anterior - posterior (eesmine-tagumine medialis lateralis (keskmine -külgmine internus externus ( sisemine-välimine inferior superior (ALT-ÜLEVALT inter - vahel trans risti proximalis - distalis (lähemal-kaugemal angulus - nurk arcus - kaar basis - alus canalis -kanal caput - pea cavitas - õõs collum - kael columna - sammas condylus - põnt (liigese peale, sile osa) corpus - keha crista - hari facia - pind foramen mulk fovea - lohk incisura - sälk linea joon margo - serv processus - jätke spina - oga sulcus - vagu tuber (tuberculum) köber (köbruke) (krobeline luu pind)
Kõhu sirglihas(5-7 roide välispinnalt Kaela lihased häbemeluule), tõmbab vaagnavöödet rindkere suunas Sisemine kõhu põikilihas(niudeluuharjalt kolmele alumisele roidele), kere pöörded Rinna lihased Välimine kõhu põikilihas(alumistelt roietelt niudeluuharjale), kere pöörded Tagumine, keskne ja eesmine astriklihas (kaelalülide 1-2 roide vahel), tõstavad roideid sissehingamisel ja aitavad tuua kaela ette Peapöörajalihas(rinnakult ja rangluult nibujätkele), pea pööramine ja kallutus kuklasse Sisemised roietevahelihased(roide ülemiselt servalt naaberroide alumisele
Siseenergia on aineosakeste energia(nii aineosakeste kineetiline kui ka potentsiaalne energia). U= 3/2 ·m/M ·R·T. (U-siseenergia, 1J; m-mass, 1kg; M-molaarmass; R-gaasi universaalkonstant; T-temp, 1K; R=8,31J/mol·K) Siseenergia muutmise kaks viisi: 1)mehaanilist tööd tehes(nt. hõõrumine, tagumine, muljumine), 2)soojusülekanne(lusikas kuuma tee sees, saunas käimine). Soojusjuhtivus levib energia kandub osakeselt osakesele põrkumise teel, (nt. lusikas kuuma vette, raudnael lõkkel). Konvektsioon levib soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainega (nt. õhu ringlus toas, tuule liikumine, tõmme korstnas). Soojuskiirgus levib energia levib kiirguse teel, (nt. päikese kiirgus, lõkke soojuskiirte abil). Soojushulk on siseenergia hulk, mida keha saab või annab
11. Mute Eespool olev k�si haarab kinni varvastepoolse lauaserva jalgadevahelisest alast [10]. 12. Nose grab Eespool olev k�si haarab lauaninast kinni [10]. 13. Roast Beef Tagumine k�si k��ndib l�bi jalgade ja haarab kandadepoolse lauaserva jalgadevahelisest alast kinni [10].13 14. Seatbelt Eespool olev k�si haarab tagumise jala taga oleva varvastepoolse lauaserva alast kinni [10]. 15. Slob Eespool olev k�si grabib mute grabi, tagumine jalg on v�ljasirutatud ja laud on maaga paralleelselt [10]. 16. Squirrel M�lemad k�ed haaravad jalgade ligidalt kandadepoolsest lauaservast kinni ja laud on t�mmatud �les, s�itja taha [10]. 17. Stalefish Tagumine k�si haarab tagumise jala kandadepoolsest lauaserva alast kinni [10]. 18. Super Mindy M�lemad k�ed haaravad varvastepoolsest lauaservast kinni. Eespool olev k�si eespool oleva jala eest ja tagumine k�si tagumise jala tagant [10]. 19. Tail grab
Suur tuharalihas Niudeluuhari, ritsluu külgserv Reieluu Reie taha viimine tuharalihasmine köprus Laisidekirme- Ülemis-eesmine niudeluuoga Niude-sääreluu Reie ette viimine pingutaja kulgla 68. Reie lihased Tagumine (3) LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON NIMETUS Poolkilelihas Istmikuköbru Sääreluu mediaalne Põlve painutus, sisse põndapealne pööramine Poolkõõluslihas Istmikuköbru Sääreluuköprus Põlve painutus, sisse pööramine
õlavarre lihas köbruke Suur rinnalihas Rangluu, rinnak Õlavarreluu suur Õlavarre lähendamine, sisse köbruke pööramine Abaluualune lihas Abaluualune pind Õlavarreluu väike Õlavarre lähendamine, taha köbruke viimine, sisse pööramine Suur ümarlihas Abaluu tagumine pind Õlavarreluu väike Õlalvarre sisse pööramine, köbruke lähendamine ja taha viimine Seljalailihas Viis alumist rinnalüli, Õlavarreluu väike Ülestõstetud käe niudeluuhari köbruke langetamine, õlavarre taha viimine, sisse pööramine
Teema:RINGHEEGELDAMINE JA SILMUSTE KASVATAMINE Ülesanne 1:Tutvu teemakohase õppematerjaliga. Ülesanne 2: Heegelda iga kujundi kohta näidis, kokku 5 kujundit. Ülesanne 3: Otsi õppematerjalist lünkadesse õiged vastused. Jooni õige vastus alla või täida lüngad: 1.Ringsel heegeldamisel ringi lõpus pööratakse / ei pöörata tööd ümber, töö esimene ja tagumine pool on ühesugused / erinevad. 2.Spiraalselt heegeldatud ringil kasvatatakse silmuseid kuuest (mitmest?) kohast. Iga ring suletakse / ei suleta aassilmusega (millise silmusega?) 3.Suletud ringidena heegeldatud ringil kasvatatakse silmuseid kuuest (mitmest?) kohast. Iga ring suletakse / ei suleta aassilmusega (millise silmusega?) 4.Ovaalil kasvatatakse silmuseid kuuest kohast: neist kolm ühel otsal ja kolm teisel otsal. töö esimene ja tagumine pool on ühesugused / erinevad. 5
