või lunastus on kättesaadav maapealses elus · Brahmanism (nimetus tuleb India preestri nimetusest "brahmaanid") preestrikeskne ohverdamisusund, jumalate roll oli usundis oli väike, kõige tähtsamad olid preestrid ja ohverdamised · Hinduism Hinduismi pühad tekstid · Vedad Kõige vanem on Rigveda. Kirja on panema hakatud alates 1200 a. eKr, kirjas on 1028 hümni e. suktat. Hümnid pühendati jumalatele, nt. jumal Agni (tuli). Kõige pikem hümn on pühendatud Somale. · Upanisadid e. istungid · Eeposed India kaks eepost - ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana" · Brahma raamatud Vedade kommentaarid, preestrite käsiraamatud Teoloogia · Brahman kõige kõrgem ja absoluutsem jumal; kirjeldamatu, kõike teadev, kõikjal viibiv, kõige põhjustaja · Atman "hing", annab elu kõikidele olenditele, inimesed olev surematu osa hing e. Atman
Deijng, Intuitsion- Anhängern Zhuangzi Meditation, Yang-Yin ¹ 1) die Glaubensbe kanntnis 2) 5 maliges Gebet 3) Spenden 4) Fasten in Ramaden 5) Pilgrfafrt nach Mekka ² Deevas: Indra, Agni, Soma, Savitri, Rudra, Prajapati, Visnu, Aryaman, Ashvinid. Ganesa, Hanuman, Rama und Krisna. Göttinnen: Sarasvat, , Prithv, Lakshm, Sarasvat, Parvat, Durg und Kl ³- 1)der Gott existiert 2)alle Menchen sind göttlich 3)religiöse Harmonie 4)Einheit durch Liebe 5) 3 Wissen: Gita- des Heilige text Ganga- der heilige Fluss Gayatri- der Heilige Gebet
jumalad Visnu ja Siva. • Indra: tormi-, vihma- ja sõjajumal • Visnu: maailma looja • Krisna: austatuim jumal, jumaliku armastuse kehastaja • Siva: jumalik hävitaja, võim surma ja hingede vabastamise üle • Agni: tulejumal • Varuna: veejumal • Yama: surma- ja kohtumõistmise jumal Budism • Umbes 500 aastat eKr tekkis õpetus, mida nimetatakse budismiks. • Selle rajas mees nimega Gautama. • Buddha järgijate sihiks oli nirvaana saavutamine. Ganges on hindudele püha jõgi Budistlik klooster Tiibetis Muud saavutused • Hindud leiutasid numbri ,
India Tuhande Jumala Maa India Vabariik Riigikeel: hindi Pealinn: New Delhi Pindala: 3 287 590 km² Rahvaarv: 1 129 866 000 Jumalad Indra: tormi-, äikese- ja sõjajumal Visnu: maailma looja, hoiab maailma käigus Krisna: kõige austatum jumal, kehastab jumalikku armastust Siva: jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle Agni: tulejumal Varuna: veejumal Yama: surma- ja kohtumõistmise jumal India enne II Maailmasõda Olipikka aega Briti koloonia Iseseisvusvõitlust juhtis India Rahvuskongress 1920. a lõpus saavutas võimu Jawaharlal Nehru, kes pooldas India iseseisvumist Rahvuskongressi ja vabadusliikumise juhiks sai Mahatma Gandhi, kes oli rahumeelseim inimene peale Jeesus Kristust Iseseisva India kujunemine 1947. a jagas Briti valitsus India usu põhjal kaheks dominiooniks
25,00 100,00 kr 10,00 EEK $1,00 13. Eemalda rahavormingud 10,00 20,00 14. Muuda komakohtade arv 3 kohta pärast koma 2,23456 14 20,12 23,567898 15. Muuda rea kõrgus vastavalt lahtris olevale numbrile 20 40 5 Tere 16. Lisa kommentaar lahtrisse A82 - "See on oluline lahter" 17. Muuda A87 lahtri kommentaari - asenda Agni nimi oma nimega 18. Muuda A91 kommentaari kast suuremaks ning muuda see püsivalt nähtavaks 3. font Verdana Läbikriipsutatud Nimi Päev m5 H2O m2 H2SO4 Nimi Vanus Õed/vennad Juku 14 3 Riho 15 2 Raivo 29 2 Keskmine 23 2 A
FILOSOOFIA 10/12/2008 19:09:00 Idamaade filosoofia Hinduism Induse j6e j2rgi tuleb nimi alguseks loetakse 3000eKr polyteistlik mitmete jumalatega usk Hinduism tolerantne usund samaaegselt v6ib j2lgida mingeid teisi religioone. Jumalaid ei kummardata vaid usutakse Hinduism p6hineb pyhadel tekstidel e veedadel Veedasi on 4 t2htsamat 1)indra 2) Agni 3) Soma 4) Varuna jagatakse kolme kategooriasse hymned jumalatele veedade seletused upanisaadid hinduismi filosoofia alusteks P6him6tted (aluste) Atman ja Brahman on identsed Brahman on igavene n2htusliku maailma n2ilus e maaja sansaara, karma seadus mok`sa Hinduismi kolm t2htsamat jumalat Brahma looja Vi`snu h2vitaja `siva loovus need kolm moodustavad yhtse kolmiku, visnu ja siva on vastandid, keda brahma pyyab tasakaalustada Hinduismi suunad
