Kõige olulisemad kasvumäärad on leitud kaubandussektoris, mis on arenenud tänu ajakohastele vahenditele: transport ja telekommunikatsioon. Turismi on oluliselt arenenud ja annab umbes 5% SKP-st. 2006 aasta uurimuse järgi külastas Portugali 18,9 miljonit turisti aasta jooksul. Portugal on üks kaunimatest sihtpunktidest, kuhu minnakse puhkama ning end ravima. Kalandus ja põllumajandus on praegu umbes 4% SKPst. Portugal on ainulaadse majanduspiirkonnaga mere suhtes. Portugalil on olema eriline õigus mere uurimiseks ning ka mereressursidele, kokku on ala 1.727.408 km ². See on 3. suurim majandusvöönd Euroopa Liidus ja 11-na suurim maailmas. Suurem osa impordist pärineb Euroopa Liidu riikides Hispaania, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia. Suurem osa ekspordist ka minna teistesse Euroopa Liidu liikmesriikides. Portugali energeetika : 66% elektri tootmisel on söe-ja kütuse elektrijaamad. Kokku 29% on toodetust hüdroenergia ja 6% tuuleenergia
tootja veini. Portugali energeetika : 66% elektri tootmisel on söe-ja kütuse elektrijaamad. Kokku 29% on toodetust hüdroenergia ja 6% tuuleenergia. Portugali eesmärgiks 2020 aastaks on kasutada 50% taastuvaid energiaallikaid, nagu päikese-, tuule-ja laineenergia. Portugal on Euroopas 10 populaarseima turismisihtriigi hulgas. Turismitööstuse arengule aitab kaasa pehme vahemereline kliima, mida mahendab veelgi Atlandi ookean oma ulatusliku rannikualaga. Portugalil on turistidele palju pakkuda: suurepärane kliima, turvalisus, kaunid rannad, kuurordid, rikkalik ajaloopärand ja monumendid, väga hea tasemega hotellid ning kvaliteetne ja sõbralik teenindus. Populaarseimad on turistide seas Lissabon, Algarve piirkond ning Madeira ja Assoori saared. Samuti on Portugalil väga hea lennuühendus kogu maailmaga. Lisaks regulaarlendudele toimuvad peamistesse turismipiirkondadesse tihedad tsarterlennud. Portugali lendavad ka paljud odavlennufirmad.
Asukoht Portugal on riik Lõuna Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Euroopas Pürenee poolsaare Teine tase lääneosas. Portugal piirneb Kolmas tase idast ja põhjast Hispaaniaga. Neljas tase Tal on pikk merepiir Atlandi Viies tase ookeaniga Portugal jaguneb 18 ringkonnaks ja 2 autonoomseks piirkonnaks Ajalugu Portugalil on kuulsusrikas meresõidu ja maadeavastamise ajalugu. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimisek Portugali ajalugu mõjutab Teine tase tema kultuuri: arhitektuuri Kolmas tase iseloomustavad moori ja Neljas tase idamaa mõjud.
Hiljem kujunes riigi majanduslikuks ja poliitiliseks keskuseks hoopis Lissabon. 15. sajandil alanud maadeavastustega muutus Portugal suureks koloniaalvõimuks, millel olid suured asumaad Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (Brasiilia). Kliima ● Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Majandus ● Portugalil on maailma suuruselt 49. SKP. ● ● 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Portugali eskuudo. ● ● Töötus on 10,7% (2010. aasta seisuga). ● SKP jaotumine ● sektoritesse ● (2009)[2] Sektor Osakaal ● Põllumajandus ● 2,6% ● Tööstus ● 23% ● Teenindus ● 74,5% Tööjõu jaotumine sektoritesse (2007)[2] Sektor Osakaal Põllumajandus 10% Tööstus 30% Teenindus 60% Demograafia ● Portugali rahvaarv on 2010
ÜMBERASUMISKOLOONIAD Loodi Euroopa ja mõnede vahemere maade ülemrahvastatuse leevendamiseks. Suurimad:Hispaanial ja Portugalil Lõuna-ja Kesk-Ameerikas ning Suurbritannila ja Prantsusmaal Põhja-Ameerikas. Uued kolooniad võtsid enda peale suur osa Põhjaks laieneva Euroopa vanade ja uute vajaduste rahuldamisest. Sealt toodi Euroopasse põllumajandussaadusi ja mitmeid maavarasid. Olid traditisoonilised tootmisviisid algelised või vähe levinud. Hiljem sootuks kadusid. FAKTOORIAKOLOONIAD Eurooplased pidid Kaug-Ida piirduma kaubanduslike ja sõjaliste tugipunktide-faktooriate- rajamisega
