Portugali referaat (1)

Q: Millistel jõgedel võib esineda üleujutusi?

Vastus leiad õppematerjalist: Portugali referaat

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millistel jõgedel võib esineda üleujutusi?

PORTUGAL
Referaat
Juhendaja :
Õpilane:
Tallinn 2011
SISUKORD

Sissejuhatus....................................................................................................................3

Asend..............................................................................................................................4

Saared..............................................................................................................................4

Pinnamood , loodus..........................................................................................................5

Maavarad .........................................................................................................................6

Laama tektoonika ............................................................................................................6

Vulkaanid ........................................................................................................................6

Maavärinad......................................................................................................................7

Kliima..............................................................................................................................7

Sademed..........................................................................................................................8

Keskkond........................................................................................................................8

Metsatulekahjud ..............................................................................................................9

Ilmastiku katastroofid.....................................................................................................9

Veevarud .......................................................................................................................11

Jõed...............................................................................................................................11

Järved............................................................................................................................12

Majandus.......................................................................................................................13

Kokkuvõte.....................................................................................................................14

Kasutatud kirjandus.......................................................................................................15

LISA 1...........................................................................................................................16

LISA 2...........................................................................................................................17

LISA 3...........................................................................................................................18

LISA 4...........................................................................................................................19
3

ASEND

Portugal asub Euraasia mandril , Euroopa maailmajaos . Ta paikneb Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas ning omab väga pikka merepiiri Atlandi ookeaniga, mis piirab Portugali pikalt lääne- ning lõunaküljest. Riik ise hõlmab veel ka Madeira ja Assoori saari . Mandri-Euroopa kaugeim läänepoolne punkt asub Portugalis – selleks on Roca neem.
Portugal meenutab kujult püsti seisvat ristkülikut ning asub 36º N - 41º N pikkus- ja 9º W - 7º W laiuskraadide vahemikus.
Pealinn Lissabon asub geograafilistel koordinaatidel: 38º N 9º W ning on Jõhvist linnulennult 3449 km kaugusel.
Kellaaegade erinevus on Eestil Portugaliga kaks tundi.

SAARED

Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Madeira saar ja Assoori saarestik .
Assoori saarestiku alla kuuluvad kolm rühma: Läänerühm (Corvo , Flores ), keskrühm (Faial, Pico , São Jorge , Graciosa , Terceira) ning idarühm (São Miguel (peasaar), Santa Maria). Assoori saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid.
4

PINNAMOOD, LOODUS

Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja- ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode-Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik . Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik.
Portugal paikneb vahemerelises kuivalembelise põõsastiku loodusvööndis. Atlase järgi asub Portugalist lõuna pool Atlandi ookeanis vähesel määral veealuseid tegevvulkaane ja Portugali lõunaosa on seismiliselt aktiivne ( 1755 . a Lissabonis toimunud maarvärinat peetakse tolle aastatuhande üheks tugevamaks).
Portugali põhja-ja keskosa asuvad keskmiselt 700 m kõrgusel Meseta kiltmaa lääneserval ning seda liigestavad sügavad ning tugevalt erodeerunud jõeorud, ahelikud ning jäänukmäed. Sealsel Serra da Estrela ahelikus on ka Portgali mandriosa kõrgeim tipp Estrela (1993 m). Mandri lääne-ja lõunaosa on madal (alla 200 m).
Eelpool nimetatud Estrela tipp on küll mandriosa kõrgeim punkt, kuid Portugali üldse kõrgeim tipp asub Assoride Pico saarel Ponta mäel - Pico nimeline tipp, mis on 2351 m kõrge. Madeira saarte kõrgeim mägi on Ruivo (1862m).
Muldadest on kõige levinumad metsapruunmullad ja leet-pruunmullad ning erinevad punamullad.
Mandri-Portugalis elab 63 liiki imetajaid , kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks neile elab seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid.
Ainus rahvuspark on Peneda Gerese, mille pindala on 703 km². Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks.
5
MAAVARAD
Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit , lubjakivi ja graniiti ning tsingi-, tina-, plii,- volframi ,- uraani-, raua,- ja mangaanimaaki. Nagu näha on Portugal maavarade poolest suhteliselt rikas, kuigi varud on pidevalt vähenemas.
LAAMTEKTOONIKA
Portugal asub Euraasia laama äärealal, Aafrika laama läheduses. Portugal asub maailma osas, kus on keskmine seismiline aktiivsus. Suurim seismiline tugevus on mõõdetud Assooride saartel ja Tejo jõe orus.
VULKAANID
vulkaanid
Tänapäeval on ainus vulkaanilise aktiivsuse piirkond Assooridel. Viimane purse leidis aset 1957. aastal.
Vulkaane leidub Assoori saartel:

Flores
Fayal
Pico
San Jorge
Graciosa
Terceira
Don João de Castro Bank
Sete Cidades
Unnamed
Agua de Pau
Furnas
Monaco Bank Pildil Pico vulkaan

6
MAAVÄRINAD
Eeldatav puhkeperiood kontinendil on umbes 200 aastat ja Assooridel umbes 20 aastat. Kui maavärina epitsenter asetseb Atlandi ookeanis on Lissaboni rannikualad ja Algarve peamiselt mõjutatud tsunaamide poolt.
Ajaloolisi ülestähendusi sellistest katastroofidest on mitmeid, näiteks 1775. aasta 1. novembri maavärin.
Kõige haavatavam ala Portugali kontinentaalsest osast on Tejo jõe org, tänu tema suurele demograafilisele tihedusele, suurele osale infrastruktuuridele ja hoonetele ning suur osakaal majanduslikule aktiivsusele mis on asutatud jõe kallastele.
Viimane maavärin toimus Portugalis 2008. aasta 31. oktoobril. Maavärina tugevuseks oli 2.9 magnituudi . Maavärina epitsenter asus koordinaatidel 40.85N 7.35W. Varem on Portugalis toimunud veel mitmeid maavärinaid. Näiteks 1755. aasta 1. septembril, kus hukkus 70 000 inimest või 1980. aasta 1. jaanuaril, kus hukkus 60 inimest.
KLIIMA
Portugali kliima saab Tejo jõe abil kaheks jagada. Kuigi kliima on Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse tugeva mõju tõttu valdavalt mereline , siis on Põhja-Portugalis mägede tõttu kliima suuresti erinev lõuna omast. Põhjas on kliima jahe ja vihmane, sest mäed takistavad pilvede liikumist. Kliima on kaugemates põhjaosades parasvöötmeline. Lõunas on aga kliima kuiv ja soe, valdavalt lähistroopiline ja sekka ka mõjutusi Vahemerelt.
7
Keskmine temperatuur on 10ºC – 20ºC. Rannikualadel on põhjas Jaanuaris temperatuur 9ºC, lõunas kuni 12ºC. Juulis on temperatuurid vastavalt 20ºC ja 27ºC. Sisemaal on talvel temperatuur umbes 2ºC madalam, suvel 4-5ºC kõrgem.
Portugali külmarekord on -12ºC (mõõdetud Bragancas), kuumarekord on aga vapustaval kombel lausa 50,5ºC (mõõdeti Los Riodades).
SADEMED
Atlandi ookeani läheduse tõttu on sademeid palju ning suvel on kuivaperiood lühem kui Vahemeremaades . Põhjas sajab mägede tõttu palju rohkem kui lõunaosas. Põhjaosa rannikul sajab 700-1100mm, lõunas kuni 800mm. Põhjaosa mägedes aga kuni 2100mm aastas.
Võrreldes Eestiga on temperatuurid Portugalis kõrgemad, sademeid on Portugali lõunaosas umbes sama palju kui Eesti kaguosas, põhjaosa mägedes, aga kaks korda rohkem. See tuleneb Atlandi Ookeani ja Golfi hoovuse mõjust ning erinevatest laiuskraadidest.
KESKKOND
Keskkonna suurimad mured on pinnase erosioon , õhu saastumine – põhjustatud heitgaaside eraldumisest tööstustest ja transpordi vahenditest.
Suured õhu saastajad on ka metsatulekahjud, mida Portugalis esineb üsna tihti.
8
METSATULEKAHJUD
Portugalil on suur metsaala . Vahemereline kliima teeb ülekaalukalt teeneid metsatulekahjude levimiseks peamiselt juulist septembrini. Eriti ohustatud on Põhja- ja keskosa Portugalist, Tejo jõe org ja Algarve. Igal aastal on seal umbes 20 000 metsatulekahjut, mis põhjustavad majanduslikku kahju umbes 2,0 miljardit (Portugali eskuudot) ja veel palju teisi kaotusi.
ILMASTIKUKATASTROOFID
Tänu oma asukohale, on Portugal silmitsi seisnud ka mõnede ilmastikukatastroofidega. On öeldud, et ei ole lihtne arvata, mis asukohtades on tormioht, kuna riigis on umbes 10 kohta mis on sama haavatavusega.