5 Leesik, Leida 2200 446,04 1753,96 57,2 440 Keskmine 4390 905,94 3484,06 114,14 878 NB! Kasutada absoluutseid aadresse palk-tulumaksuvaba)*tulumaksuprotsent läheb 13% brutopalgast täida lahtrid Palgakulu kokku 4904 6743 3555,4 9011,1 2697,2 5382,14 Agni Laats: Etteantud näidise põhjal teed siia lehele arve. Prindi eelvaates peab arve vorming mahtuma A4 formaadile. Ülesannet tegema hakates kustuta kommentaar
Usupärimused kirjeldavad muinasaegseid või ebamaiseid sündmusi, samuti sisaldavad need müüte maailmast ja jumalatest. Need on kirjutatud väga vanas india-aaria keeles, mida nimetatakse veeda- sanskritiks. India vanima ajajärgu kirjandust nimetatakse esimeseks veedakirjanduseks, millest tähtsaim on "Rigveda", mis koosneb 1028 hümnist muinas-india jumalatele. Kokku on jumalaid 33 kuni 3339! Jumalad jagunevad nagu maailmgi kolmeks: maad valitseb Agni (,,tuli") ja Soma (,,joogiohver"), õhuvalda piksejumal Indra ning tormi- ja äikesejumalad Marutid ja Rudra, taevast valitsevad Mitra (,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit). Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad
Parim kogukonna liige peaks olema Muhamedi asemel. 14. Sufism ise vaja tundma õppida usundit. 15. Dervisid erakud, kes kuskil ise õpivad ja otsivad religioosset kogemust. Judaism Lineaarne maailma tunnetus algus ja lõpp. Hinduism 1. Hinduism tsükliline maailmatunnetus on kordused. 2. Indra äikese ja sõjajumal. 3. Varuna ja Mitra kaksikute paar. Ül. Maailmakorra hoidmine. 4. Agni tulejumal. 5. Jama surmajumal. 6. Ganga jõujumalanna 7. Trimurti: a. Brahma looja b. Visnu kaitsja, hoidja. c. Siva hävitaja. 8. Kaali surma ja hävingu jumal 9. Veedad jumalatele pühendatud hümnid. 10. Upanisadid filosoofilised vestlused õpilaste ja õpetajate vahel. 11. Mahabharata ja Ramajaana india eepos. 12. Puraanad - lihtsamale rahvale hinduismi põhivarad kirja pandud. 13. Suutra mõttesalm, käsiraamat, õpik. 14
EESTI TURISMIGEOGRAAFIA Muhu ja Vormsi saar Pärnu 2009 Koostas: TÜ Pärnu kolledzi I kursuse üliõpilane Agni Liiva, agni[email protected] Muhu saar Muhu on Eesti saartest suuruselt kolmas saar, esimesed inimesed asustasid saare ligikaudu 2500 a. eKr. mille tunnistuseks on teise aastatuhande algusest säilinud kivikalmed ning Päelda ja Linnuse maalinnad, mille varemeid võib praegugi näha Linnuse külast mööduvalt Kuressaare-Kuivastu maanteelt1. Muhus olid tuntud lisaks meresõitjatele ka oma rändavate käsitööliste ja ehitajate poolest. Just nende inimeste oskused on spetsiifilise Muhu
· India jooga vedad hinduism budism · Hiina taoism konfutsianism 3 India Harappa kultuur 3000 e.Kr aarialased 1500 e.Kr · rya külalislahke, õilis, hiljem "teadja" · sanskrita kunstipäraselt korrastatud Veda teadmine 15001000 e.Kr · Rigveda hümnide teadmine · Smaveda viiside teadmine · Jadzurveda ohvrirituaalide teadmine · Atharvaveda loitsude teadmine Jumalad Agni, Vaju, Surja, Indra, Pradzapati, Mitra, Varuna, Vrita, Rudra, Purusa 4 · Vedade jumalad 5 4 asrama't brahmacharya õpilane grihastha perekonnapea, majapidaja vanaprastha mõtisklusse tõmbunu, metsaelanik samnyasi maailmast loobuja, kerjus aranyakad metsaraamatud upanisadid istungid 6.saj e.Kr · Chandogya-upanisad,
