Renessanss Prantsusmaal · Losside nimesid kontrolltöös ei küsi. · Oluline arhitektuuri (losside) üldiseloomustus. · Skulptuuridele tähelepanu pöörata! jahiloss Chambord Chenonceaux´ loss Pierre Lescot´ (1510-1578) · Louvre´i loss Fontainebleau loss Ussé loss Pariisi raekoda Jean Goujon (u. 1510-1568) · Nümfid süütute kaevult Neli aastaaega Germain Pilon (u. 1535 1590) · Henri II ja kuninganna Caterina de`Medici hauamonument · Jean Clouet · Francois I Francois Clouet · Suplev naine
A. D. Ingres'i käe all, kus ta arendas muuhulgas ka oma suurepärast joonistamisoskust. Erinevalt paljudest teistest impressionistidest eelistas ta lageda taeva alla töötamisele töötada galeriis. Ta olevat olnud ka humanist ning eelkõige naiste õiguste eest seisja, sest loovinimeste elus on nood läbi aegade väga suurt rolli mänginud. 1880. aastate paiku hakkas halvenema tema silmanägemine ning ta liikus üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele, mis ei nõudnud nii teravat nägemist. Ka paljud tema skulptuurid on maailmakuulsad, rääkimata ta maaliloomingust. Nagu paljude teiste kuulsate kirjanike, muusikute ning kunstnike puhul ei olnud temagi oma eluajal kuulus vaid saavutas oma tuntuse alles pärast surma. Maailm kaotas ühe andeka kunstniku, kui 1917. aastal suri Edgar Degas oma sünnilinnas Pariisis 83- aastasena. Ta loomeperioodi võib pidada väga pikaks ja
· 18-aastaselt asus ta isa soovil õppima õigusteadust · 20-aastaselt katkestas juuraõpingud ning asus õppima maalimist · Külastas tihti Itaaliat, kus tutvus kuulsate kunstnike loominguga · 1860. aastatel avas Pariisis oma maalistuudio · Baleriinid ja hobused on saanud Edgar Degas' loomingu nii-öelda visiitkaardiks · 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem · Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele · Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917 Edgar Degas Tantsija (1874) Edgar Degas Concorde´i väljak (1875) Edgar Degas Absint (1875-1876) Edgar Degas Täht laval (1876-1877) Edgar Degas Tantsuklass (1873-1876) Edgar Degas Sinised tantsijannad (1898-1899) Edgar Degas Orkestrimuusikud (1872) Edgar Degas Juukseid kammiv naine (1885-1886) Edgar Degas Dzhoki hobusel
Saksamaa - *ARH. *luksuslikud pargid, suurehitised. *küllusliku ja toretsev (Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats.) *Suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad. *Parkides purskkaevud. Itaalia - *ARH. Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. Prantsusmaa - *Prantsuse kunstile on omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika. *Rahulikum ja kainem, *Antiikkunstist eeskuju võttev * eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja toetus. *ARH. *Klassitsistlik suund muutus üha
Alates 4000 aastat eKr tekkisid Mesopotaamia aladele tekkis ja lagunes palju riiklikud moodustised. Varasematest aastatuhandest võeti üle ehitusstiilid ja ehitustüübid. Tähtsaks peeti niisutuskanalite võrgustike korrashoidu ja nende olemasolu. Vee olmasolu andis riigile kogu tema rikkuse. Mesopotaamias oli tähsaks ehitusmaterjaliks olemasolev savi ja veeti sisse ka teistest riikidest puitu. SAVIKULTUUR- savi oli materjalik nii elamutele kui ka nõudele, kirjutustahvlitele ja skulptuuridele. Ka mütoloogia tugines savile. Tuntuim ehitustüüp on TSIKURAAT. Tsikuraat on astmeline massiivsetest tüvipüramiididest valmistatud ehitis. Kõrgematele astmetele viisid kaldtrepid. Tavaliselt oli tsikuraat 30-40 meetrit kõrge. Tsikuraat oli koht jumalatele- sinna `'mäele'' minnes sai minna inimene kohtuda jumalatega ja vastupidi. Teine tuntud ehitustüüp Mesopotaamiast on valitseja palee. See oli kõrgemale
1860. aastatel avas oma maalistuudio Elukäik 1861 tutvus impressionistide loominguga Ta ei pidanud ennast impressionistik 1872 reisis Usasse, New Yorki ja New Orleansi Pariisi naasis 1873. aasta veebruaris 1880. aastatel nägemine halvenes Looming 18541859 perioodil renessanssstiilis portreed 1860. aastate perioodil hobused ja hobuste võidusõidud 1861 impressionistid mõjutasid tema loomingut Alates 1870. aastatest maalis baleriine. 1880. aastatel läks üle pastelljoonistustele ja skulptuuridele "Bellelli perekond" (18581867) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "La Classe de Danse" (1873 1876) Click to edit Master text styles Second level Third level
suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Gooti skulptuur Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti maalikunst Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalid asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraaze viljelemist. Gooti stiil Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur Alatskivi Loss 1250-1280ndatel aastatel. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused
arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus. Vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid. Skulptuuri kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Gooti stiil on minu arvatest hästi huvitav. Ta ajalugu on väga põnev. Kirikud on nurgelised ja tipud on teravad. Kuna kiriku seinad olid paksud, siis said inimesed sõjaajal sinna peitu minna. Kuna
väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Gooti arhitektuur Strasburgi katedraal Gooti skulptuur Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti maalikunst Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Gooti stiil Eestis Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul
Inimesed olid kirjaoskamatud, sellepärast jutustati nendel maalidel piiblilugudest, et nad nendest aru saaks. Ka seinad kaeti maalidega ning avaused vitraazidega. Krutsifiks - skulptuur, mis oli väljaraiutud rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga. Cluny klooster Gooti stiil Sissepääsud teravkaarsed. Võeti kasutusele roidvõlvid. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Teravkaar on gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Gooti stiilis kirik Euroopas Salisbury katedraali võlvid Notre Dame katedraali roosaken
· Õhku saastab vanade autode ja madala kvaliteediga kütuste kasutamine · Hapestumine ei ole kõige suurem keskkonna probleem Eestis Detsember 2005 9 Kahjustused looduses: · Mulla hapestumine (leostumine) · Veekogude hapestumine · Taimede, eriti okaspuude kahjustumine · Loomade, eriti vee- ja mullaorganismide kahjustumine ja hävimine Detsember 2005 10 Mõju skulptuuridele, ehitistele · Tekivad nn. rõugearmilised skulptuurid · Tekitavad kahju ajaloolistele ehitistele, fassaadidele · Lagunevad libjakivi killustikuga teed · Metallkonstruktsioonide korrosioon Detsember 2005 11 Detsember 2005 12 Mõju puudele Detsember 2005 13 Mida teevad happesademed puudele · Lehtpuud - puulehed muutuvad laiguliseks · Okaspuud-Hävitab vahakihi okastelt Suureneb aurumine puudest ja
võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Teravkaared ongi gooti stiili kõige silmatorkavamad tunnused . "skeletiks" said kaks diagonaalset , travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. Gooti skulptuur Gootika skulptuure kohtab peamiselt kirikute välisseinte , eriti lääneportaali kaunistusena . Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piibli stseene Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus teineteisest . Gooti maalikunst Gooti maalikunst jaguneb kaheks : Vitraazikunst Tahvelmaal Vitraazikunst Klaasikunst ehk vitraazikunst . Gooti kirikutel polnud palju vaba seinapinda sellepärast oli seal palju hiiglaslikke aknaid , seetõttu jäigi seinamaalikunst tagaplaanile . Aknad olid valimistatud erivärvidest klaasi tükkidest , omavahel olid nad seotud seatinaribadest . Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile .
kujutlusvõime järgi. Nagu teisedki impressionistid, võis Degas sama motiivi korduvalt maalida, varieerides kompositsiooni ja käsitlust. 1880. aastate lõpus huvitus Degas fotograafiast. Ta pildistas paljusid oma sõpru, sealhulgas lambivalgel. Mõnda oma fotot, mis kujutas tantsijaid või akte, kasutas ta oma joonistustel või maalidel. 1880. aastatel hakkas Degas' nägemine halvenema ja lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks 1907 üle pastelljoonistustele ja skulptuuridele. 1912 lõpetas ta nähtavasti töötamise täielikult. Pärast Degas' surma avastasid pärijad 150 vahast skulptuuri, neist paljud halvas seisukorras. Nad konstrueerisid valukoja omaniku Adrien Hébrardiga ja viimase hinnangul kõlbas üksnes pooli neist, 74 skulptuuri pronksi valada. Alles 2004 oli tehnika sedavõrd arenenud, et ka enamikust ülejäänud Degas' vahaskulptuuridest sai teha pronkskoopia. Nii tutvus maailm veel 73 uue skulptuuriga.
isapoolsed sugulased. Seal ta tutvus Michelangelo, Raffaeli ja teiste kuulsate kunstnike loominguga. Tema selle perioodi loomingut ilmestavadki renessanss- stiilis portreed. 1860. aastate alguses külastas ta Normandiat. Pärast seda oli ta lummatud hobustest ning selle perioodi maale ilmestavad hobused ja hobuste võidusõidud. 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Nagu paljude teiste kuulsate kirjanike, muusikute ning kunstnike puhul ei olnud temagi oma eluajal kuulus vaid saavutas oma tuntuse alles pärast surma. Karjäär Ta õppis nooruses kuulsa prantsuse klassiku J. A. D. Ingres'i käe all, kus ta arendas muuhulgas ka oma suurepärast joonistamisoskust. Erinevalt paljudest teistest impressionistidest eelistas ta lageda taeva alla töötamisele töötada galeriis. 18-aastaselt asus ta isa soovil õppima õigusteadust
Ka kreeklased kasutasid tahutud kive, kuid ilma sideaineta. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Oli olemas veevärk, kanalisatsioon ja keskküte. Uuendus, mis roomlastelt skulptuurivallas pärineb on portreede valmistamine (büst). Erinevalt kreeklastest püüdsid roomlased sealjuures jääda loomutruuks ning mitte varjata inimese vigu. Ainsad, kelle portreeskulptuure saatis ideaalsustaotlus, olid keisrid. Roomlased valmistasid skulptuuridele ka `parukaid'. TERMID-Rooma saunad BASIILIKAD-kohtu- ja ärihooned. Korralikud teed ja sillad(Kõik teed viivad Rooma) MOSAIIKpõrandad Hilisemad märkmed ................................................................................................... ................................................................................................... ................................................................................................... ..........................................
