pudelisse. Veini ei riku niivõrd õhk kui niisugune, vaid hapnik, mis õhus sisaldub. Veini aroom muutub hapnikuga kokkupuute tagajärjel madeirat meenutava lõhna taoliseks, mistõttu mõnikord nimetatakse seda veini viga madeirastumiseks. Veini värv muutub hallikaspruuniks ja maitse kibedaks. Edasisel hapniku juurdepääsul veinile on lõpptulemuseks veiniäädikas. Korgi viga Nn. korgi viga on tingitud sellest, et kork on enamasti juba enne villimist nakatatud seenorganismidega. Korke tehakse korgipuu koorest, mis on taastuv ja lagunev tooraine, ent korgil on siiski üks suur viga-2-8 % kõigist korkidest on saastatud trikloroanisooliga. See lamestab või rikub veini, muutes selle lõhna ja maitse hallitanud papi sarnaseks või millekski veel hullemaks. Harva juhtub seda, et korgis oleva mikroprao kaudu väljastpoolt nakkus veinini jõuaks. Veini lõhnas on sel juhul kibekas kopituse ja seenelõhn
segusse, jääkorvi/ämbrisse. Pool jääd, pool jäävett 2030 minutiks Jäänõu servale asetatakse salvrätt pudeli kuivatamiseks Teine variant on asetada pudel külmikusse 34 tunniks Pikemaks ajaks ei tohiks pudelit sinna jätta, kuna temperatuur on liialt madal Mitte kunagi ei tohi pudelit asetada sügavkülmikusse Pudelit avades ära eemalda rohkem paberit pudeli kaelalt, kui ainult korgi avamiseks tarvis Avades hoia pöialt korgil, kuni see on maas, seejärel eemalda kork koos korgi klambriga Kork ei tohiks pauku teha, sest siis raiskad mulle/gaasi kork peaks eemalduma vaikse sisinaga korgi eemaldamisel kallutada pudel 45 kraadise nurga alla. Ära suuna pudelit endale, ega teistele Enne serveerimist pühkida pudeli kaela puhta lapiga Ettevaatlikult suunata pudeli ava lähima pokaalini, juhul kui vahuvein peaks hakkama pudelist välja purskama Pokaal täita kohe alustuseks kallata igasse pokaali natukene, et vaht saaks settida
Väga hästi sai sellega hakkama kodumaine Mayeri klaasipuhastusvahend: ühtki niret mööda klaasi alla ei voolanud. Teised nirisesid enam-vähem kõik. Mõni isegi sedavõrd, et nired tuli enne aknaraamilt põrandale tilkumist kinni püüda. Ajax Floral Fiesta Glass & Surfaces (500 ml, 25 kr) Kasutamine: Pihustada vedelik ühtlaselt aknale, mingil juhul ei tohi pihustada liiga palju vahutab kõvasti. Hea mugava kujuga pudel. Kork on samuti mugav ja lihtsasti sulguv.Puhastab: Võtab maha tolmu, suurema mustuse ja pritsmed. Väga efektiivne: piisab ühest pihustamisest. Alguses jätab pesemistriipe, kuid need kaovad pärast paari pühkimist. Klaas tõesti särab. Lõhn. Lillede aroom ei peida kemikaalide tugevat lõhna. Blux klaasipuhastusvahend (1 liiter, 36 kr) Kasutamine: Pihustab väga ebaühtlaselt, peamiselt tiheda joana ühte kohta, nii et võib aknalt tagasi näkku pritsida
Säästev põrandakate • Säästev põrandakate on toodetud säästvatest materjalidest ja jätkusuutlikest protsessidest. • Jätkusuutlik põrandakate loob ohutuma ja tervislikuma hoone ja tagab tulevikus traditsiooniliste tootjate taastuvate loodusvarade tootmist. • Edaspidi räägin 11 erinevast säästlikust põrandakatest, millest mõnigi ei ole veel nii tuntud kui põrandamaterjal. Kork • Kork on suhteliselt uudne lahendus põrandakatete maailmas. • Korki saadakse korgitamme puu koorest, mis kõige enam leidub Vahemere metsadest. • Puid ei võeta maha, vaid võetakse puult koor maha. • Esimene kord võetakse koor maha 25 aastaselt puult, millel on vähemalt 60 cm ümbermõõt. • Iga 9-12 aasta jooksul saab uuesti koore maha võtta. • Ühelt korgitamme puult saab korki koguda kuskil 12 korda. Puu eluiga on 150-250 • Korgi kogumine toimub täielikult
Kolvimahu määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. 4. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis)= 148,56 g mass m2,1 (kolb + kork + CO2 kolvis)= 148,78 g mass m2,2 (kolb + kork + CO2 kolvis)= 148,78 g V (kolvi maht (õhu maht, CO2 maht))= 300 ml= 0,3 dm3 T0 (temperatuur normaaltingimustel)= 273 K T (õhutemperatuur)= 21,5 ◦C= 294,5 K P0 (õhurõhk normaaltingimustel)= 101325 Pa P (mõõdetud õhurõhk)= 102450 Pa
kolvil. Juhiti balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti jooksul. Suleti kolb ning kaaluti uuesti. Seejärel juhiti kolbi veel taaskord süsinikdioksiidi ja kaaluti uuesti. Lõpuks täideti kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ning mõõdeti vee maht mõõtesilindri abil. Fikseeriti ka õhutemperatuur ja õhurõhk katse sooritamise ajal laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 134,93 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 135,1 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 340 ml = 0,34 dm3 õhutemperatuur t° = 294,15 K õhurõhk P = 100 300 Pa Kokkuvõte Gaasi maht on sõltuvuses rõhust ja temperatuurist. Selleks mõõtsime ka katse algul laboratooriumis õhurõhu ja ka õhutemperatuuri. Tundmatu gaasi molaarmassi on võimalik
