ­ NSV Liidu partei ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel Hitler ­ Saksamaa füürer, raamatu ,,Mein Kampf" autor Chamberlain ­ Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija Franco ­ Hispaania diktaator, vabariikliku valitsuse kukutaja Mussolini ­ Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945. a Churchill ­ Briti riigitegelane, pea ja kaitseminister II ms ajal de Gaulle ­ Rahvasliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president Molotov NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP Roosevelt ­ USA president osales Teherani ja Jalta konverentsidel Ribbentrop ­ NatsiSaksamaa välisminister, sõlmis MRP Eisenhover ­ Liitlasvägede ülemjuhataja, teise rinde avamisel, hilisem president Zukov ­ NSVL kindral, juhtis lahinguid Moskva, Satlingradi, Kurski ja Berliini all Mannerheim ­ Soome armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president

TEINE MAAILMASÕDA

· Välksõda mingi territooriumi/riigi vallutamine väga lühikese aja jooksul · Barbarossa plaan Saksamaa plaan NSVL vallutamiseks · Kolmikpakt 1940. Sõlmitud liiduleping Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel · Lepituspoliitika lääneriikide poliitika Saksamaa suhtes 1930.ndate aastate II poolel · Lend-lease USA abi NSVL'le ja teistele Saksamaaga sõdivatele riikidele 6. Paarid · C. de Gaulle Prantsusmaa kindral, vastupanuliikumise juht · C.G.E.v. Mannerheim Soome armee juht Talvesõjas · W.Keitel Saksamaa kindralstaabi ülem · B.Mussolini Itaalia fasistide juht · G. Zukov Punaarmee väejuht · J.v.Ribbentrop Saksamaa välisminister · D.Eisenhower USA vägede juht Euroopas · V.Quisling Norra natside juht 7.Isikud · Suurbritannia peaminister, Teherani ja Jalta konverents Churchill

Teise maailmasõja konspekt

1936 hispaania kodusõjas toetas saksamaa francot ni varustuse kui sõduritega 1936 reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1938 austria ansluss 1939 molotov-ribbentropi pakti sõlmimine, et oleks sõja puhul kindel seljatagune milline sõjaline konflikt WWII peaproov?miks? Hispaania kodusõda, sest.... sobivad paarid ­ nõukogude liidu välisminister ­ molotov usa president jalta konverentsil ­ Roosevelt pr.maa põrandaaluse vastupanuliikumise juht sõjaajal ­ charles de gaulle aafrika korpuse juht, tuntud kui kõrberebane ­ erwin rommel briti peamin., kes allkirjastas müncheni kokkuleppe ­ Chamberlain natsionalistide juht hisp. kodusõjas ­ Franco usa president potsdami konverentsil ­ Harry truman sobivad paarid ­ saksamaa sõjaaegsed liitlased peavad maksma reparatsioone ning loovutama territooriume võitjariikidele ­ (10.veb) 1947 ­ pariisi rahukonv rahu sõlmimine jaapani ja võitjariikide vahel (va Nl, Poola, Tsehhoslovakkia) ­ (8

II maailmasõda

1) MRP: aeg- 23.aug.1939; osapooled- Saksamaa, NL; sisu- Stalini ja Hitleri kokkuleppega jagatakse Ida-Euroopa mõjusfäärideks. MRP tegi Saksamaast ja NL-st liitlased; tagajärg- Saksamaa kallaletung Poolale 2)Müncheni kokkulepe: aeg- 29.sept.1938; osapooled- Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa; sisu- kokkuleppe kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loovutama oma alad(Sudeedimaa) Saksamaale; tahajärg- likvideeriti kogu Tsehhoslovakkia ning Tsehhi alad liideti Saksamaaga. 3) Lepituspoliitika- Saksamaa lepitamine, rahustamine, järeleandmiste tegemine, et Euroopas ei puhkeks sõda. 4) Hitleri-vastane koalitsioon- USA, Suurbritannia ja NL koostöö Hitleri vastu. I - Atlandi harta- kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted-. II - Teherani konverents- Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. III- Potsdami konverents- USA, NL...