Brachioradialis Õlavarre kodarluu lihas pronator teres sissepööraja flexor carpi radialis Kodarmine randmepainutaja palmaris longus Pikk pihulihas flexor digitorum superficialis - Pindmine sõrmedepainutaja Küünarvarre lihased flexor digitorum profundus - Sügav sõrmedepainutaja flexor pollicis longus Pikk pöidlapainutaja pronator guadratus Küünarvarre lihased Tagumine pool extensor carpiradialis longus - Pikk kodarmine randmesirutaja extensor carpiradialis brevis - Lühike kodarmine randmesirutaja extensor carpi ulnaris - Küünarmine randmesirutaja extensor digitorum - Sõrmedesirutaja lihas extensor pollicis longus et brevis - Pikk ja lühike pöidlasirutaja extensor indicis - Nimetissõrme sirutaja extensor digiti minimi Väikesõrme sirutaja
ja kigukast ttab kahel planetaarlekandel, Kogu AKK ttab juhtblokil. A esiveoga B tagaveoga 1.mootor,2. veovll3.automaatkast4.kardaanlekanne5.pealekanne AKK 4HP20 1soojusvaheti,pidurid,sidurid,vahevllisuurem hammasratas,parkimislukusti hammakas,differ,hdrotrafo kiguvalitsa asend. 3N71D AKK pikki asetusega kigkast ja selle ehitus. 1hdrossteemi li pump 2reaktori vabajooksu sidur 3.reakor 4.turbiin ratas. 5 pumpratas 6.esimene sidur 7.lintpidur 8. tagumine sidur 9. esimene planetaar lekanne 10.tagumine planetaar lekanne. 11.tagumiseplanetaarlekande kaasavedaja 12. mitmekettaline pidur 13.vabajooksusidur 14.parkimislukusti 15. veetavvll 16. tagumine kroom hammasratas 17. hine pikese hammasratas 18. satelliithammakas 19.esimese planetaarlekande kaasavedaja 20. esimese planetaarlekande kroomhammasratas 21. vedavvll (on henduses turbiin rattaga) Mitmes osast koosneb planetaarlekanne? 1 kroomhammasratas 2 kaasavedaja 3 satelliidid 4 pikese hammakas
2. Ergonoomilised töövõtted. 2.1. Tõmbamine. Jalgade tööle rakendamine ehk keharaskuse viimine ühelt jalalt teisele: Lähteasend: väljaaste - keharaskus on ees oleval põlvest kõverdatud jalal ja tagumine jalg on sirge (pilt 2). Keharaskus viiakse üle tagumisele jalale tagumine jalg kõverdub põlvest ja eesmine jalg sirgeneb põlvest, lõppasendisse (pilt 1). Lõppasend: Lähteasend: Pilt 1 Pilt 2 2.2. Lükkamine Lähteasend: keharaskus on taga oleval kõverdatul jalal ja eesmine jalg on sirge (pilt 3). Keharaskus viiakse üle ees olevale jalale eesmine jalg kõverdub põlvest ja taga olev jalg sirgeneb põlvest, lõppasendisse (pilt 4).
levator 4 ülemist Abaluu Tõstab rhomboideus kaela- ja 2 mediaalne abaluud scapulae kaelalüli ülemine nurk abaluud ülemist serv keskjoonele, ristijätket rinnalüli tõmbab seda ogajätket üles Ülemine tagumine saaglihas Alumine tagumine saaglihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. serratus 2 alumist kaela- Neli kimpu II-V Tõstab roideid m. serratus 2 alumist Neli kimpu Langetab
-5. varbale Sirutab pöida põndalt Külgmine osa- 2 lihast 1.talbluule Pikk pindluulihas Pindluu pealt 1.pöialuule Tõsta jala lateraalset 5. pöialuu köprusele serva Lühike pindluulihas Pindluu keskosalt Tagumine osa-4 lihast Tagumine · Sääreluult Lodiluule Tõstab kanda sääreluulihas · Pindluult 1.Talbluule Pikk Pindluu tagumiselt Suurvarba alumisele suurvarbapainutaja pinnalt pinnale Langetab pöida Pikk Sääreluu tagumiselt 2.-5. Varba alumisele
M. LATISSIMUS DORSI nimmelülide ogajätked, köbruke(ülaosa) õlavart hoogsalt alla ja taha; rindkere-nimme lähendab eemaleviidud õlavart sidekirme, rindkerele; fikseeritud käe korral niudeluuhari, IX-XII roie tõstab keret Alumine tagumine Rindkere-nimme Neli alumist roiet Langetab roideid saaglihas sidekirme Selgroosirgestaja Ristluult, niudeluult Koljule, roietele Sirutab keret kokkutõmbel, ERECTOR SPINAE ühepoolsel tegevusel kallutab lülisammmast
2 alummise rinna- ja esimeste nimmelülide rinnaõõnt 2ülemise nimmelüli ogajätketele Ülemis-tagumine saaglihas Kahe alumise kaela- ja kahe II-V roided Tõstab roideid ülemise rinnalüli ogajätke Selgroosirgestaja Ristluu tagumine pind, Ulatub koljuni, kaela Kallutab lülisammast ja pead taha Lülisambasirgestaja niudeluuhari, rindkere-nimme keskosani, osa lihaskiude lateraalsele, sirutavad lülisammast ja pead sidekirme kinnitub roietele Transversospinaalne trakt Lihased algavad risti-jätketelt Kinnituvad ogajätketele Ühepoolsel tegevusel kallutavad
