Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"bussiliiklus" - 37 õppematerjali

bussiliiklus on Kopli kooli kandis tihe ja bussijaam asub kohvikule umbes 5 minuti tee kaugusel.
thumbnail
4
docx

Eesti rahvastiku kurb olukord

Maapiirkondades elavad enamasti vanad inimesed, kes saavad vaevaliselt hakkama. Peamised probleemid maal on töökohtade puudus ning halb taristu. Mu kodu asub maal ning olen ise kokku puutunud ühistranspordi probleemiga. Esiteks linna saamiseks on valida vaid kahe bussiaja vahel, mis üks neist on varahommikul ja teine õhtul ning koju saamiseks ei saa valida bussiaega, sest sõidab vaid üks buss. Viimases telesaate „Roaldi nädal“ osas oli ka teemaks äärealade bussiliiklus. Seal tõi üks vanem naisterahvas hea lahenduse välja, mis toimib ka Rootsis. Nimelt rahvavähestes paikades koostatakse bussiliiklus inimeste vajaduste järgi, mis muudaks inimeste elu palju lihtsamaks. Teine probleem on töökohtade puudus. Riik võiks selles valdkonnas kaasa aidata. Riik võiks anda ettevõtetele toetust, mitte tõsta makse. See omakorda aitab luua turismitalusid, mis meelitaks turiste avastama Eesti loodust. Samas saaks

Kirjandus → Kehaline
25 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ühiskonna iseseisev töö

lõhik viitab nii meeste kui naiste seas populaarsele mulgi kuuele, mille küljel on samuti kaaruspaeltega kaunistatud lõhik. Lipu värvideks on nn. "mulgi koloriit": must, punane ja hõbe. 14. Millised on teie koduvalla/linna eelarve suurimad kuluartiklid? Tooge välja 3 valdkonda. 1. On haridus 2. Vaba aeg, kultuur ja religioon 3. Üldised valitsussektori teenused. 16. Mis on hetkel Sinu kodulinnas/vallas Sinu arvates põletavamad probleemid ja milliseid lahendusi Sina neile näed? 1. Bussiliiklus, mõned pered elavad bussijaamast kaugel. 2. Sotsiaalne kaitse on puudu 3. Töökohade puudus Lahendus: 1. Bussiliiklus võiks olla ka sinna kus bussijaamad on kaugel, et need kes tahavad linna asju ajama minna saaks mina sest igas peres pole autot. 2. 2. Sotsiaalne kaitse võiks olla nii et kui peres joovad ema ja isa iga päev ja lastega kasutatakse vägivalda siis tuleks sotsiaaltöötajal minna sinna

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Kas läheksid maale elama?

kus elada. Mõne inimesed valivad selleks linna, olgu siis suurlinn või paari tuhande elanikuga linn, ent mõned kolivad elama maale värske õhu kätte. Mina valiksin elukohaks linna, sest kuna olen terve oma lapsepõlve maal elanud, tean väga hästi maal elamise miinuseid. Esimene põhjus, miks ma maale ei kolis, on väga halb transpordiühendus suuremate asulate ja linnade vahel. Muidugi oleneb see ka asulast, aga enamjaolt on bussiliiklus linnadega kehv. Mulle see ei sobiks, sest nii ei saa vabalt otsustada, mida oma päevaga peale hakata, vaid peab planeerima bussi peale minekut ja koju saamist. Linnas seda muret ei oleks, sest seal on transpordivahendite liiklus väga tihe. Maaelu teiseks miinueks on minu arvates mingil määral sotsiaalse elu puudumine või on selle elava hoidmisega raskusi. Kuna maal elab vähe inimesi, siis ei ole ka nii palju võimalusi suhelda. Minu jaoks ongi just see maal elamise

Eesti keel → Eesti keel
11 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Riik, mida ma tahaksin külastada

lõunarannikul, käia Kataloonia ajaloolisi linnu vaatamas või külastada pealinna, Madridi kuningalossi ja parki. · Hispaania lõunarannikul sajab aastas vaid mõni päev · Soojad rannad on täis erineva tasemega hotelle, restorane ja ajaveetmiskohtasid. Transport · Lennutransport on Hispaaniasse saabumiseks mugavaim, aga variantidest on valida ka ka rongid Prantsusmaalt, laevad vahemere- äärsetest riikidest või buss. · Bussiliiklus on odavaim võimalus sisemaal reisida (maksab ca 5 eurot 100 km kohta), lennureisid aga pole ka väga kallid. REISITINGIMUSED · Eesti kodanikule on Hispaaniasse reisimine viisavaba. Eesti kodanikud võivad siseneda Hispaania territooriumile nii kehtiva passi kui ka isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel. Välisministeerium soovitab Hispaanias elavatel või pikemalt peatuvatel Eesti kodanikel registreerida end saatkonnas . Allikad · http://www.reisiguru.ee/riik/hispaania