6.Faro ringkond 17.Braga ringkond 7.Évora ringkond 18.Viana do Castelo ringkond 8.Portalegre ringkond 9.Castelo Branco ringkond 10.Guarda ringkond 11.Coimbra ringkond Demograafia Portugali rahvaarv on 2010 aasta seisuga 10 735 765 59% elanikest elab linnades Sündimuskordaja 10,12 ja suremuskordaja 10,74 Keskmine eluiga 78,38/meestel 75,12 ja naistel 81,86 aastat Majandus Portugalil on maailma suuruselt 49.SKP $23 000 2002 võeti kasutusele euro, Portugali eskuudo asemel Töötus on 10,7% SKP jaotumine sektoritesse ja tööjõu jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 2,6% Tööstus 23% Teenindus 74,5% Sektor Osakaal Põllumajandus 10% Tööstus 30% Teenindus 60% Eksport Suurim eksport
kääbuspalm. Portugal · Riigikeel: portugali · Pealinn: Lissabon · President: Aníbal Cavaco Silva · Pindala: 391 km² · Rahvaarv: 10 531 000 · Rahvastiku tihedus: 112 in/km² · Portugal on riik LõunaEuroopas Pürenee poolsaare lääneosas. · Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. · Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima soe ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. · Portugalil on kuulsusrikas meresõidu ja maadeavastamise ajalugu. · Portugali igal piirkonnal on oma traditsioonilised road, milles kasutatakse erinevat liha ja mereande. · Riigi põhjaosa on mägine (Serra de Estrela maemassiiv). · Taimestik on vahemereline, makja, tamme ja männimetsad, mägedes niidud ja põõsastikud. · Kuulus on Portugali viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest. Koostasid: Raido ja Ott
Portugal kuulub ja on ka üks rajaja riikidest NATO-s (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) (1949), OECD-s (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon) (1961). Samuti on olnud Portugal rajaja riik EFTA-s (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon) (1960), kuid lahkus seal, et liituda Euroopa Majandusühendusega (1986), millest saigi Euroopa Liit. Portugalis on ka käibel Euro 1999. aastast. Veel on Portugal Ladina Liidu (1983) ja Organisatsiooni Ladina-Ameerika Riigid (1949) liige. Portugalil on oma endise koloonia maa Brasiiliaga sõprus liit ja topeltkodakondsus. Portugal jagab Ühendatud Kuningriikidega maailma vanimat aktiivset sõjalist kokkulepet Anglo-Portugali fraktsiooni (1373). Portugalil on olemas firmad, mis on rahvusvahelised. Näiteks Lactogal (toidufirma, mis spetsialiseerinud piimatoodetele), Logoplaste (toodab plastik konteinereid) ja muidugi TAP Portugal (lennufirma). 4 5.Rahvastik
esmaavastamise au. 15. sajandi teisel poolel tundsid meresõitjad suurt huvi idamaade vastu, kus mõned eurooplased olid juba viibinud. Nagu mitmed teisedki tolle aja eesrindlikud inimesed, uskus ka Kolumbus, et Maa on kerakujuline. Kui see on aga nii, siis on võimalik jõuda Indiasse ka läänesuunas, otse üle ookeani purjetades. Kuid Kolumbusel ei olnud õiget ettekujutust Maa suurusest. Ta arvas, et India idarannik ei asu Euroopast kuigi kaugel. Sel ajal oli Hispaanial ja Portugalil kõige võimsam laevastik ning seepärast esitaski Kolumbus oma India merereisi organiseerimise plaani algul Portugali ja seejärel Hispaania kuningale. Kumbki kuningas ei võtnud tema ettepanekut vastu, sest ei uskunud selle edusse. Jätmata jonni, saavutas Kolumbus lõpuks siiski Hispaania õukonna nõusoleku kolmest väikesest laevast koosneva laevastiku organiseerimiseks, mis lahkus Hispaania rannikult 3. augustil 1492. aastal.Ookean oli vaikne, puhus taganttuul.
Riigi ülevaade Riik mille saime oli Portugal. Me eksisime natukene Portugali kujus, meie arvasime, et riik on ümaram. Riigi üldiseloomustus: Portugal asub edela-Euroopas. Euraasia mandril. Riigi kordinaadid on 38° 46′ 0″ N, 9°11’W. Portugalis ei esine polaarööd ega polaarpäeva, sest riik ei asu poolustel. Portugalil on merepiir Atlandi Ookeaniga. Naaberriik on Hispaania. Riigi pindala on 92 212 km². Portugalis elab 10,4 miljonit inimest. Pealinn on Lissabon. Lissaboni kordinaadid on: 38N 9W. Pealinnas elab 552700 inimest. Riigikeel on portugali keel, väga vähe räägivad ka inglise keelt. Rahaühik on Euro ja pealinna ajvahe Eestiga on kaks tundi, Eesti on kaks tundi ees. RIIGI ARENGUTASE Sisemajanduse kogutoodangu suurus on 243,3 miljardit. Suurus elaniku kohta on 22900 USA dollarit.