(Chardin, maalis igapäevast eluolu, ülistas perekonda; Watteau, maalis hästiriietatud inimesi kauni maastiku taustal) Klassitsism (1770-1830) oli antiikkunsti jäljendav stiil, mis rõhutas reeglipärasust tasakaalu. Hoonete esikülgi kujutati Kreeka templi esiküljena, põhiplaan oli lihtne. Sisekujunduses liigendasid seinu seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad poolsambad, seinu kaunistati vanikute ja relvadest trofeekimpudega. Inimesed sarnanesid maalidel skulptuuridele, värvidele pöörati vähem tähelepanu. (David, "Tapetud Marat"; Ingres "Madam de Senonnes"). Romantismi ajajärku (19. saj I pool) iseloomustab rahulolematus kaasajaga, suured vabadusvõitlused, uute ideaalide ja eeskujude otsimine ning kangelaslikkus. Ainet võeti keskajast ja mütoloogiast, iseloomulik on kriitiline suhtumine oma kaasaega. (Friedrich "Klooster mändide keskel"; Goya "Hull koletis kugistab inimest"). Realismis (19. saj
Hiiglaste tee on selle unikaalse nähtuse suurepärane näide ning suur sillutis on tõepoolest hiiglasele vastav. Mõnedki sambad pole maapinnaga risti, vaid suuremal või vähemal määral kaldu: olenevalt sellest, kui palju pinnas järele andis või kui suur kivimimass peale surus. Samas on osa laavast jahtunud ebaühtlaselt ja sambad pole sirged, vaid väändunud. Muidugi on inimene lasknud fantaasial lennata ning andnud neile looduslikele skulptuuridele tabavaid nimesid. Mõnelgi juhul seostub nimega ka legend. Näiteks Orel oli muidugi selleks, et Finn MacCooli poeg Ossian sellel mängida saaks. Teisal ripub kaljuseinal Harf, iirlaste üks populaarsemaid rahvamuusikariistu. Harfi lähedal on Amfiteatri-nimeline lahesopp, üle selle kõrgub üksildane Korsten. On ka hästi ühtlastest kuuskantsammastest Meekärg, kust MacCoolide pere maiust kogunud. Üsna Hiiglase
väljasõite. · Tema teosed on mahedad ja südamlikud, maalitud heledate ja puhaste toonidega ning pehmete virelevate pintslilöökidega. · Viljeles ka graafikat ja skulptuuri. · · Edgar Degas oli prantsuse kunstnik ja sculptor. leiutas nn märja pastelli. "Sinised tantsijannad" 18981899. Maalis baleriine, hobuseid. Nägemine halvenes- Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. "Tantsutund" · 1874 "Tantsija" · 18751876 "Absint" · 18761877 "Täht laval" · 1885 "End kuivatav naine" · umbes 18851886 "Juukseid kammiv naine" NEOIMPRESSIONISM Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse Georges-Pierre Seurat'd. leidis publikut põhiliselt tänu Paul Signac'i- hiljem. Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust. Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud, tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale.
taimeliike. Skulptuur väljendab õndsustunnet, imetlust ning austust kristliku sõnumi vastu. Inimese proportsioonid muutusid õigemaks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Voldistiku alt oli inimkeha aimatav. Peatähelepanu oli endiselt näol ja kätel. Süveneb inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isikuna. Platonism hakkas taanduma, edasi arendati Aristotelese liini (meelelise maailma hindamine). 13. sajandi skulptuur on monumentaalne, katedraali skulptuuridele on omane rahu, ilu ja suursugusus. 14. sajandi skulptuuri ilmub tundeküllasem laad ja Kristuse kannatuslood. Skulptuur on väiksemõõdulisem. Pieta on skulptuurigrupp Maarja ja Kristuse surnukehaga. 15. sajandi skulptuuris levib armastusväärsete, kaunite Madonnade kujutamine. Madonnaks on Maarja koos Jeesuslapsega. Tasakaaluks oli sõdade, katkude ja tuleriitade teema. Eestisse levis gootika 13. sajandi lõpul. Vanim skulptuur asub Saaremaal,
aastatega 1600- 1750. Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul (kunstis rohkem Prantsusmaal), levis sealt üle kogu Euroopa. Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Muusikastiilina võeti kasutusele 18/19 saj vahetusel. 2) Milline oli barokse kunsti eesmärk? Soov üllatada vaatajat. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimalikult tõepäraselt kujutada. Barokk rõhutas, et elu - see on eelkõige liikumine ja oli loomulik täiendus renessansile. 3) Kust tuleb baroki nimetus? Võeti kasutusele 19. sajand. Itaalia k. sõna barocco- kummaline, naljakas nähtus. Portugali k. sõna barocco- korrapäratu, ebatasane pärl 4) Iseloomusta barokset kunsti. Maaliline