Ühiku Kuupäev Müüja Kaup Kogus Omahind Müügihind hind Leia kirjed, kus Kaup on a 05. nov Kork banaan 64,00 200 12800 16000 31. okt Kaasik banaan 76,00 150 11400 14250 23. okt Kaasik banaan 60,00 130 7800 9750 01. nov Kaasik banaan 20,00 200 4000 5000 28. okt Kaasik apelsin 14,20 200 2840 3550 15. okt Kuusk apelsin 14,10 200 2820 3525 24. okt Kaasik banaan 18,00 125 2250 2812,5 16
Ta imab enesesse vett ja üle 2% niiskusesisalduse juures on must püssirohi praktiliselt kasutuskõlbmatu. Pärast niiskunud püssirohu kuivatamist on tema omadused tunduvalt madalamad. Musta püssirohtu kasutatakse peamiselt süütenööride valmistamiseks [11]. 10 4. PLAHVATUSKATSED KODUSTES TINGIMUSTES Äädika ja sooda katse Pudeli põhja pannakse soodat, mille peale lisatakse sama palju liiva ning seejärel valatakse aadikat peale. Kork keeratakse kõvasti peale ja pudel visatakse võimalikult kaugele [7]. Alumiiniumi ja kaaliumpermanganaadi katse Alumiinuimpulbrile lisatakse sama kogus kaaliumpermanganaati (KMn 2O4), saadakse kuiv segu. Segu kuumutades toimub energiline reaktsioon [7]. Puudutustundlik segu 150ml vesinikperoksiidi (kolmeprotsendilist, kui on kangem siis vastavalt vähem) segada 25ml atsetooniga ja lisada tilk haaval 3 4ml väävelhapet nii, et segu soojaks ei läheks
Kui on õline siis leia lekkekoht, kõrvalda see ja siis vaheta. Kui vedelik väheneb siis otsi üles lekkekoht ja kõrvalda see (hästi leitav külma ilmaga). Pidage meeles et peale mootori seiskumist võib ventilaator (elektrimootor) lülituda iseenesest töösse. Paisupaagi korki ära ava kuuma mootori korral. Jahutusvedelik on mürgine. Jahutusvedelik ei tohi sattuda värvitud ja lakitud pindadele Vahetamiseks, vastavalt remondijuhendile ava paisupaagi kork, tõsta auto ülesse, võta ära karteri kaitse ning asetades alla trehtliga nõu ava radiaatori alumise paagi kork (kui on) või alumisest paagist väljuv lõdvik. Samuti tuleks mootorisse panna uus jahutusvedelik kui vahetad termostaadi, plokikaane jne sest vana jahutusvedelik ei taga korrosiooni vastast kaitset uutele detailidele. Jahutusvedelik vahetatakse tavaliselt 2-3 aasta järel (ls. 60 000 km). Kui vana vedelik oli sogane siis peske süsteem läbi. Termostaat eelnevalt eemaldada.
mõõtmiste teostamiseks, kasutades selleks programmi National Instruments Vision Builder AI. Praktikumi ülesanded: 1) Tutvumine ülalmainitud programmiga 2) Keha olemasolu kontroll masinnägemise abil 3) Keha mõõtmine masinnägemise abil 1 Keha olemasolu kontroll masinnägemise abil Selle ülesande tarvis oli antud 3 pilti sprai-pudeli kaelast, millest kolmel oli kork peal, kuid ühel ei olnud. Programmi abil tuli kindlaks teha korgi olemasolu hoolimata pudeli asukohast pildil. Selleks määrame kõigepealt objekti, mille kaudu pannakse paika kordinaatsüsteem. Kõigepealt paneme paika huvialase ala (ROI - Region of Interest), mis kiirendab protsessi ega lase üleliigsetel objektidel prot- sessi mõjutada. Seejärel seame paika kordinaatsüsteemi. Lõpuks anname programmile kätte otsitava objekti (pudeli korgi), mille olemasolu tuleb järgnevalt kon-
Jäme ja teravate servadega spiraal ei haaku hästi ning puurib korgi sisse hoopis augu. Enne kui hakkate korki välja tõmbama, eemaldage seda kattev tinapaber ja pühkige pudelikael puhtaks. Fooliumilõikurit kasutatakse tinapaberi või kapsli eemaldamiseks. Vahuveinipudeli avamine Vahuveinipudelit avades peab olema ettevaatlik, sest pudeli sisu on rõhu all. Pudeli kaela peab pöörama inimestest ja purunevatest asjadest eemale, sest kork võib välja paiskuda. Kaitsmaks end pudeli purunemise eest hoidke seda alati rätikus. Kui kork on eriti tihke, hoia pudelikaela sooja vee all: see suurendab rõhku. 1.Tinapaber eemaldatud, võtke ära traat. Hoidke käepärast rätik, juhuks kui kork välja paiskub. 2. Ärge keerutage korki, vaid pöörake pudelit endast eemale, et korgi ülemine ots ära ei murduks. 3. Kui kork on väljas, katke pudelisuu kiirest käega, et aeglustada rõhu alanemist ja takistada veini väljavalgumast
Suhteline viga: = ---------------- % 44,0 g/mol m Moolide arv n= ---- , kus m- mass (g) M M- molaarmass (g/mol) Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: 345 ml korgiga seisukolb, tehniline kaal, vaakumdestillatsiooni seade, CO2 balloon, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, H2O. Tööprotsessi kirjeldus Leida kolvi mass. Teha kolvi peale märge korgi alumise ääre alla. Võtta pealt kork, juhtida kolbi CO2-te 8-9 minutit. Panna kork peale ning kaaluda. Korrata protseduuri, lastes nüüd 2 minutit CO2-te kolbi- kuni kaal on konstantne. Vaadata välja laboris olev toatemperatuur ning õhurõhk ning arvutada õhu mass kolvis) Katseandmed: mass m1 (kolb+kork+õhk kolvis) m1= 133,31 g mass m2 (kolb+kork+CO2 kolvis) m2 = 133,46 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V=250 ml+ 95 ml= 345 ml= 0,345 l õhutemperatuur T= 22°C= 295,15 K õhurõhk P= 102,4 · 103 Pa Leian:
ca. 1100 p/min. juures. Kontrolli da õlitaset näidikuteplokist. · Lisada mootoriõli, kui vaja. · Nullida õlivahetusintervall. · Paigaldada õlivahetust kinnitav kleebis. 4 3. MOOTORI JAHUTUSVEDELIKU VAHETUS · Toimub ainult jahtunud mootoriga. · Kasutada kaitseprille ja kindaid. · Eemaldada põhjakate ja mootori jahutusventilaator kojaga. · Eemaldada paisupaagi kork ning vabastada jahutusradiaatori alumine toru. · Kasutada ainult BMW poolt heakskiidetud jahutusvedelikku. · Jahutussüsteem tuleb läbi uhuda veega, kui sinna on sattunud pori või mootoriõli, kuni mustus välja uhutakse. · Lasta välja jahutusvedelik kogumisanumasse. · Jahutusvedeliku kogus süsteemis 8 l., testirõhk süsteemi kontrolliks 1,5 bar. · Täita jahutussüsteem jahutusvedelikuga. · Õhutada jahutussüsteem ning kontrollida lekked, vajadusel lisada vedelikku.
normaaltingimustel Õhu tihedus 3. Töö vahendid Seadmed: Kippi aparaat või CO balloon (antud katse juures kasutasin CO ballooni), 300ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250ml mõõtsilinder, termomeeter, baromeeter. Ained: CO, HO 4. Töö käik Leida kolvi mass, koos sees oleva õhu ja korgiga. Teha kolvile märk korgi alumise ääre juurde. Juhtida kolbi CO'te 7 minuti jooksul. Panna kolvile kork peale ning kaaluda uuesti. Seejärel lasta kolbi 2 minuti jookul veel CO'te ning korrata seni, kuni kaal ühtlustub. Fikseerida ruumi temperatuur ning õhurõhk ja arvutada õhu mass kolvis. Arvutada tuleb veel CO molaarmass ning võrrelda seda tegelikuga. Leida suhteline viga. 5. Katse tulemused: Mass m (kolb + kork + õhk kolvis) m = 139,03 g Mass m (kolb, kork + CO kolvis) m = 139,22 g Kolvi maht (õhu maht, CO maht) V = 250ml + 66ml = 316ml = 0,316
Töö käik Peale tühja kolvi kaalumist juhtida sellesse 7-8 minuti vältel süsinikdioksiidi. Seejärel sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda taas kolb. Korrata katset, kuid seekord juhtida süsinikdioksiidi kolbi 1-2 minutit. Kui kahel katsel mõõdutud masside vahe on vahemikus 0,17 - 0,22g võib korgi kolbilt maha võtta ja täita kolb veega ning mõõtesilindri abil määrata kolvi ruumala. Lõpetuseks fikseerida õhutemperatuur ja õhurõhk. Katsetulemused: Mass m1 (kolb+kork+õhk kolvis) m1=138,82 g Mass m2 (kolb+kork+CO2 kolvis) m2=138,95 g Kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V=0,318 dm3 Õhutemperatuur t=20 °C Õhurõhk P=103300 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Gaasi maht kolvis normaaltingimustel P * V * T0 103300 * 0,318 * 273
Töö käik Peale tühja kolvi kaalumist juhtida sellesse 7-8 minuti vältel süsinikdioksiidi. Seejärel sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda taas kolb. Korrata katset, kuid seekord juhtida süsinikdioksiidi kolbi 1-2 minutit. Kui kahel katsel mõõdutud masside vahe on vahemikus 0,17 - 0,22g võib korgi kolbilt maha võtta ja täita kolb veega ning mõõtesilindri abil määrata kolvi ruumala. Lõpetuseks fikseerida õhutemperatuur ja õhurõhk. Katsetulemused: Mass m1 (kolb+kork+õhk kolvis) m1=138,82 g Mass m2 (kolb+kork+CO2 kolvis) m2=138,95 g Kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V=0,318 dm3 Õhutemperatuur t=20 °C Õhurõhk P=103300 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Gaasi maht kolvis normaaltingimustel P *V * T0 103300 * 0,318 * 273 V0 302,07cm 3 0,302dm 3
taimede ja loomade elavates osades. 3 Rakkude avastamisest Väga ammu, peaaegu kolmesaja aasta eest elas Inglismaal õpetlane, kes esimesena nägi taimerakku. Tema nimi oli Robert Hooke. Ta oli füüsik. Hooke tegeles optika probleemidega ja ehitas mikroskoobi selleks, et uurida mitmesuguste füüsikaliste kehade silmale nähtamatut ehitust. Paljude esemete hulgas, mida Hooke vaatas ja uuris, oli üheks kõige huvitavamaks kork, korgitamme koor. See, mida õpetlane nägi, oli hämmastav. Ta silmadele avanes pilt, mida Hooke teisi kehi mikroskoobiga uurides polnud varem näinud. Korgi aine oli poorne nagu tavaline käsn. Kuid erinevalt käsnast olid korgi poorid mikroskoopiliselt väikesed ja korrapärase kujuga. Jäi mulje, et kork koosneb arvutust hulgast tillukestest karpidest, mis on surutud kõvasti üksteise vastu nagu tihedasti kõrvutiasetatud kastid kaubalaos või nagu tohutu tööruumi naaberkambrid
need asuvad üleval 2.5 OH ( overhead ) klapid ripuvad 2.6 SV ( single valve ) üks klapp 6 Joonis 9. kettajam Joonis 10. rihmajam 7 Joonis 11. hammasratas ajam Nr.3 Õlitussüsteem 1.Ülesanne- õlitus süsteemi ülesanne on jahutada , määrida , puhastada , korrosiooni kaitse . 2. Põhiosad · Õlipump · Karter · Karteri kork · Õlivõttur · Õli filter · Reduktsiooni klapp · Õli kanalid 8 · Õli tsentrifugaalfilter · Manomeeter · Tihendid (väntvõlli otsa tihendid ja karteri tihendid) Joonis 12. õlifilter Joonis 13. karter oil pan 9 Joonis 14.õlifilter oil filter Joonis 15