Eesti keel → Eesti keel
3 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Tenerife

· Valdavalt sõidetakse kitsastel mägiteedel. · Näeb kaunist mägimaastikku ning armsaid külasid ja väikelinnu. Güimar · Güimar enim külastatav vaatamisväärsus on linnast läände jäävad püramiidid, mis esmapilgul meenutavad kogu saarel levinud terrasse. · Muuseumis on võimalik näha 15 min pikkust filmi Ameerika avastamiseeelsetest sidemetest eurooplaste ja indiaanlaste vahel. Transport · Bussiliiklus on Tenerifel hästi organiseeritud. · Bussid väljuvad reeglina iga 1520 minuti järel. · Pileteid saab osta bussijuhi käest, linnaliini pilet maksab 1 , linnadevahelised sõidud jäävad vahemikku 1.50 7.90 . · Takso Sisseistumistasu on 1,2 . Öösel ja pühadel lisandub veel 0,5 . Taksopeatused on enamasti suurte kaubanduskeskuste juures. Kuurordi piires tuleb sõiduhinnaks 28 eurot. Hea teada · Tenerifel on aastaringselt · Ööelu on mitmekesine ja

Geograafia → Geograafia
52 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Salmistu küla linnamajanduse korraldus tutvustus

SALMISTU KÜLA Arengukava 2010-2015 ülevaade NIMI KÜLA Asub Kuusalu vallas 45km kaugusel Tallinnast, 8km Kuusalust 1 meremiili kaugusel on Pedassaar, mis on osa külast 6km kaugusel Tallinn-Narva mnt Pool külast asub mere ääres, teine osa endiste suvilakooperatiivide maa-alal: Pedassaare, Laane, Klaukse AJALUGU Salmistu küla esmamainimist võib lugeda aastast 1455 Eesti ajal edukas kaluriküla, tegeleti ka piirituseveoga Soome Nõukogude ajal piiritsioon Taasiseseisvumise järel tunnustatud puhkerajoon Viimastel aastatel hoogne elamuterajamine ning paiksete elanike oluline kasv ELANIKKOND Küla elanike arv rahvastikuregistri põhjal 2014. aastal 108 inimest Suveperioodil elanikke 500+ KÜLA TUGEVUSED Mere lähedus, hea rand Kaunis loodus Eriline Pedassaar 1 miili kaugusel sadamast Väikesaarte lähedus Vaikne piirkond (eriti sügistalvel) Joogivee olem...

Ühiskond → Ühiskond
2 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti elaniku ökoloogiline jalajälg

tagades selle lihtsuse, mugavuse ja tarbijasõbralikkuse, et linnas oleks piisavalt ja hästi ligipääsetavaid jäätmekonteinereid. Hetkel on prügi sorteerimine pigem vaevaline protsess ning seetõttu paljud inimesed seda ka ei tee. Suureks probleemiks on ka liiklusega kaasnev saaste. Siinkohal võiksid linnad soodustada elanike ühistranspordiga või rattaga liiklemist, rajades sidusaid ja korralikke rattateid ning tihedaid ja mugavaid bussivõrgustikke. Tähtis on ka, et bussiliiklus oleks pidev ja kiire, bussid energiasäästlikud ja kasutajasõbralikud. Nii sõidaksid elanikud vähem autodega ja reostaksid seeläbi vähem. Riiklikul tasandil tuleks enam tähelepanu pöörata elektrienergia allikatele. Eesti elaniku jalajälg on niivõrd suur eelkõige just seetõttu, et peamiseks energiaallikaks on põlevkivi. Riik peaks püüdlema taastuvenergia laialdase kasutuselevõtu poole, rajades näiteks rohkem tuuleparke

Bioloogia → Keskkonnasotsioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Minu linna tulevik

Eriti nüüd, kui on juurde tulnud palju uusi elanikke ja võõraid ehitajaid ei ole linnas enam mingisugust turvalisust. Minu meelest oleks linnale suureks plussiks, kui politsei turvaks meie linna ööpäev läbi. Õhtuti ei julge enam kaua väljaski olla kuna vargused ja muu kuritegevus on peaaegu sada protsenti suurenenud võrreldes eelnevate aastatega. Jääb mulje, et turvaline väike Kunda linnake on muutumas tõeliseks pätiparadiisiks. Teine suurem probleem on bussiliiklus Kunda linnas. Bussijaam peaks olema rajatud kesklinna ehk koolimaja ette või spordikompleksi juurde. Selleks, et ei tekiks arusaamatusi tuleks juba eelnevalt mõelda kuidas seda kõike ümber korraldada. Linna sissesõit peaks algama juba Selja tee ristist, mis peaks tulema üle põldude otse kesklinna, näiteks koolimaja ette. Teine variant oleks rajada tee Selja ristist West Windi juurde, kus saaks edukalt sealse ringsõidu ja suure kasutult seisva platsi ära kasutada

