Mälestusmärgid Estonial hukkunute mälestuseks Gregor Kutateladze 6. c kl Estonia parvlaeva hukk Estonia uppus 28. septembri öösel 1994 a. Hukkus 852 inimest, kellest leiti vaid 95 surnukeha. Põhjuseks oli visiir ja torm Estonia katastroof on suurima ohvrite arvuga rahuaegne laevahukk Läänemerel. Mälestusmärgid Estonial hukkunute mälestuseks Hiiumaal Tahkuna poolsaarel Tahkuna neemel. Tallinnas Paksu Margareeta juures. Pärnu rannas muuli juures. Saaremaal Mustjala vallas Ninase poolsaarel. Võru Estonia mälestusmärk Katariina kiriku juures Estonia sein Stockholmis Djurgårdenis. Hiiumaa Tahkuna poolsaare Tahkuna neeme mälestusmärk Mälestusmärk Estonia laeval hukkunud lastele (kellest ükski ei pääsenud) ning katastroofi läbi orvuks jäänud lastele.
mitte üksnes luurel, vaid ka vaenuvägedele kaotuste tekitajatena. Teises maailmasõjas kasutati lennukeid juba kõigis suurtes lahingutes. Esimene kommertslennuliin loodi 1919. aastal USA ja Kanada vahel. Esimene majanduslikult edukas lennuk oli DC-3, mida ehitati mitmes variandis kokku ligi 12 500, maailma suurim reisilennuk aastani 2005 aga Boeing 747, mil hakati ehitama lennukeid Airbus A380. Kui ohutuse mõõduks võtta hukkunute arv reisijakilomeetrite kohta, siis on lennuk märgatavalt ohutum liiklusvahend kui sõiduauto, rong või buss, kui aga mõõduks võtta hukkunute arv reisi kohta, siis on lennuk neist sõidukitest ohtlikum. Kindlustusettevõtted kasutavad peamiselt hukkunute arvu statistikat reisi kohta, mistõttu lennureisi kindlustamine ongi kallim maapealsete liiklusvahendite kindlustamisest. Omakorda on suur vahe liinilennukite ja väikelennukite ohutuses:
Viimaste aastate jooksul on see arv küll kasvanud, kuid loodame, et see ei jää nii. Millest on siis tingitud nii paljud liiklusõnnetused? Ehk halbade teetingimuste, muutuv ja niiske kliima või hoopis juhtide kogenematuse tõttu? Statistika näitab, et 2005. aastal oli kõige rohkem hukkunuid Leedus, Lätis, Poolas, Sloveenias, Kreekas, Küprosel ja Eestis. Kõige vähem hukkunuid oli Hollandis kõigest 46 inimest miljoni elamiku kohta. Hukkunute koguarv Eestis on aastatel 1994-2005 on tublisti langenud, kuid aasta 2006 tõi hukkunuid jälle rohkem 204 ja aastal 2007 hukkus 196 inimest. Võrreldes naaberriike ja nende elanike arve oleme me hukkunute arvult palju ees. Selle seisundi parandamiseks tuleks teha korda kõik põhimaanteed, eriti need, kus toimub palju õnnetusi. Samuti tuleks rohkem tähelepanu pöörata juhtide oskustele ja panna jalakäijatele südamele, et nad kannaks helkurit
16)1.600.000 see on 1989a. Iisraeli ajaloolase Yehud Baueri parandatud arv eelnevast -1982a. Antud 2.000.000 4.000.000. Bauer avaldas selle arvu 22.09.1989a. Ajalehes ,,Jerusalem Post" . Ta summeeris üldised vasturääkivused , mis neid arve puudutasid ja teatas ; ,,Kõrgemad arvud (koonduslaagrites hukkunutest) olid ammuilma ümber lükatud , kuid need teadmised pole veel saanud laiale üldsusele teadmiseks ,, . 17)1.500.000 See Auschwitzi hukkunute arv sai ,,ametlikuks" Poola Presidendi Lech Walesa poolt 1995a. avaldatuna . Kirjutati Auschwitz Birkenau mälestusmärgile Oswiecimis Poolas , ,,vahetades" sellega välja endise arvu 4.000.000 , mis oli ametlikult ümber lükatud ( ja mälestusmärgilt kõrvaldatud) 1990a. 18)1.471.595 see arv tuuakse ajaloolase George Wellersi poolt 1983a. , kes (nagu ülalpool osutatud) väitis 1973a. , et hukkunuid oli 2.000.000 . Oma viimastes arvestustes otsustas Wellers , et
Haiti maavärin Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 kell 16.53 kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas. Haiti maavärin 7-magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 25 km pealinnast Port-au-Prince'ist lääne pool maavärina kolle oli sügavusel 13 km Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18. jaanuari 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000, kuid Haitil paiknevate USA vägede kindral hindas tõenäoliseks hukkunute arvuks umbes 200 000 inimest. Haiti maavärin 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni. Rahvusvahelise Punase Risti andmetel pääses maavärina tõttu Port-au-Prince´i vanglast põgenema umbes 4000 vangi. Punase Risti töötajad ei leidnud pooleldi kokku kukkunud vanglast ühtegi elus inimest. Maavärinas hukkunuid oli paarikümne ümber. Haiti maavärin 15
Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 Haiti saare idaosas. 7-magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 15 km pealinnast Port-au-Prince'ist edela pool. Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18. jaanuari 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000, kuid Haitil paiknevate USA vägede kindral hindas tõenäoliseks hukkunute arvuks umbes 200 000 inimest. 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni. Rahvusvahelise Punase Risti andmetel pääses maavärina tõttu Port-au-Prince´i vanglast põgenema umbes 4000 vangi. Punase Risti töötajad ei leidnud pooleldi kokku kukkunud vanglast ühtegi elus inimest. Maavärinas hukkunuid oli paarikümne ümber. Maavärin muutis linna rusuhunnikuks. Palju ei ole enam alles ka parlamendihoonest ja presidendipaleest. Siiani on selgusetu ÜRO peasekretäri egiidi all oleva Haiti missiooni juhtide saatus
53 kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas. 7magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 25 km pealinnast PortauPrince'ist lääne pool, maavärina kolle oli sügavusel 13 km. Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18. jaanuari 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000, kuid Haitil paiknevate USA vägede kindral hindas tõenäoliseks hukkunute arvuks umbes 200 000 inimest. 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni. Rahvusvahelise Punase Risti andmetel pääses maavärina tõttu PortauPrince´i vanglast põgenema umbes 4000 vangi. Punase Risti töötajad ei leidnud pooleldi kokku kukkunud vanglast ühtegi elus inimest. Maavärinas hukkunuid oli paarikümne ümber. Maavärin muutis linna rusuhunnikuks. Palju ei ole enam alles ka parlamendihoonest ja presidendipaleest. Siiani on selgusetu ÜRO peasekretäri egiidi all oleva Haiti missiooni juhtide saatus
kindlasti poleks ristiusk nii laialdaselt levinud ja palju muud sarnast. Kindlasti poleks toimunud nii palju erinevaid lahinguid. Suure tõenäosusega poleks muidugi jäänud muud lahingud tulemata, oleks leitud teised põhjused, miks võidelda. 1217. aastal toimus Madisepäeva lahing, mis oli eestlaste jaoks Muistse Vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi. Seega kui poleks olnud nii suuri ja nii palju lahinguid oleks hukkunute arv palju väiksem. Eestlased poleks kaotanud võimalust ise oma saatust määrata. Kuna kaotused olid suurimad Eesti ühiskonna kõrgemais klassis, siis jäid eestlased ilma oma eliidist. Allesjäänud eliit aga hävitati, inimesed kaotasid oma senise positsiooni või sulandusid läänemeestena uude valitsevasse kihti. Edaspidi valitsesid eestlaste üle mitte oma rahva inimesed vaid võõrad. Ilma Muistse Vabadusvõitluseta poleks seda juhtunud.
