* Millised on kliimamuutuste mõju ja haavatavuse seisukohalt olulisemad aspektid linnades (kliimariskid)? Aastase temperatuuri tõus (kuumemad suved, lumetud talved), kuumasaared, sagedasemad ja veerohkemad sademed (üle 30 mm/ööpäevas), sagedasemad põuad, aasta keskmine päikesekiirgus väheneb, merevee tase tõuseb. Joonise juurde: kliimamuutuste mõju linnades * Tormid – aktuaalsus EL-s ja Eestis, ohu iseloomustus, võimalikud meetmed - Eesti ja rahvusvahelised praktikad Keskmine tuule kiirus kasvab oluliselt talvel ja osaliselt ka kevadel (+3-+18%), puude mahalangemise oht kasvab, elektrikahjustused esinevad sagedamini; kahju inimeste varadele on suurem Meetmed- olemasolevate arenduste kohandamine suure veevoolu ja kõrge veetasemega, rannikualade planeerimisel kliimamuutustest tingitud mõjudega arvestamine- püsiva jääkatte puudumise tõttu tingitud tormide suurenenud mõju rajatistele (sh sadamad, pankrannik) ja liiva liikumisele
Eesti pressifoto Eesti Pressifotograafide Liit ja NIKON avavad 21. märtsil Viru Keskuse aatriumis 2010. aasta Eesti parimate pressifotode näituse. Näitus kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.Lisaks EPFLi töögrupile osales näituse koostamisel kunstiteadlane Anneli Porri (Eesti Kunstiakadeemia), kelle sõnul on ajalehefoto ja fine art photography külgnevad praktikad, mis moodustavad kokku puutudes hägusa ala, kus piire tõmmata ei ole nii lihtne. Ta lisab: ,,Mõlemal valdkonnal on omad eelised: meedial operatiivsus, levik ja tiraaz, kunstil kontseptsioon, eksklusiivsus ja positsioonivabadus." Näitus on koostatud konkursile laekunud 819 foto põhjal. Ehkki Eesti Ajalehtede Liit on preemiaid välja andnud 1997. aastast, püüab eelmisel aastal fotograafide ametiliiduna asutatud Eesti
Mungad, nunnad. EU-s 750 000 in, Eestis u 100. 3. Sai Baba kultus. Guru kultus. Jumalikustamine, võimed ja karisma. Guru kui hinduismi misjonär läänes. Sri Sathya Sai Baba (püha isa). Väidetavalt shirdi sai baba kehastus, järg kehastus prem sai baba. Vibhuti- püha tuhk õhust. Õpetus: eesmärgiks kõikide maailma religioonide lepitamine. Meditatsioon. Prasanthi nilayam aašram. Sai baba võime asju materialiseerida. Tantristlikud praktikad. Akt austamine itaalias. Jm. Veidi ka eestis. 1
Kui inimesel on haigus, mille edasi arenemise korral halveneb tema elukvaliteet tunduvalt (näiteks jääb ta halvatuks, kaotab kõnevõime), peaks riik ja meditsiin tagama talle väärika suremise, mis sisaldab inimväärset kohtlemist ning kannatuste leevendamist. Tuleb meeles pidada, et meditsiini eesmärk ei ole kitsalt elu hoidmine iga hinna eest, vaid laiemalt inimeste elukvaliteedi parandamine. Seda tõestavad meditsiinis levinud praktikad nagu näiteks toksiliste valuvaigistite kasutamine ning abordid ja iluoperatsioonid. IIA: Inimesel on õigus oma elu üle ise otsustada. Eutanaasiat keelates sekkub riik inimese valikuvabadusse. ÜRO inimõiguste konventsioon ütleb, et igal inimesel on õigus oma elu üle ise otsustada. Unustatakse, et inimese jaoks on oluline iseendaga toimuvat kontrollida. Uuringud näitavad, et parandamatud haiged peavad füüsilisest valust suuremaks probleemiks eneseväärikuse järk-järgulist kadumist.
laiapõhjalisus tunniplaani - nüüdisaegne planeerimine õpikeskkond kaootiline (moodle...) - KHO ei suuda - õpingud toetavad tagada praktikad (HJ) tudengitele - õpihimulised praktikakohti tudengid - IKT tugiteenus - omanäoline puudlik ainulaadne - suurem haridus (rak bak) auditoorium osas (Eestis) puudu
seisvalt meedia produkt. See ehitatakse nii ülesse, et iga uus osa, mis põhielemendiga liitub, annaks kogemusele midagi juurde. NT: Angry Birds leiab paljudelt erinevatelt toodetelt ja on ekraanilt leitav. Diskursus- diskursustest on võimalik aru saada ainult koos kontekstiga. Tähendab viisi, kuidas millestki kindlas sotsiaalses kontekstis kirjutatakse või räägitakse, seega on diskursus ühiskonnaga vastastikmõjus ning selles avalduvad erinevad sotsiaalsed praktikad. Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeestlased, esimene ja teine
Teadmine,et hakkab elama töötu abirhast, oli tema jaoks õudne. Minu arvates on töötuse vähendamiseks palju riigil veel teha. Kasvõi näiteks haridusreform. Enamus põhikooli lõpetajaid üritavad kõigepealt saada gümnaasiumi ja pärast selle lõpetamist, ei oska nad midagi oma haridusega peale hakata. Kutsekoolides tuleks õpetada erialasid, mida eesti tööturg vajab. Kuna kõik on orienteeritud raha peale, siis kutsekoolide praktikad on aegajalt sellised, et praktikalt ei saagi mingeid erilisi kogemusi, sest kellelgi ei ole aega praktikandiga tegeleda. Võibolla on siin võimalik riigil midagi ära teha. See vähendaks kutsekoolide lõpetanute töötuseprotsenti. Jah, töötus on riigiprobleem, kuid probleemi lahendamiseks tuleb teha koostööd: riik, omavalitsused, töötukassa, inimesed. Vaid koostöös on võimalik vähendada töötust. Voldemar
Koka amet on ainus, mis toidab. Nagu igal pool mujal käivad ajastustega kaasa erinevad stiilid ja trendid- see kehtib ka koka ameti puhul. See käib nii restoranide, suurköökide, koolide ja kõigi ettevõtete kohta, kus puututakse kokku kokandusega- kõik ettevõtted tahavad olla parimad ja pakkuda midagi palju enamat, kui pakuvad nendega konkureerivad ettevõtted. Väga paljudes koolides on võimalik õppida kokaks, mis on alati vajalik ja kasulik eriala, kool annab endast parimad loengud ja praktikad, mida suudavad, sellega loodavad nad välja õpetada parimad kokad. Koka õpetamiseks ei kehti aga tavaline õppekava, vaid selle jaoks on eraldi välja töödatud koka kutsestandard, mida järgitakse. See, mida kokk peab teadma on kõik kirjalikult toodud välja koka kutsestandardis, seal on nii punktid, kui omakorda punktidel ka alajaotus. Väga oluline kutseoskusnõuetes on 1. Teadmised ja üldoskused 2. Põhioskused ja teadmised I ja II kvalifikatsioonile (soovituslikud) 3
kui inimest koheldakse kellegi teisega võrreldes halvemini tema rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalsuse tõttu. · Näited: poeomanik, kes keeldub palkamast sobivate töökogemustega inimesi lihtsalt selle pärast, et nad on teatud rassilist või etnilist päritolu. · Kaudne diskrimineerimine on see, kui esmapilgul neutraalsed määratlused, kriteeriumid või praktikad panevad inimesi ebasoodsasse olukorda rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. · Näide: Kaubamaja keelab töötajatel kliente teenindades peakatete kandmise. See reegel tähendab, et inimesed, kelle usulised veendumused nõuavad pea katmist, näiteks muslimi naised, ei saa selles poes töötada. Kauplus diskrimineerib kaudselt seda inimrühma.