Eesti keel → Eesti keel
33 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hinnatõus

Majandus 1. Kuidas on mõjutanud põllumajandus töötajate elu hinnatõusud? Kes on olnud vajadus/võimalus muuta tarbimiskultuuri? Palgad kroonides. TÖÖVALDKOND 2000 2007 Palgatõus Keskmine palk 4907 11336 6429 Põllumajandus 2823 8609 5786 Kulude tõus protsentides. 2000- KAUP 2000 2009 2009 Toit 102% 160% 58% Alkohol ja tubakas 122% 148% 26% Eluase 121% 266% 145% Transport 128% 167% 39% Vaba aeg 104% 128% 24% Majapidamine 103% 118% 24% Turism 114% 214% 100% Side 129% 104% -25% Rõivad/jalatsid 134% 149% 25% Haridus ja lasteasutused 120% 197% 77% Söömine väljaspool kodu, maj...

Majandus → Majandus
9 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Guatemala

Riigikord-konstitutsiooniline demokraatlik vabariik Religioon ­ Rooma Katolik, kohalikud usundid Staatus - iseseisev riik Pindala ­ 108 890 km Rahvastiku tihedus ­ 12,7 inimest/km Iseseisvus ­ 15. september 1821 Rahaühik ­ quetzal, USA dollar Valuuta lühendGTQ, USD Valuutakurss1 GTQ = 1,32613 EEK; 1 USD = 9,91358 EEK (18.03.2008) Ajavöönd ­ Maailaaeg -6h Riigihümn ­ Guatemala Feliz Üladomeen - .gt Maakood ­ 502 Konsulaarabi - puudub Transpordikorraldus - Parempoolne liiklus. Bussiliiklus on odav ja töötab suuremate linnade vahel. Minibussid sõidutavad turiste vaatamisväärsuste juurde. Jootraha - Oodatakse 10%. Riietus - Õhukesed riided. Õhtuteks midagi pealepanemiseks. Toit ja jook - Pakutakse erinevate maade kööke. Kliima - Rannikualadel ja kirdeosas on aastaläbi kuum. Keskmine temperatuur on seal 20C, mis võib tõusta kuni 37C-ni. Keskmaal on maist septembrini vihmahooaeg. Tervise-alased nõuanded - Juua pudelivett. Malaaria tabletikuur. Ilm Guatemalas.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tööpuudus ja tööjõupuudus

sõidukulud tööle minemiseks lähevad liiga suureks ja neil ei ole mõttet rügada terve kuu sandikopikate eest. Toon kasvõi näite oma kodusaarelt Hiiumaalt. Enamus pakutavaid töökohti on Kärdlas, kuid paljud töötuid hetkeseisuga elavad Käinas või Emmastes. Käinast on Kärdlasse 20 km, Emmastest aga 40 km. Kui nad käivad 5 päeva nädalas tööl, peaksid nad iga päev sõitma Emmastest näiteks 80 km. Hiiumaa bussiliiklus ei ole väga tihe. Viimane buss Kärdlast Käina ja Emmaste poole väljub kell 7 õhtul. Tööpäevad kestavad seal aga enamasti kauem. Seega tuleb neil sõita tööle autoga. Oletame, et auto keskmine kütusekulu on 8 l/100 ja kütuse hind 1,35. Kui nüüd natukene arvutada, saame teada, et juba ainult kütuse peale läheks neil kuus 173 eurot ja seda siis, kui nad ainult kodust tööle ja tagasi sõidavad. Miinimumpalk on meil 290 eurot kuus ja see on ka enamasti see summa, mida tööandjat

Majandus → Majandus
20 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Malta transport ja turism 3. osa

Turism Turismindus hakkas Maltas arenama juba 1950ndatel. Turism on Malta peamine majandusharu ning seega ka olulisim sissetulekuallikas. Turistide arv aastas ja vaatamisväärsused Maltas Aastas külastab Maltat üle 1 miljoni turisti. Noored käivad siin suvel, et mõnusasti päikese käes peesitada ning snorgeldada ja surfata. Soliidsemad inimesed, kes panustavad vaatamisväärsustesse enam, käivad siin kevadel või sügisel. Malta ajalooga tutvumine on lihtne, sest saar on väike ja bussiliiklus hästi korraldatud. Pilet maksab kõigest neli krooni. Igal tänavanurgal reklaamitakse lisaks giidiga ekskursioone või renditakse autosid. Tänaseni säilinud linnamüüridel jalutades saab hea ülevaate maailma ühest kõige paremini kindlustatud sadamast. Pealinn Valletta on suurepärane näide renessansiajastu arhitektuurist. Turistid Maltas Turistidesse suhtutakse hästi ning nende heaolu eest hoolitsetakse laitmatult. Umbes kolmandik töökohti saarel on seotud turismindusega