ühiskondlike pahede suhtes. 10.Thomas More- “Utopia” kirjeldas ideaalset, kuid mitteeksisteerivat ühiskonnakorraldust. 11.”Macbeth”, “Hamlet”, “Romeo ja Julia” 12.Miguel de Cervanetse peateos on “Don Quihote” 13.Renessansi ajal kujutati maad kerakujulisena.Mikolaj Kopernik pakkus esimesena välja oletuse, et Maa ei olegi universumi keskpunk. 14.Giordano Bruno oletas esimesena, et meie päikesesüsteem ei olegi ainus omalaadne universumis. 15.Hispaanial ja Portugalil oli vaja leida alternatiivne tee indiasse ja Kagu-Aasiasse, et vürtse, siidi ja kalliskive tuua.Need riigid olid Atlandi ookeani ja aafrika ranniku lähedal ning neil oli palju kogemust. 16.Portugaallaste mereretked siirdusid indiasse,Ekvaatorini jõudsid nad 1471. 17.Bartolomeu Diaz purjetas esimesena ümber aafrika lõunatipu. 18.Vasco de Gama oli esimese eurooplasena kes jõudis mereteed pidi Indiasse. 19.Kolumbus oli teel indiasse kui jõudis Ameerikasse. 20
vaadete kaudu uut elukäsitlust ja maailmapilti. Kelle vaadetes avaldus uus maailmakäsitlus sinu arvates kõige selgemalt? Põhjenda. Humanist Lorenzo Valla Piibel ei ole pühakiri vaid on ajalooallikas. Bruno Meie planeet ei ole ainuke planeet. Kirjelda Suurte maadeavastuste eeldusi ja põhjuseid (4). Mis võis olla sinu arvates otsustava tähtsusega tegur maadeavastuste toimumisel? Põhjenda. Kadus kaubatee Indiaga Vahemere kaudu. Indiasse taheti otse mereteed. Portugalil olid head laevad. Karavell Ilmakaared. Kompass. Kirjelda Suurte maadeavastuste tagajärgi (mõju Euroopa arengule ja majandusele) (4). Milline Suurte maadeavastuste tagajärg oli sinu arvates kõige olulisem? Põhjenda. Kartuli, tubaka importimine. Avastati uusi mereteid. Pangandus. Kaubanduskeskused. Uued haigused. Uute mandrite avastamine. Mis olid reformatsiooni sügavamad põhjused (2) ? Mis sai usupuhastusliikumise ajendiks? Paavst elas rikkalt
Võimule tulnud Tokugawa väepealikute dünastia, algas eurooplaste väljatörjumine jaapanist. Eurooplastel oli raskusi ka Hiinas peale tokugawa. Hiinat häiris ka euroopa misjonäride tegevus, venelaste edasiliikumine Siberis Amuuri aladele ja üha laienev Euroopa kaupade sissetung Lõuna-Hiina sadamate kaudu. Ladina-Ameerika on Kesk- ja Lõuna-Ameerika, kus räägitakse ladina keelest arenenud keeli. Seal on asumaad Portugalil ja Hispaanial. Maadeavastused laiendasid asustatud maailma piire. Teleskoobi ja mikroskoobi leiutamine lubasid pilku heita seni inimsilmale varjatud kaugustesse ja sügavustesse. Haridus hakkas omandama üha suuremat tähtsust. Kiriku mõju ei olnud nii suur inimestele kui varem. Hakkas kujunema arusaam et inimisiksus on ka iseseisvalt väärtuslik ja suudab palju. G.Galilei leiutas eelmisest parema teleskoobi. Ta kinnitas , et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese. I
ning piimatööstus. Veel tegeldakse karja-, vilja-, oliivi- viinamarja-, puuvilja- ning juurviljakasvatuse ja kalandusega. Veinitööstus on võimalik, kuna Portugalis on väga head tingimused viinamarjade kasvatamiseks. Piimatööstus ja karjakasvatus on sammuti väga olulised, kuna Portugalis eriti lõunaosas on palju tasast maad, kus saab hästi loomi pidada. Vilja- ja puuviljakasvatus on ka võimalik tänu vabale tasasele maale ja soodsale kliimale. Kalandus on võimalik, kuna Portugalil on väga pikk rannajoon ja neil on võimalik harrastada ni ranniku-, avamere-, kui ka ookeanipüüki. Portugali ranniku lähedal leidub kõige rohkem makrelle, ansoovised ja sardiine. Kalapüügiga tegelb umbes 20000 kalurit. Aastal 2008 püüti Portugalis 137500 tonni kala. 2. Majandusgeograafiline asend Portugali asend on neid väga palju majanduslikult aidanud, kuna neil on võimalik heade tingimuste tõttu kasvatada, nii karja, vilja, viinamarju, kui ka tegeleda kalapüügiga.