Lähiajalugu II

Kommunistid võidavad, 1949. 1. oktoobril kuulutas Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi. 1945. USAl tuumapomm(Robert Oppenheimeri juhtimisel), 1949. NSVLil ka. 1952. USAl termotuumapomm. 1953.NSVLil ka. Makartism. Jopseph McCarthy algatatud kampaania 1950ndatel kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Suurbritannias 1940ndatel hakkasid iseseisvuma Briti Asumaad Aasias, 1950ndatel Aafrikas. Prantsusmaal Charles de Gaulle. Saksamaal majandusime, põhiseadus jõustus seal 1949. Konrad Adenauer. Sotsiaalne turumajandus ­ Ludwig Erhard. Riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida etevõtjad peavad järgima. Avatud turg, eraomand, stabiilne raha. India iseseisvus 15. august 1947. Idablokki iseloomustavad jooned: 1) Võim riigis koondatud ühe, kommunistliku partei käes. Kodanikel puuduvad demokraatlikud vabadused ja õigused.

Kuuba kriis, nsvl ja usa

ründa neid. 6. Eeldusel, et autor joonistas karikatuuri sündmuste lõppfaasis, siis on mõistetav, et Hrutšov jääb pildil Kennedyle alla. 1) de Gaulle’i võimuletulek. Valimistel saavutas võidu ka Gaulle’i partei Liit Uue Vabariigi Eest . gauelle’istid. 1960 lasi FRA iseseisvuda enamikel oma Aafrika asumaadel. Majandus kasvas. 1960 = de Gaulle’i kümnend. 1966 lahkus NATO’st. 1960 sai valmis tuumapommi. 1968 puhkes noorterahutus, millele reageeris konservatiivsete vaadetega de Gaulle. Populaarsus langes ja astus tagasi 1969. 2) Hrutšov mõistis isikukultuse hukka, stalinistlikule parteiladvikule see ei meeldinud ja proovisid teda võimult kukutada. Välispoliitiliselt proovis hakata teiste riikidega suhteid soojendama, ka USA-ga, aga prooviti neile järele jõuda ja mööda minna erinevates valdkondades. Kuulutas välja seitseaastaku(selle lõpuks pidi olema NSVL rikkaim maa ja toidu-ja tarbekaupade küllus olema neil). Majanduslik olukord paranes. 3) 1964 algas

Inglismaa, Prants, Usa, SLV

· Ühinemine Euroopa Liiduga alles 1973 aastal Prantsusmaa: Valitsemine ja sisepoliitika: · Riigikord ­ parlamentaarne vabariik (4 vabariiki, kuni 1958 aastani) o 1958 ­ Presidentaalne vabariik (5-es.) Alzeeria sõda viis presidentaalse vabariigini. o Prantsusmaa püüdis oma kolooniaid hoida iseseisvumast. Olukord oli prantslastele psühholoogiliselt keeruline. · De Gaulle sai presidendiks 1959. Positiivne samm oli poolte lepitamine (Lepib Saksamaa ja NSV-liiduga) Ta oli president 1969 aastani. Astus tagasi noorterahutuste tõttu. · Väga suur mõju oli kommunistlikul parteil · Palju-parteiline riik Majandus: · Kiirem areng kui Inglismaal (1970nda aastani) · Riigistamine · Heldelt makstakse toetusi · Kõrged maksud Välispoliitika:  · Koloniaalpoliitika kadumine ­ teistsugune kui Inglismaal, s

Teine Maailmasõda(täidetud tööleht)

Teise maailmasõja ajal toimus liitlasriikide vahel kolm tippkohtumist. Kirjuta iga otsuse juurde, millisel konverentsil vastav otsus vastu võeti. Kooskõlastati Saksamaa lõplik purustamine Potsdami konverents Otsustati avada Euroopas Teine rinne Teherani konverents Otsustati anda saksa sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla Jalta konverents 1. Petain 4 Jugoslaavia rahvavabastusarmee (partisanide) juht, hiljem 2. de Gaulle Jugoslaavia riigijuht 3. Zukov 3 Nõukogude Liidu marssal, juhtis Punaarmeed lahingutes 4. Tito Moskva ja Stalingradi all 5. Eisenhower 6 Soome kaitsejõudude ülemjuhataja, hilisem soome vabariigi 6. Mannerheim president 7. Rommel

KT II maailmasõda ja külm sõda

Prantsuse ja Briti soomusjõud olid nõrgad, sakslastele jäi selgelt alla ka lennuvägi. Juuni alguseks suutsid inglased enamiku oma vägedes ' Prantsusmaalt evakueeruda. 22juuni.1940 sõlmiti Compiegne'i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunasosas moodustati saksameelne valitsus, eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Lahing Inglismaa vastu Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli saanud Winston Churchill. Viimane lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. Sakslased hakkasid õhuvägedega Uk pommitama Sakslased olid edus kindlad. Luftwaffe käsutuses oli rohkem lennukeid kui  inglastel

