1.2 Infosüsteemi varad Turvaprobleemid tekivad kõikjal, kus kellegi omanduses või käsutuses on varasid -- materiaalseid või intellektuaalseid ressursse, millel on mingi, enamasti rahas väljendatav väärtus. Infosüsteem on standardi ISO 2382 määratluses informatsiooni andev ja jaotav infotöötlussüsteem koos juurdekuuluvate organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja rahaliste ressurssidega. Infosüsteemide peamised varad on · andmed, · infotehniline aparatuur (arvutisüsteemide riistvara, bürootehnika, sideseadmed), · andmesidekanalid, · baas-ja rakendustarkvara. Süsteemiga seotud ressursside hulka kuuluvad veel · organisatsioon (selle struktuur ja talitlus), · personal, · andmekandjad, · dokumendid, · infrastruktuur (territoorium, rajatised ja kommunikatsioonid). Nende turvalisusega seotud küsimused ei ole ainult infotöötlusspetsiifilised.
amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusel omakapital väheneb Majandustehing – tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis Algdokument – majandustehingu toimumist kinnitav tõend 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine. Põhivara - ühiku soetusmaksumus, kasutuseaga üle 1.a; kallis ese, mida ma ise kasutan Käibevara - varad, mis on oma olemuselt lühiajalised, kasutuseaga alla 1.a (raha, nõuded ostjate vastu, kulude ja maksude ettemaksed, kaubavarud) Lühiajaline kohustis - tuleb tasuda 1. a jooksul (lühiajaline pangalaen) Pikaajaline kohustis - maksetähtaeg ei saabu 1. majandusaasta jooksul (pikaajaline pangalaen) 1 3. Majandusaasta aruanne. Majandusaasta pikkus on 12 kuud (01.01-31.12).
Põhja-Ameerikast eksporditakse Jaapanisse tooraine, vastastiku vahetatakse toodangut ja kapitali. Regiooni kuuluvad Ladina-Ameerika regioon hõlmab Lõuna- Ja Kesk-Ameerika riigid ning Mehhiko Põhja-Ameerikast. riigid Regiooni kuuluvad nt: Aruba, Ecuador, Panama, Peruu, Venezuela jt. Loodusolud, Suuremale osale regioonist on iseloomulik palav ja niiske kliima. Rohtlad, poolkõrbed, kõrbed. Loodus- loodusvarad varad on rikkalikud, kuid on suuresti kasutusele võtmata. Hulgaliselt leidub metallimaake (Cu, Au, Ag, Fe, Al jt.) ning leidub ka naftat, vääriskive ja maagaasi. Metallimaagid paiknevad enamjaolt regiooni idaranniku ääres. Sademete hulk Keskmine sademete hulk on 1500mm aastas, kuid on ka väga kuivi piirkondi, kus aastane sademete hulk võib olla alla 1mm. Vihmametsades võivad aastased sademete
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismi- ja hotelliettevõtlus Kristin Vahesaar TH1 KODUTÖÖ NR 1 Varade ja allikate rühmitamine Juhendaja: Majandusarvestuse lektor, Varje Kodasma Pärnu 2015 Siin kodutöös määratlen varade ja allikate koosseisu antud andmete põhjal. Leian ka tasakaalu varade ja allikate vahel ühikulises väärtuses. Tabel 1. Varad ja allikad. Nr Sisu VARA ALLIKAD Käibe- Põhi- Võõr- Oma- Ühikuid vara vara kapital kapital 115 1 Tooraine ja materjal 115 2 Tarnijatele maksmata 120 120 arved
Finantsanalüüs Ettevõte X Tallinn 2007 Finantsanalüüs Näitajad 31.12.2006 31.12.2005 Raha 22 954 230 12 647 004 Varud 22 864 873 24 868 532 Käibevara 62 492 646 38 889 288 Põhivara 11 594 648 11 564 247 Varad kokku 74 087 294 50 453 535 Lühiajalised kohustused 14 361 317 11 463 640 Pikaajalised kohustused 467 831 718 876 Kohustused kokku 14 829 148 12 172 516 Omakapital ...