NATOsse.1956-85täielik külma sõja periood;võidurelv.1985-2000. NSVL varises kokku; tekkis demokraatlik Euroopa;tekkisid riigid;solidaarsus+Õpikust 1pg. Imperialism-suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas,majandusliku võimu laiendamine;sovinism-marurahvusls.Euroopa tsiv.-põhimõttesk isikuvabadus,eraomand ja demok.(ainuvõim), muu olukord oli mahajäänud ja mittetsiv. Kolooniad olid:belgial,hispaanial,hollandil,inglismaal,itaalial,portugalil,sakas,prants. Etioopia ja Libeeria olid ainukesed vabad maad. Inglise-Buuri sõda 1299-1902.India Rahvuskongress eesm. Saavutada Indiale otsustamisõigus siseasjades. Hiinas bokserite ülestõus. Teadus: Zeppelini õhulaev, Wrighti lennuk,Marconi raadiosaade. GLOBALISEERUMINE. 20.saj ühiskondlikud liikumised, palgatööliskond hakkas omale nõudmisi esitama K.Marx kuulutas klassivastuolude teravnemist ja kehtiva korra lammutamist rev
[17] Joonistus 11. Sanglepp Joonistus 12. Jugapuu 3.3.2. Kasutusalad Portugali peamised metsade ja määratud puuliikide kasutusalad on metsatööstus (merimänd), tseluloosi- ja paberitööstus (eukalüpt), puiduallikad, metsakeemia, paadiehitamine, mõned puuligid kasutatakse loomade söötmiseks ja majade ehitamiseks.[17] 3.4. Peamised tööstusharud 1. Mäetööstus. Portugalil on mäetööstuse vallas märkimisväärne geograafiline potentsiaal, lisaks aitab kaasa arenenud tehnoloogiliste infrastruktuuride olemasolu. Portugali tähtsaimaks kaevandusprojektiks on viimastel aastatel Neves-Corvo vase- ja tinakaevandused, oluline on ka volframikaevandus. Lisaks kaevandatakse erinevates Põhja- ning Kesk-Portugali piirkondades rauamaaki, magneesiumi, titaani, uraani, kvartsi, marmorit ja kaoliinsavi.[10] 2. Töötlev tööstus
kaguosas, põhjaosa mägedes, aga kaks korda rohkem. See tuleneb Atlandi Ookeani ja Golfi hoovuse mõjust ning erinevatest laiuskraadidest. KESKKOND Keskkonna suurimad mured on pinnase erosioon, õhu saastumine põhjustatud heitgaaside eraldumisest tööstustest ja transpordi vahenditest. Suured õhu saastajad on ka metsatulekahjud, mida Portugalis esineb üsna tihti. 8 METSATULEKAHJUD Portugalil on suur metsaala. Vahemereline kliima teeb ülekaalukalt teeneid metsatulekahjude levimiseks peamiselt juulist septembrini. Eriti ohustatud on Põhja ja keskosa Portugalist, Tejo jõe org ja Algarve. Igal aastal on seal umbes 20 000 metsatulekahjut, mis põhjustavad majanduslikku kahju umbes 2,0 miljardit (Portugali eskuudot) ja veel palju teisi kaotusi. ILMASTIKUKATASTROOFID
15. sajandi teisel poolel tundsid meresitjad suurt huvi idamaade vastu, kus mned eurooplased olid juba viibinud. Nagu mitmed teisedki tolle aja eesrindlikud inimesed, uskus ka Kolumbus, et Maa on kerakujuline. Kui see on aga nii, siis on vimalik juda Indiasse ka lnesuunas, otse le ookeani purjetades. Kuid Kolumbusel ei olnud iget ettekujutust Maa suurusest. Ta arvas, et India idarannik ei asu Euroopast kuigi kaugel.Sel ajal oli Hispaanial ja Portugalil kige vimsam laevastik ning seeprast esitaski Kolumbus oma India merereisi organiseerimise plaani algul Portugali ja seejrel Hispaania kuningale. Kumbki kuningas ei vtnud tema ettepanekut vastu, sest ei uskunud selle edusse. Jtmata jonni, saavutas Kolumbus lpuks siiski Hispaania ukonna nusoleku kolmest vikesest laevast koosneva laevastiku organiseerimiseks, mis lahkus Hispaania rannikult 3. augustil 1492. aastal. Ookean oli vaikne, puhus taganttuul. Nii purjetasid laevad le he kuu, kuid
kellele ei pakkunud see huvi. Pärast inglise mereõitjat James Cook'i tekkis eu-lastel huvi Austraalia vastu. Maadeavastuste mõju Eu arengule. Avardas silmaringi. Eu kaubanduse raskuspunkt nihkus Vahemerelt ja Läänemerelt Atlandi ookeanile. Ameeriakst toodi Eu-sse kartul, tomat, mais ja tubakas. Levisid paljud haigused nt süüfilis. Uuendused majanduselus. Senine majanduskorraldus muutus oluliselt. Oluliseks mõjutajaks said maadeavastused. Portugalil õnnestus enda kätte haarata kogu Aasia vürtsikaubandus. Pürenee poolsaare riikide peamiseks konkurentideks said Inglismaa, Holland ja Prantsusmaa. Kaubandus- test saadud kasum oli erakordselt kõrge. Suurkaupmehed sekkusid ja tööndusesse. Maadeavastuste järel kasvas väärismetallide sissevedu Eu-sse. Rahvaarvu kasv Lääne- Eu-s tingis vajaduse teravilja sisse vedada Ida-Eu-st. Lääne-Eu-s oli põllumajanduse areng intensiivne.
Jalatsitööstus Veinitööstus Metsatööstus Autotööstus Mäetööstus Kaevandatakse erinevates Põhja- ning Kesk-Portugali piirkondades rauamaaki, magneesiumi, titaani, uraani, kvartsi, marmorit ja kaoliinsavi. Autotööstus Lisaks Reanault'le toodavad Portugalis sõidukeid või nende osi Toyota, Volkswagen, Mitsubishi ja Peugeot-Citroën (2006. aastal suleti Opeli tehas). Taristud Maanteevõrgustik Raudteevõrk Lennujaamad Mereteed ja sadamad Maanteevõrgustik Portugalil on üks Euroopa arenenumaid teedevõrke, mis koosneb kiirteedest, põhimaanteedest, tugimaanteedest, riigimaanteedest ja kohalikest maanteedest kokku ligi 13 112 km. Raudteevõrk Raudteevõrk katab 3 600 km põhja-lõuna suunal mööda rannikuäärt ja ida-lääne suunal läbi riigi. Raudteevõrk on tihedam piirkondades, kus on ka suurem rahvastiku tihedus. Õhutransport Portugalis on 65 lennujaama, millest 43 hoovõturada. Lennuvälju, mille lennurada on pikem kui 3047 m on 5.