gootikas peamiselt kirikute seotud arhitektuuriga. välisseinte, eriti Skulptuurid on koondatud lääneportaali eelkõige fassaadidele, kaunistusena. portaalidele, kapiteelidele, Kiviskulptuurid kujutasid kusjuures domineeriv on enamasti pühakuid ning reljeef. Materjalidena piiblistseene. Gooti kasutati pronksi ja kivi, skulptuuridele on kuid ka puud. Kivi- ja iseloomulik figuuride puuskulptuur olid värvitud, eraldatus üksteisest, mis mis tänaseks on täielikult võimaldab neid käsitleda hävinud. Romaani ka arhitektuurist skulptuuri tellijaks oli kirik.. sõltumatult. Sellest tuleneb ka romaani skulptuuride religioosne
Tema selle perioodi loomingut ilmestavadki renessanss-stiilis portreed. 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Aastal 1861 tutvus ta Édouard Manet'ga ja tema kaudu teiste impressionistide ja nende loominguga. Tutvus mõjutas märgatavalt tema loomingut, kuigi ta ise ennast impressionistiks ei pidanud. 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917. ``Balletti tantsijad`` u. 1890-1900 Degas üheks meelisteemaks oli tantsijate maalimine, mida tõestab sellealaste teoste rohkus. Ka Rahvusgaleriist leiab tantsijate maale. Esile tõstakisn ma teose ``Balletti tantsijad``. Selle teose juures hakkas mulle silma värvide kasutus. Balleriinide punased pead harmoneeruvad suurepäraselt nende valgete kleitidega. Igast
Gooti arhitektuur: Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Samuti hakati katuseid ehitama kivist Gooti skulptuur: Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti maalikunst: Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Samuti tekkis palju tahvelmaalikoolkondi, mis mõjutasid ka Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaade maalikunsti. Bernt Notke maal ,,Surmatantsud" Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor
romaani kirikuga võrreldes vaesem tornide poolest. Hilisgootika. Aja jooksul, kui ühiskonna jõukus veelgi kasvas, hakati kirikuid üha rohkem kaunistama. Näiteks anti roietele esteetiline väärtus : neist hakati kujundama lehviku-, võrgu- või tähekujulisi mustreid. Kõige keerulisemaid võlve tehti Inglismaal. Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Kokkuvõte Mõlemat stiili leidub Eestis küllaldaselt. Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid
hinge, arustab loomad inimomadustega, paneb nii asjad kui loomad inimeste kombel kannatama, rõõmustama ja armastama. ANDERSENI SAAVUTUSED * Hans Christian Anderseni auks tehtud kuju Kopenhaagenis. * Tema loomingut on tõlgitud väga paljudesse keeltesse, ainult piibel on tõlgitud enamatesse. * Eesti keelde on Anderseni muinasjutte tõlgitud aastast 1886 ja tõlkijaks oli Lydia Koidula. * Anderseni looming on olnud aluseks filmidele, ballettidele, multifilmidele, skulptuuridele. * Tema muinasjutte on kirjutatud 125 keelde, ning neis inspireerituna on loodud neist näidendeid,ballette ja filme. KUULSAMAD KUNSTMUINASJUTUD "Pöial-Liisi" "Väike merineitsi" 1836. "Vankumatu tinasõdur" "Inetu pardipoeg" "Lumekuninganna" "Tütarlaps väävlitikkudega" "Metsluiged" "Tuleraud" TÄHTSAD SÜNDMUSED * 2. aprillil, Hans Christian Anderseni sünnipäeval,on rahvusvaheline lasteraamatute päev. * Siis antakse välja:
luulekeskuseks oli Aleksandria. Hellenistlikud poeedid tundsid kogu varasemat kreeka kirjandust peensusteni. Luulelt ei oodatud enam sügavat sisu, vaid peent stiili. Luule eesmärgiks oli pakkuda naudingut. Minu arvates on kurb, et enamus maailmaimedest pole tänaseni säilinud ning me võime mõne ehitise puhul vaid oletada, millised need kunagi välja nägid. Siiski oleme me palju olulist ajaloost teada saanud tänu kunstile, ehitistele ja skulptuuridele, kirjandusele, mis on tänaseni säilinud. Paljud vanaaja filosoofid ja teadlased on teinud avastusi ja tähelepanekuid, leiutisi, mis on peavad paika tänaseni ja on senimaani kasutusel. Kõik mis tehti ja mõeldi välja siis, on kasutusel ka tänapäeval, kuid ajajooksul aina täiustunud. Lähte ÜG Karin Torim 10R