finantssuhtarvude arvestamiseks. Kesksed aruanded: majandusaasta aruanne - seisab koos: kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne Bilanss - raamatupidamisbilanss kajastab firma finantsolukorda teatud kuupäeval ehk reeglina aruande perioodi lõpul. Seega on tegemist hetkearuandega. Koostatakse tekkepõhiselt (rakendatud likviidsuse printiipi likviidsuse vähenemise suunas). Bilanss koosneb kahest poolest - vasakul on varad ja paremal kohustused. Mõlemad pooled on võrdsed. See on minevikuline aruanne, ega näita firma tänast seisu. Varad - käibe ja põhivarad, käibevarad on kiiresti realiseeritavad või ühe aasta jooksul tarbitavad varad. Käibevarade hulka kuuluks raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud (kuni aastase tähtajaga väärtpaberid), nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja tootmis- ja valmistoodangu varud. Põhivarad on
labidaga augu kaevata, et inimene maha matta või lased lindudel korjuse laiali tassida, kas saad surnu allavett lasta ja põletusmatust teha. Kõrb ja antartika – antartikas on vaid polaaruurijad Demograafilised tingimused: Ülerahvastatud riikides piiratakse sündivust 8. Avalikud varad on... a) Ühisomandis olev vara, mida kogukonnaliikmed vastastikusel kokkuleppel kasutada saavad b) Varad, millele on kõigil õigus c) Riigi varad d) Varad, mida keegi endale ei soovi 9. Määra alljärgnevalt Alberti sotsiaalne mobiilsus /Siin on pikk tekst/ Abiks tekstist vastus(t)e leidmisel Sotsiaalne mobiilsus – tähendab inimeste ja inimgruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees (8) 10. Mis vahe on patrilokaalsel ja matrilokaalsel perekonnal? Patrilokaalne pere – perekond, mis kuulub mehe perekonna juurde
hakatud otsima meetodeid, kuidas kajastada keerulisi bioloogilisi protsesse varade arvestamisel ja aruandluses. Põllumajanduslik raamatupidamisarvestus on eripärane, kus tavaprintsiibid ettevõtte varade hindamisel ei anna täpset ülevaadet. (Blank, 2011, lk 3) Põllumajandustootmine on olemuselt unikaalne kompleks majandustehinguid, mida iseloomustab tsüklilisus, tootmiseks kulutatavad bioloogilised varad ja tootmistegevusest genereeritavad nii uued bioloogilised varad kui ka põllumajanduslik toodang. See tähendab aga , et raamatupidamislikul kajastamisel ja hindamisel ei anna paljudel juhtudel nn tavaettevõtte arvestusprintsiipide rakendamine põllumajandusettevõtte varadest ega finantspositsioonist kõige täpsemat ülevaadet. (Vooro, 2011, lk 5) Käesoleva kursusetöö eesmärgiks on välja selgitada bioloogilise vara arvestuspõhimõtted vastatavalt Eesti heale raamatupidamistavale. Uurimise alla võetakse järgmised küsimused:
1) Eraisikutesektor ehk kodumajapidamised 2) Äriühingud ehk firmad 3) Rahaasutused ehk finantsvahendus 4) Riik ja kohalikud omavalitsused Varad Kohustused Varad ja finantsvarad Omakapital Reaalvara Võõrkapital Rahaasutustel on omakapital suhteliselt väike. Kuni 20% omakapital ja ülejäänu võõrkapital. Reaalvara kuni 10% ja ülejäänu varad ja finantsvarad. Võõrkapital on suhteliselt lühiajaline ja varieeruv. Pankade puhul on põhiline võõrkapitali hoiused. Rahaasutuste puhul räägime litsentseeritud valdkonnast. Järelevalveorganiks on finantsinspektsioon. Litsents tuleb taotleda finantsinspektsioonilt. Vajalikud dokumendid sätestatakse seadustega. Rahaasutustele on kehtestatud omakapitali nõuded. Panga puhul on omakapitali miinimum 5 000 000 Eurot.
rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva rmp ja finantsaruaruandluse korraldamiseks. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid IFRS Läbivaatamata kuid kehtivad seadused IAS (kokku 41) Raamatupidamise mõisted: Vara rmp kohulasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus · Käibevarad (e. Lühiajalised varad) · Põhivarad ( e pikajalised varad) Põhivarad- kõik pikaajalised üle 1 a. varad. Kasutusiga pikem kui 12 kuud. Ühikumaksumus on kõrgem piirmäärast. Riigiettevõtetel kindel ühikumaksumus. Kuuluvad esemed, mida ei planeerita ega kavatseta müüa. 1. Pikaajalised finantsinvesteeringud: aktsia;, teiste ettevõtete aktsiad ja tulu, mida ei kavatse müüa järgmise 12 kuu jooksul. 2. Kinnisvarainvesteeringud: maa või hoone või mõlemad, mida rmpkoh omab väärtuse kasvu eesmärgil või renditulu teenimise eesmärgil. 3
................................. 3 2. LOODUSVARAD JA NENDE MAJANDAMINE...........................................................4 2.1 PINNAMOOD JA MÕJU..................................................................................... 4 2.2 KLIIMA........................................................................................................... 4 2.3 METSAVARAD................................................................................................. 5 2.4. MINERAALSED VARAD................................................................................... 5 2.5 ENERGIAVARAD............................................................................................. 6 3.MAJANDUS........................................................................................................... 7 3.1 MAJANDUSHARUD.......................................................................................... 7 3.2 IMPORT JA EKSPORT, VÄLISMAJANDUSSIDEMED.......................
