Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Metsadel on palju ökoloogilisi funktsioone, neist üks tähtsamaid on orgaanilise aine produtseerimine ja biogeensete elementide kaitsmine väljauhtumise eest. Eesti metsades kasvab ja elutseb teadlaste hinnangul vähemalt 20 000 liiki elusorganisme. Kõik nad sõltuvad vähemalt mõnes oma elutegevuse etapis metsast ja seal elavatest teistest liikidest. Mets on oma läbipõimunud suhete tõttu tervik, mille puhul on praktiliselt võimatu öelda, millise suhte katkemine võib endaga kaasa tuua kogu terviku lagunemise. Sellest, et me oleme täna metsas läbi lõikamas mitmeid olulisi seoseid annab tunnistust fakt, et 31% Eesti ohustatud liikidest on seotud just metsadega. Metsa rikkus ja tugevus lähtub tema mitmekesisusest. Mitmekesine mets tähendab
, , . 60 . . H 4 8 . x o o. T : 1. - . 25 27 . 1800 o . 80%. . 2. - 1800 3500 . , o . , , . 3. - a . . . . , . 50% . 6 . 1500 , 750 - , 100 - , 400 - , 100 - 60 .
Krb: Levivad: 20ndate ja 30ndate laiuskraadide vahemikus. Prijoonte piirkonnas, mandrite siseosades, kuuma ja kuiva troopilise kliimaga aladel - hlmab veerandi kogu maismaa pindalast Mandrite rannikualad, mida uhuvad klmad hoovused Kliima: temp. pevane kikumine vga suur, isegi le 20 kraadi. Sademeid alla 100 mm/aastas Mullad: 1)punamullad - troopilistel kliimavtmetel ; 2) hallmullad - lhistroopilises kliimavtmes ; 3) hall-punamullad - parasvtmes Taimed: Efemeerid, kaktused, aaloepuu, datlipalm Kohanemine eluks vndis: veevaene keskkond, osad taimed on lhieataimed ja teised elavad le ebasoodsa kuivaperioodi maa-alustes silitusorganites. Loomad: Nrilised, roomajad, mblikud, skorpionid, krberebased, hnid, antiloobid. Kohanemine eluks vndis: veevaene keskkond, ine eluviis, pevase kuumuse eest otsivad varju maa sees. Paljud jvad suveunne Inimtegevus: Liigid: 1) Liivakrb 2) Kivikrb 3) Savikrb 4) Lssikrb 5) Soolakrb Keskkonnaprobleemid: lekarja...
Aianduse 2. kursus EESTI MIKRO- VÕI MAKROÖKONOOMILISE NÄITAJA KIRJELDUS Tartu 2016 SISSEJUHATUS Valisin kirjeldatavaks statistikaks lageraie Eestis, nii riigimetsa kui ka erametsa puhul, kuna mulle tundub, et lageraie teostamine Eestis on suurenenud. Samuti võrdlesin lageraiet ja metsa taastamist. Tahtsin kontrollida, kas see on tõesti nii. Kui lageraie suurenemine jätkub, siis üheks hetkeks on suur osa Eesti metsast kadunud (Raidla 2016). MÕISTED Lageraie- Metsaseaduses on lageraie defineeritud järgmiselt: Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20–70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta ja elujõuline järelkasv (Riigiteataja). Riigimets- Mets, mis kuulub riigi omandisse.
Tunnused, mis eristavad inimest loomariigist:1 suhteliselt suur aju, millel eriti hästi on arenenud ajukoor; 2 kahel jalal liikumine; 3 aeglane individuaalne areng ja mittesesoonne sigimine; 4 nii loomse kui taimse toidu söömine ja selle jagamine omavahel; 5 keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; 6 elamine perekonniti; 7 oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; 8 eluviis lagedal maal, metsast väljas. Inimene kuulub loomaariiki:sotsiaalne eluviis; organismi anatoomiline ehitus; üsioloogiline talitlus; sigimisviis. 4 põhilist koe tüüpi 1Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid; kaitseb vigastuste, nakkuste jt. Väliskeskkonna kahjulike mõjude eest; epiteelrakkude hulgas võib olla spetsiaalseid rakke, mis täiavad mitmesuguseid ül: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eirtvad higi,
Kolm soovi Muinasjutt Tartu lähistel elanud Martini-nimeline poiss. Tal olid sinakas-lillakad silmad ja vaskse läikega tumeblondid juuksed. Ta kaksikõde, Marii, oli oma venna välimuse miniatuurne koopia, omades ainult veidi pikemaid, peaaegu õlgadeni juukseid. Mõlemale meeldis maalimine, ent nende ema ja isa olid liiga vaesed selleks, et lastele paberitki osta, värvipliiatsitest rääkimata! Seega harjutasid kaksikud kätt looduses, maalides poris jm, kus aga ruumi leidsid. Kord läksid lapsed metsa marju otsima, et siis hiljem koopaseintele maalida. Nad kõndisid vaikides mööda kitsast ja käänurohket metsateed, vaadates uurivalt alustaimestikku, ent soovitud tulemust nende pikaajaline otsing ei andnud-mets oli marjadest kui tulvaveega puhastatud. Marii tundis paari tunni pärast rasket väsimust, ent ei julgenud seda vennale öelda oli ju to...