II Maailmasõda 1933-1943

``kummaline sõda`` - Prantsuse-Briti vs Saksa väed, reaalset sõjategevust polnud. Välksõda ­Saksa sõjaplaan NSVLi vastu, pidi tungitama 20 päevaga 600km kaugusele. Blitzkrieg ­ lightning war, väed liiguvad väga kiirelt Sitzkrieg ­ ,,seisusõda" Petain ­ Henri Philippe Benoni Omer Joseph Pétain, Prantsuse riigipea. de Gaulle ­ Charles de Gaulle, rajas vastupanuorganisatsiooni Vaba Prantsusmaa, seda pärast kodumaalt põgenemist. E. Rommel ­Saksa sõjategelane, hiljem prantsusmaal asuvate vägede juht, keda süüdistati Hitleri mõrvakatses. Kõrberebane W. Churchill ­ Suurbritannia peaminister sõja ajal. Maginot` liin ­ Prantsuse-Saksa piirile rajatud kiatseliin

Ajalugu kontrolltöö 2. Maailma Sõda

Suurbritannia oli võimsuse tipul, olles saavutanud võidu Saksamaa üle ning säilitanud oma koloniaalimpeeriumi. Aga pärast mõned tema alad iseseisvusid. Arengutempo Inglismaal 1950-el olid madalamad kui teistes Euroopa riikides. Suurbritannia rahvusvahelise tähtsus oli langenud. Seal säilis kaheparteisüsteem. Sõda ja nelja-aastase okupatsiooni tulemusena tekitati olulist kahju majandusele. Sõjajärgne Prantsuse riik kasvas välja vastupanuliikumisest. Juhina oli De Gaulle. Ta moodustas 1944. aastal Ajutise Valitsust. Valitsesid tugevad pahempoolsed meeleolud. 1946. aastal sai Prantsismaast parlamentaarne vabariig. Majanduspoliitika muutus vasakpoolseks. De Gaulle oli 4 vabariigi põhiseaduse vastu. 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust. Hakkas Prantsuse kolonialimpeeriumi alanud lagunemine. Saksamaa purustati sõjas ja jagati neljaks okupatsioontsoonideks. NSVL-u tsoonis kehtestati

Suurbritannia poliitika ajalugu

• 1960. aastaks sai Euroopa Ühendusest Suurbritannia suurim majanduspartner ja tekkis huvi liitu astuda. • Esialgu liitumine ebaõnnestus sisepoliitiliste vastuolude tõttu: kui vastava ettepaneku tegid konservatiivid, siis hääletasid leiboristid vastu (1961, 1970); kui võimul leiboristid, siis hääletasid konservatiivid vastu (alates 1964-1969).  • 1963.a. takistas liitumast Prantsusmaa president de Gaulle (põhjuseks kartus, et koos Suurbritannia liitumisega kasvab Euroopa Ühenduses ka USA mõju). • 1972.a. sõlmiti liitumisleping ja ühinetakse 1973.a. 1975.a. korraldatati veel täiendav referendum EÜ-sse kuulumise osas ja rahvas hääletas poolt. • EÜ-sse astumine tõi kaasa majanduse ratsionaliseerimise ja moderniseerimise (inglise kaubad polnud algul Euroopa turul konkurentsivõimelised) ning üldise majandusliku tõusu.

Teine maailmasõda

Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. Josif Stalin - NSV Liidu partei-ja riigujuht. Osales Teherani, Jalta. Potsdami konverentsil. Adolf Hitler - Saksa führer, raamatu " Mein Kampf " autor. Neville Chamberlain - Briti poliitik, Müncheni kokkulepe sõlmija . Benito Mussolini - Itaalia diktatoor, hukati partisanide poolt 1945. aastal . Winston Churchill - Briti riigitegelane, pea. ja kaitseminister teises maailasõjas . kindral de Gaulle - Rahvuslikku vabadusliikumise juht Prantsusmaal, hiljem ka president . Vjatseslav Molotov - NSV liidu välisminister, sõlmis Molotovi-Ribbentropi pakti . Roosevelt - USA president, osales Tehrani ja Jalta konverentsil . Joachim von Ribbentrop - Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis Molotov-Ribbentropi pakti . Mõisted : ansluss- pärast Esimest maailasõda ja Austria-Unagri lagunemist tekkinud idee, et Austria ei saa majanduslikult üksi hakkama ja peaks liituma Saksamaaga .