Kohustused kokku 317 29,19 -117 -6,81 516 28,63 271 9,68 832 25,00 359 6,12 Omakapital -41 -3,30 -262 -20,15 988 55,60 226 7,09 985 25,56 -232 -3,51 Passiva kokku 276 11,85 -379 -12,56 1504 42,02 497 8,30 1817 25,30 127 1,02 Analüüsitud on bilansi mitme perioodi näitajate väärtusi. Muudatus on välja toodud absoluutsummas ja protsentides. Varad kokku on absoluutsummas olnud kõige suurem aastal 2004 ja 2005 (1817), muudatus %-des on kõige suurem aastal 2000 ja 2001 (42,02). Kohustused kokku on absoluutsummas olnud kõige suurem aastal 2004 ja 2005 (832), muudatus %-des on kõige suurem aastal 2000 ja 2001 (28,63). 8 Bilansi horisontaalanalüüs Tegevusalad kokku Analüüsitud on bilansi põhinäitajaid
Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded. 8 Ettevõte suurim vara, bioloogilised varad, kajastatakse bilansis tema õiglases väärtuses, mis on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Õiglase väärtuse määramisel võetakse arvesse tootvate bioloogiliste varade (marjapõõsaste) bioloogilist muundumist, mis hõlmab bioloogilise vara kasvamist, vananemist, tootmist ja paljunemist, mille tulemusena bioloogilised varad kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt muutuvad
rentaabluse ning omakapitali suhtarve. Saadud suhtarve võrreldakse Eesti statistikaameti haldus-ja abitegevusteharu keskmistega (vt lisa 6). Töö autorid alustavad esmalt efektiivsuse väldete analüüsiga. Esimene välde on varade käibevälde, mis näitab keskmist varade käibimist päevades ning seda leitakse järgnevalt: 360 DAH = (2.1) S , A kus S müügitulu (eurot), A varad (eurot). 2009. aastal tekitas üks varadesse investeeritud euro 84 senti müügikäivet. Ettevõte kuulus 2009. aastal varade kasutamise efektiivsuses I kvartiili ja mediaani vahele. Seega oli Estravel AS antud aastal keskmisest paremini varasid kasutavate ettevõtete seas. Järgnevatel aastatel ettevõtte efektiivsus paranes veelgi ning ettevõte parandas oma positsiooni. 10 2009
Kasum(kahjum)-raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Majandustehing-raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Varad-raamatupidamiskohustuslasele kuuluvad rahaliselt hinnatav asjad ja õigused. Algdokument - majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend Ettevõtte varad rahalistes väljenduses, omakapital-varade ja kohustuse vahe Skeemi 1-lähtudes kulude liigi järgi. Skeemi 2-lähtudes kulude funktsioonide järgi. Võttad selle, kumb skeem annab infotarbijale parema ülevaade. Raamatupidamisarvestus on ettevõtte tehingute kajastamine kindlate reeglite alusel. RTJ-Raamatupidamise Toimkonna juhend. Bilanss kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit. Kasumiaruanne kajastab tulusid, kulusid ja majandustegevuse tulemust aruandeperioodil.
Bilanss Ülesanne 1 Varian Varad Kohustused Omakapital t 1 109 600 25 900 83700 2 1 890 000 1301000 589 000 3 882100 390 600 491 500 4 51 900 10800 41 100 5 132300 79 400 52 900 6 842 700 915 600 -72900 Ülesanne 2 Mis alljärgnevast kuulub varade, kohustuste või omakapitali hulka (v,k,o)? (v) Sõiduauto (v) Büroohoone (v) Raha kassas (k) Laekunud ettemaks ostjatelt (o) Kohustuslik reservkapital (o) Aruandeaasta kasum (v) Ostetud kaubamärk (o) Võlad tarnijatele (v) Tootmisseadmed (o) Osakapital (v) Makstud avanss tarnijale (v) Ettemakstud rent (tootmisruumide eest) (k) Palgavõlg (k) Lühiajaline pangalaen (v) AS xcxv pikaajalised aktsiad (v) Raha arvelduskontol (v) Kaup müügiks (v) Materjal laos (v) OÜ-le Maksi antud laen Ülesanne 3 Täi...