Aastatel 1854-1859 külastas Edgar Degas tihti Itaaliat, kus ta tutvus Michelangelo, Raffaeli ja teiste kuulsate itaallaste loominguga. 1860. aastal avas ta Pariisis oma maalistuudio ning selle aasta algul külastas ta Normandiat, mille tulemusel hakkas ta huvituma hobustest ja nende võidusõidust. Alates 1870. aastast maalis ta kõige meelsamini baleriine. 1880. aastate paiku hakkas halvenema tema silmanägemine, ta liikus üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele, mis ei nõudnud nii teravat nägemist. Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917. aastal Pariisis Edgar Degas'i looming Edgar Degas ühendas edukalt renessansist pärit maalitraditsioonid kaasaegse kunsti. Ta oli üks suurimaid klassitsiste ja aristokraate impressionistide hulgas, kes on uurinud oma mitmekülgses loomingus palju keerukat liikumist tantsu. Teda peetakse impressionistiks, kuigi ta polevat kunagi päris omandanud impressionistlikku
· arhitektuur oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. · võteti kasutusele teravkaar, mis avaldas seintele ümarkaarest väiksemat külgsurvet. · Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. · Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. · Itaalias tekkis Giotto di Bondone, Duccio di
Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid. Nii kujusid, kui ka reljeefe valmistati savist, pronksist, marmorist ja teistest kvaliteetsetest lubjakividest. Nikerdati käsitsi metallist tööristadega. Kreeka skulptuurid püüdlesid 3 varakult ilmekuse, proportsionaalsuse, monumentaalsuse ja ühtlasi loomulikkuse pool.e. skulptuuridele püüti anda kestvust ja isikupära. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, küledele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise tte. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu
Taas tuli kasutusele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Arhitektuur Itaalias Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. Arhitektuur Saksamaal Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksamaa oli üle elanud 30aastase sõja. Hakati rajama luksuslikke parke ning suurehitisi
pronksi. Miski ei kao ega lõpe, kõik kordub. Vabaskulptuuride tähtsaimad motiivid on jumalad ja Buddha. India reljeef India skulptuuri valitsev vorm on reljeef. Ülev vaimsus ja maalähedus segamini. Uuemad kultuurid 1.-2. sajandil Gandharas. Kujude seostamine hellenismiga. Skulptuurid on rahulikud, leebed ja üleva ilmega. Eeskuju Hiina ja Jaapani skulptuuridele. Samal ajal Mathuras loodud budistlikud skulptuurid olid segunenud hinduistliku kunstitraditsiooniga. India kujutava kunsti õitseaeg- 4.-7. sajand(Guptade dünastia). Khajurahos- võimsa valitsejadünastia pealinn ja religioosne keskus. Borobuduri tempel Jaava saarel. Maalikunst Suure ja huvitava osa moodustavad India kunstist maalikunst. Puhtlineaarne käsitlusmood: voolav, kaunis,
Edgar armastas muusikat ja ooperi, seetõttu maalis ta ka baleriine. Talle meeldis ka ooperimaja erinevad vaated rõdudelt lavale ja orkestrile, illusioon ja reaalsus, valguse ja varju kontrastid. Võib ka uskuda, et tal oli mõne tantsijaga romantiline suhe. Enamjaolt maalis ta baleriine ja hobuseid mis on saanudki niiöelda tema visiitkaardiks. 1880. hakkas kunstniku nägemine halvenema ning ta ei saanud enam maalida, nii nagu varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Edgar suri 83 aastaselt 27. Septembril. Oma tuntuse on ta saanud ka selle poolest, et leiutas niinimetatud märja pastelli tehnika, mille puhul peensusteni viimistletud pastelljoonistus kastetakse üle vee või piimaga, mille tulemusel sulavad toonid kokku ja pilt tundub olevat nagu maalitud. ,,TANTSUTUND" Impressionismi perioodi alguses huvitusid kunstnikud igapäeva elust ja samal ajal kogus ka populaarsust fotograafia
portreesid vaid kõike kujutati reaalsusele vastavalt. Kõigepealt loobuti igasugustest jumalakujudest. Püüti tabada iga kehaliigutuse ilu ja looduse pidevat muutumist. Vaarao kujude juures ei varjata enam ebatäiuslikkust, vaid püütakse seda isegi alla kriipsutada. Värvivalik muutus tunduvalt varjundirikkamaks. Siiski ei loobutud aga kontuurist. Skulptuuridele lisati õrnust ja sarmi, n.-ö. maist ilu. Selle laadi parimaiks näiteiks on Echnatoni enda ja tema naise Nofretete portreed. Peale Echnatoni tuli valitsejaks Tutanhamon, mil taastati vanad tavad ja preestrite võim. Tutanhamon Egiptuse vaarao, temal on siiamaani teadaolev ainus rüüstamatu hauakamber. Sai troonile 10-aastasena. Kerly Õismaa , 10A1.