Jäme ja teravate servadega spiraal ei haaku hästi ning puurib korgi sisse hoopis augu. Enne kui hakkate korki välja tõmbama, eemaldage seda kattev tinapaber ja pühkige pudelikael puhtaks. Fooliumilõikur Kasutage seda riista tinapaberi või kapsli eemaldamiseks. VAHUVEINIPUDELI AVAMINE Olge vahuveinipudelit avades ettevaatlik, sest pudeli sisu on rõhu all. Pöörake pudeli kael inimestest ja purunevatest asjadest eemale, sest kork võib välja paiskuda. Kaitsmaks end pudeli purunemise eest hoidke seda alati rätikus. Kui kork on eriti tihke, hoidke pudelikaela sooja vee all: see suurendab rõhku. 1.Tinapaber eemaldatud, võtke ära traat. Hoidke käepärast rätik, juhuks kui kork välja paiskub. 2. Ärge keerutage korki, vaid pöörake pudelit endast eemale, et korgi ülemine ots ära ei murduks. 3. Kui kork on väljas, katke pudelisuu kiirest käega, et aeglustada rõhu alanemist ja takistada veini väljavalgumast.
Iseseisev töö (kutseeksamiks ettevalmistumine). Harvesteril teostavad toimingud. Kirjeldada järgnevaid toiminguid kirjalikult. 1. Harvesteri mootoriõli vahetus. Vaja läheb uut õli, filtrit ja nõud kuhu vanaõli lasta. Järgmisena tuleb lasta mootoril töötada töö soojaks. Eelnev tehtud seiska masin ja lase alla põhjakaitse.Keera karteri alt lahti kork, alla asetades piisava mahutusega nõu. Järgnevalt ava õli sisestus kork, ning oota kuna õli jooks peatub. Edasi tuleb võtta ära vana õlifilter ja asendada see uuega, soovitavalt kokku määritult uue õliga. Uus õlifilter paigas tuleb keerata karteri alt kinni punn. Valada sisse uus õli ja jälgida õlitaseme normi piiri, et rohkem ei saaks. Keerata kinni õli sisestus kork ja käiata mootorit natuke aega. 2. Harvesteri kütuse filtrite vahetus ja sellele järgnev mootori käivitamine
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud seadmed: · CO2 balloon · 300 ml korgiga varustatud kolb · tehnilised kaalud · 250 ml mõõtesilinder · termomeeter · baromeeter Kemikaalid: · CO2 balloonis Katsetulemused: · Mass (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 143,94 g · Mass ( kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 144,08 g · Kolvi maht ( õhu maht, CO2 maht) V = 323 ml = 0,323 dm3 · Õhutemperatuur t0 = 294,95 K · Õhurõhk P = 100300 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: 1. Arvutada, milline oleks õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel (V0)
(Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katse andmed: mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis)- 139,35 [g] mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis)- 139,56 [g] kolvi maht (õhu maht, CO2 maht)- 0,316 [dm3] õhutemperatuur- 26 [C ] õhurõhk 101000 [Pa] Katse arvutused: 1) V0= = 0,29[dm³] 2) P0= =1,29 [g] mõhk= 1,29*0,29=0,3741 [g] 3) m= 139,35-0,3741=138,98[g] mco2= 139,56-138,8=0,58 [g] 4) D== 0,998 Mgaas= *29 = 44,96 [mol/dm³] 5) M= = 45,19 [mol/dm³] 6) = 44,96-44,0= 0,96 [g/mol]
võrdluskriteeriumid: hind Reklaami olemasolu Ei esine TV-s Palju TV-s TV-s olemas Kättesaadavus Maxima, Prisma?, Igast Igast Rimis vist ei ole? jaekaubandus- jaekaubandus- Uurida juurde ettevõttest ettevõttest Pakendi omapärad Pumbaga õige kogus Kork klõpsuga +, Keeratav kork pastat harjale, korki kork võib pealt ära Kui kork kaob, ei saa pealt ära ununeda. Kork siis pasta kuivab unustada ja toode muutub seest ära kuivada pastaseks (must) Erinevate maitsete arv Palju erinevaid VÄGA Palju Palju erinevaid maitseid on
Arvatakse, et jätkusuutlik põrandakate loob ohutuma ja tervislikuma hoone ja tagab tulevikus traditsiooniliste tootjate taastuvate loodusvarade tootmist, millest paljud kogukonnad sõltuvad. Mitmed algatused on juhtinud inimeste teadlikkust säästva põrandakate kasutamisest ja ka tervislikuma hoone ehitamist ehk õhu kvaliteedi parandamist. Edaspidi räägin 11 erinevast säästlikust põrandakatest, millest mõnigi ei ole veel nii tuntud kui põrandamaterjal. 1. Kork Kork on suhteliselt uudne lahendus põrandakatete maailmas. Seda näeb tavaliselt seinal või siis veini pudeli korgina, kuid see on ka hea materjal põranda jaoks. Korki saadakse korgitamme puu koorest, mis kõige enam leidus Vahemere metsadest. Puid ei võeta maha, vaid lihtsalt võetakse puult koor maha, mis kasvab tagasi ja teeb sellest ideaalse taastuva ressurssi. Korgitamme kasvatajad teavad, et esimestel kordadel maha
gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid ja ained Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Ained: CO2 ja H2O Töö käik Kaaluda korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb. Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida 7- 8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Panna kolvile kork peale ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1- 2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Arvutada õhu mass kolvis.