kehtib ELis. Olulised on turul toimunud arengud: alates 1980ndatest aastatest on sõltumatud liinilaevade operaatorid (süsteemivälised ettevõtted) suurendanud oma turuosa laevanduskonverentside arvelt peamistel Euroopasse viivatel ja Euroopast väljuvatel laevateedel. Seda võib tõestada tehingupõhises analüüsis, kuid üldiselt kehtis liinidel jätkuvalt avatud konkurents. Laevanduskonverentside raames on esile kerkinud muud praktikad, nt pakuvad konverentsiliikmed oma teenuseid, sõlmides lastisaatjaga teeninduslepingu, kusjuures lastisaatja nõustub vedama kindla ajavahemiku jooksul teatud hulga veoseid vedajaga individuaalselt kokkulepitud hindade alusel. Enamik OECD liikmesriike tunnustab liinilaevanduskonverentside süsteemi ja on omistanud neile teatavat liiki monopolivastase immuniteedi. USA tunnustab avatud konverentsi süsteemi tuginedes 1999. aasta Ookeanilaevanduse reformi seadusele (Ocean Shipping Reform Act)
kogu õppeaasta vältel. · Stipendiumi saajal on arenenud distsipliinitunne: ta ei hiline ega puudu põhjuseta ning teeb oma tööd õigeaegselt ära. · Stipendiumi saajal on arenenud omaalgatus, ta osaleb ürituste organiseerimisel, tunneb süvendatud huvi eriala vastu, loeb erialast kirjandust, käib messidel, kutsevõistlustel ja presentatsioonidel. · Stipendiumi saaja peab olema läbinud õppeplaaniga ettenähtud praktikad EHRL-i liikmeshotellis ja praktikahinnangud näitavad, et ta on omandanud teatud tööoskused ja ta suhtub oma töösse tõsiselt, lisada tuleb praktikaaruanne. Info 2013 aasta kohta: Stipendiumi kandidaat peab valitud olema ja esitatud EHRL'le (EHRL, Kiriku 6, 10130 Tallinn või [email protected]) 16. oktoobriks 2013 a. Esildises peaks olema kajastatud õpilase vastavus stipendiumi saamiseks vajalikele kriteeriumitele. Lisaks ootame:
Lehttaignast tooted: Soolased tooted: viineripirukas. Magusad tooted: kohupiimasai. Biskviittaignast tooted: kräsupea- ja rabarberikook. Muretaignast tooted: rabarberikook. Täidised: Soolased: porganditäidis, vorstitäidis ja lihatäidis. Magusad: vanillikreemi täidis, kohupiimatäidis ja hapukoore täidis. Masinaid mida kasutasin: küpsetusahi, kerkekapp, taignasegamismasin, digitaalkaal ja köögikombain. Kokkuvõtte Olles praktikal Joosand oü, arvan ma et parem on alustada oma esimest praktikad väikses ettevõttes, kuna siis leitakse rohkem aega praktikandi jaoks, ning seda edukamad on õpilase tulemused. Kõige rohkem oma praktika ajast valmistasin kringleid, kuna minu juhendaja sõnul tulid need väga ilusad ja kohevad välja. Kõige lihtsam tehtud tööst oli paleti abil biskviittaigna silumine, toorainete ja kringlite kaalumine. Rasket ja vaevanõudvad tööd polnud, kuna olen selles ettevõttes nii palju praktikal olnud, et võiksin kohe üks töötajatest seal olla
Tarkvaraarendus mõeldakse mustrite all peamiselt tarkvara disaini mustreid. Disaini muster on üldine taaskasutatav lahendus tavaliselt ettetulevate tarkvara disaini probleemide korral etteantud või esilekerkivas konteksti s (käsitluses). Muster pole lõplik disain, mida saaks otse teisendada algkoodiks või masinkoodiks. Ta on pigem kirjeldus või mall kuidas lahendada probleem nii, et seda saaks kasutada paljudel erinevatel juhtudel. Disainimustrid on formaliseeritud parimad praktikad, milliseid programmeerija saab kasutada teatud probleemi lahendamisel kavandades süsteeme või rakendusi. Objektorienteeritud disainimustrid näitavad tavaliselt objektide või klassidevahelisi sõltuvusi ja vastasmõjusid ilma kaasatud klasside või objektide hulgast lõplikke rakendusklasse või objekte määratlemata. Disainimustrid jaotatakse 4 peamisse gruppi: loomismustrid; ülesehituslikud, struktuursed mustrid; käitumuslikud mustrid ja samaaegsuse mustrid, kuigi liike on rohkem