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

1920. AASTATE ELU-OLU EESTI VABARIIGIS

postkontor, kauplus, pangamaja, kohtumaja ja veel palju muud. Linna inimesed olid aktiivsed, osalesid seltsieludes, puhkpilliorkestris ja segakooris. Praegusel ajal on linna elu üsnagi rahulikuks muutunud ja inimeste aktiivsus on vähenenud. Hetkel tuntakse Põltsamaad sildade rohkuse ja kui veinipealinnana. Eluolu Eestis 20. sajandil oli alles kasvamas paremuse poole. Tallinnast sai vabariigi pealinn. Tallinna linna elus seati sisse elektrirongiliiklus, bussiliiklus, alustasid liikumistmootortrammid. Alustas tööd Raadio Ringhääling, toimus esimese eesti ooperi "Vikerlased" esietendus "Estonias", esietendus esimene OÜ Eesti National Film´i kunstiline film "Mineviku varjud", "Eesti Päevalehe" poolt organiseeriti esimest korda iluduskuninganna valimine. Äärelinnades hakkasid tegutsema ärid, kohvikud, töökojad, juuksurid jne. Hoogustus ka elamuehitus. Paljud suurettevõtted suutsid jalule jääda ja moodustus ka palju uusi. 1920

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Ruumiline planeerimine seminar 3

 Küla sümboolika konkurss  Arengukava koostamine  Skatepargi loomine  „roheline” lasteaia- ja koolitee Puigale 5  Talvine teede hooldus  Puiga spordikeskuse aktiivne kasutamine kolmapäeviti  Valgustus, teed külas  Viidamajandus  Traditsioonilised spordi- ja kultuuriüritused jooksvalt Aastaks 2023 võiks Meegomäe küla elanike arv suureneda, pood võiks olla külas sees, bussiliiklus võiks olla suurem ja kõik eelnevalt välja toodud miinused ja probleemid võiksid olla lahendatud. All järgnevalt on pildid, Meegomäe küla põhi liiklemise teest, minu kodu sissesõiduteest, ja ka küla kogunemiskohast Hämsa kõrtsist. (Pildil on näha korda tehtud põhitee) 6 (Pil dil on näha minu kodu sissesõidu tee )

Arhitektuur → Ruumiline planeerimine
32 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ettevõtluse alused - konspekt (poolik)

Ettevõtluse alused Mida arenenum on ühiskond, seda vähem luuakse materjaalseid väärtuseid (eraisikule). Lõppeesmärk rohkem koju osta. Rikkus võib juhtuda kui kõik soosivad asjaolud langevad kokku. Rahuldustpakkuv töö ettevõtjal. Sellega peavad teised k aasa tulema ­ kliendid. Samastumine oma ettevõttega. Ettevõtja on iseenda peremees ­ võtab vastu otsuseid. Kliendile ei tohi anda valelubadust, teda ei tohi petta, üks möödalask võrdub rohkem kui kordades rohkem õnnestumisi. Kõige parem klient on püsiklient. Tsentraalne juhtimine ­ üksi otsustatakse, enamasti tehakse õigeid otsuseid, kiired otsused. Ettevõtja staatus ­ ta suudab/oskab/saab hakkama/riskib. Alustamise suhteline kergus ­ väikeettevõttes on omanikke vähe (1-3). Eesti Energia haldusnõukogu ~7 liiget. Tähtsate ja perspektiivsete küsimuste üle otsustamine. Otsustamine lihthäälte enamusega. Nõukogu enamasti viieks aastaks. Nõukogu peab koos k...

Majandus → Ettevõtluse alused
106 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Fääri saared

Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põllumajandus Fääri saartel peamiseks tegevusalaks. Tänapäeval varustatakse umbes pool oma saare talle- ja lambaliha tarbimisest, enamus piima tarbimisest ning pool kartuli tarbimisest. Umbes 50% maast kuulub Løgtingi alluvuses olevale maa sihtfondile, ning ülejäänud maa kuulub eraomandusse. Tervikuna annab põllumajandus alla 1% Fääri saarte SKP-st. Fääri saarte sisese transpordiühendusena on kasutusel bussiliiklus ning praami- ja helikopteri liiklus. Välisühenduse tagavad Fääri saarte rahvuslik lennufirma Atlantic Airways ja Islandi Icelandair. Peamiselt teenindab Atlantic Airways lende Fääri saarte ja Taani vahel, kuid lennatakse ka Oslosse, Londoni, Aberdeeni ja Reykjaviki. Suvekuudel toimib laevaühendus Taani, Norra, Islandi ja Shetlandiga. Tuleviku tööstusharuks peetakse naftatööstust. Nafta tootmiseks on Fääride valitsus väljastanud litsentsid mitmele rahvusvahelisele