mütoloogilised narratiivid on lõpetamata, st neil puudub algus ja lõpp. Nad ei olnud mõeldud jutustamiseks vaid pöördumiseks jumala poole. Taevasfääri jumalatest olulisemad on: taeva ja maailmakorra jumal Varuna ning maailmakorra ja päikese kulgemise jumal Mitra. Jumal Visnu on Rigvedas vähetähtis. Oluline on veel koidujumalanna Ûsas. Õhuruumijumalatest on olulisem tormi-, äikese- ja sõjajumal Indra. Maasfääri jumalatest tulejumal Agni. Veedades on ka rituaalhümne, dialooghümne ning loitsulaadseid hümne. Samaveda on suhteliselt vähetähtis tekst. Saman tähendab laulu, seega on Samaveda kogum laule, mida preester laulis. Tegemist ei ole iseseisva tekstiga, sest see sisaldab palju värsse Rigvedast. Samaveda 1549 värsist ei ole ainult 75 pärit Rigvedast, kusjuures ei ole arvestatud algteksti hümnide piiridega. Samavedale liitus neli traktaati, kuidas seda kasutada.
Hinduism ei viita ühelegi maailmas olemasolevale reaalsusele Hinduism eksisteerib vaid eurooplaste peas (nende kogemuses), mis annab India kultuurile struktuuri ja sidususe Mõiste "hinduism" tekkimise ebamäärasus Hinduisimil on tohutu hulk lokaalseid vorme, erinevusi ja sisemisi vastuolusid. 33. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, "tegevusvaldkondi" ja omavahelisi suhteid. Agni (skr "tuli"), india mütoloogias tulejumal, veedade tähtsamaid jumalaid. Agni on ohvritule personifikatsioon ning sellisena inimeste ja jumalate vahendaja. Koldetulena alati kohalolev ja kaitsev. Ka kodu-, preestrite-, abielu-, maasfääri jumal. "Inimkonna kaitsja". Agnil on 2 palet: leebe ja raevukas. "Rigveedas"samastatakse teda vahel Rudraga, kelle hiljem asendas Siva. Agnit kujutatakse punasena, kahe või kolme peaga, mitme käega, pika habemega ja leekidest riietes.
Rudolf Otto järgi: Religioon – inimese suhe üleloomuliku tegelikkusega ? Religioon kui müsteerium; kogemus on kui religiooni olemus; kogemused väljenduvad erinevalt kultuuriti Emilie Durkheimi järgi: Religioon – inimlik, sotsiaalne, kultuuriline fenomen ? uskumuste ja praktika, ühtlustatud kompleks, mis on suhestatud pühadusega; (Jumalad: Veedade perioodil nt Agni, Indra, Varuna, Vayu; Hinduismis Brahma, Brahmani, Višnu, Lakšmi, Krišna) 41. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid. 1. Indra - õhuvalla võimsaim, tähtsaim jumal. Igavesti noor. Äikesejumal, vihma toov (seega viljakus), mao/lohe Vitra tapja seega vägev sõdalane, sõjajumal. Kujutatud piksenool käes. Juhib ka teisi jumalusi, näiteks Agnit. Devade juht. 2. Mitra & Varuna
tunnistav immanentne usundivorm (religioonivorm) Indias on rahvaloenduse käigus registreeritud kuskil 1600 keelt. Usku kui sellist seal pole. Seal on Harma – pigem reeglite kogum. Hinduism on pika elueaga religioon. 33. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid. Tähtsamad Veedades toodud jumalad on: 1. Indra (ikese- ja taevajumal) 2. Agni (tulejumal) 3. Surya (seotud Päikese ja pühapäevaga) 4. Vayu või Pavana (tuulejumal ja jumalate sõnumitetooja) 5. Varuna (veejumal) 6. Yama (surma- ja kohtumõistmise jumal) 7. Soma või Chandra (seotud Kuu ja esmaspäevaa ja loetakse taimede valitsejaks) 8. Kuvera (deemonite päälik, seotud allilmaga) INDRA - Jumalate päälik ja vihmade saatja. Arvatakse olevat Universumi kaitsjaks ja ida poolse veerandi valitseja. Indrat kirjeldatakse kui tugeva kehaehitusega meest,
Eesti Loodus 8/2008 artikkel: Naftareostus, meie kalade argipäev Randel Kreitsberg, Arvo Tuvikene Eesti Loodus 1/2004 artikkel: 60 000 000 000 kilo naftat Soome lahel ehk millal on oodata naftakatastroofi Läänemeres Ingrid Maasik, Helen Arusoo Eesti Loodus 9/1999 artikkel: Õlikatk pole kadunud Vilju Lilleleht Eesti Loodus /2003 artikkel: Õli vees kuidas seirata tagajärgi V.Lilleleht Eesti Loodus 5/2008 artikkel: Kuidas aidata õliseid linde? Murel Merivee, Agni Kaldma http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/naftareostus_evelin.htm www.riigikontroll.ee/.../7050_jointfinalreport_helsinkiconven_sostra_rasso_16.03.2005_lopp. pdf http://www.epl.ee/?artikkel=279686 http://www.wwf.fi/wwf/www/uploads/pdf/elf_kasiraamatu.pdf 13