ning rikkalikel skulptuursetel kaunistustel jätsid ehitistest maalilise rahutu mulje. Armastatud detailid barokkarhitektuuris olid spiraaltaolised kaunistused- voluudid, keeridsambad, ovaalsed aknad. Baroki ajal ehitati palju losse ja kirikuid. Kirikutes mindi üle ladina ristile ja kirikuhooned muutusid tunduvalt pikemaks. Nelitise kohal asus kuppel, mille alla jäid aknad. Lõuna- ja põhjatiivas olid kabelid. Pöörati tähelepanu maalidele ja skulptuuridele. Skulptuurid muutusid võimsateks ja tunnetasid enda ümber ruumi ning vabadust. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel oli tohutult dekoratsioone. Kirik oli kahekordne ja lopsakas fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Voluut seob korruseid. Fassaadi pind oli dünaamiline ning rahutu. Levinud oli ka valguse ja varjude mäng. Hakkasid kujunema terviklikud ansamblid lossidest ning neid ümbritsevatest parkidest koos purskkaevude, tiikide ja terrassidega.
sirged. Nii loss kui park olid hiiglaslikud. Saksamaa. Saks. oli üle elanud 30.a-se sõja. Hakati rajama luksuslikke parke ning suurehitisi. Samuti Austrias. Parkides olid purskkaevud. Venemaa. Peeter I kutsus mujalt ehitajaid, et need Peterburgi üles ehitaksid. Hol. ja Saks. eeskujul ehit. Venemaale Talvepalee. See on ilus - suur ja valge. Peeter I lasi ehit. oma naisele Kadrioru lossi. Skulptuur Itaalias. Skulptuurid muutusid võimsateks ja tunnetasid enda ümber ruumi ning vabadust. Skulptuuridele anti voolavus st. liikuvus. N: Lorenzo Bernini "Apollon ja Paphe". See kujut endast mehe ja naise kuju. Naise Paphe juustest ja kätest moonduvad oksadeks ning nahk on kaetud puukoorega. Prants. ja muu maailm. Pierre Puget. Tema tegi mõnikord isegi traagikasse kalduvaid töid. Eeskiju antiikunstist. Sellesse aega langevad suurte monumentide ehitustööd. Populaarne ratsamonument, kuid tehti ka kahureid, relvi jne. Vehkivad monumendid. N: E.M.Falconet´i "Vaskratsanik"
seletasid ja täiendasid kunstiteost. Pealmiselt kasutati neid templite seintel, sammastel, isegi skulptuuridel ja tarbeesemetel. Uue riigi ajal hakkasid kunstis muutused toimuma. Kõigepealt loobuti igasugustest jumalakujudest. Püüti tabada iga kehaliigutuse ilu ja looduse pidevat muutumist. Vaarao kujude juures ei varjata enam ebatäiuslikkust, vaid püütakse seda isegi alla kriipsutada. Värvivalik muutus tunduvalt varjundirikkamaks. Siiski ei loobutud aga kontuurist. Skulptuuridele lisati õrnust ja sarmi, n.-ö. maist ilu. 7 Kasutatud kirjandus · Remmel "Peatükke kunstiajaloost" · Vana-Egiptuse töölehed, mis on tunnis täidetud · Google pildiotsing · http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.zone.ee/vana- egiptus/images/niilus2.jpg&imgrefurl=http://www.zone.ee/vana- egiptus/Geograafia.html&h=416&w=330&sz=94&hl=et&start=1&um=1& tbnid=JcIHnhS_XqRpRM:&tbnh=125&tbnw=99&prev=/images%3Fq
ka oma suurepärast joonistamisoskust. Erinevalt paljudest teistest impressionistidest eelistas Degas lageda taeva all töötamisele töötada galeriis. Ta vältis igasugust reklaamikära, tema ateljee oli püha paik. Alates 1870. aastatest maalis ta enamjaolt baleriine. Baleriinid ja hobused ongi saanud Edgar Degas' loomingu nii-öelda visiitkaardiks. 1880. aastate paiku hakkas halvenema tema silmanägemine ning ta liikus üle pastelljoonistustele ja skulptuuridele, sest nii sai ta töötada sõrmedega, mis ei nõudnud nii teravat nägemist. Ta lakkas maalimast 1912. aastal. Ka paljud tema skulptuurid on maailmakuulsad, rääkimata tema maaliloomingust. Nagu paljude teiste kuulsate kirjanike, muusikute ning kunstnike puhul ei olnud temagi eluajal kuulus, vaid saavutas oma tuntuse alles pärast oma surma. Maailm kaotas ühe andeka kunstniku, kui 1917. aastal suri Edgar Degas oma sünnilinnas Pariisis 83-aastasena.