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Itaalia ühiskond/kultuur

Ilmajagu Euroopa Keel itaalia keel Transpordikorraldus Parempoolne liiklus. Bussiliiklus on hea. Autot saab rentida. Rongiliiklus on kiire ja odav. Riietus Õhukesed suveks, keskmised riided talveks. Mägedes vajalikud soojad riided. Toit ja jook- Itaalia köök on tuntud. Toidu kõrvale juuakse veini. Kliima - Suvi on kuum, eriti lõunas. Kevad ja sügis on mahedad, kena päikselise ilmaga. Talv on lõunas palju kuivem ja soojem, kui põhja- ja keskosas. Mägedes on külmem ja sajab lund. Vihma sajab peamiselt talvel, aprillist novembrini paistab enamasti päike. Ajad

Geograafia → Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lääne-euroopa ja lõuna-euroopa turismisihtkohana

Euroopa regiooni meelitab. Transport: Lääne-Euroopasse saabuvad turistid peamiselt lennukiga, kuna lennuliiklus on antud piirkonnas kaugele arenenud. Teisel kohal on autoliiklus ja olulist rolli mängib ka rongiliiklus. Näiteks on Saksamaal välja töötatud kiirteede võrgustik, mis suudab turiste omakorda palju kasutama rendiautosid. Ka kiirrongide süsteem aitab kiiresti liikuda ühest paigast teise ja pea igas Lääne-Euroopa riigis on heal tasemel bussiliiklus. Veetransport on enamikus Lääne- Euroopa riikides oluline, kuid teistest transpordiliikidest väiksema osakaaluga. Lõuna-Euroopas on regiooni transpordisüsteemi tase erinev. Võib öelda, et võrreldes Lääne-Euroopaga on transpordivõimalused ning kvaliteet kehvemad. Olulisemates turismisihtkohtades (Hispaania, Itaalia, Portugal, Kreeka) on rahvusvaheliste turistide vastuvõtuks arendatud lennujaamu ning muid transpordivõimalusi, nt 75% turistidest saabub Hispaaniasse lennukiga

Turism → Turismi -ja hotelli...
50 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Malta

promenaadidel suhteliselt vaikne. Südasuvine kuumus (35 kraadi) ja tohutu hulk puhkajaid on põhjamaalasele ilmselt veidi väsitavad.(3) Malta pole kõige sobivam koht neile, kes armastavad vedeleda liivarannal. Väikesed rannad on küll olemas, kuid vaevalt suudavad need võistelda Hispaania, Türgi või Tuneesiaga. Malta pole ka eksootiline paradiisisaar, kuid tal on üllatavalt palju muud pakkuda.(3) Malta ajalooga tutvumine on lihtne, sest saar on väike ja bussiliiklus hästi korraldatud. Pilet maksab kõigest neli krooni. Igal tänavanurgal reklaamitakse lisaks giidiga ekskursioone või renditakse autosid.(3) Tänaseni säilinud linnamüüridel jalutades saab hea ülevaate maailma ühest kõige paremini kindlustatud sadamast. Pealinn Valletta on suurepärane näide renessansiajastu arhitektuurist.(3) Arvukate paleede ehk palazzode ja kirikute ehitamisel ei koonerdatud, sest Malta Ordu liikmed olid pärit Euroopa parimatest peredest

Informaatika → Informaatika
20 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Bussijaam

1 Üldvaade 1.1Taust Tegemist on maaliinide bussijaamaga. Reisijad ostavad bussipileti klienditeenindaja käest. Dispetšer saadab busse välja ning võtab vastu, annab bussijuhtidele teekonnalehed, dokumentatsiooni. Bussijuht sõidab talle antud liinil, viies reisijad oma sihtkohtadesse, vajadusel müüb ka bussipileteid. Busside tehnilise seisukorra eest hoolitsevad autolukksepad ning mehaanikud. Bussiliiklus toimub sõidugraafikute alusel, mis töötatakse välja arvestades klientide sõiduharjumusi. Bussijaamas teenindab reisijaid mitu erinevat bussifirmat. Käesolevas projektis ei käsitleta bussijaamas asuvate teiste teenuste osutajaid (pakiveoteenus, kioskid, kohvikud, poed, sularahaautomaadid jne), autolukkseppade ja mehaanikute ülesandeid ja palgaarvestust. 1.2 Organisatsiooni eesmärgid Bussijaama eesmärgid on: Klientidele reisiteenuse osutamine

Informaatika → Infoteadus
18 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Hispaania

Hispaania Pealinn: Madrid Rahvaarv: 46,030,109 (2010 aastal) Inimeste tihedus: 93 in/km2 Pindala: 504,030 km2 Rahaühik: Euro Peamised keeled: Hispaania, Katalaani Kuningas: King Juan Carlos Peaminister: Jose Luis Rodriges Zapatero Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast(Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub kaSuurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka. Hispaan...