. Poliitökonoomilise lähenemise (massimeediat nähakse kaubandusüksusena) põhilised autorid: 1) Peter Golding ja Murdock - eristavad neli poliitokönoomia keskmes olevat ajalooprotsessi ning näitavad, et kõik meediumid on läb sarnased majandustsüklid. 3) Nicolas Garnham; 4) Dallas Smythe - uuris auditooriumi kaubastumist; 5) Herbert S analüüsis eeskätt ringhäälingu rahvusvahelist kommertsialiseerumist; Neomarksism: 6) Louis Althusser - lähenem ideoloogilised praktikad (sh massimeedia) on suhteliselt autonoomsed majanduslikust determinismist, baasile mittetaandatavad. Ideoloogia on meedium, mille kaudu kogeme maailma. Frakfurti koolkond (kriitilise koolkonna eesmärgiks on esile tuua modernse ühiskonna kitsaskohti, selle kaudu aidata kaasa inimeste emantsipatsioonile (sõ v kitsendustest vabastamine): 7) Theodor Adorno ja 8) Max Horkheimer tegid teose, milles väitsid, et filmi, raadio
olid väga vastutulevad. Võiks ära märkkida, et enne praktikat oli see kõik mulle päris tume maa minu jaoks kuid selle ajaga sai nii mõndagi selgeks. 3.3 Hinnang oma teoreetilistele teadmistele Teoreetilised teadmised on mul kindlasti väga suure sammu kasvanud, võrreldes enne Polütehnikumi astumist. Ettevõttes sain ka palju teadmisi juurde, võisin küsida julgelt ja sain ka kohe vastuse. Ise hindan oma teadmisi keskmiselt. 3.4 Hinnang praktikale koolis Polütehnikumi montaazi praktikad olid väga heal tasemel, ka kõige meeldivamad praktikad. Seal sai õppida skeeme lugema ja ka praktiliselt kokku panna, mis oli väga vajalik teadmine ettevõttepraktikas. Kindlasti on vajalik ka jootmis praktika eriti trükkplaatidele jootmisel, kui on plaanis tulevikus tegeleda rohkem elektroonikaga. 3.5 Hinnang ettevõtte praktikale Ettevõtte praktika on üks kõige vajalikum programm koolis ja kuna see on päris
Hüpnoos ja meditatsioon http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCpnoos http://miikaels.blogspot.com/2007/11/hpnoos-on-turvaline-ja-tervislik-nhtus.html http://www.hot.ee/chi888/hypno.htm http://ee.pokernews.com/uudised/h%C3%BCpnoos-pokkeris-1.htm http://www.teraapia.com/?topic=77 http://et.wikipedia.org/wiki/Meditatsioon http://www.terviseleht.ee/200001/1_meditatsioon.php http://teosoofia.ee/praktikad/budistlik_meditatsioon http://kodu.neti.ee/~ok003a/zhongyi/stress.html Kokkuvõte: Hüpnoos (hypnos - uni kreeka k) on kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust. Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse. Kontakt hüpnotiseerijaga säilib hüpnoosis viibijal ka siis, kui...
ajalugu) · Sotsiaalantropoloogia suund (sugulusstruktuuride, pere, ühiskondliku elu jne ajalugu) · Kultuuriantropoloogia suund (uskumuste, kujutluste, mõttesüsteemide, rituaalide jne ajalugu) Ajaloolise antropoloogia erinevad traditsioonid · Prantsusmaa: strukturaalantropoloogia mõju (Claude Lévi- Strauss: pere- ja sugulusstruktuurid, mõtteviisid jne). · Inglismaa: sotsiaalantropoloogia mõju (Edward Evans-Pritchard: ühiskonnakorraldus, sotsiaalsed praktikad jne). · Ameerika: kultuuriantropoloogia mõju (Clifford Geertz: rituaalne käitumine, sümboolsed toimingud jne). · Saksamaa: filosoofilise antropoloogia mõju (inimisiksus; inimkeha jne). Antropoloogia panused ajaloouurimisse · Uued uurimisteemad: uued küsimused, uute uurimisobjektide konstrueerimine; antropoloogia võimaldas oluliselt pikendada "ajaloolaste küsimustikku". · Empiiriline võrdlusmaterjal: antropoloogia võimaldas ajaloolastele luua võrdlusi nn.