·tead põhivarade arvestusega seotud mõisteid; ·oskad kajastada põhivarasid bilansis ja tead bilansikirjete sisu; ·oskad arvutada põhivarade soetusmaksumust; ·tead amortisatsiooni arvestamise eesmärke; ·oskad jaotada põhivarasid amortisatsiooni arvestamise seisukohast; ·oskad arvestada amortisatsiooni erinevate meetodite alusel; ·oskad koostada põhivarade arvestusega kaasnevaid lausendeid. 2 Mõisted Varade likviidsuse tasemest lähtuvalt liigitatakse põhivaraks sellised varad, mille maksumus kaetakse eeldatavasti pikema perioodi kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Põhivarasid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: · pikaajalised finantsinvesteeringud; - tütarettevõtete aktsiad või osad, - sidusettevõtete aktsiad või osad, - muud aktsiad ja väärtpaberid, - pikaajalised nõuded. · kinnisvarainvesteeringud; ·materiaalne põhivara ; - maa, - ehitised, - masinad ja seadmed, - muu materiaalne põhivara, - lõpetamata ehitised ja ettemaksed.
jaotussüsteem, kalavarude vähenemine, keeldumine toiduabist, keeldumine toitu jagamast. Samal ajal kui arengumaades on toidupuudus, toimub arenenud riikides toidu raiskamine. Suurbritannias tehtud uuring näitab, et aastas raisatakse kolmandik kogu ostetud toidust, millest omakorda poole moodustab toit, mida pole isegi veel söödud, mis on endiselt pakendatud ja avamata (Wrap 2008). Loodusvarad jaotatakse üldiselt kahte leeri taastuvad ja taastumatud loodusvarad. Taastuvad loodusvarad on varad, mida on võimalik kuidagi taastada või ajapikku end ise taastavad (Muld, mets, veevarud, päikeseenergia, tuuleenergia, veeenergia). Taastuvaid loodusvarasi ei kasutada piisavalt ja on alahinnatud, kuid resursside vähenemine muudab seda. Taastumatud loodusvarad ei uuene iseenesest ning eksisteerivad ainult teatud lõplukus koguses (metallid, kaevandatavad kütused, kaevandatavad kivimid, tuumaenergia) (Säästva Eesti Instituut 2012).
börsil on viimastel aastatel olnud väga volatiilsed. Võrreldes maailma aktsiaturgudega on OMXT 12 kuu muutused olnud viimasel neljal aastal oluliselt suuremad. Börsi kapitalisatsioon kasvas kuue kuuga aktsiahindade kasvu toel 22%, moodustades märtsi lõpus 12% SKPst. Investeerimisfondide tootluse positiivne trend jätkus, kuid senisest aeglasemas tempos. Investeerimisfondide osakute hinnad on jõudsalt kasvanud, ent jäävad majanduskriisieelsele tasemele siiski alla. Investeerimisfondide varad kasvasid viimase 12 kuuga 30 miljoni euro võrra 592 miljonini. Varade kasvu on mõjutanud positiivne tootlus ning netosissemaksete muutused. Investorite riskikartlikkuse vähenemine on avaldanud mõju investeerimisfondide sissemaksete struktuurile, mille tulemusel on aktsiafondidesse tehtud kuiste sissemaksete osakaal kasvanud. Suur tootlus kasvatas teise samba pensionifondide varade mahtu 2010. aastal riigi sissemaksete peatumisest hoolimata ligi 119 miljoni euro võrra 1071 miljonini. 2011
NSVL ja kommunistlik süsteem Kommunism on sotsiaalne ja majanduslik süsteem, kus pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, kus kõik varad on ühiskondlikus omandis, kus kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Leninism (Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia.) · Imperealism on vaja kukutada (revolutsiooniga) · revolutsioon ühes riigis kutsub need esile ka kõigis teistes riikides. (ei toimunud) · Lenini kultus (linnad, kolhoosid, bust, portree, surnukeha) Stalinism · 1924 algul suri Lenin, kes soovitas oma järglaseks Lev Trotskit.
Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades, kus need detailsemalt lahti kirjutatakse. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Eestis kasutatav bilansiskeem on koostatud likviidsuse kahanemise järjekorras. Esmalt on esitatud kõige likviidsemad varad, järgnevad vähemlikviidsemad ehk raskemini ja aeganõudvamalt rahaks muudetavad varad. Kuid maailmas esineb ka riike, kus bilanss koostatakse likviidsuse kasvamise järjekorras, kus esmalt on esitatud kõige vähem likviidsemad varad ja neile järgnevad kogema likviidsustasemega varad. Lähim näide, kus selline bilansiskeem kasutusel on, on Läti. Varade ja kohustiste lühi- ja pikaajaline eristamine: Lühiajalisi varasid nimetatakse
Antud protsendid: 2009.a. 88%, 2010.a. 81% ja 2011.a. 68%, et iga aastaga oma finantseering väheneb. Samas on need näitajad head, kuna omakapitaliseerituse aste on pea kaks korda kõrgem normist, milleks on 30-40%. 2. Tegevuse efektiivsuse analüüs a) Varade käibekordaja on ettevõtte finantsjuhtimises kasutatav likviidsuse suhtarv. Varade käibekordaja=müügikäive/varad b) Koguvarade käibevälde näitab, mitme päevaga suudavad varad toota iseendaga samas mahus müügitulu. Koguvarade käibevälde=365/varade käibekordaja c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, kui kiire on nõuete laekumine. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus=müügitulu/nõuded ostjate vastu d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde- s.o päevade arv, mis kulub keskmiselt müügist raha laekumiseni. Debitoorse võlgnevuse käibevälde=365/debitoorse võlgnevuse sagedus
hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos %-ga või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, va seaduses sätestatud juhtudel. VARAD Ostutehingute kirjendid: D kaup,materjal,PV,kulu D kulu,kaup,PV,muu vara K kassa,pank,tarnijad D KM K kassa,pank,tarnijad Vara liigitamisel arvestatakse kasutusaega ja soetusmaksumust. Bilansis liigitatakse varad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara alla kuuluvad raha,finantsinvesteeringud,nõuded ja ettemaksed,varud ja bioloogilised varad. Põhivara alla kuuluvad finantsinvesteeringud, kinnisvarainvesteeringud,materiaalne PV,bioloogilised varad,immateriaalne PV. ''Vara arvele võtmine''-tekib ostutehinguga ja tähendab, et kannad kohe kuludesse. VARUDE ARVESTUS Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, mida parajasti
ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. 4. Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandamine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine, otsustamine, delegeerimine, koordineerimine mehitamine/personalijuhtimine, suhtlemine) Kavandamine (plaanimine) org
Kassapidaja: © 2014. Janek Keskküla 9 Raamatupidamise kontoplaan (RPS § 8) Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Konto Nimetus Kontoklass 1010 Kassa Varad Aktiva 1020 Swedbank Varad Aktiva 1210 Ostjate tasumata summad Varad Aktiva 1340 Muud lühiajalised nõuded Varad Aktiva 1420 Väärtpaberite dividendinõuded Varad Aktiva 1510 Sisendkäibemaks Varad Aktiva
tänapäeva elu raske ette kujutada. Viimaste aastakümnete jooksul on energia tootmine ja tarbimine kogu maailmas kasvanud. Energiaallikad Energiat ei saa inimene ise luua, vaid ainult hankida looduses juba olemasolevatest varudest. Energiaallikaks võib olla mistahes loodusvara või nähtus, mida inimene oskab ja suudab energia saamiseks ära kasutada. Elektri- ja soojusenergia tootmine Mille abil? Varad Põlevkivi ->Eestis Turvas -> Eestis Tuuleenergia -> Mägedes, veekogu lähedal Helioenergia -> Kõikjal Hüdroenergia ->Veekogu lähedal Nafta ->Venemaa Gaas ->USA Kuidas jõuab tarbijani? 1. (nafta ja gaasi Looduslike energiavarade hankimine ammutamine ja töötlemine, tahkete kütuste kaevandmine, rikastamine jne. ) 2. Elektri-, soojusenergia, mootrikütuste tootmine
LOODUSVARAD - Keskkonna osad, mida inimkond vajab olemasoluks ja kasutab tootmises - Otse loodusest võetav ( vesi,õhk, kaevandatavad maavarad) - Põllukultuurid Liigitus: · Ammendamatud õhk, vesi, päikeseenergia · Taastuvad mõistliku kasutamise korral võimelised uuesti end taastootma: muld, mets,toit · Taastumatud maagid, kaevandatavad kütused, tuumaenergia · Esinemispaiga järgi: õhu-, vee-, mulla ja aluspõhja varad · Kasutusviis ( toiduained, jõuvarad) · Tootmistegevus: põllumajandus, rasketööstus Loodusvarade säästva kasutamise juhis · Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud · Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega · Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine: tarbimine ei tohiks tugineda ühele loodusvarale · Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt
6.1. Materiaalse põhivara liigitus Baltic Chess Group OÜs liigitatakse põhivarad: · Masinad ja seadmed, · Muu materiaalne põhivara. 12 6.2. Materiaalse põhivara sissetuleku arvestus Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on 20 000 krooni ja rohkem. Varad alla 20 000 krooni kantakse kasutusele võtmise hetkel täielikult kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ostuhinda ja soetamisel tehtud kulutusi (transpordikulu, impordimaksud ja muud mittetagastatavad maksud). Laenu- ega liisinglepingu intresse ei lisata soetusmaksumusse.
