Deijng, Intuitsion- Anhängern Zhuangzi Meditation, Yang-Yin ¹ 1) die Glaubensbe kanntnis 2) 5 maliges Gebet 3) Spenden 4) Fasten in Ramaden 5) Pilgrfafrt nach Mekka ² Deevas: Indra, Agni, Soma, Savitri, Rudra, Prajapati, Visnu, Aryaman, Ashvinid. Ganesa, Hanuman, Rama und Krisna. Göttinnen: Sarasvat, , Prithv, Lakshm, Sarasvat, Parvat, Durg und Kl ³- 1)der Gott existiert 2)alle Menchen sind göttlich 3)religiöse Harmonie 4)Einheit durch Liebe 5) 3 Wissen: Gita- des Heilige text Ganga- der heilige Fluss Gayatri- der Heilige Gebet
poolt ainuõigeks. Hiljem on lisandunud ka ruti tekstid, mis otsetõlkes tähendavad õpetust "nii on kuuldud" ehk teisisõnu targematelt inimestelt kuuldud õpetused. On olemas ka smriti õpetused, mis taaskinnitavad ruti tekste. Otsetõlkes võib nende kohta öelda: "see, mida mäletatakse". Smriti tekstide hulka kuuluvad ka hindude pühad eeposed "Ramajana" ja "Mahabharata". Veedade usundit iseloomustavad loodusjumalad ja jumalannad, näiteks Rudra ja Indra. Kuna Indias on pikka aega eksisteerinud kastisüsteem, on just usk aidanud madalama kastielanikel kergemini toime tulla. Hindud usuvad igavesse hinge, mis sünnib ümber mitmel korral ja mitmel kujul vastavavalt universumis valitsevale karma seadusele. Karma on lihtsalt hindude eluseadus: ainult seda järgides jõuab ümbersünnini. Seega on hinduism usk, milles tuleb järgida Karmat, et jõuda mokani (Moka vabanemine maapealsetest uuestisündimistest)
Viimased kolm kehastust e. avataarat olid Rama, Krisna ja Buddha. Visnu ülesanne: maailma säilitamine ja kaitsmine. Kujutatakse neljakäelisena. Visnu neli atribuuti lootos, sõjanui, merikarp ja tsakra (ratas). Visnuismi praktika on suunatud igavese elu ja õndsuse saavutamisele. Haakrist sanskriti keeles swastika. SIVAISM Sivaismis on kesksel kohal neljakäeline, tantsiv, hävitav ja loov jumalus Siva, tuntakse ka nime all Rudra. Sivat seostatakse destruktiivsusega, mis on ainus võimalus uuele sünnile. Siva välimus juuksed seotud pealaele, kaunistuseks kuusirp, Ganges voolab juustest läbi, madu keerdub ümber kaela, kannab tiigrinahka õlgadel, kolmhark käes; kui ta avab oma laubal oleva kolmanda silma, siis kogu maailm hävib. Muusika, grammatika, tantsu ja jooga looja. Siva kaasaks on Parvati, kes on shakti jumalanna, pojaks on Ganesa.
maailmast ja jumalatest. Need on kirjutatud väga vanas india-aaria keeles, mida nimetatakse veeda- sanskritiks. India vanima ajajärgu kirjandust nimetatakse esimeseks veedakirjanduseks, millest tähtsaim on "Rigveda", mis koosneb 1028 hümnist muinas-india jumalatele. Kokku on jumalaid 33 kuni 3339! Jumalad jagunevad nagu maailmgi kolmeks: maad valitseb Agni (,,tuli") ja Soma (,,joogiohver"), õhuvalda piksejumal Indra ning tormi- ja äikesejumalad Marutid ja Rudra, taevast valitsevad Mitra (,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit). Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad eeposed on "Mahabharata" ja "Ramajana". "Mahabharata" on maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid
Veedades mainitakse tuhandeid jumalaid. Korduvalt on mainitud 33 jumalat. Tulejumal Agni ülesanne on toimetada ohvriannid jumalate kätte. Agnit tõlgendatakse kui jumalate ja inimeste vahendajat. Tähtsaim päikesejumal Surja, kuujumalaks on Soma. Somaks nim ka hallutsinogeenset jooki. Taeva- ja vetejumal Varunat ülistatakse taeva ja maa jootjana. Varuna ülesanne on rita (kosmiline kord) järelvalve. Varunaga paaris esineb jumal Rudra, kes laseb inimesi mürgiste nooltega. Hiljem vastandatakse Rudra Visnule. Rudra ja Visnu kehastavad hävitavat ja loovat alget. Koos Varunaga nim ka Mitra, kes on heasoovlik jumal. Vanim taevajumal on Djaus Pitar, kes hiljem tõrjuti nooremate jumalate poolt tahaplaanile. Armastusjumalaks on Kama, surmajumalaks Jama, kes on pärimuse järgi esimene inimene. Reinkarnatsioon võeti hiljem üle draviidi rahvastelt. Kõige olulisem oli pea- ja piksejumal Indra, kes on mitmekülgne jumal