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Ruumiline planeerimine: Kohtla-Järve

Kohtla-Järvel asub kaks tähtsat teed, kõige enam kasutatamaks on sinisega märgitud teed, mille kaugu sisenetakse Kohtla-Järvele, see on enim kasutatud tee kuna just see viib suuremate kauplustesse. Kuid pole see alati nii olnud, enne kui Jõhvi maantee lõik ümber muudeti oli kõige sagedasemini kasutatutud teeks just punasega märgitud tee, mis viib otse Tallinn-Narva maanteele, kuid tänu muudatustele on kergem sõita nüüd teist teed kaudu linna. Linnas sisene bussiliiklus toimub mööda kollast joont, kuid kaugliinid liiguvad mööda punast joont ning sinistjoont pidi. Kergliiklusteed Kohtla-Järvel on rohkesti kõnniteesid, peaaegu iga tee kõrval on kõnnitee isegi kui teed ei kasutata väga palju autode poolt. Kergliiklus teid on ka mitmeid Kohtla-Järve pargis. Tähtsamad sotsiaalsed sõlmpunktid Joonis 6. Tähtsamad sõlmpunktid 1

Loodus → Keskkond
13 allalaadimist
thumbnail
46
ppt

Turism

ja traditsioonid jmt) • sotsiaal-majanduslikud ressursid (rahaline kapital, tervishoiu- ja turvalisuse tagamise süsteemid, kohaliku kogukonna huvitatus jne). Lisaks peab turismi sihtkohtades leiduma teiseseid ressursse: • majutussektor (hotellid, motellid, kämpingud, võõrastemajad jne) • toitlustussektor (kohvikud, restoranid, bistrood jne) • reisikorralduse sektor (agentuurid, reisikorraldajad jne) • transpordisektor (lennu- ja laevaühendused, rongi- ja bussiliiklus jne) • meelelahutustööstus • teabesektor (turismiteabevõrgustik) • lisateenused, rajatised ja teenindav infrastruktuur Millega turiste meelitatakse Lisaks põnevate loodusnähtuste imetlemisele saavad Islandit külastavad turistid kaasa osta plekkpurgis pakutavat puhast õhku. Kaltsunukkude paraad Sabile külakeses Läti lääneosas sunnib kõiki peatuma.

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Malta Vabariik

panustavad vaatamisväärsustesse enam, käivad siin kevadel või sügisel. Malta ajalooga tutvumine on lihtne, sest saar on väike ja bussiliiklus hästi korraldatud. Pilet maksab kõigest neli krooni. Igal tänavanurgal reklaamitakse lisaks giidiga ekskursioone või renditakse autosid.Tänaseni säilinud linnamüüridel jalutades saab hea ülevaate maailma ühest kõige paremini kindlustatud sadamast. Pealinn Valletta on suurepärane näide renessansiajastu arhitektuurist. Turistidesse suhtutakse hästi ning nende heaolu eest hoolitsetakse laitmatult. Umbes kolmandik töökohti saarel on seotud turismindusega. Turistide jaoks on ehitatud

Geograafia → Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Värska valla regionaalanaüüs

8. Geograafiline asend TRANSPORT: VÄRSKA VALD Km ühendusi, korda Tallinna 275 2 Põlva 41 1 Tartu 87 5 Võru 50 2 Räpina 24 6 INFORMATSIOON: http://www.bussireisid.ee/ Vaatamata Värska valla geograafilisele asendile ­ piiriäärse piirkonnale, on bussiliiklus Värska ja suuremate keskuste vahel rahuldav. Kõige parem on ühendus on Räpina ja Tartu linnaga. Bussiühendus: 20 21 22 9. Olukord ja suundumused 1. Rahvaarvu muutus Vähenemine 2. Laste arvu muutus Vähenemine 3. Noorte arvu muutus Vähenemine 4

Politoloogia → Regionaalpoliitika
22 allalaadimist
thumbnail
28
docx

JÕGEVA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotisaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS JÕGEVA VALLAST Ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade ja hinnata Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti ka välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu- idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva valla pindala on 458 km2, millest umbes 32% moodustab haritavat maad ja 50% metsamaad. Jõgeva vald on Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus oma elanike arvult (4424 inimest 1. jaanuari 2016. aasta seisuga) ning...

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
9 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Nõukogude Eesti kordamisküsimused

inimväärsemaks? · Alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme · tõsteti põllumajandussaaduste varumishindu · alandati isiklikelt majapidamistelt võetavaid makse, lõpuks kaotati üldse · hakati osaliselt töötasu maksma rahas · likvideeriti masina-traktorijaamad Miks hindavad paljud tänased maaelanikud kolhoosiaega paremaks kui praegust olukorda maal? · Kõigil oli tööd · bussiliiklus on praegu olematu · külaelu oli elavam, kultuurimajad, ringid, maal käidi kinos · maal suletakse tänapäeval koole · maapoed, -postkontorid ja -raamatukogud on suletud Millal toimus Eestis massiline kollektiviseerimine? 1949-51 Kuidas muutus kolhooside arv aastail 1950-1990? 50-80 aastatel kolhooside arv aina vähenes, peale seda pisut tõusis. Kõige suurem langus kolhooside arvus toimus 50-60 aastatel 2213 kolhoosi pealt 869 kolhoosi, 70ndatel oli neid 292 ja 80ndatel 142

