Islam Ka islam on monoteistlik religion, nii nagu on Judaism ja kristlus, mis on rajatud usule Ainujumalasse. See tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhamaadile. Selle usundi pooldajaid kutsutakse moslemiteks. Moslemid kasutavad oma Jumala, maailma ja kõige elava Looja poole pöördumisel sõna Allah, mis tähendab araabia keeles Jumal. Allah on moslemitele kogu universumi isand. Islam on järgijate arvult teisel kohal kristluse järel. Inimesi, kes usuvad islami tõekspidamistesse ja järgivad islami rituaale kutsutakse moslemiteks. Maailma 6-miljardilisest elanikkonnast moodustavad moslemid suure osa: nende ligikaudne arv on 850. miljonist 1. miljardini. Muhammad oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja ning ka valitseja ning kohtunik oma rahva seas. Ta oli mees kes elas Jumala teenistuses alandlikku elu ning ...
·Araabia riik tekkis 630.a. kui Muhames pöördus oma armeega tagasi Mekasse. ·Islam tekkis 630.a. ja tema rajajaks oli Muhamed, kes hakkas VII sajandil kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujamalana. Islami püharaamatuks sai Koraan. ·Koraan on islami püharaamat. Kõik, mis on Koraanis on ülimtõde. Koraani olulisem sõnum on Allahikõikvüimsus ja armulikus. Islami maade lähtutakse oma elus igapäevaselt Koraanist. Islami viis tugisammast on: usutunnistus, palvetamine, almus, paastumine ja palverännaks Mekasse, ·Islami seadus lähtub Koraanist. Seadus ehk sariaat hõlmab kõike, mida Allah inimeselt nõuab. ·Islami kultuur on sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist. Islamimaade talletati ja arendati edasi antiikkultuuripärandit. · Islami haridus põhines Koraanil ja nii tekkisid moseede juurde kõrgemad koolid. Koolides
suurast Islami viis tugisammast: 1),,Ei ole teist Jumalat peale Allahi ja Muhamed on Allahi saadik" 2)Palvused 5 korda päevas kindal kellaajal suunaga Meka ning sealse Kaaba templi poole 3)Almuste andmine, suurus on aastas 2,5 % varast 4)Paastumine ramadaanikuu ajal 5)Palverännak Mekasse vähemalt kord elus Sunniidid ja siiidid: Sunniidid tunnistavad 4 esimest kaliifi ja nende järeltulijaid ja nad lähtuvad Koraanist ja sunnast ; Siiidid arvavad, et kaliifi tiitel kuulub Muhamedi onupojale ja väimehele Alile ning tema järglastele ja et imaamid peaksid samuti olema Ali järglased Islami seadus: ehk sariaat, lähtub Koraanist, kuid arendab seal ettekirjutatut edasi, pöörab suur tähelepanu perekonnale ja naiste olukorrale, hõlmab kõike mida Allah inimestel nõuab
KUUL. PALVERÄNDURID KÄIVAD SEITSE KORDA ÜMBER KAABA, KÜLASTAVAD ARAFATI MÄGE, KUS PROHVET MUHAMED PIDAS OMA VIIMASE JUTLUSE, JA TEOSTAVAD MUID RITUAALE. PALVERÄNNAKULE MINNAKSE TÄISKASVANUNA, KUID AINULT SIIS, KUI SELLEKS EI PEA VÕLGU VÕTMA NING KAHJUSTAMA OMA PEREKONNA TOIMETULEKUT. MOSLEM SEE, KES ON LAUSUNUD USUTUNNISTUSE, SOORITAB VIIS KORDA PÄEVAS MEKA SUUNAS PALVUST, ANNAB ALMUSEID , PEAB 9. KUUL E. RAMADAANIL PAASTU NING SOORITAB PALVERÄNNAKU MEKASSE. MOSLEM JUHINDUB NII KORAANIST, SARIAADIST KUI SUNNAST. MIKS VÕIB VÄITA, ET KORAAN OMA MOSLEMITELE MITTE AINULT RELIGIOOSSELT, VAID KA JURIIDILISELT ÜLIMUSLIK TEOS? RELIGIOONI ALUSEKS VÕTTES KIRJAPANDUD ETTEKIRJUTUSED KORAANIS ON TRADITSIOONILISE ISLAMI SEADUSE ALUSEKS KORAANIS KIRJAPANDU ON ÜLIM TÕDE, SEEGA ON SELLEST LÄHTUV SAMUTI ÜLIM. SARIAAT E. ISLAMI SEADUS HÕLMAB KÕIKE, MIDA ALLAH INIMESTELT NÕUAB VAIMULIK JA ILMALIK VALDKOND POLE ISLAMIS TEINETEISEST ERALDATUD.
Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis peab olema pühakoda või võib ka piirduda palvevaibaga. Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes, mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Palvetamiskohad Mosee on islami pühakoda Kuppelkatused Tornminaretid Pole pilte ega skulptuure Kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist Palvetatakse põrandal palvemattidel Enne moseesse sisenemist tuleb jalanõud ära võtta Sümbol Moslemid ütlevad, et islam juhib inimeste elu samamoodi nagu täht ja kuu on teetähiseks kõrberänduritele. Tavad Enne mosesse sisenemist tuleb jalanõud ära võtta Naised peavad katma oma keha terves ulatuses Kõik moslemid peavad paastuma
Võimule valitakse moslemite pooltKaliif kas nad olid Muhammedi lähikondlased või hõimkondlased. Islami usu viis tugisammast Usutunnistus Palvust Alamus Paast Palverännak Mekase Koraan Olulisem sõnum seisab Allahi kõikvõimsuses ja armulikuses. Koraan on araablaste arvates ülim tõde. Moslemite vallutused VII saj Süüria Palestiina Mesopataamia Pärsia Egiptuse Liibua Hispaania Islami seadus Islami seadu-sariaat-lähtub koraanist. Sariaat hõlmab kõike ,mida Allah nõuab inimeselt nõuab. Islami vaimulikud oon läbi ajaloo esinenud õigusmõistjate ja poliitiliste juhtidena. Sariaat pöörab ka suurt tähelepanu ka perekonnale ja naiste olukorrale. Sariaati mitte järgimisel võivad olla jõhkrad karistused. Materjal www.vikipedia.ee Inimen,ühiskond,kultuur Iiosa Õpilase ajaloo entsüklopeedia.
● Palvuse ajal ei kanta jalatseid. ● Naistel peavad palvuse ajal olema juuksed kaetud. Palvekohad ● Mošee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas ● Tihti on mošeel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett ● Enamasti on tornid valgustatud roheliste tuledega ● Mošees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. ● Mošeesse peab sisenema paljajalu Palveesemed Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas: ● Tigiya - meessoost moslemite heegeldatud peakate. ● A'baia - mosleminaiste riietusese. ● Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. ● Levik ● Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas ●
Palverändurid käivad seitse korda ümber Kaaba, külastavad Arafati mäge, kus prohvet Muhamed pidas oma viimase jutluse, ja teostavad muid rituaale. Palverännakule minnakse täiskasvanuna, kuid ainult siis, kui selleks ei pea võlgu võtma ning kahjustama oma perekonna toimetulekut. Moslem see, kes on lausunud usutunnistuse, sooritab viis korda päevas Meka suunas palvust, annab almuseid, peab 9. kuul e. ramadaanil paastu ning sooritab palverännaku Mekasse. Moslem juhindub nii koraanist, sariaadist kui sunnast. Miks võib väita, et koraan oma moslemitele mitte ainult religioosselt, vaid ka juriidiliselt ülimuslik teos? religiooni aluseks võttes kirjapandud ettekirjutused koraanis on traditsioonilise islami seaduse aluseks koraanis kirjapandu on ülim tõde, seega on sellest lähtuv samuti ülim. Sariaat e. islami seadus hõlmab kõike, mida Allah inimestelt nõuab vaimulik ja ilmalik valdkond pole islamis teineteisest eraldatud.