· Transpordilennuk on projekteeritud varustuse, seadmete, kauba ja sõdurite transportimiseks. Sõjalennuk F-15 Eagle altvaates Esimene kommertslennuliin loodi 1919 USA ja Kanada vahele. Esimene majanduslikult väga edukas lennuk oli DC-3, mida ehitati mitmes variandis kokku ligi 12 500. Boeing 747 oli maailma suurim reisilennuk aastani 2005, mil hakati ehitama lennukeid Airbus A380. Douglas DC-3 Kui ohutuse mõõduks võtta hukkunute arv reisijakilomeetrite kohta, siis on lennuk märgatavalt ohutum liiklusvahend kui sõiduauto, rong või buss, kui aga mõõduks võtta hukkunute arv reisi kohta, siis on lennuk neist sõidukitest ohtlikum. Kindlustusettevõtted kasutavad peamiselt hukkunute arvu statistikat reisi kohta, mistõttu lennureisi kindlustamine ongi kallim maapealsete liiklusvahendite kindlustamisest. Omakorda on suur vahe liinilennukite ja väikelennukite ohutuses: hukkunute arvult reisijakilomeetri kohta on
Pühapäev 15 10 Pühapäev 20 13 Kiidi www.kuutsemae.ee E-P 5 www.kytiorg.ee www.kiidi.ee Paul Suumann 11 Surmad Hukkunute aasta keskmine 45 40 39 35 30 25 20 15 14 10 5 6 1 0 Suusatajad Lumelaudurid Mehed Naised Excel http://www.nsaa.org/nsaa/press/0506/facts-about-skiing-and-snowboarding.asp
Liikluskultuur Liikluskultuur on osa üldisest käitumiskultuurist, olles inimese võimetel, kasvatusel, teadmistel, keskkonna eripäral ja ühiskonna väärtushinnangutel põhinev tahe ja harjumus liikluses kehtivaid norme järgida ja kaasliiklejatega arvestavalt käituda. Politseistatistika kohaselt on käesoleva aasta esimesel poolaastal liiklusõnnetuste ja vigastatute arvud kasvutendentsi ilmutanud alates maikuust, hukkunute arv kasvas oluliselt käesoleva aasta juunikuust. Samas võib märkida, et liiklusõnnetusi toimub suvekuudel läbi aastate tavapärasest rohkem, kui kevadel. Liiklusõnnetuste toimumise peamisteks põhjusteks peetakse liiklejate poolt tehtud vigu. Samuti mõjutavad liiklusõnnetuste teket liiklusskeemi vead: teede ja liiklussõlmede liikluskorraldus, tee- ehituslikud asjaolud (tee laius, kõrvalteed, piirded, bussipeatused ja
uppus vähemalt 1600 inimest. c) 22. septembril 1857 uppus purjeliinilaev "Lefort", viies merepõhja 828 inimest. d) 24. augustil 1941. aastal uppus Prangli lähedal aurik "Eestirand". Pardal olnud 2800 mobiliseeritud mehest hukkus vaid 34, sest laev juhiti madalikule. Laevaõnnetused läbi aegade Viis suurimat laevahukku rahuajal 20. sajandil Aasta Laeva nimetus Hukkunute arv 1987 Dona Paz Üle 3000 1912 Titanic 1513 1914 Empress of Ireland 1012 1986 Admiral Nahhimov 423 1987 Herald of Free Enterprise 193 Suurimad laevahukkud Teises maailmasõjas Aasta Laeva nimetus Hukkunute arv
korral.) See, kui kaua saastatud maa ei ole kasutatav põllumaana, oleneb atmosfääri- ja kliimatingimustest, maaparandustööde efektiivsusest ja kvaliteedist. Igal juhul kestab see periood aastakümneid." (on väidetud ka, et Tsernobõli äärset maad ei saa kasutada veel aastasadu või aastatuhandeid). Katastroofi järel likvideeriti piirkonnast kõik metsloomad, ent siiski liigub seal ka praegu muteerunud loomi. Mõju inimestele Tsernobõli katastroofi tagajärjel hukkunute arv on ebatäpne. Kuna katastroofi likvideerimiseks kutsuti suur osa NSVL-i meeskodanikest ,,kordusõppusele", on raske öelda, kas nende ja nende lähedaste surmadel on seos katastroofiga. IAEA ja Maailma Terviseorganisatsiooni WHO autoriteetne Tsernobõli aruanne 2005 loeb avariis hukkunute arvuks 56 kustutustööde ajal hukkunud tuletõrjujat, kes said kõik surmav doosi, sest arvasid, et lähevad kustutama lihtsalt tulekahju, ning 4000 kilpnäärmevähki surnut
http.//www.koolielu.ee/files/impressionism[1].ppf (12.02.2008) Autorita tekst: Achilleus. http.//et.wikipedia.org/wiki/Achilleus (19.02.2008) Eesti Keele Instituut. http.//eki.ee 14 Lisa 1. Tiitelleht EBS Gümnaasium Mirjam Palvadre 12.a ESTONIA KATASTROOF JA HUKKUNUTE OMASTE SEISUKOHAD Uurimistöö Juhendaja õpetaja Käty Toommägi Tallinn 2008 15 Lisa 2. Sisukord SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................ 5 1. ESTONIA KATASTROOF JA SELLE PÕHJUSED............................................... 7 1.1