· Usupärimused kirjeldavad muinasaegseid või ebamaiseid sündmusi, samuti sisaldavad need müüte maailmast ja jumalatest. Need on kirjutatud väga vanas india-aaria keeles, mida nimetatakse veeda-sanskritiks. · India vanima ajajärgu kirjandust nimetatakse esimeseks veedakirjanduseks, millest tähtsaim on "Rigveda", mis koosneb 1028 hümnist muinas-india jumalatele. Kokku on jumalaid 33 kuni 3339! Jumalad jagunevad nagu maailmgi kolmeks: maad valitseb Agni (,,tuli") ja Soma (,,joogiohver"), õhuvalda piksejumal Indra ning tormi- ja äikesejumalad Marutid ja Rudra, taevast valitsevad Mitra (,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit). · Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). · 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4
veda vid = tarkus 7 Kõige varasem teos on Rigveda (värsitarkus). Hümnide kogumine algas 1200 eKr. Rigveda käsitleb mütoloogiat, sisaldab 1028 hümni erinevatele jumalatele. Oluliseimad on Taevasfääri jumalatest: taeva ja maailma korra jumal Varuna koos maailma korra ja päikese kulgemise jumal Mitraga. Jumal Visnu on Rigvedas vähetähtis. Oluline on veel koidujumalanna Usas. Õhuruumijumalatest on olulisem tormi-, äikese- ja sõjajumal Indra. Maasfääri jumalatest tulejumal Agni. Samas, hinduismis ei ole loomise lugu nii oluline, sest selle religiooni kese on eelkõige igavese kõiksuse tunnistamine ja tajumine. Islamis, mis on tänapäeval suuruselt teine religioon maailmas. "Allah" on nimi, mida muslimid ( isalmiusulised) kasutavad kõrgeima olendi Jumala Jumala kohta. Allah on moslemite arvates ainujumal, kes on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Mõneti on
arusaamadega on see müüt [V. Sazonovi artikli järgi] seotud? 31. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist? 32. Arutle [nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile] teemal, kas hinduism on religioon või mitte. 33. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, "tegevusvaldkondi" ja omavahelisi suhteid. Agni-tulejumal(vene k tuli).Indra-äikesejumal/taevajumal, ta on kige populaarsem jumal, temast kirjutati kõige tuntuimas mandalas:nr33)Vayu-tormi/tuuejumal,ta aitab hoida maailma korras. Ähvardab ja karistab inimesi, kui nad rituaale ei tee. 34. Kirjelda [nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile], kuidas suhestuvad Tamili rahvausundis braahmanlikud "suured jumalad" ja kohalikud "külajumalad". 35. Kuidas on seotud Kirde-India hõimureligioonid ja (nt Kmakhy templiga seotud)
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Pärnu Kolledz Triin Karp, Agni Liiva, Pire-Mari Perri MITTETRADITSIOONILINE MAJUTUSTOODE JA ELAMUSTOODE EESTIS Referaat Juhendaja: Lektor Tiina Viin Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................ 3 1. ÖKOTURISM EESTIS................................................................................................ 4 2
Kui aga patustad siis lähed põrgu. 33. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid. Indra oli tähtsaim õhusfääri jumal ja samuti äikesejumal, kes valitses äikse ja pikse üle, tuues vihma. Ta on tuntud kui sõdalasena, kes liigub ringi säravkuldsel kaarikul. Varuna on Taeva (ja vee?) ja universumi valitseja. Teda on kujutatud ka jumalana, kelle ülesandeks oli mõista kohut inimeste üle. Agni oli tulejumal, kes koldetulena oli alati kohalolev ning kaitses kodu. Ta oli tuntud kui jumalate ja inimeste vahendaja, kes kannab ohvriannid jumalani. 34. Kuidas on (nt India ainese näitel) mütoloogia seotud sotsiaalse ja materiaalse tegelikkusega? 35. Kirjelda toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile, kuidas suhestuvad Tamili rahvausundis braahmanlikud “suured jumalad” ja kohalikud “külajumalad”.
