Jõgi- looduslik vooluvesi, mis voolab tema enese poolt kujundatud süvendis ehk jõesängis. Veestik- on jõgede, järvede ja muude siseveekogude süsteem. Jõe lähe- koht kus jõgi algab. Jõgi võib alata allikast, liustikust, järvest. Jõesuue- koht, kus jõgi lõpeb. Jõgi võib suubuda teise jõkke, järve või merre, aga ka imbuda pinnasesse. Harujõgi- on harilikult jõe deltas, jõevoolu hargnemisel tekkinud jõe osa. Lisajõgi- kahest ühinevast jõest väiksem, vähemtähtis, kaotab ühinemisel oma nime. Delta- jõe harujõgedest moodustub suudmeala, mis tekib setete kuhjumisel. Juga- on vee langemine jõe sängis olevalt astangult. Ääremeri- meri, mida ookeanist lahutavad katkendlikud saarteahelikud, poolsaared või tinglik piir. Saartevaheline meri- seda piiravad igast küljest ainult saared ja nendevahelised väinad. Sisemeri- meri, mis on ookeaniga või teise merega ühendatud vaid kitsa väinaga, harvem 2-3 väinaga. Ääremeri on osaliselt piiratud m...
Eesti vete küsimused 1)Veestike kujunemise looduslikud tingimused Vastus: Eesti veestike kujumine on seotud jääajaga ehk siis täpsemalt jää sulamise algusega Haanja kõrgustikult ja madala merevee taandumisega holotseenis. Veestikke tekkeks oli oluline niiske kliima, et sademed ületaks auramise. Reljeefi kõrguste erinevused mõjutavad jõgede pikiprofiili. Tektoonilised lõhed mõjutavad aga voolusuunda. Kõrgemate alade karstumine ehk karstialade tekkimine nt Pandivere kõrgustikul. Rõuge ürgorg, seal paikneb Eesti sügavaim järv, ca 38 m. Mattunud ürgorgudest saadud põhjavesi moodustab Eesti veevarudest 55-60%, see vesi e vaja töötlemist on kergesti kättesaadav. Nõmme, männiku, mustamäe ürgorud. 2)Karstialade veekaitse Vastus: Eestis siluri ja ordoviitsiumi avamsualad. On seatud piirangud, et hoida põhjavett puhtana. Esiteks piirangud sõnniku ja mineraalväetiste kasutamisele. Sõnnikuga väetamisel ühe hektari haritava maakohta on lubatud panna...
TARTU ÜLIKOOL Geograafia instituut VÕHANDU JÕE LÕIK VÕRU TALLINNA MAANTEE SILLALT KIRUMPÄÄ SILLANI Seminaritöö Õppeaines Eesti veed Üliõpilane: Ronald Laarmaa Rakendushüdrobioloogia II kursus Eesti Maaülikool Juhendaja: Arvo Järvet Tartu 2010 1. Sissejuhatus Antud referaat tutvustab Võhandu jõe lõiku Võru linna ümbruses. Vaadeldav jõelõik
Korallid Korallid elutsevad harilikult madalaveelistes soojades meredes (ekvaatori ligiduses), kuna seal on nende eluks kõige paremad tingimused. Nimelt vajavad nad sooja ja suhteliselt soolast vett, kus on piisavalt hapnikku ja toitaineid. Oluline on ka, et vesi oleks puhas ning stabiilse põhjaga. Enamik koralle kasvab kaljudel või uppunud laevavrakidel. Biootilistest teguritest domineerivad ennekõike konkurents ja kisklus. See tähendab, et toimub võitlus toidu pärast ning ellu jääb tugevam. Leidub ka palju liigisisest konkurentsi. Populatsiooni mõjutavad suurel määral just abiootilised tegurid: eriti vee temperatuur ja soolsus, sest järsud muutused toovad hetkeliselt liikide suremise. Antropogeensed ehk inimtegurid on korallrahudel eriti mõjutavad, kuna turism, kalandus, suveniirikaubandus, merereostus ning kliimamuutused on laostavad. Korallid võivad olla erineva ja kõige ...
Kõrgel aknal Betti Alver Tornid ja pilved, korstnad ja traadid. Kingsepa väraval kullatud king. Virvendus. Vesi. Vabrikud. Paadid. Kuis oled sa ärevil, hing! Õhus on äikest. Kusagil roovis lipendab kollane kardin kui leek. Nõgistel okstelt raputab hoovis kahvatud õied kreek. Taevas lööb tumedaks. Lubjased mehed maalivad müürile hiiglasuurt K-d. Lavades laiad rabarberilehed vajuvad vastu maad. Sajab. Mind ümbritseb koputav kahin. Kivistel kelpadel suitsevad veed. Möödub vist aastaid. Ma vahin ja vahin valgetes rahetriipudes teed. Hämarus. Välk. Mitte ainsatki hinge. Katused. Agulid. Vinetav põld. Vihmases linnas teeb uniseid ringe tundide tume tõld. Luuletus räägib äikesetormilisest ilmast ja sellest milline näeb välja tänav ning mis õues sel ajal toimub. Äikesetorm on luuletuses sünge, pole näha ühtegi inimest. Värsi „Möödub vist aastaid.
märgib Herakleitos mõjutatuna kaasaja kaubalis-rahaliste suhete kindlustumisest. Tuli on igavene, elav, jumalik jõud, millest Kosmos tekib ja milleks ka muutub. Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest. Herakleitos ise väljendab seda aforismidega: "Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu" "Eksisteerime ja ei eksisteeri" "Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda" Maailm on kui jõgi, milles voolavad järjest uued veed. Sellepärast võimegi teatud mõttes öelda, et ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Nimi ja asukoht jäävad samaks, kuid jões voolavad järjest uued veed. Ka inimene muutub pidevalt: vananemine, uued elamused jne. Igal järgneval hetkel me erineme sellest, kes me olime eelnenud momendil. Tähendab, see "Mina", kes eksisteeris hetk tagasi, enam ei eksisteeri. Siit ka aforism: "Eksisteerime ja ei eksisteeri".