Egiptuse viimane valitseja aastatel 51–30 eKr Egiptuse valitsejanna valitses Egiptust suhtest Rooma väejuhi ja riigimehe Julius Caesariga sündis üks poeg Kleopatra Triumfikaar asub Pariisis, Prantsusmaal ehituse algus 15. august 1806 sissepühitsemine 29. juuli 1836 kõrgus 50m Pariisi kuulsamaid ja külastatumaid vaatamisväärsusi püstitati revolutsioonisõdades ja Napoleoni sõdades hukkunute auks sise- ja väliskülgedele on kirjutatud prantslaste lahinguvõidud ja väejuhid Triumfikaare võlvi all on I maailmasõjas hukkunud tundmatu sõduri haud Triumfikaar Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Kleopatra_VII http://et.wikipedia.org/wiki/Arc_de_Triomphe
aastal Lõuna- Poolas Auschwitz on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja 2006. aastal renoveeriti põhjalikult Nime sai Oswiecimi järgi Vangid selekteeriti töökõlblikeks ja kõlbmatuiks Inimesi mürgitati Zyklon-Bga, mis oli mõeldud satikatõrjeks Ühest gaasikambrist ei piisanud ja ehitati neli tükki juurde Hukkunud Peeti kinni 1,3 miljon inimest 1,1 miljonit hukkus, kellest 90% olid juudid Kuid hukkunute arvuks on pakutud 800 000 kuni 5 miljoni inimeseni Elamistingimused Lääneliitlased jäid Auschwitzis toimuvat uskuma alles 1944. aastal 27. jaanuar on rahvusvaheline Holokausti ohvrite mälestuspäev Laagri komandant Rudolf Höss mõisteti süüdi ja poodi ainsa säilinud krematooriumi ees üles Teada on vähemalt 700 põgenemiskatset, millest 300 olid edukad Muuseum Arst Josef Mengele eksperimenteeris identsete kaksikutega
Kampf'is". Kõik koonduslaagreisse suletud vangidegrupid märgistai eri värvi tunnusmärkidega riietel: poliitilised - "punased", kriminaalkurjategijad - "rohelised" , asotsiaalid (hulkurid, kerjused, prostituudid jt) - "mustad", homoseksuaalid - "roosad", sõjaväeteenistusest keelduvad sektandid "lillad". Kolmandas Riigis toob teadusliku kraadiga holokausti-ajaloolane Wolfgang Scheffler Poolas asuvates " surmalaagrites" hukkunute kohta ära järgmised arvud: Auschwitz - "tunduvalt enam kui 1 miljon" Treblinka - 750 000 Belzec - 600 000 Chelmno - 300 000 Sobibor - 250 000 Majdanek - 250 000 Kuid milliseid tõendeid leidub näites 600 000 juudi hukkamise kohta belzecis? Kõik käsud timukatele anti ju suuliselt ning surnukehad põletati ära. 600 000 inimese tuhk puistati mööda ilma laiali. Järelikult ei saa ühtki kirjutist uskuda. Holokausti-dogmaatikud on
Pool saarest on kaetud männimetsaga, mis pakub head kaitset tuule eest. Sellepärast ei kasutata kohalikku puitu kütteks, vaid küttepuud tuuakse sisse mujalt. Tulehakatist korjatakse metsa alt. Saare lääneosa on madal ja kivine, idaosas vahelduvad rannavallid ja liivaluited. Rohkesti leidub rändrahne. Huviväärsustest on vaadata lõunarannas asuv, 1848. a. ehitatud Laurentiuse kabel ja külakalmistu ning idarannas Vanakabeli neemest lõunas aurikul "Eesti Rand" hukkunute kalmistu. Veel on võimalik käia tuletornis ja "Punase kivi" juures, mis on saare suurim rändrahn. Ülesaare neemel asub telkimise, lõkke- ja kiigeplats. Seal korraldatakse pidusid ja ka näiteks jaanipäeva. PILDID
Relvakonflikt (Rootsi teadlaste sõnul) - konflikt, mille käigus on surma saanud vähemalt 25 inimest. Pärast külma sõda on enamik relvastatud konflikte olnud riigisisesed, mitte riikidevahelised. Aastatel 2000–2010 toimus 4 riikidevahelist relvastatud konflikti, samas kui riigisiseseid kodusõdu oli 31. Rahvusvahelise statistika järgi oli 1990. aastate lõpus toimunud konfliktides tsiviilohvrite osakaal kõigi hukkunute hulgas umbes 80%, samas kui 20. sajandi alguses oli see näitaja vaid 15–20%. Kuna üha enam relvakonflikte on riigisisesed, on muutunud ka konfliktide osalised. Enam pole tegu pelgalt kahe armee vastasseisuga. Traditsiooniliste rinnete asemel on lahingud muutunud kohalikuks ning tsiviilelanikke ei ole alati kas suudetud või soovitud sõjatandrilt evakueerida. 2014. aastal oli kogu maailmas üle 40 relvastatud konflikti (neist 39 olid