· valmivad üha suuremad laevad (Titanic) · valmis lennuk (vennad Wrightid) · autotööstuses võeti kasutusele konveier 3. rassism · rassism oli 20. Aastasaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma · valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine · suured koloniaalvaldused olid Suurbritannial, Prantsusmaal, Hollandil, Belgial, Taanil, Saksamaal, Portugalil 4. antisemitism · antisemitism juudivaenulikkus · 20 sajandi algul antisemitism tavaline nähtus. Juute peeti süüdlasteks kõiges maailma hädades. Juute kujutati omakasupüüdlike tegelastena, kelle eesmärk oli maailma vallutamine. · Eriti raske oli juutide olukord Vene impeeriumis, kus nende liikumisi ja elukutsevabadus olid piiratud. 5. naisõiguslus · 20. Sajandi algul algas maiste võitlus valimisõiguse eest
Renessansskirjanduse suurkuju William Shakespeare (1564-1616) toetus oma näidendites mütoloogiale ja antiikajaloole, nt "Suveöö unenägu". Teaduses pandi kahtluse alla keskajal kehtinud arusaamad. Galileo Galilei (1564-1642) avastas, et Maa liigub ümber Päikese ja ümber oma telje. Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Oluline oli leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu- Aasiasse. Maadeavastusteks oli soodne geograafiline asukoht Hispaanial ja Portugalil. Toetuti Ptolemaiose arvutustele, et Maa ümbermõõt on 28 000 km. Meresõitjaid heidutasid legendid kaugete maade kohta. Cantino maailmakaart (1502) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Bartolomeu Diaz Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimisek purjetas esimese Teine tase Kolmas tase eurooplasena ümber
+ Uute töökohtade loomine + 3D (dirty, dangerous, difficult) tööd +/- Surve palkade alanemisele( ettevõte poolt see on väga positiivne) +/- Paindlikum tööturg - Integreerumise tõrked suurendavad võõrandumist ning soodustavad kuritegevuse ja getostumise kasvu, terrori tegevus - Sotsiaalne dumping ja varjatud tööturg- vähem makstakse makse nt Kuidas hinnata tööjõu liikumise taset? •Retrospektiivsed (varasema kogemuse analüüs) –Portugalil ja Hispaanial oli 7. aastane üleminekuperiood (Portugalist lahkus 5000- 7000, Hispaaniast 1000 inimest aastas) •Migratsioonivoogude modelleerimine •Küsitlused, eksperthinnangud –Saksamaal soovis enne ühinemist Idast Läände minna 35% inimestest, tegelikult läks 7%. Kaks statistika metodit: -Registripõhine- ebatäpne, kuna kõik kes lähevad ära ei kirjuta ennast välja -Bilansimeetod- mõõdetakse inimeste elumärke- kuidas inimeste andmed kajastuvad
Kuna Portugal on väga tihedalt seotud veekogudega siis on seal väga olulisel kohal ka kalandus. Kaladest on peamine püügikala sardiin mida püütakse põhiliselt rannikumerest. Portugali riigipiir jookseb neljas kohas mööda jõge (Minho, Douro, Tejo ja Guadiana). Portugali jõed saavad enamjaolt alguse mägedest. Mitmel pool on tekkinud suured veehoidlad. Jõed toituvad põhiliselt sademetest. Portugal on väga tihedalt seotud mereveondusega. Portugalil on kuulsusrikas meresõidu ja maadeavastamise ajalugu. Energeetika 7 Portugali elektrienergia tarbimine ühe inimese kohta on 2000-5000 kWh. Portugalis kasutatakse vee-energiat, tuuleenergiat, päikeseenergiat ja toodetakse ka energiat kivisöest. Portugal tahab suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist. Kivisüsi 55% Vee-energia 40% Tuuleenergia 5% . Rahvastik 8
Iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks. 20. sajandi alguseks oligi peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide, kui nende hulka arvata ka Venemaa, oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Suurriikide kõrval oli tõsiseltvõetav koloniaalimpeerium ka mitmel Euroopa väiksemal riigil, nagu näiteks Belgial ning Portugalil. Samas teravdasid imperialistlikud hoiakud vastuolusid nii Euroopas kui ka väljaspool seda. Kuigi ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, ei tahtnud ükski suur ega ka väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest kuuldagi. Positiivseks erandiks oli Norra rahumeelne eraldumine Rootsist 1905. aastal. Teised riigid võitlesid rahvuste enesemääramisõiguse vastu kõigi võimalike vahenditega. Saksamaal ja Venemaal kasutati