*Piibel(66 raamatut)-Vana Test. On maailma loomisest uus jeesusest *Maailm- 1:Lõi valguse,2:Tegi laotuse ja lahutas veed,3:kogus veed kokku,et kuiva maad näha.Maast laskis seemneid kandvaid taimi kasv., 4:jagas valguse kaheks,5:vette elusad olendid ja maale linnud,6:lõi metsloomad,kariloomad,roomajad ja siis Aadama ja Eeva(enda järgi) *Loti lugu-Aabram laskis Lotis maa valida,ta valis jõe idapoolse viljaka osa ja asus elama Soodoma linna lähistele. Aabram jäi Kaananimaale. Lotit tabasid õnnetused aga Aabram elas õnnelikult. *Soodom ja Gomorra-linnad,mis kerkisid peale veeuputust,
midagi. Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest "paljuteadmine ei tee targaks". Herakleitose filosoofia Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest. Herakleitos ise väljendab seda aforismidega: "Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu" "Eksisteerime ja ei eksisteeri" "Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda" Herakleitose filosoofia Maailm on kui jõgi, milles voolavad järjest uued veed. Sellepärast võimegi teatud mõttes öelda, et ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Nimi ja asukoht jäävad samaks, kuid jões voolavad järjest uued veed. Ka inimene muutub pidevalt: vananemine, uued elamused jne. Igal järgneval hetkel me erineme sellest, kes me olime eelnenud momendil. Tähendab, see "Mina", kes eksisteeris hetk tagasi, enam ei eksisteeri. Siit ka aforism: "Eksisteerime ja ei eksisteeri".
Geograafia - Hüdrosfäär 1) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. 2) Hüdrosfääri saab jagada kaheks: · magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) · soolased veed (maailmameri). 3) Veeringe maakera eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: 4) Sademed - Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. 5) Aurumine - toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ja liustikelt ja taimede tegevuse kaudu. 6) Jõgede äravool - sõltub sademete ja aurumise vahekorrast.Väikese sademetehulga korral jääb aurumisest
liitris vees (keskmine 35 , Punane meri 40 ) · Lähistroopilistel aladel kõrgemsuur auramine · Ekvatoriaalvööndis madalampalju sademeid · Halokliinsoolsuse hüppekiht Hoovused · Ookeanite ja merede pindmiste veekihtide horisontaalsed liikumised. · Miks tekivad? Tuul tõmbab käima Erinev vee tihedus, mis tekitab rõhu horisontaalse gradiendi ja see omakorda vee liikumise Golfi hoovus · Soojusallikaks Atlandi keskosa troopilised veed · Põhjaosas kõvasti soojem, kui ümbritsevad veed · PõhjaEuroopa kliima mahedam El Nino (Jumala laps) · Vaikse ookeani troopilises piirkonnas esinev ilmastikunähtuste kogum. · Iga 210 aasta tagant on veepinna temperatuur 5 ° soojem · Põhjustatud passaattuulte nõrgenemisest, mis kahandavad upwellingut ning selle tõttu on termokliin sügavamal. Mõjud · Tugevad troopilised vihmad Ameerika rannikul. · Põuad Brasiilias, Indoneesias, Lääne
2c ja Jumala Vaim hõljus vete kohal 3a Ja Jumal ütles 3b ,,Saagu valgus" 3b Ja valgus sai 4a Ja Jumal nägi, et valgus oli hea 4b ja Jumal lahutas valguse pimedusest 5a Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. 5b Siis sai õhtu ja sai hommik esimene päev. 6a Ja Jumal ütles; 6b ,,Saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest!" 7a Ja nõnda sündis: 7b Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis olid laotuse all, vetest mis olid laotuse peal. 2. 'elohim Jumal 1. Gn 1:1 2:4a 2. Gn 3:1b 3:7 3. Gn 4:17 6:2 4. Gn 6:9 6:22 5. Gn 7:6 7:16a 6. Gn 8:1 8:19 7. Gn 9:1 8:24 yhwh 'elohim 1. Gn 2:4b 3:1a 2. Gn 3:8 4:1a yhwh 1. Gn 4:1b 4:16
säng ning ka Saaremaal Valjala ja Kaarma maalinnad. Järelikult just tänu jääajale sai alguse küll väga algne, kuid siiski oluline ühiskonnakorraldus ka Eesti aladel juba 7500 eKr. Samuti tekksid mandrijää taandumisega ürgorud, millest kujunesid erinevad veekogud: jõed, järved ning ka sood. Sulamisvesi kogunes nõgudesse ning moodustusid Peipsi ja Võrtsjärv. Pärast jääaega oli Võrtsjärv tohutu suur ja temast voolasid veed praegusesse Pärnu lahte. Hiljem murdsid Võrtsjärve veed endale tee Peipsi järve, tekkis Emajõgi ja Peipsist sai suur järv. Pärast jää sulamist jäi vett vähemaks ja veetase järvedes ja jõgedes alanes. Veekogudes hakkas ka elu tekkima, mis tõi ka inimesi Eesi aladele kala püüdma. Ka tänapäeval on kalastamine suure osakaaluga tegevus ning üks olulisemaid toiduaineid eestlaste laual. Liustik, mis jääajal Eestimaad kattis, oli mitmeid kilomeetreid paks. Võib vaid ette kujutada, milline raskus lasus maapinnal
Sademete ning auramise ja vee äravoolu vahekorrast olenevalt koguneb maapinnale rohkem või vähem vett, mis moodustab omavahel enam-vähem seotud, vastastikku reguleeritud eri tüüpi veekogude süsteemi, nn. hüdrograafilise võrgu. Järved on seisuveekogud, mis tekivad maapinna lohkudesse ja nõgudesse, kus sademete hulk ja ümbritsevailt aladelt valguv vesi on tasakaalus kadudega auramise, äravoolu ja pinnasesse imbumise näol. Kui ümbrusest valguvad veed ja sademed ületavad nõgudesse mahtuva veehulga, siis tekivad vooluveed ehk jõed, mis juhivad vee kaugemale, merre. Meie niiskes kliimas, kus sademed ületavad loodusliku äravoolu enam kui kaks korda, on rohkesti alasid, kust vesi ei jõua ära aurata ega pinnasesse imbuda. Kujuneb püsivalt liigniiske pinnas, hakkab arenema niiskuselembene taimestik ning aja jooksul soo. Soo võib tekkida ka nõlva jalamile, kus vettpidavatel kihtidel liikuv põhjavesi allikana maapinnale tungib.