· Hiina taoism konfutsianism 3 India Harappa kultuur 3000 e.Kr aarialased 1500 e.Kr · rya külalislahke, õilis, hiljem "teadja" · sanskrita kunstipäraselt korrastatud Veda teadmine 15001000 e.Kr · Rigveda hümnide teadmine · Smaveda viiside teadmine · Jadzurveda ohvrirituaalide teadmine · Atharvaveda loitsude teadmine Jumalad Agni, Vaju, Surja, Indra, Pradzapati, Mitra, Varuna, Vrita, Rudra, Purusa 4 · Vedade jumalad 5 4 asrama't brahmacharya õpilane grihastha perekonnapea, majapidaja vanaprastha mõtisklusse tõmbunu, metsaelanik samnyasi maailmast loobuja, kerjus aranyakad metsaraamatud upanisadid istungid 6.saj e.Kr · Chandogya-upanisad, · Brihad-aranyaka-upanisad, · Icha-upanisad, · Kena-upanisad,
Lüükiasse Väike-Aasias. Temale kuuluvad ennustus, ravi, puhastus, seadlus, loitsimine ja luule. Püütoni tapja ja lovelise loitsu patroon Delfis. Troojalaste liitlane, mis rõhutab anatoolia päritolu. Helleenluse ehedaim etalon. Tema osalemine Trooja sõjas on olulisim võrdlevale mütoloogiale. Seal ilmneb ta kui kaugambur, kes laseb katku kreeka malevasse, nii loomade kui inimeste peale. Samuti kui Rudra Vedade Indias on ta lepitatud tervendajaks rahvapärasel ravipõhimõttel ,,haavaja parandab". Nagu Hermese ja Pani puhul kehastus ta ,,hea külg" kolkalises pojas Asklepioses, kes saavutas panhelleenilise kuulsuse Olümposele kolimata. Artemis: Apollo kaksikõde, mõneti tegevuslik paarisõde, nt tappes nooltega naisterahvaid, samal ajal kui Apollon küttis mehi. Artemis on taas Kreeka usulise dihhotoomia näidis. Ta on ühest küljest
· Tema neli atribuuti: 1. Lootos 2. Sõjanui 3. Merikarp (maailm tekkis merikarbi abil tekitatud heli läbi) 4. Tsakra · Visnuismi praktika on suunatud igavese elu ja õndsuse saavutamisele, pühendudes Visnule või mõnele tema avataarale vaimses maailmas (vaikuntha), väljaspool siinse maailma illusaarsust (maya). Sivaism · Sivaismis on kesksel kohal neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumalus Siva (paljulubav, heaendeline). Tundakse ka Rudra (kardetav) nime all. · Sivat seostatakse destruktiivsusega, mis on ainus võimalus uue sünnile. · Siva atribuudid on hirmutava väljanägemisega ja Siva keha on kaetud tuhaga surnuaedadest, kus tema järgijad (ganad) asuvad. Siva pikad juuksed, mis on seotud pealaele, kaunistuseks kuusirp, jõgi Ganges voolab ta juustest. Madu keerdub ümber Siva kaela ja ta kannab tiigrinahka oma õlgadel, kolmhark (katwanga) on ta relvaks ja püha sõnn Nandi on tema liikumisvahendiks
Veedade panteonis domineerivad meesjumalad, seostatakse loodusjõududega Agni tulejumal, kolme näoga, tuleleegikroon peas, ohvrituli, teda austati kui jumalate ja inimeste vahendajat Surya Päikesejumal, 5 ratsuga, igal ehtel oma tähendus (sanskriti keeles täh. Päike) Soma- kuujumal Nitra päevajumal, lõvi seljas, päiksekiirtega, Vayu tuulejumal [Kamasutra armastuseõpetus Indiast pärit! (Poosid kivisse raiutud Indias...)] Parjanya vihmajumal Rudra tormi- ja välgujumal Yama surmajumal Kama armastusjumalanna Dyaus Pitar taevajumal, ürg Indo-Euroopa taevajumal (vastaks kreeka Zeusile) Deiwos taevas (indo-euroopa keeles) 3000 e.m.a. kui indo-euroopa rahvad olid rändama hakanud, puutusid kokku soome- ugrilastega Taevas ürglaensõna, vanus ~5000 a. Pitar muistses keeles täh. ,,isa" Dyaus Pitar taeva isa (Zeus Pater) Sündisid jumalikud kaksikud Asvinid kaksikvennad hobumeeste paar
Need on kirjutatud väga vanas india-aaria keeles, mida nimetatakse veeda-sanskritiks. · India vanima ajajärgu kirjandust nimetatakse esimeseks veedakirjanduseks, millest tähtsaim on "Rigveda", mis koosneb 1028 hümnist muinas-india jumalatele. Kokku on jumalaid 33 kuni 3339! Jumalad jagunevad nagu maailmgi kolmeks: maad valitseb Agni (,,tuli") ja Soma (,,joogiohver"), õhuvalda piksejumal Indra ning tormi- ja äikesejumalad Marutid ja Rudra, taevast valitsevad Mitra (,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit). · Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). · 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad eeposed on "Mahabharata" ja "Ramajana".