Induse kultuur hääbus seni selgitamata põhjustel umbes 1500. aasta paiku eKr ja selle viimased alad langesid aarjalaste sissetungi ohvriks. Siiski on Induse kultuuril olnud pikaajaline mõju hilisemale India kultuurile. Teine allikas: Indial on rikkalik kultuuripärand, mille säilimisele on kaasa aidanud traditsioonid läbi ajaloo. Vallutajate ning ka sisserändajate kombed, traditsioonid ja ideed on alati sulandunud India kultuuriga. Mitmed kultuurilised praktikad, kombed ja isegi monumendid on selle näiteks. India ühiskond on pluralistlik, mitmekeelne ja kultuurne. Religioon on Indias väga avalik asi palju praktiseeritakse suursuguste, elurõõmsate ürituste läbiviimist, mis peidavad endas sügavamaid tõekspidamisi. Varajasemad kirjanduslikud traditsioonid Indias olid suulised, enamus neist on pühad teosed, mis pärinevad hindu traditsioonist (näiteks Veedad, eeposed Religioon
Juhendaja: Eha Rüütel Tallinn 2012 Kunstiteraapiad ja terapeutilised kunstid Kuni 1985.aastani, mil koostati Attenborough raport, ei tehtud veel ametlikes dokumentides olulist vahet kunstiteraapiatel ja terapeutilistel kunstidel. Ometigi on oluline aru saada, mille poolest erineb kunstiteraapia kunstide terapeutilisest kasutamisest. Mõlemad praktikad kasutavad kunsti terapeutilisi omadusi. Oluline on aga rõhutada sõna teraapia ja terapeutiline erinevaid sisusi. Teraapiat ei saa läbi viia ilma spetsiaalse teraapiaõppe ettavalmistuse läbinud õppeta. Teraapia eesmärgiks peaks olema psühholoogiline muutus, mis võib olla nii tahtlik, ette kavatsetud kui ka ette kavatsemata. Kunsti teraapiline kasutamine annab pigem kunstilise elamuse. Teraapiaseansi rõhk on
Mõni inimene on silmatorkavalt närviline, samal ajal on neid, kes on väljapaistvalt rahulikud. Osad inimesed on väga kohusetundlikud, samas on inimesi, kelle puhul ei saa kunagi kuigi kindel olla, kas nad jõuvad kohale kokkulepitud ajaks. Millest sellised erinevused tulenevad? Vastasmõju isiksuseomadused vormuvad kahe suure jõu LOODUS ja KESKKOND vastastikusel toimel Isiksusepsühholoogia viimane sõna: Välismõjud (kultuur, kasvatus, sotsiaalsed praktikad, elusündmused jne.) ....ei muuda isiksuse põhilisi seadumusi. Seletustasandid isiksuse uurimisel Marvin Zuckerman: isiksuseomadused on komplekssed nähtused, millel on palju põhjusi (aga kõik need saavad alguse geenidest) ... Seadumuste peamised omadused Isiksuse seadumused on eluea jooksul väga püsivad; väikesed muutused, mis esinevad, on süstemaatilised ja sarnased eri maailma paigus. Seadumused on pärilikud ligikaudu 50% osas, umbes 20%
Moraal on tihedalt seotud ka seadustega, ning mõned inimesed võrdsustavad need kaks praktikat. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflikte ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal. Kuid eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata seejuures, et need seadused on kehtivad. Näiteks võivad seadused lubada orjust, abieluvägivalda, rassilist või seksuaalset diskrimineerimist, kuid need praktikad on ebamoraalsed. Katoliiklane või abordivastane võib uskuda, et aborti lubavad seadused on ebamoraalsed. Sageli on meie moraalsete erinevuste juured mitte moraaliprintsiipides vaid maailmavaates. Eestis oleme juba harjunud sellega, et abort on lubatud ning ehk on see meie maailmas isegi liiga tavapäraseks nähtuseks muutunud. Erinevates maades suhtutakse aborti erinevalt ja kuigi suuremas osas Euroopas on abort vaba valiku küsimus, leidub siiski mitmeid riike, kus abort
on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Budism jõudis Hiinasse Lääne-Han dünastia ajal (206 e.Kr - 24 A.D.) ja saavutas oma leviku kõrgpunkti Tang dünastia ajal (618 - 907) peale budismi omaksvõttu valitsejate poolt. Kui taoism oli rohkem levinud kõrgklassi hulgas, siis budism jõudis ka alamrahva sekka. Koos sellega võeti kasutusele budistlikud meditatsioonid ja qigong´i praktikad. Koolkonnad Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mis laias laastus jagunevad kolmeks: nikaja (nikaya), mahajaana (mahayana) ning vadzrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes paali kaanonile. Paali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad. Mõnikord on nikaja (ja theravaada) budismi kohta kasutatud nimetust hinajaana väike vanker,
). Religioonil on teraapiline mõju, aitab inimesel lahendada konflikte elus. 6. funktsionalistlikud ja strukturalistlikud suundumused Franz Boas (1858-1942) - esimene, kes viis läbi palju välitöid Marcel Mauss (1872-1950) kinkimispraktika, tseremoniaalne vahetuskaubandus (kuidas on religioon ja majandus seotud) B. Malinowski (1884-1942) Välitööd, funkts. käsitlus, pole nõus evolutsionistidega. Religioon aitab inimesel oma hirmutundega toime tulla, maagilised praktikad aitavad inimesel luua illusiooni, et ta kontrollib midagi (a`la ilm) Radcliffe-Browne (1881-1955) Nõus Melanowskiga, aga rõhub kollektiivsusele, religioon aitab ühiskonnal hakkama saada hirmudega. Evans-Pritchard (1902-1973) Uuris Aafrikas erinevate rahvaste religiooni. Nõidus ja maagia- neil on ühiskondlikud funktsioonid, see on ratsionaalne, see on kõik relativistlik (suhteline), igaühest võib saada nõid, ka vastu tahtmist. Lèvi-Strauss (1908-2009) Strukturalist
mõnigikord olin valmis lisatööd tegema. Hinnang oma teoreetilisele ettevalmistusele Enda teoreetiliste teadmistega olen rahul, kuigi tööl ei pidanudki neid otseselt rakendama, ainult siis kui ise uurisin masinaid ja mõtlesin kuidas need töötavad. Teoreetilisi teadmisi tuleb rohkem rakendada juhtidel/meistritel, kes seletavad töölistele kuidas asjad töötavad. Hinnang praktikatele koolis Koolipoolsed praktikad olid väga positiivsed mulle, eriti viimased, elektromontaazi omad. Praktikad andsid suuremat kujutust elektrist ja valmistasid ette tööks. Kuigi, võiks olla rohkem elektrilisi praktikaid, sest teooriat on palju, aga praktikat selle juures vähe, selle pärast peab ise rohkem uurima ja õppima. Hinnang ettevõttepraktikale Ütleksin, et praktika kogemus oli väga positiivne, kuna sain töödata kolmel suhteliselt erineval töökohal
Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 Vaimne tervis, kui vaimne heaolu.............................................................4 Stress ja sellega toimetulek.......................................................................5 Kriis inimeses endas..................................................................................7 Ristsõna.....................................................................................................8 Sissejuhatus Elu on rikas erinevate muutuste poolest. Eriti sagedasti kogevad muutusi noored inimesed, saades rohkelt uusi kogemusi. Enesetunne, mis meil nende muutuste käigus on, sõltub suuresti sellest, kui kiiresti me suudame erinevate muutustega harjuda. Samuti sellest, millises keskkonnas me elame ja kasvame, millised on meie suhted, kui palju toe...