ning looduslikult takistavad seda veekogud, mäestikud ja liustikud. MIS ON HÜDROSFÄÄR Hüdrosfäär ehk vesikeskond peamiselt veega seotud geosfäär. Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: · magedad veed (jõed, järved,põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) · soolased veed (maailmameri). MIS ON ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Ülapiiriks peetakse 1000-1200km. Õhk on märksa väiksema tihedusega kui kivimid ja vesi, see tõttu paikneb ta kõigest ülevamal pool. Samuti on ta kõige liikuvam, lahustudes vees
1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. (maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood)) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri). 2. Iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades. SADEMED ATMOSFÄÄR AURUMINE TAIMKATE SADEMED
Elu tuli helgib kui sinitaeva päikene, Vanemuise kannel. elu tuli sähvab pilvist kui äikene; valgustab välkudes hämaras ööski, sütitab mõttes, vaimustub tööski - Kas sa kord muiste oled vägevalt ja kaduvikku siis kustub. kajanud, igatsust hingedes lõkkele ajanud? Muinasjutt kaunis on kimama jäänud, Mis küll nii kohisevad kevadised veed, Vanemuise kannel. kes need sääl sammuvad mööda teed? Lõkendavad ihalduste tulised tunglad: noored need otsivad muinasjutu Kes sa ka nüüd meie päevi võid Kunglat, pühendada, südameid sütitada, südameid ühendada, et sind kõik tunnevad, kuulevad, Vanemuise kannel? Midagi, midagi on meil küll liikumas, metsades mühamas, laineil ka kukumas. Kevad vist
Autor: Alvaro-Mati Viilver 13. Iseloomustus Orava lemmiktoit on kbi; hiiglasel on suur vgi. Pnevaim koht on mgi; millest neme me lbi. Meil kigil on hbi; keegi kusagilt mind ngi. Mul on rmsameelne tdi; ma ootan toredaid pevi. Autor: Alvaro-Mati Viilver 13. Aastaajad Kevadel lumi sulama hakkab; veed vulisema hakkavad. Pev kenasti naeramata kukub; lumemees kusagil varjus tukub. Puudele tulevad lehed; ues ringi jooksevad mehed. Nd kigil on rmus meel; et kevad kestab veel. Suvel veed soojaks saavad; nd kik kiiresti randa kibelevad. Kiirustavad , et saada vette; kus kimas on trill ja trall. Suvel pike naeratab; Tuul aga meid jahutab. Sgisel lehed muutuvad; vrviliseks ja kirevaks. Nd ootame me talve; et nha oleks ta palge. sgisest td on palju; nii , et pungil meid vd. Autor: Alvaro-Mati Viilver 14. Snnipev Lastel on snnipev; pllul aga knnipev. Farmis jlle tnniev; emadel snnituspev. Snnipeval ootamas on; trill ja trall. Knnipeval; aga traktor ja kombain. Tnnipeval;
Lõpuks tuli Samaaria mees, kes haavatut nähes sidus ta haavad kinni ja tohterdas teda ja viis ta öömajale. Hommikul andis ta peremehele raha ja palus mehe eest hoolitseda, ja tagasi tulles lubas kulutused kinni maksta maailma loomise lugu - Kogu universum oli algselt pimedus ja kaos. Alguses lõi Jumal taeva ja maa, Jumala vaim hõljus vete kohal. 1 päev Jumal lõi valguse, lahutas valguse pimedusest. Valguse nimetas ta päevaks ja pimeduse ööks. 2 päev Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis laotuse all, vetest, mis laotuse peal olid. 3 päev Jumal kogus veed kokku, et kuiva pinda näha oleks. Ta nimetas kuiva maaks ja veed mereks. Maast laskis ta kasvada seemneid kandvaid taimi. 4 päev Jumal jagas valguse kaheks: suurema päeva valitsema ja väiksema ööd. 5 päev Jumal pani vee kihama elusatest olenditest ja maa peale lõi linnud. 6 päev Jumal lõi metsloomad kariloomad ja roomajad ja siis lõi ta enda näo järgi ka mehe ja naise- Aadama ja Eeva.
Veeringe 7.klassi geograafia Võrdle maismaa ja maailmamere kohal ringleva vee hulka. Maailmamere kohal ringleb mitu korda rohkem vett, kui maismaa kohal. Kirjuta sõnade definatsioon Pilv- veeauru kogum atmosfääris Sisevesi- maismaal piknevad veed Veeringe- vee ringkäik maakeral Miks kulgeb veeringe kõige kiiremini ekvaatori lähedal? Sest ekvaatori lähedal on soe. Kas on õige väide, et ookean on mageda vee allikas? Põhjenda Jah, sest aurumise käigus jäävad soolakristallid ookeani. Kust saavad inimesed suurema osa magedast veest? Põhjaveest. Miks peab kasutama vee enne loodusesse tagasi saatmist puhastama? Vesi ringleb ja et reostunud vei ei tuleks kasutusele.
