Riidest nukud MATERJAL: · Paksemat ihuvärvi trikotaazi või tihedakoelist puuvillast riiet nukkude kehaks · Lõnga juusteks · Sinist, punast ja musta tikkimislõnga näo tegemiseks · Mahulist vatiini täiteks · Valget ja kirjut puuvillast kangast riieteks · Kummipaela · Nööpe ja pitsi riiete kaunistamiseks LÕIKED DETAILIDE LÕIKAMISEKS: 1. Pea (2tk) 2. Keha esipool (1tk) 3. Keha tagapool (1tk) 4. Jalg (2tk) 5. Käsi (4tk) 6. Jalatald (4tk) 7. Kõrv (4tk) Tüdruku riided: 8. Pükste esiosa (2tk) 9. Pükste tagaosa (2tk) ÕMBLEMINE: Pea. Õmble kõrvadetailid paarikaupa kokku, keera õiget pidi ja täida vatiiniga. Õmble pea sissevõtted. Aseta peadetailid paremate pooltega vastamisi, kõrvad märkide kohal nende vahele. Õmble peapooled kokku, jättes pealaele õmblusesse ava. Pööra pea õiget pidi, täida ...
402 km² Kihelkonna oli üks nendest Saaremaa piirkondadest Mustjala, Sõrve, Pöide ja Muhu kõrval, kus rahvarõivaid kanti kõige kauem, osaliselt veel 20. sajandi algul. 3.Kihelkonna rahvariided Naiste rõivaste põhiosad: Särk, seelik, vöö, liistik, põll, kaelarätik, tanu, sukad ja kingad. 3.1 Särk Särgid olid kas väikese püstkraega või hoopis ilma selleta ja suhteliselt vähe kaunistatud. Värvlil oli tikand ja särk ulatus põlvedeni.Särk õmmeldi valgest linasest riidest ja tikiti valge niidiga. Õlalapid kinnitati tikkpistes. Kaelaava äär kurrutati ja selle külge õmmeldi tavaliselt väike püstkrae. Särkidel olid pikad varukad ja need kurrutati. Kaelus kinnitati eest vitssõlega, värvlid kinnitati nööbi ja aasaga. 3.2 Seelik Kihelkonnal olid omaaegse piduülikonna seeliku variandid ühtemoodi populaarsed. Vanemat tüüpi must seelik oli erinevalt Sõrvest, (kus see oli leinariideks), Kihelkonnal eriti pidulike sündmuste puhul kantud kostüümi osa.
.......................................................... 3 2. Mehe ülikond (TAHVEL I, III) .................................................................................... 5 3. Kasutatud allikad .......................................................................................................... 7 2 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta. Pähe pani ta pidulikul puhul peapaela või pärja. Seelik (kört, körtsik, alune, alus, seelik) kooti Viljandi kihelkonnas koeripstehnikas pikitriibuline, vanem laiema, uuem kitsama triibustikuga
Särk,seelik Lambapruun pihtkuub (varasem), Kampsun(hilisem) Torutanu (varasem), Kabimüts(hilisem) Põll Õlarätik Mustad kingad Talviste rõivastena lisaks kasutati: Mütsi Kasukat Kindaid Aksessuaarid Kirivöö Laia säärekirjaga villased sukad Krae kinnitamiseks väike prees Rinnal suurem prees Kaelas helmed Hõbekett või helmekee kaelarahadega Argipäevane särk Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta Pikkade varukatega Valmistatud peenemast linasest riidest Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega Varrukas lühem kui pidusärgil(kirikusärgil) Varrukad on ühendatud pihaosaga sirgjooneliselt täisnurga all Pidupäeva särk Lahtkraega Särgipiht on tehtud valgest labasekoelisest linasest riidest Kaunistatud valge linase niidiga Pidulikud särgid olid kortskäistega Tikkpistes tikandiga olid kaunistatud särgi õlalapid ning hilisematel särkidel ka krae Särgi kaenla alla õmmeldi nelinurksed lapid Pidupäeva riietus
teevad. Peamiselt kasutavad naised käsitöös villa ning selle parema kvaliteedi nimel kasvatab iga talu ise lambaid. Naistel on oskused ise lambal villa võtta, kedrata ning ka lõnga värvida. Kuna rahvariideid kantakse igapäevaselt, on keskmisel kihnu naisel riidekapis umbes kakskümmend seelikut. Kihnu naine Naise ülikond koosneb särgist, käistest, vammusest, seelikust, vööst, sukkadest ja pasteldest. Särk on valmistatud labasest takusest riidest ning on ilma õlaõmblusteta, kolmnurkse kaelaava ja lühikeste varrukatega. Särk ulatub poole sääreni ning selle alläärde on õmmeldud kitsas kirivöö. Käised on õmmeldud linasest labasest riidest. Selle piht ja õlalapid asetsevad kaelaava juures. Varrukad on värvli juures kurrutatud. Käised ulatuvad allapoole rinda, nii et vöö ilusasti välja paistab. Käised on tikitud punase niidi ja sinise linase niidiga. Krae mahapööratud nurkadel
Talviste rõivastusesemetena on kasutusel veel müts, kasukas ja kindad. TORI NAISEd pidurüüs Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Naiste särk Tori naise argipäevane särk oli ilma kraeta kuid pikkade varrukatega. Tehtud oli särk peenemast linasest riidest (takusest riidest alasega). Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega. Varrukasuu oli värvlita ja varrukas ise lühem kui pidusärgil (kirikusärgil). Kaelaava äär oli seljaosal keskkohas ja esitükil kahel pool rinnalõhandikku seatud kurdudesse ja kinnitatud kahekordsest riidest 6,5 cm laiuse krae vahele. Rinnalõhandiku pikkus on 10 cm ning sellel on servades kitsas pilupalistus. Varrukad on ühendatud pihaosaga sirgjooneliselt
Käiste all kantav särk on ilma varrukateta, õlalappideta ja kraeta, avara kaelaavaga, mis kurrupaelaga kokku tõmmati. Rinna ees on 3 cm sügavune sisselõige. Piht on peenemast linasest, jätk jämedamast linasest. Jätkuks on ühelaidne riie õmblusega külgedel. Küljeõmblustes on kolmnurksed 13 cm pikad ja 11 cm laiad kiilud särgile liikumis- vabaduse andmiseks. Käised 4 Käised õmmeldi peenest linasest riidest. Lõikelt sarnanesid käised tavalise särgi pihaosaga. Samuti nagu särgid valmistati käisedki õlaõmbluseta ning õlgadele õmmeldi õlalapid. Krae on maha pööratud. Käiste alläärde õmmeldi pits, käistealane kaunistati harilikult rikkaliku tikandivööndiga. Käiste pihaosa on tekkinud kahekordselt kokku murtud riidelaiast, millest üks pool moodustab esi-, teine seljaosa. Seega on käised ilma õlaõmblusteta. Õlgadele on valge