jõuülekanne (transmission) – käigukast koos hüdrotrahvoga, kardaan, peaülekanne, poolteljed, külgülekanne. Hüdrosüsteem Õlitaseme kontroll 1. Höövel peab asuma horisontaalsel pinnal 2. Silmajärgne kontroll: õlitae peab olema kontrollklaasi keskkohas 3. Kui õli vaja lisada, tehakse seda tutsi kaudu või lukustavast täiteavast Õlivahetus 1. Tõsta tööraam ülaasendisse ning tõmba lõikenurga seadesilindri kolvivars sisse 2. Seiska mootor 3. Ava kork 4. Lase õlil välja valguda ning puhasta kork ja tihend Mootorit ei või käivitada! 5. Eemalda filtripadrun ja pese magnetsüdamik Puhastamiseks ei või kasutada liivapaberit või kiuduandvat kaltsu! 6. Paigalda uus filtripadrun Kaane paigaldamisel suru see käega paigale ja pinguta kruvisid vaheldumisi nii, et kaas oleks õiges asendis! 7. Sulge kork 8. Täida süsteem sobivamargilise õliga tutsist või õlitäiteavast
lisasime selle uhmris olevale massile. 5. Filtreerisime saadud segu läbi süstla jaotuslehtrisse. Jälgides enne, et jaotuslehtri kraan on kinnises asendis. 6. Lisasime jaotuslehtris olevale segule ~ 10ml destilleeritud vett ja sulgesime jaotuslehtri korgiga. 7. Loksutasime jaotuslehtrit ettevaatlikult pikitelje suunas, hoides seda mõlema käega (ühega toetades korki ning teisega kraani). Samal ajal jälgides, et kork ja kraan oleksid suunatud iseendast kui ka kaasõpilastest eemale. Aeg-ajalt pöörasime jaotuslehtri kraanipoolset otsa ülespoole, et tekkinud ülerõhku, kraani ettevaatlikult avades, välja lasta. 8. Asetasime jaotuslehtri ettevaatlikult tagasi rõngale ja eemaldasime korgi, et jaotuslehtris ei tekiks vaakumit ning vedelik sealt kraani kaudu välja saaks. 9. Lasime alumise kihi ehk veekihi ja 1-2 tilka orgaanilisest kihist jaotuslehtri all
Sulgesin kolb kiiresti korgiga ja kaalusin(m2). Juhtisin kolbi 2 minuti jooksul täiendavalt CO2, sulgesin korgiga ning kaalusin veelkord. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täitsin kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõtsin vee mahu 250 cm3 mõõtsilindri abil (V). Fikseerisin termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur (t) ja õhurõhk(p) laboris.’ Katse arvutused Katse tulemused: m1 (Kolb+kork+õhk)=149,04g m2 (Kolb+kork+ CO2)= 149,16g Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahunud, mõõtsin kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liitsin. V (õhu maht ; CO2 maht)=250ml+64ml=314ml to(temperatuur laboris)=20oC p(Õhurõhk laboris)=99,63KPa Kolvis oleva gaasi mahu normaaltingimustel arvutramine: Kus V0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel P0 – normaal- või standardtingimustele vastav rõhk(101325Pa) T0 – normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (273 K)
Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris. Katseandmed: Gaasi molaarruumala tavatingimustel Vm = 22,4 dm3/mol o Normaaltemperatuur T = 273,15 K (0°C) Normaalrõhk Po= 101325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Õhu keskmine molaarmass 29g/mol Mass m1 (kolb, kork, õhk kolvis) m1= 150,26 g Mass m2 (kolb, kork, CO2 kolvis) m2= 150, 37 g Kolvi maht(õhu maht, CO2 maht) V= 318 ml = 0,318 dm3 Õhutemperatuur to= 21 oC = 294,15 K Õhurõhk P = 101600 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Arvutasin, milline oleks õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel (V0). P V T0 V0 = P0 T
peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Sulgesin kolvi kiiresti korgiga ja kaalusin kolvi uuesti. Juhtisin kahe minuti vältel kolbi täiendavalt CO2 ja kaalusin uuesti. Kordasin eelnevat tegevust veel kaks korda, kuni sain järjestikku kaks võrdset mõõtetulemust. 3) Fikseerisin termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris katse sooritamise momendil. 4. Katseandmed m1 ( kolb + kork + õhk kolvis) = 143,95g m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) = 144,14g V (kolvi maht) = 0,306dm³ T(temperatuur katse ajal) = 293 K P(õhurõhk katse ajal) = 99,7 kPa CO2 saamine: CaCO3 + 2HCl → CaCl2 + CO2 ↑ + H2O 5. Katseandmete töötlus Leian gaasi mahu kolvis normaaltingimustel: V0 =( P x V x T0)/( P0 x T) V0 = (99,7 kPa x 0,306 dm³ x 273,15 K) / (101,325 kPa x 293,15 K) = 0,281 dm³ Leian kolvis oleva õhu massi, kasutades õhu tihedust: mõhk = ρõhk *V0 ρõhk= Mõhk/22,4