Eesti suurimad HEJ asuvad Jägala jõel ja Keila-Joal. Narva jõel asuv kuulub Venemaale. Tuuleenergia 83 riiki kasutab tuulikuid elektrienergia tootmiseks. 2010. aastal andsid tuulikud 2.5% maailma elektrienergia toodangust. 2010 a. tõusis Hiina USA ees suurimaks tuuleenergia tootjaks. Euroopas on suurimateks tootjateks Saksamaa ja Hispaania. Suurim tuuleenergia osatähtsus elektrienergia tootmises on Taanil, Portugalil ja Hispaanial. Suuremad tuuleenergia tootjad maailmas on Hiina, USA, Saksamaa ja Hispaania. Tuuleenergia tootmise eelised: taastuv energia, keskkonnasõbralik, õhusaastet ei teki, jooksvad kulud väikesed, seega elektri omahind väike, suhteliselt lihtne rajada. Puudused: saab ehitada vaid sinna, kus on pidevalt tugev tuul, vajavad suurt territooriumi, ehitamine suhteliselt kallis, tuulevaiksemal perioodil ei tööta, rikuvad maastiku visuaalset pilti,
ainuvõimalikuna. Iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks. 20. sajandi alguseks oligi peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide, kui nende hulka arvata ka Venemaa, oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu – Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Suurriikide kõrval oli tõsiseltvõetav koloniaalimpeerium ka mitmel Euroopa väiksemal riigil, nagu näiteks Belgial ning Portugalil. Samas teravdasid imperialistlikud hoiakud vastuolusid nii Euroopas kui ka väljaspool seda. Kuigi ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, ei tahtnud ükski suur ega ka väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest kuuldagi. Positiivseks erandiks oli Norra rahumeelne eraldumine Rootsist 1905. aastal. Teised riigid võitlesid rahvuste enesemääramisõiguse vastu kõigi võimalike vahenditega.
Portugalis on 37 kuupkilomeetrit uuenevat vett, millest 53% kasutatakse põllumajanduse ja 40% tööstusliku tegevuse toetamiseks. Riigi veevarud, eriti rannikualadel on ohustatud õli- ja tselluloositehaste poolt. Linnad toodavad aastas kokku umbes 2,6 miljonit tonni tahkeid jäätmeid. [8] 7 7.1. Metsatulekahjud Suured õhu saastajad on ka metsatulekahjud, mida Portugalis esineb üsna tihti. Portugalil on suur metsaala. Metsatulekahjud levivad peamiselt juulist septembrini, eriti vahemerelise kliima tõttu. Eriti ohustatud on Põhja- ja keskosa Portugalist, Tejo jõe org ja Algarve. Igal aastal on seal umbes 20 000 metsatulekahjut, mis põhjustavad majanduslikku kahju ja veel palju teisi kaotusi. [2] 7.2. Ilmastikukatastroofid Tänu oma asukohale, on Portugal silmitsi seisnud ka mõnede ilmastikukatastroofidega.
Kolumbuse unistus Kui portugali meresõitjad purjetasid Indiasse ida suunas, siis tahtis portugali maadeavastaja C. Kolumbus jõuda Indiasse purjetades ümber maakera. Kolumbus oli veendunud, et maakera on ümmargune, kuid ta arvas, et maakera ümbermõõt on tegelikust poole väiksem. Sellepärast pidi India asuma tema arvestuste kohaselt üsna lähedal Euroopale. Kolumbus otsis toetust nii Hispaania kui Portugali kuningakodadest. Oma kodumaal jäi tema plaan toetuseta, sest Portugalil oli juba meretee ümber Aafrika. Portugali rivaal Hispaania oli aga nõus tema retke toetama. Ometi kulus 10 aastat, et plaanitud mereretk teoks saaks. Kes avastas Ameerika tegelikult? Kolumbus oli elu lõpuni veendunud, et ta jõudis Indiasse. Ta nimetas isegi leitud maa inimesi indiaanlasteks. Sellest, et avastatud maa on hoopis uus manner, sai aru Amerigo Vespucci. Tema järgi kannab avatatud maa Ameerika nime. Kolumbuse tuli mõttele lahendada probleemi teistmoodi, kui tavaliselt oli
Neljandat reisi tegi ta koos Portugali meresõitja N. Coelhoga`ga, aastal 1502. see reis tõi Lissaboni laevatäie värvainet andvat puitu. Saksa õpetlane Waldseemüller nimetas uue mandri Vespucci eesnime järgi Ameerikaks. Praeguseni on Vespucci merereisid kahtluse all, sest dokumente pole alles jäänud. 9 Fernão de Magalhães Fernão de Magalhães sündis1480 a. Sabrosas, Portugalil ja suri 27. aprillil 1521 a. Mactan`is. Ta oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, esimene ümbermaailmasõitja, tõestas sellega Maa kerakujulist ja ühtse maailmamere olemasolu. Ta oli ka esimene, kes juhtis ekspeditsiooni Euroopast Aasiasse lääne suunas ja ületas Vaikse ookeani. Oma esimese ekspeditsiooni tegi ta 25-aastaselt 1505. aastal, kui ta saadeti Indiasse. 1506. aastal purjetas ta Vürtsisaartele. Peagi kaotas ta selle nimetuse kui ta oma