Mida mets inimesele annab? Eestlastele nime, toidu ja tööriistad Tänapäeval on rahva arusaam metsast pigem argirutu varju mattunud. Metsast räägitakse pigem kui tööstusest ja tuluallikast. Kuid tööstuslikuks läks mets alles poolsada aastat tagasi, kui metsades hakati tegema lageraiet, hävitama loodust ning vähendama loomade kodusid. Metsa ei tohiks vaadata vaid kui tuluallikat. Peaksime austama metsa, ta on andnud meie esivanematele peavarju ning toitu. Hiljemalt oleme saanud sealt puitu, et ehitada hooneid, ahikütegi raiuti metsast, töö- ja tarbeesemeid valmistati puust
Eestis on umbes 2,3 mln hektarit metsa, millest majandatavaid metsi on umbes 1,5 mln hektarit, mis teeb umbes 70%. Kolmandik on aga erinevate kaitsereziimidega metsad. Euroopas oleme 4. Kohal metsasuse poolest. Eesti osakaal maailma metsade aastases raiemahus on umbes 0,17 %. Metsal on omad püsiväärtused, nagu see, et mets on paljude elusolendite kodu, mets annab meile toitu, nagu marjad ja seened ning jahisaadused, metsast saame tervist kasutades sealseid vaba aja veetmise võimalusi, metsa soodes ja rabades on tagatud puhta joogivee varude säilimine. Kõike seda tuleks hoida ja säilitada tulevastele põlvedele. Eesti metsapoliitikas on metsandusele püstitatud kaks üldeesmärki: - säästlik metsa majandamine, mis tagab metsade bioloogilise mitmekesisuse, metsade tootlikkuse, metsade uuenemise, metsade elujõulisuse ning potentsiaali nii praegu kui tulevikus
juhatada. Vanaeit juhatab nad läbi pimeda metsa oma majani. Tee peal on ta laste vastu väga kuri, kuna Iti ei jõua kõndida ja tahab korvist marju süüa. Kui Kusti aru saab, et see pole nende kodu, ütleb ta seda ka vanamoorile. See saab aga väga kurjaks ja ajab nad kepiga majja. Maja ise on madal ja poolpime tuba on räpane, pesemata sööginõud ning porised riideräbalad haisevad. Eit ütleb vanamehele, et tõi metsast sigadesöötja ja lapsehoidja. Lapsed aetakse ahju taha rämpsu sisse magama. Kusti tahab õega põgeneda, kui eit-taat magama jäävad. Põgenemine jääb katki, sest metsast saabuvad majja perepojad Mõhk ja Tölpa. Välimuselt kohutavad karvased ja sarvedega, Mõhk pikem ja paksem, Tölpa lühem ja peenem. Nõuavad süüa, mida nad ka pangega saavad. Kui kõik on magama jäänud üritavad lapsed uuesti põgeneda, aga vanaeit satub neile peale ja hirmutab neid huntide või oma poegadega
Collins, Suzanne 2008. Näljamängud. Tallinn: Tänapäev Ajalehe ja ajakirja viitekirjed Hessler, Peter 2017. Ehaton, Egiptuse esimene revolutsionäär. National Geographic Eesti, nr 5, lk 84-107 Kann, Lemmi 2017. Uus hotell ootab volikogu heakskiitu. - Lääne Elu, 23.09.17, nr 110 Ilves, Kaie 2017. Matsalu festivali võitis Norra film kärnkonnadest. - Lääne Elu, 26.09.17, nr 111 Internetiallika viitekirjed Soopan, Ivar 2017. Seenelised leidsid Nõval kadunuks jäänud eaka mehe metsast üles. - Läänlane http://www.laanlane.ee/2017/09/11/seenelised-leidsid-noval-kadunuks-jaanud-eaka-mehe- metsast-ules/ (02.10.2017) Talvik, Merle 2016. Kas hinne muudab suhtumist õpetajasse? - Õpetajate Leht http://opleht.ee/2016/08/kas-hinne-muudab-suhtumist-opetajasse/ (02.10.2017) Dreyersdorff, Ingrid 2016. Viis nippi, kuidas olla järgmisel aastal produktiivsem. - Postimees, Sõbranna.ee, Karjäär http://sobranna.postimees
Sealt saab toitu ja vajalikku materjali kodude ehitamiseks. Metsas elab veel mitmesuguseid elusolendeid. Ilma metsata oleks elu palju keerulisem, sealt saab meie linn küttematerjali, ehitusmaterjali ja palju muud toiduained. Ilma ühe elukoosluseta ei saaks teine elukooslus hakkama ja siis ei oleks enam kerge. Juba ammu on metsa ellu sekkunud inimene. Ürgajal leidis ta sealt varju vaenlaste ja halva ilma eest, sai puitu ning toitu. Vanal ajal saadi enamik vajalikke esemeid metsast, kõik puud millest tehti tööriistu ja varjualuseid saadi ka metsast. Metsa rikkus sõltub mulla rikkusest ja taimedest. Vähe on metsi kus pole inimese käsi mängus olnud, kuid palju neid mida on inimene ise loonud. Metsas kasvavad peamiselt marjadest jänesekapsas, metsmaasikad, metsvaarikad, seened jne. mets võimaldab organismidel hingata: puhastab õhku ja eritab hapnikku.
