Eesti riik on eestlase nägu Riigi moodustab tema rahvas. Eestis on valitsemiskorraks demokraatia, mistõttu on Eesti rahvas kujundanud oma riigile ise näo. Peale poliitilise poole loovad Eestile tema näo traditsioonid. Kuid kas tänapäeval saab enam öelda, et Eesti riigile on kujundanud näo eestlased? Pika aja vältel on Eestimaa pinnal elanud palju rahvuseid. Eriti palju on siin olnud venelasi ja sakslasi. Kõik need rahvused on Eestisse jälje jätnud oma kultuuride ja tavadega. Meie riigi nägu ei ole enam ainult eestlase loodu. Pigem mitmete rahvuste segu. Pidevalt rändavad Eestisse sisse välismaalased. Nendest kõige rohkem rändab sisse venelasi. Paljud eestlased aga rändavad seevastu riigist välja. Eestlaste arv riigis seetõttu väheneb. Julgen väita, et selle riigi nägu ei kujunda juba ammu enam ainult eestlased
tähistamist. Kirjanduse poole pealt väärib tähelepanu Juri Lotmani raamatute « » ning "Kultuuri ettearvamatud mehhanismid" esitlused Moskvas (viimase puhul lisaks ka Peterburis). 2010. aastal ilmus täielikult viieköiteline Eesti-Vene sõnaraamat, mida samuti Moskvas Vene väliskirjanduse raamatukogu ovaalsaalis esitleti. 6. Eestlased Venemaal, venelased Eestis Eestlasi on Venemaal tunduvalt vähem kui venelasi Eestis. Eestlasi on Venemaal ligikaudu 20 000, seda on kordades vähem kui nt. 19.sajandil, eeslased pigem lähevad kas Soome, Rootsi või muudesse EL maadesse, sest otsitakse kindlamat tuge ning teenitakse rohkem. 2010 a. seisuga on Eestis Venelasi 25.55% kogu Eestimaa rahvaarvust. Paljud on neist on siit juba sellest ajast kui Eesti kuulus Venemaale. Hetkese seisuga pole vene rahvusest inimeste arv aastatega oluliselt muutunud, venelasi tuleb ja läheb, Eestis
Toreida vaherahu 3 aastat Suhted venelastega - pinev vahekord venelastega sundis eestlased rahuläbirääkimistele - 1210 Novgorodi vürst Udaloi ja Pihkva vürst Vladimir piirasid 8 päeva Otepää linnust eestlased ostsid end piiramisest vabaks - 1212 Novgorodi vürst suure väega Järvamaale, Harjumaale Varbola linnuse piiramine osteti end vabaks (700 marka) - sakslaste sõjakäigul Soontaganasse 1210 ja 1211 a vahetusel osales suur hulk Pihkva venelasi 2. Võitlused aastail 1215-1221 Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse - 1215 sakslased + abiväed Ridalasse ootamatu (Toreida rahu kestis) vaherahu rikkumine, tapmine ja röövimine 3 päeva, IV pöörduti saagiga tagasi Liivimaale - kevadel sakslased Sakalasse - kogunesid Lõhavere linnuse alla (Lembitu) II päeval süüdati põlema ründajate poolt eestlased andsid alla -vanemad ka Lembitu pantvangi (vabastati pärast poegade vastu vahetamist)
aastal maal vastavalt 48,2% ja 51,8%, Eesti rahvastiku etniline koostis 18811922 (%des)* * 52,8% ehk 89 meest 100 naise kohta. Liivimaa Aasta Eestlasi linnades Sakslasi 49,2% jaRootslasi Venelasi 50,8%. Erandlik Juute oli sellesTeisi kubermangu Eesti osas oli suhe peaaegu suhtes vaid Tallinn, kus mehi oh naistest 1881 89,8 5,3 3,3 0,6 0,4 0,6 samasugune. Meeste 1897 suhtarvu 90,6 vähenemise 3,5 rohkem (1881. a. vastavalt 52,5% ja 47,5 % ja
moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas.1941. aasta läks Georg sõtta ning ta alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. Esimeseks etteasteks ooperisolistina oli väike osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperi hinnatuim solist. Väga kuulus oli ta ka Soomes. Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani. Paljud eestlased ei salli venelasi, kuna paljud venelased nõuavad suuremaid õigusi eestlastest Eestimaal. Peale pronksööd on eestlaste ja venelaste vahel suhted teravnenud, ning on ka toimunud suuremaid kaklusi eestlaste ja venelaste vahel. Kuid nüüdseks valdav osa Eestis elavatest inimestest tahab tuua ühiskonda välja sokist mis pronksöö põhjustas ehk siis parandada eestlaste ja venelaste vahelisi suhteid. Suhete parandamine oleks üks õigemaid otsuseid, sest siis muutuks Eestis elu rahulikumaks ja
HAABERSTI Haabersti linnaosa Rahvastik Rahvastikuregistri andmetel 41 549 elanikku (1.jaanuar 2011) ●eestlasi 49,2% ●venelasi 41,1% ●ukrainlasi 4,1% ●valgevenelasi 2,2% ●soomlasi 0,7% ●juute 0,5% ●teistest rahvustest 1,9% Haabersti mõis Haabersti praegu
Selle tõttu arvan, et integratsiooni probleemide lahendamiseks on väga oluline ajaloo õpetus. On tähtis, et noortele Eesti venelastele õpetataks sama ajalugu, mis eestlastele. Siiski on teada, et nende õpikud erinevad meie omadest. Nii tekibki lõhe, kus ühed vaatavad sündmusi ühelt ja teised teiselt kaldalt. Ajaloo kaksiti mõistmine tõi meile kaasa pronksöö sündmused, mis olid suureks sokiks kõikidele- taolist vastuhakku polnud Eestis varem juhtunud. Suur mass venelasi lõhkus Tallinna tänavatel kioskeid, autosi ja ettejuhtuvaid poode, mis ühtlasi ka tühjaks rööviti. Oli aru saada, et sündmuste ajendiks ei olnud ainult pronkssõduri eemaldamine. Aprilli sündmused tõestasid, et Eesti ei ole veel seesmiselt ühtne riik. Teiseks integratsiooni piduriks on keelebarjäär. Suur osa eakamaid muulasi ei valda eesti keelt ja ei vaevugi sellega tegelema. Nooremal generatsioonil on keel siiski oluliselt vajalikum
1940-ndate aastateni ei suhtutud rassilise diskrimineerimisse erilise halvakspanuga, alles pärast natsi Saksamaa rassipoliitikat hakkas rassism omandama halba kõla. Tänapäeval on rassiline võrdsus reguleeritud seaduste poolt. Seoses üha suureneva tööjõupuudusega on Eesti varsti sunnitud avama oma uksed võõrtööjõule. Need inimesed on teisest rahvusest, kultuurist ja võib-olla ka teisest rassist. Hetkel elab küll Eestis hulgaliselt venelasi, ukrainlasi ja teisi muulasi, kuid eestlaste kokkupuuted kultuuride ja rahvustega, kelle kombed ja tavad meie omadest drastiliselt erinevad, on väiksed. Kokkupuuteid teistest rassidest inimestega on peaolematud. See tõttu on meie uurimusrühm huvitatud sellest, kui valmis on eesti ühiskond teistest rahvustest ja rassidest inimeste jaoks. Sammuti huvitab meid see, kuidas suhtuvad eestlased juba kohapeal olevatesse muulastesse.
panid tähele eestlaste ,,aeglast taipu". Eestlased arvavad ise, et eestlased on kinnised, eriti suhtlemisel22. 5.2 Stereotüübid venelaste kohta Suhtlussteretüübid loovad kujutluse mingi rahvuse esindajale iseloomulikust suhtlusstiilist. Suhtlusstereotüüpide järgi on eestlased ja venelased täiesti erinevad nagu selgub Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi uurimuse tulemusi analüüsides. Kui eestlased ise peavad end üldiselt reserveerituteks, tagasihoidlikeks ja vaoshoituteks, siis venelasi peavad eestlased emotsionaalseteks, avatuteks, jutukateks ja muidu sõbralikeks suhtlejateks. Uurimuses selgub veel, et Eesti venelased peavad end isegi sõbralikemaks kui venelased, toetudes rohkem stereotüüpidele, kui Peterburi venelased22. ,,See võib näidata eestivenelaste püüdu end eestlastele vastandada22". USA rahvusliku vananemise instituudi uuringu järgi on eestlaste stereotüübid venelaste kohta
eestlastel, kui ka venelastel. Võimalikud lahendused. Siin on kolm variandi. Nad sõltuvad sellest, mida arvab õpetaja, kelle aines see konflikt tekkis. Kui õpetaja on nõus eestlastega, siis võib ta lihtsalt venelastele seletada, et see aine peab olema eesti keeles ja ta midagi ei muuda. Kui õpetaja on nõus venelastega, siis seletab ta eestlastele, et venelased peavad ka hakkama saama, ja kui neil on probleemid, mis on seotud keelega, siis sellese peab suhtuma austamisega ning aitab venelasi, kui on vajadus. Nii esimene, kui ka teine olukord on lahendused, aga see ei aita leida kokkuleppe. Kui õpetaja tahab seda leida, siis peab ta osaliselt teha seda, mida palusid venelased. Näiteks, õpetaja midagi ei seleta vene keeles loengu ajal, aga saadab õpilastele informatsiooni nii eesti, kui ka vene keeles.
kokku, ning küpsetasid kodus Eestipärast verikäkki sümboliseerimaks oma jõudu. Peale seda Saksa-Rooma sai vihaseks, sai õrna insuldi, hormoonid hakkasid möllu laskma, ning lendasid tagasi Eestile kukile suurema sõjalise koosseisuga kui varem. Talupoegade õiguslik seisund, kohustused, sotsiaalne koosseis. – kohustus alluda aadlikele, pidi makse maksma tööga. Sotsiaalne koosseis sõltus põlvkonna järgsest sündivusest talupoeglusesse, nägid üksteist kui vendasid, ning aadlikke kui venelasi. Vana-Liivimaa poliitiline korraldus, kirikukorraldus, Liivi ordu Linnad ja kaubandus Tsunftide ja gildide roll linnas. Läbi organisatsioonide said mingid eesti vennad suhteid samade organisatsioonidega Teistes maades. Hansa liidu tähtsus Vana-Liivimaa elus. Eesti oli tol ajal mega positsioonis kuna eesti oli kauba ristteel. Olles hansa linnadega, sai eesti mingi palju pappi ja uusi asju ja suhteid and stuff. Isikud
Eestlaste ja venelaste suhtluskäitumine Tänapäevases maailmas suhtluskäitumine mängib väga suurt rolli. Eriti multikultuurses ühiskonnas. Tähtis on teistest kultuurist lugupidamine ning suhtlus vahendite sobiv kasutamine. Selles töös tahan oma kogemuste abil vaadelda sellist probleemi nagu pöördsõna valimine eestlaste ja venelastega suhtlusel. Küll me teame, et Eestis elab palju venelasi ning eestlaste ja venelaste kultuurid mingil määral on ikkagi erinevad. Kuid aga sellises nö multikultuurses ühiskonnas peavad säilima traditisioonid ja lugupidamine. Tahan keskenduda sinatamise ja teietamise teemal, kuna minu jaoks see teema on aktuaalne ja mitu korda on probleeme tekitanud. Oma elus olen elanud nii venelaste kui ka eestlaste seas ning kultuuridevaheline erinevus just suhtluskäitumise küsimuses on ilmselge. Vene keskkonna eest võtame Ida-Virumaad ja eesti Tartumaad.
Hiiumaa rahvastik Rahvaarvu muutumine ● Rahvaarv väheneb iga aastaga 2005. aastal oli Hiiu maakonna rahvaarv 9370. 2015. aastal oli Hiiu maakonna rahvaarv 8582. Soolis-vanuseline koosseis ● Noori mehi on rohkem kui noori naisi ● Keskealisi mehi ja naisi on peaaegu võrdselt ● Vanemaid naisi on rohkem kui vanemaid mehi Rahvuslik koosseis ● eestlasi on 98,84% ● venelasi on 0,72% ● soomlasi on 0,19% ● ukrainlasi on 0,15% ● valgevenelasi on 0,09% Asustustihedus 8,4 elanikku ruutkilomeetri kohta Äärealadel on asustus tihedam, Hiiumaa keskel puudub asustus. Kõige tihedam asustus on Kärdlas. SWOT analüüs Tugevused- Mereteed, väikse asustuse tõttu on väiksem kahju keskkonnale Nõrkused- Eraldatus mandrist, väike sissetulek saarele turistide ja elanike vähesuse tõttu. Ohud- Tuuled, kui rünnatakse näiteks sõja korral siis on Hiiumaa
Metsavaheteel tapeti üks vene sdur, tema kaaslased eriti metsast tapjaid ei otsinud vaid läksid üsna kiiresti minema. Osvald avastas aga, et keegi on metsast nende lume sisse kaevtud august (kasutati talvel külmkapina) soolaliha vtnud. Ühel päeval metsas avastas ta, et see tapja on naabri Reku (naabrite loll poeg, keda saksa sjaväkke ei vetud, sest ta ütles puhtsüdamlikult, et tahab sakslasi tapma tulla, kui aga venelased stta mobiliseerisid, jättis ta ütlemata, et tahab venelasi tappa ja veti mingi ime läbi sisse), kes rääkis, et sjavägi, kuhu ta veti oli rohkem naljategemine - et talle anti puupüss ja arstid tegelesid temaga kogu aeg (sjaväes avastati, et ta on hullumeelne), nii et ta pgenes ja tapab nüüd venelasi (mida ta ka tegi) ja et tal on terve suur kamp mehi, näiteks Piskuje Andres (Linda mees, keda teised surnuks pidasid). Ühel päeval tuli Roosi August Hiiele ja ütles Ignatsile, et miilits tuleb umbes poole
Valgevene Valgevene, merepiirita riik ida-euroopas. Pindala 207 695 km2 Pealinn minsk Haldusjaotus 6 oblastit Riigikeeled valgevene ja vene keel Rahaühik valgevene rubla Suurimad järved: Narats 79,6, asveja 58,2, lukomei 37,7 Valgevene on presidentaalne vabariik. Presidendi valib 5 aastaks rahvas. P Minsk kuulub ka miljoni linnade hulka. Minskis elab 1 753 200 inimest. Valgevene teistes linnades elab inimesi alla poole miljoni. Gomel , magiljov, brest. Kesskm. Eluiga 69a Sündimus 1,1% Suremus 1,4% Aidsi surnuid 2001a umbes 1000 inimest Loodus. Kristalne aluskord valgevenes ei paljandu. Pinnamoodi on olulisel määral kujundanud viimane mandrijäätumine. Valdavad madalad, kohati soised tasandikud. Maa keskosa läbib lääne ida suunaline läänemere ja musta mere veelahkmealasse kuuliv, jõeorgudest mitmeks väiksemaks kõrgustikuks liigestatud valgevene kõrgustik mida lõunas ääristavad ees-palesse liustikujõe ja moreeni tasandikud. Riigi kõrge...
eestlastega. Teiseks võib öelda sellest, et meie riigis integratsioon on ainult ilus sõna, mille tähendust võib praktikas trakteerida erinevalt. Teoorias integratsioon tähendab sidumine, lähenemine, aga praktikas meil on tavaline "eestitamine". See, kuidas meie riik tahab õpetada muulastele(venelastele) eesti keelt( pannakse kinni koole, õpetajaid ja teisi inimesi vallandatakse töölt jne), näitab ainult seda, et venelasi diskrimineeritakse. Venelasi sunnitakse mõelda nagu eestlased. Venelastest tahetakse teha eestlasi. Integratsioon on utoopia, mis kunagi ei saa meie riigis tulemust. Arvamus: just muulased segavad aidata neid ja ei taha integratsioonis osaleda. Selle arvamusele on kaks põhjust. Muulased(venelased) vaatavad ainult vene telesaateid, kus on palju vene propogandat, see mõjub nende mõtteviisi ja segab integratsiooni arengut. See on esimene põhjus.
Venemaa 20.sajandi algul 20.sajandi algul oli Venemaa ainukesena Euroopas absoluutse monarhiaga riik. Tsaarile ehk keisrile kuulus nii seadusandlik kui täidesaatev võim. Kuni 1905 a. puudusid Venemaal igasugused demokraatlikud vabadused ja õigused, puudusid ka parteid. Venemaa oli paljurahvuseline riik, kus kõige tähtsamaks peeti venelasi. Väikerahvuslusele rõhumise pärast kutsuti Venemaad rahvastevanglaks. 20. sajandi algul oli Venemaa põhiliselt agraarmaa, kus 90 % töötas põllumajanduses. Põllumajandus oli aga maha jäänud oma tehnilise taseme poolest. Suurem osa maast kuulus mõisnikele ja talupojad kannatasid maa puuduse all. Peale pärisorjuse kaotamist 1861 a. hakkas Venemaal tööstus kiiresti arenema. Venemaal tekkisid järgmised tööstuspiirkonnad: · Moskva ümbrus, kus oli arenenud tekstiilitööstus
keskkonnaseisundist ja elanike häirivatest sotsiaalsetest probleemidest. millised on probleemid? reasta need ja paku välja lahendused. paberi peale, mõned või ka aint 1 * On vähe korras parke, kus vaba ega veeta - Vald peaks parke heakorrastama N: malevlaste abil * Puudub keskkonnatöötaja, kes muudaks Alatskivi keskkonda paremaks ja kontrolliks seda - Palgata keskkonnakaitsetöötaja - Kui töötaja on olemas siis muuta tema töö tõhusamaks * Liialt palju venelasi - Suurendada inimeste tolerantsust - Korraldada ühiseid üritusi - Lähendada inimesi * Apteek ja side on avatud ebasobivatel aegadel - Konsulteeruda side ja apteegi juhatajatega, leidmaks alevielanike ja asutustepidajate jaoks parem lahtioleku aeg.
kiviga säärde, mille järel Mikk karjatas ning meie seltskond hakkas Miku poole liikuma. Sealt edasi hakkasime vahetama sõimusõnu mõlema seltskonna vahel, kuni meie seltskonnast keegi viskas venelaste poole kivi. Sellele järgnes see, et vene rahvusest poisid võtsid maast üles mitu kivi ja hakkasid tervet meie seltskonda loopima, meid veel vihasemalt sõimama ning meie poole liikuma. Kuna meid oli neli ja neid oli rohkem taganesime mu sugulase majale lähemale, samal ajal venelasi kividega vastu loopides ja roppusi karjudes. Lähedalt hoovist läks venelastele appi veel üks vene poiss ja olime veel suuremas vähemuses. Otsustasime, et hästi hea oleks venelasi visata kividega aia tagant ja jooksime kiiresti mu sugulase koju (eramaja), mis oli aiaga ümbritsetud. Kuna sõbra majale tehti hetkel juurdeehitust, oli maja üks osa ehitusjärgus ja seal leidus palju kive. Läksime
ei valda Eesti keelt peaaegu, et ültse.Paljudel on tekkinud ka probleeme seoses sellega, et ta on teisest rahvusest.Palju on koolikiusamist seoses sellega, aga on ka selliseid juhtumeid kus lihtsalt, niisama annavad eestlased teisest rahvusest inimesele peksa. Täiskasvanud Paljudel Eestis elavatel venelastel on Eesti kodakondsus.Enamus neist räägivad ka väga hästi Eesti keelt.Eestis ei ole väga palju sisse rännanuid venelasi.Enamus on siin üles kasvnud.Nad kõik peavad ka Eestit oma kodumaaks.Enamus küsitluses osalenud inimesed on eluga Eestis väga rahul.Üks lausa ütles, et võrreldes Venemaaga on Eestis super hea elada.Enamus venelasi tajuvad rassismi.Paljud ütlesid, et Eestlased suhtuvad liiga üleolevalt venelastesse.Asjad olevat veel hullemad olnud Eelmisel sajandil NL-i ajal.Peaaegu kõik venelased arvavad, et venelased saavad võrreldes eestlastega vähem palka, kuid on ka
peaminister on Ivars Godmanis. Iseseisvus kuulutati Venemaast 18.11.1918, tunnustati 19.08.1920. Rahaühik on latt (LVL). Daugavpils on linn Lätis Daugava ääres. Ta on Latgale ajalooline keskus. Linnaõigused sai Daugavpils aastal 1582. 1893 1917 oli linna ametlik nimi Dvinsk. Daugavpils on Daugavpilsi rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Linna elanikest olid 2007. aastal 53,3% venelasi, 17,8% lätlased ja 14,75 poolakad. Rezekne on linn Lätis Latgales. Rezekne on Rezekne rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Elanikke 37 200. Umbes pooled linna elanikest on venelased. Liepaja on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes. Liepaja on sõjasadam ning Liepaja rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Elanikke 83 700. Jelgava on Kuramaaa hertsogiriigi pealinn. Ta on Zemgale ajalooline keskus ja Jelgava rajooni
Tänapäevases avatud piiridega ühiskonnas on inimestel vaba voli rännata elama ühest riigist teise. Nii satuvad ühe riigi alale kokku mitme erineva kultuurilise taustaga inimesed ja tekib multikultuurne ühiskond. Selline ühiskond peab oluliseks, et need inimrühmad saaksid elada kõrvuti ilma diskrimineerimiseta. Kas ka Eestit saab nimetada multikultuurseks riigiks? Teistsuguse riigi ja kultuuri esindajatest elab eestis alaliselt näiteks palju venelasi, ukrainlasi ja soomlasi aga linnapildis kohtab muuhulgas ka näiteks tumedanahalisi elanikke ning asiaate. Neil kõigil on oma eriline etniline taust ja kultuur, mida Eestis austatakse ja maha ei suruta. Näiteks venelaste kultuur, temperament ning kombestik erineb oluliselt eestlaste omast - nad tähistavad uut aastat muul ajal ja võtavad seda muud moodi vastu jne. Kuigi Eestis on teise kultuuri ja rahvuse esindajaid, leidub neid siin vähe. Kogu rahvastikust
Eesti on olnud edukas nii talispordialadel, jalgpallis ja motokrossis. Mulle meeldib Eesti veel sellepärast, et igalpool on kättesaadav vägagi hea kvaliteediga internet, üldse on Eesti tehniline pool kõrgelt arenenud. Teiseks siis miinused. Oleks siis need, Eestis on võrreldes naabermaadega kordades väiksem keskmine palk. Mina tunnen selle mõjutusi oma taskurahas ning ka välismaal reisides. Veel ei ole ma rahul Eestis esineva rassimiga. Olen näinud palju venelasi, kes arvavad, et kuna nad on Eestis elavad venelased, siis kõik suhtuvad neisse halvasti ja selle tõttu suhtuvad nad ka eestlastesse halvasti. Eesti kodanikuks olemine tähendab mulle eelkõige Eestis elamist, õppimist ning töötamist. Samuti olen ma rahul, et ma räägin Eesti keelt ning elan heaoluühiskonnas, kus mul on võimalik elada täisväärtuslikku elu. Ühesõnaga olen õnnelik, et olen Eestlane. Mul on siin hea elada ning ma loodan, et
Põltsamaa Ühisgümnaasium Eesti taasiseseisvumine Referaat Kristin Lovjägin 5c 2013 Eesti taasiseseisvumine 1980. aastate kekspaigas hakkasid üksikud Nõukogude Liidu tippjuhid mõistma, et riik seisab kokkuvarisemise äärel. Abi püüti leida majanduse põhjalikust ümberkorraldamisest ja Eesti riigi demokraatia suurendamisest. Need ümberkorraldused olid riigile väga vajalikud, kuid kommunistliku partei juhtkond ja kõrgemad ametiisikud olid sellele vastu. Eestis algab muutuste ajastu Kõige rohkem haarati uuendustest kinni just Balti riikides, eriti Eestis. Kõigepealt räägiti suuremast majanduslikust ja kultuurilisest otsustamisõigusest, varsti mõisteti, et ainust päriselt võetav eesmärk saab olla Eesti iseseisvumine. Kõik asjad hakkasid kiiremini areneda, kui arvatagi osati. Pärast seda kui sai teatavaks Nõukogude keskvõimu kavatsus teha Kirde-Eestisse uued kaevandused. See oleks Eestile kaasa t...
Eesti ja Liivimaa tahtsid ise minna vene võimu alla. Eesti liideti lepingu tulemusel venemaaga. Rootslased võisid vilja välja vedada piiramatult. Kui kaua kestis Tallinna piiramine? Umbes kuu aega ja 7 pärva. Mis põhjustel pidid rootslased linna loovutama? Sest nende väed olid nõrgenenud. Nad jäid katku. Mida ütles kapituleerumisleping Rootsi sõjaväelaste saatuse kohta? Võisid tagasi Rootsi minna. Mis näitab, et rootslased umbusaldasid venelasi? Nad jätsid suure kaubavärava seniks enda kätte, kuni lahkusid.
Peeter I kehtestas pearahamaksu, mis hõlmas peaaegu kogu elanikkonda. Põhjalikult muudeti Venemaa valitsemiskorraldust. Senise tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, mis muutus järk-järgult Venemaa kõrgeimaks valitsisasutuseks. Senati kõrval tegelesid valitsemisasjadega kolleegiumid, mis sarnanesid tänapäeva ministeeriumitega. Peeter I reformid pahandasid paljusid venelasi, kes olid harjunud vanade kommete ning vagurate tsaaridega. Ta teostatud reformid võimaldasid aga Venemaal Põhjasõda võita. Venemaast sai Ida-Euroopa võimsaim riik, mille piirid ulatusid Läänemerest Vaikse ookeani rannikuni. Peeter I probleemid lahenesid hästi, sest ta sai endale raha, mida ta vajas. Ta lõi endale tugeva sõjaväe, et võita Põhjasõda ja endale suuremat maatükki vallutada.
Milliseid artikleid loetakse ja kommenteeritakse tänapäeval kõige enam? Ajalehte lugedes vaatavad meist enamus ainult pealkirju. Pealkiri peab olema tabav ning lugejas huvi äratama. Kui tiitel saab oma ülesandega hakkama, vaadatakse järgmiseks juhtlõiku. Terve artikkel loetakse läbi, kui pealkiri kui ka juhtlõik lugejale huvi pakuvad. Kõige enam loetakse päevakajalisi artikleid ning lugusid elust enesest, neile on ka kõige suurem tagasiside. Kolmanda märtsi online Postimehes ilmunud artiklit `'Toiduajakiri Köök solvas venelasi'' on võrreldes teiste samal päeval ilmunud uudistega kõige enam kommenteeritud. Põhjuseks on kindlasti see, et lugu on juhtunud tavalise inimesega meie keskelt, kes valesid sõnu kasutades põhjustas palju segadust. Inimesi huvitab see, kuidas teistel halvasti läheb, tunduvalt väiksem on huvi nende artikklite vastu, kus kirjutatakse...
Teine Maailmasõda TOTAALNE SÕDA Vägivallatsemine vallutatud aladel Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsistliku korra. Kuue aasta jooksul vangistati, tapeti või saadeti sunnitööle miljoneid inimesi. 8 miljonit inimest eri riikidest viidi Saksamaale sunnitööle. Alamrasside rahvad pidi hävitama, massiliselt mõrvati ka poolakaid, venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi jt. Koonduslaagrites sai surma vähemalt miljonit inimest. NSV Liidu okupeeritud aladel vägivallatsesid Nõukogude julgeolekuteenistused. Baltimaades hukati, vangistati ning küditati esialgu mõjukaid ühiskonnategelasi, hiljem ka teiste rahvakihtide esindajaid. 14. juunil 1941. a korraldati Baltimaades suurküüditamine, kus saadeti Siberisse umbes 50000 inimest. Holokaust
Sbrad, aga on korduvalt sellistesse kaklustesse sattunud. Tavaliselt ennast kaitstes, mitte algatajatena. Sellised kaklused ei ole pelgalt poisikeste tembud. Kallale minnakse erinevate vahenditega, alates ktest, lpetades raudkangidega. Sbrad on palunud, et tdrukud paigale jks, kuna neile ei tehta midagi, kui asi karmiks lheb, saab aga abi kutsuda. Miks tehakse selliseid asju? Igavuse peletamiseks vi on testi noored nii julmad ning ei suuda aktsepteerida venelasi kui normaalseid inimesi. Ise ei suhtu ma venelastesse halvustavalt. On nad ju inimesed nagu meiegi. Ometi olen pidevalt kuulnud spradelt lauseid: Oleks nad siin, peksaks lbi!, Haiged olevused! jne. Ma kahtlen, et selliseid asju igavusest tehakse. On ju tnapeval kllalt vimalusi vaba aja sisustamiseks. Tnavale tullakse pigem spradega kokku saama. Eriti kui on tegemist suurema rhmaga. Kuhu minna kahekmnekesi?
Lapsed saadeti Moskvasse uuringutele ja Moskvast saabus Sillamäele NSV Liidu tervishoiuministeeriumi 35-liikmeline uurimiskomisjon, kuid Eesti avalikkus ei teadnud sellisest juhtumist mitte midagi. Sillamäe laste massiline haigestumine ja sellele järgnenud kära radiatsiooni ümber, eriti aga Põhjamaade surve Sillamäe üliohtliku tuumajäätmete hoidla sulgemiseks olid kindlasti põhjuste seas, miks Moskva otsustas uraanitootmise Eestist minema kolida. Sillamäel elas väga palju venelasi. Selle tõttu pidasidki sealsed elavad eestlased ''päris-Eestiks'' läände jäävaid linnu. Sealsete väheste eestlaste pilgud olid suunatud läände. Kuigi Sillamäel oli seetõttu hea elada, et polnud töökohtade puudust, sest seal oli tehas, ning olid ka kõik tarbekaubad olemas, polnud seal siiski ohutu elada.
EE S T I K TE I S TE E E L KEELTE SE A S H äälikusüsteem Vokaalharmoonia: mänty-mänd Sõnarõhk: soome-ugri keeltes sõna esisilbil indo-euroopa keeltes liikuv Eesti keeles on muutunud fonotaktika ( foneem/f/) Sõnavara Püsivam kui häälikusüsteem Grammatiline sugu: soome-urgi keeletes ei tunta indo-euproopa keeltes iseloomulikumaid tunnuseid Eesti keeles 85% moodustavad laensõnad. Vorm im oodustus … on püsivamaid struktuuritasandeid. Soome-ugri keeltes käänete arv suur Indo-euroopa keeltes flektiivne vormimoodustus Lausem oodustus soome-ugri keeltes - tagasõnad indo-euroopa keeltes – eessõnad Eesti keele sõnajärg on sarnane saksa sõnajärjega. M urded Eestikeeles 8 peam urret: Lõuna-Eesti Võru Tartu Mulgi Põhja-Eesti Saarte Lääne Ranniku ...
Rahvastiku soolis-vanuseline kooseis. Võru linnas on naisi rohkem kui mehi see on sellepärast, et naistel on pikem eluiga. 20. 24. aastaseid mehi on võrus rohkem kui naisi.20.-24. aastaseid on rohkem kuna sel aja oli beebibuum.40.-84. Aastaseid naisi on rohkem kui mehi sest naistel on pikem eluiga.Nooremaid mehi on Võrus rohkem sellepärast, et seal asub Kaitseväe Võru Lahingukool. II.Rahvused. Võrus on kõige rohkem eestlasi. Kuigi seal on ka venelasi.On esindatud ka ukrainlased,valgevenelased,soomlased mõned lätlased ning ka tatarlased. Venelasi on palju kuna Venemaa on meie naaber riik ja Võru on Vene-Eesti piiri lähedal ning Eesti on vene võimu all olnud.On esindatud ka poolakad ja juudid kuid neid on väga vähe. Eestlasi on tunduvalt rohkem kui teisi rahvusi kokku. III.Haridustase. Võrus ei ole paljudel inimestel kõrgharidust, vaid 9%, kuna Võrus pole Ülikoole
venelast). Rünnaku alguses algas ka tihe lörtsine lumetorm. See puhus venelastele näkku, tehes nende nähtavuse praktiliselt olematuks (mitte üle 20 sammu), ning andis rootslastele taganttuule. Rootslaste rünnak oli venelastele ootamatu, sest venelased olid sõdurite arvu poolest rootslastest kaugelt üle. Tänu lumesajule õnnestus rootslastel märkamatult läheneda Vene positsioonidele ning vallutada kindlustused koos suurtükkidega. Rootslaste kogupaugud niitsid venelasi kraavides maha nagu rohtu, kuid venelaste kogupaugud jäid vastutuule tõttu liiga lühikesteks. Hertsog de Croy tahtis käsklusi anda, kuid vürst Dolgorukov ei tahtnud neid vastu võtta. Vene ohvitserid tõstsid saksa ohvitseride vastu mässu. Nad tapsid hertsogi sekretäri kolonel Lyoni ja palju teisi. Hertsog de Croy, kindral vabahärra Ludwig Nicolaus von Allart ja saksa ohvitserid, kes
a. rünnakul N.Liitu? Saksa väed olid tohutult edukad, umbes 2 nädalaga jõuti Eestini, kus algas Eesti vabastamine. 3 päevaga vabastati umbes pool Eestist, sakslasi toetasid ka metsavennad 9. Mis riikide sõjaväeosades võitlesid eestlased II maailmasõja ajal ja miks? *N-Liidu punaarmee (pm vägisi, valik oli kas surra või tulla armeesse) * Saksa armee (SS- diviis ja Eesti Leegion, sest pigem usaldati sakslasi kui venelasi, olukord oli ka leebem) © Siimo Lopsik 2009 * Soome poolel, sest olukord Eestis muutus hulluks( punaarmee saabumine) * või üldse ära põgeneda lääneriikidesse (Rootsi, Kanada jne) 10. Miks valis N.Liit Balti riikide okupeerimiseks just sellise aja? Maailm jälgis sel ajal Saksamaa vallutusi ega pannud tähele mida tehakse Ida-Euroopas. 11. Nimeta etappidena (punktidena) kuidas Eesti Vabariigist sai Nõukogude
Sedalaadi isikud saavad kõik kätte, mida tahavad, tegemata selle nimel vähemadki jõupingutusi. Venelastele on omanem ühise rahvasumma tunne. Kusjuures selles summas võivad nad igasuguste pingutuseta leida ühise vestlusteema isegi täiesti võõraste inimestega. See on põhjus, miks ammustel aegadel oli näiteks lihtne talurahvas kokku kutsuda ja neid milleski vajalikus veenda.Vene mentaliteet in niisiis kujunenud väga pika aja jooksul. Vahel võib isegi näida, et venelasi on täiesti võimatu mõisat. Ent tasub vaid üritada seda teha ja te leiate endale kõige pühendunumad sõbrad kogu eluks. Huumorimeel Venelaste huumorit peetakse teravaks, salvavaks, sageli isegi otseseks pilkeks. Pikka aega elasid venelased nõukogude võimu vaenulikuks õhkkonnaks ja tsensuur oli väga jälk. Seetõttu kartsid inimesed kõva häälega nalja heita isegi heade tuttavate seltskonnas: süütute naljade eest
aastasena, rõugetesse Anna Ivanovna (17301740) Ivan V tütar Oli olnud abielus Kuramaa hertsogiga nn Kuramaa Anna Valitsemisasju ajas endine Kuramaa hertsogi tallipoiss Ernst von Bühren (Biron) Ivan VI (17401741) Anna õetütre poeg Imik (sai troonile 1,5 kuuselt) Vandenõuga kõrvaldati troonilt Elas terve elu vangistuses Jelizaveta Petrovna (17411762) Peeter I ja Katariina I tütar Rõhutas venepärast, soosis õukonnas venelasi Rajati Talvepalee, Tsaskoje Selo, Moskva ülikool, Peterburi Kunstide Akadeemia 15 000 ballikleiti! Peeter III (1762) HolsteinGottorpi hertsog Abiellus AnhaltZerbsti printsessi Sophie Auguste Frederikega Pooldas preisi sõjaväekorda ja luteri usku Kõrvaldati paleepöördega Katariina II (17621796) "Valgustatud monarh" Catherine le Grand Voltaire'i ütlus Rohkelt soosikuid Potjomkin jt Laiendas Vene piire
BALTIMAAD PÄRAST LIIVISÕDA * Liivi sõda 1558-1583 * Põhja-Eesti on "Eestimaa", Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti on Liivimaa, Läti lääne- ja lõunapoolsem osa on Kuramaa, Taanile kuulus Saaremaa * 17.sajandi algul puhkes Poola ja Rootsi vahel uus sõda ( 30aastat) mille Võitis Rootsi * 1629 saab Rootsi Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti, 1645.aastal ka Saaremaa * 1656 tungis Venemaa Baltikumi, 1661 andis alla EESTI RAHVAS 17.SAJANDIL * Eesti aladel pea kolmveerand taludest tühjad * Sisse tuli venelasi, rootslasi, lätlasi ja soomlasi * Rootsiaja lõpul elas Eestis 400 000 inimest, palju talupoegi *Omaks võeti keel ja kultuur MÕIS JA TALU * Rohkem viidi kaupa välismaale ja rohkem oli talupoegi vaja * Vältimaks tööjõu kaotsimekut, muudetitalupojad sunnimaiseks, sellepärast põgenesidnad üle lahe Soome või Venemaale * Peamine toit oli rukkileib ja jahukört, leivakõrvaseks kala, liha ja piima oli laual väga harva * 17
1559. aasta aprillis sõlmis Venemaa Taaniga pooleks aastaks vaherahu. Kuna Venemaa koondas oma väed Krimmis sõdimiseks. Vana-Liivimaa lagunemine Märast esimest lööki hakati tuge otsima väljast pool ja kahjuks puudus ka üks meel. Saare-Lääne ja Kuramaa müüsid oma osa Taanile. Ordumeister Gothart Kettler lasi end aga Rootsil kaitsta. Liivimaa lagunemine 2. augustil 1560. Härgmäe lähedal Oomuli mõisa juures toimus lahing. Ordu tegi viimase katse venelasi tagasi tõrjuda. Kohe peale seda võeti maha ka tähtis Viljandi linnus 1561. läksid Tallinn ja Põhja-Eesti Rootsile. 1562 sõlmiti alistumisleping Poolaga ja Vana-Liivimaad ei olnud enam. Sõda jätkus Liivimaad küll enam ei olnud, kuid ordu endale saanud Poola pidi võitlema veel Rootsi, Taani ja sõja alustajaga Venemaaga 1563. algas Rootsi ja taani vahel seitsme aastane sõda. Edu küll kumbki ei saavutanud kuid Taani pidi lõpuks leppima ainult Saaremaaga
Essee Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.Tinglikult kestis Rootsi aeg (1629–1699), selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. 18. sajand Eestis oli periood Eesti ajaloos, osa Eesti varauusajast ja uusajast. Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Rahvaarv: 17. sajandi algul vähenes elanike arv sõdade (Vene-Liivimaa sõda, Poola- Rootsi sõda) ja näljahäda (1601–02) tõttu. 17. sajandi keskel võis elanikke olla 120 000–140 000. 17. sajandi II poolel elanike arv kasvas ning ulatus sajandi lõpul 350 000–400 000-ni. Eestisse asus inimesi naaberaladelt (venelasi, setusid, lätlasi, soomlasi). 17. sajandi lõppkümnendil kimbutasid Eestit näljahädad, 1700 puhkes Põhjasõda....
Eestlaste sõjaväes puudus ühtsus. Enne lahingut olid eestlased üksteise juures röövretkedel käinud ja maakonniti ei saadud just kõige paremini läbi, puudus ühtne riik. Ordurüütlid, taanlased ning rootslased see eest hoidsid kokku ja võitlesid ühise eesmärgi nimel. Kui algselt olid suhted venelastega kehvad, siis hiljem korraldati nii Pihkva kui ka Novgorodiga mõned ühisoperatsioonid, kuid selleks pidid eestlased venelasi meelitama kingituste ja rahaga ja taluma nende rüüsteretki. Loodeti venelaste abile ka vabadusvõitluse lõpus, kuid venelaste poolt tulev abi jäi mitmeid kordi tulemata ning see halvas tõsiselt eestlaste kavandatud ettevõtmisi. Eestlased said muistses vabadusvõitluses lüüa, kuna neil puudus ühtne riik, sõjatehnika oli kehvem, kui vastastel, sõjavägi oli väike, suhted naabritega olid kehvad, ning abi teistelt riikidelt jäi õigel ajal tulemata.
1562 a. Rootslased vallutavad Paide 1563 a. Põhjamaade Seitsmeaastane sõda Liivimaal 21.08.1570 Venelased piiravad esimest korda Tallinna 10.1570 Venelased piiravad kolmandat korda Paidet 1570 a. Magnusest saab Ivan Julma vasall 01.01.1573 Paide langeb venelaste kätte 09.07.1575 Pärnu langeb venelaste kätte 23.01.1577 Venelased piiravad teist korda Tallinna 21.10.1578 Rootslased ja poolakad võidavad venelasi Võnnu all 06.09.1581 Rootslased vallutavad Narva 09.1581 Rootslased vallutavad venelastelt Paide 15.01.1582 Jam Zapolski vaherahu sõlmimine 10.08.1583 Pljussa vaherahu sõlmimine 1584 a. Saaremaa jäi Taanile
Keskerakonnata oleks olnud see mõeldamatu. Keskerakond on tuhandeid mitte eestlasi veennud koostööle, suunanud pulbitsevaid emotsiooneid poliitilistele depattidele. Kriitikat on tulnud Keskerakonna pihta nii vasakult kui paremalt, see on loomulik tsenterpartei puhul, kui ollakse keskel. Olen lugenud igasuguseid kommentaare ja uudiseid Keskerakonna kohta. Neid süüdistatakse selles, et nad esindavad venelasi. Võib olla küll, aga mina arvan siiski nendest väheke teistmoodi. Minule sobib nende valitsemiskord, sest ei saa valitseda oma jäärapäisusega nagu seda teeb Reformierakond. Oleks eelmised valimised võitnud Keskerakond, siis see oleks ära hoidnud pronkssõduri pärast toimunud rahutused, Venemaaga ei oleks pingelisi suhteid ja majanduslangus ei annaks ennast nii palju tunda. Võib olla tõesti on Savisaare valitsemiskord venelik aga vähemalt hoiame me sellega riigis mingisugust korda
Sellegipoolest on neid nimetatud üheks rahvaks. Rahvanimetus mordvalased on teistesse keeltesse levinud vene keele vahendusel Mordvalased ise nimetavad end ersadeks või mokšadeks ja ütlevad: "Oleme ühe pea, kuid kahe suuga rahvas." ... 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas vabariigis 888 766 inimest. Neist 60,8 % olid venelased, 31,9 % mordvalased ja 5,2% tatarlased. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mordva Vabariigi elanikest venelasi 53,4 %, mordvalasi (333 112) 40,0 % ja tatarlasi 5,2 %. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 744 237 mordvalast. Mordvalased Eestis 2003. aasta seisuga elas Eestis 562 mordvalast. Eestis tegutseb Mordva-Eesti Kultuuriselts ja Eesti-Ersa Kultuuriühing "Sjatko" (tõlkes: Säde). Mordva keeled Mordva keeled on uurali keelte alarühm. Koosneb lähedastest ersa ja mokša keelest. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel valdas Venemaal
Julgeolekuteenistus ja Valgevene Siseministeeriumi riigi juhtkonna valveteenistus (""). Valgevene Tollikomitee, Riigikontrollikomitee jaRiiklik Piirivalvekomitee. Rahvastik 2007. aasta 1. juuli seisuga oli Statistika- ja Analüüsiministeeriumi andmetel rahvaarv 9 698 100 inimest. 2009. aasta rahvaloenduse andmeil oli Valgevene rahvaarv 14. oktoobri seisuga 9 503 807 inimest. Valgevenelased moodustasid 83,7% elanikest, venelasi oli 8,3%, poolakaid 3,1%, ukrainlasi 1,7% ja juute 0,1%. Majandus Suurem osa riigi majandusest on riigi kontrolli all. 51,2% Valgevene töötajatest töötab riigisektoris, 47,4% eraettevõtetes (neist 5,7% välisosalusega ettevõtetes) ja 1,4% välisettevõtetes. Valgevene sõltub Venemaast mitmete impordiartiklite osas, sealhulgas naftatooted. 2006. aastal oli Valgevene põhikaubanduspartneriks Venemaa, mille arvele langes ligi pool väliskaubanduse käibest
kättesaadavad. See rikub inimkoda, kuna ei tunta enam vastutust ja ei hoolita, mis tulevikus riigist saada võib ning see rikub meie mainet üha rohkem ja rohkem. Samuti pole Eestis tööd rügavate inimeste palgad õiglased, kuna saadakse liiga väga palka, mis pole aus, kuna mujal maailmas on palgas suuremad ja see panebki inimesed Eestist lahkuma ning otsima paremat palka välismaalt. Ei saa ka märkimata jätta Eestis elavad ennasttäis venelasi, mis on üks peamisi halbu asju Eestis, kuna need venelased ei austa Eestit ja nutavad taga Vene võimu, kuid samas nad pole ka nõus Venemaale minema, kuna nende mõistus seda ei võta, et seal nad saaksid nautida oma Vene võimu. Ühtlasi arvan, et Eesti peaks rohkem tähelepanu pöörama tulevatele noortele, panema rangemad keelud mõnuainetele ja tuua välja paremaid ning rohkem huvipakkuvamaid
Eesti haldusjaotus 14. sajandil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik · 14.sajandi keskpaigas elas Eestis ainult 100 000 inimest. · Peale eestlaste elas Eestis veel sakslasi ja rannarootslasi ning venelasi. · Suuremad linnad olid Tallinn (7000-8000) ja Tartu (5000-6000) Rannarootsi elamu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Talurahva koosseis Üksjalad- pidid mõisa heaks tööd tegema ühe jalapäeva nädalas, omasid väikest talu
Ida- Euroopa Venemaa ja Ukraina Venemaa Venelased · Grupp Ida Slaavi inimesi, kes elavad Venemaal ja selle naaber riikides · Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007) osadel andmetel 147 miljonit. · Umbkaudu 100 miljonit venelasi elavad Venemaal, umbes 17 miljonit elavad naaber riikides ja umbes 3 miljonit ülejäänud maailmas, enamasti Ameerikas. · Venemaa on rahvaarvult üheksas riik maalimas. · Rahvastiku tihedus 8.3 inimest ruutkilomeetri kohta. · Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug- Idas on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaa rahvaarvu dünaamika 1991- 2008 Iive · Sündimus 10,4 · Suremus 15,2
Liivimaad vallutama. 2.Sõja osapooled. Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani. 3.Liivi sõjaga seotud isikud. Gotthard Kettler Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks. Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu 5.Millist linna venelaed piirasid kahel korral? Tallinnat. 6.Liivi sõja ajal, 1560 a. toimus talupoegade ülestõus. Miks?
Jesuiidid olid agarad vaimuliku kirjanduse kirjastajad ja trükkijad, ning andsid muukeelse kõrval välja ka eestikeelset kirikukirjandust. Kokkuvõttes kujunes Liivimaa rahvastikupilt väga kirjuks: 16. sajandi lõpus elas Lõuna-Eesti alal poolakaid, leedulasi, sakslasi, sotlasi, hollandlasi, ungarlasi jne. Suuremad rahvastikugrupid jaotusid ka sotsiaalselt samadesse rühmadesse: suurem osa poolakatest ja leedulastest olid võimukandjad, enamik sakslasi linnakodanikud, eestlasi talupojad ja venelasi kaupmehed. Rahvastiku olukord XVI XVIII sajandil Rahvaarv langes peale Liivisõda. Põhjuseks oli põgenemine Eesti pinnalt ja sõjas hukkumine. Sõda tekitas inimestes hirmu ja nad pidid jätma oma talud ja kodumaa. 1601-1603 tabas Põhja- ja Ida- Euroopat lisaks näljahäda. See kahandas rahvaarvu veelgi. Pärast sõja ja näljahäda lõppu hakkas Eesti rahvaarv jõudsalt kasvama. Sellega hakkas kaasnema ka sisemigratsioon tihedamalt asustatud aladelt hõredamini asustatud aladele
Rohkem meeste väljaõppega tegelda ei jõutud. 8. aprillil 1943 omistati Alfons Rebasele Raudristi 2. klass. Juunis ülendati Rebane majoriks. Pärast lahingulist rakendust Novgorodist põhja pool asuva Hutõni kloostri lähikonnas viidi Rebase pataljon Novgorod-Tshudovo maantee ääres asuva Podberezje küla kõrgusel oleva punaste sillapea vastu ja Volhovi ülemjooksu nurkpositsioonile. Sillapea oli püsinud Volhovi koti lahingutest peale, venelasi ei saadud kuidagi üle Volhovi tagasi lüüa ja sillapea oli aasta jooksul koguni laienenud. Sillapea neutraliseerimiseks pidid sakslased selle vastu asetama 19. Läti Relva-SS Vabatahtlike Diviisi. Pika lõigu mehitamine tekitas pataljonile raskusi. Rinnet markeerisid hõredalt paigutatud laskurpesad. Tihti hiilisid punaste piilkonnad eestlaste vahelt läbi, mida soodustas ka jõeäärne suletud maastik ja kõrge rohi. Nii tuli ette ka väiksemaid lähivõitlusi. Sügisel muutus olukord
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