20. mail 1498, peale saartel olemist, jõudsindi nad Indiasse, seejärel da Gama pöördus tagasi Portugalisse. Avatud kaubanduse sissetulek tegi Vasco da Gama Portugali rikkamaks aadliks. Da gama tegi veel reisi Indiasse, teel avastas Cochini ja Cananori kaubajaami. Elades Indias kolm kuud, jäi haigeks ja suri. Aastal 1558 toodi da Gama maised jäänused laevaga Indiast Lissaboni ja maeti Santa Maria de Belémi kirikusse. 10. Fernão de Magalhães sündis1480 a. Sabrosas, Portugalil ja suri 27. aprillil 1521 a. Mactan`is. Ta oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, esimene ümbermaailmasõitja, tõestas sellega Maa kerakujulist ja ühtse maailmamere olemasolu. Ta oli ka esimene, kes juhtis ekspeditsiooni Euroopast Aasiasse lääne suunas ja ületas Vaikse ookeani. Oma esimese ekspeditsiooni tegi ta 25-aastaselt 1505. aastal, kui ta saadeti Indiasse. 1506. aastal purjetas ta Vürtsisaartele. Peagi kaotas ta selle nimetuse kui ta oma
(Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust- raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades. Märkimisväärne hulk portugallasi valdab inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Rahvusvahelised suhted: Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996). Portugalil on diplomaatilised suhted rohkem kui 180 riigiga kõigil kontinentidel. Religioon: Portugallased on valdavalt roomakatoliiklased, kuid Portugali põhiseadus tagab usuvabaduse,mille tulemusel on Portugalis ka terve rida erinevaid usukogukondi: kristlased (erinevad protestantlikud kogukonnad ja õigeusklikud), moslemid, hindud, budistid, juudid jne. Mandri-Portugalis asuv Fátima on maailma üks suurimaid roomakatoliku pühamuid. Geograafia ning kliima:
Vastukaaluks jõudude tasakaalu idee, mis säilitab Euroopa vabaduse; idee juured 16. saj alguse Itaalias. 1713 kirjutati "balanss" kui eesmärk sisse Utrechti rahulepingusse. 18. saj poliitika koalitsioonide pidev muutumine, et tasakaal säiliks. 7. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad Protestantlikud kaubandusimpeeriumid: Inglismaa, Holland. 17. sajandil ,,kuldvasikaks" kaubandus, selleks vaja valitseda ookeane. Vallutamise asemel faktooriad rannikul, esimesena Portugalil. Kaasnes uue kaupmeeste klassi uus ideoloogia: kaubanduse tsiviliseeriv ja humaniseeriv mõju. Loodeti, et see lõpetab rahvusvahelise konflikti, ent tegelikult oli uute konfliktide põhjuseks. Idee, et kaubanduse arenguks on vaja vaba ühiskonda. Inglased ja hollandlased ei ekspluateerinud kohalikke, vaid kaitsesid neid teiste eurooplaste ja oma valitsejate türannia eest. Ristiusustamine ja tootmisvormide kaasajastamine. 8. Napoleoni imperiaalne ideoloogia
sellest teooriast tagab rahu riikide tasakaal (ressursside, jõudude võrdsus), kuna sel juhul pidurdab potentsiaalset agressorit teise riigi võimsus. Sellest ideest tingituna muutusid 18. sajandi Euroopa koalitsioonid pidevalt.Idee juured on 16.sajandi Itaalias. 7. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad Protestantlikud kaubandusimpeeriumid: Inglismaa, Holland. 17. sajandil „kuldvasikaks“ kaubandus, selleks vaja valitseda ookeane. Vallutamise asemel faktooriad rannikul, esimesena Portugalil. Kaasnes uue kaupmeeste klassi uus ideoloogia: usuti, et kaubandusel on tsiviliseeriv ja humaniseeriv mõju. Loodeti, et see lõpetab rahvusvahelise konflikti, ent tegelikult oli see uute konfliktide põhjuseks. Idee, et kaubanduse arenguks on vaja vaba ühiskonda. Inglased ja hollandlased ei ekspluateerinud kohalikke, vaid kaitsesid neid teiste eurooplaste ja oma valitsejate türannia eest. Ristiusustamine ja tootmisvormide kaasajastamine 8. Napoleoni imperiaalne ideoloogia
Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldused olid suurbritannial, prantsusmaal, hollandil, belgial, taanil, saksamaal, portugalil Antisemitism- juudivaenulikus 20. sajandi algul antisemitism tavaline nähtus Juute peeti süüdlaseks kõikides maailma hädades. Juute kujutati omakasupüüdkuje tegelastena, kelle eesmärk oli maailma vallutamine. Eriti raske oli juutide olukord vene impeeriumis, kus nende liikumis ja elukutsevabadus olid piiratud Naisõiguslus 20. sajandi algul algas naiste võitlus valimisõiguse eest Kõige aktiivsem oli võitlus Inglismaal Euroopas said naised esimesena valimisõiguse Soomes