1. detsembril 2006. aastal tabas Portugali suur lumesadu , mis blokeeris sõiduteed ja mitu peamist maanteed . Üks Portugali mereäärne küla nägi esimest lumesadu peale 50 aastat kestnud pausi. Pealinnas Lissabonis polnud aga sadanud aastast 1954. Temperatuur langes ebatavalise -6º C piirimaile.
9
Costa Da Caparicas, Portugalis aga toimus hiljuti üleujutus rannal , kus
üle nelja meetrised lained paiskusid läbi 400-meetrit pika tammi ja ujutasid üle osa populaarsest puhkekeskuse rannast Lissaboni lähedal. See tõstis esile kasvava erosiooni ohu Portugalis, Atlandi Ookeani rannikul.
Üks kõrvalseisja rääkis, et pole 23 aasta jooksul Costa Da Caparicas elades ennem näinud, et ookean nii palju maapinda kaasa viiks.
Valitsus ütles, et teeb kõik erosiooni peatamiseks rannikualadel, mis paljude arust on põhjustatud globaalsest soojenemisest ja sellest tulenevalt veetaseme tõusust. Umbes 1000 majapidamist, kaasaarvatud Portugali rannaäär oli sellest ohustatud.
Arvatakse, et hiljutised üleujutused võibad olla märgiks asjadele, mis pole veel juhtunud.
Ranniku erosioon ohustab samuti kaljusid. Mitmed neist on lähiaastatel sisse vajunud ja sellega on kaasnenud mitmed inimelude kaotused.
Orkaan Vince tekkis 9. oktoobril 2005 aastal ning oli kahekümnes nimeline torm Atlandi Orkaanide sarjas ja kummaliseim troopiliste rahutuste seas.
VINCE
10
VEEVARUD
Üldhinnang riigi veevarudele
JÕED
Portugali jõgedest pikim on Duero jõgi (925 km), millest Portugalis voolab küll vaid 320 km – ülejäänud osa lookleb Hispaanias. Veel on tähtsad Guadiana jõgi (820 km, Portugalis 260 km), Mondego jõgi (220 km), Sado jõgi (165 km), Vouga jõgi (136 km), Mira jõgi (120 km) ja Minho jõgi (310 km, sellest Portugalis 75 km). Nagu näha, on suurem osa Portugali jõgedest alguse saanud Hispaaniast. Pürenee poolsaare pikim jõgi on Tejo (1123 km) ning sellest umbes 275 km asub Portugalis. Tejo on Portugali üks tähtsamaid jõgesid ning just tema jaotab Portugali lõuna- ja põhjaosaks.
Jõgede toiteallikad ?
Pürenee poolsaare pikim jõgi Tejo
Tagus
Tajo , Tejo
Jõgi
Vaade Tejo jõele Toledos, Hispaanias
Riigid
Hispaania , Portugal
Lisajõed
- vasakul
Guadiela, Algodor, Gévalo, Ibor, Almonte, Salor, Sever, Sorraia
- paremal
Jarama, Guadarrama, Alberche, Tiétar, Zêzere
Allikas
Fuente de García
- asukoht
Albarracín mäed, Teruel, Hispaanias
- tõus
1,593 m (5,226 ft)
Pikkus
1,038 km (645 mi)
Teekond Taguselt läbi pürenee poolsaare.
Kui kliima on kuivem, on jõed veevaesemad. Kevadeti sula perioodil on jõed üle kallaste .
Millistel jõgedel võib esineda üleujutusi?
Tejo jõel põhjustavad tõsiseid kahjustusi peamise vesikonna üleujutused. Kohalikud elanikud on tõsiselt mõjutatud sellistest kahjustustest. Teaduslik ja tehniline teadmine selles vallas lubab ennustada katastroofe ja juhtkond kontrollib nende effekte ja evolutsiooni.
JÄRVED
Portugalis leidub väga vähe looduslikke järvi, seega on suurem osa järvedest jõgedele üleujutuste tõkestamiseks rajatud paisjärved, mida kasutatakse ka elektrienergia tootmiseks (17% kogu Portugali elektrienergiast tuleb hüdroelektrijaamadest).
Eksisteerib ka mitmeid laguune mis on pärit jõgede tegevusest:

Serra da Estrelas, Comprida Laguun ( Lagoa Comprida) ja Escura Laguun (Lagoa Escura) olid vormitud liustike poolt.
Pateira de Fermentelos on väike looduslik laguun Aveiro lähedal.

Mõned laguunid on Atlandi Ookeani läheduses. Näiteks Albufeira Laguun ja Óbidose Laguun. Assoridel on laguunid tekkinud kustunud vulkaanides kraatritesse.
Lagoa do Fogo ja Lagoa das Sete Cidades (kaks väikest järve, mis on ühendatud kitsa ribaga) on kõige kuulsamad järved São Migueli saarel.
12
MAJANDUS
Portugalis on tootmine suhteliselt odav, kuigi tööjõud on kallinemas. SKT ühe elaniku kohta on 9400$. Turism annab aga SKT-st lausa 6%, mis on EL-i kõrgeim näitaja. Investeeringuid nii kodust kui välismaalt on palju. Portugali põhilised kaubandusartiklid on kork , portvein ja sardiinid.
Portugali üks tuntumaid eksportkaupu on kork. Ühte kolmandikku riigist katavad metsad , mis on peamiselt korgitammikud. Kork on korgitamme koor. Seaduse järgi on lubatud iga 9 aasta tagant seda puult lõigata. Üks puu annab koort ~100 aastat. Koor keedetakse ühtlaseks massiks ja pressitakse tahvliteks. Korgitoodetest veetakse välja pudelikorke, korgitahvleid ehituse jaoks ning sulgpalliotsikuid. Teine tuntud kaup on portvein, mille valmistamise traditsioonid on eriti vanad. Kuna kalandus on endiselt tasemel, siis eksporditakse ka palju sardiine.
Peamised import / eksport partnerid on peale EL-i liikmesriikide USA ja Jaapan. EL-i liikmesriigid moodustavad impordist ja ekspordist kuni 60%.
Põllumajandus on üks EL-i vähemtõhusaid. Kuna suurem osa põllumajanduses töötavaid inimesi kuuluvad vanemasse generatsiooni, siis kasutatakse nii mõnelgi pool kündmisel veel näiteks härjarakendeid. Tehnika on aegunud ja uue põlvkonna esindajad ei tunne põllumajanduse vastu huvi. Põhilised põllukultuurid on mais ja viinamarjad. Kuna Hispaania pakub odavamaid põllusaaduseid, siis ei suuda Portugali saak sellega võistelda.
13
KOKKUVÕTE
Portugal on rikka ja eripalgelise loodusega riik Pürenee poolsaarel. Portugali looduslik ilme jaotub kaheks Tejo jõe kohalt. Põhjas on kena mägine loodus ja parasvöötmeline kliima. Lõunas on madal ja soe, kaunid rannad ja lähistroopiline ning vahemereline kliima.
Portugal tuntuimad ekspordi artiklid on kork, sardiinid ja portvein. Majandus on stabiilne, ent veidi aegunud ja valitsuselt oodatakse suuremaid reforme.
14
KASUTATUD KIRJANDUS

www.google.com

en.wikipedia.org/wiki/Portugal

www.portugal.gov.pt/ Portal /EN/

www.ed-u.com/climate-of-countries.htm

http://www.visitportugal.com/Cultures/en-US/default.html

„Maailma Teatmeatlas”