PUDELITE TÜÜBID Bordeaux silindrikujuline keha, pikk kitsas kael Burgundia amforakujuline keha, lühem libamisi kael Flute (Alsace, Saksamaa) kitsas silindrikujuline keha, pikk libajas kael Flute et corsette (Provece) ,,kurviline keha", pikk kael Tropezienne burgundia stiilis keha ja ülipikk kael Vahuveini pudel paksud seinad, sügav põhi, mahukas kere, pikk libamisi kael PUDELITE MAHUD 2025 cl piccolo (minibaarilennuki pudelid, keermestatud kork) 37,5 cl half (demi) 50 cl jennie (sage dessertveini pudel) 75 cl standard 150 cl magnum 300 cl jeroboam e. double magnum 450 cl rehoboam 600 cl imperial (sampanja), methuselah (tavaline vein) 900 cl, 1200 cl, 1500 cl, 1800 cl 3000 cl. KORKIDE TÜÜBID Lõigatud kork terve kork on lõigatud korgitamme koorest Pressitud kork korgitamme koore purust Kaproniga tugevdatud pressitud kork sisaldab kapronikiudusid
abil. Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris. Katseandmed: Gaasi molaarruumala tavatingimustel Vm = 22,4 dm3/mol o Normaaltemperatuur T = 273,15 K (0°C) Normaalrõhk Po= 101325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Õhu keskmine molaarmass 29g/mol Mass m1 (kolb, kork, õhk kolvis) m1= 150,26 g Mass m2 (kolb, kork, CO2 kolvis) m2= 150, 37 g Kolvi maht(õhu maht, CO2 maht) V= 318 ml = 0,318 dm3 Õhutemperatuur to= 21 oC = 294,15 K Õhurõhk P = 101600 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Arvutasin, milline oleks õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel (V0). Kasutades gaaside tiheduse
17 0.22 g). 5. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katse arvutused Katsetulemused: Mass m (kolb + kork + õhk kolvis) = 126,18g Mass m (kolb + kork + CO kolvis) = 126,35g Kolvi maht (õhu maht, CO maht) = 250+56=306cm³ =0,306dm³ Õhutemperatuur = 24+273=297K Õhurõhk = 100200Pa 1) Arvutada, milline on gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0, [dm3]) 0 = 0 100200 0,306 273
termomeeter, baromeeter Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Töö alustamiseks kaaluti kolb tehnilistel kaaludel. Töö käigus juhiti balloonist 7-8 minuti jooksul kolbi CO2, misjärel kolb kaaluti uuesti. Järgnevalt juhiti süsihappegaasi kolbi veel 1-2 minuti jooksul ning seda korrati kuni konstantse kolvi massi saavutamiseni. Kolvi mahu leidmiseks täideti see veega ning vee maht leiti mõõtsilindri abil Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 146,91 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 147,12 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 0,314 l õhutemperatuur t° = 20°C õhurõhk P = 99600 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Õhu maht kolvis normaaltingimustel T0 = 273,15 K P0 = 101325 Pa T = 20 + 273,15 = 293,15 K Õhu tihedus Õhu mass
Inglise teadlane Christopher Merret dokumenteeris suhkru lisamise pärast 1. kääritust juba 6 aastat enne seda, kui Dom Pérignon üldse kloostrisse astus. Sampanja valmistamine Kääritatakse baasvein (segu) 10° Pinot Noir,Pinot Meunier,Chardonnay Suletakse samasuguse korgiga nagu õlledel 2. kääritus otse pudelis* Lisatakse pärm ja suhkur Teatud asendis, liigutamine Pärm peab seisma vähemalt 15 kuud* Suletakse korgipuust korgiga Rõhk pudelis 6-8 atm Kork võib lennata kuni 300 km/h Teiste vahuveinide erinevused võrreldes Champagne'ga Cava Hispaania 8 piirkonnas toodetud, 95% Penedes piirkonnas Kataloonias. Klassikaline meetod Pinot noir, subirat, chardonnay Tuntumad tootjad Freixenet ja Codorniu Prosecco Charmant meetodil, noor vahuvein, Itaaliast Glera viinamarjad 2. fermentatsioon terasvaatides Rõhk pudelis väikesem ja pärm seisab vähem aega Juuakse valge veini klaasist Franciacorta
Täiendavalt juhitakse kolbi 1...2 minuti vältel süsinikdioksiidi, suletakse korgiga ja kaalutakse uuesti. Kolvi täitmist jätkatakse konstantse massi saavutamiseni- kolvide masside vahe peab olema vahemiks 0,17...0,22 g. Kolvi mahu määrmamiseks täidetake kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõdetakse mõõtesilindri abil. Katse sooritamise käigus fikseeritakse termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed. Mass (kolb + kork + õhk kolbis) m1= 126,74 g Mass (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 126,93 g Kolvi maht /(õhu maht, CO2 maht) V= 320 ml Õhutemeratuur t= 294.15 K Õhurõhk P = 103000 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Arvutan õhu mahu kolvis normaaltingimustel (V0), kasutades Gay-Lussac'i seadust Arvutan õhu massi kolvis, kasutades gaaside absoluutse tiheduse valemit M(õhk) = 29 g/mol Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) ja m3 kaudu CO2 massi
Kütuse etteandepump Kütuselisandi pihusti Summuti Heitgaasi rõhkude erinevust Kütuselisandi määrav andur ülevoolu kork Mootori Kütuselisandi juhtarvuti ülevoolu toru Kütuselisandi doseerimise arvuti Kütuselisandi paak 9 11 2.Keskarvuti BSI: BSI plokk annab kütuselisandi etteande süsteemi arvutile järgmist informatsiooni:
KÕIGEPEALT KASTETAKSE PÕRAND MÄRJAKS, SEEJÄREL KASTETAKSE CA 10%-LISE SOOLHAPPELAHUSEGA, LASTAKSE HAPPELAHUSEL TOIMIDA 5 .... 10 MIN JA UHUTAKSE PINDA ROHKE VEEGA HARJATES TUGEVA HARJAGA PÕRANDA NIISKUS BETOON PEAB OLEMA 4-6 NÄDALAT VANA NIISKUS ERINEVATEL PÕRANDATEL : - BETOONPÕRAND 3% - VAHTBETOONPÕRAND 3,5 % - KÜLMASFALTPÕRAND 3,5 % - POORBETOONPÕRAND 3,5 % - PUIT-TSEMENDIMASS 8,0 % - KIPS- JA ANHÜDRIIDPÕRAND 1,0 % - MAGNEESIUM-, KORK- JA KIVIPUITPÕRANDAD 11,0 % BETOONPÕRANDA ETTEVALMISTUS BETOONPÕRANDA TASANDAMISE OTSTARVE : 1.SILEDA PINNA SAAVUTAMINE 2.ÜHTLASEMA IMAVUSE SAAVUTAMINE 3. PAREMA TULEMUSE SAAVUTAMINE PEALE VIIMISTLUSKIHI PAIGALDAMIST 4. VIIMISTLUSKIHI SUUREM NAKKEPIND ALUSPÕRANDAGA BETOONPÕRANDA ETTEVALMISTUS BETOONPÕRANDA KRUNTIMINE KRUNTIMISE OTSTARVE: 1.PARANDADA NAKKETUGEVUST 2.PARANDADA ALUSPÕRANDA TUGEVUST 3.SIDUDA TASANDUSSEGU ALUSPINNAGA JA VIIMISTLUSKIHIGA BETOONPÕRANDA ETTEVALMISTUS
Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. 4. Katseandmed. Mass m1 (kolb+kork+õhk kolvis) m1 = 144,12 g Mass m2 (kolb+kork+CO2) m2 = 144,29 g Kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 308 dm3 Õhutemperatuur t = 21 °C 294,15 K Õhurõhk P = 103000 Pa 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. 1) Arvutan, milline on gaasi maht kolvis normaal tingimustel (V0, dm3) : P *V * T0 103000 * 308 * 273,15 V0 = = = 290,74cm 3 0,291dm 3
maa sees magma on suure rõhu all, väljub ta vulkaanist kõva purskega. Maa peale jõudnud magmat nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse magma koldeks. Kui vulkaan pole kaua aega pursanud, tekib kraatri ja lõõri vahele, kivimitest jahtunud kork. Kork eraldub, kui maa sees olevad kivimid hakkavad otsima väljapääsu. Sellisel juhul kaasneb gaaside ja tahkete ning vedelate kivimite eraldumine suure plahvatuse ja müraga. Gaasipilved võivad tõusta koonuse kohal 10 – 15 km kõrgusele. Laava voolab mööda kraatri külgi alla ja hävitab kõik elusa. Hangunud laava moodustab mäekülgedele tumedaid kivijõgesid ja kraatri külgedele iga purskega uue kihi.
02 g võrra, seega ei olnud vajalik kolbi taas täita süsihappegaasiga. (oletasin, et 0.01 g suurune muutus võis olla tingitud ka kiiretest liigutustest või kõrval olevate inimeste vehklemistest) Tõmbekapi all eemaldasin korgi ning täitsin kolvi kuni märgini veega, mille hiljem kallasin ümber kahte (250 ml) mensuuri, et välja selgitada kolvi mahtuvust. Peale mõõtesilindrite tühjendamist tegin ära vajalikud arvutused: Katseandmed: m1 (kolb + kork + õhk kolvis) = 135.68 g m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) = 135.86 g (keskmine tulemus peale kaht kaalumist) T (õhutemperatuur) = 294.15 K (temperatuur laboris) 0 T (õhutemp. Normaal.) = 273.15 K P0 (õhurõhk normaal.) = 101.325 kPa P (õhurõhk laboris) = 101.300 kPa V (kolvi mahtuvus) = 308 ml g Mõhk (õhu molaarmass) = 29 mol
ASEND Veine tuleb säilitada horisontaalasendis (väljaarvatud aperitiivid). Oluline, et jook oleks vahetus kokkupuutes korgiga, vastasel korral kuivab kork üle, selle tulemusena aga satub pudelisse õhk muutes veini hapumaks, mille tõttu saab vein juurdeebameeldiva niiskuse lõhna. Mitmeaastase laagerdusega veinid tuleks vahetult enne tarbimist panna vertikaalasendisse, et sete jõuaks ladestuda pudeli põhja ja vein muutuks selgeks ja läbipaistvaks. Kõik veinid ei saa vananeda. Üldjuhul ei tasu lasta vananeda kuival valgel veinil. See ei tohiks jääda pudelisse üle kahe aasta. Veinid, mis
17 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisseei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk labori katse sooritamise momendil. Katse arvutused Katsete tulemused: mass m1 (kolb+kork+õhk kolvis) = 135,45 g mass m2 (kolb+kork+ CO2 kolvis) = 135,62 g ja teisel kaalumise tulemus 135,61 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) = 310 ml = 0,31 dm3 õhtutemperatuur = 21C = 294,15 K õhurõhk = 101200 Pa 1:Arvutan gaasi mahu kolvis normaaltingimustel. P × V × T0 V0 = P0 × T 101200 Pa × 0,31dm 3 × 273K V0 = = 0,288dm 3 101325Pa × 294 K 2