Kuigi praegu on Euroopal üpris tähtis koht IKT sektori arendus- ja uurimustegevuses, hakkab hetkel domineeriva USA-Euroopa koostöö kõrval järjest enam tähtsustuma USA-Aasia koostöö. (Trulea et al 2010: 13) OECD riikidest oli 2008-ndal aastal kõige suurem osa kogu riigi erasektori tööhõivest IKT sektoril Soomes (9,3%), millele järgnesid Rootsi (8,39%), Ungari (7,67%), Iirimaa 7,49% ja Jaapan (7,45%). Kõige väiksem osa oli aga Hispaanial (3,59%), Kreekal (3,54%) ja Portugalil (2,99%). (OECD 2008) Eesti liitus OECD-ga alles 2010. aastal, mistõttu pole otseselt võrreldavaid andmeid, kuid Statistikaameti andmetel oli Eestis 2008. aastal IKT sektoris tööga hõivatud inimeste arv 3,92% (kokku tööga hõivatud inimeste arv oli 476 886 ja IKT sektoris 18 694). See tähendab, et maailmamastaabis on Eestis siiski suhteliselt vähe inimesi võrreldes teiste sektoritega hõivatud IKT sektoris. 2010. aasta märtsis võttis Euroopa Komisjon vastu strateegia 2020
Viimaseks aastaks olid iseseisvaks jäänud ainult Etioopia ja Libeeria, ülejäänud manner jagati Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Saksamaa, Portugali, Belgia, Hispaania ja Itaalia vahel. Suur osa Aafrika probleemidest pärineb just sellest lühikesest ajajärgust. Lihtne vallutus 1879. aastaks oli ainult 11% erinevate riikide poolt koloniseeritud. Põhja-Aafrika oli türklaste kontrolli all ja mõningaid tugipunkte oli erinevates paikades Portugalil, üksikuid kolooniaid Ühendkuningriigil, eelkõige Lõuna-Aafrika tipus ja mõnedel aladel Prantsusmaal. Hiiglastlikku kontinenti oli nii kiiresti võimalik vallutada nt Aafrika etno-lingvistilise ja sotsiaalmajandusliku kirevuse tõttu. Ühiskond eksisteeris kontinendeil väga erinevate arengutasemetega – leidus nii sugukondliku korraga väikseid hõimuriike kui ka üksikuid võimsaid riike nt Etioopia. Teine põhjus oli kindlasti poliitiline killustatus – peamiselt olid riigid väikesed
Iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks. 20. saj alguseks oligi peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide, kui nende hulka arvata ka Venemaa, oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Suurriikide kõrval oli tõsiseltvõetav koloniaalimpeerium ka mitmel Euroopa väiksemal riigil, nagu näiteks Belgial ning Portugalil. Samas teravdasid imperialistlikud hoiakud vastuolusid nii Euroopas kui ka väljaspool seda. Kuigi ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, ei tahtnud ükski suur ega ka väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest kuuldagi. Positiivseks erandiks oli Norra rahumeelne eraldumine Rootsist 1905. aastal. Teised riigid võitlesid rahvuste enesemääramisõiguse vastu kõigi võimalike vahenditega
Lähtuvalt sellest teooriast tagab rahu riikide tasakaal (ressursside, jõudude võrdsus), kuna sel juhul pidurdab potentsiaalset agressorit teise riigi võimsus. Sellest ideest tingituna muutusid 18. sajandi Euroopa koalitsioonid pidevalt.Idee juured on 16.sajandi Itaalias. 62. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad Protestantlikud kaubandusimpeeriumid: Inglismaa, Holland. 17. sajandil ,,kuldvasikaks" kaubandus, selleks vaja valitseda ookeane. Vallutamise asemel faktooriad rannikul, esimesena Portugalil. Kaasnes uue kaupmeeste klassi uus ideoloogia: usuti, et kaubandusel on tsiviliseeriv ja humaniseeriv mõju. Loodeti, et see lõpetab rahvusvahelise konflikti, ent tegelikult oli see uute konfliktide põhjuseks. Idee, et kaubanduse arenguks on vaja vaba ühiskonda. Inglased ja hollandlased ei ekspluateerinud kohalikke, vaid kaitsesid neid teiste eurooplaste ja oma valitsejate türannia eest. Ristiusustamine ja tootmisvormide kaasajastamine 63. Napoleoni imperiaalne ideoloogia (19. saj algus)
Madalmaadega, mis kulges piki Reini orgu, astus Hispaania Kolmekümneaastasesse sõtta. Hispaania suurejoonelistest plaanidest kõneles katse saavutada Stralsundi näol, mida Wallenstein 1625. aastal ebaõnnestunult piiras, tugipunkt Läänemerel ja tõrjuda hollandlased sealsest kaubandusest välja. Pärast Prantsusmaa sõjakuulutust 1635 olid hispaanlased sunnitud võitlema juba kahel rindel. 1640. aastal kukutati Hispaania ülemvõim Portugalis. Portugalil ei olnud mingit vajadust sõdida Prantsusmaaga. Portugali majandushuve kahjustas ka Hispaania poolt pealesunnitud kaubandusblokaad Inglismaa ja Hollandi vastu. Samas ei suutnud Hispaania kaitsta Portugali kolooniaid Madalmaade rünnakute eest. Kuigi portugallased ootasid ikkagi veel oma kõrbesse kadumaläinud kuningat tagasi, pakkusid rahulolematud kõrgaadlikud krooni Bragança hertsogile. 1. detsembril 1640 vallutati viitsekuninga palee Lissabonis ning João IV nime all kuulutati hertsog
annaabi.ee 