Johannese sünnipäeva · Jaanipäev oli olulisel kohal ka Eesti rahvakalendris, kus see oli aasta kõige olulisem suvepüha · Saaremaal nimetati jaanipäeva leedopäevaks · Tehti koduõlut, sel päeval olid enim hinnatud piimast valmistatud toidud · Sel puhul on kombeks korraldada nii rahvapidusid kui ka tähistada püha sõprade ja tuttavate keskel väiksemate lõkkeõhtute või grillimisega koduaias või looduses. · Käivad metsast otsimas armastajapaarid, kellele müütiline sõnajalaõis tähistab armastust. · Jaaniõhtu ja -ööga seostatakse ka Eesti looduses suviti esinevaid jaaniusse, kes heidavad öösiti fosforestseeruvat valgust tänu bioluminestsentsile. Mida eestlane teevad Jaanipäeval? Jaanipäeval on paljud traditsioonid: 1. Käivad metsast otsimas armastajapaarid 2. Tehti koduõlut 3. Suur puhastus 4. Hüppan üle lõkke
Religiooni ja trendide problemaatika Andrus Kivirähki teoses "Mees, kes teadis ussisõnu" Teose tegevus toimub umbes 13. sajandi Eestis. Seda võib järeldada, kuna inimesed olid hakanud metsast küladesse kolima, mis aga teatavasti toimus ristisõdade ajal. Metsas elati vanade tavade järgi. Osati ussisõnu ja taltsutati nende abil metsloomi. Näiteks võib tuua selle, et põder kutsuti ussisõnadega enda juurde ja siis tapeti söögiks. Ussisõnade abil peeti näiteks ka hunte piimaloomadena. Minategelaseks on Leemet, kes on külas sündinud ja viimane ussikeelt valdav mees maailmas. Teoses joonistub pilt, et rästikud on kõige targemad ja õpetanud välja teised loomad, kaasa
26 terves ulatuses lehtmetsa kaitsealana. Tähendatud maa-alal on keelatud igasugused metsamajanduslikud tööd, karjatamine, taimede kogumine ja loomade ning lindude püüdmine, kusjuures jääb Riigi Maade ja Metsade Valitsusel õigus tähendatud kvartaalil pidada jahti rebastele ja haigetele metssokkudele, samuti anda välja oma äranägemise järgi igal aastal kohalikkude nõuete rahuldamiseks surnud, tuulemurtud ja vigastatud kuuski ning kasvavast metsast valiku teel kuni 25 tm kuuse tarbepuid, tingimusel, et metsamaterjalide et metsamaterjalide äravedu metsast toimuks võimalikult taliteega VABARIIGI VALITSUSE OTSUS 3. DETSEMBRIST 1937 Kasselaiul ja Linnusitamaal on väärtuslikud looalad ja rannaniidud, kus pesitseb palju linnuliike: kivirullija, niidurüdi ja naaskelnokk Läbirändel peatuvad väikesaartel või nende lähiümbruse merel väikekosklad, räusktiirud, väikeluiged ja tõmmukajakad
varumine võlujoogi ehk tee valmistamiseks jm. loodusandide otsimine ehete meisterdamiseks. Kaasa lähevad ja juhendavad 3 kasvatajat ning kehalise kasvatuse õpetaja. 12.00 13.30 Võistlused maikrahvi väljaselgitamiseks Toimub vibu valmistamine, vibulaskmine ja ettelugemisvõistlus. Osalevad poisid, tüdrukud vaatavad ja hiljem toimub hääletamine. Vibu valmistamiseks materjalid olemas kehalise kasvatuse õpetajal, lisaks metsast noortel endil kogutud vahendid. Vibulaskmiseks eelnevalt valmistatud märklaud. Hääletatakse kõige kihvtima vibu poolt ning saadakse punkte täpsuslaskmise eest. Hiljem võimalik vibu laadal müüki panna, kuid edaspidises laagritegevuses vibu kasutada ilma loata ei tohi. Vibud lähevad hoiule kasvatajate kätte ning alles laagri lõpus lapsevanema loal võimalik see tagasi saada. Ettelugemisvõistluseks olemas luuletused, lühijutud jms
Ma tulen teile või tuled sina meile. c) koma nõudvad sidesõnad Saatsin korvi poole palju palle, kuid ainult üks tabas. d) koolon, kui järgnev osa põhjendab eelmist Ma ei usu sind: oled mulle varemgi valetanud. e) mõttekriips, kui järgnev osa järeldub eelmisest Ta käis ju talv läbi palja peaga nii ta end ära külmetaski. 12. Põimlause koosneb iseseisvast pealausest ja sellele alistuva(te)st kõrvallause(te)st. Nägin, et metsast tõusis suitsu, mis võttis suuna linna poole. Eritasandiliste osalausete vahel on alati koma. Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja helistasin päästeametisse. Samatasandiliste kõrvallausete vahel koma ei ole, kui neid seovad sidesõnad ja, ning, või jts. Nägin, et metsast tõusis suitsu ja (et) võsast väljus salk poisse. 13. Lauselühendis on kõrvallause öeldis asendunud verbi käändelise või puudub hoopis. Komaga eraldatakse a)verbita lauselühend
Mets oli roheline ja ilus. Kuid see polnud ainus mis ma metsas n ägin. Mida võib veel metsas näha? Metsa jõudes nägin kõrgeid puid mis olid lehtede ja okastega kaetud, oli tunda värsket männi lõhna. Puudel istusid oravad ja üle nende lendas üks ilus,suur ja must harakas. Lausa külmavärinad käisid läbi. Kui mul tuli mõte kirjutada metsa ohta paar rida: Metsa läksid sa, mühisevasse metsa, läksid tuulutama, närve puhkama. Metsa läksin ma, metsast tulid välja sa. Teadsin, metsast pead sa välja tulema! Kui äkki nägin sambla sees kasvamas suuri, siniseid mustikaid. Ilma mõtlematta asusin neid kohe sööma. Kui äkki ehmatates hüppas rohust välja pruun ja limane kärnkonn. Selle peale kargasin kohe püsti ja märkamatult astusin ma koera väljaheitesse. Võtsin sambla tüki ja pühkisin tallaaluse puhtaks. Kõndisin edasi kuni jõudsin väikese mäe juurde. Vaatasin üle selle ja olin rabatud. Nägin suurt prügihunnikut. Ma ei saa aru inimestest kes prügi
sellepärast, et mets jõuaks perioodiliselt taastuda. Röövraie kontrollimatu metsaraie. Raie kogumaht 11-13 miljonit tihumeetrit aastas Mis on metsatööstus? Tööstusharu, mis tefeleb puidu varumise ja esmase töötlemisega. Mis on metsa tähtsus? 1) mets on kodus paljudele loomadele 2) mets on tähtsaim hapniku tootja Maal 3) metsad kaitsevad maapinda ja vett 4) metsad on kliimamuutuste leevendajad 5) metsad võimaldavad puhkust 6) metsad on loodusliku mitmekesisuse hoidjad 7) metsast saab korjata seeni, marju, ravimtaimi 8) metsast saab ehitusmaterjali 9) metsad hävitavad õhus kahjulikke mikroobe Mis on tarbija puit? Saematerjal, paberipuit, vineeripakud. Suurimad metsatööstusettevõtted. Imavere saeveski Järvamaal. Mida valmistatakse saepurust ja laastudest? Saepurust ja laastudest pressitakse kokku seina-ja mööbliplaate. Kuidas tehakse vineeri? Vineeri tootmiseks kooritakse pakkudelt õhukesed puidukihid ja need liimitakse risti üksteise peale.
1)Mis tähtsus on metsadel? 2)Nimeta 3 suurima metsamaa pindalaga riiki maailmas ja Euroopas. 3)Kirjelda ekvatoriaalseid vihmametsi. 4)Miks vihmametsade pindala kahaneb? 5)Kirjelda parasvöötme okasmetsi. 6)Kuidas majandatakse okasmetsi? 7)Mis vahe on arengumaade ja arenenud riikide puiduekspordis? 8)Miks metsade pindala väheneb? Nimeta piirkondi, kus toimub kiire metsamaa pindala vähenemine. 9)Mis on säästev metsade majandamine? 1)Metsad on elupaigaks paljudele taime-ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli-ja paberitööstusele. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest ja loovad puhkamis võimalusi. 2)Maailmas: 1. Venemaa 2. Brasiilia 3. Kanada Euroopas: 1. Soome 2. Rootsi 3. Sloveenia 3)Ekvatoriaalsed vihmametsad on võrdlemisi suure pindalaga, väga suure aastase juurde kasvuga kuni 50 kuupmeetrit hektari kohta. Palju metsa põletatakse maha
Kamerunil on suur potentsiaal metsasektoris- ta võiks olla üks suuremaid puidu ja muude puidutoodete eksportijaid- kuid seda piirab põhioskuste transpordi infrastruktuur, vihmametsa piirkonnaga riigis. Hiljutised reformide ja valitsuse töötlemata puidu ekspordi keeldu tõttu on suurendanud töödeldud puidu tootmist ja eksporti, kuid ka 30% langus töötlemata puitu. Kamerun oli varem suurim palkide tootja Aafrikas, ligi 60 protsenti kogust metsast on eksporditud. Umbes 80% metsadest on kas registreeritud või jaotatakse raielubasid mitmetele Prantsuse ettevõttetele. Peale ekspordi kasutatakse metsast saadavaid ravimtaimi seedehaiguste jm raviks. Metsast saadavaid vilju kasutatakse toiduks. Eksportimine · Riik ekspordib mitmeid puidust asju ja ka puitu. · Kustukummi, Pikikiudu saetud, väärispuit, tavaline puit, tubakas, presspuit, paber, tualetitarbed, puit
tagasi istutatakse, et puidutagavara ei väheneks • Puidu väärindamine tähendab puidu väärtuse kasvamist tema töötlemisel Ülevaade • Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru • Metsa võib raiuda sama palju, kui seda tagasi istutatakse, et puidutagavara ei väheneks • Puidu väärindamine tähendab puidu väärtuse kasvamist tema töötlemisel • Puiduklastri moodustavad metsa langetamine, materjali metsast väljavedu ja metsamaterjali esmane töötlemine Ülevaade • Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru • Metsa võib raiuda sama palju, kui seda tagasi istutatakse, et puidutagavara ei väheneks • Puidu väärindamine tähendab puidu väärtuse kasvamist tema töötlemisel • Puiduklastri moodustavad metsa langetamine, materjali metsast väljavedu ja metsamaterjali esmane töötlemine • Saksamaal tõenäoliselt paremini arenenud
Leemet oli metsas sündinud Linda poeg. Lindale ei meeldinud sugugi külaelu, kuid poja isale oli see meele järgi. Peale Leemeti isa surma kolis pere metsa tagasi. Linda vihkas kõike külaeluga seonduvat ning seetõttu tõotasid Leemet ja tema õde Salme, et ei koli kunagi külla elama. Metsas elas ka onu Vootele. Salmel oli metsas palju sõbrannasid. Leemet käis peamiselt läbi temavanuse poisi Pärtli ja rästiku Intsuga. Kahjuks hakkasid inimesed järjest metsast lahkuma. Näiteks Salme sõbrannad kolisid kõik oma vanematega külla elama. Leemet ja Pärtel käisid vahepeal salaja külaelu uudistamas. Nad kohtusid ka kena tüdruku Magdaleenaga, kes tutvustas poistele mitmeid tööriistu. Algul Leemet ja Pärtel põlgasid metsaelu, kuid lõpuks lahkus ka Pärtel metsast. Leemet tajus juba lapsepõlves, et elu metsas hakkab välja surema. Pärtel oli lubanud Leemetil hakata külas käima, kuid poiss ei täitnud sõbrale antud lubadust
põllumaade kasutuselevõtt metsade arvelt Suur põldude rajamine rikub ökosüsteemi Põllumaade rajamisega kaasnevad asulate ja teede rajamine kui suureneb metsade raiumine, siis suureneb ka kasvuhooneefekt VARIMETSANDUS Puidu ja metsaga seotud õigusrikkumised võib koondada samataoliste terminite alla, nagu ebaseaduslik metsandus, metsanduslik kuritegevus või varimetsandus Eestis ametlikel andmetel raiutud ebaseaduslikult metsa vaid mõni protsent kogu raiutavast metsast. Samal ajal arvavad keskkonnakaitsjad, et ebaseadusliku puidu osakaal on kuni 50% MIKS ON HALB ? Ebaseaduslikud raied lühikese ajaga nullida metsameeste ja looduskaitsjate aastatepikkuse töö Raiutud puit taastub metsas saja aastaga, ent hävinenud metsa ökosüsteemid võivad taastuda aastasadu või üldse mitte kunagi. Kui pole võimalust puidu päritolu ja legaalsust kontrollida, ei saa ka metsakasutust jälgida, suunata ja korraldada
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS JAANIPÄEVAST • Jaanipäeva tähistatakse Eestis 24. juunil • Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, millega tähistatakse Ristija Johannese sünnipäeva • Jaanipäeva ja- ööd tähistatakse laialdase jaanitulega • Sel päeval on korraldada rahvapidusid kui ka püha sõprade ja tuttavate keskel, kus grillitakse kas aias või looduses • Tänapäevalgi on jaanipäev eestlaste seas üks tähtsamaid pühi • Jaaniööl käivad armastajapaarid metsast otsimas sõnajalgasi, mille sõnajalaõis tähendab müütilist armastust JAANIPÄEV EESTI RAHVAKALENDRIS • Jaanipäev on rahvakalendris oliliseim suvepüha • Saaremaal nimetati jaanipäeva leedopäevaks • Leedopäevaks tuli hakata juba varakult valmistuma • Sel päeval oli enim hinnatud piimast tehtud toidud • Sel päeval tehti pühadetoitu, koristati tube ja köeti sauna • Vanarahvas arvas, et leedotuli ravib haigusi ja õnnistab
....................... 4 4.KOKKUVÕTE....................................................................................................................... 5 5.KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................5 2 1.SISSEJUHATUS See referaat räägib karikaturistist ja kunstnikust Hillar Metsast. Ma valisin selle kunstniku sellepärast, et ta karikatuurid on väga päikeselised ja naljakad ning ta joonistab väga hästi. See referaat räägib selle kunstniku eluloost ja kunstiteostest. 2.ELULUGU Hillar Mets sündis 15. Augustil 1954. aastal Tallinnas. Info vanemate kohta puudub. Tal on tütar oma abikaasa Kahti Metsaga. Tema esimene töökoht oli 1975. aastal filmistuudios Tallinnfilm. 1980ndast aastast töötab illustraatori ja karikaturistina
Tiina, nähes vanu sõpru, rõõmustas väga. 7) ühesõnalist ja vat- lauselühendit komaga ei eraldata Lepikusse jooksvat jänest koerad enam kätte ei saanud. LIITLAUSE: Komanõudvad rinnastavad sidesõnad: kuid, aga, vaid, ent, järelikult, seega, niisiis, see on, see tähendab. Koma mittenõudvad rinnastavad sidesõnad: ja, ning, või, ega, ehk. Rindlauses kasutan koolonit, kui selle asemele saaks asetada sidesõna sest või nimelt. Leidsime metsast palju marju: mustikaid, pohli, jõhvikaid. = Leidsime metsast palju marju, nimelt mustikaid, pohli, jõhvikaid. Alistavad sidendid: et, kui, kuni, sest, ehkki, olgugi, otsekui, justkui, selleks et, sest et, nii et, ennekui, sellal (sel ajal) kui, jne. KIIL eraldatakse muust lausest komade, sidekriipsude või sulgudega. Tänaval lebas elutu inimene minu meelest oli ta surnud , kuid keegi ei aidanud teda. ÜTE eraldatakse alati muust lausest komadega. Maarja, tule aita lauda katta!
Miks otsustasite just Kõige Meeldiv ja Ökoloogiline ja Ökoloogiline ja sellise küttesüsteemi ökonoomsem ökoloogiline ökonoomne ökonoomne variant kasuks? võimalikest süsteem. variantidest. Küttesüsteem on Küttepuud saab rajatud nii, et oma metsast oleks võimalik liita ka päikesekollektorid Elamu Elamu Elamu Elamu Muhus Läänemaal Tabasalus Leppneemes Ekspluatatsioon Meetodid ruumide Loomulik Suur soojust Tänu suurtele Maja keskel asuv pliit-
Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et kui lähed karujahile, pane säng valmis, aga kui põdrajahile, siis puusärk. Tõsi, üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut liigutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna. Võib olla kindel, et põder ei viitsi vaenlast jälitama hakata. Ohtlikud võivad põdrad olla pulmade ajal augusti lõpul, septembri alguses. Sel ajal kostub metsast põdarapulli mörisev soig. video http://www.youtube.com/watch?v=yen_EvEMQnI http://www.youtube.com/watch?v=DJakz2fbvfQ&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=VRUa9GugOmg&feature=related as t ul am an ku Tä n
eest; paljudel metsa põgenenutel säilis mitmeid aastaid lootus Eesti Vabariigi peatseks taastamiseks välisriikide abil. Kõrgemasse metsa ehitati maa-alused punkrid, kus sai aastaringi elada. Mehi, kes sellise elu olid sunnitud valima nimetati metsavendadeks. Nõukogude repressiooniorganid pidasid metsavendadele halastamatut jahti. Suur osa metsa peitunud meestest tapeti või saadeti pärast tabamist Siberisse. Viimased põhjamaade robinsonid tulid vabatahtlikult metsast välja alles seitsmekümnendate aastate alguses. Pilte metsavendadest: Isa mälestus Mu isa oli loomult lahke ja lõbus mees. Ainult ühel teemal ei rääkinud ta sõnagi. Mitte kunagi. Sulges suu või läks lihtsalt ära. Need olid metsavenna-aastad, meenutab Meelis ... Meelis Mõttuse isa Harry Mõttus (1921-1991) hakkas metsavennaks juba 1940. aastal. Et Harryl veresüüd polnud, tuli ta vabatahtlikult metsast välja 1954. aastal.
See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna. Võib olla kindel, et põder ei viitsi vaenlast jälitama hakata. Ohtlikud võivad põdrad olla pulmade ajal augusti lõpul, septembri alguses. Sel ajal kostub metsast põdarapulli mörisev soig. Põdraema kannab vasikat 8 kuud ja toob aprilli lõpul või mai alguses ilmale ühe, harva kaks vasikat. Vastsündinult kaaluvad vasikad 6...15 kg ja on kaetud heleda titekarvaga. Kuid nad kasvavad ruttu, võttes ööpäevaga kaalus juurde kuni 2 kg. Metsast leitud ja koju viidud põdravasika saatus on tavaliselt kurb. Nad harjuvad inimese hoolitsusega ega ole võimelised vabas looduses elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. Põder on ilus loom
Ta teadis, et tema tulevik ei ole seotud Vargamäega. Mõned soovivad pärandit edasi kanda, mida on põlvest-põlve suguvõsas edasi antud, aga mõned ei soovi ning keegi ei saa neid ka selleks sundida. Andrus Kivirähu raamat "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab Leemetist ja tema perekonnast, kes ainsate inimestena on jäänud veel metsa elama, ülejäänud on läinud külla, sest see on kaasaegsem ja mugavam elupaik. Leemet ja tema perekond ei mõtelnudki metsast lahkuda, sest ka nende esivanemad on aastasadu metsas elanud. Metsast lahkudes unustaksid nad õigepea ussikeele, millega saab loomadega kõnelda ja neid kuuletuma sundida, aga nemad ei ole nõus vanu tavasid ja uskumusi eemale tõukama ning koos teistega külla minna. Leemeti suurim soov oli näha Põhjakonn taevalaotuses lendamas ja raudmehi alla neelamas. Külla minnes oleks ta pidanud sellele unistusele selja pöörama aga seda ta ei suutnud teha.
Võib-olla oleme ahvide sugulased kuna nemad omasid kõige suuremat potentsiaali abstraktse ajutegevuse tekkeks. Ehk oli see üks põhjuseid miks inimahvid tulid puu otsast alla ja haarasid pihku teravad kivid, et lihtsustada oma igapäevaseid tegevusi. Pika peale said teravatest kividest juba sihikindlalt valmistatud luunoad ja kivikirved ning kaua ei läinud kui need vastsed ,,inimesed" kolisid koobastesse. Natukese ajaga tuldi välja metsast ja koliti avamaale, kus toidu hankimine muutus mitmekülgsemaks. Isased jahtisid metsas ulukeid ja lapsed ning emased korjasid metsast seeni, marju, juurikaid ja muud söödavat. Sellise tööjaotuse tõttu kujunes mehe positsioon perekonnasUlukite nahast tegid nad endale riideid, et ilmastikuoludega hakkama saada. Kui aga toidumoon hakkas piirkonnast otsa lõppema, siis hakati rändama parematele jahimaadele. Kui nüüdseks juba täieõiguslikud inimesed siiamaani
enese toitjat palju loota ei olevat ja kellele ta sellepärast suuremat pärandust ei lubanud kui ühe noore künnihärja. Targemad vennad kasutasid lolli venna härja kordamööda kündmiseks. Ühel päeval ilmub härja juurde võõras mees. Ta räägib härjaomanikule, et ärgu ta andku härga vendadele kasutada, mingu turule ja müügu maha. Noormees märkas, et külamehel on õigus ning nii ta turu poole tõttaski. Tema teekond käis suurest metsast läbi. Väljas oli vinge tuul. Kaks ligistikku puud triikisid kõikudes teise külge ja sünnitasid aeg-ajalt kiiksatusi. Härjakaupmees jääb kiiksatusi kuulama. Mehele kostab kõrva: ,,Vaata, jälle üks kiiks!" Mees hakkab härga müügiks pakkuma. Ta küsib mitu küsimust ja saab alati vastuseks ,,Kiiks!" Lõpuks seob mees härja puu külge kinni ning liigub kodu poole. Vennad hakkavad härja järele pärima ning noorem vend räägib loo ausalt ära
Tänapäeva Eesti inimeste ja looduse vahelised suhted Veel paar tuhat aastat tagasi sõltuti suuremalt jaolt looduses, mis andis inimestele kõik eluks vajaliku. Loomad andsid naha, millest valmistati riideid ja eluasemeid, luid millest valmistati erinevaid tööriistu ning liha, mis täitis inimeste kõhu. Metsast saadi erinevaid taimi, marju toiuduks ning puitu olmeesemete valmistamiseks. Tänutäheks hoiti ja kaitsti loodust. Tänaseks on inimesed aga kahjuks palju muutunud. Jääb mulje nagu hoolitakse vaid oma enda heaolust ning selle saavutamiseks ei hoolita ümbritsevast. Kuid miks on kulgenud inimeste ja looduse vahelised suhted tänapäeva Eestis halvaks? Kui veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad, tegeledes
sinikas jt.). Tüüpilisemad okasmetsade puud on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga, ebatsuuga, kadakas, jugapuu, seeder, sekvoia ja seedermänd. Eesti metsa tuntuim puu on kuusk. Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. Kui puu kasvab,
tõrvikuidvõiküünlaid. Kunajaaniööolimaagilineaeg,siissaiselöölennustadajaomatulevikkumäärata. Üksvõimalusolijaaniöölsõnajalaõitotsida.Sõnajalaõisõitsebainultjaaniööl.Kes selleõieleidis,pidisaamarikkaksjaõnnelikuks,samutihakkastamõistmakõigi lindude,loomadejainimestekeeltningsaiteadmisedkõigimaailmaasjadekohta. Sõnajalaõit tuli reeglina otsida üksinda ja leitud õis tuli viia kohe metsast välja. Hilisemalajaloliagaarmunuteltavaksminnakahekesisõnajalaõitotsima. Korjatikaüheksaerinevatõitkimpujapandiseeöösekspadjaalla.Usuti,etniivõis uneskallimatnäha. Usuti,etjaanikasteonmaagilisetoimega.Sellepärastpestihommikulkasteganägu. Kuijaanikasteskukerpallivisati,siisvõisseljavalustlahtisaada. TavaksolikäiaJaanikivijuuresohveradamas.Usuti,etkuivastusedakivisuruda haigekäsivõijalg,siisseesaiterveks.
Metsad on suured piirkonnad, mida katavad peamiselt puud, aga ka teised taimed. Tänapäeval katab mets umbes 30% maismaast. Mets on inimesele mitmeti vajalik. Metsast saadud puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks. Ta on üks peamisi energiaallikaid ja inimesele isegi koht, kust hankida toitu ja leida kaitset. Tänapäeval, suure metsade raiumise mahu juures, on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Mets on ju üks põhilisi hapniku allikaid maakeral. Tal on oluline roll globaalses aineringes. Metsade pindala kiire vähenemine võib põhjustada aga suuri globaalseid muutusi.