Õppeatlas 1. Koolibri

Axis , Geograafia Entsüklopeedia

„Maad ja Rahvad ”

„EE 16. köide”

„Portugal”

„Countries and their cultures ”

„Maailma äri ja kultuuri käsiraamat”

„Suur maailma atlas”
15
LISA 1
Portugali lipp
16
LISA 2
Portugali vapp
17
LISA 3
Portugal Euroopa ja maailma kaardil
18
LISA 4
Portugali kaart
19
SISSEJUHATUS
Portugalil on märkimisväärne meresõiduminevik, super rannakuurordid, mõtlikult nukrad väikelinnad ja oliivisalude, veiniistanduste ja nisuväljadega pärjatud lõunamaine loodus. Seda riiki on õnnistatud pesakonna Unesco maailma-pärandi vääriliste vaatamisväärsuste ning ühe Euroopa pingevabama ja atraktiivsema pealinnaga. Rikkale kultuuri-pärandile vaatamata on Portugali paljud tõmbenumbrid kättesaadavad kergendusohkevääriselt madala hinnaga.
Rahuliku igapäevarütmi nautimine ja elurõõmu iseteadlik maitsmine on portugali kirg , mida harrastab kohalik ja harjutab turist . Portugalis on kõik piltlikult öeldes parajalt paras ja tagasihoidlkult mõnus: traditsioonilised ja maa-lähedased rahvusfestivalid, toidu lihtne ja puhtsüdamlik uputamine oliiviõlisse, aiast korjatud värksketest viljadest pressitud apelsinimahl , südamepõhjani liigutav muusika , pulbitsevad lille -, puuvilja- ja kalaturud.
Mina valisin Portugali, kuna see on ainuke Euroopa riik kuhu ma veel jõudnud ei ole ning sooviksin selle riigi kohta rohkem teada saada enne külastamist.
3

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

TerjeStrazdins Õppematerjali autor

Põhjalik referaat Portugali kohta

portugal

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Portugali referaat

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Portugal Referaat Mari-Liis Eha G1KR Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Üldandmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 2. Asend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 3. Saared . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Geograafia

doc

Portugali kliima, taimestik, rahvastik

Portugal Referaat Juhendaja: Tallinn 2007 Sisukord: 1. Üldandmed 2. Portugali kaart 3. Geograafiline asend 4. Pinnamood 5. Kliima, taimestik 6. Laamtektoonika, vulkanism 7. Rahvastik Pildid Kasutatud kirjandus Portugal Pealinn: Lissabon Pealinna geograafilised koordinaadid: 38°43 N 9°10 W. Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 531 000 Rahvastiku tihedus: 112 in/km² Rahaühik: euro Riigikeel: portugali Lipp: Vapp: Ajavöönd: Lääne-Euroopa ajavöönd. Kellaaja erinevus Eestiga: 2 tundi. Geograafilise asendi kirjeldus: Portugal asub Euroopa kaguosas, Atlandi ookeani rannikul Pürenee poolsaarel. Suurema osa poolsaarest hõlmab Meseta kiltmaa, mida äärestavad 2000-3000 m kõrgused mäed. Kesk-Kordiljeeride mäeahelik jaotab kiltmaa Vana- ja Uus-Kastiiliaks. Poolsaar asub vahemerelise kliima vööndis. Pürenee poolsaarel asuvad ka Hispaania, Andorra ja Gibraltar.