Anton Starkopf (kunstnikunimi aastatel 1936 1940 Starkopf-Rea; 22. aprill 1889 Kohila vald 30. detsember 1966 Tartu) oli eesti skulptor. Valisin sellepärast, et Tartus on Anton Starkopfi 120. sünniaastapäevaks pühendatud näitus. Näituse ehteks on puuskulptuur "Flora", mis on Eesti Kunsti Toetusfondi abiga restaureeritud ning üle pika aja publiku ees. "Florat", "Andumust" ning teisi skulptuure saab Tartu Kunstimuuseumis vaadata 7. juunini. Lisaks skulptuuridele on näitusel väljas ka Starkopfi tehtud joonistused, mis on ilmselt seotud tema keraamiliste töödega. Ta sündis Lohul paljulapselises taluperes. Talu asus TallinnaViljandi maantee ja raudtee vahel väikesel kõrgendikul. Oma kunstiõpinguid alustas ta Münchenis, kus ta aastatel 1911-1912 osales A. Azbe nimelise kunstikooli tegevuses. Seejärel siirdus Anton Starkopf õppima Pariisi, Euroopa tolle aja kunstipealinna. Seal viibis ta aastatel 1912-1913 ning
kontrastsete värvipindade kõrvuti asetamisega luuakse mulje rütmist ja liikumisest Kubismi tähtsus ajaloos ning mõju teistele vooludele Vabastas kunsti ja avas tee modernsele kunstile Kubismi mõju on tunda kõikjal Kubismist said alguse mitmed suunad nagu tubism, orfism, konstruktivism futurism, sürrealism, dadaism, neo plastsism ja kõige tähtsam abstraktsionism Avaldas mõju mitte ainult maalikunstile, vaid ka skulptuuridele, arhitektuurile ja kirjandusele Kubistid loobusid kehtivast kolmemõõtmelisuse reeglist Võimaldas lahutada objekti osadeks ja kujutada eset korraga mitmest küljest TÄNAME KUULAMAST!
Doodžide palee Venezias Santa Maria del Fiore katedraal Firenzes Palazzo Vecchio Firenzes Milano toomkirik Orvieto toomkirik 2.3.3 Hispaania Burgose katedraal Sevilla katedraal Segovia katedraal 2.4 Gooti skulptuur Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. 2.5 Gooti maalikunst Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraaži viljelemist. Itaalias tekkis Giotto di Bondone, Duccio di Boninsegna jt mõjul mitu tahvelmaalikoolkonda, mis mõjutasid ka Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaade maalikunsti. 2.6 Gootika Eestis
kogu riigis ainujumaluse kultus. Echnaton kuulutas jumalaks Päikeseketta Atoni. Ta rajas endale ka täiesti uue residentsi, Tell elAmarna. Nüüd hakkasid ka kunstis muutused toimuma. Kõigepealt loobuti igasugustest jumalakujudest. Püüti tabada iga kehaliigutuse ilu ja looduse pidevat muutumist. Vaarao kujude juures ei varjata enam ebatäiuslikkust, vaid püütakse seda isegi alla kriipsutada. Värvivalik muutus tunduvalt varjundirikkamaks. Siiski ei loobutud aga kontuurist. Skulptuuridele lisati õrnust ja sarmi, n.ö. maist ilu. Selle laadi parimaiks näiteiks on Ehnatoni enda ja tema naise Nofretete portreed. Peale Ehnatoni tuli valitsejaks Tutanhamon, mil taastati vanad tavad ja preestrite võim. 2 Egiptuse poos Skulptuur Nii nagu arhitektuuri, nii ka skulptuuri puhul seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda
Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi Arhitektuur Itaalias Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. Arhitektuur Saksamaal Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksamaa oli üle elanud 30. aastase sõja. Hakati rajama luksuslikke parke ning suurehitisi
alla kaardunud pea, kõrge, selge laup, süngelt kokkutõmmatud kulmud, tugevasti kokku surutud huuled ja jõulised rinnalihased. ,,Pronksiaja inimene" - nooruki kuju ülestõstetud pea ja kätega, on esimene skulptuuride reas, kus Rodinil õnnestus anda inimese kehale sellist elavust ja hingestatust, milleni 19 6 sajanil ei olnud jõudnud ükski tema eelkäijaist. ,,Pronksiaja inimesele" järgnesid kolossaalne ,,Ristija Johannes" egiptuse skulptuuridele omase sügava väljaastega , siis võimas, kummargil, endassesüvenenud ,,Mõtleja", nukras häbelikkuses nägu varjav ,,Eeva" ja suur grupiskulptuur ,,Calains' kodanikud. Neis teostes kujuneb välja inimtüüp, mis esineb läbi kogu Rodin'i loomingu. Tal ei olnud eeldusi õnnelikude, rahulikkude ja elurõõmsate kujude loomiseks. Tema inimesed ei ole mitte niivõrd loominguliste impulsidega teoinimesed, kuivõrd äärmiselt tundelised igatsejad.19. sajandi Prantsuse
Tema enesetundele avaldas see väga tugevat mõju. Tema loomingule hakkasid tähelepanu pöörama juba kunstikaupmehed ja Koort oma naiivsuses ei taha midagi muud, kui ennast koos oma loominguga Bernheimidele maha müüa, kuid ta unustab, et see tähendaks eluaegset orjust. Õnneks ei tulnud sellest midagi välja. Pariisis hakkas Koort tellimusi täitma. Eestist sa ta tellimuse kahele tööle jakob Tamme hauamonumendile ja Nõo kiriku altarile apostlite puust skulptuuridele, millel küll kunstniku loomingulises biograafias erilist tähtsust ei ole. Jakob Tamme büst sai valmis 1909. aasta algul. Arvustustes leidis see töö aga võrdlemisi jaheda vastuvõtu. Koort käis ka tihti Eestis ning teistkordsel kodumaal viibides 1910. aasta suvel tutvus Koort oma tulevase abikaasaga Mari Uusmaniga. Koort valis endale väärika eluseltsilise, nad üürisid elamiseks ruumika ateljee, millest sai ka eesti kunstnike armastatud kohtumispaigaks.