Haiti maavärin Meivis Piir Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. Jaanuaril kell 16.53 kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas. Maavärina tugevuseks loeti 7 magnituudi Maavärina kolle oli sügavuselt 13 km Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18.jaanuar 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni. Maavärin muutis linna rusuhunnikuks ning tekitas riigis kaose . Toidu ja peavarjuta oli ligi 3 miljonit inimest Kokku varises kõik, alates supermarketitest ja korterelamutest ning lõpetades kohaliku võimukeskuse National Palace'i ja ÜRO missiooni asupaigaks olnud hoonega. Inimesed istuvad tänavatel, teadmata kuhu minna, kogu linn on vajunud pimedusse, kirjeldas kohalik elanik Rachmani Domersant. Rahvusvahelise Punase Risti andmetel
II maailmasõja tagajärjed Eesti ajaloole II maailmasõja tagajärjed Eesti ajaloole omariiklus ei taastunud sõja lõppedes, riigijuhtide möödalaskmisi ei heastanud sõdurite pingutused, Eesti kaotas hukkunute, küüditatute ning põgenike näol veerandi oma rahvastikust. Eestlased olid sunnitud võitlema võõrvägedes, sageli teiste võõrvägedes olevate eestlaste vastu; see oli võitlus kahe totalitaarse impeeriumi huvide eest. Eesti kaotas pea kõik vähemusrahvad. Maa laostatud, linnad, tööstus varemeis, transpordivõrk purustatud, pooled põllud söötis. Eesti oli üks II MS kaotajatest ning edaspidi määras tema käekäik Moskvas. Eesti kindralkomissariaat - II MS ajal, 5.05
2Tüüpi: *Koonusekujuline kihtvulkaan, tekib kui on tegemist räni,-ja gaaside rikka viskoosse magmaga. Magma on vähe liikuv, tekivad terava kujuga vulkaanikoonused. *Lame kilpvulkaan, tekib siis kui magma on gaaside ja räni vaene ning väikese viskoossusega. MAAVÄRINAD fookus- maavärina kolle Richeri skaala: mõõdetakse maavärina võngete tugevust. Ühik=magnituut. Seismograaf. Mucalli skaala: mõõdetakse purustust. Ühik=pallid, vaatlus. MILLEST SÕLTUB MAAVÄRINA PURUSTUSTE JA HUKKUNUTE ARV? *tugevusest, ulatusest ja kellaajast *Rahvastiku hulgast ja tihedusest maavärina piirkonnas *Ehitiste materjalidest ja konstruktsioonidest *Infosüsteemidest ja informatsiooni levikust, päästeteenistusest jne. TSUNAMI- suured ookeanilained, mis võivad levida väga pika vahemaa taha. Tekivad veealuse maavärina, vulkaanipurske jne tagajärjel. *Tsunaami muutub purustavaks rannikul *Tekivad sageli Vaikse ookeani piirkonnas
Majanduse kontrolltöö Mida toob endaga kaasa alkoholiaktsiisi vähendamine? Alkoholiaktsiis moodustab 3,8% kogu eelarvest. Aktsiisi vähendamine vähendaks riigieelarvesse laekuvat tulu ning suurendaks alkoholi tarbijaskonda, sest selle ostuhind väheseks ja oleks tarbijale vastuvõetavam. Kõikidelt kaupadelt läheb maha käibemaks. Seega laekuks seni alkoholiaktsiisina laekunud raha hoopis käibemaksuna kuna tarbimine suureneb ning sellest tulenevalt saab riik rohkem käibemaksu. Sellisel alkoholiaktsiisi vähendamisel oleks pigem sotsiaalne mõju. Aktsiisi vähendamisega kaasneks suurem tarbimine. Alkohol on tervisele kahjulik ning seeläbi suurendaks suurem tarbimine ka erinevate haiguste esinemist. Ilmselt suureneks ka alkoholijoobes inimeste põhjustatud liiklusõnnetused. Õnnetustega kaasneks rohkem hukkunuid. Sellised õnnetused ja rohkemad haigused suurendaks suremust ning vähendaks inimeste kes...
Teises maailmasõjas kannatasid ka mustlased, poolakad ja venelased. Siiski mõistavad enamik õpetlasi holokausti all üksnes Teise Maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiidi; laiemas mõistes on holokaust igasugune genotsiid. Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist (Gerald Reitlingeri ja Rudolph Joseph Rummeli järgi) kuni 6,2 miljonini. 1990. aastal teatas Auschwitz-Birkenau laagri muuseum, et ainult selles laagris hukkunute arv oli umbes 1,11,6 miljonit inimest, kellest 90 % moodustasid juudid). Holokausti juudi rahvusest ohvrite mälestamiseks on 1990. aastatest saati tähistatud Holokausti mälestuspäeva. Eesti Vabariigis sai mälestuspäev valitsuse heakskiidu ja esimest korda tähistati seda 27. jaanuaril 2003. Holokausti toimumise kahtluse alla seadmine on kuulutatud kuriteoks Prantsusmaal, Belgias, Sveitsis, Saksamaal, Austrias, Rumeenias, Slovakkias, Tsehhis, Leedus, Poolas ja Iisraelis.