Kümnis- maa tähtsamaid makse , mis moodustas algselt ühe kümnendiku saagist Kirikuisa- kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloog. Sakramendid- on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Paavstiriik e. Kirikuriik- Moodustati 756. a sellistel maael, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 5) Araablased ja Islam Mosee- Islami pühakoda Sariaat- Koraanist lähtuv islami seadus Koraan- Islami püha raamat Medres- Moseede juures tegutsev islami kõrgem kool Minarett- Mosee juurde kuuluv kõrge torn, mille tipust vaimulik rahvast palvusele kutsub Sunna- Koraani täiendav ja selgitav püha pärimus, mis lähtub prohveti ütlustest
Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem. Mosee Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Mosees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Eelnevalt tuleb nägu ja käed pesta puhta voolava veega, või kui seda pole, siis liivaga. Islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) Palvus (Þalh ehk salat) Annetamine (Zakh ehk zakat) Paast (Þawm ehk saum)
Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Palvekohad Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Mosees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett. Vaimulikud Palveesemed Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas: · Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate. · A'baia - moslemimeeste riietusese. · Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. Islami pühad
Räägitakse, et 23 aasta jooksul olevat Muhamed saanud ilmutusi, mida tema kirjaoskajad järgijad üles märkisid. Esimesed 86 ilmutust sai ta Mekas need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Selle kohta, kui palju jõuti Koraanist kirja panna juba muhamedi elu ajal, täpsed andmed puuduvad. Vastavalt suulisele pärimusele ja varasematele kirjapanekutele koostati Koraani ametlik väljaanne seitsmenda aastasaja keskpaiku. Muhameedlaste jaoks on Koraan täpne koopia taevasest originaalist, mis Muhamedile anti. See on ehtne vaid pühas keeles, araabia keeles. Koraani on siiski ka teistesse keeltesse tõlgitud. Koraan koosneb 114 peatükist ehk suurast, mis on järjestatud pikkuse järgi. Erandiks
Mõnes piirkonnas on naistel rohkem õigusi, teistes vähem. Mõlemalt sugupoolelt eeldatakse, et nad riietuksid avalikus kohas end tagasihoidlikult või olles koos vastassugupoole esindajaga, kes ei kuulu perekonda. Naiste puhul on mõeldud nt. burkad või lihtsalt tagasihoidlik riietus. Koraan samas ei täpsusta, kuidas peaksid naised riietuma. i) mis on vahet sunniitidel ja siiitidel? Sunniitlik islam Siiitlik islam Lähtub Koraanist ja sunnast. Tähtustab Muhamedi väimehe Ali Hilisemaid ilmutusi nad jumalikeks rolli ja keskendub tema järeltulijate ei tunnista. õpetustele. Traditsiooni/pärimuse järgijad. Iraanis siiitlus riigiusundiks. Kindlad arusaamad metafüüsika ja Kõigist muslimitest on siiite u 15%. eetika kohta. Moodustavad muslimitest valdava
truudust vanduma. Inimene on Allahi loominguna olemuselt hea, aga saatan ahvatleb inimest halvale. Viimasel kohtupäeval loodus hävib. Lisaks sisaldab Koraan hulga praktilisi ettekirjutisi perekonna, suhete, pärimusõiguse, kuritegude ja karistuse ja muu kohta. On keelatud ka veini joomine.. Koraani tähtsus moslemitele on tohutu, nii mõnigi teab seda peast. Islami 5 tugisammast on: Usutunnistus, palvus, almus,paast ja palverännak Mekasse. Islami seadus e. sariaat lähtub Koraanist. Sariaadi järgi võib mees võtta endale kuni neli seaduslikku naist, kuid sellele võivad lisanduda ka ebaseaduslikud liignaised. Mees peab suutma neid üleval pidada ja peab neid kohtlema võrdselt. Abielurikkujaid karistatakse piitsahoopidega või visatakse kividega surnuks. Naisel on pärimisõigus. Sunna on islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlusest, mida Koraan ei sisalda ja mis täpsustavad ja selgitavad Koraani kuulutuse mõtet.