Tuha Talu OÜ järgib seda oma raamatupidamislike hinnangute kajastamisel. Peamiselt müüakse lihaveiseid Rakvere Lihakombinaadile ja bilansilise väärtuse määramisel lähtutakse suuresti nende pakutud hinnast. Tuha Talu OÜ võtab esialgu lihaveise arvele soetusmaksumuses või peale isendi sündi lühikese viiteajaga arvestades noorlooma lihahinda rusikareegli järgi. Bilansilise väärtuse määramisel rühmitatakse bioloogilised varad loomühikute järgi, kuna karja vanuseline koosseis on erinev. Sel puhul: - 1 loomühik 24 kuune veis ( 24 kuune ka) - 0,6 loomühikut üle 6 kuu ja alla 24 kuu ( 6 kuune ka) - 0,1 loomühikut üle 0 kuu ja alla 6 kuu. Kuna rusikareegli - loomakasvatuse sektoris analoogse tegevusega ettevõtetes tehtud võrdleva analüüsi kaalutud keskmine väärtus - järgi on 1 loomühiku vanuse lehma lihakilo hind 24-25
(realiseeritud toodete kulu alusel) 3 korda Lühiajalise võla kattekordaja (Käibevara / lühiajalised kohustused) 2 korda Müügitulu (kõik krediiti) 4 milj Realiseeritud toodete kulu netokäibes 75% Laenude ja omakapitali suhe (D/A) 1.0 AKTIVA. Leiame koguvarade käibekordaja valemi abil varad kokku. Koguvarade käibekordaja = Müügitulu / Varad kokku Varad kokku = Müügitulu / Koguvarade käibekordaja = 4 000 000€ / 2 korda = 2 000 000€ PASSIVA. Kuna eelnevalt saime, et kogu ettevõtte varad (AKTIVA) kokku on 2 000 000€, siis peab ka PASSIVA pool olema kõik kokku 2 000 000€. PASSIVA = AKTIVA. Debitoorse võla välde = Ostjatelt laekumata arved / (Müügitulu/360) Ostjatelt laekumata arved = Debitoorse võla välde * (Müügitulu/360) = 9 päeva *
Mis on aktiva ja passiva? Kuidas nad omavahel seotud on? Millal kumbki suureneb ja väheneb? 1 Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest. Vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad, passivas aga nende varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. AKTIVA (varad) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Ettevõtte bilansis näidatavad varad jagunevad kaheks: käibevara ja põhivara. Käibevara moodustavad raha (nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõtte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara
Raamatupidamise põhialused Triin Muulmann 1.VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · Assets = Liabilities + Equity KOHUSTUSED VARAD OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD KOHUSTUSED Käibevarad Lühiajalised Pikaajalised Põhivarad OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD Võlakohustused (laenud) Raha Ostjate ettemaksud Aktsiad ja väärtpaberid Võlad tarnijatele Nõuded ostjate vastu' Muud lühiajalised võlad Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused Pikaajalised finantsinvesteeringud OMAKAPITAL
enama konto deebetiga. Nt. D K K K või K D D D D Vigade parandamine- kui kohe saan veast aru- korrektuurmeetod: tõmban maha, kuup. +allkiri, kui kohe ei märka, siis 2 varianti: koostada täiendav lausend-kui on summa väiksem, storno e. miinustamine, teen uuesti sama lausendi kasti sisse ja pärast teen õige lausendi. Maj.tehingutega kaasnevad muudatused jagunevad bilansis 4 rühma: 1) ettevõtte varad ja kapital suurenevad ühe ja sama summa võrra. Suureneb bilansi üldsumma. 2) toimuvad muudatused varade struktuuris. Bilansi üldsumma jääb muutumatuks. 3) toimuvad muudatused kohustuste ja omakapitali struktuuris. Bilansi üldsumma jääb muutumatuks. 4) ettevõtte varad ja kapital vähenevad ühe ja sama summa võrra. Väheneb bilansi üldsumma.