riigis ainujumaluse kultus. Ehnaton kuulutas jumalaks Päikeseketta - Atoni. Ta rajas endale ka täiesti uue residentsi, Tell el-Amarna. Nüüd hakkasid ka kunstis muutused toimuma. Kõigepealt loobuti igasugustest jumalakujudest. Püüti tabada iga kehaliigutuse ilu ja looduse pidevat muutumist. Vaarao kujude juures ei varjata enam ebatäiuslikkust, vaid püütakse seda isegi alla kriipsutada. Värvivalik muutus tunduvalt varjundirikkamaks. Siiski ei loobutud aga kontuurist. Skulptuuridele lisati õrnust ja sarmi, n.-ö. maist ilu. Selle laadi parimaiks näiteiks on Echnatoni enda ja tema naise Nofretete portreed. Peale Echnatoni tuli valitsejaks Tutanhamon, mil taastati vanad tavad ja preestrite võim. Egiptuse kunsti traditsioonid katkestasid lõplikult 7. sajandil Egiptusesse sissetulnud araablased. EGEUSE KUNST Kreeta ja Mükeene arhitektuur, skulptuur ja maalikunst KREETA KUNST rõõmsameelne, omanäoline mõjud idast ja läänest (vahekultuur)
ema vend Michel Musson, kes tegeles puuvillaäriga. Pariisi naases ta 1873. aasta veebruaris. Pärast reisi maalis ta "Portraits in a New Orleans Cotton office". "Sinised tantsijannad" 18981899 Alates 1870. aastatest maalis ta enamjaolt baleriine. Baleriinid ja hobused ongi saanud Edgar Degas' loomingu nii-öelda visiitkaardiks. 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917. 7 Claude Monet "Heinakuhjad" 8 Claude Monet "Impressioon. Tõusev Päike" 1872 Paul Cezanne Paul Cezanne "Ikka elus õuntega" 9 Paul Gaugin 10 Paul Gaugin "Kollane Kristus" Vincent van Gogh "Iirised" Vincent van Gogh
Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi. Arhitektuur Itaalias: Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. 3 Arhitektuur Saksamaal: Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksamaa oli üle elanud 30. aastase sõja. Hakati rajama luksuslikke parke
sõjategevusel pääseda. Akropol – kreeklaste pühapaik. Ateena akropolis asuvad näiteks Parthenoni tempel ja Athena Nike. 15. Milliseid skulptuure valmistasid kreeklased arhailisel ajal, millised olid klassikalise ajajärgu skulptuurid, mille poolest need erinesid eelmistest? Lihte, aga kangestunud poos, mehi kujutati alasti, aga naisi riides. Näoilmetega juhiti edasi inimeste emotsioone. Klassikalisel ajajärgul hakkasid skulptuuridele tekkima liigutused 16. Nimetage kreeka vaasimaali kolm stiili, iseloomustage neid lähemalt. Kõige vanem, 8.saj e.kr - geomeetriline ornamentika, kujutati lihtsaid kujundeid, näiteks kolmnurk või romb, kujundid kordusid. 6.saj e.kr tuli kasutusele mustafiguuriline stiil, tagataust punakas, kujutised olid mustas, lisandusid detailid. 6.saj e.kr lõpul tuli punasefiguuriline stiil, kujutised läksid punakaks, taust tumedaks. Liigutused keerulisemaks, rohkem detaile. 17. Mis oli hellenism
sõjategevusel pääseda. Akropol kreeklaste pühapaik. Ateena akropolis asuvad näiteks Parthenoni tempel ja Athena Nike. Milliseid skulptuure valmistasid kreeklased arhailisel ajal, millised olid klassikalise ajajärgu skulptuurid, mille poolest need erinesid eelmistest? Lihte, aga kangestunud poos, mehi kujutati alasti, aga naisi riides. Näoilmetega juhiti edasi inimeste emotsioone. Klassikalisel ajajärgul hakkasid skulptuuridele tekkima liigutused Nimetage kreeka vaasimaali kolm stiili, iseloomustage neid lähemalt. Kõige vanem, 8.saj e.kr - geomeetriline ornamentika, kujutati lihtsaid kujundeid, näiteks kolmnurk või romb, kujundid kordusid. 6.saj e.kr tuli kasutusele mustafiguuriline stiil, tagataust punakas, kujutised olid mustas, lisandusid detailid. 6.saj e.kr lõpul tuli punasefiguuriline stiil, kujutised läksid punakaks, taust tumedaks. Liigutused keerulisemaks, rohkem detaile. Mis oli hellenism
kujundid e. siirud. Läänefassaad olid rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Tuntumad ehitised: Notre-Dame katedraal, Chartres'i, Reimsi, Amiens'i katedraalid. 2. Skulptuur: Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. 3. Maal: Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Eesti keskaegne kunst: 1. Sakraalarhitektuur: Ehitusmaterjaliks Põhja-Eestis, Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut
annaabi.ee 