· Kiirus vähenev ja suund muutub maapinnalähedal- hõõrdejõud · Taksitavad kõrgmäestikud · Mere- ja maismaa erinev soojeneme ja jahtumine mõjutavad madala ja kõrgrõhkkondade paiknemist 7. Kuidas mõjutab Eesti ilma tsüklon ja Antitsüklon? · Antitsüklon- talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. · Tsüklon- talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. 8. Nimeta hüdrosfääri osad! · Siseveed ehk magedad veed: järved, jõed, liustikud, sood, allikad · Maailmameri ehk soolased veed 9. Milles seisneb maailmamere tähtsus? Salvestab soojust ja kannab seda edasi maismaale 10. Merevee omadused ja millest see sõltub? · Temperatuur sõltub sellest, kui kaugel on ekvaator maailmamerest · Soolsus, sõltub sellest kui suur on aurumine 11. Millest sõltub aurumine hüdrosfääris! · Õhuniiskusest · Temperatuurist · Tuulest 12. Iseloomusta globaalset õhuringlust!
Karastusjookide tööstus Eestis A.Le.Coq Saku Õlletehas A.Le.Coq Eksport: Soome, Rootsi, Taani, Inglismaa, Läti, Leedu Tunnuslause: „Elus on maitset“ Kuulub Soome õlletootjale Olvi OYJ Toodavad: o õlud o siidrid o kerged alkohoolsed joogid o mahlad o nektarid o siirupid o active mahlajoogid o karastusjoogid (limonaad, rc cola) o spordijoogid (artic) o energiajoogid (dynamiit) o veed (aura) eesti jalgpalli liit, aura, spordikas Saku Õlletehas eksport: 16 riiki (Soome, poola, läti, leedu, taani, Sierra Leone, Gambia, Seišellid ja Vietnam) toodavad: o siidrid o õlled o kali o super manki o vichy 2013 a – u 330 in Müük 104 mln l jooke Tü/rock, eesti suusaliit, saku suurhall, erinevad muusika/kultuuri üritused
naljakad, aga samas kevadele vägagi iseloomustavad. "Kuldsed tiivad pärani / päike istub juba puus / ... / Istub katusel kui lind, / uued suled kohevil." ("Käik valgusse"); "Ees päikese suu on pärani - / ta hingeõhk on valgus. / Kõik on nii vastne ja verisoe - / ma tunnen, see on Algus" ("Sõit hommikusse"); "noorest päiksest / kuldudarlisest piima voolab toites, / et pakateleb muld kui tabat äiksest." ("Varakevad") ja "Kevadeutoopia" - "Päike kõliseb taevas / veed karand püsti kraavides, / lõhuvad joosta mis hirmus. / Iga lomp saanud peegliks: / tuleb üle hüpata taevastest / nii ja nii mitu korda." Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin /... / Ja õitest kollastest ning punastest ja liblikatest valgeist, kirjudest laps särasilmil hakkab unistama - /... / End laotand üle minu vaikse aia on rohelised õndsad lootused ja igas väikses põõsas suured ootused - kui kuulatades seisab kogu maja.
Piibel- koosneb vanast (heebrea keelne) ja uuest testamendist, mis teevad kokku 66 raamatut. Vana testament on maailma loomisest ja Iisraeli rahvast, uus aga Jeesuse eluloost. Maailma loomise lugu- Kogu universum oli algselt pimedus ja kaos. Alguses lõi Jumal taeva ja maa, Jumala vaim hõljus vete kohal. 1 päev Jumal ütles: saagu valgus, ja valgus sai, ta lahutas valguse pimedusest. Valguse nimetas ta päevaks ja pimeduse ööks. 2 päev Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis laotuse all, vetest, mis laotuse peal olid. 3 päev Jumal kogus veed kokku, et kuiva pinda näha oleks. Ta nimetas kuiva maaks ja veed mereks. Maast ta laskis ta kasvada seemneid kandvaid taimi. 4 päev Jumal jagas valguse kaheks: suurema päeva valitsema ja väiksema ööd. 5 päev Jumal pani vee kihama elusatest olenditest ja maa peale lõi linnud. 6 päev Jumal lõi metsloomad kariloomad ja roomajad ja siis lõi ta enda näo järgi ka mehe ja naise- Aadama ja Eeva
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/eesti_veekogud.htm Suvel moodustub järvedes sooja ülemise kihi all temperatuuri hüppekiht, kus vertikaalne segunemine on tiheduse suure vertikaalse gradiendi tõttu takistatud ja soojusjuhtivus alumistesse kihtidesse on vähem intensiivne. Seetõttu võib suvel alumine kiht olla väga jahe. Madalates järvedes ulatub suvine soojenemine ka alumistesse kihtidesse. Kevadel rannaäärsed madalad veed soojenevad kiiresti. Järve keskel pinnakihi soojenev vesi segatakse läbi allpool olevate külmemate vetega ning seetõttu pinnakihi soojenemine ei ole seal nii kiire. Kui järve keskel tekib stabiilne stratifikatsioon, siis sügavamate kihtidega segunemine on takistatud ning pinnakihi edasine soojenemine toimub järve keskel peaaegu sama kiiresti kui ranna ääres. Järve rannaäärse ala ning keskosa erineva soojenemise tõttu tekib püsiv tiheduse
veest, selgrootud (ja osa kalu) toituvad vetikatest, selgrootuid tarbivad toiduks kalad. Osa reoaineid kaob veekogust edasikandumise ja põhjasetteisse ladestumise tagajärjel. Heitveega saastunud veekogude põhjas võib esineda reoveeseen- paljudest liikidest koosnev mikroobikooslus (bakterid: Sphaerotilus natas, Zooglea spp., Beggiatoa alba, Flavobacterium spp., seened: Geotrichum candidum, Leptomitus lacteus; algloomad, vetikad).Looduslikud veed. Looduslikud veed on elukeskkonnaks paljudele mikroorganismidele. Seal saavad nad toituda, võtta osa süsiniku, lämmastiku, väävli, raua ja teiste elementide ringest ning paljuneda. Looduslike vete mikroorganismide arv ja liigiline koostis on väga kõikuv Põhjaveed. Põhjavee mikrofloora arvukus ja liigiline koostis sõltub peamiselt vettkandva kihi sügavusest ning tema saastumise kaitstusest. Arteesia kaevude veed, mis ammutatakse suurtest sügavustest, sisaldavad väga vähe mikroorganisme.