Massihävitusrelvad Mis on massihävitusrelv? Massihävitusrelv on relv, mis tekitab kohe või hiljem suuri inimkaotusi hukkunute, haavatute ja vigastatute näol. Olenevalt relva liigist võib põhjustada rohkeid materiaalsete väärtuste purustusi. Mässihävitusrelvade pealiigid on biorelv, keemiarelv ja tuumarelv. Massihävitusrelvade pealiigid Tuumarelvad nüüdisaja kõige võimsam massihävitusrelv Biorelvad haigusttekitavad mikroorganismid või nende toksiinid, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse inimeste, loomade või taimede hävitamiseks Keemiarelvad sisaldab ründemürki, mille
Üheks kindlaks probleemiks on purjus autojuhid , sest mitte kunagi ei tea ju millal ja kustkohast mõni roolijoodik jälle tuleb. Suur hulk avariisid toimubki just kiiruseületajatega või roolijoodikutega. Suve saabudes on alati peaaegu iga ajalehe esiküljel liiklusega seotud pealkirjad. Nii on see olnud juba mitu viimast aastat. Liikluses on kord käest ära. Liiklusõnnetuste arv kasvab ja mis eriti muret teeb , siis iga aastaga suureneb liiklusõnnetustes hukkunute arv. Üheks suureks probleemiks on veel kindlasti see, et lapsed jooksevad teele kohtades, kus see pole lubatud. Ning selletõttu surevad paljud noored lapsed, kes kiirustavad ilmaasjata. Nad ei oska isegi arvata , et peale seda kui nad jooksevad üle tee , ei pruugi nad enam mitte kunagi üldse joosta saada. Kindlasti valmistab probleeme ka lumi ja jää. Esiteks kui lund sajab, siis on nägemus halb ja kui teel on jää, siis on raske autot peatada, ja see võib teelt välja sõita
(umbes 2-3 nädala pärast jõudisd ka Eestisse) Aug. · Sks väed Tallinnas. Okt. · Sks okupatsioon (1941-1944) -Kindralkomissariaat (Sks valitsus) selle kõrgeim juht K. Litzmann Eesti Omavalitsus pildi rahvale Sks-a valitsuse otsused edasi ütlema, sest nii kuulas rahvas käske paremini. -Eesti Omavalitsus, juht Hjalmar Mäe -koonduslaagrid (125 tuhat inimest hukati, eestlasi nende seal umb 5000, enamjaolt hukkunute seas juudid) -rassiteooria -tsensuur -diktatuur -kauba väljavedu (varustati Sks-d) -taludele müüginormid (polnud kõrged) -likvideeriti sõjakahjusid (tehaseid ehitati) -riigistatud asjad Sks-le sõjasaagiks. 1942 · Sks-l hakkab halvemini minema 1944 · Avatakse teine rinne Sks-d rünnati kahelt poolt Punaarmee tuli tagasi 6 märts
Esimene Eesti panus pingete lahendamisel Lähis-Idas. 3 eestlane hukkus Afganistanis juba sõja esimese päeva, 1979. aasta 25. detsembri õhtul, mil Afganistani pealinna Kabuli lennuväljale maanduma hakanud transpordilennuk kaotas halva ilma tõttu orientiiri ja põrkas vastu mägesid. Arvestades seda, kui palju sõdureid meilt iga aasta välispoeratsioonidel osaleb, on minu arvates hukkunute arv üllatavalt väike. Kuigi iga elu loeb ning hukkunute perekonnad ja lähedased võivad tunda end halvasti, on minu hinnangul suremine Eesti mundris ning kedagi või midagi kaitstes palju suurejoonelisem ja patriootlikum, kui mõnel muul viisil. Sven Mikser on öelnud: ,,Eesti on huvitatud sellest, et Lähis-Ida tervikuna oleks stabiilne. Eesti on huvitatud ka nende operatsioonide koormuse jagamisest oma NATO liitlastega," Sellega seoses jättis Eesti näiteks 2009
auklikud ja künklikud. Hoolimata sellest, et teetöid ja korrastusi tehakse meil suhteliselt palju, on märgata, et neid tehakse liiga tihti. Pikemat perspektiivi meie sõiduteedel justkui poleks. Seda näitab ka asjaolu, et Eesti vanimad sõiduteed on ehitatud just võõrriikide spetsialistide poolt. Üheks suureks probleemiks meie riigis on suur liiklussurmade arv. Olime aastaid Euroopas üheks rohkeimate hukkunutega riigiks. Õnneks on viimastel aastatel hukkunute arv oluliselt vähenenud. Euroopas on see arv väiksemaks läinud umbes 25 %, Eestis aga lausa ligikaudu 33 %. Liiklussurmade vähenemises olime me Euroopas koguni auväärsel teisel kohal. Oluline liiklussurmade vähenemine ja liikluspildi paranemine viimastel aastatel on tingitud kindlasti inimeste rohkemast teavitamisest ja ka karmistunud karistustest. Mina arvan, et liiklusrikkumiste arv on vähenenud just seetõttu, et inimesed ei
Etteütlus 1. Eesti Energia on palju enamat kui lihtsalt elektrimüüa. 2. Ajalehes Eesti Ekspress kirjutas Siim Nestor, et maailma kõige rikkam räppa on Dr.Dre. 3. Neljapäeva hommikul ärkasin ma bulvari baraki balkonil ja mind valdas totaalne paanika. 4. Enne kui otsustasin, millist draamažanrit eelistada, sõin ma maitsvat borši. 5. Mõttlikul noorel oli oma pasliku käitumise pärast piinlik ning ta otsustas vaadata telesaadet „Su nägu kõlab tuttavalt“. 6. Keegi heitis granaadi garaaži juures olevale pataljonile ja seejärel jooksis perroonile. 7. Tallinnas Rannavärava mäel Estonia mälestusmärgi juures algas täna keskpäeval hukkunute mälestusteenistus. 8. Tõnis Mägi meenutas „Aktuaalses kaameras“, et 1967. aastal Armeenias sõjaväes olles kuulis ta esimest korda Jaak Joala laule „Viltkübar“ ja „Lady Madonna“ ning teda jahmatas, kuivõrd need erinesid varasemast kergemuusikast. 9. “Ega teil...
Mis on holokaust? Holokausti nime all kasutatakse terminit, mis käsitleb eelkõige Teise maailmasõja ajal toime pandud genotsiidide juutidele. Loomulikult ei kasutatud sellist terrorit vaid juutide peal, vaid oluliselt said kannatada ka mustlased, poolakad ja venelased. Hukkunud juutide arv on küllalti suhteline, sest mitmed allikad annavad meile erinevaid andmeid. Gerald Reitringeli ja Rudolf Joseph Rummeli järgi on selleks arvuks 4,2 miljonit, kuid mõned väidavad, et hukkunute arv võis ulatada isegi 6,2 miljonini. Neid numbreid jälgides tekib küsimus, et kuidas on üldse võimalik nii vähese aja jooksul nii palju kindlast inimgrupist isikuid ära tappa ning kui võrrelda hukkunute arvu Eesti elanikkonna arvuga, on vahe päris trastiline. Alates 1990. aastast hakat tähistama Holokausti mälestuspäeva ning see leidis ka Eestis head vastukaja. Adolf Hitler ja Holokausti ajaline järjestus Kui 1933
1) Venemaa on hädas vägivaldsete miilitsatega Vene miilitsate omavolitsemise üle järelvalvet teostava organisatsiooni kinnitusel tõusis korravalvurite poolt toime pandud kuritegude hulk aastaga 11 protsenti. Miilitsate tegevusel silma peal hoidva organisatsiooni esindaja Andrei Moskovkini kinnitusel panid miilitsad lõppenud aastal toime 5190 kuritegu, millest enam kui 3000 juhtumit olid seotud korruptsiooni ja võimuvolitustest üleastumisega, vahendas AFP. Venemaa Föderatsiooni siseministeerium on sattunud kriitikalaviini alla, sest mundrikandjate omavolitsemine ja kriminaalsed juhtumid on Venemaa argipäeva lahutamatu osa. Vastuseks süüdistustele on president Dmitri Medvedev lubanud miilitsa ja vanglasüsteemis viia läbi ulatuslikud reformid ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --------------------- 2)Bagdadi raputas kolm võimsat plahvatust Iraagi politsei ...