Rahvarõivaid kui sümbolit on põlvest põlve edasi antud tänapäevani. 1.2 Põlvamaa naise rahvariiete komblekt. Naise ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, kampsun, osalt liistik, abielunaistel lisaks põll, traditsiooniline peakate ja mitmesugused ülevisked. Üleriidena kasutati pikk-kuube, talvel lambanahkset kasukat. Paha ilmaga panid peale veel pikk-kuub, et kasukas märjaks ei saaks. Pikk-kuub oli valmistatud täisvillasast tumepruunist, mustast või potisinisest toimsest riidest jakaunistatud punase kaaruspaelaga. Pikk-kuub oli ühtlasi pidurõivas. See pidi seljas olema kirikusse minnes ja kirikus, oli siis talv või suvi. Külmaga panid naised tanule peale talvemütsi või rätiku(Raidla, H; Kanepi,Põlva ja Räpina naise rahvarõivad,lk.5) Naise särk(hame) õmmeldi valgest linasest riidest. Üldiselt aga tehti L-Eestis näistesärgid 19. saj. mahapööratava kraega. Kaelaava äär on kogutud nõelkurdu, ainult õlalappide all on sile riie
kuivatada ja siledaks triikida. (mida teen?). 3.Sirge servaga eseme serva saab sirgeks, kui tõmmata igal serval esimene täispikk riidelõng välja lõigata mööda tekkinud pilujoont serv sirgeks 4.Trükimustrilisel kangal tuleb jälgida mustrit .(mida?). 5.Ovaalse või ümara kujuga eseme serva ettevalmistamiseks tuleb: Valmistada paberist šabloon, kanda kujundi kontuur riidele. lõigata kujund riidest välja nii, et joonest väljapoole jääks 0,3 – 0,5 cm laiune õmblusvaru õmmelda mööda kujundi kontuurjoont pisterida. Siis teha ühekordne palistus, nii et pisterida jääks murdejoonele, trageldada. 6.Kangaserva ettevalmistamine: Paksemast kangast eseme servale ei tee palistust, võib asuda kohe üle heegeldama. (millise palistuse?) Õhemast hargnevast riidest eseme servale teen ühekordne kitsas palistus
ennast kui ka teisi. 3) Poodides ja bussides on kõige suurem võimalus saada nakkus, seetõttu peaks olema nendes kohtades kohustuslik maski kandmine. 4) Mask võib kaista nii kandjat ja ümber olevaid inimesi, kuid maski kandmist ei peeta oluliseks, vaid hoopis kahe meetrist distantsi ja kätepuhastamist. Maskil on efektiivne ainult siis kui järgid kõike reegleid, mis sellega tulenevad. 5) Meditsiiniline mask kestab umbes 3h ja seda peab vahetama. Riidest tehtud maskid on küll tõhusad aga need ei ole nii kaitsvad kui meditsiinilised maskid. Ühiskonnas on palju abi maski kandmisest ja sellest võib saada uus sotsiaalne norm. Maski kandmine avatud suletud ruumides, kus on inimesi rohkem näiteks poodides ja bussides peaks olema kohustuslik. Eesti ei oleks esineme, kes seda teeks vaid Euroopas on mitmeid riike, kes on juba sätestanud reegli, et maski kandmine on nõudev. Meditsiinilist maski on tõhusam
Põlva neiu rahvarõivad Särk on õmmeldud linasest labasest riidest. Piki õlgu 7,2 cm laiused õlalapid. Särk ja õlalapid kaelaava juures kurrutatud. Varrukad värvli juures kurrutatud, pärast volditud. Värvel 3,6 cm laiune, pilukaunistusega ( x-kujuline pilu ja mähkpilu toodud loomulikus suuruses lk ). Värvel kinnitatud kahe siidist nööbi abil. Õlalapi keskel pikisuunas ja varrukapäradel punase puuvillase lõngaga eelpistes tikutud geomeetriline kiri. Krae kahekordsest riidest, 11,5 cm laiune, kummagi otsa allääres nööpauk. Nööpaukudest
pole kuskil tühje ja musti nõusid (hoiavad puhtust!), vastavad meeleldi külaliste küsimustele. 3 baaritöötajat teenindavad klienti baari ääres(sh arveldavad rahaga), 2 nõudepesijat hoiavad puhtust nõudepesuruumis, st pesevad mustad nõud koheselt, kui need nõudepesuruumi tuuakse. Riidehoiu töötaja vastutab kliendi isiklike asjade eest riidehoius, võtab riideid vastu ning riputab need nagisse. 3. Eelarve koostamine Riidest salvrätid, küünlad, “jõuluvana“, seinakaunistused, Jõulutähed laudadele, kuusepuu, toit, Dorpat Konverentsi rent, töötajate palgad. 4. Menüü koostamine Keedukartulid, leib, mulgikapsas, verivorstid, marineeritud seened, ahjuliha, marineeritud kõrvits, pasteet, sült, rulaad, mandariinid, piparkoogid, erinevad kommid, kringel, piparkoogi maitselised koogid. Joogid mida serveerin: Glögi, vesi sidruniga, morss, punane
Halliste naine: särk, seelikupook, vöö, pikk-kuub, pearätt, sukad, pastlad ning lisaks õlakate. Meherõivastus: särk, püksid, vöötasku, pikk-kuub, kaapkübar, poolsukad. Ehted komplektide juurde: vitssõled, hõbehelmed, klaashelmed, hõbeketid. .(Kaarma; Voolmaa 1981) Rõivastuse üldiseloomustus Nii neiul kui naisel on kotitaoline särk (ame), mille kaelaava kaunistavad äärt kaunistavad poolrattamotiivilised põimpilud. Särk õmmeldi peenemast linasest riidest piha osas ja alaosa tehti jämedamast takusest riidest. Hallistes ja Karksis säilis naiste särk 19. Sajandil lõikelt kõige arhailisemana kogu Baltikumis.(Kaarma; Voolmaa 1981) Halliste neiul on punane villane vaipseelik, mis on äärtest kaunistatud pronksikarva ääristega. Naistel on musta värvi seelikud. Seelikut aitasid üleval hoida ning paigal hoida vöö. Vööd olid valgele linasele põhjale korjatud värviliste villaste kirjadega, mis
kaelaümbermõõt, seljapikkus ja üldpikkus. Topp ja lühikesed püksid elastse kontrastses toonis pitsiga. Särgikul rosett ja allääres rüüs. Pükste vöökohas kumm ja tunnelpael. Aukmustris trikotaazist. 100% puuvilla. Superkena punane ja must öösärk elastse pitsiga. 100% puuvilltrikotaazi. Külje peal V-lõige. Öösärk on avara kolmnurkse kaelusega ja õlapaeltega. Satiinist öösärk. Reguleeritavate õlapaeltega öösärk. Topp ja lühikesed püksid. Puuvillasest riidest. Pükste vöökohas nöör ja tunnelpael. Kleit Kleit on läbi aegade olnud väga populaarne rõivastusese, mida kannavad meeleldi vanaemad, emad ja tütred. Tööl ja tänaval kantavad kleidid õmmeldakse puuvillasest, linasest, villasest või segakiududega materjalist, pidulikud kleidid aga siidist, villasest, sametist või keemilistest kiudainetest valmistatud materjalidest.