Indiat on peetud tugevate traditsioonide ja kõrge arstikunsti maaks. Tugevus anatoomia tundmine. Kirjandus: meieni erinevate ürikute kaudu, pühad tekstid e. Veedad, hümnid, loitsude- ja palvekogu. Tuntud neli veedat Rigveda, Sanaveda, Ajuveda, Atharvaveda. *Rigveda kolm rasket haigust: leepra, tuberkuloos, verejooksud. Teadmised seotud religiooni ja maagiliste uskumustega. Kaks jumalat Asvinid (kaksikud) ravi ja kaitse jumal ning Rudra - ravimtaimede ja jahimeeste kaitsja. J.Agni taasärkava elu jumal. *Atharvaveda praktilisi teadmisi ravimtaimedest. Arsite oskused: amputatsioon, songa lõikus, näo plastilised operatsioonid, aadri laskmine. Viis klassikalist põletiku tunnust: punetus, turse, temperatuuri tõus, valu ja funktsiooni häired. *Haiguse põhjused: eelkõige kolme mahla õpetus (lima, sapp, pneuma) tasakaalus, siis organism terve. Viie elemendi õpetus (maa, vesi, tuli, õhk, eeter).
kui kõige kõrgemat (monism). Igal gurul on oma kirjeldus moksasse jõudmisest. Kõige olulisem selleks on pühendumine (bhakti), mis on üldse religioonis olulisemaid aspekte, pärineb siiski mitteaarialastelt. Et jõuda moksasse, tuleks valida üks jumalus ja kummardada teda kui ülimat. Põhiliselt preestrite propaganda tulemusena tekib jumaluste triaad: Brahma, Visnu ja Siva. Pühades tekstides esineb neist ainult Visnu, kes on seal tähtsusetu pastoraaljumal. Halb jumal on Rudra (punane). Selleks, et teda mitte solvata, mõeldakse eufemistlik nimetus Siva (leebe, taltsas). Teda kummardati, et ta ei teeks viga. Brahma on loojajumal, isikustatud absoluudi üks versioon, teda üldiselt ei kummardata, sest teda pole mõtet paluda. Indias on ainult 11 Brahma templit. Kõik ülejäänud jumalused taandatakse Visnu ja Siva või nende naiste kehastuseks. Visnu on õpetatuse jumal, tema ülesanne on maailma säilitada. Siva tähtsaim
on Kuu, silmad on Päike ja hing on tuul. Purusa keha vastab neljale varnale: tema peast või suust tulid brahmiinid, tema kätest ksatrijad, reitest vaisjad ning jalgadest suudrad. Purusast on tulnud Viraj, nais-alge, mille kaudu toimuvad ümbersünnid. Samkhya koolkond kasutab 'purusa' mõistet tähistamaks puhast teadvust. Deevad Deevad (devat, dev) on hinduismi jumalad, jumalannad või jumalused. Veedade traditsiooni vanimad deevad on Indra, Agni, Soma, Savitri, Rudra, Prajapati, Visnu, Aryaman ja Ashvinid; tähtsamad jumalannad on Sarasvat, ja Prithv. Hilisemates pühakirjades (Purna) tõuseb esile Trimurti, Jumala kolm aspekti, mida esindavad mahadeevad (suured jumalad): Brahma, Visnu ja Siva. Puranades esineb deevadest veel Ganesa, Hanuman ning avataarid (Rama ja Krisna), samuti jumalannad Lakshm, Sarasvat, Parvat, Durg, Kl jt. Hinduistlikus religioosses praktikas pühendutakse tavaliselt ühele deevadest vastavalt
annaabi.ee 