tsivilisatsioonides. Vanal ajal oli tantsudel rituaalne iseloom ja maagiliste hoiakutega tantsude abil püüdsid meie esivanemad mõjutada loodusnähtusi. Tantsimist on aastasadu kasutatud kui ühiskondliku suhtlemise ja ravivahendina. Meie ajal paljud teadlased väidavad, et keha vaim ja emotsioonid on oma vahel seotud ning tantsu ja liikumise kaudu on võimalik luua oma emotsionaalset ja füüsilist tervist. Kaasaegses tantsuteraapias on seotud liikumine, tants, terapeutilised praktikad ja psühholoogilised teooriad. Tantsuga võivad tegeleda isegi haiged inimesed. Need, kelle kehaline liikumisulatus on piiratud, kellel ei liigu jalad, saavad teha kätetantsu ja see on väga efektiivne aju pingetest vabastamiseks. Inimesed, kelle mured on enamasti emotsionaalset laadi või psüühilisest kurnatusest tekkinud, saavad terveks läbi tantsu kõige kiiremini ja efektiivsemalt, kuna füüsilises plaanis on nende tervis korras
kindlaks määrata. Ka tõlgendajad võivad erinevalt aru saada. Tekst ei ole ainult raamat, iga teksti võib alati ,,lugeda", leida sellest süsteemselt tuletatavaid tähendusi. Nt kootud Kindakirjad võivad anda edasi informatsiooni, kuid ei pruugi seda teha. Tuulelipud räägivad selle maja elanike kohta. Inimene, kes koodi valdab saab aru. Teksti üks omadusi on see, et ta peab olema dekodeeritav ja tõlgendatav. Tekste on väga erinevaid liike: majad, linnad, tants. Kultuuri praktikad: tegevused, milles inimene kultuurikandjana on alati hõivatud. Peaaegu kõik, mida teeme, on nimetatav praktikaks. Kus luuakse, antakse edasi ja põlistatakse ja tõlgendatakse tähendusi, mis on kultuurilise tegevuse eeldus ja tunnus. Võime rääkida erinevatest praktikatest, mis meie igapäevases elus on, mis toimuvad reeglite järgi, millest osalejad on teadlikud. · Rituaalid, kombed, ühistegevused, suhtlusskriptid.
Diskursus-defineeritakse erinevalt ja terminit kasutatakse nii sotsiaal- kui ka keeleteaduses. Erinevate definitsioonide ühisosa seisneb selles, et diskursusena käsitletakse keelt ja selle kasutust sotsiaalses kontekstis. Seega - diskursustest on võimalik aru saada ainult koos kontekstiga. Tähendab viisi, kuidas millestki kindlas sotsiaalses kontekstis kirjutatakse või räägitakse, seega on diskursus ühiskonnaga vastastikmõjus ning selles avalduvad erinevad sotsiaalsed praktikad. Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeestlased, esimene ja teine
Kui inimene saab üle teadmatusest, saavutab ta ühinemise braahmaniga. Kolm teed: (1) Teadmiste tee ehk upanisaadide uurimine, (2) Tegude tee ehk õige käitumine ja rituaalise sooritamine, (3) Armastuse tee ehk jumalusele andumine. Samkhya Inimese tõeline vaimne loomus on eksituse tõttu langenud materiaalse küüsi. Vabanemine on hinge vabanemine mateeria ahelatest. See viib läbi tunnetuse arendamise. Gnostitsistlik õpetus. Jumalaid ei tunnistata. Jooga Praktikad olid olemas juba veedade ajastul. Õpetuse rajas Patandzali umb 200 eKr. Eri viisid: (1) radzajooga ehk teadmiste jooga, (2) mantrajooga ehk loitsude jooga, (3) hathajooga ehk asenditejooga. Joogi puhul on tähtis mõõdukus kõiges, kõlbeline elu, füüsilise ja vaimse tasakaal. Kultus Jumalateenistus väga individuaalne - kodus, looduses või templis. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab
seletama lahti nii et jättis jumalad mängust välja. Thales oli pärit mileetose koolkonnast ja seal polnud kohta jumalatele , sealt tuligi see ,et Thales hakkas asju seletama läbi füüsika , et nt kui välk lõi siis see polnud jumalate kätetöö ,vaid külm ja soe õhk said kokku. 6.kultuuri mõiste konkreetne asi mis eristab inimesi kõikidest teistest elusolenditest. Teistel elusolenditel pole kultuuri. Kultuuri saab 2 viisil kogeda ja teostada: läbi tekstide ja kogedes. Praktikad loovad ja levitavad tekste, tekstid omakorda hoiavad praktikt elus. Seega jagunevad kultuurilised kogukonnas kahks: teksti kogukonnad(nt: teadmeteose lugeja) ja praktika kogukonnad(nt: õpetajad). Kultuuri ise jaotatakse 3: kõrg-(nt: kino), massi-(nt: muusika) ja olmekultuur(nt:siseruumis peakatte kandmine)
hindeid ei taha ju keegi saada kooli minnakse ikka selleks, et teadmisi saada, mida edaspidises elus rakendada, mitte lihtsalt tööli nühkima või niisama tarka nägu tegema. Kolmandaks, et hoolikas seda selles mõttes, et oma kooliasjad hoian ma alati korras ja puhtad. Minu jaoks on õppimise juures kõige huvitavam see, et kõiki teadmisi saab siduda mingite kindlate nüanssidega mis elus võib ette tulla, see kõik on nii põnev ja huvitav. Samas mulle meeldib kõrgkoolis olles praktikad, mida on küll töökõrvalt suhteliselt keeruline teha, samas saab ju koheselt ka kõik eelnevalt õpitud teadmised kasutusele võtta sellega jäävad asjad veelgi paremini meelde. Nu kui meil oli noorte praktika siis sain seal ära proovida peegeldamise võtteid, mis tegelikult on väga huvitav ja kui ma alguses kahtlesin kas sellest kasu on siis pean tõdema et oli ning noored olid palju avatumad. Kuid ega me ei saa õppida või käsitleda ainult neid teemasid, mis meile
Seetõttu on bussi keskmiseks kiiruseks kuskil 35 km/h ning mägedes veelgi vähem. Bussireisi üheks iseärasuseks on veel, et ükski buss ei liigu enne paigast, kui ta on puupilgeni rahvast täis. KULTUUR Indial on rikkalik kultuuripärand, mille säilimisele on kaasa aidanud traditsioonid läbi ajaloo. Vallutajate ning ka sisserändajate kombed, traditsioonid ja ideed on alati sulandunud India kultuuriga. Mitmed kultuurilised praktikad, kombed ja isegi monumendid on selle näiteks. India ühiskond on pluralistlik, mitmekeelne ja kultuurne. Religioon on Indias väga avalik asi palju praktiseeritakse suursuguste, elurõõmsate ürituste läbiviimist, mis peidavad endas sügavamaid tõekspidamisi. Varajasemad kirjanduslikud traditsioonid Indias olid suulised, enamus neist on pühad teosed, mis pärinevad hindu traditsioonist (näiteks Veedad, eeposed). TASUB TEADA · Alasti ja poolalasti olek on keelatud isegi rannas.
Mungad, nunnad. EU-s 750 000 in, Eestis u 100. 3. Sai Baba kultus. Guru kultus. Jumalikustamine, võimed ja karisma. Guru kui hinduismi misjonär läänes. Sri Sathya Sai Baba (püha isa). Väidetavalt shirdi sai baba kehastus, järg kehastus prem sai baba. Vibhuti- püha tuhk õhust. Õpetus: eesmärgiks kõikide maailma religioonide lepitamine. Meditatsioon. Prasanthi nilayam aasram. Sai baba võime asju materialiseerida. Tantristlikud praktikad. Akt austamine itaalias. Jm. Veidi ka eestis. SÜNKRETISTLIKUD UUSUSUNDID 1. Mormoonid. asutaja Joseph Smith. Ingel Moroni ilmutus. Prohvet Mormon 5 saj pKr. ''Mormoni raamat: teine testament jeesus kristusest'' avaldati 1830. Ühiskondlik hukkamõist. 1844 j. Smith tapeti. Uus juht puusepp Brigham Young. Mormoonide asula Salt Lake City. Mitmenaisepidamine. Kristliku kaldega usk. ''kallihinnaline pärl''. Õpetus: kunagi elas jumal
Avalik õigus Riigiõigus Hms · Ps Pr · Valits korraldus · Põhiõigus (õppik Taavi Annus) (usa varasema kohtu praktikad) (Eesti ehk Saksa kohtususteem seadustikust) Õigus Eestis Avalik õigus (avalikud huvid)Riigiõigus Era õigus(era isik,fusiline Haldusõigus,karistusõigus isik,juridiiline isik nad on võrdsas) Finantsõigus Autoriõigus,asjaõigus,pereõigus,päri Meenetlusõigus Õigus,ühinguõigus,äriõigus) Õigus peab olema´- õiglane,eesmärgi pärane,kindel Rahvas-inimesed ühendus mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga ini...
-‐ toitumisharjumused -‐ stressijuhtimine. Vaimses: -‐ lugemine, -‐ visualiseerimine -‐ planeerimine -‐ kirjutamine sotsiaalses/ emotsionaalses- oluliste suhete eest hoolitsemine -‐ sissemaksed EPA-sse. -‐ Empaatia, sünergia, turvatunne HINGELISES- värskendab meie tuuma, sisemust. ( mediteerivad, väärkirjandus, muusika, loodus) -‐ kaunid kunstid -‐ loodus -‐ vaimsed praktikad. Mis on siin oluline: kui sa tunned et oled vajalik teistele, teed sa oma tööd hästi. Kui muretsed ainult iseenda pärast, teed sa seda ühe halvemini.- see on sama raudne seadus kui gravitatsioonijõud. Lõpetuseks üks minu lemmikuid luuletusi:
- Stockholm 1972 - Rio de Janeiro 1992 - Kyoto 1997 - Pariis 2016 Osoon Mets - Põllumajandus - Süsinik - Veeringlus - Elukeskkond Ookean - Süsinik - Soojenemine - Hapestumine XIII loeng siseriiklikud majandussüsteemid Peamised erinevused - Riigi majanduse eesmärgid - Riigi roll majanduses- kui palju riik sekkub turu toimimisse - Ärisektori struktuur ja firmade parimad praktikad kuidas ettevõtlus on ülesehitatud, kui tihedad ettevõtete vahelised seosed USA eesmärgid - Eesmärgiks individuaalse tarbija suurim kasu - Vaba konkurents - Managerial capitalism Riigi roll USAs - Neoklassikaline arusaam majandusest - Poliitiline struktuur o Palju lahusust o Pinged avaliku ja erasektori vahel o Erinevused mikro- ja makrotasandil o Tööstuspolitiika Riigi roll Jaapanis
Sageli arvatakse, et kaasaja inimene on loominguliselt aktiivsem, samas sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Igapäevase uurimine on seotud ka koduuringutega (nt Anu Kannike) Ideaal tegelikkus/reaalsus. MATERIAALSE kultuuri uurimisel tasub/saab uurida ka seda, mis on ideaal inimeste jaoks. Materiaalne pööre Tuldud tagasi esemete uurimise juurde. Vaadatakse ühiseid, uusi praktikaid. · Löfgren enam materiaalsust materiaalse kultuuri uurimisesse. - Asjadeküllus, ühised praktikad, uut tüüpi animism, frustratsioon. - Huvikeskmesee küsimus asjade kasutamisest : valikute tegemisest - uurimiseks vajalik ,,võõristus" (peab tekitaba teatud distantsi), musealiseerimine. - Mälestuste kaudu uurimine, asjade ,,elulood", teine suund asjade eluloos. MUUSEUMIESEMED - ASJAD ARGIELUS. Mis hetkel saab kraamist vääriline ese musealiseerimiseks. Kommunikatiivne pööre kommunikatiivse, semiootilise ja fenomenoloogilise pöörde kaudu on jõutud tõdemuseni: Objektid
muutumisest tingitud muudatuste läbiviimine organisatsioonide sees. (Alas,Oltjer,Sepper 2006:15) Erasektoris tikteerib turg väga jõuliselt, muudatused kas viiakse läbi või ettevõte peab oma tegevuse lõpetama. Seetõttu tekivad tihti just uuemad lahendused ja eesrindlikumad juhtimisvõtted erasektoris. Riigisektoriga on aga juhtimise seisukohalt probleeme isegi nii eesrindlikus riigis nagu USA: erasektoris väljatöötatud praktikad on visad levima või ei anna soovitud tulemusi. Eestis toimunud mõõdikute skandaal on näide, kus tulemusjuhtimise rakendamine riigisektoris andis oodatule lausa vastupidise tulemuse. Eestis tehti 155 ettevõtte juhiga intervjuu, mille põhjal sai võrrelda muudatuste läbiviimist avaliku sektori organisatsioonides ja äriettevõtetes. Interviuus küsiti muudatuste põhjuste, liikide ja protsessi kohta, samuti paluti juhtidel anda hinnang
Alumises ilmas elavad kurjad vaimud ja sinna lähevad ka surnute hinged, kelle on saatnud sinna samaan oma teiste vaimude abil vastavate rituaalidega. Eenetsitel on pühapaigad, kus ohverdatakse jumalatele. Eenetsid, kes elavad veel põlise eluviisi järgi juhinduvad eenetsite traditsioonilisest usundilistest, ideedest ja ohverdavad kohaperemeestele-vaimudele. Kuid enamik eenetsite sidemed traditsioonilise eluviisiga on katkenud. Seega on muutunud ka nende religioossed kujutelmad ja praktikad. (Vallikivi, 2018) 3. Nganassaanid 3.1 Nimetused Nganasaanide enesenimetus on nganassa(n), sageli kujul ngano nganassan. Osad nganassaanid kutsuvad üksteist "nja", mis on tõlkes vend. Idapoolsed nganassaanid aga "a'sa". 1930. aastatel võeti etnoloogide poolt kasutusele nimetus "ngasan" (tõlkes inimene, mees). Vanem nimetus nganassaanide kohta on tavgid ehk tavgisamojeedid, ka Avami või Vadejevi samojeedid. (Nganassaanid, 2018; Vallikivi, 2018)
ehk vaesuslõks. Vaesuslõksu sattunud inimesed võivad otsustada, et tulude suurendamine tegelikult halvendab nende olukorda (nt tulude suurenedes peab neilt maksma maksu), mis vähendab oluliselt inimeste stiimulit vaesusest väljarabelemiseks. Erinevate riikide praktikaid uurides on leitud, et vaesuslõksu oht on suurem progresseeruva (ehk astmelise) maksumäära puhul, samuti toekate sotsiaaltoetuste süsteemi puhul. Erinevate riikide praktikad on näidanud, et vaesuslõksul võib olla negatiivne pikaajaline mõju, sest sageli võtab sotsiaaltoetustest elanud perekonnas kasvanud laps omaks passiivse maailmapildi ja ei näe oma võimalusi tulevikus. 10. Mis on mitteaktiivsuslõks? Vaesuslõksuga sarnane nähtus on mitteaktiivuslõks ehk olukord, kui mittetöötava inimese sissetulekud (nt riigi makstavad toetused) on võrreldavad või mitte oluliselt väiksemad kui
Mehed teevad kõike muud. Majandusliku pingutuse teooria – igaüks tegeleb selliste materjalidega, millega ta seotud on. Nt mees käi jahil, seega teeb ära kõik sellega seotud tööd. Seotud mehe spetsiifilise tegevusega. Ohuteooria – näitab, et mehed tegelevead universaalselt rohkem eluohtlikemate töödega. Ühiskonnas, kus mehe surm pole väga oluline(rahvaarvu suhtes). Sündimisarv jääb samaks. Religioon – uskumused ja praktikad, mille abil püüavad inimesed lahendada oma probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või ühiskondliku organisatsiooni abil. // Usk vaimsetesse olenditesse; Üleloomulik – jõud, mis usutakse olevat mitteinimlik ja mis ei allu loodusseadustele. Antropomorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi. Religiooni tekke hüpoteesid : 1. Animism – usk hingestatud olenditesse. 2
tõlgendused kahtluse alla, ei ole piisavat ligipääsu alternatiivsetele tähendussüsteemidele, mis võimaldaksid neil meedia antud tõlgendustele anda pidevalt vastupidiseid tõlgendusi. auditoorium on passiivne, mõjutatav ja valikuvabaduseta: meediasüsteemi kaudu on indiviidide emantsipatoorne potentsiaal alla surutud. IDEOLOOGIA Louis Althusser (üks tuntumaid neomarksiste): pealisehituse suhteline autonoomia baasi suhtes ning mõju baasile (dialektika). ideoloogilised praktikad (sh massimeedia) on suhteliselt autonoomsed majanduslikust determinismist, baasile mittetaandatavad. ideoloogia on meedium, mille kaudu me kogeme maailma. Massimeedia ideoloogiline toimimine (Lääne) ühiskonnas aitab kaasa kapitalistliku süsteemi taastootmisele, võimendab (kõikehõlmavat) ideoloogiat. ideoloogia on osa riigi represseerivast süsteemist. > ideoloogiliste riigiaparaatide alla kuuluvad religioon ja haridus (koolid), perekond, õigus,
Terminit isik tuleb tõlgendada sõltuvalt olukorrast erinevalt. Mõnedel juhtudel tähendab see inimindiviide, teistel juhtudel võib see aga viidata rahvustele, provintsidele, ärifirmadele, kirikutele, meeskondadele jne. Õigluse printsiibid kehtivad kõigi nende juhtude puhul, kuigi teatav loogiline eelisõigus kuulub inimindiviididele. Aotori kasutusel termin isik, võib selle tähenduses varieeruda nimetatud viisil. Näiteks on selge, et eeldatavalt ei tohiks õigussüsteemid ja teised praktikad teha eristusi ja liigendusi määral, mis rikuks neis osalevate isikute algset ja võrdset vabadust. Teine printsiip määratleb, kuidas võib sellest eeldusest taganeda. Siinkohal võiks väita, et õiglus nõuab üksnes võrdset vabadust. Ralwsi printsiibi järgi on ebavõrdsus lubatav ainult siis, kui on põhjust, et ebavõrdne või ebavõrdsust põhjustav praktika on iga selle osaleja hüvanguks. On oluline, et kõik osapooled peavad ebavõrdsusest kasu saama
ilmus körbesse, et suunata tähelepanu vöimalusele, mis vöiks avaneda, kui aeg kunagi selleks küps oleks. See aga ei tähenda, et Saatan ainult kristlusesse kuulub, vöi Iisraeli kuna ta tänu israeliitide kultuuriarengule sündis. Ristiusu fenomen seisneb veel selles, et ta siiski kasutab oma vaenlaste vastu köiki neid meetodeid, millega neid endid taga aeti. Nagu ka blasfeemia, kahtlased tseremooniad ja praktikad, rituaalne mörv, eriti laste mörv ja kannibaliss. See strateegia areneb, mida enam areneb ristiusk üheks ühiskonna poolt aktsepteeritavaks institutsiooniks. Ja kui ta 1000a. peale Kr. Euroopas vöimul on, leiab ta ideoloogilised pöhjused, töestused, meetodid, et köik segavad vähemuslased alla suruda. Nii juudid, nöiad kui gnostikud olid nende standardsete süüdistuste ohvrid. Kristlikus liikumises nagu näit. katoliiklus on antisemiitlike tendentse. St.