pinna distaalselt ½ fleksioon cutaneus M. triceps 1.tuberculum infra- olecranon -küünarvarre -küünarliigeses radialis (kolme- glenoidale ekstensioon +õlaliiges pealine) 2.humeruse +õlavarre brachii tagumine ekstensioon (caput 1.caput proksimaalne pind longum) longum 3. humeruse +õlavarre 2.caput tagumine distaalne horisontaalfleksioon laterale pind (caput longum) 3.caput mediale Küünarvarre eesmise rühma lihased
hõõrdumise · Sünoviaalpaunad hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. Funktsioneerivad pehmete padjakestena · Kõõlusetuped sama ülesanne sünoviaalpaunaga. Ümbritsevad kõõlust ulatuslikult. 60. Selja lihased: LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON NIMETUS Lülisambasirgesta Ristluu tagumine pind Kuklaluu Ühepoolselt: kallutamine ja Niudehari Roided Kahepoolselt: selja sirgestamine Kaelarihmlihas 3.-6. Rinnalüli ogajätk 2.-3. Ülemise kaelalüli Ühepoolselt: pea ja kaela ristijätk tahapoole kallutamine,
Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt , pindluu pealt Kinnituskoht : 2.-5. varbalüli selgmine pind Funktsioon : sirutab varbaid ja kogu jalga Kaksik-sääremarjalihas EHK m gastrocnemius Alguskoht: reieluu lateraalne ja mediaalne põndapealis Kinnituskoht: modutavad sääre alumises osas kannakõõluse , kinnitub kandluuköbrule Funktsioon: painutab jalga , painutab säärt ka põlveliigeses Lest-sääremarjalihas EHK m soleus Alguskoht : pindluu ja sääreluu ülemise osa tagumine pind Kinnituskoht: kinnitub kandluuköbrule Funktsioon: painutab jalga Tagumine sääreluulihas EHK tibialis posterior Alguskoht : sääreluudevahekile Kinnituskoht: lodiluu, keskmine ja mediaalne talbluu Funktsioon: painutab jalga ja supineerib Pikk varvaste painutaja EHK m flexor digitorum longus Alguskoht : sääreluu tagumine pind Kinnituskoht: neli kõõlust , 2.-5. varba distaalse lüli põhimik Funktsioon: painutab varbaid ja kogu jalga ning assisteerib supinatsiooni
spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ning jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa. (Alumised jäsemed, alumine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta). 2) Talbkimp – pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru alumisse ossa. (ülemised jäsemed, ülemine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta). 3) Tagumine ja eesmine spinotserebellaarne juhtetee – närvikiud suunduvad üles piklikajju, sealt silla kaudu väikeajju. (viivad erutusi väikeajju; nendest erutustest – > automaatsed liigutused, väikeaju talitleb liigutuste koordineerimisel ja lihaste toonuse reguleerimisel). 4) Spinotalaamiline juhtetee - kulgevad valgeaine külgmiste väätide välimistes osades. (viiakse talamusse valu-, temperatuuri- ja puute- ehk taktiilsed erutused). 2) Alanevad juhteteed Motoorsed
1. Lülisambalülide liitumine ühtseks lülisambaks Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli (arv oleneb, kuidas lülid kokku kasvand) - Sidemed: Staatilise seisundi tekitamiseks 1) Eesmine pikiside – takistab sirutust 2) Tagumine pikiside – pidurdab painutust 3) Kollasidemed 4) Ogadeülene side 5) Ogajätkete-vahesidemed 6) Ristijätkete-vahesidemed - Liigesepindade asetus erinevatel lülisambalüli liikidel: 1) Kaelalülidel – madalad/lamedad pinnad (võimaldab liikuvust), suur lülimulk võimaldab palju liikuda 2) Rinnalülidel – frontaalse asetusega 3) Nimmelülidel – sagitaalse asetusega - Lülisambavaheketta ehitus: 23 tükki. Lülivaheketas asub lülikehade vahel
Lihasrühmad a. nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3) · süva – m transversus abdominis · keskne – m. oliquus internus abdominis · pindmine – m. obliquus externus abdominis ! a. nimeta sääre külgmise rühma lihased(2) · süva – m. peroneus brevis · pindmine – m. peroneus longus ! ! Deltalihas, m. deltoideus: a) kust algab M. deltoideus algab 3. osana: 1) eesmine osa – clavicula lateraalne 1/3 2) keskne osa – acromion 3) tagumine osa – spina scapulae b) kinnituskoht Tuberositas deltoidea c) Funktsioon 1. Kogu lihas tervikuna – õlavarre abduktsioon d) esimene osa – õlavarre anteversioon ja siserotatsioon, tagumine osa – retroversion, välisrotatsioon, eesmine+tagumine – aduktsioon ! ! ! ! M.quadriceps femoris. a.nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m.