poolt. Koraani loetakse istudes, kummardununa ja rühmiliselt. Koraani ei loeta suvalisel ajal ja suvalises kohas. Eestikeelne tõlge ilmus välja 2007. aasta detsembris kirjanduselt Avita. 2012 valmis Afganistaanis maailma suurim Koraan mida valmistati 5 aastat. Palvetamine Moslemid palvetavad Moees. Moee on moslemite pühakoda kus nad käivad palvetamas ja jutlustusi kuulamas. Moees ei tohi olla pilte ega muid kaunistusi ainult võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Moeesse peab sisenenema paljajalu. Moslemid palvetavad 5 korda päevas Meka poole. Selleks on seatud kindlad kellaajad. Võib ka palvetada väljaspool antud aega kuid usutakse, et kui palvetada kindlal ajal siis palved täituvad suurema tõenäosusega. Palvetatakse koidikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja hilisõhtul. See võtab aega ainult mõned minutid. Enne palvetamist tuleb pesta nägu ja käsi voolava veega või liivaga. Naistel peavad olema palvuse ajaks juuksed
loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett , kust moslemeid palvetama kutsutakse(Enamasti on tornid valgustatud roheliste tuledega). Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Moseesse peab sisenema paljajalu.Mosees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna- Ameerikas
Nagu ka viis sammast ütleb, peavad moslemid 5 korda päevas Allah’I poole palvetama Seda tehakse sageli mošees, kuid võib teha ka seal, kus ollakse. Tähtis on see, et enda ümber oleks kõik puhas ja sellepärast ongi kõigil oma vaip, et palvetamise ajal oleks puhas. . Palvetamine Allah’i poole Islami ehituskunst O Kõige tähtsamad ehitised on mošeed. O Mošee juurde kuuluvad ka kõrged tornid ehk minaretid. O Mošeesid kaunistati sammaste, kuplite, tekstidega koraanist, geomeetrilistekujunditega ja mošeed oli sageli marmorist. Mošee Islami teadus, meditsiin ja kirjandus O Araablastel olid head kaardid, head saavutused täheteaduses ja võtsid kasutusele kümnendsüsteemi. O Meditsiin oli kõrgelt arenenud, tehti keerulisi operatsioone leiutati tuimestus. O Islami vastuvõtmisega kaasnes suur kirjakultuuri areng. Kasutatud allikad O http://www.telegram.ee/maavaline/saturni-kultus-da vid-ickei-ja-jordan-maxwelli-tolgenduses#
Islami viis sammast: 1. Usutunnistus 2. Palvus 3. Annetamine 4. Paast 5. Palverännak ehk hadz ( moslemite üks elueesmärkidest on ka korra käia palverännakul Mekas) Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Enne peab pesema nägu ja käsi puhta voolava vee või liivaga. Mosee on islami pühakoda, kus moslemid palvetavad ja kuulavad jutlusi. Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; võivad olla mustrid või väljakirjutised Koraanist. Islamiseaduse järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha: Üks, mis märgistab paastukuu Ramadani lõppu. Ja teine, mis märgistab püha palverännaku hadzi lõppu. Levik. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesia, Pakistan ja Bangladesh. Islami sektid: 90% on sunna sekti kuuluvad sunniidid, 10% siia sekti kuuluvad siidid.
Ramadaani kuul (saum; Päeval ei tohi süüa, juua, suitsetada, seksida. Öö algab, kui ei saa eristada musta ja valget. See on liikuv kuu) ning palverännak Mekasse (hadz; jalgsi). Islamis ei ole vaimulikkonda kui Jumala ja inimeste vahendajaid. On valitavad koguduse vanemad. Muhamed sündis a. 570, elas umbes 90. aastaseks. Kuni 40 eluaastani oli kaupmees rikka naisega. Teekonnal Mekasse ilmutas talle peaingel Gabriel, teatades, et mehest saab Allahi saadik. Koraanist on suur osa tema värsistatud. Kunsti iseloomustab vaen ebajumalate vastu (pilte ning kujusid jumalatest ei tohi luua isegi mõttes). Araabia mehel võib olla 4 naist, keda ta peab võrdselt kohtlema ja kelle varale tal õigust pole. Loor kaitseb naist teise naise pilgu eest. Naisest lahutamiseks tuleb lahutus kõva häälega avalikus kohas kolm korda maha kuulutada. Umma on kõige laiemas mõistes islamiusuliste kogukond ja kitsamas mõistes tähendab mistahes selgepiirilist kogukonda
Just see tõestab, et moslemid ei ole mitte halvad, vaid lähtuvad jumala sõnast, et pääseda paradiisi. Paastuga kokku kuulub ka oma vara annetamine ning vaeste abistamine. Moslemite kohta võiks öelda, et nad on lõige tugevamad ja kindlamad usklikud teiste religiooni pooldajatega võrreldes. Moslemite pühakirjad on keerulised, nende kombed on keerulised, kuid kinni peavad nad neist siiski. Moslemite üks arusaamu on, et õnne ja sisemise rahu on võimalik leida vaid koraanist kinni pidades ning jumalale alludes. On kindlaks tehtud, et moslemitest inimesed, kes naudivad raha eest võimaldatavaid hüvesid, sooritatavad enesetapu, sest on elanud valesti ning seetõttu peavad oma tegude põhjustest jumalale aru andma. Kui inimesel puudub elus eesmärk, on tema elu tühine. Puudub justkui tee, mida mööda käia. Moslemite aga üks viiest tugisambast ütleb, et terve inimene peaks kordi elus köima ära Mekas.
Palvus peab toimuma puhtas kohas (pühakojas või vaibal) Palvuse ajal ei anta jalatseid. Naistel peavad olema juuksed kaetud palvuse ajal. Palvekohad : Mošee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on mošeel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mošees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Mošeesse peab sisenema paljajalu. Mošees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mošee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett. Palveesemed : Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas: Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate. A'baia - moslemimeeste riietusese. Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. Islami Pühad :
vallutas ka 1030. Aastal Tartu, ,,Vene Õiguse" koostaja · Basileios II?bütsansti keiser, tema valitsusajal vallutati Bulgaaria riik ja Bütsants oli võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas. Mõisted · Kaliif?valitseja araabia riigis(valitsejatiitel) · Kalifaat?araabia riik sellisel perioodil kui valitsejaks oli kaliif · Sunna?moslemite püha raamat nagu koraangi , juhindutakse seal kirjas olevast · Sariaat?islami seadus, lähtub koraanist, hõlmab kõike, mida Allah inimeselt nõuab, suur tähelepanu ka perekonnale ja naise olukorrale · Koraan?araablaste püha raamat islami usu kohta · Dzihaad?püüdlikkus, mida hakati mõistma eeskätt püha sõjana islami eest ja muu- usuliste vastu · Mosee?islamisusuliste palvetamise ja püha paik · Medres?kõrgemad koolid araabia riigis · Basileus? bütsantsi riigipea tiitel · Konstantinoopoli patriarh?bütsansti riigi kõrgeim kirikutegelane