kilomeetreid kaevikuid, punkreid, okastraattõkkeid jne. 1916 Verduni lahing hukkub umbes 1 miljon meest. Somme´i lahing hukkub umbes 1,3 miljonit meest. Idarinne- Saksamaa peatab Venemaa rünnaku Ida- Preisimaale. A-U väed saavad aga Venemaa käest rängalt lüüa. 1915 suudavad Saksamaa väed läbimurda, kuid Venemaa peajõude ei suuda purustada. 1916 Venemaa vastulöök oli vaid osaliselt edukas. Lõpp-Sõjavaimustus kahanes hukkunute, nälja ja puuduse tõttu kiiresti. Hakkasid küpsema vastuhakud ja revolutsioonid. Venemaal viis see 1917 revolutsioonini, mille tagajärjel pääsesid võimule Lenini juhitud bolevikud, kes sõlmisid Saksamaaga separaatrahu. 09.11 1918 kuulutati välja Saksamaa vabarii. 11.11 1918 kirjutati alla Compiegne´i vaherahulepingule, millega Saksamaa alistus. Lepingu tingimused olid rängad evakueerida koheselt oma väed Reini läänekaldalt, maksta ränki reparat. Tulemus- venemaa
klassile 15.Maailm pärast Teist Maailmasõda. Kahepooluselise maailma jagunemine 1. Vasta küsimustele tabeli ja teksti alusel Mis riikide sõdureid hukkus Teises maailmasõjas kõige rohkem? Millest see tulenes? Saksamaa, NSVL, Jaapan. Sest nad olid kolm peamist riiki, kes sõdisid ning nad koondasis enda alla teiste riikide sõdureid. Mis riikides hukkus kõige rohkem tsiviilelanikke? Miks? Saksamaa, Poola, NSVL, Jaapan, Jugosloovia. Sest sõjategevus oli suurim, nende aladel Miks oli hukkunute arv kõige suurem NSVL? Sest NSVL olid kõige suuremad valed. Millised rahvad kandsid Teises maailmasõjas protsentuaalselt kõige suuremaid kaotusi? Poolakad, jugoslaavlased ja NSVL rahvas ning sakslased Miks vähenes Eesti elanikkond? Sest eestlased põgenesid punaarmee eest teistesse riikidesse paremat elu otsima. 2. Täida lüngad. 1.Jalta 2.Potsdoni 3.1951 4.San Francica 5.esialgu 6. NSVL 7. USA 8.Prantsusmaa 9.suurbritannia 10. Saksamaaga 11.1994 3.Vasta kaardi ja teksti alusel?
Ohutuskultuuriks võib pidada erinevaid viise, kuidas ohutust juhtuda ja hallata. Tegu on väga laia mõistega Peegeldab inimeste suhtumisi, uskumusi, tajumisi ja väärtusi ohutuse suhtes. Kuidas tekkis ohutuskultuur? Mõiste võeti kasutusele pärast Tšornobõli tuumakatastroofi 1986. aastal. Töötajate ja ettevõtte teadmatus riski ja ohtude osas. Ohtusid saab ära hoida! Ohutuskultuur Eestis Tulekahjus hukkunute arvu poolest Euroopas esikohal – selle aasta näit parem Ohutuskultuur Eestis häbiväärselt madal. Enamike õnnetuste põhjuseks on hooletu, ennasthävitav või ebamõistlik käitumine. Vabasurm:poomine, tulirelv, enese mürgitamine Ebaloomulikul teel hukkunud 2011 Olulisemad ohutusnõuded kokkadele Õnnetused Õnnetus on traagiline sündmus, kus keegi või miski saab viga. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja o...
Ülikutele ei meeldinud ka õpetus vendlusest ja üheõiguslusest. Kristlasi loeti isegi mässulisteks, riigivastasteks. Kristlus Rooma riigis oli keelatud ning kristlasi hakati taga kiusama. Sellest hoolimata levis ristiusk kogu Rooma riigis järk-järgult edasi. Kristluse levikule aitasid kaasa ka aktiivne apostlite ehk usukuulutajate aktiivne tegevus. Kuna Rooma kasutas kristlaste suhtes vägivalda ning hukkas kristlike, levis ka märtrite ehk ristiusu nimel hukkunute kultus. Kui aga 313. aastal keiser Constantanius ristiusu legaliseeris, kasvas kristlaste arv tormiliselt ja nende seas oli igast ühiskonna klassist inimesi. Paljud vahetasid usku ka oma kasu silmas pidades).Jõukatelt inimestelt saadud rikkuste valitsemiseks valiti tekkinud kogudustes ametiisikud: piiskopid, toomhärrad jt. Rooma riigi ristiusukogudused ühinesid: hakkas tekkima ühtse ülesehituse ja alluvate ametiastmetega organisatsioon - kristlik kirik.
vihavaenu välja elada. 6. detsember 1941 hõivati Osmussaar. Eesti territoorium oli Nõukogude võimust vabastatud ja Saksa vägede poolt okupeeritud. Saksa okupatsiooni ajal muutus Eesti maa-ala suureks vangide koonduslaagriks. Vange toodi erinevatest piirkondadest, nende hulgas oli nii juute kui ka mustlaseid. Eesti aladele rajati mitmeid kaevandusi ja tööstuseid, kus vange odavtööjõuna ära kasutati. Kui töö oli tehtud, lasti enamus juute maha. Täpsed andmed hukkunute kohta puuduvad, kuid on arvatud, et kokku hukati pea 125 000 inimest. Nendest 61 000 tsiviilisikut ja 64 000 sõjavangi. Okupatsioon lõppes 1944. aastal kui Punaarmee asus Narva kaudu Eesti alasid tagasi võitma. Kasutati sama taktikat, murdes Saksa ja Eesti väeosade positsioonidesse. Juulis suutsid sakslased Sinimägede lahingus küll Punaarmee pealetungi tagasi suruda ent septembri teisel poolel ründasid venelased taas. Sakslased lühendasid rindejoont, saates osad väed Eestist välja.