määral teostab reie välisrotatsiooni. Niudelihas Niudeluuaugult TAGUMINE RÜHM (8) LIHASED ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Eesmised kiud teostavad reie Väike tuharalihas Niudeluu tagapinnalt Reieluu suurele pöörlile etteviimist ja siserotatsiooni ning
märguanne JUHI MÄRGUANDED · Helisignaali võib anda ainult ohu tekkimisel või väljaspool asulaid ka tähelepanu äratamiseks. · Tulesid võib vilgutada ainult liikleja tähelepanu äratamiseks. · Ohutuled peavad töötama: - Hädapeatuse korral kohas, kus ei tohi peatuda ega parkida - Peatumisel asulavälisel teel pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui kas või üks tagumine ääretuli ei põle. - Kui sõitval sõidukil pimeda ajal või halva nähtavuse korral kas või üks tagumine ääretuli ei põle. · Ohukolmnurk tuleb välja panna siis, kui ülalloetletud juhtudel ohutulesid ei ole või nad ei tööta. Sõitval sõidukil, millel ei põle kas või üks tagumine ääretuli, tuleb ohukolmnurk kinnitada sõiduki taha, nähtavale kohale. Igal juhul tuleb ohukolmnurk välja panna siis, kui hädapeatunud või liiklusõnnetuses osalenud
AK-4 tagumine sihik lukukoda Kirp koos kirbu kaitsega Tihvtide pesad Kestaheite ava vintraud Leegisummuti ja
keskmise või madala erutuvusega naisele ning keskmise või kõrge erutuvusega mehele. Pöördpoos ei sobi nõrga erutuvusega ja lühikese peenisega mehele ning rasestumiseks. Pöördpoos on olnud traditsiooniline Sansibaris, Etioopias, India kõrgemates klassides ja Abessiinia kiltmaa naised kasutavad ratsapoosi sellist varianti, kus mõlemipoolne orgasm kutstztakse esüe ainuüksi naise tupe ringlihaste kokkutõmmetega. 4. TAGUMINE PÖÖRDPOOS Mees lamab selili, jalad koos. Naine on näoga tema jalgade poole, vüb peenise tuppe end tahapoole kallutades. Siis teostab naine friktsioone isteasendis või end ette või taha kallutades. Ktzna peenise sutznd ei ühti tupe omaga, tekib suur surve tupe tagaseinale. Poos sobib: * keskmise või lühikese tupe ja keskmise või suure peenise puhul. * naisele, kel on orgasm seotud domineerivalt tupe stimulatsiooniga, rindade ja kõdisti stimulatsioon pole oluline.
Canalis centralis TSENTRAAL KANAL Fissura mediana ventralis - Sulcus medianus dorsalis - Sulcus dorsolateralis - Radix ventralis KÕHTMISED JUURED Ganglion spinale SPINAALGANGLON Substantia grisea HALLOLLUS närvirakkude tuumad liblika kujuline Cornu dorsalis - SELGMINE SARV Cornu lateralis -KÜLGMINE SARV Columna lateralis -KÜLGMINE SAMMAS Cornu ventralis KÕHTMINE SARV Columna anterior EESMINE SAMMAS Columna posterior - TAGUMINE SAMMAS Substantia alba VALGEOLLUS seal kulgevad närvirakkude jätked Funiculus dorsalis TAGUMINE/SELGMINE VÄÄT Fasciculus gracilis (Fasciculus Golli) -SIREKIMP EHK GOLLIKIMP Fasciculus cuneatus (Fasciculus Burdachi) BURDAKHI KIMP Funiculus lateralis KÜLGMINE VÄÄT Tractus spinocerebellaris ventralis et dorsalis KÕHTMINE JA SELGMINE SPINOSEREBELAADIS (kontrolli õigekirja) KULGLA Tractus spinothalamicus SPINOTOLAAMA KULGLA
supraorbitale). Otsmikuköberate (tuber frontale) vahel asub kulmudevahemik (glabella). Silmakoobasmiste osade (partes orbitales) all ninamises osas asub sõelluumine sälk (incisura ethmoidalis). Otsmikuluu-urke avaus (apertura sinus frontalis) viib luu sisemuses paiknevasse otsmikuurkesse (sinus frontalis). KIIRULUU (os parietale) (peas) Kiiruluul on eesmine ehk otsmikuluumine serv (margo frontalis), tagumine ehk kuklaluumine serv (margo occipitalis), ülemine ehk noolõblusmine serv (margo sagittalis) ja alumine ehk soomusmine serv (margo squamosus). Välispinna keskel paikneb kiiruköber (tuber parietale), sellest allpool on ülemine ja alumine oimujoon (linea temporalis superior et inferior). Ülemise serva lähedal on kiirumulk (foramen parietale). SÕELLUU (os ethmoidale) (peas) Sõelleste (lamina cribrosa). Püstleste (lamina perpendicularis), mille jätkuks on kukehari
päikeseratas. Reduktor on kolmekäiguline, neljanda või viienda käigu saamiseks tuleks sellisele reduktorile lisada veel üks planetaarülekanne. Joonis 18. Tagarattaveolise auto automaatkäigukasti planetaarreduktori skeem: 1 hüdrosüsteemi õlipump, 2 juhtratta vabakäigusidur, 3 hüdrotrafo juhtratas, 4 hüdrotrafo turbiinratas, 5 hüdrotrafo pumpratas, 6 eesmine sidur, 7 lintpidur, 8 tagumine sidur, 9 eesmine planetaarülekanne, 10 tagumine planetaarülekanne, 11 tagumise planetaarülekande satelliitide raam, 12 ketaspidur, 13 vabakäigusidur,14 parkimislukusti, 15 veetav võll, 16 tagumise planetaarülekande kroonratas, 17 ühine päikeseratas mõlemale planetaarülekandele, 18 satelliidid, 19 eesmise planetaarülekande satelliitide raam, 20 eesmise planetaarülekande kroonratas, 21 vedav võll