Ajalugu → Ajalugu
139 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Nimetu

päranditurism (kultuur), 4 ürgloodusturism (loodus), agroturism (maapiirkond), äriturism ( linnapiirkond), fototurism (muu) jne. Turism on Eestile väga heaks sissetuleku allikaks, eriti Tallinnas ja suviti ka Pärnus. Äriturismi kohtabki suuremates Eesti linnades nagu Tartu ja Tallinn. Nendesse linnadesse on võimalik lennata, samuti on väga tugeval tasemel erinevad muud transpordiviisid nagu näiteks bussiliiklus, rongi ühendus ning isikliku või rendi autoga liikumiseks on ka väga head teeolud ning viidad olemas. Ülejäänud teised eelnevalt loetletud turismiliigid on pigem looduses ja maakohtades. 1.2. Turismiseadus Riigi Teatajast saab vaadata järgi erinevad turismialaseid seaduseid, sealt saab teada erinevate turismialaste terminite tähendusi ning leiame infot ka erinevate turismialaste asutuste ning teenuste kohta. Saame teada turismi alaseid eesmärke ning erinevaid defineeringuid

Teoloogia → Budism
3 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Dominikaani Vabariik

Luperón International Airport. Kokku on 33 lennujaama. Otselennud Dominikaani vabariigist on USA- sse, Kuubasse, Kanadasse, Mehhikosse ja Kolumbiasse. Dominikaani vabariigis on viis suuremat kiirteed, mis on heas seisukorras ja ühendavad riigi suuremaid linnu ning turistikeskuseid. Seal on 12600 kilomeetrit maanteid ja väiksemaid magistraale, millest 6224 kilomeetrit on asfalteeritud ja 6376 kilomeetrit asfalteerimata (1996). Teel sõidetakse paremal pool nagu USA- s. Bussiliiklus ei ole Dominikaanis 12 usaldusväärne ja enamus bussidest ei ole eriti mugavad. Sõidu hind on üldiselt odav ja bussipeatused on kõigis suuremates linnades olemas. Suuremad sadamad on Barahona, La Romana, Puerto Plata, San Pedro de Macoris ja Santo Domingo. Riigi laevastikus on kolm kaubalaeva. (allikad 15, 16) Turism

Geograafia → Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Nimetu

kvaliteet sama tugev. Pluss on kindlasti veel lahtioleku aeg. Oleme lahti iga päev kuni kella 01-ni. See tähendab seda, et oleme kesklinnas kõige kauem lahti olev söögikoht. Vajadusel ja tellimisel on võimalik isegi kauem olla. Siinkohal loeb vaid kliendi soovid ja vajadused. Üheks kõige suuremaks plussiks on kindlasti asukoht. Asukoht on otse bussijaama vastas, kus varemalt asus kingakauplus Suurtüki ­ de Lange hoones, esimesel korrusel. Klientidel on meie juurde hea kerge jõuda. Bussiliiklus on tihe ja parkimisvõimalus täiesti olemas. 3.1.2 Teenuse arendamine Tulevikus on plaan laieneda ja suurendada tootmismahtu. Põhiline soov on ehitada isiklik hoone kus oleks suurem pind ja rohkem võimalusi. Selle plaaniga soov pihta hakata kohe, kui on näha, et söögikoht tasub end ära ja klientide arv suureneb. Esimene arendamise plaan on arendada menüüd täiuslikumaks. Pakkuda klientidele suuremat valikut ja toitude varieerumist

Majandus → Majandus
413 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Itaalia referaat.

impordivajadusele. Seda kaubandusdefitsiiti tasakaalustavad turistide poolt Itaalias tehtud kulutused. Väga palju ostetakse Itaalia rõivaid, mis on üks põhilisi ostubrände. Samuti on Itaalia kuulus ka oma parfüümide poolest, mille eksport on küllaltki suur, nagu ka rõivaste oma. Umbes neljandik Itaalia väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu siseselt. Transport Itaalias ehitati 1920ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed ­ autostradad. Parempoolne liiklus. Bussiliiklus on hea. Autot saab rentida. Rongiliiklus on kiire ja odav. Itaalia ajaloost Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik kutsus frangid, et ajada välja