Kalevipoeg puistas ligi pool päeva väsimata vaenlaste ridades mehi maha. Lõpuks vaenlased aga taganesid. Siiski olid omad mehed palju viga saanud ning mitmed neist langenud. Kalevipojal tekkis janu ning ta läks lagendiku lähedal keelt kastma. Ta jõi nii palju, et põhja ainult muda jäi. Selle järve ümber maeti kõik lahingus langenud. Paar päeva raviti haavu ning teritati tapreid. Kolmandal päeval aga asus vägi uuesti teele ning seekord jõuti Võhandu jõeni. Kalevipoeg kandis metsast kive ja tõi metsast puid. Olevipoeg aga ehitas silla valmis. Vägi oli just üle silla jõudnud, kui sõda uuesti algas. Seekord kestis sõda seitse päeva. Kord ühes kohas, kord teises. Kui Kalevipoeg Sulevipoja surmast kuulis andis ta Alevipojale ohjad üle ning lahkus ise lahinguväljalt. Alevipoeg võitles edasi sama vägevalt nagu Kalevipoeg oli võidelnud. Sulevipoeg matmiskohale tehti kõrge küngas ning paigutati künka otsa pott kividega. Paljud langesid ning eesti pojad väsisid
Suur probleem on muutustes ja selles, et ei suudeta muutustega kaasa minna. Autori sõnum on see, et inimesed on kaotanud võime elada loodusega kooskõlas. Kõik inimesed peaksid tegema nii nagu nende arvates on õigem ja parem, mitte järgima kedagi teist. Inimene peaks jääma iseendaks, mitte olema kellegi teise moodi. Inimesed peaksid hoidma vanu kombeid ja tavasi, et säilitada kultuur ja uskumused. 2. Johannes - Külavanem, kes siiralt uskus, et kõik inimesed peaksid tulema metsast külla elama, uued kombed ja usu vastu võtma ning end ristida laskma. Ta uskus pimedalt kõike, mida rääkisid talle raudmehed ja mungad, sest arvas, et nood on maailmas ühed targimad inimesed. Leemet - Viimane mees, kes teadis ussisõnu. Ta austas vanu traditsioone, kuid oli uudishimulik külaelu suhtes. Temas avaldusid nii õrnad tunded kui ka ürgne metsikus Leemeti ema Linda - Võimukas ja iseseisev naine. Armastas meeletult oma lapsi ja tegi nende heaks kõik
tõstes sellega ühtlasi puistu väärtust. Harvendusraietel saate, kujundades vastavalt metsa kasutamise eesmärkidele puistu koosseisu ja vormi, mõjutada puude ja puistu kui terviku kasvu ja arengut. Harvendusraiega antakse kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele, parendatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet tormi- ja lumekahjustustele ning putukkahjuritele ja seenhaigustele. Lisaks võetakse kasutusele nende puude puit, mis metsast nagunii looduslikult välja langeksid. Pärast valgustusraiet kasvab puistus 20006000 puud hektari kohta, aga küpses eas (enne uuendusraiet) puistusse mahub umbes 400600 puud hektari kohta. Rohkematele napiks valgust, toitaineid ja vett. Harvendusraie tulemuse mõju võib võrrelda porgandite harvendamisega. Juhul, kui harvendusraieid ei tehta, toimub nn looduslik harvendus. Osa puid lihtsalt kuivab ja sureb valguse ning toitainete vähesuse tõttu.
meeneid . Madis mõkerdas maasturi meega mustaks . Moekas mammi marssis maasturisse . Mammi mühatas mustusele . Mindi maasturiga maale . Maal mammi mustuse maasturist minema meelitas . Madis mängis mõned minutid mänguasjadega , mis mammi marketist muretses . Maal meeldis madisele mammi mehe Marguse merisiga .Mammi , mees Margus marssisid metsa maasikale . Madis mängis meriseaga mõnda aega . Merisiga marssis mõmisedes majja magama . Margus , mammi marssisid mõmisedes metsast majja . Madis moosis mammit moosi meisterdama . Mammi meisterdas maasikatest magusa moosi . Margus , Madis , Mammi mugisid meelalt moosisaiu .
TEGUTSEMINE ILVEST VÄGA METSA ALL EI KOHTA. TAVALISELT KUI INIMENE TOITUMINE METSAS KÄIB MAGAB ILVES PÄEVAUND. ILVES ANNAB EESTIS TAPAB ILVES TOIDUKS ENDAST MÄRKU VEEBRUARIS JA PEAMISELT JÄNESEID JA MÄRTSIS. KOIDU JA LOOJANGU METSKITSI, SOBIVAD KA AJAL VÕIB METSAST KUULDA NÄRILISED, LINNUD JA TEISED EMASLOOMA MADALAT KISKJAD, NÄITEKS KÄHRIKUD JA NÄUGUMIST JA TALLE REBASED. TALVEL EELISTAVAD VASTAVATE ISASLOOMADE ILVESED JAHTIDA SÕRALISI. RABEDAID MÖIRATUSI.
Pokumaad olnud võimalik liigitada koos teiste Päkapikumaade ja muude isikupäratute ettevõtmistega ühte patta. Sellesuguste segaduste vältimiseks annab Edgar edasi ka oma kujutluse Pokumaast ja selgitab miks üks või teine mõte tema omega kokku ei lange. Paljud on pakkunud välja, et Padasoomäe ehitised võiksid olla tavalised ümarpalkehitised. Variandina on kaalutud ka Padasoomäe enda metsast võetud puude maha raiumist ja nendest tarede ehitamist. Mõlemad variandid on Edgari meelest täiesti sobimatud, sest kumbki poleks Pokuraamatu tegelasele Puukole sobiv variant. Samuti oleks teise variandi kasutamine vastuolus kogu Pokumaa olemusega. Mets, mis on Pokumaa olulisim osa, tuleks maha raiuda ja veel eriti laialdaselt, sest puu pole ehituseks eriti sobilik ja paari elamu jaoks läheks tohutult puid vaja.