Kinnitub: õlavarreluule, Tõmbab õlavart taha ja sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. · Trapetslihas - Algab: kuklaluu, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülidelt. Kinnitub: abaluuharjale, õlanukile ja rangluule. Tõstavad õlavöödet, tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast. 62. Kõhu lihased · Nimmeruutlihas (tagumine rühm) - Algab: tagumine kiht algab niudeluuharjalt, eesmine kiht algab nelja alumise nimmelüli roidejätkelt. Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele. Langetab roideid, fikseeritud rindkere puhul lähendavad kõhu lihased vaagnat rindkerele. · Kõhusirglihas (eesmine rühm) - Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt. Kinnitub: häbemeluule. Aitab painutada lülisammast, nende pideva toonuse
e) Seljalailihas - Algab: rinnalülilt, rindkere-nimmelt, niudeharjalt ja roidelt. Kinnitub: õlavarreluule, Tõmbab õlavart taha ja sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. f) Trapetslihas - Algab: kuklaluu, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülidelt. Kinnitub: abaluuharjale, õlanukile ja rangluule. Tõstavad õlavöödet, tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast. 61. Kõhu lihased: a) Nimmeruutlihas (tagumine rühm) - Algab: tagumine kiht algab niudeluuharjalt, eesmine kiht algab nelja alumise nimmelüli roidejätkelt. Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele. Langetab roideid, fikseeritud rindkere puhul lähendavad kõhu lihased vaagnat rindkerele. b) Kõhusirglihas (eesmine rühm) - Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt. Kinnitub: häbemeluule. Aitab painutada lülisammast, nende pideva toonuse tõttu püsivad elundid kindlas asendis.
tõmbab abaluu alumist nurka ette VÄIKE RINNALIHAS Algab: 3.-5. roidelt Kinnitub: abaluu kaarnajätkele Funkts: langetab abaluu lateraalset nurka SUUR RINNALIHAS Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt Kinnitub: õlavarreluu suurköbrukese harjale Funkts: tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sissepoole. Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt 64. KAELA LIHASED ASTRIKLIHAS TAGUMINE ASTRIKLIHAS: Algab: 3e alumise kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 2. Roide välispinnale KESKNE ASTRIKLIHAS: Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt Kinnitub: 1. Roide ülemisele pinnale EESMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 1le roidele Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid, kallutab lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ning kahepoolsel tegevusel painutavad lülisamba kaelaosa PEAPÖÖRAJALIHAS (RINNAKU-RANGLUU-
Kinnitub: õlavarreluu suure köbrukese ülemisele osale Funkts: eemaldab õlavart HARJAALUNE LIHAS Algab: abaluu harjaalusest august Kinnitub: õlavarreluu suure köbrukese keskmisele osale Funkts: viib õlavart taha ja lähendab VÄIKE ÜMARLIHAS Algab: abaluu lateraalselt servalt Kinnitub: õlavarreluu suure köbrukese alumisele osale Funkts: viib õlavart taha ja lähendab DELTALIHAS Algab kolme osana: eesmine osa rangluu lateraalselt kolmandikult keskne osa õlanukilt tagumine osa abaluuharjalt Kinnitub: õlavarreluu deltalihasmisele köprusele Funkts: viib õlavart ette, taha, pöörab ja lähendab ÕLAVARRE LIHASED KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnajätkelt Kinnitub: õlavarreluu väiksele köbrukesele Funkts: tõmbab õlavart ette ja keerab sisse ÕLAVARRELIHAS- kakspealihase all Algab: õlavarreluu distaalse osa eesmiselt pinnalt Kinnitub: küünarluu köprusele Funkst: painutab küünarvart ÕLAVARRE-KAKSPEALIHAS (biceps) Algab kahe peana:
vahel olev ratasliiges. Liigutused: pea pööramine paremale ja vasakule (eitamisliigutus). Rinnalülide liigendumine ja liikuvus: rinnalülid on ühendunud roietega ja sellepärast on liikuvus väiksem. Nimmelülide liigendumine ja liikuvus: nimmeosa on kõige liikuvam osa lülisambas. Liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid Lülisamba osas võivad liigutused toimuda ümber 3-telje: 1) Frontaaltelg – painutus ette, sirutus taha .Painutust piirab tagumine pikiside, kollaside, ogajätkevahelised sidemed, ogajätkeüline side. Sirutust piirab eesmine pikiside. 2) Sagitaaltelg – külgmine painutus on kõige ulatuslikum kaelaosas.Külgmist painutust (kallutust) pidurdavad ristijätkete vahelised sidemed. 3) Vertikaaltelg – ulatuslik liikumine toimub selgroo kolju- ja peapoolses osas. 3. Lülisambale toimivad lihased, nende innervatsioon. Lülisambale toimivad lihased: • Selgroosirgestaja • Rihmlihas. • Trapetslihas. • Kõhusirglihas.
Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf. LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE fovea dentis - HAMBALOHK foramen processus transversi RISTMINE LIIGESELOHK axis TELGLÜLI dens - HAMMAS apex dentis - HAMBATIPP proc. articularis super. et inf. ÜLEMINE JA ALUMINE LIIGESEJÄTKE facies articularis dentis ant. et post. HAMBA LIIGESEKÕHR (ALUMINE, ÜLEMINE) vertebra prominens - KAELALÜLI ETTEPAINE
Väliskummikiht talub hästi ilmastikumuutusi ja teehooldussoolasid. Sisekummikiht on painduv ja kindel kloropreen, millel on ka polüestrist tugevduskiht. 7 Kinnise sadulaga pidurimehhanism 3. Seisupidur Seisupidur kindlustab sõiduki püsimise paigal ka teekaldel, kusjuures juhi kohalolek ei ole vajalik. Seisupidur peab toimima ratastele otseselt, mehhaaniliselt. 3.1 Mehhaaniline seisupidur 1. Tagumine tross; 2.tagumine trummelpidur; 3. Tagumine ketas; 4. Eesmine piduritross; 5. Pidurihoob Seisupidurid hüdropidurites ehk käsipidur 8 Seisupidurid võivad olla oma konstruktsioonilt erinevad. Tavaliselt on nad mehaanilise ajamiga (trossid). Pidurimehhanism võib olla ühes tükis seisupiduri omaga või konstruktsioonilt olla eraldi paiknevad. Näiteks ketaspidur sõidupiduriks, ja seal see trummelpidur seisupiduriks.
Musculus infraspinatus o: fossa infraspinata scapulae i: tuberculum majus humeri õlavarre välisrotatsioon-retroflexio-adductio (odavise) + õlaliigese stabiliseerimine Musculus teres minor o: margo lateralis scapulae i: tuberculum majus humeri f: õlavarre välisrotatsioon, retrofleksioon, aduktsioon + stabiliseerimine Musculus deltoideus o: eesmine osa – clavicula lateraalne kolmandik + keskmine osa – acromion + tagumine osa – spina scapulae i: tuberositas deltoidea humeri f: kogu lihas tervikuna – õlavarre abduktsioon + eesmine osa üksi – õlavarre anterversioon ja siserotatsioon + tagumine osa üksi – õlavarre retroversioon ja välisrotatsioon + eesmine ja tagumine kahekesi – aduktsioon Vahelmine rühm Musculus subscapularis o: fossa subscapularis scapulae i: tuberculum minus humeri õlavarre abduktsioon + õlaliigese stabiliseerimine
Seedeelundid 1. Suuõõs: Algab suupiluga(rima oris), lõppeb kurgukitsusega(isthmus faucium) 2 osa: suuesik(vestibulum) ja pärissuuõõs(cavitas oris propium), nende vahel hambad ja igemed. Seinad: ülal suulagi(palatum), külgedel põsed(buccae), ees huuled(labia), all suupõhi(fundus oris). Suulagi(palatum): a) Kõrvalsuulagi(palatum durum) – eesmine 2/3, sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi(palatum molle) – tagumine 1/3, sees lihased, lõpus kurgunibu(uvula). Sünonüüm: suulaepuri(velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari): a) koljupõhimikult suulakke (tõmbavad üles): 1. suulaepurje tõstur; 2. suulaepurje pingutaja. b) suulaest keelde ja neelu seina (tõmbavad alla): 3. suulae-keele lihas; 4. suulae-neelu lihas. c) kurgunibu sees 5. kurgunibulihas Suupõhi(fundus oris) Moodustatud peamiselt lihase poolt: a) alt tugevdab: kakskõhtlihase eesmine kõht
kuklamügaralt, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülide ogajätketelt. Kinnitub: abaluuharjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale. Ülemised kimbud tõstavad õlavöödet, vahelmised kimbud lähendavad abaluid lülisambale, alumised kimbud tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast fikseeritud ülajäseme puhul. 61. Kõhu lihased: a) Nimmeruutlihas (tagumine rühm) - Algab: tagumine kiht algab niudeluuharjalt, eesmine kiht algab nelja alumise nimmelüli roidejätkelt. Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele. Langetab roideid, fikseeritud rindkere puhul lähendavad kõhu lihased vaagnat rindkerele. b) Kõhusirglihas (eesmine rühm) - Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt. Kinnitub: häbemeluule. Aitab painutada lülisammast, nende pideva toonuse tõttu püsivad elundid kindlas asendis.
50.EESMINE SAAGLIHAS ROMBLIHAS MOODUSTAVAD ... LIHASKETI. Eesmine saaglihas romblihas moodustavad antagonistliku toimega antagonistide-sünergistide lihasketi. 51.LOETLEGE ALAJÄSEME (PUUSAST JALANI) ÜHE LIHASKETI LIIKMED Nt antagonistlik kett: niude-nimmelihas, reie tagakülje lihased (istmikult algavad lihased), sääre eeskülje lihased. Talitleb jooksul väljaastel ette. 52.LOETLEGE KÕNNI FAASID 1) Toetusjala eesmine samm2) Toetusjala vertikaalasend3) Toetusjala tagumine samm4) Vaba jala tagumine samm5) Vaba jala vertikaalasend6) Vaba jala eesmine samm 53.KIRJELDAGE KERE LIHASTE TÖÖD KÕNNI ERI FAASIDES 1) Toetusjala eesmine samm keha kaldub raskusjõu tõttu ette, pingulduvad seljalihased (lülisambasirgestaja, trapetslihas,kaela- ja pearihmlihased);jalalaba maapinnale toetumisel kontraheeruvad sääre eesmise rühma lihased,et fiktseerida hüppeliigest,seejärgel lõtvuvad,et pehmendada maandumist labajalal,pinges reie-