Mitte alkohoolsed joogid on: puhastatud kraanivesi, mineraal-, allika- ja lauaveed, maitsestatud ja vitaminiseeritud veed. Mahlad jaotatakse: värskelt pressitud mahlad, pudelitesse või purkidesse vinnitud mahlad. Mahlad jagunevad : pressitud mahl puuviljadest või marjadest, mahl konserteeritud mahlast (lahjendamine kvalideetse veega), täismahl on identne viljadesst ja marjadest pressitud mahlad, ei lisata lisaaineid. Nektarite täismahl sisaldus on 25-50% ülejäänud on vesi. Mahlajoogid on nektaritest veel lahjemad. Karastusjoogid enimtundud apelsinimaitselised, sidrunimaitselised,
upwelling’ute piirkonnad mõjutavad ookeanides toimuvaid protsesse, millest on upwelling tingitud ja miks see kõik on väga tähtis. 3 1. UPWELLING’U MÕISTE JA MEHHANISM 1.1 Upwelling’u definitsioon Upwelling ehk süvaveekerge (ingl. keelest, up – ülespoole, well – tulvama) – süvakihtidest pärineva külma vee tõus (ookeani) mere pinnakihtidesse [4]. Süvaveekerke piirkonnad on piiratud alad, kuid tõusnud veed ning nende mõju okeanograafilistele tingimustele võib levida sadadele kilomeetritele. Süvaveekerke vastandnähtus – downwelling on pealisvete sügavusse sukeldumine. Mõlemad protsessid võivad esineda igas maailmamere alas, aga kõige iseloomulikumad on need nähtused piki mandrite läänerannikut. Upwelling ja downwelling on ühe ja sama nähtuse erinevad arenemisasted, reaalsuses toimub järjepidev vete tõusu ja
Kõige lõpuks läbib vesi aktiivsöe ja liivaga täidetud kiirfiltrid, mis eemaldavad viimased joogiveele lubamatud lisandid ja parandavad vee maitseomadusi. Enne vee linnavõrku juhtimist desinfitseeritakse joogivesi kloori abil. Toorvee eelkloreerimist tehakse, kui mingil põhjusel ei tööta osonaator, näiteks on käimas hooldus- või remonditööd Kuidas võiks üldiselt hinnata Eesti vee kvaliteeti? Suhteliselt heaks.Iseäranis võrreldes näiteks Indiaga, seal on pea kõik looduslikud veed bakterioloogiliselt saastunud. Lisaks veepuudus. Sama olukord valitseb Aafrikas, araabia maades ja kohati ka Ameerika lõunapoolsetes osariikides. Eesti on veevarude poolest tõepoolest õnnelikus seisus.
Kõige lõpuks läbib vesi aktiivsöe ja liivaga täidetud kiirfiltrid, mis eemaldavad viimased joogiveele lubamatud lisandid ja parandavad vee maitseomadusi. Enne vee linnavõrku juhtimist desinfitseeritakse joogivesi kloori abil. Toorvee eelkloreerimist tehakse, kui mingil põhjusel ei tööta osonaator, näiteks on käimas hooldus- või remonditööd Kuidas võiks üldiselt hinnata Eesti vee kvaliteeti? Suhteliselt heaks.Iseäranis võrreldes näiteks Indiaga, seal on pea kõik looduslikud veed bakterioloogiliselt saastunud. Lisaks veepuudus. Sama olukord valitseb Aafrikas, araabia maades ja kohati ka Ameerika lõunapoolsetes osariikides. Eesti on veevarude poolest tõepoolest õnnelikus seisus.
MUST -TOONEKURG Sisukord Linnuvälimus......................................................2 Toitumine............................................................3 Levik...................................................................4 Elukohakirjeldus.................................................5 Eluviis ja paljunemine........................................6 Kaitse ja ohustatus............................................7 Pildid..................................................................8 Kasutatud kirjandus...........................................9 Linnu välimus Tiibade siruulatus on 185-205 cm. 3 kg. Kehapikkus on 95–100 cm. Must,valge,punane 3 Toitumine Kalad,konnad,putukad,roomajad,veetaimed 4...5 korda päevas 4 Levik Arvukust hinnatud vaid 150...200 Kuulub linnuliikide I kategooriasse ...
Kõige lõpuks läbib vesi aktiivsöe ja liivaga täidetud kiirfiltrid, mis eemaldavad viimased joogiveele lubamatud lisandid ja parandavad vee maitseomadusi. Enne vee linnavõrku juhtimist desinfitseeritakse joogivesi kloori abil. Toorvee eelkloreerimist tehakse, kui mingil põhjusel ei tööta osonaator, näiteks on käimas hooldus- või remonditööd Kuidas võiks üldiselt hinnata Eesti vee kvaliteeti? Suhteliselt heaks.Iseäranis võrreldes näiteks Indiaga, seal on pea kõik looduslikud veed bakterioloogiliselt saastunud. Lisaks veepuudus. Sama olukord valitseb Aafrikas, araabia maades ja kohati ka Ameerika lõunapoolsetes osariikides. Eesti on veevarude poolest tõepoolest õnnelikus seisus.