Benjamin Britten 22.11.1913 4.12.1976 Elulugu Inglise helilooja ja pianist Huvi muusika vastu tekkis tänu lauljannast emale Esimese helitöö kirjutas 5-aastaselt Sai stipendiumi Londoni Kuninglikku Muusikakolledzisse Õppis klaverit ja kompositsiooni Kooli lõpetas 1933.aastal 1939.aastal sõitis Britten puhkeva sõja eest USA-sse, kuid naasis sealt juba 1942.aastal Peale sõda kogus ta muusika üha enam tunnustust 1948.aastal asutas ta Aldeburghi festivali Saanud mitmeid auhindu ja aunimetusi Britten sai Teenete ordeni kolmanda heliloojana Enne surma tõsteti ta aadliseisusesse Suurimaks eeskujuks Henry Purcell Looming 20.saj väljapaistvaim Inglise helilooja Andekas dirigent ja pianist Tema varajastes teostes on tunda Stravinski ja Mahleri mõjutusi Tundis huvi Schönbergi ja Bergi loomemeetodite vastu ning katsetas ka ise 12-helitehnikaga Tema teosed on tavaliselt tonaalsed ja selgete vo...
Tugevnes Mehhiko lahes 5. Torm nõrgenes enne teist maandumist ja astme orkaaniks tugevnes vaid mõni tund enne ranniku tabamist kolmanda kategooria orkaanina 29.augusti hommikul KaguLouisianas. Vesi ulatus rannast 1019 kilomeetri kaugusele. Hukkunute arv: 1,836 Ligikaudne varaline kahju kokku $81 miljardit, aga üleüldine majanduslik kahju võib ületada $150 miljardi piiri! $105 miljardit kulu Bushi valitsusele 526 091 hektarit mestamaad hävines $5,000,000,000 kahju metsatööstusele · 80 päeva hinnanguline ajajärk, mis kulus USA sõjaväel kogu New
Kaubalaevu oli 297 võrra rohkem kui 2012. aastal. 2013. aastal käideldi Eesti sadamates 42,9 miljonit tonni kaupa ehk 1% vähe, kui 2012-ndal aastal. Mootorsõidukite arv liiklusregistris kasvas taas. 2013. aastal registreeriti esmaselt 49 484 sõiduautot, ligikaudu sama palju kui 2012. aastal. Ka uusi sõidukeid registreeriti mullu rohkem kui aasta varem. Liiklusohvrite arv Eesti teedel vähenes 2013-ndal aastal. Võrreldes 2012-nda aastaga vähenes veidi liiklusõnnetuste ja hukkunute, kuid kasvas vigastatute arv. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsini sõnul oli üheks suurmiaks majanudskasvu pidurdajaks eelmisel aastal transpordisektor. Selle languse põhjuseks oli tema sõnul peamiselt transiidi vähenemisest tingitud transpordi- ja laondusteenuse vähenemine. Samuti ennustab ta ka 2014-ndaks aastaks transprdisektori negatiivstet mõju majanduskasvule.
Katk Albert Camuse romaan Katk räägib Orani linna reageerimisest ja tegutsemisest, kui linna on tabanud katk. Katkuepideemia alguspunktiks on massiivne rottide suremine. Rotid tulevad värske õhu kätte, kangestuvad ja hetk hiljem surevad. Alguses on rotte suhteliselt vähe, kuid neid tekib iga päevaga aina rohem juurde. Raamatu peategelane doktor Rieux ei arva rottide loost suurt midagi, kuni ühel päeval tunneb tema kojamees end väga halvasti. Kojamehel on lümfisõlmed tohutult paistes ja kehale tekivad imelikud laigud ja mädapaised. Mõne aja pärast kojamees sureb ning linnas tekivad aina rohkematel inimestel samasugused haigustunnused, haigus lõpeb igakord surmaga. Kuigi arstid seda endale tunnistada ei taha, õeldakse lõpuks siiski välja sõna katk, ning linn pannakse karantiini. Kuulutatakse välja katkuseisukord. Nakatunute ja hukkunute arv kasvab iga päevaga ja väikelinnas on pingeline ja kartlik õhkkond. ...
Algul veeti hukkunute surnukehad linnast välja ja maeti ühishaudadesse. Kuid see lõpmata vaevarikas töö kestis nädalaid. Lõpuks tuli lagunema hakkavad laipad põletada linnaväljakutel. Teine maailmasõda tõi miljonitele inimestele uskuumatuid kannatusi ja põhjustas loendamatuid ohvreid. Kahtlemata oli Dresdeni purustamine selle sõja üks koletuslikumaid peatükke. Teist maailmasõda käsitlevates sakas allikates rõhutatakse Dresdeni hukkunute suurt arvu ja seda ,et tol ööl tehti linnas maatasa kolm korda suurem pindala kui Saksa õhurünnakute ajal Londonis kogu sõja jooksul. Loomulikult oli Dresdeni purustamine mõttetu, kuid just Saksamaal kiputakse ikka ja jälle unustama, kes seda sõda alustas.