M. TERES MINOR · ALGAB o Abaluu margi lateralis'e · KINNITUB o Tuberculum majus'ele M. SUBSCAPULARIS · ALGAB o Fossa subscapularis'elt · KINNITUB o Tuberculum minus'elt M. TERES MAJOR · ALGAB o Abaluu margo lateralis'e · KINNITUB o Humerus'e crista tuberucli minoris'ele ÕLAVARRE LIHASED M. DELTOIDEUS · ALGAB o EESMINE OSA- clavicula o KESKMINE OSA- acromion'ilt o TAGUMINE OSA- spina scapulae'lt · KINNITUB o Humerus'e tuberositas deltoidea'le M. CORACOBRACHIALIS · ALGAB o Abaluu pr. Coracoideus'elt · KINNITUB o Corpus humer'i mediaalse pinna keskmisele 1/3-le M. BICEPS BRACHII · ALGUS o Caput longum- tuberculum supraglenoidale'lt o Caput breve- pr. Coracoideus'elt · KINNITUB o Tuberositas radii M. BRACHIALIS · ALGAB o Humerus'e eesmise pinna distaalselt poolelt
Eesmärk: Aeglane ja kiire liikumine. “Roheline, punane, kollane” Lapsed moodustavad ringi, kasvataja on ringi keskel, käes punane, kollane, roheline ketas. Määratakse kindlaks tegevused vastavalt ketta värvusele: marssimine, plaksutamine, sulghüpped jm. Lapsed liiguvad vastavalt ülestõstetud ketta värvusele. Vahendid: Punane, roheline, kollane ketas. Eesmärk: Arendada tähelepanu. “Autokool” Lapsed moodustavad paarid teine-teise selja taga. Tagumine laps hoiab eesoleval lapsel keskkohast kinni ja on juht. ”Auto” – ees seisev laps paneb silmad kinni ja sirutab käed ette. Tagumine laps annab liikudes käsklusi, paremale – vasakule. Eesmärk: Vasaku ja parema poole tundmine. “Ületa sõidutee” Lapsed ületavad mahamärgitud sõiduteed kordamööda, peatudes, vaadates vasakule ja seejärel paremale. Et laps paremini mõistaks, miks ta algul peab vasakule vaatama ja seejärel paremale, võib sõiduteele asetada mänguautosid.
kardaan lahtivõtta. Selle tööga saab iga loll hakkama, kui käed otsas püsivad ei ole mingit probleemi see töö ära teha. Käigukast Käigukasti õli kontroll ei kuulu auto hooldusprogrammi kuid õli taset on vaja aeg-ajalt kontrollida. Käigukasti õlitase on üldiselt õige, kui selle pind on kontrollava alumise ääre kõrgusel. Õlitaseme kontrollimisel peab auto olema võimalikult horisontaalses asendis. Kui autot on vaja selleks tõsta, siis jälgi et esimene ja tagumine ots oleks ühel kõrgusel. Keera lahti kontroll-täiteava käiguaksti küljel ning kontrolli õlitaset ja vajaduse lisa sinna ka õli. Kontrollava vaatamiseks on vaja tähikvõtit. Kardaan on selline tore vidin mida hooldama ei pea. Jõumoment juhitakse käigukastist peaülekandesse kaheosalise kardaani kaudu. Kardaani keskel on auto põhja külge kinnitatud laagriga vahetugi. Kardaani esiotsas on heli ja vibratsiooni summutav kummipuhver ja vibratsioonileevendi. Peaülekanne
2x airbag aknalukk 4x elektriaknad raadio valmidus udutuled turvavööde tulede kõrguse 2x elektripeeglid kojamehe eelpinguti reguleerimine sageduse muutmine kokkuklapitavad konditsioneer tagumine peeglid kojamees Kesklukustus sigaretisüütaja ABS salongivalgustus tagaklaasisoojendu s esiklaasisoojendus peegel
0 0.08 1 0.56 0.8 1.4 Ostsillogramm 0 1.2 1 0 0 1.2 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 0 0.1 0.2 0.3 0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 Periood: 0.42 ms ± 0.025 Paus: 0.24 ms ± 0.01 Eesmine front: 0.08 ms ± 0.005 Tagumine front: 0.06 ms ± 0.0035 Sagedus: 2380.95 Hz ± 290Hz
käib ringi, seisab auto paigal. Pelgalt keskdiferentsiaali lukustamisest pole abi, sest nii esi kui tagateljel puudub ühel rattal haardumine. esi- ja tagadiferentsiaali lukkud Nad toimivad samal põhimõttel kui keskdiferentsiaali lukustamine ja tagavad, et sama telje mõlemad rattad pöörlevad sama kiirusega - kui liigub üks, liigub teine sama palju. Lukustame kõigepealt tagadiferentsiaali (ja muidugi keskdiferentsiaali enne seda). Lukustatud keskdiferentsiaal tagab, et esimene ja tagumine kardaan pöörlevad sama kiiresti. Esisilda jõudvast veojõust ei ole kasu, sest üks esiratas käib ringi ja esidiffer ei ole lukustatud. Lukustatud tagadifrisse jõudev veojõud rakendub rattale, mis haardub ja rattale, mis käib tühjalt. Et differ on lukustatud, ei käi üks ratas enam ringi ning haarduv ratas paneb sõiduki liikuma. Lukustades lisaks veel esidifri, on kõiki nelja ratast vedavad teljed omavahel jäigalt