Igavesti noor. Äikesejumal, vihma toov (seega viljakus), mao/lohe Vitra tapja seega vägev sõdalane, sõjajumal. Kujutatud piksenool käes. Juhib ka teisi jumalusi, näiteks Agnit. Devade juht. 2.Mitra-Varuna. Taeva ja maailmakorra kaksikjumalused paaris, korra hoidja. Torm, tuul ja taevas/õhuookean tegevusvaldkondadeks. Koos paaris on Mitral pea samad omadused, mis Varunal üksi olles. Vaid Indra on Varunast võimsam. Käsutavad ka jõgesid, meresid, taeva jumalustena päikese kulgu. 3.Agni - tulejumal. Tuli kui vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Koldetulena alati kohalolev ja kaitsev. Usuti olevat paljudes kohtades tulepulgast välguni. Ka preestrite jumal ohvritule persofikatsiooni tõttu. Jumalik teadmine, juhatab inimese jumalateni. Lad keeles ignis , vene keeles ogon. 4.Lisapunktideks Vayua - tormi- ja tuulejumal, erakordselt ilus ja Surya - päikesejumal. 42. Kirjelda (nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile), kuidas suhestuvad
31. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist? Seotud uskumusega et kui välku lüüb siis Jumal pahandab kuradiga. Usuti et kurat tahab päikse ja kuu taevast ära varastada. 33. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid. Agni on hinduismi ja vedade tulejumal, tuli kui vahendaja inimeste ja jumalate vahel (põletusohvri jumalateni viija). Koldetulena alati kohalolev ja kaitsev. Ka kodu-, preestrite-, abielu-, maasfääri jumal. “Inimkonna kaitsja”. Usuti olevat paljudes kohtades - tulepulkadest välguni. Varuna on vedades kirjeldatud kui tormi, tuule, taeva ja õhuookeani jumal. Ta on Rigvedas kõige enam esilekerkiv kangelane ja asurade valitseja. Indra - veedade religioonis algselt äikesejumal, igavesti noor
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDZ turismiosakond Agni Liiva EESTI PULMA TRADITSIOONID Uurimustöö nr 1 Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2009 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................3 PULMASÜMBOOLIKA......................................................................................... 4
muneda jms). Vanema Edda traagiline jumalate hukkumine on samuti maailmalõpp. Komeedi ilmumine ennustavad maailmalõppu. Maailmalõpu arusaamad pärinesid tihti ka piiblist. 34. Kuidas on erinevad uurijad eri ajastatul määratlenud jumalat? Freud: Inimeste vajaduste ja hirmude projektsioon. Feuerbach: Inimideaalid Marx: Kindla osapoole vajaduste rahuldamiseks loodud ülem 35. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, "tegevusvaldkondi" ja omavahelisi suhteid. Agni on hinduismi ja veedade tulejumal, tuli kui vahendaja inimeste ja jumala vahel. Koldetulena on ta alati kohalolev ja kaitsja. Samuti kodu, abielu, preestrite kaitsja. Indra on algselt igavesti noor äikesejumal. Talle allusid äike, pikne, vihm. Ta on metsik sõdalane ja saab pärast Varuna taandumist peajumalaks. Varuna on tormi, tuule, taeva, õhuookeani jumal. Ta oli enne Indrat peajumal. Asurite valitseja. 36. Kuidas on seotud Kirde-India hõimureligioonid ja Kmakhy templiga seotud
Toimuvad suured muudatused. Tekivad vürstiriigid, mille eesotsas on radzad. Sellel ajajärgul tekkisid Veedad, mis on kirjutatud arhailises sanskritis. Vanim osa kannab nime Rigveda, mis on hümnide kogumik jumalatele. Veedade perioodil on isel polüteistlik panteon, domineerivad meesjumalad. Jumalad on seotud nii loodusjõududega kui ka inimelu valdkondadega. Veedades mainitakse tuhandeid jumalaid. Korduvalt on mainitud 33 jumalat. Tulejumal Agni ülesanne on toimetada ohvriannid jumalate kätte. Agnit tõlgendatakse kui jumalate ja inimeste vahendajat. Tähtsaim päikesejumal Surja, kuujumalaks on Soma. Somaks nim ka hallutsinogeenset jooki. Taeva- ja vetejumal Varunat ülistatakse taeva ja maa jootjana. Varuna ülesanne on rita (kosmiline kord) järelvalve. Varunaga paaris esineb jumal Rudra, kes laseb inimesi mürgiste nooltega. Hiljem vastandatakse Rudra Visnule. Rudra ja Visnu kehastavad hävitavat ja loovat alget