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Nimetu

Kuigi riiulite vahed olid väikesed, mahtus siiski käruga vahelt läbi, aga siiski mitte mugavalt, vaid pidi ikka hoolega manööverdama, et mitte kusagile vastu sõita. Ainsana 12 terve külastuse käigus ületas ootusi väide number 5. Siinjuures nõustusid kõik tudengid, et poele on hea juurdepääs nii bussiga, jalgsi kui ka autoga. Autoparkla on suur, kõnniteed jalgsi käimiseks korras ja bussiliiklus hea. Nimesiltide kandmise puhul olid ootused üsna madalad vaid 5 punkti, kuid tegelikkus osutus veelgi madalamaks, kuigi mitte suurel määral nimet 4,3 ja lõheks on -0,7. Enamasti kandsid nimesilte vaid kassapidajad, kaubaga tegelejad olid valdavalt ilma nimesiltideta. Usaldusväärsust hindasid väited 6,7,18 ja 20. Usaldusväärsuse juures olid lõhed juba suuremad. Väide 6 hindas massimeedias välja kuulutatud soodushindu. Lõheks osutus -2,3

Varia → Kategoriseerimata
31 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

ÄRILOGISTIKA KODUTÖÖ NR 4 - RAIL BALTICU ARENGUTEE NING MAJANDUSLIK KASU

7 paljudele muudele aspektidele, miks Rail Baltic ei avalda positiivset mõju meie keskkonnale. Lisaks muudele aspektidele tuleb silmas pidada ka loomade elupaikasid. Keskkonnaministri pilgu läbi on tänapäevane, säästlik rongiliiklus Eesti muu maailmaga ühendamiseks üks parimaid viise. Rongid kulutavad ja koormavad loodust oluliselt vähem kui peamised alternatiivid ­ lennu-, auto- ja bussiliiklus. Iga suure taristustruktuuriprojekti puhul on negatiivne mõju keskkonnale aga alati olemas ning sellest ei tohi mööda vaadata ka Rail Balticu puhul. Mõju tuleb ausalt hinnata ning seal, kus võimalik vältida ja vähendada. See ei tähenda loomulikult, et Rail Baltic peaks ehitamata jääma. Tihti vastandatakse loodust inimese tegevuse või majandusega, kuid sellise lähenemisega ei saa leppida. Loodushoid ei

Logistika → Baaslogistika
25 allalaadimist
thumbnail
23
docx

TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI KOHVIK JA Maxima Eesti OÜ

Kooli asukoht ei ole eriti hea autodega või ühistranspordiga liiklemiseks, sest tänavad on kooli ümbruses üsnagi kitsad. Loomulikult näitavad ka kooli asukohta viidad, aga viidad on liigagi väikesed, et inimesed kes sõidavad mööda, ei pane tähelegi neid viitu. Parkimisvõimalus on nii A- kui ka B-korpuse ees. A-korpuse ees on üsnagi korralik ja mahutab küllaltki palju autosi ära. Kuid B-korpuse ees ei ole parkalt. Mõned üksikud autod mahuvad sinna ära. Bussiliiklus on Kopli kooli kandis tihe ja bussijaam asub kohvikule umbes 5 minuti tee kaugusel. Maxima Kaupluse asukohaks on Narva mnt 112, linnaääres. Kaupluse ümbruses on veel palju teisi poode: lillepood, lasteriietepood, kuuksur, E-sigaretikauplus, apteek, perearstide kontor. Kaupkuse ees on bussijaam ja taga suur parkla. Ja kui kaupa on vägagi palju pandud riiulisse, siis silti polegi näha

Muu → Ainetöö
44 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Praktika aruanne müüja kohal

Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Käty Kivirand TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI ÕPPERESTORAN JA TARTU KAUBAMAJA AS Praktikaaruanne Juhendaja: Vetka Vaike Grupp: MY08 Tartu 2009 1. Püstitatud praktikaeesmärkide ja ­ ülesannete lühikirjeldus Kopli õpperestoran Teise kursuse esimese praktika läbisin ...

Majandus → Klienditeenindus
464 allalaadimist
thumbnail
15
docx

NEPAAL

rahvuspargi töötajatega), aga mõnikord pisut ka tüütud (eriti kui kuskil kõrvalises kolkas hakatakse lunima, et näita välismaa raha). Ka kauplemisel on nepaali elanikud üldiselt väga ausad. Siiski on näiteks Indiast tulnud saapapuhastajad ja isehakanud kingsepad suhteliselt ebaausad. Kohalik transport toimub enamasti väikelennukiga (kaugetes Himaalaja mägipiirkondades). Kathmandu, Pokhara ja tasandiku Terai vahel on ka üpris tihe bussiliiklus. Bussipiletid on ülimalt odavad, kuna ka bussid on üldjuhul parajad käkid. Tuleb arvestada, et tavaline bussireis kestab ikka 12 tundi või kauem, igal juhul tuleb kannatust varuda. Kathmandu ja suuremate linnade vahel ning Terai (tasandikul) piirkonnas on päris korralik asfalttee. Tee on mägedes enamasti väga käänuline, aga vaated on see eest äärmiselt lummavad. Arvestada tuleb, et vihmaperioodil uhutakse teed tihtilugu minema. Seetõttu võib

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................

Geograafia → Geograafia
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun