kasutusele võtt- internet. Suurt tähelepanu pöörati teadusele ja põllumajandusele, kuid tööstus jäi tähelepanuta. Info ei ole enam eseme kujul. IT areng kiiresti.Iseseisev ja sõltuv industrialiseerimine: 1) iseseisev industrialiseerimine- aeglane, pikk, pidev protsess, kujunes täiuslik tööstus.2) sõltuv industrialiseerimine- kolooniatest, tõrge tuli võõraste poolt, väljas poolt tööjõud, lünklik, kiire.Ressursi koloonia ja reserv koloonia: ressursikoloonia koloonia, mis on loodud toorainete hankimiseks (Niger, Kenya). Reservkoloonia koloonia, mis vallutati igaks juhuks (Mongoolia).Ümber asumis kolooniaid: koloonia, mis rajati emamaa ülerahvastuse leevendamiseks (Suurbritannia ja Prantsusmaa kolooniad Põhja-Ameerikas ja Austraalias).1.MS muudatused maailma kaardil: Venemaa nõrgenes- soome ja baltimaad iseseisvusid. Venemaal revolutsioon- riigipööre tekkis Nõukogude liit. Austria-Ungari kadus
Tegevteenistus jaguneb tegevteenistuseks ja reservteenistuseks. Tegevteenistuses kantakse mundreid ja neil on omad reeglid ja kohustused. Reservteenistuses olles peab olema valmis, kui välja kutsutakse. Ajateenistus *Kutsutakse 18-27 aastaselt *kestab 8-11 kuud sõltub väeliigist ja väljaõppe iseloomust *ajateenistusse kutsutakse kodanikud reservüksuste ettevalmistamise esmärgil (väljaõpe) 1) Sõduri baaskursus , mille peavad kõik läbima (põhiteadmised) 2) Sõduri erialakursus , nt: parameedik, autojuht 3) Nooremallohvitseri kursus , nt jaoülema väljaõpe Asendusteenistus Usulistel või kõlbelistel põhjustel keeldunud kutsealune on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. Teenistus toimub asutuses, mis tegeleb päästetöödega vms. Kestab 16 kuud. Reservteenistus: Õppekogunemised Reservväelastele korraldatakse teatud aastate tagant õppekogunemisi. Värskendatakse ajateenistuses põitut. Kestab tavaliselt 7-14 päeva. Reserv Ajateeni...
Täisehitatud maa osakaal 0,18 gha / inimese kohta Kaevandused tegeleb põlevkivivarude jätkusuutliku kaevandamisega, selleks et varustada elektri- ja õlitootjaid kütuse ja toorainega. Meie suure jalajälje põhipõhjus peitub põlevkivienergeetikas, mis tekitab suure hulga süsihappegaasi. Kuid peale selle on suure jalajäljenäidu taga ka nn. autostumine ning meie läänelikud tarbimisharjumused. Kas riigil on reserv või defitsiit? Eesti enda keskkonnaruum (9,09 gha/in.a) on suurem kui meie ökojalajälg: võib öelda, et üleilmses plaanis oleme siiski andja-, mitte saajariik. Teisisõnu, meie maal on elukooslusi kandvat pinda praegu rohkem, kui siinsed inimesed praeguse eluviisi puhul ökoloogiliste teenuste tarbeks kasutavad Rahvaarv 1 286 540 Bioloogiline kandevõime (Ökoloogiline puudujääk (defitsiit) või varu (reserv). = bioloogiline kandevõime) PERUU ökoloogiline jalajälg 1,8 gha/in
.................................................. 4. Kuidas hakkas ringlema raha, mis polnud kullaga kaetud?........................................................... 5. Kuidas nägi välja pankrot renessansiaegses Itaalias?.................................................................... 10.4.2 Panga tegevuse alused Panku iseloomustab: 1. Võõrvara......................................................................................................................................... 2. Reserv............................................................................................................................................. 3. Mõjutab rahapakkumist.................................................................................................................. 4. Usaldus........................................................................................................................................... Pangandusega seotud mõisteid: 1. Omavahendid.......................
19-20 -23 ,,Max." Reserv Reserv Reserv ,,Pump"
19-20 -23 ,,Max." Reserv Reserv Reserv ,,Pump"
regulaarses tegevuses osaleb Eesti Põhja- ja Baltimaade valijaskonna kaudu. Sellesse valijaskonda kuuluvad lisaks Eestile veel Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani. Eesti riigi majanduspoliitilisi seisukohti IMF juhatuses esindab nimetatud kaheksa riigi poolt määratud direktor. Tänu sellele, et Eesti kuulub IMF-i on Eestil võimalus võtta ka laenu kui riigil peaksid tekkima majandusraskused või riigil tekib soov mingit riigi valdkonda uuendada. Igal riigil on olemas ka oma reserv ning Eesti reserv moodustab kogureservidest 0,03% .Reserv lubab meile 902 häält (kokku hääli 2,142,564) ning Häälte osa kogu häältest on Eestil 0,04% .
Nõuded ostjate vastu' Muud lühiajalised võlad Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused Pikaajalised finantsinvesteeringud OMAKAPITAL Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Omakapital Omakapital- aktsiaseltsis või osaühingus · Aktsia(osa)kapitali nimiväärtus, · Aazio, · Annetatud kapital, · Ümberhindluse reserv, · Reservid: kohustuslik, muu reserv, · Eelmiste perioodide kasum (kahjum) · Oma aktsiad(osa) (miinus) Omakapital TÄISÜHINGUS FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA ETTEVÕTE (tekkepõhine raamatupidamine) Osanike omakapital aruandeaasta alguses Ettevõtte omakapital aruandeaasta alguses Ümberhindluse reserv,
00 € ülesanne 5 Valemid: v=1/r raha võimendi r/i= 5% a) raha võimendi b) kui palju suureneb hoiuse kogumaht? 20 d) pankade bilansimuutuste skeemid 1. panka tuuakse sularahana 100 000 Panga A bilanss Aktiva Sularaha 100,000.00 sh kohustuslik reserv 5,000.00 sh lisareserv 95,000.00 Laenud Kokku 200,000.00 2. pank laenab lisareservi välja ettevõttele 1, kes on selle sama panga klient Panga A bilanss Aktiva Sularaha 100,000.00 sh kohustuslik reserv 5,000.00 sh lisareserv 95,000.00
See tähendab, et raha on ringlusest kõrvaldatud ja see on reaalselt Keskapanga käes. ( käibest väljas). Kommerts pank ei tohi seda kasutada. Edasi on panga huvi anda see hoiustatud raha välja laenata. Pangad loovad raha. Raha tuuakse hoiustamiseks panka ja debosiidi rahad antakse teistipidi laenuna välja. Algselt toodi paka 100.- aga lõpuks oli 190.- AKTIVA PASSIVA Raha 100.- Hoius: 100.- Raha: 90.- Kohustuslik reserv 10.- KOKKU= 100.- 100.- Raha 0.- (laenas välja) Hoius 100.- Laen 90.- Kohustuslik reserv 10.- KOKKU: 100.- 100.- Laen 90.- Hoius 100.- Kohustuslik reserv 10.- + 9.- Teine hoius 90.- ( müüja kes sai ostu eest raha hoiustab ka seda pangas) Raha 81.- KOKKU 190.- 190.- Kohustuslik reserv: 100
tema asendusliikmena rahandusministeeriumi kantsler. Regulaarses tegevuses osaleb Eesti Põhja- ja Baltimaade valijaskonna kaudu. Eesti majanduspoliitilisi seisukohti IMF-i juhatuses esindab nimetatud kaheksa riigi poolt määratud direktor. Direktori kontoris Washingtonis on ametis ka asedirektor ja nõunikud, kelle läbi on Washingtonis esindatud kõik valijaskonna riigid. Eesti osalus IMF-is Eesti reserv moodustab kogureservidest 0,04% Reserv lubab meile 1676 häält (kokku hääli 2 519 720) Häälte osa kogu häältest 0,07% Tegevjuht IMF-i tegevjuht on Prantsusmaa poliitik ja eksrahandusminister Christine Lagarde. Asus ametisse 5. juulil 2011. Christine Lagarde Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_Valuutafond http://et.wikipedia
Rahvusvaheline Valuutafond IMF Rahvusvaheline Valuutafond inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. aastal Bretton Woods'is toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. Liikmed Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast. (Liikmete loetlemine oleks liiga pikk) Eesti reserv moodustab kogureservidest 0,03% Reserv lubab meile 902 häält (kokku hääli 2,142,564) Häälte osa kogu häältest 0,04% Peakorter Rahvusvahelise Valuutafondi peakorter Washingtonis, Ameerika Ühendriikides Eesmärgid ja ülesanded Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi: IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist
b) konverteeritavat valuutat; RAHABAAS c) muid finants- ja füüsilisi aktivaid. EEK Emiteerib keskpank Raha emissioon – RESERV EURO paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Valuutakurss, intress ja inflatsioon
Teised on konstantsed. 3) Raha kui akumulatsiooni vahend. Kui raha ei täida kasvõi ühte eelnevatest funktsioonidest, ei ole mõtet akumulatsiooni funktsioonist rääkida. Raha võib akumuleerida suuremate ostude tegemiseks. Kui raha ei ole kasutatav maksevahendina, siis keegi raha akumuleerima ei hakka. Kogunemine. 4) Raha tulevikuväärtuse funktsioon – peab arvestama, kuidas raha võib tulevikus muutuda, muidu võib halva tehingu teha. Arengud on kiired. Kohustuslik reserv – keskpanga poolt nõutav rahasumma, mida tuleb kohustuslikus korras hoida Kekpangas reaalselt hoiuste ja laenude kattevarana. Keskpank annab Kommertspankadele kohustusliku reservimäära 10% (hoiustest ja muudest kaasatud vahenditest) Arvutatakse kolme dekaadi keskmisena. 10 päeva kaupa, kuu lõpp kaob ära. 25. nov toimib reserv, mis on arvutatud 30, 16, 20 kuupäeval 30 nov. Toimib reserv, mis on arvutatud 30,20,10 kuupäeval
Lisaks sellele veel istutatakse puid, kui iive on negatiivne. Eestis tegutsetakse palju ka metsanduse ja kalandusega, sest riigi territooriumi moodustab 50 protsenti mets ning leidub palju järvesi. Halb on muidugi metsade maharaie, kuna see põhjustab probleeme süsihappegaasi sidumises. Hispaania ökoloogiline jalajälg on 5,4 (gha /in), mis on Euroopa mõttes keskmine. Riigi bioloogiline kandevõime on 1,6 (gha/ in) ning sellest järeldub, et ökoloogiline reserv on negatiivne, nimelt -3,8 (gha/ in). Hispaania kõige suurem tegevusvaldkond, mis tekitab surve keskkonnale on põllumajandus. Seal on soe kliima ning seetõttu muldade viljakus on kuivades piirkondades halb. Lisaks sellele on erosioonioht terasspõldudel. Kuna tegeletakse palju taimekasvatusega ning karjakasvatusega, siis on vaja palju vaba karjamaad ning põllumaad, aga selle jaoks võetakse maha metsa, mis suurendab CO2 levikut atmosfääri.
regulaarses tegevuses osaleb Eesti Põhja- ja Baltimaade valijaskonna kaudu. Sellesse valijaskonda kuuluvad lisaks Eestile veel Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani. Eesti riigi majanduspoliitilisi seisukohti IMF juhatuses esindab nimetatud kaheksa riigi poolt määratud direktor. Tänu sellele, et Eesti kuulub IMF-i on Eestil võimalus võtta ka laenu kui riigil peaksid tekkima majandusraskused või riigil tekib soov mingit riigi valdkonda uuendada. Igal riigil on olemas ka oma reserv ning Eesti reserv moodustab kogureservidest 0,03% .Reserv lubab meile 902 häält (kokku hääli 2,142,564) ning Häälte osa kogu häältest on Eestil 0,04% . Teatavasti on väikestel riikidel maailmatasandil hakkama saamiseks vaja abi. Sellepärast ongi moodustunud ASEAN (ingliskeelsest nimest Association of Southeast Asian Nations, 'Kagu-Aasia maade assotsiatsioon'). Rahvusvahelise organisatsiooni eesmärgiks on Kagu-Aasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine
5. Nimetage põhilised pangandusriskid? 7 tk. -Krediidirisk -Tururisk -Finantsrisk -Maarisk -Operatsioonirisk -Tehniliste süsteemide risk -Personalirisk 6. Missugune järgnevatest ei ole rahamärk: -Krediitkaart ei ole rahamärk - paberraha panga kassas -nõudehoiused -välisvaluuta 7. Mis on valuutakomitee süsteem? On süsteem, kus võib muuta ringluses oleva kohaliku raha hulka vastavalt sellele, kuidas muutuvad emiteerija kulla- ja välisvaluuta reservid. Kui reserv suureneb, siis võib lasta ringlusesse vastava hulga kohalikku raha. Kui reserv väheneb, siis tõmbab emiteerija raha ringlusest ära. 8. Millised on keskpanga funktsioonid? 7 tk. -raha emissioon ja valuutareservi hoidmine -riigi kulla- ja valuutareservi hoidmine -järelvalve kommertspankade majandustegevuse üle -kommertspankade kohustuslike ja teiste reservide hoidmine -kommertspankadele laenu andmine -pankadevahelised tasaarveldused -riikliku raha- ja panganduspoliitika teostamine
Finantsturgude stabiilsus Intressimäära stabiilsus Välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitilised instrumendid ja keskpank 1 Püsivõimalused. Nende eesmärk on... lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust kehtestada üleöö turuintressimäärade piirid Avaturuoperatsioonid. Nende abil: juhitakse intressimäärasid juhitakse likviidsust turul väljendatakse rahapoliitilist kurssi Kohustuslik reserv. Krediidiasutused on kohustatud hoidma keskpanga kontol kohustuslikke reserve. Kohustusliku reservi süsteemi eesmärk on stabiliseerida rahaturu intressimäärasid luua/ suurendada struktuurilist likviidsuspuudujääki Püsivõimalused Pakutakse kahte püsivõimalust: Laenamise püsivõimalus võimaldab osapooltel (st finantseerimisasutused, näiteks pangad) saada
21. Osaliselt tasustatav puhkus tööandja algatusel võib olla max 3 kuud 22. Töötajal on võimalik saada tasustatavat õppepuhkust sessi ajaks 30p 23. Töötajal on võimalik saada tasustatavat õppep keskkooli (gümn) lõpetamiseks 35p 24. Töötajal on võimalik saada tasustatavat õppep kõrgkooli lõpetamiseks 42p 25. Õppep korral makstakse keskm palka 10p 26. Puhkusetasusid on vaja inventeerida et vastavalt rp seadusele inventeerida ka kõik kohust 27. Puhkusetasu reserv kajastatakse rp-s puhkusetasuna+sots maks+t/k 28. Kui töötaja tuli tööle 14 veebr 08 ja puhkas 3kp kasutades selleks nn lapsepäevi, siis kui palju puhkust oli tal 08 a lõpuks välja teenitud? 26kp 29. Potentsiaalse puhkusetasu suuruse leidmisel puhkusereservi tarbeks võetakse aluseks töötaja viimase 6kuu töötasud ja preemiad v lähtutakse teatud juhtudel palga säilitamise põhimõttest 30
Alates 1995. aastast ei ole laenu tegelikult kasutatud. Eesti osalus (2) Laenulepingu sõlmimise eelselt koostati sel puhul iga kord Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga konkreetne majandusprogramm IMFiga sõlmitud laenulepingutega kaasnenud valitsuse ja Eesti Panga majandusprogrammides on kõige konkreetsemalt olnud formuleeritud taasiseseisvunud Eesti majanduspoliitilised suunad ja vahendid seatavate eesmärkide saavutamiseks. Eesti reserv moodustab kogureservidest 0,03% Reserv lubab meile 902 häält (kokku hääli 2,142,564) Häälte osa kogu häältest 0,04% Kasutatud kirjandus Wikipedia. http://et.wikipedia.org/wiki/IMF. Eesti Pank. Rahvusvaheline Valuutafond (RVF). http://www.eestipank.info/pub/et/majandus/IMF/ RVF.htm?objId=591714 Tänan!
*Toiduga saadud lipiididest omastab umbes 95% Struktuurne funktsioon *rakumembraanide struktuurikomponent tugevdab rakumembraani Kaitsefunktsioon *termoregulatsioon nahaalune rasvkude *mehhaaniline kaitse amortiseeriv kiht *Organite ümber moodustuv rasvkoekiht kaitseb organeid põrutuse eest Transpordifunktsioon *vere lipoproteiidid on kolesterooli, vabade rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide transportijad Lahusti Muud funktsioonid *endogeense vee potentsiaali reserv organis * küllastamata rasvhapete allikas * eelühendid bioaktiivainete sünteesiks *isolaatorid (müeliinkiht) * olulised sapi väljutajad seedeprotsessi käigus *on toidu aroomiainete kandja ja täiskõhutunde tekitaja Lipiidide ainevahetus Seedeprotsessis osalevad: *ensüümid .... Lipiidide imendumine Veeslahustavad komponendid saavad imenduda vabalt Lipiidide metabolismi meditsiiniline tähtsus *Lipiidid peavad andma 25-30% päevasest energiavajadusest.
2008. aastal langes majandus kiiresti. Kuna eelnevalt oli majanduses pikk tõus, siis langusnumbrid olid suured. Väga olulisel kohal oli transport, kaubandus, teenindusharud ja metsaga seotud valdkonnad. Majanduslanguse ajal oli valitsus sunnitud tõstma makse ja vähendama kulutusi. Selle tõttu oli eelarve puudujääk võrreldes muu Euroopaga suhteliselt väike 1,7 % SKP-st. 2009. aastal oligi keskmine palk ja kogukulud väiksemad kui 2008. aastal. Valitsuse ülejääkidest kogunenud reserv võimaldas võtta laene vähe ja seepärast võlakoorem Euroopas üks väiksemaid. 2008 2009 Keskmine brutopalk 825, 2 783, 8 Kogutulu 5957, 2 mln 5981,6 mln Kogukulu 6437, 6 mln 6259, 6 mln Eksport 8470, 1 mln 6486, 9 mln Import 10896, 4 mln 7269, 9 mln
Pensionikohustused 0 0 Muud eraldised 0 0 PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 0 0 KOHUSTUSED KOKKU 0 0 OMAKAPITAL Aktsiakapital või osakapital nominaalväärtuses 0 0 Aazhio (üle/alla nominaalväärtuse) 0 0 Annetatud kapital 0 0 Ümberhindluse reserv 0 0 Reservid 0 0 Kohustuslik reserv 0 0 Muud reservid (liikide lõikes) 0 0 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 0 Aruandeaasta kasum ( kahjum ) 0 0 Oma aktsiad ja osad ( miinus ) 0 0 KOKKU OMAKAPITAL 0 0
Nii võib öelda, et mõistlikud ja säästlikud ostud on üheks võimalikuks säästliku majandamise lahenduseks. Viiendaks lahenduseks võiks olla eelarve koostamine. Iga pere on teadlik oma väljaminekute ja sissetulekute kohta. Iga kuu alguses võiks pere koostada eelarve, kus on kirjas kõik sissetulekud ja väljaminekut. Nagu ka riik koostab oma riigi eelarve, kus on kirjas punktid, kuhu on vaja raha suunata. Alati on ka riigil mingisugune reserv, kus on raha, mida võib hädajuhtudel vaja minna. Nii võiks olla ka peredel reserv, kus on raha, mille abil pere saab soetada uue eseme vana katki läinud asemele. Kui pere paneb kõik oma ostud ja muud kulutused eelarvesse kirja on kuu lõpuks selge pilt, kas tullakse oma rahadega välja või jääb kuskilt puudu. Alati saab eelarvet ümber teha ning sellest võetakse õppust, et osta tuleb ainult
Tagavad organimsi kohanemise erinevates tingimuses Aitavad tagada organismi homöostaasi Ainevahetuse regultsioon LIPIIDID (rasv) vees ei lahustu lahustuvad orgaanilistes ainetes jaguneb: tsütoplasmaatiline kõikides kudedes varu/reservrasv ladestub organismis Bioloogiline tähtsus: esineb kõikides kudedes rakumembraani koostises energeetiline varuaine deoppsrasv termoregulatsioon endogeense vee reserv küllastumatute rasvhapete allikas Lipiidid on heterogeensed ühendid, mida iseloomustavad: vähemalt kahekompunentilised biomolekulid tähtsad toidukomponendid sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine Lipiidide ehitusüksus baasalkohol rasvhapped Inimorganismi lipiidid sisaldavad küllastunud ja küllastamata rasvhappeid. Küllastamata rasvhapped (tahked) toatemp tahked, kõrge sulamis temp., loomsed lipiidid
Raha loomise protsessiks nim kommertspankade tegevust, mille kõigus nad annavad laenudena võlja panka hoiustatud raha. Keskpanl kehtestab kommertspankadele kohustusliku reservi nõude. Kohustuslikuks reserviks on seadusega kehtestatud rahasumma, mida kommertsoangad peavad kohustuslikus korras hoidma keskpangas. Pangatomingud (31.05.10) 1. Toimingud 1. Panka hoiustatakse sularaha 100 2. Panga hoius 100 2.Toimingud 1.Arvestatakse kohustuslik reserv 10 2.sularaha jääk (100-10=90) 3.tomingud 1. antakse välja sularaha laen 90 2.Pana laenunõue 90 4.tomingud 1.välljastatud laen laekub pangaarvele 90 2.täiendav hoiusekohustus 90 5.toimingud 1.arvutatakse täiendavad reserv (90*10 =9( 2.Sularaha jääk (90-9=81) Varad kohustused 1.toimingud Pangahoius 100 Sularaha 100 Pangahoius 100 2.toimingud Sularaha 90 Reserv 10 Kokku 100 Kokku 100 3.toimingud
täitedokumentides märgitud summasid; 3 ) tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest töölepingu lõpetamisel enne selle kalendriaasta lõppu, mille arvel töötaja juba oli puhkuse saanud; 4 ) tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid.Puhkusetasu reservi arvestus Puhkusetasu reserv on aruandeaastal välja teenitud ja kuluks kantud, kuid välja maksmata puhkusetasu. Aasta jooksul tekib ettevõttel kohustus anda töötajatele puhkust (Eestis on minimaalne puhkuse kestus 28 kalendripäeva) ja maksta puhkusetasu. Majandusaasta lõpus on olukord, kus töötajatel on puhkus osaliselt või täielikult välja teenitud, kui seda kasutatakse järgmisel majandusaastal. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse aruandeperioodi kuluna, seoses millega tekib puhkusetasu reserv.
Elastsukoefitsent P-hinnatase Y-kogutoodangu hulk ( Reaalne SKP ) Kaarelastsus Deposiit , kus R-reserv ja L-Laenud Kogutulu Töötusemäär Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus Kogukulud Keskmine kogukulu AD-kogunõudlus AFC-keskmine püsikulu Keskmine püsikulu AP-keskmine produkt APC-keskmine tarbimiskalduvus Keskmine muutuvkulu APS-Keskmine säästmiskalduvus Piirkulu AR-keskmine tulu AS-kogupakkumine Piirtulu ...
suudaks välisinvesteeringute mahtu suurendada. Hetke majandussituatsioonis on oluline riigi majanduslik stabiilsus. Kui tunnetatakse, et majanduspoliitilisi otsuseid pidevalt muudetakse, siis pidurduvad ka välisinvesteeringud. Kriisi ajal ei ole hea makse muuta ega uusi kehtestada. Riik peaks tagama maksude stabiilsuse, või mõtlema osalistele maksusoodustustele. Maksukoormust võiks vähendada näiteks töötuskindlustusmäära alandamisega, kuna Töötukassa reserv on juba praegu 2,5 miljardit. Üks olulisemaid positiivseid tegureid Eestis on tulumaksu puudumine ettevõttesse investeeritud tulude pealt. Soodne maksupoliitika on kindlasti väga oluline tegur investorite huvi tekitamises. Kindlasti oleks üheks oluliseks sammuks välisinvesteeringute soodustamisel euro kasutuselevõtt Eestis. Praegu on välisinvestorite usaldusväärsus Eesti suhtes nõrk, kardeti krooni devalveerimist. Euro aga kindlustaks paremad väljavaated täiendavate investeerinute
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS M-14 Häly Rätsep TEENINDUSE SÕNASTIK Uuemõisa 2014 TEENINDUSE SÕNASTIK A Abaneerima ette tellima Abijõud Abistama Abiteenindus personal parem abipersonal Administraator Administrateerima haldama Asendaja Aktiveerima B Baar Bankett pidusöök Bistroo söögikoht Bufee Rootsi laud C Check-out väljaregistreerimine Check-in registreerimine Cappuccino espresso vahustatud piimaga Catering peoteenindus D Dateerima kuupäevastama Degustaator degusteerimisspetsialist Dekoratiiv kaunistus Dekstroos viinamarjasuhkur Delikatess maiuspala Dessert järelroog Dinee lõuna või õhtusöök E Energia Esindama Ettekandja Ette kandma Espresso F Familiaarsus käitumine Fariinsuhkur pruun suhkur G Galett küpsis Galluspähkel Garneerima kaunistama Gaseer gaseeritud Gastro...
5) Tähtajalised hoiused 8000 6)) Aktsiad 3000 Arvuta: a) Rahaagregaat M1 M1= 100000 +4000 = 104000 b) Rahaagregaat M2 M2 = M1 + 8000 = 114000 c) 10 Varade väärtus, mida ei arvestata kui rahaagregaate 3000 +5000 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 25. Riigi ainukese (monopoolse) kommertspanga bilansinäitajad on järgmised (tuhandetes kroonides) nõudehoiused DD 10000, väljaantud laenud 7000, sularaha reserv kassas 5000 ja omakapital p 2000. a) Koostage selle panga bilanss ehk näidake aktiva ja passiva poolte kirjed. Aktiva Passiva Kassareserv 5000 Nõudehoiused 10000 j Väljaantud laenud 7000 p Omakapital 2000
Ettevõtte valduses olevad (näiteks tagasiostetud) tema enda poolt eelnevalt emiteeritud aktsiad või osad Tagasiostetud aktsiate eest makstud tasu õiglane väärtus RTJ 3 Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital Muud reservid Realiseerimata tulud ja kulud, mida vastavalt RT juhenditele ei kajastata kasumiaruandes (näiteks välismaal asuvate tütarettevõtete konsolideerimisel tekkiv valuutakursi vahede reserv vastavalt juhendile RTJ 11; aruannete arvestusvaluutast esitusvaluutasse ümberarvestusel tekkivad vahed vastavalt juhendile RTJ 1; jne.). Muudel eesmärkidel (näiteks selleks, et piirata vaba omakapitali hulka) moodustatud reservid. Välismaal asuvate tütarettevõtete konsolideerimisel tekkiva valuutakursi reservi moodustamine on reguleeritud juhendis RTJ 11. Ümberarvestust arvestusvaluutast esitusvaluutasse on reguleeritud juhendis RTJ 1.
Tärklis - polümeer Koosneb tuhandest glükoosi molekulidest on tekkinud polükonsendatsioonil: nC6 H12O6 (C6 H10O5 ) n + nH 2O energia varuaine taimedel (sibulates,mugulates,teraviljades) Riis, mais, kartul eriti tärklisi rikkad sooltorus hüdrolüüsi järel laguneb glükoosiks (C6H10O5)n + nH2O --H2SO4 nC6H12O6 Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes, koosneb glükoosijääkidest Energeetiline reserv,varu Glükoosi ebapiisuvusel laguneb glükogeen glükoosiks Peamine glükoosi varude vorm loomses rakus Insuliin muudab liigse glükoosi veres (peale seedimist) glükogeeniks Tselluloos kõige levinum orgaaniline aine Maal Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill (90%), okaspuu puidus (45%) taimeraku kestade peamine koostisosa Valmistatakse riiet, plastmassi,paberit jne Imetajad ei saa tselluloosi seedida, aga paljud taimtoidulised saavad (bakterite seedetraktis abil)
Muud laenud krediidiasutustelt Kokku 20. Muud pikaajalised võlad Hankijatele tasumata võlad Võlad tütar- ja emaettevõtetele Võlad sidusettevõtetele Kokku 21. Pikaajalised eraldised Pensionikohustused Muud eraldised Kokku Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 22. Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 23. Aazio (üle/alla nimiväärtuse) 24. Annetatud kapital 25. Ümberhindluse reserv 26. Reservid Kohustuslik reservkapital Muud reservid (liikide lõikes) 27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) 29. Oma osad või aktsiad (miinus) Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus kokku Omakapital täisühingus kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku
Kinnisvarainvesteeringud Kui kinnisvarainvesteeringu arvestuses kasutatakse reaalväärtuse meetodit, aga ümberkvalifitseerimisele läheb materiaalse põhivara objekt, on tõenäoline, et ümberkvalifitseerimise päeval erineb materiaalse põhivara jääkmaksumus tema reaalväärtusest. Kui majandusüksuse poolt kasutatav põhivara objekt klassifitseeritakse ümber kinnisvarainvesteeringuks ja reaalväärtus on jääkmaksumusest kõrgem, kajastatakse vahe bilansikirjel Ümberhindluse reserv (IAS nr 40). RTJ nr. 6 nõuab vahe kajastamist Eelmiste perioodide jaotamata kasumis. Kui reaalväärtus on jääkmaksumusest madalam, kajastatakse vahe kasumiaruandes (IAS 40 ja RTJ 6) 11 Kinnisvarainvesteeringud Kui majandusüksus kasutab kinnisvarainvesteeringu arvestuses soetusmaksumuse meetodit, ei kaasne kinnisvarainvesteeringu põhivaraks või põhivara kinnisvarainvesteeringuks ümberkvalifitseerimisega
pension, toetus, kingitus, tagastamatu laen, intressitulu, dividendid jms. Sissetulekute hulka tuleb arvata ka · soodustused, mida tööandja teeb (telefoni, sõiduauto vm. kasutamine, spordisaal jne). Neid nimetatakse mitterahaliseks Väljaminekud Väljaminekud saab liigitada: Püsi ehk kohustuslikud väljaminekud Muutuvad ehk tingimuslikud väljaminekud Ootamatud väljaminekud, mille jaoks peab olema kogutud reserv I S Ü P Kuidas jaguneb raha kodus? S S S PÜSIKULUD, E KODUKULUD e. üür, küte, elekter, T vesi, laenukohustus U L SISSETULEK e. E töötasu, toetus, K e kingitused, laenud ö MUUTUVKULUD
aastal, selle säilitamiseks on rajatud riiklik arheoloogia muuseum. Aquileia oli suurim ja rikkaim linn varajases Rooma impeeriumis. Linna patriarhikirik mängis keskajal suurt rolli ristiusu levitamisel Kesk- Euroopasse. Friuli-Venezia Giulias asuva Aquileia, algse Rooma keisririigi ühe suurema ja jõukama linna, hävitas Attila 5. sajandi keskel. Suurem osa sellest lebab ikka veel välja kaevamata põldude all, olles nõnda suurim seda laadi arheoloogiline reserv. Senistel väljakaevamistel on leitud osa foorumist ja sealne rooma basiilika, vabariiklaste macellum, ühed termid ning kaks luksuslikku elukompleksi. Hukkunud linna müüride taga on avastatud kalmistu koos mitme mõjuka hauakiviga, amfiteater ja tsirkus, tolle Rooma linna kõige mõjukamad jäänukid on sadamarajatised, piki jõekallast ridamisi kulgenud laod ja kaid. Aquileia patriarhikiriku domineeriv tunnusjoon on basiilika. Algse kiriku tegid hunnid 452
Kaitsevägi Kaitseliit Maaväg Mereväg Õhuväg Eriorganisatsioon i i i Malevad id Kaitseväe peamised ülesanded Osutada relvastatud vastupanu agressorile, teavitada maailma puhkenud sõjast. Abistada tsiviilelanikke kriisioludes loodusõnnetuste, ökokatastroofide, epiteemiate korral. Õpetada sõjaliselt välja kaitsevägi ja selle reserv. Osaleda rahvusvahelises sõjalises koostöös. Maavägi Maavägi on kaitseväe peamine väeliik Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral. Maaväe ülem: kolonel Indrek Sirel Merevägi
Konventeeritavad võlakohustused Pangalaenud Muud laenud krediidiasutustelt Kokku · Muud pikaajalised võlad Hankijatele tasumata võlad Võlad tütar- ja emaettevõttele Võlad sidusettevõtetele Kokku · Pikaajalised eraldised Pensionikohustused Muud eraldised Kokku · Pikaajalised kohustused kokku · Kohustused kokku OMAKAPITAL AKTSIASELTSIS VÕI OSAÜHINGUS · Aktsiakapital või osakapital nominaalväärtuses · Aazio · Annetatud kapital · Ümberhindluse reserv · Reservid 12 Kohustuslik reservkapital Muud reservid · Eelmiste perioodide jaotamata kasum · Aruandeaasta kasum (kahjum) · Tresooraktsiad · Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus kokku · Passiva kokku Omakapital täisühingus · Osanike omakapital aruandeaasta alguses · Ümberhindluse reserv · Jooksval aastal osanikele väljamaksed/ osanike sissemaksed · Aruandeaasta kasum/kahjum
Lipiidid K. Port Spordibiokeemia loengumaterjal 2015 · Mittepolaarsed (s.t. hüdrofoobsed) ühendid mis lahustuvad mittepolaarsetes (s.t. mitte vees vaid n. etanoolis) lahustites · Siia koonduvad suhteliselt erineva struktuuriga molekulide rühmad: Neutraalsed rasvad (glütserool + rasvhapped) Steroidid Vahad Rasvades lahustuvad vitamiinid (A, D, K) · Rasvhapped Küllastunud ja küllastumatud · Asendamatud (essentsiaalsed) ja asendatavad toitained · "tervislikud" rashvhapped · Ioodi arv · Loomsed ja taimsed rasvad · Reserv- ja protoplasmaatilised lipiidid Neutraalsed rasvad · Glütserool esterifitseeritakse rasvhappega Ester moodustub kui hüdroksüül CH2OH (-OH) reageerib karboksüül-happega (-COOH) · Tekivad C1,C2,C3 Glütserolipiiidid H C OH Homoglütserolipiid...
iga kord Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga konkreetne majandusprogramm, kus formuleeriti programmiperioodi põhieesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud vahendid. IMF-iga sõlmitud laenulepingutega kaasnenud valitsuse ja Eesti Panga majandusprogrammides on kõige konkreetsemalt olnud formuleeritud taasiseseisvunud Eesti majanduspoliitilised suunad ja vahendid seatavate eesmärkide saavutamiseks. Eesti reserv moodustab kogureservidest 0,03%, reserv lubab meile 902 häält (kokku hääli 2,142,564), häälte osa kogu häältest 0,04% Nõuded RVF-iga ühinevale riigile Rahvusvahelise valuutafondiga ühinedes kohustuvad riigid mitte ette võtma rahvusvahelist valuutasüsteemi destabiliseerivaid samme. Selleks tuleb neil kogu aeg anda teistele riikidele teada oma valuutakursi määramisest, ning minimeerida piiranguid, mis takistavad rahvusvaluuta vahetamist. Lisaks peavad nad ajama sellist
VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL. PRIMAARSTRUKTUUR. 1. Üldine iseloomustus molekulide suurus, makrostruktuur, mono- ja oligomeerse valgu mõiste. Molekulide suurus- Valkude suurused on väga varieeruvad. Näiteks insuliini kahes ahaelas kokku on 51 jääki aga glutaminsüntetaasis 468. Molekulmass 5733Da 60000Da. Valkude polüpeptiidide ahelate pikkus on tavaliselt 100-2000 aminohappe jääki kuid on ka väga suuri erandeid näiteks: inimese südame lihase valgus 26926 aminohappe jääki. Makrostruktuur- Monomeerse valgu mõiste- On valgud mis koosnevad ühest polüpeptiid ahelast. Oligomeerse valgu mõiste- On valgud mis koosnevad rohkem kui ühest polüpeptiid ahelast. 2. Valkude arhitektuur - konfiguratsiooni ja konformatsiooni mõisted, kolme(nelja) struktuuritaseme iseloomustus ja kirjeldus. Primaarstruktuuri mõiste ja ise-loomustus. Konfiguratsioon- On valgu struktuuri muutumine lõhkudes olemasolevad kovalentsed sidemed ja luua nendest ...
laenude järele ja a. sularahakogusest. b. ülemääraste reservide kogusest. c. kulla- ja hõbedavarudest. d. Keskpanga poolt emiteeritud rahatähtede hulgast. 2 Junior Achievementi Arengufond _d__ 13. Tiina Tarvas sai maavalitsusest oma töö eest 1000 krooni. Ta hoiustas selle summa kommertspangas. Nõutav reserv oli sel ajal 20 %. Missugune oli maksimaalne rahasumma, mida oli võimalik luua Tiina hoiusest selle liikumisel läbi pangandussüsteemi? a. 200 EEK b. 800 EEK c. 2000 EEK d. 5000 EEK __d_ 14. Rahaasutused a. võtavad vastu ja säilitavad ainult äriettevõtete hoiuseid. b. võtavad vastu ja säilitavad hoiused ainult hoiuarvete vormis. c. peavad laenudelt teenitud intressi ebaoluliseks tuluallikaks. d. Võtavad vastu hoiuseid ja annavad laene.
Kassa: 100 Hoius: 100 7 Keskpank on kommertspankadele kehtestatud kohustusliku normatiivi 10%. See hulk rahast/hoiustest, mis tuleb reaalselt panna keskpanga reservi. Ehk see tuleb võtta raha ringlusest välja, see on piltlikult külmutatud. Ehk siis: V K Kassa: 100 Hoius: 100 Kassa: 90 Hoius: 100 Kohustuslik reserv: 10 Edasi on panga huvi raha välja laenata, et intressi teenida. Oletame, et pank laenab nüüd kogu selle raha välja. Laenab ehitajale, kes ostab ehitusmaterjali. Selgub, et ka sellel ehituskauplusel on samuti konto meie pangas. V K Kassa: 100 Hoius: 100 Kassa: 90 Hoius: 100 Kohustuslik reserv: 10 ___________________________________ KR: 10 Hoius: 100 Laen: 90
Primitiivseim moodus laenuringist väljumiseks on raha kogumine. Natukene väiksem tarbimine ei muuda pere elukvaliteedis oluliselt midagi. Pankurite klassikaliseks soovituseks on, et iga kuu peaks suutma säästa kümnendiku sissetulekutest. Lihtne näide raha kõrvalepanekust on järgmine: inimene maksab iga kuu arveid, alati võiks esimese arve ehk kümnendiku oma laekunud rahasummast maksta iseendale ja seejärel kanda teised kohustused. Isik peab ise piiranguid seadma. Tekib reserv, mis osutub vajalikuks näiteks töökoha kaotamisel. Inimene ei peagi meeleheitlikult minema laenu võtma, vaid suudab elada mõnda aega tagavaradest. Siis kui rahaline puhver on olemas, tuleb langetada otsus, kas säästud investeerida või maksta tagasi eluasemelaenu ja liisingut. Kui persoon ei ole valmis teenima senisest kõrgemaid intresse, siis võib laenu tagasi maksta. Olen kindel, et iseenesestmõistetavalt ei kao pidevalt laenamise ringis olevad inimesed kuhugi
nõrgestamiseks. McKinley , Roosevelt, Taft, Wilson. Theodore Roosevelt: ·võitlus trustidega ·looduskaitse ·rajati rahvuspargid ·veeressursside kontroll ·veterinaar kontroll William Taft: ·viis Vab. Partei lõhenemisele Woodrow Wilson: ·trustide vastane seadus:1.keelati aktsiate kokkuost2.direktorite vastastikune vahetamine3.keelati määrata erinevatele ostjatele erinev hind4.rajati pankade pangad ehk reserv pangad SAKSAMAA: Euroopa mandri esimene tööstumaa. 19 sajandi lõpuks oli saksamaa tõusnud maailma juhtivate tööstusmaade hulka. Põhikonkurent oli Inglismaa. Suuremad firmad: A.Kruppi ja A.Thysseni omad metallurgias, AEG elektroonikas. BBB ( Berliin , Bosporus , Bagadad ) raudtee. Majandusvallutus. Maksupoliitika - tõsteti makse, toiduained ja kaubad. Vähemusrahvaste rõhumine teravad suhted vähemusravhastega , eriti Poolaga. Bernhard v Bülow. PRANTSUSMAA:
kuluhüvitis, pension, toetus, kingitus, tagastamatu laen, intressitulu, dividendid jms. • Sissetulekute hulka tuleb arvata ka soodustused, mida tööandja teeb (telefoni, sõiduauto vm. kasutamine, spordisaal jne). Neid nimetatakse Väljaminekud Väljaminekud saab liigitada: Püsi ehk kohustuslikud väljaminekud Muutuvad ehk tingimuslikud väljaminekud Ootamatud väljaminekud, mille jaoks peab olema kogutud reserv U U T U P Kuidas jaguneb raha kodus? V Ü S K S U I S L K S U U PÜSIKULUD, E D L KODUKULUD e. üür, küte, T U elekter, vesi, laenukohustus U D L SISSETULEK e. , E töötasu, K toetus,
Esineb ka jalgade kahvatust ja külmatunnet jalgades. Suitsetamine, suhkrutõbi, kõrge fibrinogeenitase (vere hüübimist soodustav valk) vereplasmas ning hüperhomotsüsteineemia (väävlit sisaldav aminohape) suurendavad klaudikatsiooni esinemist. Uurimine: - Klaudikatsioonivalu ja erektsiooninõrkus, valu lokalisatsioon annab infot ka arteri sulguskohast. Mida kauem valu kestab seisma jäämisel, seda suuremal määral on ületatud vereringe reserv. - Pulsi palpeerimine- labajala pulsside palpatsioon (a. dorsalis pedis ja a.tibialis posterior) - Doppler – ultraheliuuring - Käimistest - Angiograafia Ravi: Suitsetamisest loobumine, Kõndimisharjutused, Medikamentoosne ravi (kolesteroolitaseme normaliseerimine, dieet, atsetüülsalitsüülhape (nt Hjertemagnyl), pentoksifülliin (nt Trental) Intravasaalne või kirurgiline ravi (alates IIb staadiumist)
mm* maksimaalse võimaliku väärtuse. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 17 Tegelik rahakordaja Madalam kui mm* kahel põhjusel Esiteks hoiavad pangad sageli oma käes mõningast täiendavat reservi. See tähendab, et antakse vähem laenu ja teenitakse vähem tulu. Teiseks on sularaha väljavõtmine. Kui kliendid võtavad oma arvelt sularaha, siis reserv väheneb ja ka laenu andmise võimalus väheneb. Tegelik rahakordaja ehk raha multiplikaator mm arvutatakse: mm = ( 1 + Cr) / ( Cr + Rr + Xr), k kus Cr - sularaha l h osatähtsus; täht Rr - kohustusliku reservi määr; Xr - täiendava reservi määr. Tulemus. Raha multiplikaatori väärtus väheneb, kui murru nimetajas olevatest määradest kas või üks suureneb. Rahanduspoliitika püüab
3) kõrge tööhõive 4) maksebilansi tasakaal jt ülesanded. Kuna ülaltoodud eesmärgid pole korraga saavutatavad, siis rõhutatakse eesmärgina ühte neist. Rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank raha pakkumist, mis avaldab mõju intressimääradele ja valuutakurssidele. Keskpanga vahendid rahapoliitika mõjutamiseks · pankade kohustuslikud reservid keskpangas · laenu ja hoiuse püsivõimalused · avaturuoperatsioonid KOHUSTUSLIK RESERV JA TEMA FUNKTSIOONID!!! Kohustuslik reserv on pankade kohustus hoida keskpangas teatud osa oma klientidelt vastu võetud hoiustest. Eestis on kohustuslik reserv 13% igast sajast kroonist, mis on panka hoiustatud või mille pank on oma klientidelt muul viisil kaasanud. Rahvusvahelises võrdluses väga range nõue. Kohustusliku reservi loomisega püüab keskpank pankade poolt väljalaenatava raha hulka kontrollida. Kohustusliku reservi määra ja raha pakkumise vahel on pöördvõrdeline seos:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
