Portugal (2)

5 VÄGA HEA

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium
10D klass
Portugal
referaat
Koostaja : Evelina Oraste
Tallinn 2010
Sisukord:
Sissejuhatus..............................................................................................................3

Üldandmed......................................................................................................3 - 4

Geograafiline asend ja loodus.........................................................................4 - 5

Kliima....................................................................................................................5

Rahvastik .........................................................................................................5 - 7

Majandus.........................................................................................................7 - 9

Energeetika ..........................................................................................8

Põllumajandus......................................................................................8

Kalandus .........................................................................................8 - 9

Tööstusharud........................................................................................9

Metsandus ............................................................................................9

Teenindus ( haridus , tervisehoid , transport, kommunaalteenused )..............9 -10

Turism ( kaubandus, toitlustus, majutus )...................................................10 - 11
Kokkuvõte................................................................................................................11
Kasutatud kirjandus.................................................................................................12
Lisad........................................................................................................................13

Sissejuhatus

Euroopa mandri kõige läänepoolsemal serval asuvale Portugalile on olnud meri aastatuhandeid loomulik mõjur ja elatusallikas. Portugali lipu keskel (Lisa 1) on kujutatud armillaarsfääri, igivana mõõteriista, millega meresõitjas määrasid taevakehade asendit ja liikumist. See sümboliseerib 15. – 16. sajandi Portugali meresõitjate saavutusi. Portugalist said alguse eurooplaste maadeavastusretked ja see riik lõi kaubandusimpeeriumi, mis ulatus Hiinast Brasiiliani sajandeid . Selle tõttu on portugali keel maailmas viies enim kõneldav keel.

1. Üldandmed:

Riigi ametlik nimi: República Portuguesa (Portugali Vabariik)
Pealinn: Lissabon
Pindala: 92 345 km² *
Riigikord : parlamentaalne vabariik
President : Aníbal Cavaco Silva
Peaminister : José Sócrates
Riigikeel: portugali keel
Rahvastiku tihedus: 108 elanikku /km²
Linnaelanikke: 76%
Rahvaarv: 10 707 924 (2009 a) *
Iive: 0,1%
Religioon : katoliiklased, protestandid , muslimid, juudid ja budistid
Rahaühik: euro (EUR)
SKT(1 elaniku kohta): 22 000 USD ( 2008 a )
Eskport: jalatsid , rõivad, masinad ja keemiatooted
Keskmine eluiga: meestel 74 a, naistel 81 a
Riigitähised: PT, PRT
Kirjaoskus : 93%
Rahvuspüha: 10. juuni
Rahvuslill: lavendel
Rahvuslind: siniharakas
Rahvuspuu: õlipuu
Hümn: „A Portuguesa“ („Portugali laul“)
Kliimavööde: Lähistroopiline
Ajavööde: maailmaaeg
* koos Assoori ja Madeira saartega
2. Geograafiline asend ja loodus
Portugal asub Euroopa maailmajaos ja on 40°N 10°W. Lõuna – Euroopa Pürenee poolsaarel. Ainuke naaber on Hispaania , millega kulgeb põhja - ja idapiir . Terve piiri pikkus on 1 214 km. Ülejäänud lõuna - ja läänepiir on aga merepiir Atlandi ookeaniga. ( Lisa 2 )
Ta paikneb lähistroopilises kliimavöötmes ja ajavööndi järgi maailmaajas ehk nullmeridiaanis. Loodusvööndes jääb ta Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku alasse.
Portugali mandriosa on Tejo jõega jaotatud kaheks. Põhjapoolne maa – ala on mägine ja liigitatud jõgede orgudega. Lõuna pool on enamasti tasane ja kliima on võrreldes põhjapoolega soojem ja kuivem.
Kõrgeim punkt on Pico saarel, mis on üks Assoori saartest , asuv Pico mägi ( Ponta do Pico – portugali keeles). See vana vulkaan on 2 350 m. Mandrialal asuv kõrgeim punkt on Serra da Estrela ja see on 1 993 m.
Portugali jõgedest pikim on Duero jõgi (925 km), millest Portugalis voolab 320 km – ülejäänud osa aga Hispaanias.
Portugalis leidub väga vähe looduslikke järvi, seega on suurem osa järvedest jõgedele üleujutuste tõkestamiseks rajatud paisjärved, mida kasutatakse ka elektrienergia tootmiseks (17% kogu Portugali elektrienergiast tuleb hüdroelektrijaamadest).
Kuigi 1/3 Portugalist on kaetud metsaga on suurem osa neist kannatamas üleraie all ning nende asemele kasvavad makja nimelised igihaljad põõsastikud, mis moodustavad nüüdseks juba väga suure osa taimkattest. Levinumad puud on, tamm, kastan , õlipuu ja mänd.
Muldadest on kõige levinumad metsapruunmullad ja leet -pruunmullad ning erinevad punamullad .
Mandri-Portugalis elab 63 liiki imetajaid, kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks leidub seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid .
Ainus rahvuspark on Peneda Gerese, mille pindala on 703 km². Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks.
Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit , lubjakivi ja graniiti ning tsingi-, tina-, plii,- volframi,- uraani-, raua,- ja mangaanimaaki.
3. Kliima
Portugal paikneb lähistroopilises kliimavöötmes ja on üks soojemaid Euroopa riike. Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõju tõttu on mereline , seega kliima ei ole liiga kuum ega ka külm. Kuigi suviti võib mõningates kohtades päris palavaks minna.
Suvel on keskmine temperatuur 25°C ja 11 või 12 tundi päikesepaistet päevas.
Talvel päeva keskmine temperatuur on kuskil 16°C ja päikest paistab 5 – 6 tundi päevas.
Kevadel on maksimaalne keskmine temperatuur 22°C ja päikesepaistet ombes 10 tundi päevas.
Portugali külmarekord on -12ºC ( mõõdetud Bragancas ), kuumarekord on aga vapustaval kombel lausa 50,5ºC ( mõõdeti Los Riodades ).
Atlandi ookeani läheduse tõttu on sademeid palju ning suvel on kuivaperiood lühem kui Vahemeremaades . Põhjas sajab mägede tõttu palju rohkem kui lõunaosas. Põhjaosa rannikul sajab 700 - 1100 mm, lõunas kuni 800mm. Põhjaosa mägedes aga kuni 2100 mm aastas.
4. Rahvastik
Portugali rahvaarv on umbes 10 708 000 inimest (2009).
Portugal jaguneb 18-ks piirkonnaks ekh maakonnaks ( Lisa 3 )
PIIRKOND
PINDALA km²
RAHVAARV