Lõunasöök algab alati supiga, milleks võib olla nii kerge puljong või ka väga rammus guljashisupp. Tüüpiline toit Ungaris • Guljašš- supp Loomaliha, mugulsibul, küüslauk, jahvatatud paprika, porgand, pastinaak, paprika, tomat, kartul. • Ungari vorstisupp. Mugulsibul, paprika (jahvatatud), kartul, loomalihapuljong, tomatipasta, must pipar, pune, paprika, õllevorstid. Tüüpilised joogid • Külmad: erinevad mahlad ja veed • Soojad: kohvijoogid, erinevad teed • Alkohoolsed joogid: veinid Praktiline osa • Kolmekäiguline menüü: • Eelroog: soe paprika-tomati püreesupp • Pearoog: Veiselihahautis köögiviljadega (porgand, kaalikas) • Järelroog: rullbiskviit marjadega • Jäävesi Praktiline osa • Ungari restoranid Eestis. • Kapten Tenkeš (Tallinn) • Lahke Madjar (Pärnus) Tänan kuulamast!
Jõed toituvad lumesulaveest, vihmaveest, liustike sulaveest. 1)ekvaatori lähedal palju sademeid, aasta läbi jõgede suur vooluhulk- Amazonas, Kongo... 2)lähisekvatoriaalne- suurvesi suvel, kui esinevad mussoonid (Indus ja Ganges...) 3)troopika vööde 4)lähistroopiline 5)parasvööde Jõega seonduvad mõisted Langus- lähte ja suudme kõrguste vahe. Lang- veetaseme langus 1km pikkusel lõigul. Jõestik. Jõgikond e valgla- ala kust jõgi kogub oma veed. Veelahe- piir kahe erineva jõgikonna vahel. Harujõgi- enne suubumist. Delta moodustub aeglase vooluga ja paljudest setetest koosnevate jõgede suudmetesse (suurim- Niiluse delta). Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: sademed, auramine, lume ja liustike sulamine, läbivool järvest(ühtlustab), paisu ehitamine, vee tarbimine.Põhjavesi - Maasisene vesi, mis paikneb vettkandvates kihtides vettpidavate kihtide peal. Paikneb erineva sügavusega veehorisontides
Richard Johannes Roht Sissejuhatus Sündis 12. Aprill 1891 aastal. Võrumaal Kanepi kihelkonnas Kõlleste vallas Karaski külas Tinno talus. Kui R.Roht oli 6aastane, suri ta ema Anu. Isa Johan oli kitsi ja vanameelne talumees. Noorus kui sünge argipäev. Noor kirjanik kiindus loodusesse. Loodustaju oli Rohu loomingu kõige isikupärasemaks rikkuseks. Lugema õppis kuue aastaselt. Suri Pääskülas 22. augustil 1950 aastal. Maetud Metsakalmistule Haridus Kooliteed alustas Roht kohalikus Karaski külakoolis Õppekavas domineerisid katekismus, kirikulaulud ja piiblilood Edasi õppis noormees Kanepi kihelkonnakoolis ja Võru linnakoolis; viimases luges ta usinasti ka ilukirjanduslikke teoseid. Lõpetanud Võru linnakooli astus ta 1906. aasta talvel H.Treffneri eragümnaasiumi, mille pidi aga majanduslike raskuste tõttu pooleli jätma. Töö Tartus alustas Roht suletööd, kirjutades mitmetele ajalehtedele sisult väheütlevaid jutukes Aastal 1930 asus kirjanik T...
Uinub Pariis Taas kui uinub Pariis Kohtume siis Siin me kohtume siis See on ju armastus tund hüperboloid Ja sead end minekule Nüüd Pealuuga lipp Surnupealuuga lipp Tundmuste seavad nad või näis siis tipp Sinu tundmuste tipp See on ju vabadus hüperboloid korda aje tule Ning ta on kiirgust täis Sinavad veed Vaikse ookeani veed Marmorpaleed Roosad marmorpaleed See on Jah korda oma tahet Nad ju paradiis hüperboloid saadavadki veel Pead üleval Elu ja surm Meie elu ja surm Taevalik hurm me pahet Siin pargis siin Nõnda taevalik hurm See on ju igavik alleel hüperboloid Lumi on maas Siis kui lumi on maas Kohtume taas Siis me kohtume taas See on ju unistus hüperboloid Plaadid 16 plaati Vennaskonnaga Vürst Trubetsky & J.M.K.E.
Hüdrosfäär Kordamisküsimused I osa: Küsimused õpiku- ja vihikumaterjali kohta: Hüdrosfäär on planeedi veekest. 1. Hüdrosfääri koostisosad . Maailmameri Siseveed Vaikne Ookean Pinnaveed: Maasisesed veed: India Ookean Jõed Põhjavesi Põhja-Läänemeri Järved Mullavesi Lõuna-Jäämeri Liustikud Sood 2. Maailmamere tähtsus ja roll Maa kliima kujunemisel. Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Kuidas jaotuvad soolsus ja temperatuur maailmameres? Temperatuur: Kõige soojem
linnud laeva tuua. Kui Noa oli seda teinud läks ta ka ise koos oma perega laeva ja jäi ootama. Vett voolas taevast alla 40 päeva ja 40 ööd. Nii surid kõik, kes olid väljaspool laeva, kuid laevas olid kõik kaitstud. Peale aastat laevas võisid nad minna jälle kuivale maale. Maailma loomiselugu Algselt valitses kogu universumis pimedus ja kaos. Jumal lõi taeva ja maa. 1. päeval lõi jumal valguse ja nimetas selle päevaks ja pimeduse ööks 2. päeval lõi ta laotuse ja lahutas veed laotuste järgi. 3. päeval n kogus ta veed kokku, nimetas kuiva maaks ja veed mereks. Laskis kasvada seemneid kandvaid taimi 4. päeval jagas Jumal valguse kaheks. Suurema valguse päeva valitsema, väiksema ööd 5. päeval lõi Jumal veeloomad ja kõik linnud Maa peale 6. päeval lõi ta metsloomad, kariloomad, roomajad ja enda näo järgi mehe ja naise ehk Aadama ja Eeva. 7. päeval Jumal puhkas. Aadam ja Eeva Jumal lõi inimese oma näo järgi. Ta lõi Aadama ja Eeva tema küljeluust