120. Ülajäseme veenid. (joonisel: kaenlaveen, õlavarreveenid, kodarluuveenid, küünarluuveenid, venoossed pihukaared*, kämblaveenid*, sõrmeveenid*) (joonisel 2: kodarluumine nahaveen, küünarluumine nahaveen, vahelmine küünarluumine nahaveen) · Joonis lk 170 + tv joonis 8 121. Alajäseme arterid. (joonisel: keskmine tallaarter, külgmine tallaarter, tallaarter) (joonisel 2: välimine niudearter, süva reiearter, reiearter, õndlaarter, eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter, pindluuarter, kaararter, pöiaarterid, varbaarterid) · Joonis lk 166 + tv joonis 9 122.Alajäseme veenid. (Joonisel: reieveen, õndlaveen, väike alajäsemenahaveen, suur alajäsemenahaveen.) (joonisel 2: eesmised sääreluuveenid, tagumised sääreluuveenid, õndlaveen, reieveen, parem välimine niudeveen, parem sisemine niudeveen, ühisniudeveen, vasak ühisniudeveen, alumine õõnesveen. ) (+ külgmine
); b) langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. M . trapezius: o. - os occipitale, lig. nuchae, kõigi rinnalülide processus spinosus`ed; i. - clavicula lateraalne pool, acromion, spina scapulae; f. - a) tõmbab abaluud taha-üles (ülemine osa), taha-keskele (keskmine osa) või taha-alla (alumine osa); b) fikseerib õlavöötme (võimaldades seega ülajäsemega efektiivselt töötada!) Kõhu lihased. I. Tagumine rühm. M. quadratus lumborum: (koosneb kahest üksteise suhtes risti olevast kihist) o. - crista iliaca ja nimmelülide processus transversus`ed; i. - 12. roie; f. - langetab 12. roiet ja aitab keha pöörata. Mm. intertransversarii laterales lumborum: eelmise jätkuks nimmelülide processus transversus`te vahel. (Mõnedes raamatutes lisatakse siia rühma ka m. psoas major!) II. Eesmine rühm. M. rectus abdominis: o. - 5. - 7. roide kõhred ja processus xiphoideus sterni; i
Sisukord 1.Sissejuhatus 3 2.Põhjused konkreetse praktikaettevõtte valimiseks. 3 3.Praktikaettevõtte lühikirjeldus ja tegevusvaldkond 3 4.Ettevõtte sobivus praktikakohana 3 5.Praktika projektid ja tööülesanded 4 5.1. Kompensaatoriga nivelliiri Geo Fennel kontroll 4 5.2. Maa-ala geoaluse mõõdistamine 4 5.3. Maa-ala geoaluse plaani koostamine 4 5.4. Kaevude perfode koostamine, muutmine 4 5.5. Muud tegevused 5 6. Seletuskiri sooritatud tööde kohta 6 7.Lisad 7 Sissejuhatus Praktikant viibis praktikal maamõõdubüroos nimetus OÜ, Pärnus (aadress), ajavahemikul xx.xx.20xx xx.xx.20xx. Praktika eesmärgiks oli Geodeesia I ja Geodeesia II kursuste jooksul teooreetilise ja praktilise õppe käigus omandatud t...
Sama efekt tekib ka sügisel puulehtedega. Kui lehed on kuivad ja nendest piisavalt lähedalt mööda sõita, siis on näha, kuidas nad hakkavad õhus keerutama. Puulehtedel on seda keerutamist lihtsam märgata kuna lehed on üksteisest lihtsamini eristatavad liikudes. Milline oleks kõige aerodünaamilisem keha? · See keha peab olema esiteks selline, et sellelt mööduks õhk sujuvalt ja ei tekiks kuhugi kuhjumisi. · Selle keha tagumine ots peaks olema sujuva langusega, et liiga kiiresti liikuvad õhuvoolud saaksid enda kiirust alandada ja peale keha ületamist oleks nende kiirus võrdne ülejäänud õhuvooluga, et ei tekiks keeriseid ka lõpus. See keha peaks siis nägema välja tilga kujuline. On öeldud, et aerodünaamiliste omaduste poolest ideaalse keha pikkus peaks olema 3-3,5 korda pikem enda läbimõõdust. Sellist autot on väga raske leida, mis oleks ideaalse aerodünaamilise kujuga. · Selle auto
kuklatagusesidem sirutus) ed, kuklamügar Seljalailihas* Alumine rinnalüli, Õlavarreluu väikese Langetab tõstetud ülajäset, latissimus dorsi nimmelülide köbrukese hari pöörab õlavart sissepoole, ogajätked, rist- ja lähendab keret kätele. niudeluuhari, 4 Alumine ja tagumine 2 alumist alumist roiet II roie Roiete tõstmine saaglihas kaelalüli, 2 ülemise rinnalüli Selgroosirgestaja ogajätked Ristluu, Roided, ristijätked, Sirutab keret ja pead, painutab nimmelülide ogajätked keret ja pead küljele ogajätked,
ninakülje nahk 2. N zygomaticus nahk sarnakaare ja oimu pk 3. Nn pterygopalatini kõva ja pehmesuulae limaskest, ninaõõne külg ja vaheseina limaskest, ülaneelu limaskest. 3. N mandibularis segaiseloomuga 1. Eesmine tüvi ( põhiliselt eferntne) n massetericus, nn temporales profundi, n pterygoideus medialis et lateralissamanimelised lihased, põse limaskesta ja naha aferentne innervatsioon 2. Tagumine tüvi (põhiliselt aferentne): · N alveolaris inf - m mylohyoideus, m digastricuse eesmine kõht eferente osa, alumised hambad ja igemed, alahuule ja lõuatsi nahk · N auricotemporalis glandula parotidea, kõrvalesta eesmise osa nahk, väline kuulmekäik, trummikile, alalõualiiges, oimupk nahk · N lingualis suupõhja limaskest, keele eesmise 2/3 limaskest 2. N. facialis 7, 2. Vistseraalkaare närv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