Möödus veel paar aastat, Matil ja Lindal oli nii palju raha, et nad ei jõudnud seda isegi üle lugeda. Mati rääkis Lindale, et selle raha eest võiksid nad endale linna suure ja uhke maja osta. Linda ei olnud sellega nõus, vaid tahtis veel koguda, sest mõtles ka ühisele tulevikule ja pere loomisele, et nad ei peaks kunagi millestki puudust tundma. Matile see mõte aga ei meeldinud, tema oli kärsitu ning tahtis metsast ära linna saada, et paremat tööd ja suuremat maja saada. Tema arvas, et nad saaksid oma elu kohe praegu palju paremaks muuta. Lõpuks vihastas Mati ennast siniseks ja mõtles, et pühib tolmu jalgelt - võtab kõik raha ja lihtsalt lahkub. Saabus öö, Linda magas, aga Mati oli veel ärkvel. Mati läks vaikselt teise tuppa, võttis suure koti, kuhu pani kogu teenitud raha ning põgenes kodust. Mati läks
pea tähendaks konkreetset isikut, kolju aga sai sümboliseerida kogu surnud kogukonda. Arvati ka, et surnud esivanemate hinged saavad kokku ja ühinevad kogukonna hingeks. Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. Uskumine oli väga tugevasti seotud loodusega. Looduse püha paika austati, inimeselt nõuti seal rituaalset käitumist. Metsa astudes pidi teda lahkelt tervitama, lahkelt kõnetama, et mets hoiaks seal viibijat hädaohu eest ja ka õnnetuste eest. Inimene oli metsast sõltuvuses, metsast sai puitu nii ehituseks, kui ka tarbeesemeteks, metsa arvelt sai laiendada ka põllumaad. Taara üle on palju arutatud. Kroonikud on nimetanud ka Tharapitat, mis aga tõenäoliselt on tulnud appihüüdest " Taara avita!", tema poole karjuti appi tavaliselt lahingus.Taara oli Eesti usundi võtmefiguur ja olevat sündinud 13.sajandi algul Ebavere mäel. Rahvas pidas Taarat vägevaimaks jumalaks, kes müristas ja ka valitses välku. Tara kuju kohta ei ole
Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et kui lähed karujahile, pane säng valmis, aga kui põdrajahile, siis puusärk. Tõsi, üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna. Võib olla kindel, et põder ei viitsi vaenlast jälitama hakata. Ohtlikud võivad põdrad olla pulmade ajal augusti lõpul, septembri alguses. Sel ajal kostub metsast põdarapulli mörisev soig.Põdraema kannab vasikat 8 kuud ja toob aprilli lõpul või mai alguses ilmale ühe, harva kaks vasikat. Vastsündinult kaaluvad vasikad 6...15 kg ja on kaetud heleda titekarvaga. Kuid nad kasvavad ruttu, võttes ööpäevaga kaalus juurde kuni 2 kg. Metsast leitud ja koju viidud põdravasika saatus on tavaliselt kurb. Nad harjuvad inimese hoolitsusega ega ole võimelised vabas looduses elama. Vangistuses aga
Mets Metsast üldiselt Põnevaid fakte metsa kota. Mis on mets? Millised taimed kasvavad metsas? Kuidas kujunevad metsad? Abiootilised keskkonnategurid Mets ja valgus Mets ja soojus Mets ja sademed Mets ja tuul Erinevad metsa tüübid Harilik mänd(Pinus sylvestris) Harilik kuusk (Picea abies) Sanglepp (Alnus glutinosa) Pruunkaru Elavad suurtes metsades Ta on suur ja tumepruuni karvaga Ta kõnnib talla peal Söövad taimset ja loomset toitu Talve veedavad talveunes, novembristmärtsini REBANE Kohastunud igasuguste keskkonnatingimustega On kõigesööja: marjad, limused, hiired, linnud Suurema osa aastast veedab üksinda On ettevaatlik Ilves · Elab risurohkes metsas · Eelistab erakuelu ...
järves on algselt 170 000 liitrit vett. Eksponentsiaalne kahanemine Kasutatakse siis kui arv kahaneb kindla protsendi võrra teatud aja jooksul. n p A = a 1- 100 A on lõppväärtus a on algväärtus p on protsent n on ajavahemik Näidisülesanne 2 Metsas on enne raiet 80 000 puud. Puuraidurid plaanivad teha tööd 4 päeva, võttes maha iga päev 5% allesjäänud metsast. Mitu puud jääb metsa alles? Tänan tähelepanu eest!
8.kl Asukoht Kuninglik Chitwani rahvuspark Nepalis tekkis 1973. aastal väikese ninasarvikute kaitseala suurendamise tulemusena. See on esimene kaitse alla võetud territoorium selles riigis. Pargi rajamine Kuni 1951.aastani oli Nepal välismaalastele suletud riik,Chiwani piirkond aga peaaegu asustamata Aastal 1960 saadi sel territooriumil jagu maalaariast,mis tekitasmassilise uute asukate juurdevoolu Suured metsaalad raiuti ja juuriti metsast puhtaks ning muudeti põllumajandusmaaks Ninasarvikute salaküttimise piiramiseks organiseeriti 1962.aastal neile aastal neile Rapti jõest lõuna pool väikene kaitseala 1973. aastal seda territooriumi laiendati ning nimetati Chitwani rahvuspargiks. Taimed Kuninglikus Chitwani rahvuspargis esineb kahte põhilist tüüpi metsi.Levinumad neist on kürgemal asetsevatel aladel kasvavad metsad. Peale nende kasvab siinsetes metsades liik Terminalia
Samuti puhastab ta atmosfääriõhku ja rikastab seda hapnikuga. Oluline on mets ka veekogude seisukohalt, kuna on vete puhastajaks. Inimestele annab mets marju ja seeni ning ehitusmaterjali. Oma kasu saavad ka fauna ja floora, kellele pakub mets elupaika ja toitu. Inimesed saavad mõistliku tegevusega metsa kasulikkust tunduvalt suurendada, luues üha enam uusi võimalusi selle kasutamiseks. Paraku ka vastupidi oskamatu ja hetkehuve tagaajava kasuahne tegevusega võib metsast saadavate väärtuste hulk ja selle kasulikud omadused tunduvalt väheneda või halvemal juhul viia metsa isegi hukuni. Et seda ei juhtu, on vaja südametunnistust ning laiendada oma teadmisi metsast ja selle kaitsmisest, see kehtib nii riigimetsade kui ka erametsade kohta. Metsade majandamine nõuab väga palju hoolt ja vaeva. Kuna nende kasvuperiood on väga pikk, siis ei ole kerge kasvatada elujõulist metsa, selleks on vaja palju abilisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