peale, piduliku ülikonnaga seelikuvärvli peale. Arvati, et kõvasti ümber keha mässitud vöö annab kehale tuge ning hoiab ära haigusi, eriti venitamist. (Voolmaa 1988:16) Vööotsad peideti vöökordade vahele. Vöö laiuseks oli 2-3 sõrme. 4 Põll Põll õmmeldi valgest linasest riidest või kirjust poekangast. Võeti enam-vähem ruudukujuline riidetükk, laius koguti värvli alla volti. Valgeid linaseid põlli ilustati piluridadega või laia põlmpiluga. Põll on umbes 12 cm seelikust lühem, laius
idapoolsemate kihelkondade rõivad. Ida Saaremaal, kus asub Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine 19. sajandi jooksul muutus naiste rõivamood oluliselt. Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud rahvarõivakostüümi, mil ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, põll, liistik, kampsun, pea ja jalakatted, pealisrõivastest pikk kuub ja lambanahkne kasukas. Särk tehti peenemast linasest riidest piha ja jämedama takuse alasega, mis pandi siin pikiriidest ja laiendati külgedel siiludega. Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Pits niblati peenest linasest või puuvillasest niidist. Võrkpõhjaga pits oli 45 cm laiune, selles oli kas geomeetriline või stiliseeritud taimornamendis kiri, mida ümbritses jäme värviline kontuurniit. Pitsi kudumise ajal sisseveetud kontuurniit oli kas tumesinine ja punane villane või helesinine linane lõng.
et see on plankton. Kolmandaks, kilekott on hea koht bekterite paljunemiseks, kuna seal on soe ja niiske. See põhjustab igal aastal miljonite elusolendite piinarikast surma. Eestis tuleb kasutusele igal aastal umbes 7000 tonni kilekotte. Kahjuks pool nendest jõuab loodusesse. Jah, tuleb tunnistada, et kilekotte on mugav kasutada. Kas äkki on sellele probleemile lahendus? Ma arvan, et kõige parem lahendus oleks kasutada riidest kotti. Kokkuvõteks tuleb riidest kott odavam, kui plastikkott. Tihtipeale kasutavad tarbijad plastikkoti ühe korra. Järgmisel korral ostavad uue jne. Kuid ma arvan, et riidest kotist ei loobuks keegi niisama, sest see läheks natukene kalliks. Teine lahendus võiks olla plastikkotide tasakaalustamine. Tuleb osta kaks kilekotti korraga ja panna need üksteise sisse. Nii püsib kilekott kauem vastu. Kolmas lahendus tuleks hoida alati kilekott kas taskus või käekotis, siis ei peaks poest uut ostma
Vanemad pihustavad samal eesmärgil oma lapsi nende samade vahenditega pealaest jalatallani üle. Viirus ei tapa, siis inimene ise ikka tapab. Inimeste paanika on ka põhjus, miks meedia peaks praegusel hetkel väga ettevaatlik olema. Lisaks paanikale on loomupärane käitumine süüdlase otsimine. Eestis on peamiseks süüdlaseks kujunenud Terviseamet. Terviseamet peab iga oma kommentaari ja väljaütlemist väga põhjalikult läbi mõtlema, sest kui nad näiteks ütleksid, et riidest maskid on paremad kui üldse mitte midagi, siis rebitaks sellest välja „Riidest maskid on lahendus!“ ja varsti käiksidki enamus riidest maskidega ringi mõeldes, et nad on nüüd viiruse eest kaitstud. Reaalsus on see, et selliseks olukorraks ei saagi kuidagi valmis olla ja Terviseamet, haiglad ja valitsus teevad niigi palju rasket tööd, et olukorda kuidagi moodi enam-vähem kontrolli all hoida. Seega süüdlase otsimine ja
Ühisjooni võis leida eestirootslaste riietusega - kurrutatud seelikud. Ühevärvilised seelikud muutusid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks. Põlle kandsid ka naised, mitte ainult noored. Suuremate rühmadena võib eristada lääne- ja idapoolsemate kihelkondade riideid. Ida-Saaremaal, kus asub ka Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine Särk 19. sajandi vältel muutus naiste rõivamood. Särk tehti linasest riidest.Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Kraed ja vahel ka varruka värvleid kaunistati tumedavärvilise villase tikandiga. Sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes pandi särgile lahtkrae. Nii sai kraed vajaduse korral vahetada. Saaremaal oli ka varrukateta pihakate ehk abu. Seelik Karjas kanti punast või lambapruuni kurrutatud seelikut. Seda nimetati kirikuueks alläärde kootud põiktriipude ehk viirgade järgi. Seelikul olid püstkurrud, allääres 1,5
Kunstkarusnahad Tootmistehnoloogia järgi võivad tehiskarusnahad olla riidest alusel, silmuskoealusel, liimiühendusega ja kudumis-läbiõmblemise teel saadud. Riidest alusel kangastelgedel tehisk.nahkade tehnoloogia on sama, mis karustussidusega kangaste valmistamisel. Kudumisel kasutatakse kolme(või rohkem) lõngasüsteemi. Põimikus kasutatakse puuvillast lõnga või keemilisi kiudusi sisaldavaid segalõngu. Keemiliste kiudude kasutamine muudab tehisk.naha kergemaks, vastupidavamaks ja paraneb drapeeruvus. Karus võib olla üheniidilistest kiududest või segakiuline
Mulgimaa idaosa oli vastuvõtlikum naaberaladelt laenatavaile nähtustele, Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised. Tarvastus valitsesid erilaadsed punased, mõnede taimeliste sugemetega geomeetrilised kirjad. Nähtavasti peegeldas see pilt tumedate taimmustrite varasemat laiemat levikut ning nende järkjärgulist taandumist Tarvastu punaste geomeetriliste kirjade ees. Tarvastu naise- ja neiu rõivad Tarvastu naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, Tarvastu tanu ehk mulgirätik, laia sääremarjaosaga sukad, kindad ja jalanõudena pastlad. Tarvastu neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja mulgirätikuta. Peas kandis ta valgest linasest niidist ning punasest, sinisest ja rohelisest villasest lõngast tehtud pealõnga. Tarvastu särkide tüüpiliseks iseärasuseks nagu üldse Eesti särkidel olid laiad varrukad
............ ........ Probleemi olemus Ostukorv kõike paremat täis toppitud, tuleks mõelda ka selle peale, kuidas kogu kaup koju transportida. Igakord uus kilekott või kilekotid osta on väga kulukas, tülikas ja samuti kahjulik meie keskkonnale. Muidugi on inimesi, kes poodi minnes, võtavad kodust kilekoti kaasa, kuid kilekott võib suhteliselt kergelt katki minna, ning tavaliselt üle 2-3 korra, seda kasutada ei saa. Sellepärast olekski hea, kui oleks igas majapidamises paar sellist nt. riidest kotti, mida oleks hea kerge poodi minnes kaasa haarata. Tuleks teha kott, mis on mahukas, samas kerge kaasas kanda ning mugav kasutada. Tarbija ja turu iseloomustus Kaasaskantav ostukott on mõeldud eelkõige ostjatele, kes ostavad korraga palju kaupa. Enamjaolt siis pereinimesed, kes peavad tihti poest palju toidukraami koju viima. Kuigi tegelikult on koti tarbijaskond väga erinev ning suur, sest kõik me käime poodlemas. Nõueteloetelu
Tanud: 19. sajandi esiemsel poolel, Kihnu tanudel tikand peaaegu et puudus. Sajandi teisel poolel hakati neid kaunistama. Kujuned omalaadne geometriseeritud lillkiri. Ehted: Need olid Kihnus lihtsad. Rõivaste kinnitusvahendiks oli vitssõlg. Piduliku ülikonna juurde kuulus siin tagasihoidlik prees või luust sõlg. Kaela riputati helmed kas kaelarahaga või ilma. Meeste ülikonna põhiosad oli särk, püksid ja vammus. Püksid: Need tehti valgest linasest riidest ja valgest või hallist villasest riidest. Püksid olid pikad. Vammus: Lõikelt sarnanes see särgiga. Vammus oli õlaõmblusteta, kahekorra murtud kangalaiast kehaosaga, milelle lõigati sisse peaauk. Vammusele tõmmati peale lai vaskpandlaga nahkvöö, mille küljes rippus nahktupp noaga. Peakate: Vildist kaapkübar. Talvel karvapoolega sissepööratud lambanaha kiiludest karuse äärega karvakübar. Jalatistena: Iseloomulikud olid hülgenahast pastlad
lühikesi, lõhikuga, kuid mina otsustasin hõlmikkleidi kasuks. Kleidi materjali ostsin stretsist, kuna see on veniv ja seega ei jää kleit väikseks. Esiteks otsisin endale sobivad lõiked Burdast, milleks kulus väga palju aega. Kui sobivad lõiked olid leitud siis võtsin lõikepaberi ja kopeerisin lõiked maha. Seejärel lõikasin need paberist välja. Siis võtsin lõiked ja asetasin need riide külge nööpnõeldega ning joonistasin kriidiga piirjooned ning lõikasin riidest välja. Seejärel traageldasin küljed omavahel kokku , tegin seljapealt kolm sissevõtet ja kummagi rinna pealt ühe sissevõtte. Kui see oli tehtud siis õmblesin õmlusmasinaga sissevõtted üle ja ooverlokkiga tegin küljed. See järel õmblesin õmlusmasinaga kõik kleidi ääred. Siis lõikasin riidest viis paela välja, keerasin paelad pahupidi traageldasin ja pärast õmblesin õmblusmasinaga üle, võtsin ühe suure varda ja keerasin paelad õiget pidi
katsid rinna, jättes alaääre (alase, alese) ja seelikuvärvli vahelt särgi umbes kämblalaiuselt nähtavale. Kaelaava lõigati T-kujuline. õigadele õmmeldi õlalapid. Käiseid kaunistati ise, kuid kasutati ka oskajamate teenuseid. Jõhvis ja Lisakus mäletati, et Soome saartelt on naised toonud niplispitsi, tasu makstud toiduainetes. Ka käiste kriipsutamisega pole kõik hästi hakkama saanud, rääkimata väljaõmblemisest. Igapäevased käised olid reeglina jämedamast riidest ja lihtsamad. Öeldi: "Väljaõmblus ei taha pesemist." Käiste all kantav särk oli Alutaguselgi eesti naiste särkide üldise tava järgi kokku õmmeldud peenemast linasest pihast ja jämedamast takusest riidest alasest, alesest. Puudusid varrukad ja õlalapid. Kaelaauk oli ovaalne avar, äärepalistusest läbipoetatud paelaga koomale tõmmatav. Seelikud tegid Alutagusel 19.saj. jooksul läbi õige rohkesti muudatusi. 18.sajandist tuntud kitsad
kaubandusega kokkupuutuva inimesena, näen, kui palju on tegelikult üleliigset pakendamist, kiletamist ja liigtarbimist. Olen enam kui kindel, et tegelikult saaks hakkama umbes veerandiga praegusest kogusest. Suurte kampaaniate käigus, näiteks ,,Hullud Päevad" toodetakse ligikaudu 200 000 kollast kilekotti, millest pooled satuvad loodusesse ning selle tagajärjel kannatavad loomad, kes pole milleski süüdi. Alternatiivina võiks korraldada kampaania hoopis neile, kes lähevad ostlema oma riidest ostukotiga. Näiteks oma ostukoti olemasolul on talvesaapad 30% odavamad. Kas ka rahvas sellise võimalusega kaasa läheks, ei oska aga kindlalt öelda. Teise alternatiivina pakuksin välja selle, et muuta pakkematerjalid kallimaks, võib-olla langeks siis selle kasutusprotsent. Loomulikult saan aru, et firma peab tegema reklaami ning müüma oma kaupa teistest rohkem, et saada kasumit, ag ilmtingimata ei peaks see olema õhupallid, kilekotid ja muu selline. Rõhku
erinevalt. Mehed kui liikuvam osa külarahvast (eriti pärast talurahvale liikumisvabaduse andmist) võtsid linnamoe omaks juba sajandi keskel. Enam traditsioonidega seotud naiste rõivas tegi taandumisjärgus läbi veel mitmeid üleminekuvorme. 19. sajandi keskpaiku asendusid pikitriibulised seelikud kohati põiktriibuliste ja ruudulistega, 1860.-1870. aastail kandsid paljud Põhja-Eesti talunaised põiktriibulisest või ruudulisest riidest kleiti - kaapotkleiti, mis oli juba linnamoele lähedane rõivaese. Tööriided Töörõivaste puhul on esikohal praktiline funktsioon, s.o vastupidavus ja mugavus. Kõik terviklikku rõivakomplekti kuuluvad esemed ei olnud tööl kohustuslikud - eesti naiste igapäevaseks töörõivaks suvisel ajal oli vaid särk sellele köidetud vöö ja põllega. Peamiselt erinesid tööl kantud riided piduriietest materjali ja kaunistuste poolest
Referaat Sisukord Rahvarõivad Rahvarõivastega on meist kokku puutunud peaaegu igaüks kas neid ise laulupidudel kandes või kandjate pakutud vaatepilti nautides. Tänapäeval mõistetakse rahvariiete sõna all eelkõige 19. sajandil kantud pidulikku talupojarõivast. Rahvarõivad näitasid vanasti seisuslikku ja rahvuslikku kuuluvust ning need pandi selga peole, kirikusse või külla minekuks. Pidurõivaste juurde kuulusid ka ehted. Rõivaid õmmeldi linasest ja villasest riidest ning neid hoiti hoolega. Linasest riidest esemed olid valged, tihti pleegitati kangast kevadpäikese käes. Villased riided olid naturaalse lambavilla tooni valged, pruunid ja mustad, muid värvitoone saadi taimedega värvimisel. Hiljem tulid kasutusele vabrikuvärvid ja riided muutusid erksavärvilisteks. Paikkondlikud erinevused Eesti rahvarõivastel on rohkesti paikkondlikke erinevusi. Vahel oli isegi naaberkülade rõivastus erinev. Oluliste erinevuste põhjal võib Eesti rahvariietes
varrukatega särk, kaunistatud (viimast ei kantud Mulgimaal). pilu või geomeetrilise tikandiga See oli potisinist värvi. · 19. sajandi esimese poolel · Kagu-Eesti meeste rõivastuses muutusid üldiseks ilmnes rida venepäraseid jooni, pikitriibulised seelikud näiteks pükste lõige ja särgi · Abielunaiste tunnus - tanu - oli kandmine vöötatult pükste peal valgest linasest riidest, kaunistuseks laubale jääv pits ning kuklasse kinnitatud siidlindid. · Eriti tugev oli vene rahvakultuuri mõju setudel, kellel see avaldus meeste ja naiste rõivakomplektides tervikuna. · Setu naised kandsid 19. sajandi esimesel poolel kitsaste, väga pikkade varrukatega venepäraseid särke. · Piduliku ülikonna juurde kuulus särgi peal kantav valgest villasest riidest umbkuuetaoline vene naiste sarafani tüüpi kehakate, mis
Novellett Ma ärkan, nagu alati, selgi hommikul äratuskelle valju pinisemise peale. Kiire käeliigutusega panen helina kinni ning sunnin ennast voodist tõusma ning ruttan rätikut võttes vannituppa. Vannitoas lukustan vaikselt ukse, võtan riidest lahti ning panen jääkülma vee käima. Külm vesi mõjub mulle hästi ning paneb mind elusalt tundma. Dusi alt väljudes heidan kiire pilgu peeglisse. Mulle vaatab vastu väsinud ilmega inimene. Kiiresti muudan enda ilmet ning mul õnnestub näole manada pisut võlts, kuid siiski veenev naeratus. Panen ennast kiiresti riidesse ning suundun kööki, mis on inimtühi. Leian kapist paar näkileiba, mida ma kiiresti alla kugistan, joon klaasi vett, võtan maas
Lähedal veepiirile, kuid siiski kuivale ja veel päikesest soojale liivale on asetatud tumedast puidust laud, kahe punutud tooliga, millele on asetatud valge toolikate ja pehmed valged istmepadjad, tooli seljatoed on kaunistatud punase paelaga. Teel õhtusöögilauani on moodustatud liiva sisse teeküünaldest allee. Lauast eemale igasse nurka on asetatud käsitsi nikerdatud 4 puidust posti, mis on maa sisse kinnitatud ning valgest riidest kardinatega ehitud. Postide peale on asetsetud valge õhuline riie nii, et see moodustaks kergelt kuuvalgust läbi kumava katuse. Õrna ja romantilise õhkkonna loomiseks on kasutatud just õhulist materjali. Lauast eemale on asetatud tõrvikud lisamaks õhkkonda veelgi hubasust ja soojust. Ka lauale on asetatud valge lina. Dekoratsioonina on kasutatud punastest hibiskuseõitest veidi rippuvat lillebuketti, mis on asetatud laua vasakusse
vaipseelikut. Naiste igapäevarõivaste hulka kuulusid seelikule lisaks särk, põll, rinnaesine põlleke. Naiste särk oli meeste omaga sarnaselt avara lõike ja pikkade varrukatega. Valge särgi rinnaesine, õlapealsed, alläär ja varrukasuud olid kaunistatud punase tikandiga. Kusjuures põhjapiirkondade naiste särgi alläär oli ornamendiga kaunistatud hoopis rikkalikumalt kui lõunapiirkondade naiste oma. Kõige rikkalikumalt oli mõlema piirkonna naistel ilustatud põll. Linasest riidest valgeid särke ja põllesid kandsid põhjapoolsed naised niisiis pihtseelikuga. Lõuna pool kanti nagu öeldud rohkem vaipseelikut: villasest kangast valmistatud ning vöösse töödeldud rõivaeset, millel mõnikord oli linasest riidest vooder. Jalas kanti nahast poolsaapaid, aga ka nööridega pastlaid. Rõivastus on kui sotsiaalne märk. Kuigi rõivastuse puhul on tähtis keha kaitsev funktsioon, ning seda samal ajal kaunistades, annab riietusese ühtaegu edasi infot
· Keldi perekonnad elasid koos ühes suures elamus · See ehitati kivist või täideti puust sõrestik saviga · Katus ehitati enamasti roost · Tuleaseme kohal rippus rauast katel vee ja liha keetmiseks, leiba küpsetati kuplikujulises saviahjus · Pereliikmed kudusid kangaspuul kangast,tegid põllu- ja pottsepatöid · Keldid kandisid pika varrukaga pluusesid või tuunikaid ja pikki pükse · Riided on valmistatud villasest või linasest riidest · Rikkad kandsid siidisest riidest riideid · Mantleid kanti talvel · Kanti prosse ja käevõrusi, kõige kuulsam juveel oli torc. · Keldi kalendris on 13 kuud ja 9 aastaaegade püha: 1. november - keldi Samhain - kristlaste Kõigi pühakute päev 22. detsember - Alban Arthuan - Talvine pööripäev 2. veebruar - Brigantia e Imbolc- Küünlapäev 21. märts - Alban Eiler - Kevadine pööripäev 1. mai - Beltaine - Maipüha 22. juuni - Alban Heruin - Suvine pööripäev 1. august - Lugnassadh - Lõikuspüha 23
Erinevatele elementidele vaatamata olid põhja- ja lõunapiirkondade rahvarõivaste põhijooned siiski sarnased. Seejuures on huvitav, et meeste rõivastes oli rohkem sarnast, naiste rõivastes aga erinevat. Meeste igapäevarõivastus koosnes avaralõikelisest, vasakule kaldu kinnisega särgist, millel oli väike püstkrae (või puudus krae üldse). Kanti pikki kitsaid, saapasäärde sätitavaid pükse, mille vöökohal oli paelkinnis. Valgest või värvilisest linasest riidest särki kanti pükste peal ja vöökohal pinguldati seda rihma või villasest riidest laia ning pika vööga (kušakk). Särgi alläär ja kaelus olid kaunistatud tikandiga. Üleriietena kanti kodukootud kangast kitsast, põlvini ulatuvat krae ja esikinnisega talumehekuube või siis avarat, pikkade kitsaste varrukatega ja ilma kinniseta ülakuube, mis oli vahel taljesse töödeldud. Talvel eelistati lambanahkset kasukat. Jalas kandsid mehed saapaid või nööridega pastlaid ja jalarätte
rahvalikku kuuluvust maarahvast ja talupoja seisust. Valitsevad klassid kuulusid sootuks teise, saksa rahvusse. Vanimad andmed eestlaste rõivastuste kohta pärinevad 11.-13. sajandist ning põhinevad arheoloogilistel leidudel. Enne seda valitsenud surnupõletamise kombe tõttu andmed puuduvad. Rohkem on teada naiste pidulike rõivaste kohta, vähem argipäeva- ja meeste rõivastest. Enim andmeid on ehetest (alats 8. sajandist e.Kr.), kuna metall säilib maapõues riidest kordi paremini. Olemasolevate leidude põhjal arvatakse, et muinasaja naiste põhiliseks rõivaks oli linane särk selle peal kantava villase varrukateta umbkuuega või ümber puusade mähitud villane või linane vaipseelik, mis kinnitati vööga. Arvatakse, et ülerõivaks oli tol ajal varrukateta villane pikk-kuub ning talvel kasukas. Õlgadel kanti villasest riidest sõba või linasest riidest palakat. Rõivad olid kaunistatud pronksist spiraalikeste ja rõngakestega. Peakatted
Hiina siidi on peetud muistses maailmas imeasjaks. Siiditootmine algas Hiinas juba nooremal kiviajal. Siidi valmistamine: see seisneb siidiusside kasvatamises raamidel, kus neid toidetakse valge mooruspuu lehtedega. Seejärel koovad siidiussid enda ümber tugevast kiust kookoni, mida eemaldatakse kuuma keeva veega ja keritakse kiud poolile. Siidi valmistamine Riietus ja ehted Hiina talupoegade rõivad olid lihtsad ja õmmeldud labase koega riidest. Tavaliselt kandsid nad laia säärega pükse, puuvillasest riidest tuunikat ning õlgedest viiske. Peas oli kübar, mis kaitses päikse kui ka vihma eest. Põhjas kanti sooja karvamütsi, lambanahast kasukat ja vateeritud jopet. Riiete stiil ja isegi värv oli määratud seadusega ning näitas sotsiaalset seisundit. Näiteks kaupmehed ei tohtinud kanda siidi, see oli lubatud ainult keisritele kes kandsid kollasest või lohemustriga siidist rüüd.
1) Paaristõukeline sammuta 2) Paaristõukeline ühesammuline 3) Vahelduvatõukeline kahesammuline 4) Paaristõukeline kahesammuline Pidurdamine 1) poolsahk 2) sahk 3) triiv 4) tahtliku kukkumisega 5) keppidega 6) asendi püstumisega 7) suusa määrded võivad ka olla Varustus 1) Suusasaabaste valimine 2) Suusakeppide valimine 3) Suuskade valimine Riietus 1) Alusriided mittemärguvast riidest (puuvillane riie läheb higistades märjaks) 2) Kõige peale tuulekindel dressipluus 3) Mütsid, kindad, sokid 4) Riided peavad võimaldama vabalt käsi ja jalgu liigutada. NB! Teksapüksid ja mantlid suusatamisel ei sobi!!!
metallist sõled ja preesid. Ülerõivasteks olid pikk-kuued ehk vammused ja kasukad. 1870. -1880. aastast alates asendab pikitriibuline punaseelik( siilik) mustapõhjalist ümbrikut. Pikk särk asendub lühikese särgiga. Nii seelikus kui ka kogu Muhu tekstiilis hakkab domineerima punakasoranz põhitoon. Hakati kandma sukki, nahkrihmu, vattkampsunit ehk nipiga vatti ja heegeldatud liistikut ehk abuvesti. Pastelde asemel hakati kandma kingi ja sussi moodi riidest jalanõusid-pätte. Muhu pruut kandis 19. sajandi lõpuni ümbrikku, käiseid, Muhu vanimaid lipulisi ehk rõhudega pulmapõlli, harjutanu. - Selgita mõisted ai - seeliku äärispael pätid - riidest suss vatt - lühike meestekuub kapetad - mustriga villased põlvikud - Mis on ornament, missugused neid kasutati Muhu rahvarõivastel ? Ornament (muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise
madalad lauad, punutud rõivakirstud Majal oli siseõu, kus asus köök ning väike altar Pesemisruum paiknes eraldi hoones Riietus Asteekide riietus oli tavaliselt keha ümber vabalt ja ei katnud kogu keha Riided olid tavaliselt tehtud ainult puuvillast või ayaadi kiududest, mida saadakse Maguey kaktusest Lihtinimesed ja orjad katsid oma kehast väga vähe ning nende riided olid Maguey'st saadud riidest valmistatud Orjad kandsid lihtsat niudevööd, kui aga mees oli veidike kõrgemast seisusest, siis oli niudevöö uhkem Mehed kandsid ka keepi mis oli tehtud kolmnurksest riidest ning on tuntud kui tilmati või tilma Naised kandsid seelikuid ja särke, mis oli käisteta või lühikeste käistega Kõrgklass kandis keerulisemalt valmistatud riideid kuigi põhiliselt samu riideesemeid kui lihtrahvas Kõrgklassist inimeste riided olid värvilisemad ning
Britmarii Kroon Meeste etikett Frakk Frakki kantakse õhtul pärast kella kuut suurtel vastuvõttudel, bankettidel, teatris esietendustel, ballidel või teistel pidustustel, kus fraki kandmine on ette nähtud. Frakki võib kanda päevalgi gala- dineedel, pulmas, akadeemilisel peol. Frakk ehk sabakuub koosneb kuuest, pükstest, vestist, lipsust ja frakisärgist. Siidirevääridega kuub, käänistega püksid, mille küljeõmblustel satiinpael, on õmmeldud mustast peenest villasest riidest. Frakiga kantakse kõva, tärgeldatud rinnaesisega särki, mille nööbid on läbipaistvast materjalist, pärlmutrist või pärlitest. Särgikäised kinnitatakse mansetinööpidega. Frakiga ei sobi kanda käekella. Välja arvatud matused ja mõningad teised erijuhtumid - väitekirja kaitsmine, doktoriks promoveerimine - kantakse fraki juurde valget vesti. Kikilips on vestiga ühte värvi. Fraki rinnataskus kantakse ainult valget taskurätti. Smoking
Ta oli õnnetu, et raha oli märkamatult kulunud ja ta ei saanud kõike tarvilikku osta. Ta mõtles hoopis jõe äärde minna, mis lookles läbi linna. Kui Friedrich sinna jõudis võttis ta pastlad jalast, istus suure kivi peale ja torkas varbad vette. Vesi oli veel külm. Sellal, kui ta kivil istus ja mõtles, märkas ta kalda ääres midagi helkivat. Friedrich arvas, et see on ebatõenäoline, et seal on raha, kuid uudishimu sai temast jagu ning ta kõndis lähemale. Maas lebas riidest kott, mille peal oli mingi mõõgataoline märk. Ta ei suutnud välja mõelda, mida see märk tähendas kuid võttis koti sülle ja seal sees kõlises midagi. Friedrichil hakkas süda põksuma. Ta vaatas koti sisse ja tal vajus suu lahti. Seal oli üle kolmekümne mündi. Friedrich oli väga õnnelik oma leiu üle. Ta jooksis kohe turule ja ostis 9 kilo rauda. Friedrich hakkas juba linnast lahkuma, kui tal tuli Linda sünnipäev meelde. Turul otsis ta väga suurt ja ilusat siga.
a Ameerikas Pärineb San Fransiscost “Meie ei sega teid, jätke ka teie meid rahule.” Lipukirjaks rahu, armastus ja valgus, mida sümboliseerivad lilled Stiilist trompetpüksid, heledad kulunud teksad, kirkad värvid pikad juuksed liibuvad trikoosärgid, ruudulised särgid, murumütsid vestikesed, kulunud teksatagid, platvormkingad, tennised, nahast sandaalid Aksessuaarid teksa või linasest riidest narmastega õlakott pärlitest punutud käenöörikesed peapaela prillid EESMÄRGIKS ON, ET INIMESE VÄLIMUS JÄÄKS VÕIMALIKULT LOOMULIK! Hipidest endast Ühiskonnast lahku löönud Lisaks rahule võisid olla ka mässumeelsed Liikusid kolooniates Propageerisid siirust, lihtsust,loomulikkust, seksuaalset vabadust Tarvitati narkootikume (enamasti kanepit, seeni)
bioneer.ee). 13 5. Milline poekott valida? Kaubanduskeskused, ostmine ja tarbimine on saanud meie elu lahutamatuks osaks. Vaid vähesed saavad tänapäeval öelda, et nemad poes ei käi. Kui sisseostud on tehtud, tuleb viimased transportimiseks ka kuskile panna. Enimlevinud võimalusteks on plastikkotid, paberkotid ja erinevad riidest kotid. Nii rahast kui ka keskkonnast hoolivad tarbijad seisavad sageli valiku eest, millist kotti eelistada. Tundub, et valiku tegemine on lihtne. Tegelikult on teemas palju peidetud aspekte, mida peaks jälgima. Kottide juures on oluline jälgida nende vastupidavust, elutsüklit tervikuna, rahalist kulukust ja korduvkasutuse võimalusi. 5.1 Paberkotid Esimesena võtame luubi alla paberkotid. Paberkotte on tänapäeval kõikvõimalikke
TARBIMINE TARBIMINE prügikasti toit pakendivaba elu taaskasutamine MAITSEEELISTUSED Raamatud Luule Elav muusika VÄLIMUS pikad juuksed kirkad värvid pärlitest käenöörid ja kaelakeed liibuvad trikoosärgid nn trompetpüksid heegeldatud murumütsid Vestikesed maksiseelikud ja platvormkingad helesinised kulunud teksad ja teksajakid ruudulised särgid teksariidest või linasest riidest pika sanga ja narmastega kotid TEGVUSED Rõhutavad hipiks olemist välimusega Rändamine, reisimine Loometegevus Tarbitakse mõnuaineid AITÄH!!
Moodsaid riideid ehtisid ohtrad tikandid. Hirmus, et üks tavaline linlane võib sarnaneda rikkale aadlipreilile, keelati lihtrahval sootuks kleitide kaunistamine kulla ja kalliskividega. 2. Keskaja naine Naise tavaliseks riietuseks oli ikka kleit. Tavaliselt kantsid naised villast tuunikat või hõlmikseelikut. Kleite valmistati erinevatest materjalidest (puuvill, lina, vill). Tavaliselt olid kleidid ikkagi pikad ja kodused, selliseid kleite valmistati ikka odavamast riidest. Tavalised naised mitte aadlikust naised kandsid tagasihoidlikes värvides kleite (pruun, beez, tumepruun ) või maarohtudega värvitud kangas. Samuti kanti ka villaseid asju, sest neid tihti peale saadi kodust. Kirevamast kangast riiete kandmine näitas juba paremale järjele jõudmist. Aadlikuprouad kandsid pikki, uhkeid värvi kirevaid kleite. Piha osa oli peenike ja kokkutõmmatud. Mõned naised murdsid või lasid ära opereerida alumised ribid, siis oli korsett ilusti
Tema teosed paistavad silma äärmuslikkuse ja julgusega teha midagi teistsugust. Tema näituses oli kasutatud väga palju kaasaegset kunstitehnikat nagu fotod, videod, ruumilised kompositsioonid. Mulle meeldisid kõik Urmas Viigi näituse eksponaadid. Urmas Viiraltil oli kaks sarnast ruumilist kompositsiooni. Need olid majad, kuid mitte tavalised majad. Need majad erinesid teistest majadest sellega, et neil oli väga pikk korsten. Korsten ulatus laeni. Üks majast oli tehtud riidest ning teine materjali ma ei oskagi nimetada. See teine maja oli roosat värvi ning jättis väga magusa mulje nagu maja oleks roosast glasuurist. Tekkis tunne, et tahaks seda maja maitsta. Riidest maja oli kohmakas. Jättis vana ja musta maja mulje. Veel Urmas Viigi loomingust meeldis mulle tema kompositsioon, kus ta oli kasutanud putukaid. Kasutanud oli ta päris putukaid, mis olid kuivatatud. Kuivatatud putukaid oli kasutatud voodi ja voodikohal oleval valgustil
Samuti on moslemitel keelatud kanda loomulikku surma surnud loomade nahku, kui need ei ole enne pargitud. 2. Keelatud on kanda õhukesest või koguni läbipaistvast kangast rõivaid, mis lubavad aurat näha. 3. Keelatud on polüteiste ja uskmatuid nende riietumisstiilides imiteerida ja kanda selliseid riideid, mis on uskmatutele omased. 4. Keelatud riietumisel naisi imiteerida, 5. Moslemitele on sunnaks riietumisel öelda bismillääh (Allahi nimel), alustades paremast küljest ja riidest lati võtmisel alustada vasemast küljest. 6. Uue riideeseme esmakordsel selgapanemisel on sunnaks Jumalat tänada ja öelda duaa (kohale kutsumine). 7. Sunnaks on ka jälgida, et riided jääksid puhtaks, ilma seetõttu uhke või ülbe olemata või sellega liialdamata. 8. Mustahabb (soovituslik) on kanda valgeid rõivaid. 9. Moslemimeestele on haraam lasta ühtki rõivast madalamale kui pahkluu kõrgusele. 10
ÄRA TAPA LOODUST Kutsun üles kõiki selle planeedi elanikke tarbima vähem asju ja tooteid, mis tekitavad prügi. Me hävitame reostusega maailma. Varsti lihtsalt upume prügihunnikutesse ja meie maavarad saavad laristamise tõttu otsa. Näiteks kilekottide ostmine iga kord, kui poes käime, on mõttetu. Kilekoti asemel on praktilisem osta korduvkasutatav riidest kott, mis ei purune kergesti. Kilekotid on igal aastal ligi miljon elusolendi piinarikast surma põhjustanud ning nende tõttu on hukkunud ka tuhandeid inimesi. Eestlased soetavad aastas ligi 700 miljonit kilekotti, millest korduvkasutatakse vaid väheseid. Läbipaistvate kotikestega vähendame ka naftavarusid, mida ei ole lõpmatuseni saada. See oli vaid üks näide meie planeedi hävitamisest. Võib-olla inimesed lihtsalt ei tea, kuidas nad tegelikult reostavad maailma
tuleks kollased iludused kohe köögipaberiga kuivaks patsutada. Et seened järgneval kuumtöötlemisel vintskeiks ei muutuks, peab hoolega vältima kõrget temperatuuri ning liiga pikka kuumutamist. Kukeseened sisaldavad A-vitamiini. Kukeseeni on kerge tunda nende iseloomuliku kuju ja kõva kollase liha poolest, mis kergesti ei rikne. Vürtsilõhnane ja maitsev. Metsaprahi eemaldamiseks on hea kasutada väikest laia otsaga pintslit kuid võid ka kasutada krobelise pinnaga riidest lappi või paberit. Seene jalad lõika ära, sest need on sitked. Loputa kiiresti, nõruta ja suuremad seened tükelda. Tarvitatakse peamiselt praetult, kupatamata, kastmeteks. Kukeseeni säilitatakse õhukindlalt suletud purkides, ka praetult.
lihtne ja korrektne. · Domineerisid · Oli avaramaid ja koekirjalised kangad, liibuvamaid pintsakuid, palju oli ruutu, ka püksid laiemaid ja kitsamaid tehti ruudulised. pükse. · Vahel kanti triiksärgi · Oli rohkem kolme asemel kõrge kaelusega nööbiga ülikondi dzemprit või trikotaazist · Pidulik ülikond oli tihti pluusi. teisest riidest vestiga. Pildid Meeste soengumood · Juukseid lõigati kõrva kohalt õhukeseks ja lühikeseks, kõrvatagune jäeti paksemaks. · Moes oli randiga kukal, siilisoengud, lokid ja sile üle pea kammitud soeng. · Pealt lõigati juuksed lühikeseks, kuklaosa jäeti pikemaks. Kasutatud kirjandus Kate Mulvey ja Melissa Richards. "Meie sajandi iluideaalid". Kirjastus Varrak, 2000 Ajakiri Siluett (sügis 2/1987, talv 3/1986)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