nende deklareerimise ja tasumise tähtajad) . Palgaleht nr.1 Jaanuar 2009 Maksudena tuleb tööandjal Maksu- ja Tolliametile deklareerida ja üle kanda: · Sotsiaalmaks 5412 kr. · Töötuskindlustusmakse 49,2 kr. · Kinnipeetus tulumaks 2478 kr. Ülesanne 2 Kohustuste maht bilansis on 1256.- kr. Milline vastus on õige? a) varad 718.- ja omakapital 538.- b) varad 684.- ja omakapital 1940.- c) omakapital 684.- ja varad 1940.- d) omakapital 718.- ja varad 538.- Vastus: C (varad=kohustused+omakapital => 1940=1256+684) 2 Ülesanne 3 Bilanss enne toimunud majandustehinguid AKTIVA PASSIVA
puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Algdokument Majandustehingu toimumist kinnitav tõend. 2. Majandusinformatsiooni tarbijad Sisetarbijad : juhtkond, osa töötajatest, omanikud. Välistarbijad : teine osa töötajaid, kreeditorid, investeerijad, tarbijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid... 3. Varade klassifikatsioon Põhivarad, pikaajalised varad kasutusaeg üle 12 kuu pikaajalised finantsinvesteeringud, kinnisvara investeeringud, bioloogilised varad, immateriaalsed põhivarad( batendid,litsensid, arvuti tarkvara kui erldatav, firma väärtus..) materiaalsed põhivarad(masinad, seadmed, hoone, maa..), piiratud kasutusaeg, piiramatu kasutusaeg(kuid väärtus ei vähene, nt maa) Käibevarad, lühiajalised varad raha, lühiajalised
Bilansikirjed AKTIVA Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtete aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud
VARAD (assets) Käibevarad (Short-Term Assets) Põhivarad (L Ostjate maksmata arved
.......................................3 1.Juhendi eesmärk............................................................................................................................3 2.Mõisted.........................................................................................................................................3 2.Mõisted.........................................................................................................................................3 3.Inventeeritavad varad....................................................................................................................5 3.Inventeeritavad varad....................................................................................................................5 4.Inventeerimise eesmärk................................................................................................................5 4.Inventeerimise eesmärk..............................................................................
Kui juhtkonna plaan realiseerub, siis missuguse aktivate puhasrentaabluse (ROA) ettevõtte saavutab? 5. Dauten Enterprises on asutamisel firma. Firma varade mahuks saab $2 miljonit ning EBIT oodatavaks suuruseks on $400 000. Dauten'i tulud laekuvad eranditult põhitegevusest. Soovi korral on võimalik finantseerida kuni 50% ettevõtte varadest võlakapitaliga, mille hind on 9%. Teisi kohustusi firmale ei planeerita. Oletame, et maksumäär on 40%. Missugune on firma oodatav ROE kui varad on finantseeritud 50% ulatuses võlakapitaliga ja missugune on oodatav ROE siis, kui varad on finantseeritud ainult omakapitaliga? 1 ÜLESSANNE 1) Müügikäive 2 miljonit dollarit; Käibevälde 42 päeva. Ostjate tasumata arved e debitoorne võlgnevus? Debitoorne võlgnevus Debitoorse võlgnevuse käibevälde = müügikäive
Kodutöö nr 1. Parandused sinine , Õige vastus - punane Võimalus koguda maksimaalselt 15 punkti. 1. Leia puuduv suurus, kui bilansi kohta on teada alljärgnev info: (3 punkti) · Varad = 46 000,- ; Kohustused = 21 000 ,- ; Omakapital? 25 000,- · Varad = 112 000,- ; Omakapital = 52 000,- ; Kohustused? 60 000,- · Kohustused = 78 000,- ; Omakapital = 40 000,- ; Varad? 118 000,- 2. Leia puuduv suurus, kui bilansi kohta on teada alljärgnev info: (4 punkti) · Raha 800,- ; Varud ? ; Põhivara 1 200,- ; Pangalaenud 400,- ; Maksuvõlad 500,- ; Osakapital 1 800 ,- Raha 800,- Pangalaenud 400,- Varud 700,- Maksuvõlad 500,- Põhivara 1 200,- Osakapital 1 800,- Kokku 2700,- Kokku 2700,-
Varad Käibevara Raha 7,648 17,588 Nõuded ja ettemaksed 1,119,867 1,128,908 Varud 4,644 5,749 Kokku käibevara 1,132,159 1,152,245 Põhivara Materiaalne põhivara 4,681 85,534 Immateriaalne põhivara 7,431 6,646 Kokku põhivara 12,112 92,180 Kokku varad 1,144,271 1,244,425 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused 258 107 Võlad ja ettemaksed 505,990 582,563 Kokku lühiajalised kohustused 506,248 582,670 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 106 349,900 Võlad ja ettemaksed 0 8,920
Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Varud vastavalt juhendi RTJ 4 definitsioonile, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa. Madalamas soetusmaksumusest ja neto realiseerimis-väärtusest. Soetusmaksumust võib arvestada iga objekti jaoks individuaalselt või kasutades FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. RTJ 4 Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Bioloogilised varad vastavalt RTJ 7 definitsioonile Õiglane väärtus (juhendis RTJ 7 sätestatud erandjuhtudel soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum ja allahindlused) RTJ 7 Müügiootel põhivara Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul. Bilansiline jääkmaksumus või õiglane väärtus, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. RTJ 5 Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud
kasum, aruandeaasta kasum ( kahjum) Immateriaalne põhivara (nt .litsentsid ) AKTIVA KOKKU = PASSIVA KOKKU Raamatupidamises kajastatakse kõiki majandus- tehinguid kahel kirjel. Nt. kui ettevõte võtab eraisikult laenu ja see laekub pangakontole, siis: raha pangakontol suureneb ja võlg eraisikute ees suureneb. Seega varad suurenevad ja kohustused suurenevad. (Aktiva suureneb ja passiva suureneb). Nt. kui ettevõte tasub sularahas ühe oma ostuarve. Selle tulemusena sularaha kassas väheneb ja tarnijatele tasumata arved vähenevad. Seega varad vähenevad ja kohustused vähenevad. (Aktiva väheneb ja passiva väheneb). Erinevaid bilansimuutuste variante on kokku neli: 1. aktiva ja passiva - mõlemad suurenevad võrdses summas; 2. aktiva ja passiva - mõlemad vähenevad võrdses summas; 3
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõe...
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõe...
Kirjend: D 4501 8,4 K 10312 8,4 Võlg on vähenenud 8,4 eur. 7. Varud. Mis on varu, kuidas liigitatakse, millises maksumuses võetakse arvele, kuidas kajastatakse aruandluses, milles seisneb varude inventuur. Kuidas toimub varade arvestus raamatupidamises, millal, mida kasutada. Millises olukorras on oluline omada kindlasti laoprogrammi, mis see kaasa toob. Ülesanne: FIFO ja keskm. hinna meetodi arvestuse alusel. Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, materjalid ja tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Kaup, toore ja materjal võetakse üldjuhul arvele soetusmaksumuses. Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus (ostukulud, tootmiskulud, muud kulud, mis on vajalikud varude viimiseks
konverteerimisel rahaks Käibekapitali osatähtsus varadest Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on ettevõtte maksevõime tase EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD (ACTIVITY RATIOS) Efektiivsussuhtarvud näitavad kui tõhusalt on firma kasutanud oma varasid läbimüügi suurendamisel. Teisisõnu käibekordajad näitavad millised varad teen võimalik võtta tarvitusele meetmeid, et varasid tootlikumalt rakendada või neist hoopis loobuda. KESKMINE VARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE OMAKAPITAL (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE PÕHIVARA JÄÄKMAKSUMUSES (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE KÄIBEVARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESMISED VARUD (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
P9-2A 1. Hinnanguline kulu arvestus (Allowance Method) VARAD OMAKAPITAL Ebatõenäoline Ebatõenäolise
2) tütarettevõtted on väga väikesed - tütarettevõtete bilansimahud kokku on vähem kui 5% emaettevõte bilansimahust ja käibed kokku on vähem kui 5% emaettevõtte käibest; 3) emaettevõte on ise väike ja ei pea läbima isegi ülevaatust (lihtsustatud audit). 5 Ülevaatuse peab läbima juhul kui on täidetud kaks tingimust kolmest: - müügitulu üle 1 mln euro, - varad kokku üle 0,5 mln euro, - keskmine töötajate arv üle 15. Kontroll (valitsev mõju) - võime otsustada teise ettevõtte (tütarettevõtte) finants- ja äripoliitika üle. Oluline mõju - võime osaleda investeerimisprojekti (sidusettevõtte) finants- ja äritegevust puudutavate otsuste langetamisel, omamata kontrolli nende otsuste üle. Vähemusosalus - see osa tütarettevõtte aruandeaasta puhaskasumist või kahjumist ja
Rajatised Teed Masinad ja seadmed Tootmisseadmed Transpordivahendid Muud masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Inventar Mööbel Seadmed Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Lõpetamata materiaalse põhivara objektid Põhivara eest tehtud ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Äriühenduste käigus tekkinud firmaväärtus Arenguväljaminekud Ettevõtte siseselt loodud immateriaalne vara Muu immateriaalne põhivara Ettevõtte väliselt soetatud immateriaalne vara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