Lisabon
2761
2 124 426

Leiria
3 517
477 967

Santarém
6 747
445 559

Setúbal
5 064
815 858

Beja
10 225
154 325

Faro
4 960
421 528

Ëvora
7 393
170 535

Portalegre
6065
119 543

Castelo Branco
6675
208 069

Guarda
5518
173 831

Coimbra
3947
436 056

Aveiro
2808
752 867

Viseu
5007
394 844

Bragança
6608
748 808

Vila Real
4328
218 935

Porto
2395
1 867 986

Braga
2673
879 918

Vinala do Castelo
2255
252 011
Portugali rahvastikust moodustavad 99% portugallased. Ülejäänud 1% moodustavad
Portugali endiste kolooniatest Angolast, Guineast ning Mosambiigist tulevad immigrandid. Integratsiooniga aga probleeme pole ning immigrandid sulanduvad kiiresti ühiskonda.
Rahvastiku tihedus on 108 inimest/km². Maal elab 24% rahvastikust, linnas 76%. Usutunnistuselt on 97% inimesi katoliiklased, 1% protestandid ja 2% muid usundeid .
Rahvaarvu muutumise suureks mõjuks on olnud rahvaränne, see sai alguse maade avastustest ja toimud tänapäevalgi. Kuid sellegi poolest on Portugali rahvaarv läbi aegade kasvanud. Viimaste aastate jooksul on rahvaarv kasvanud umbes 0, 28%.
Laste hulk on viimaste kümnendite jooksul pidevalt vähenenud ning on langenud nüüdseks 16, 3% peale. 15-64 aastaste hulk on enamalt samal tasemel püsinud, kuid on siiski vähesel tõusuteel, olles nüüd üle 66, 1%. Vanemate kui 65 aastaste hulk on samuti tõusmas, umbes 4% kümne aasta jooksul. Hetkel moodustavad 65+ aastased rahvastikust 17, 6%. Selline suund on aga täiesti tavaline kogu Euroopas. Rahva keskmine vanus on 39, 4, meeste keskmine vanus on 37,3 ja naiste 41,6. Keskmine eluiga on 78, 21, meestel on see 74,95 ja naistel 81, 69.
Välismaale tööotsinguile on suundunud peaaegu 3 miljonit portugallast. See arv on rahvaarvu arvestades küll jahmatavalt suur, kuid suurema osa neist 3 miljonist moodustavad siiski Hispaanias tööl käijad, kes lähevad hommikul Portugalist üle piiri naaberriiki tööle.
5. Majandus
1986. aastast on Portugal EU liige. See on kaasa aidanud riigi industrialiseerimisele. Rajatud on töömahukat tekstiili- ja rõivatööstus. Tavapäraelt on Portugal olnud maailma suurim korgitootja. Hinnatud on Portugali veinid , neist tuntumad on Briti-Portugali suhteid traditsiooniliselt tugevdanud portveinid, mida eksporditakse Portost Inglismaale . Hästi on ka arenenud kala tööstus. Porugali avanemine maailmale on andnud tõuke ka turismi arengule. Riigi päikeserannikuid külastab igal aastal 16 miljonit turisti.
Riigi SKT ( ostujõu pariteedi alusel ) on 237, 3 miljardit USD (2008a). SKT kasv on 0,2%. SKT ( 1 elaniku kohta ) 22 000 USD.
Tööealine elanikkond on umbes pool Portugali rahvaarvust ja see on 5 640 000 inimest (2008). Töötute arv on aga 7,6%.
Riigi eelarve on negatiivne sissetulek 108, 6 miljardit USD ja väljaminek 114, 7 USD (2008 a).
Riigi eksport on 57,8 miljardit USD. Enamlevinud ekspordi tootangud on põllimajandustooted ja toiduained, õli, keemiatooted, kork materjalid, paber, tekstiil, riided, jalatsid, mineraalained , metallid, masinad ja seadmed, transpordivahendid ja optika. Tooted eksporditakse enamalt Hispaaniasse (27,1%), Saksamaale (12,9%), Prantsusmaa (12, 3%), Suurbritannia (5, 9%) , USA (4, 8%), Angola (4,5 %) ja Itaalia (4%).
Import on aga 87, 92 miljardit USD (2008a). Eman imporditavad tooted on: põllumajandustooted ja toiduained, arvutiseadmed, vein. Suurimad riigid importijad on Hispaania (29,5%), Saksamaa (12,9%), Prantsusmaa (8, 4%), Itaalia (5, 2%) ja Holland (4, 6%). Riigi välisvõlg on 461,2 miljardit USD.
Portugal on EL-i, EN-i, ÜRO, OECD ja OSCE liige. Samuti on ta üks NATO asutajaliige. Kuna Hispaania kuulub nüüd samuti NATO-sse on Portugali tähtsus seal veidi vähenenud.
5.1. Energeetika
2007a. valmis üks maailma suurim päikeseenergiat kasutav elektrijaam . See koosneb 52000 päikesepatareist, mis asuvad 2m kõrgusel maapinnast . Selle koguvõimsus on 11 MW ja kogu jaam hõlvad endaga 60ha. Jaam asub ühes kõige päikeserohkes piirkonnnas ja sellega saab elektrit umbes 8000 maja. Kogu selle jaama ehitamiseks läks 75mln US dollarit, aga sellega on nüüd Pprtugal vähem sõltuv imporditavast kütusest.
2008 a. valmis Portugalis euroopa suurim tuuleenergiajaam. See koosneb 120 tuulikust. Sellega saab elektrit umbes 1mln inimest.
Naftast ja gaasist todetakse 64,5 % elektrit, hüdroenergia moodustab 31,3 %, tuumaenergi 0% ja muud energiaallikad 4,1 % (2007a)
Elektrit toodetakse 44, 83 miljardit kW ja tarbitakse 48, 02 miljardit kW aastas. Eksporditakse 1, 906 miljardit kW ja imporditakse 8 371 kW aastas.
5.2. Põllumajandus
Põllumajanduslik Portugal on olnud Lääne – Euroopa kõige vaesem riik. Sajad tuhanded inimesed on tööd leidnud Kesk - Euroopas. 1974. aasta revolutsioon viis läbi maareformi, mille tulemusena lammutati Lõuna – Portugali peaaegu feodaalne maaomandsüsteem ja majapidamised anti ühistena talupoegadele.
Tähtsamad põllumajanduse kultuurid on nisu, mais, rukis ja kartul, aga ka mandlid , oliivid, viinamarjad ja viigimarjad. Põllumajanduses on hõivatud 10% tööjõulisest elanikkonnast ja SKT- st moodustab see 3%.
5.3. Kalandus
Portugalis asub üks tähtsamaid püügipiirkondi maailmas. Seal püütakse makrelle, anšoovisi ja sardiine, viimane neist on enimlevinud. Kalatoodanguid eksporditakse üle kogu maailma, kuid see ei kuulu tähtsamate valdkonda. Kuna riigil on pikk rannajoon , siis on kalandus olnud Portugalis läbi aegade üks tähtsamaid valdkondi, kuid 90 – nendate alguses vähenes sissetulek ja sellega ka töötajate arv selles valdkonnas. Tähtsamad linnad, kus asuvad kalapüügi sadamad ja töötlemis kuhad on: Lissabon, Setubal, Matosinhos ja Portimao.
5.4. Tööstusharud
Tööstus paikne kahes piirkonnas, Lissaboni ja Setubala ümbruses lõuna piirkonnas ja Porto, Aveiro ja Braga lähestikes põhja piirkonnas. Selles alas on hõivatud 30% inimkonnast ja on 25,6% SKT- st.
Lissabonis piirkonnas on enam levinud rasketööstus. Nagu terase tootmine, masina- ja autotööstus, keemiatoodete- ja tsemendi tootmine. Toodetakse ka elektoonikaseadmeid. Seal asub ka maailmas üks tuntumaid laevaehitusi Lizhnave. Sadamas asub ka riigi suurim nafatatöötlemise tehas. Põhja piirkonnas toodetakse, aga tekstiili, jalatsid, mööbel, veini ja toiduaineid.
5.5. Metsandus
See on oluline majandus valdkond Portugalis. Tähtsamad puud on mänd ja korgitamm , mida aastas toodetakse rohkem, kui ültse maailmas. Eukalüpti, mida imporditakse Austraaliast, on peamine tooraine tselluloosi tootmiseks.
6. Teenindus
Haridus
Portugalis on riiklikuid koole, aga ka erakoole. Viiased on viimaste aastate jooksul jõuliselt arenenud.Keskharidus on mõeldud kõigile ja see kestab 9 aastat. Väga väike protsent lõpetajatest läheb õppima edasi ülikooli. Kõrgharidust võib saada ülikoolis või polütehnikumis. Ülikoole jaotatakse ’’vanadeks,, ja ’’uuteks,, . Vanimateks ülikoolideks on: Lissaboni Ülikool, Lissaboni Tehnikaülikool, Coimbra Ülikool ja Porto Ülikool. Ülejäänud ülikoolid on, aga tekkinud umbes 10-20 aastat tagasi ja seega nimetatakse neid uuteks. Kuna eelkõige on arenenud rohkem ikka erakoole siis ka kirjaoskus parim ei ole ainult 93%. Euroopa riikide jaoks on see küllaltki madal näitaja.
Tervisehoid
Viimas sajandi jooksul on eluiga kasvanud väga palju. Naistel 1920 aastal oli keskmine eluiga 40 aastat, aga juba 2000 aastal oli see 79,7 ja meestel 35,8 1920 aastal ja 72,6 2000 aastal. Kuigi keskiga on päris kõvasti kasvanud, jääb see ikka Euroopa Liidu riikidele alla. Peamised suremuse põhjused on vereringeelundite haigused 39% ja vähk 20%. Õnneststest olid surma põhjustanud 4,9% juhtumitest ja suurem osa olid mehed, mis muudustasid tervet 73%. Autoõnnetused moodustasid 29%. See näitaja on suurim Europa Liidu riikide vahel.
Transport
Suuremates linnades on laialt arenenud ühistransport. Lissabonis on see metroo , bussid, trammid ja mitu lifti. Taksod võib ära tunda must – rohelise või beeži värvuse järgi. Seal on ka ekpressliin, mis ühendab Lissaboni ja Portut. Raudteed on olemas üle kogu riigi.
Kommunaalteenused
Riigis on olemas gaas , vesi ja elekter , kuid mis ei ole kõigile kättesaadav. Võrreldes EL riikidega on elektri- (24%) ja gaasi (38%) hind keskmisest kõrgem.

Turism
On üks tähtsamaid majandusvaldkondi Portugalis. Turistide jaoks on väga palju erinevaid meelelahutusi: festivalid, kurordid, suurepäeased rannad , vaatamisväärsused, kaubanduskeskused, kohvikud , peod, klubid, restoranid ja palju muud. Iga aasta külastab riigi päikeserannikuid umbes 16 miljonit turisti.
Kaubandus
Käibemaks ei ole suur võrreldes Eestiga , ainult 10%. Suurtemate ostude tegemisel on turistidel võimalus tagastada 10% ehk käibemaksu summa. Parimad tooted, mida võib saada on: jalatsid, mille tootmisega on Portugal euroopas teisel kohal. Kuld ja ehted , mis traditsiooniliselt omavad kõrge kvaliteedi. Riided, portvein ja keraamika, mida kasutatakse rohkesti suveniiride jaoks.
Toitlustus
Portugali köök on lihtne, mille aluseks on kala, liha ja kapsas . Värsket aedvilja siin pea – aegu ei kasutata. Natsionaalsed toidud on caldo verde – paks supp kartulist ja kapsast ja bacalhau – tursk, mooritud, koos türgi hernestega. Caldeirada – kalasupp, mis on poolpuder. Liharoogadest on enamlevinud befe ja fevras – kotletid ja šnitselid, veise- ja sealihast. Magustoidud on seal ka väga maitsvad, eriti mis on valmistatud kloostri pagariärides. Tähtsamad koostisosad on mandlid ja kaneel.
Majutus
Majutust on võimalik saada erinavate hindadega. Kõige odavam aeg on novembrist aprillini. Kõige kõrgemad hinnad on kesk juulist augustini .
Kallimates hotellides maksab üks tuba kahele umbes 80 – 300 eurot. Eesti kroonides on see umbes 1250 – 4700 eek 1/öö eest. Keskmise klassi hotellid jäävad siis 40 – 80 euro vahemiku. Kroonides umbes 625 – 1250 eek ühe öö eest ja odavamad on 11-16 eurot, mis teeb Eesti kroonidesse vaid 172 – 250 eek.
Kokkuvõte
Portugal on rikka ja eripalgelise loodusega riik Pürenee poolsaarel. Portugali looduslik ilme jaotub kaheks Tejo jõe kohalt. Põhjas on kena mägine loodus ja parasvöötmeline kliima. Lõunas on madal ja soe, kaunid rannad ja lähistroopiline ning vahemereline kliima.
Suurema osa majandusest moodustavad: teravili, kartul, tomat , oliivid, viinamarjad, liha, piimatooted , kala ja mereannid , vein ja toiduained, riided, jalatsid, puidumaterjalid, korgi tootmine, paber, keemiatooted, autoosade tootmine, metalli tööstus, portselan ja keraamika, telekommunikatsioon , laevaehitus, turism. Portugal tuntuimad ekspordi artiklid on kork, sardiinid ja portvein. Majandus on stabiilne, ent veidi aegunud ja valitsuselt oodatakse suuremaid reforme.
Haridus ja meditsiiniabi on tasuta, ent suur osa portugallastest eristab eraharidust ja erahaiglaid, mis on küll väga kallid, ent ka väga kvaliteetsed. Eraarstiabi saab koguni 40% elanikkonnast.
Kasutatud kirjandus:

’’ Maailma atlas 2003 ’’

’’ A ja O taskuteatmik Riigid ja Lipud’’ - Kimmo Kirjunen

www.google.ee

www.google.com

www. annaani .com

http://en.wikipedia.org/wiki/Geography_of_Portugal

http://countrystudies.us/portugal/46.ht m

http://www.portugal-virtual.net/english/general/index.php

http://www.euroinfo.ee/index.php?cmd=go2&id=9#Portugal

http://www.krugosvet.ru/enc/Earth_sciences/geografiya/PORTUGALIYA.html

http://images.google.ee/images?hl=et&source=hp&q=portugal&lr=&oq=&um=1&ie=UTF-8&ei=VnCBS4H9KM_5-QbH3NCcBw&sa=X&oi=image_result_group&ct=title&resnum=4&ved=0CCkQsAQwAw
Lisad:
Lisa 1 Portugali lipp
Lisa 2 Portugali kaart Lisa 3 Maakonnad
14

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 33 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ivik Õppematerjali autor

referaat

portugal referaat geograafia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

PORTUGALI VABARIIK

SKT üheinimese kohta on 19 768 USA dollarit. Populatsioon alla vaesusepiiri oli 18% 2006. aastal. Töötute protsent 2011. a oli 12,7%. Ainult 4,8% rahvastikust on kirjaoskamatud. Imikusuremus 2012 aasta järgi on keskmiselt 4,6 surma iga 1000 sünnikohta. Keskmine oodatav eluiga on 78,7 aastat. SKT-st 11,3% läheb haigekassa kuludeks (17 kohal maailma riikidest). 4.Majandusorganisatsioonid Portugal kuulub Ühendatud Riikide Organisatsiooni (ÜRO) aastat 1995. Portugal kuulub ja on ka üks rajaja riikidest NATO-s (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) (1949), OECD-s (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon) (1961). Samuti on olnud Portugal rajaja riik EFTA-s (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon) (1960), kuid lahkus seal, et liituda Euroopa Majandusühendusega (1986), millest saigi Euroopa Liit. Portugalis on ka käibel Euro 1999. aastast. Veel on Portugal Ladina Liidu (1983) ja Organisatsiooni Ladina-Ameerika Riigid (1949) liige

Geograafia

doc

Portugali referaat

......16 21. LISA 2...........................................................................................................................17 22. LISA 3...........................................................................................................................18 23. LISA 4...........................................................................................................................19 3 ASEND Portugal asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Ta paikneb LõunaEuroopas Pürenee poolsaare lääneosas ning omab väga pikka merepiiri Atlandi ookeaniga, mis piirab Portugali pikalt lääne ning lõunaküljest. Riik ise hõlmab veel ka Madeira ja Assoori saari. MandriEuroopa kaugeim läänepoolne punkt asub Portugalis selleks on Roca neem. Portugal meenutab kujult püsti seisvat ristkülikut ning asub 36º N 41º N pikkus ja

Geograafia

docx

Portugali uurimustöö

Portugal 1.ASUKOHT KAARDIL Portugal asub Lõuna- Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.Idast ja põhjast piirneb Portugal Hispaaniaga. Läänest ja lõunast

Geograafia

doc

PORTUGALI ASEND, KLIIMA JA LOODUS

PORTUGAL SISUKORD Minu loosiga tõmmatud riigiks osutus Portugal. Riik ise on Mandri-Euroopa läänepoolseim riik, lääne pool merepiir Atlandi ookeaniga, idas maapiir Hispaaniaga. Riigis elab üle 10 miljoni inimese ja pindala koos saartega on 92391 km².............................................................3 Enne loosimist lootsin ma, et ma pean tegema referaadi mõnest lähemal asuvast või suuremast riigist. Kuid siis mõtlesin ma sellele, et referaadi mõte on endale ju mõnda riiki lähedalt

Geograafia

docx

Portugal

Üldandmed Portugali Vabariik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Läänest ja lõunast piirneb Portugal Atlandi ookeaniga ning põhjast ja idast Hispaaniaga. Portugal on üks maailma vanimaid rahvusriike ning võib väita, et ta piirid on püsinud muutumatuna alates 13. sajandist. Lisaks mandriosale kuulub Portugalile ka kaks autonoomset saarestikku Atlandi ookeanis Assoorid ja Madeira. Oma geograafilise asendi tõttu pakub Portugal kiiret ligipääsu Euroopa riikidest nii Ameerikasse kui Aafrikasse. Riigi pealinn on Lissabon. Pindala on 92 391 km². Portugalis elab üle 10 636 900 inimese, asustuse tihedus on 115 elanikku /km². Rahvastikust moodustab 99% portugallastest ja 1% muudest rahvustest. 66% elanikest elab linnas. Riigikeeleks on portugali keel. Riigikord: vabariik Pealinn: Lissabon Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 636 900 (2010) Rahvastiku tihedus: 115 elanikku /km² Riigikeel: portugali keel

Geograafia

doc

PORTUGAL

MAARDU GÜMNAASIUM Nikolai Hodosevits 11 klass PORTUGAL Referaat Juhataja: Jelena Vidinjova Maardu 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. PORTUGALI ISELOOMUSTUS...................

Geograafia

doc

Portugali referaat

kaljustel rannikutel. Ainus rahvuspark Portugalis on Peneda Geres, mille pindala on 7200 hektarit. Geres asub Loode-Portugalis. Peneda Gerese rahvuspargis on väga palju veeressursse jõed, kosed, joad. Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. [3][10][5][9][1][7] 4.3. Maavarad Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit, lubjakivi ja graniiti ning tsingi-, tina-, plii,- volframi,- uraani-, raua,- ja mangaanimaaki. Nagu näha on Portugal maavarade poolest suhteliselt rikas, kuid varud on pidevalt vähenemas.[10] 5. KLIIMA Portugal asub lähis-troopikas ning tal on lähistroopiline vahemereline kliima. Portugali kliima saab Tejo jõe abil kaheks jagada. Kuigi kliima on Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse tugeva mõju tõttu valdavalt mereline, siis on Põhja-Portugalis mägede tõttu kliima suuresti erinev lõuna omast. Põhja pool on talved jahedad ja niisked, sest mäed takistavad pilvede liikumist

Geograafia

pptx

Portugal

PORTUGAL Portugali lipp Portugali lipp on ristkülikukujuline, jaotatud vertikaalselt kaheks värviribaks - tumeroheliseks ja punaseks. Keskel asub Portugali vapp, mis koosneb kollasest taevasfääri kujutisest ning Portugali kilbist. Geograafia Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Mandri-Portugali kõrgeim tipp on Torre (1993 m), mis asub maa põhjaosas Serra da Estrela mäestikus. ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Portugal Pealinn: Lissabon Riigipea: Anibal Cavaco Silva Üldpindala: 92 072 km² Rahvaarv: 10,6 miljonit Rahaühik: Euro (Võeti kasutusele 2002.aastal) SKT: 247 miljardit USA dollarit (2010) SKT elaniku kohta: $23 000 (2010) Ajalugu Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 1139.aastal rajas Afonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. 1807. aastal vallutasid riigi Napoleoni väe

Geograafia

Rohkem sarnaseid