sulgesin kolvi korgiga ning kaalusin veelkord. Kolvi täitmist jätkasin konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduvagaasi mahu) määramiseks täitsin kolvi märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee mahu mõõtsin mõõtesilindri abil. Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris Katseandmed. Õhutemperatuur to=22,0o =295o Õhurõhk p=103300 Pa = 774,8 mm Hg Mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1=124,55 g Mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2=125,71 g Kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V=331 ml = 0,331 l Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Kolvi mahu arvutamine- valasin kolbi eelnevalt märgitud kriipsuni kraanivett ning valasin selle seejärel kolvist 250 ml mõõtesilindrisse. Vee koguse mõõtmised teostasin kahes jaos, kuna vett oli kolvis rohkem kui 250 ml. Leida õhu mass kolvis. mõhk= ρ˚*V0 mõhk=0,331dm3*1,29g/dm3=0,43 g
(Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täidan kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõdan vee mahu 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõdan kolvis oleva vee mahu kahes jaos ja tulemused liidan. 6. Fikseerin termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris katse sooritamise momendil. Katsetulemused: 1)mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) = 144,54g 4)mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) = 144,73g/144,72g/144,73g (kolme kaalumise tulemused) ehk, konstantseks massiks tuleb (m2)144,73g 5) Kolvi sisse mahub 316ml vett. 6) Temperatuur laboris 21 kraadi, õhurõhk laboris on 99400 Pa Katse arvutused 1) Arvutan, milline on gaasi maht kolvis normaaltingimustel Esiteks teiseldan kraadid kelviniteks: T(K) = t(° C) + 273,15 T(K) = 21° C + 273,15 = 294,15K
Kolvi täitmist jätkasin konstantse massi (mass m2 ) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täitasin kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katsetulemused: mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1=151,46 g mass m2 (kolb + kork + CO kolvis) 2 m2=151,65 g kolvi maht (õhu maht, CO maht) 2 3 V =0,315 dm Õhutemperatuur 0 ° t =20 Õhurõhk P=103700 Pa normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) standardtingimusel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg)
Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Masside ja vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g. Kolvi mahu määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 155,94 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 156,10 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 305 ml = 0,305 l õhutemperatuur t = 20°C = 293,15K õhurõhk P = 100000 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan, milline oleks õhu maht kolvis normaaltingimustel (V0) Leian õhu tiheduse normaaltingimustel kasutades gaaside tiheduse valemit Mõhk = 29 g/mol mõhk = 0õhk V0 = 1,29 0,281 = 0,36 (g) Arvutan kolvi ja korgi massi m3
HARIDUS TOIMKONNA KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinna tehnikagümnaasium 27.01.2014 Algus kell 9.40, lõpp 9.55 Protokollis : Lota Aadla Võtsid osa: Lota Aadla, Martin Kork, Helen Birnbaum Puudus(id): (eesnimi ja perekonnanimi) PÄEVAKORD: 1.Mis on haridus toimkonna ülesanne ? 2. Uued mõtted 3. Emakeele päeva korraldamine. OTSUSTATI: 1.1. Ürituste korraldamine ei ole hardustoikonna ülesanne. Antud olukorras on emakeele päeva üritus. 1.2. Haridustoikonna tegevus peaks olema seotus õppetööga 2.1. Leida juurde uusi liikmeid 2.2. Suusatamise asemel võiks olla võimalus minna hoopis uisutama, paljud õpilased on avaldanud
Veini ei riku niivõrd õhk kui niisugune, vaid hapnik, mis õhus sisaldub. Veini aroom muutub hapnikuga kokkupuute tagajärjel madeirat meenutava lõhna taoliseks, mistõttu mõnikord nimetatakse seda veini viga madeirastumiseks. Veini värv muutub hallikaspruuniks ja maitse kibedaks. Edasisel hapniku juurdepääsul veinile on lõpptulemuseks veiniäädikas. Korgi viga Nn. korgi viga on tingitud sellest, et kork on enamasti juba enne villimist nakatatud seenorganismidega. Harva juhtub seda, et korgis oleva mikroprao kaudu väljastpoolt nakkus veinini jõuaks. Veini lõhnas on sel juhul kibekas kopituse ja seenelõhn. Samamoodi lõhnab ka kork. Tihti on veinipudeli kork pealpoolt hallitanud, aga see ei tähenda, veinil midagi viga oleks. Pudelikael tuleb sel juhul lihtsalt hoolikalt puhastada. Samas võib korgi viga olla veinil, mille kork näeb väljastpoolt täiesti korrektne.
Kuidas määrata aine tihedus? 1) Määra keha ruumala. 2) Mõõda keha massi. 3) Jaga mass ruumalaga. Aine tihedus Alumiinium 2,7 Messing 8,5 Betoon 2,2 Parafiin 0,9 Graniit 2,6 Plii 11,3 Hõbe 10,5 Puit (kask) 0,7 Jää 0,9 Puit (mänd) 0,5 Klaas 2,6 Tellis 1,8 Kork 0,2 Teras 7,8 Kuld 19,3 Tina 7,3 Tänan kuulamast!
annaabi.ee 