Geograafia

doc

PORTUGALI ASEND, KLIIMA JA LOODUS

PORTUGAL SISUKORD Minu loosiga tõmmatud riigiks osutus Portugal. Riik ise on Mandri-Euroopa läänepoolseim riik, lääne pool merepiir Atlandi ookeaniga, idas maapiir Hispaaniaga. Riigis elab üle 10 miljoni inimese ja pindala koos saartega on 92391 km².............................................................3 Enne loosimist lootsin ma, et ma pean tegema referaadi mõnest lähemal asuvast või suuremast riigist. Kuid siis mõtlesin ma sellele, et referaadi mõte on endale ju mõnda riiki lähedalt

Geograafia

docx

Portugal

Üldandmed Portugali Vabariik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Läänest ja lõunast piirneb Portugal Atlandi ookeaniga ning põhjast ja idast Hispaaniaga. Portugal on üks maailma vanimaid rahvusriike ning võib väita, et ta piirid on püsinud muutumatuna alates 13. sajandist. Lisaks mandriosale kuulub Portugalile ka kaks autonoomset saarestikku Atlandi ookeanis Assoorid ja Madeira. Oma geograafilise asendi tõttu pakub Portugal kiiret ligipääsu Euroopa riikidest nii Ameerikasse kui Aafrikasse. Riigi pealinn on Lissabon. Pindala on 92 391 km². Portugalis elab üle 10 636 900 inimese, asustuse tihedus on 115 elanikku /km². Rahvastikust moodustab 99% portugallastest ja 1% muudest rahvustest. 66% elanikest elab linnas. Riigikeeleks on portugali keel. Riigikord: vabariik Pealinn: Lissabon Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 636 900 (2010) Rahvastiku tihedus: 115 elanikku /km² Riigikeel: portugali keel

Geograafia

doc

Portugal

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10D klass Portugal referaat Koostaja: Evelina Oraste Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Üldandmed......................................................................................................3 - 4 2. Geograafiline asend ja loodus.........................................................................4 - 5 3

Geograafia

docx

Portugal

ÜLDANDMED Pealinn: Lissabon Riigikeel: portugali Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 531 000 (2006 a) Rahvastiku tihedus: 112 in/km² President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Rahaühik: euro Maakood: 351 Iseseisvus: 1. detsember 1640 Riigikord: parlamentaalne vabariik Portugali lipp Portugali vapp GEOGRAAFILINE ASEND Portugal asub Euraasia mandril, Lääne- Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugali naaberriigiks on Hispaania, millega jagab maismaapiiri nii idas kui põhjas. Lõunast ja läänest piirneb Atlandi ookeaniga. Portugal on suhteliselt korrapärase pikliku kujuga, see tähendab, et rannikutel pole eriti lahtesid ja väinu ning poolsaari jms. Samuti puuduvad ümbruskonnas saared, nii suured kui ka väikesed. Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Assooride saarestik ja Madeira saar.

Geograafia

ppt

Slaidiesitus "Portugal"

Portugal Sinu nimi siia Sinu klass siia Sinu kool siia Eelinfo · Riigikeel portugali · Pealinn Lissabon · President Aníbal Cavaco Silva · Peaminister José Sócrates · Pindala 92 391 km² · Rahvaarv (2007) 10,848,692 · Rahvastiku tihedus 112 in/km² · Iseseisvus 1. detsember 1640 · Rahaühik: eskuudo, euro · Ajavöönd maailmaaeg · Riigihümn A Portuguesa · Üladomeen .pt · Maakood 351 Eelinfo 2 · Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus

Geograafia

docx

Uurimustöö - Portugal

ÜLDANDMED Portugali Vabariik Pealinn: Lissabon Pindala: 92,090 km2 · Maa: 91,470 km2 · Vesi: 620 km2 Rahvaarv: 10,735,765 (Juuli 2010) Portugali lipp Riigikeel: portugali Rahaühik: euro (EUR) Naaberriik: Hispaania Ajavöönd: WET (maailmaaeg) Usk: Rooma katoliku 84,5%, teised kristlikud 2,2%, muud 0,3%, teadmata 9%, mitte midagi 3,9% Liiklus: parempoolne Iseseisvus: 1. detsember 1640 Portugali vapp President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Telefonikood: 351

Geograafia

Rohkem sarnaseid