Liikluskultuur Viimaste kümne aasta jooksul on Eesti liikluses ootamatult elu kaotanud mitmed inimesed. Kuigi statistika näitab, et hukkunute arv väheneb igal aastal, on siiski õnnetuste arv liialt suur, eriti meie väikese Eesti rahvaarvu jaoks. Enamik nendest alles väga noored, meie eakaaslased. Õõvastavaid ajalehepealkirju lugedes tekib ikka ja jälle küsimus: kas tõesti on meil nii kiire, et mängida oma noore eluga? Paljud ei mõtle sellele ennem kui nende enda tuttavatega see õnnetus on juhtunud. Head noored, meid hukkub liikluses hirmuäratavalt palju. Möödunud aastal sai
Eraomandi kaotamine ehk riigistamine ehk natsionaliseerimine Repressioonid teisiti mõtlejate hulgas Proletariaadi dikdaktuur-töölisklassi vägivallale vastav võim Kodusõda ja interversioon 1918-1922 Võimult kukutatud tahtsid võimule tagasi Interventsioon- kõik suurriigid v.a saksamaa (rahuleping) Kardeti et läheb kaduma vene paigutatud raha, kommunismi ideede levik, toetati valgeid raha ja relvadega Lõppeb punaste võiduga Hukkunute arv- 13-16 miljonit(epideemiad, nälg, terror, lahingud) Punaste käes suured tööstuskeskused (relvad), teised alad nii punaste kui valgete terrori all Kahjud: raudtelinnad purutatud Punased võitsid: suurlinnad nende käes, sõjakommunism(talupojad pidid tasuta ära andma viljajäägid, töökohustus linnades, maksti esmatarbekaupades ja toidus, saun tasuta, Pärast kodusõda reformid
Liikluskultuur Viimaste kümne aasta jooksul on Eesti liikluses ootamatult elu kaotanud mitmed inimesed. Kuigi statistika näitab, et hukkunute arv väheneb igal aastal, on siiski õnnetuste arv liialt suur, eriti meie väikese Eesti rahvaarvu jaoks. Enamik nendest alles väga noored, meie eakaaslased. Õõvastavaid ajalehepealkirju lugedes tekib ikka ja jälle küsimus: kas tõesti on meil nii kiire, et mängida oma noore eluga? Paljud ei mõtle sellele ennem kui nende enda tuttavatega see õnnetus on juhtunud. Head noored, meid hukkub liikluses hirmuäratavalt palju. Möödunud aastal sai
Kuid tundub ebaloogiline, et üks inimene suudab valitseda ja karistada kõiki. Alati on olnud neid, kes käsud täide viivad. Mõned seetõttu, et nende vaated ühtivad otsustajaga, kuid tihti ikkagi lootes omakasule või lihtsalt kartes kaotada enda elu. Nii vaadates on ühel inimesel siin maailmas palju võimu teisi mõjutada . Kuid samas tekib küsimus, et kui ühe inimese olemasolu on nii oluline ja muudab maailma tohutult, kas siis miljonite hukkunute elud pole midagi väärt? On kahju mõelda, kui palju on tapetud inimesi, kellel pole mingit süüd. Hukati lihtsalt massiliselt kellegi väärastunud maailmapildi pärast, kellegi soovi pärast luua uut ja paremt ühiskonda ning loomulikult oli neis otsusteis ka meeletult omakasu. Kõigil neil tapetud inimestel oli tegelikult sama suur väärtus kui nendel, kes käske jagasid. Kuidas seda ei mõistetud alles 60 aastat tagasi ja paljudes kohtades praegugi? On hea meel mõelda, et praegu
läheb lõik-lõigult sujuvalt üle, ei ole peatükid on korralikult eraldi liigendatud, mistõttu on arusaamatusi, et ei saaks tekstist aru, lisaks on soovitud informatsiooni väga lihtne hankida. Samuti juurde lisatud fotosid. on artikli juurde lisatud väga mitmeid fotosid õnnetuskohalt ning hukkunute lähedastest, mis annab loost palju parema ülevaate. Teksti adressaat www.uudised.err.ee www.postimees.ee Teksti See viitab teistele meediatekstidele/allikatele, Teisteks infoallikateks peale Postimehe selle artikli nendeks on Reuters ja BBC. Nendest allikatest puhul on BNS, veebisait Flight Radar, Interfax, BBC,
TELEVISIOONIS NÄIDATAV VÄGIVALD PÕHJUSTAB KURITEGEVUST Kaasaegses infoühiskonnas on meedial väga suur tähtsus. Noored vaatavad televiisorist palju filme. Enamikes filmides on seos vägivallaga. Kurb, et väikelastele mõeldud multifilmides näidatakse vägivalda ja kurjust. Alles hiljuti avas 18-aastane Soome koolipoiss tule oma kaasõpilaste pihta. Hukkunute hulgas oli ka kooli dirketor. Kurjategija viidi raske peahaavaga haiglasse, kus ta hiljem suri. Pärast selle juhtumi kajastumist Eesti Televisioonis võtsid politseinikud Tallinna ühest keskkoolist kaasa abituriendist noormehe, kes Internetis Soome kooli veresauna tunnustas ja mitmes blogi sissekandes relva ostuks abi palus. Ta tunnustas tapatöö korraldanud nooruki teguviisi heaks ja kiitis teda oma põhimõtetes kindlaks jäämises. Tallinna kooli noormees sai televisioonis näidatud koolitulistajalt julgust juurde. Eesti telesaadetes "Raport", "Krimi" näidat...
ohvreid Rakveres. Nähes pilti, jäin ma mitmeks minutiks eksponeeritavat silmitsema. Foto oli väga liigutav, kuid samas ka õõvastav kõigepealt haarasid mu pilgu valge lume peal lebavad eestlased, kes olid punaste poolt teise ilma saadetud, seejärel märkasin ka ümber nende seisvaid ja leinavaid ellujäänuid. Jäädvustus tekitas minus väga segaseid ja erinevaid emotsioone. Esimeseks emotsiooniks oli viha, mis tekkis mõrvarite vastu, teiseks aga kurbus, mis tekkis kaastundest hukkunute ja nende lähedaste vastu. Foto oli asetatud Võitluse ja Vastupanu teemablokki. Autorit ei olnud nimetatud. Teine foto paistis silma oma positiivsusega. Sellel kujutati üht tavalist Eesti talupere. Olenemata rasketest aegadest, veetis pere koos aega. Kõigil oli naeratus näol ja tuju hea - mehed jagasid pudelit ja kõigil olid käes pitsid, naised embasid koerakutsikaid ja tundsid elust rõõmu. Nägude järgi ütleks, et sellel perel suuri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