Hetiidi panteon, mille koosseisust me tunneme umbes 10 %, on kirju segu assüro- babüloonia-sumeri, luvi, hurriidi ja eriti hatti mitmesugustest elementidest; see kõik tuleb lisada neile jumalatele ja kultustele, mida hetiidid oma algkodust olid kaasa toonud. Hetiidi üheks peajumalaks ( ainukest peajumalat neil ei olnud) on Hattusa linna kõuejumal, kelle nimest on teada ainult lõpp: - unas, tema naine on päikesejumalanna ja tolle nimi on teadmata. Meheliku jõu jumal on Inar, tulejumal Agni, väravajumal Apuluna, jahijumalanna Ruta. Üks vanahetiidi indoeuroopaliku päritoluga jumal on Jaja, kellest arvatakse olevat tekkinud vanaiisraeli jumal Jahve kristlaste Issand. Peale selle olid hetiitidel mõned "kindlasti eksisteerivad" mere-, taeva-, pilve-, mägede-, kaevude-, tuulte-, põllu-, ja viljasaagijumalad. Loomadest austati peale lõvi veel härga. Peale heade jumalate olid hetiitidel ka halvad jumalad, ja
kahe religiooni kokkusulamise teel Hinduismi kujunemine toimus kolme etapiliselt: VEEDADE BRAHMANISM HINDUISM USKUMUSED 9 saj pKr 9.1 Veedade periood Oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Ohvrite abil püüti saavutada maapealset õnne Austati ka mitmeid samu jumalaid, kui tänapäeva hindudki. Nt. Agni- tulejumal, Indra- ilmajumal, vallutuse ajal arenes ka sõjajumalaks 10 Brahmanism Oli preestrikeskne ohverdamisreligioon. Riituste läbiviijad braahmanid tõusid maapealseteks jumalusteks. Ka nende sotsiaalne ja majanduslik seisund oli väga võrdne. Sel perioodil kujunes välja ka kastisüsteem Hinduism Pühad tekstid Hinduismi pühakiri kannab nimetust VEEDAD („teadmine“) Algselt säilitati tekstid suuliselt. Tekstid kirjalikult 9
Veedad-tekstide kogumik, tuntuim Rigveeda (vanimad kirjandusmälestised Indias, pärinevad 2000. keskpaigast e.m.a., algselt veedade keeles) Veedade keel esimene india keel Sanskrit maailma esimene tehiskeel (sanskrit - tähendab kokku tehtud) Veedad sisaldavad palveid, loitse, hümne, mis pühendatud väga erinevatele jumalatele Veedade ajastu panteonis suur osa jumalaid hinduismis Veedade panteonis domineerivad meesjumalad, seostatakse loodusjõududega Agni tulejumal, kolme näoga, tuleleegikroon peas, ohvrituli, teda austati kui jumalate ja inimeste vahendajat Surya Päikesejumal, 5 ratsuga, igal ehtel oma tähendus (sanskriti keeles täh. Päike) Soma- kuujumal Nitra päevajumal, lõvi seljas, päiksekiirtega, Vayu tuulejumal [Kamasutra armastuseõpetus Indiast pärit! (Poosid kivisse raiutud Indias...)] Parjanya vihmajumal Rudra tormi- ja välgujumal Yama surmajumal Kama armastusjumalanna
hinduistlikest rituaalidest. Sāmaveda esitab kanoniseerituna nende laulude meloodiad. Jadžurveda (Yajurveda) koosneb eripärastest ohvrihümnidest ning Atharvaveda loitsudest ja tervenduslauludest. Rigveda tähtsamad jumalad olid vee- ja ookeanijumal Varuna, tormi- ja sõjajumal Indra (ainus Rigvedas mainitud ning ka tänapäeva hinduismis kummardatav jumal), püha tule jumal Agni ja püha taime jumal Soma. Hiljem muutusid tähtsamateks jumalateks Brahma (looja), Šiva (kes esindab tavaliselt hävitamist, karmust ja elu kurjasid / pahatahtlikke jõude) ja Višnu (kelle ülesandeks on maailma säilitamine, kaitsmine ja hoidmine). Kuna elu seisneb loomises, hoidmises (säilitamises) ja hävitamises (purustamises), siis ongi need hinduismi kolm olulisemat jumalat. Nii Šivat kui Višnut kujutati sageli neljakäelisena.
aasta paiku eKr, kuid kajastavad ilmselt uskumusi, mis ulatuvad mitmeid sajandeid varasemasse aega. 1.2. Hinduismi alused Aarialaste kirjutised, mida nimetatakse Veedadeks (tuleneb sanskritikeelsest sõnast, mis tähendab teadmist), on hinduismi varaseimad tekstid. Vanim veeda on ,,Rigveeda", mis sisaldab üle 1000 hümni, millest igaüks on pühendatud mõnele jumalale. Nende paljude jumalate hulgas, keda hümnid mainivad, on kõige populaarsemad sõjajumal Indra ja tulejumal Agni. Ohverdustel oli tähtis osa nende jumalate austamises ja preestrid, kes neid rituaale juhtisid, kuulusid India ühiskonnas kõige tähtsamate isikute hulka. 1.3. Hinduismi uus süntees Umbes 600 aastat eKr toimusid India religioonis suuremad muutused. Sel ajal kerkisid esile budism ja dzainism ning mitmed uued õpetused, mida paljud võtsid kui jumalikke ilmutusi, juhtisid India vaimsust uutes suundades. Need uued õpetused, mis pandi kirja Upanisadides, tegelesid vähem
3. Lihtrahvas ehk vaisjad (puusadest) eesmärgiks soojätkamine 4. Teenrid (jalgadest) räpaste lihttööde tegijad kehaosadest Yajurvedas on kirjas erinevad riitused, nagu näiteks ohverdamiskombed. Samarveda tekstid on samad, mis Rigvedas, kuid on teises värsimõõdus, sest on mõeldud laulmiseks Athorvavedas on kirjas erinevad uskumused (superstitions). Peamised jumalused: Agni tulejumal Indra sõjajumal Surya loodusnähtuste jumal Hinduism on polüteistlik, kuna jumalusi on mitu, kuid siiski monoteistlik, sest kõiki jumalaid peetakse üheks, maailmahingeks ehk braahmaniks. Braahmana on vedade kommentaarkirjandus, mis on eelkõige seotud Yajurvedaga ehk kommentaarid on ohvririituste kesksed. Keskne on tulejumal Agni ja tulega seotud rituaalid. Vedarta ehk tekstide jagumenine:
inimese headust, headel aitab kena neiu seda ületada, halbadel kole vanamoor, kes nad sealt alla kukutab, see silla teema on ka islamis samamoodi (neid raamatuid veel) Vesi ja tuli veeohver koosnes piimast ja kahe taime mahlast, vesi on isikustatud jumalannadele/jumalannadest Kuna vett oli raske hoida, siis igavese tule kultus levinud Tulejumal Atar (India traditsioonis tulejumal Agni) ohver tulele oli samuti kolmekordne puhas kuiv kütus (tulehakatis), viiruk ja veidi loomarasva Mõte ohvritel oli tugevdada ja puhastada vett ja tuld. Ohver pidi olema nii taime- kui looma maailmast. Need ohvrid olid igapäevaste preestrite teenistuste aluseks, tulele toodi nendel teenistustel ka vereohvreid. Loomalt elu võtmise ees tunti aukartust, kunagi ilma pühitsuseta ei tehtud Haoma (India traditsioonis Soma) tähendab pressitud kõrbetaime, oluline ohver, tal oli oma
Jumal on absoluutne, kõige looja, kelleta midagi ei saaks olla ja püsida. Midagi/Kedagi paremat ei saa luua. Alternatiiv: Keel Jumalast asendab keele humaansusest ja inimesest. Freud: Inimeste hirmude, neurooside, vajaduste projektsioon reaalsusesse. Feuerbach: Inimideaal mida ei ole võimalik saavutada Marx: Mingi osapoole huvides loodud püsimajäämise tingimused 35. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid. Agni on hinduismi ja veedade tulejumal, tuli kui vahendaja inimeste ja jumalate vahel (põletusohvri jumalateni viija). Koldetulena alati kohalolev ja kaitsev. Ka kodu-, preestrite-, abielu-, maasfääri jumal. “Inimkonna kaitsja”. Usuti olevat paljudes kohtades - tulepulkadest välguni. Teda kujutatakse punasena, kolme- või seitsmekeelelisena, kolmejalalise ja seitsmekäelisena, tulekeelte sarnaste juustega. Agnil on kaks palet: leebe ja raevukas