looduslikesse veekogudesse; · Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel); · Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud; · Liustikuvee kasutamine joogiveena; · Merevee destilleerimine; Eesti siseveekogude iseärasused · Reostustundlikkus · Killustatus · Jõed on lühikesed, veevaesed, ebaühtlase äravoolu reziimiga. · Ebaühtlane jaotus veevaene tööstuslik P Eesti. · Veed pruuni värvusega (sood, rabad) · Pandivere võlvidel puudub üldse jõgede võrk. Magevee kriis maailmas... Veeringe... Kasutatud materjal http://www.koolielu.edu.ee/bio/globaalprobleemid.doc http://p6dradteel.net/~windo/doc/notmine/Keskkonnakaitse1.doc http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja172.html? PHPSESSID=64369bf67d5e072d94944a499d20a5d2 http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php? artk=2_1 http://et.wikipedia.org/wiki/Magevesi
Iirimaa Andmed · Populatsioon - 4 109 200 · Pealinn Dublin · Keeled Iiri ja Inglise · Pindala - 70 280 km² Iirimaa lipp · Valitsus vabariik; demokraatia · Valdavad religioonid roomakatoliiklus · Kliimavööde parasvöötme sega- ja lehtmets, mereline kliima Iirimaa vapp Vööndi kirjeldus: kliima · Põhja-Atlandi soojad veed pehmed talved · Keskmine päevane õhutemp. 4,5 ja 7 kraadi vahel · Suvel keskmine soojus vaid 15-17 kraadi · Palju sademeid Vööndi kirjeldus: mullad · Pruunmullad toitainerohked, piisavalt huumust Vööndi kirjeldus: taimed · Rohelus · Turbarabad vähe metsi · pöök, tamm, vaher, kastan, sarapuu, kuslapuu, kask, paju, haab Vööndi kirjeldus: loomad · Peamiselt väikeimetajad kärbid, jänesed, rebased · 120 liiki linde
Kreeka jumalad Zeus Taevajumal. Kõikidest kõige võimsam. Ta kogus pilvi, saatis vihma ja tormi. Relvadeks aga piksenooled. Kotkas oli tema sümbol. Hera Abielu kaitsja. Oli Zeusi õde ja abikaasa. Ta oli väga armukade nende jumalannade peale keda Zeus lisaks temale veel armastas aga ta kaitses abielus naisi. Tema sümboliteks olid siis granaatõun ja paabulind. Poseidon Merede valitseja. Kui tal oli hea tuju, hoidis ta veed vaiksed aga kui vastupidi, siis võis ta uputada laevu ja võis esile kutsuda ka maavärinaid. Tema oli Zeusi vend. Sümboliks oli kolmikhark. Hades Surnuteriigi valitseja. Oli karm kuid õiglane. Zeusi teine vend. Hestia Kolde ja ohvritule jumalanna. Athena Sõjajumalanna. Kangelaste hea abiline, käsitöö ja tarkuse edendaja. Tema truukaaslane oli öökull. Apollon Valguse, tõe ja ennustuskunsti jumal. Oskas väga hästi pilli mängida. Hoole all
Tunnus Saku Õlletehas A.Le Coq Kaubamärk Vichy Classique, Aura Spring, Vichy VivaSport, Aura Plus, Värska, Vichy Juicy Water, Aura Fruit, Vichy Ice Tea. Aura Near Water, Vitamineral. Gaasita Vichy Classique Still Aura Spring gaseerimata vesi. gaseerimata vesi. Gaasiga Vichy Classique Aura Spring kergelt Carbonated gaseeritud gaseeritud vesi. vesi. Maitsestatud Vichy Juicy Water and Mustika-maitseline Apple Juice – gaseerimata Aura Fruit, õunamaitseline jook. gaseerimata. Mineraalvee Saku Õlletehase sortimendis ei leidu Värska, soolaka d ...
Riigikeel: vietnami keel Rahvaarv: 84,2 miljonit Rahaühik: dong Iseseisvus: 2september 1945 Geograafia Rohkem kui poole riigi territooriumist moodustuvad mäed ja kiltmaad Pikk merepiir ja palju jõgesi. Troopiline kliima Loodus Vietnami loodus on tõeliselt vaheldusrikas Troopiline niiske kliima annab taimedele ohtralt lopsakust Mekongi jõgi on aga kohalik elu allikas, tema veed jagavad elu tuhandetele riisipõldudele Loodus Ajalugu 939 saavutas Vietnam eraldi riigi staatuse 19.saj vallutasdi Lõuna-Vietnami prantslased 2.september 1945 kuulutasid Vietnmi kommunistid välja isesesivuse 1945-75 Vietnami sõda 1976 taasühendati Vietnam 1995 Normaliseeritakse USA ja Vietnami suhted . Ajalugu Kultuur Vietnami kultuur on vanim omasuguste seas Aasias Vaikse ookeani piirkonnas
HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine maal ● Vee umbkaudne maht Maal on 1 338 000 000 km 3. ● 71% Maast on kaetud veega. ● Vee jaotumist saab jagada kaheks: magedad veed ja soolased veed. Veeringed ● Veeringe kirjeldab vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal. ● Maakeral on vesi alati liikvel ning oma olekut muutmas - vedelast auruks ja jääks ning uuesti vedelaks. ● Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. ● Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. ● Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Veeringed ● Veeringe käivitajaks on Päike
Mississippi jõgi Mississippi jõgi on Ameerika Ühendriikide keskosas. Jõgi on pikkuselt teine pikim jõgi Ameerika Ühendriikides. Jõe pikkus on 3950 kilomeetrit, koos Missouriga 6420 km, jõe valgla hõlmab umbes 3 268 000 ruutkilomeetrit. Mississippi jõgi algab Minnesotast, läbib ülemjooksul moreenkõrgustikke, soid ja järvi, Altonist alamal suubub suhteliselt selgeveelisse Mississippisse setterikas Missouri. Kusjuures nende veed on eristatavad ühinemiskohast veel mitmesaja kilomeetri kaugusel. Cairos suubub Mississippisse suurim vasakpoolne lisajõgi Ohio. Sealt algab Mississippi alamjooks, kus jõe org on üle 25km lai. Enamasti on jõgi kolmveerand kuni poolteist kilomeetrit lai. New Orleansi kohal 2,5 km ja sügavus seal 15-30m. Alamjooksul on jõgi väga looklev. Suurimad lisajõed on Arkansas ja Red River. Üleujutuste vältimiseks äääristavad jõe kaldaid tammid.
pinnavormistikud jääjärvetasandike keskel Enamus pinnamoest liivased tasandikud (33,4%) ja hiljem tekkinud sood (37,7%). Suurim Epu-Kakerdi soostik (364 km²) Kesk- ja kirdeosas mõhnastikud (Lelle-Viitna-Paide kolmnurk), edelas Paluküla mõhnastik Kõrvemaa veestik Järvi 120, maastikurajooni lõunaosa on järvedevaene Põhjaosa veestavad loodesse voolavad Loobu, Valgejõgi, Jägala Paunküla ja Soodla veehoidla Jägala, Soodla ja Pirita jõe veed on kanalite kaudu suunatud stabiliseerima Ülemiste järve veeseisu Lõunapoolsetel aladel on Pärnu jõgikond Taim- ja muldkate Metsasus suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani Aegviidust põhjas omapärane Jussi nõmm, tekkinud põlengute tagajärjel Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel männikud Liigniisketel aladel jõekallastel lodumetsad (sanglepad, kased)
ja Agali.Peipsi Jõkkejärve. voolab Võrtsjärve. veel ligikaudu 35 kraavi ja oja. Huvitavat: Jõgi on inimeste poolt Lähe ja suue on Emajõgi kogub oma veed 9 teineteisest vaid ümber kujundatud. 960 ruutkilomeetri suuruselt 24 km valgalalt, mis moodustab kaugusel; ligikaudu 22% Eesti pindalast. voolates algul edelalõunasse, pöördub ta
Viimaste kui väärtuslike keemiatoodete eraldamiseks on välja töötatud vastavad tehnoloogiad. Fenoole leidub ka eluslooduses, eeskätt taimeriigis. Mõned taimed toodavad fenoole selleks, et nende vegetatiivsed osad oleksid mürgised ja et neid ei söödaks. Selle näiteks võib tuua lääne-mürgitamme. Eesti põlevikivimaardlas on väga palju suletud kaevandusi. Suur osa nendest on pea täielikult täitunud põhjaveega. Kaevanduste veed sisaldavad rohkesti sulfaate, kloriide ning ka mingil määral õlisid ning põlenud kaevandustes fenoole. Seega ei ole kaevandustes olev vesi joogikõlblik. Eesti põhjaveest 8/10 pumbatakse välja kaevanduste kaudu, seetõttu on kaevandusveed Ida-Virumaal omaette probleemiks.
OHUTUSNÕUDED KEMIKAALIDE KASUTAMISEL Erli Kaseväli 9. klass MÜRGISUS Uuritakse loomade peal Kui süüa mõnikümmend grammi keedusoola võib inimene surra Kemikaale ei tohi maitsta Ei tohi nende aurusid sisse hingata(va lõhnaõlid ja -veed) Keemiatoodete kasutamisel tuleks kätte panna kummikindad Paljud raskemetallid (Hg ühendid) võivad koguneda organismis, eriti maksas ja neerudes ning põhjustavad mürgistuse Kaitseriietus Viibimine mürgiste ainete keskel võib tekitada pahaloomulise kasvaja nim kantserogeeniks On ka aineid, mille vastu on inimesed ülitundlikud nim allergiaks TULEOHTLIKKUS Tuleohtlikud on peaaegu kõik kergesti lenduvad lahustid (eeter, etanool, bensiin, atsetoon ja paljud teised) Põlema süttib lahusti aurude j...
Läänemere keskkonnaprobleemid: 1) Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus, mille tulemusel hakkavad vohama vetikad ning sügavamates kihtides tekib hapnikupuudus 2)Naftareostus Läänemeres on veevahetus väga aeglane. Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava Jõgi looduslik vooluveekogu, milles vesi voolab tema enda poolt kujundatud sängis Jõgikond- maa-ala, kust veed valguvad ühte jõestikku Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti Suurima langevusega jõed: Piusa, Valgejõgi, Võhandu, Ahja, Jägala Eesti vesikonnad: Soome lahe, väinamere liivi, peipsi järve Järv veega täitunud maapinnanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega. Järv saab oma vee: jõgedest, ojadest, kraavidest, sademetest, põhjaveest
Kaskaad – kui joad laskuvad üksteise järel mitmelt astangult Lämmastiku üleküllus ergutab veetaimede kasvu Intensiivne, tugev sadu läheb ennemini jõgedesse, järvedesse, mistõttu selline sadu põhjavett nii palju juurde ei tekita. Perifeerne äravooluala – jõgede vesi jõuab maailmamerre Siseäravooluala - jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub, tekivad suudmeta veed. Mis on suudmeta jõed? Miks ja kus need esinevad? Jõed, mis märkamatult kõrbeliiva kaovad. Seal on kuiv kliima. Suure auramiste tõttu väljavool puudub. Suurteks sisevoolualadeks on Sahara kõrb ja Kesk-Austraalia kõrbealad. Üha rohkem vett suunatakse põldude ja istanduste niisutamiseks, mille tagajärjel jõed jäävad veevaesemaks ege jõua enam välja oma ajaloolisse suudmepiirkonda. Millest koosneb Läänemere (või mõne teise veekogu) veebilanss? Tulu:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