. Tartu Ülikool Maarja Lõhmus, MA, 1996, juh. Marju Lauristin. Toimetamine kui maailmapildi kujundamine: looming või tsensuur. Tartu Ülikool Jooksvad grandid: Sihtfinantseeritav teema 0181774s01 "21.sajandi meediaühiskonna kujunemine Eestis", 2001-2005 (teema juht) EL 6.raamprogrammi projekt 506301 "Adequate Information Management in Europe (AIM)", 2004-2007 (vastutav täitja) ETF grant 5799 "Infoühiskonna tekkimisega seotud sotsiaalsed ja kultuurilised praktikad Eestis", 2004-2007 (grandihoidja) Teadustöö põhisuunad: Infoühiskonna kujunemine ja areng Sotsiaalsed ja kultuurilised muutused post-kommunistlikus ühiskonnas Sotsiaalne ja poliitiline kommunikatsioon ning avalik sfäär Meedia demokraatlikus ja totalitaarses ühiskonnas Kommunikatsiooniuuringute metodoloogia Teaduspublikatsioonid: Kalmus, V., Lauristin, M., Pruulmann-Vengerfeldt, P. (toim). Eesti elavik 21.sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina.Maailm.Meedia tulemustest
Hea õpivõime võrdub sotsiokultuurilises perspektiivis tänapäeval lihtsalt suutlikkusega identifitseerida, millised kommunikatsioonireeglid kehtivad spetsiifilises tegevussüsteemis. Keskseks küsimuseks on, kuidas me omistame ja omandame neis keskkondades tähendusi ning kuidas õpivad inimesed kommunikatiivseid mudeleid identifitseerima. Mõtte- ja arutlusviisi ei kujunda kirjakeel kui selline, vaid spetsiifilised kommunikatiivsed praktikad tähenduse omistamine ja omandamine, suhtumine kommunikatsiooni -, mida kiri toetab ning mis on otsustava tähendusega. Formaliseeritud keskkonnas rajaneb keeleõpe suures osas tõsiasjal, et keelest endast saab kommunikatsiooni eesmärk. Nii saab õpetus keel keelest. Gustavsson kirjeldab seda nii, et keel saab keelelise konstekstualiseeringu või raamistiku (linguistic enclosure). Isegi kui õpitakse emakeelt, hakatakse varakult teadmisi eristama
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav...
- Ontoloogiline universaalsus - Kattuva konsensuse universaalsus - Ajalooline või antropoloogiline universaalsus - Funktsionaalne universaalsus Kattuva konsensuse universaalsus - Kui palju kattub RV juriidiline universaalsus moraalse ja poliitilise teooriaga? - John Rawls – moraal, religioon ja filosoofia; poliitika - India Ajalooline või antropoloogiline universaalsus kõik kultuurid on toetanud/omanud inimõigusi väärtused ja praktikad millega neid realiseeritakse: - Ühiskondadel on erinev lähenemine inimväärikusele, seega ka inimõigustele - Tolerants ja tundlikkus - Traditsioonilisus Funktsionaalne universaalsus Pre-modernne Lääs: - Teised võisid olla inimsõbralikumad - Antiik ja barbarid - Kristlus ja mitte-usklikud Sotsiaalne struktuur, mitte kultuur seletab inimõigusi - Riik ja turg - Globaalsus
Tarkvara testimist käsitlev juhendmaterjal Tarkvara testimine Testimise parimad praktikad Nõudmiste määratlemine Maili Markvardt ASA Quality Services OÜ Tallinn 2006 Sisukord 1 Lugejaskond ja käsitlusala.......................................................................................3 2 Kasutatavad mõisted.................................................................................................3 3 Sissejuhatus testimisse........................................................................
(entk.ee) - Rahvusvaheline noorsootöö Rahvusvaheline noorsootöö on noortele ja noorsootöötajatele rahvusvahelise koostöö kogemuste ja kultuuridevahelise õppimise võimaluste loomine. Rahvusvahelise noorsootöö kaudu on Eestisse jõudnud mitmed uued algatused Koolirahu programm, tugiõpilasliikumise idee, Noortepäeva tähistamise traditsioon 12. augustil tänavanoorsootöö, avatud noorsootöö, ja paljud teised väärt praktikad. - Noorte osalus Noorte osalus on noortele otsustusprotsessides osalemiseks mitmekesiste võimaluste loomine ja osalusmotivatsiooni arendamine (nt. strat) Noorte kaasamine on noortele mitmekesiste võimaluste loomine osalemiseks otsustusprotsessides ning noorte osalusmotivatsiooni ja harjumuse kujundamine. Noorte osalusena nähakse eelkõige noorte aktiivset või passiivset sekkumist ühiskonna protsessidesse ja nende mõju ühiskonnas vastuvõetavatele otsustele. (entk.ee)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