moksa kannatusest vabanemine sramana püüdlejad SANKARA dasanamide ordu Ramajana Mahabharata --> Bhagavadgita upanisadid bhakti pühendumine sruti kuuldud, ilmutatud smriti meelde jäetud purana mütoloogiaalane püha tekst Brahmanad, aaranjakad ja upanisadid Vanimad veedad (Rigveda, Samaveda, Jadzurveda, Atharvaveda): jumalatele, eelkõige nende kuningale Indrale pühendatud hümnid Brahmanad: ohvririitused, rituaalid, tulerituaal, tulejumal Agni Aaranjakad tekitavad paralleeli tulerituaali ja kosmose vahele. Muutuvad rituaalsest filosoofilisemaks. Upanisadid (kaasa pandud): sisemine ohverdamine, atman, brahman ja monistlik teoloogia. Oluline on isiku vaimne areng: keha ohverdamine (askees). suutrad aforismid, mis tähistavad kohustusi Dharma suutratest tähtsaim on Manu seadused: määrab kindlaks hindude kohustused hoolimata seisusest (varna), elujärgust (asram) või soost, et oleks võimalik pääsemine sansarast.
sealhulgas suurtest rahvatseremooniatest Esimene ohverdamine oli Purusa eneseohverdus o Purusa = ,,kosmiline inimene" tema kehast sai maailm alguse Tähtsamad jumalad: o Varuna vee ja ookeanijumal o Indra tormi ja sõjajumal o Agni püha tule jumal o Soma püha taime jumal - ,,Upanisadid" Ohverdamisrituaalide tähtsuse vähenemine Huvikeskmes isiklik, sisemine usuelu Õpetus reinkarnatsioonist Pessimistlik maailmavaade Eesmärk leida vahendid mitterahuldavast olemisest vabanemiseks (Moksaks) - ,,Puranaad"
Aranyaka metsraamatud, mis andsid veedadele müstilisema tähenduse 4. Upanisal - õpetaja jalge ees maas istudes loodud tekstid (8.-5.saj eKr; tunnustavad vedade sisu, kuid täiesti uued mõtted. (õpetaja-õpilane vaheline vestlus) 5. Bhagavadgita vestlus sõdalase Arjuna ja Krisna vahel. (Aejuna ei tahtnud võidelda, aga Krisna ütles, et tema svadharma kohaselt ongi vaja just sõdida.) Nende vestlusest algas allakäigu põhjustanud lahing. Tulejumal Agni tuli appi arialastele edasijõudmiseks, aga lõpuks nad jäid ikkagi paikseks. Maailma kavatseti muuta iseenda muutmise teel. Paljud hülgasid Vedade autoriteedi (ja pole seega hinduistid) Akasa tühi ruum, mis on maailma loonud. Upanisali puhul õpilased: ,,Mis on absoluut?" Õpetaja võib vastata vaikusega, mis näitab, et sellest ei saa kõnelda, seda saab vaid tunnetada. Teine võimalus on kirjeldada kõike seda, mida absoluut ei ole, aga ise pead aru saama, mis ta siis on
Nad ei olnudki mõeldud jutustamiseks vaid pöördumiseks jumala poole. Rituaalhümnid, dialooghümnid (poeg pöördub isa vaimu poole), loitsulaadsed. Ridvedas on palju jumalaid. Oluliseimad on Taevasfääri jumalatest : taeva ja maailma korra jumal Varuna koos maailma korra ja päikese kulgemise jumal Mitraga. Jumal Visnu on Rigvedas vähetähtis.oluline on veel koidujumalanna Usas. Õhuruumijumalatest on olulisem tormi-, äikese - ja sõjajumal Indra. Maasfääri jumalatest - tulejumal Agni Samaveda on suhtelislet vähetähtis tekst. Saman - laul. Kogum laule, mida preester laulis Ei saa öelda , et on tegemist iseseisva tekstiga, sisaldab palju värsse, mis on võetus Rigvedast. Kokku 1549 värssi,neist ainult 75 pole sealt pärit. Kusjuures üle on võetud arvestamata hümnide piire. Samavedaga käin kaasas 4 traktaati, kuidas seda kasutada. Atharvaveda (atharman - tulepreester/ loits). Sisaldab kas värsis või proosas maagiat - valget jsa musta
annaabi.ee 