Populaarseks sai sufism eelkõige siis, kui Sufi-Al-Muhasabi 857. aastal rajas Safavidi aladel vastava kooli. Sufistidel oli küllalt järgijaid ja on tänapäevanigi sellesse uskujaid. Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Mosees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemiseks vett. Minu arvates on tõesti islami usk üha elavdunud. Ka Eesti tänavatel näeb juba ringi liikumas moslemeid, mis on tegelikult üsna uus nähtus meil siin Eestis. Soomes ja mujal Euroopas on see väga tavaline juba, et moslemeid on palju. Mina usun, et ühel päeval tuleb ka see aeg, kus
6. Millal, kus ja kelle poolt peatati araablaste edasitung Euroopas? (vt õpik lk 76) 732.aastal Poitiers'lahingus Karl Martell'i, Frangi riigi kuninga poolt. § 8. ISLAM. USK JA KULTUUR 2. Seleta sisu: 1) Sunna islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlustest, mida Koraan ei sisalda. Nad täpsustavad ja selgitavad Koraani kuulutuse mõtet. 2) Sariaat islami seadus, mis lähtub Koraanist, kuid arendab seal öeldut vastavalt praktilise elu vajadustele ja islami traditsioonidele. 3) Medrese kõrgem kool 4) Mosee pühakoda; koht, kus palvetatakse 5) Minaret mosee juurde kuuluv torn, kust vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele 6) Imaam islami kogukonna juht 7) Islami kultuur sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist, neid kõiki ühendas islam ja araabia keel 3
liige Patriarhaalne ühiskond- mehevõim Allah- (Ainu)jumal Koraan- Islami püha raamat, ülim tõde Prohvetid (islamis) Allahi sõnumi edastajad Kaliif Prohveti surma järel valitud asemikud; moslemite valitseja ja usujuht Dzihaad- sõda islami eest muude uskude vastu Vesiir- kõrgeim riigiametnik, korraldas praktilsi riigiasju Emiir- riigi eripiirkondade valitsejad, kes valiti araabia ülikute seast Sariaat lähtub Koraanist, hõlmab kõike mida Allah inimeselt nõuab Sunna- prohveti ütlused, mida Koraan ei sisalda ja mis täpsustavad ning selgitavad Koraani kuulutuse mõtet. Siidid ja sunniidid sunniidid on sunnast juhinduvad; siidid usuvad Muhamedi ja Ali järeltulijasse. Mosee islami pühakoda Medrese- kõrgemad koolid Minarett torn, mis kuulub mosee juurde
seksuaalsuhetest. Ramadaan lõpeb paastu lõpu pidustusega, mil peetakse kogudusepalveid ning vahetatakse kingitusi. Neljas tugisammas on heategevus, mida mõned praktiseerivad ka ramadaani lõpu pidustustel. Viiendaks tugisambaks on palverännak Mekasse islami kalendri 12. kuul, mille kõik moslemid peavad sooritama vähemalt korra elus. Pärast Muhammadi surma kehtestas moslemite kogukond valitsuse ja seadused, juhindudes Koraanist ning sunnast, saadiku sõnalistest ja käitumuslikest ilmutuse tõlgendustest. Seadused koostasid teoloogid. Sufid on moslemid, kes otsivad vahetut ja isiklikku Jumala tunnetamist. Mõned neist läksid nii kaugele, et neid süüdistati arvamises, et hing ja Jumal on üks. Seetõttu on arvatud, et sufismi ja islami seadust järgiva elukorralduse vahel on vastuolu. Tegelikult vastuolu puudub, kuna sufid rõhutavad nii islami elukorralduse järgimist kui ka hinge ja Jumala vahelise
Lisaks teema valikul lähtus autor eelkõige huvist naiste õiguste vastu erinevates ühiskondades. Olles eelneval aastal teinud referaadi Rooma õiguse eestkostest naise üle ehk tutela mulierum’ist, tekkis huvi uurida ka Koraanis käsitletud naise positsiooni. Tihti tänapäeva läähenemaailmas peetakse islamit naiste ahistatuse ja allasurutuse sümboliks per excellence, seega soovis uurida, kas see vastab tõele. Töö on jaotatud neljaks peatükiks. Esimeses osas annab autor ülevaate Koraanist ning teises osas uurib, kuidas on Koraanis käsitletud perekonda. Kolmandas peatükis keskendub autor mosleminaise õiguslikule staatusele Koraanis ning neljandas peatükis annab ülevaate mosleminaise õiguslikust staatusest tänapäeval. Tegemist on ajaloouurimusega, kus andmed ning vastused uurimisprobleemidele tuli leida olemasolevate allikate teadusliku analüüsimise põhjal, seetõttu on meetodid vastavalt allikaanalüüsil põhinevad
Kaliif moslemite valitseja ja usujuhi tiitel; prohvet Muhamedi asemik. Dzihaad püha sõda islami eest ja muu-usuliste vastu. Maailm jaguneb kaheks: islami koda ja sõja koda. Vesiir Kaliifi poolt ametisse määratud kõrgeim riigiametnik, kes korraldas riigiasju. Emiir araabia ülikute seast valitud riigi eri piirkondi valitsevad asevalitsejad. Sariaat - ehk saria on islamiseaduste süsteem, mis on kasvanud välja Koraanist, sunnast ja hadithist. Sariaat, mida nimetatakse ka islamiseaduseks, tähendab enamat kui vaid palveid ja usku jumalasse. Imaam - moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Sunniitidel määrab imaami kogudus, siiitidel on nad Muhamedi ja Ali järeltulijad. Medrese Mosee juures olev kõrgem kool. Minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele. Mosee islamiusu pühakoda. Sultan ilmalik valitseja islamimaades.
Muslimid peavad ustavust Allahile auväärseks. Ustavus tähendab Allahi eesmärkide teenimist kõrgematena omaenda isiklikest eesmärkidest. Islami usukombed Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Mosees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett. Pühad tekstid Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kurjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem
Allah on inimestele oma tahet kuulutanud läbi prohvetite. Prohvetid ei räägi mitte enda, vaid Jumala sõnadega. Osa Koraanis nimetatud prohveteid on ka Piiblis. Mujammad on Jumala viimane prohvet ja sõnumitooja. Usukommete kohaselt palvetatakse viis korda päevas, näoga Meka poole. Igas linnas on kindel aeg palvuste jaoks. Palvekohtadeks on moseed, kus ei tohi seintel olla pilte ega skulptuure, vaid võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutistega Koraanist. Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus saab pesemistarbeks vett võtta. Palveesemed on Tigya (meessoost moslemite peakate), A'baia (moslemimeeste riietus) ja Musalla (palvevaip). Sajandite vältel on muslimite traditsiooniline haridus toetunud kahele alussambale: teoloogia õpetab, mida uskuda, ning püha seadus sätestab, kuidas käituda. Neist kahest on määravam olnud seadus, sest islam on alati rääkinud üksikasjalikumalt sellest, millise elu on Jumal oma loodud
moslemite lõhenemise sunniitideks ja šiiitideks. Prohveti järgsel ajal tekkis Araabias kalifaat, mis lõpuks moodustas suure impeeriumi. Kalifaadis sai valitsevaks kihiks araablaste aristokraatia ning tekkisid uued nõudmised haridusele, mis põhjustasid beduiinide traditsioonide ja tavade vaikset kadumist. Esialgu olid arstid, kirjutajad, ehitajad, arhitektid ja teised kõrgelt haritud inimesed enamasti võõramaalased. Esimesed õpetajad olid koraani lugejad. Koraanist, mis sisaldas Allahi ilmutusi Muhamedile, sai hariduse ja õpetuse alus. Araabia keelest sai nii suhtlemise kui teadlaste keel ka neile, kes islamit omaks ei võtnud. 7. sajandi lõpus muudeti araabia keel ametlikuks riigikeeleks. Vanad riigikorralduses olnud ametid asendati araabiakeelse riigiaparaadiga. Ühe ühise keelega oli lihtsam eri piirkondi valitseda. Eesmärk oli juurutada usku nii kiiresti ja kaugele kui võimalik.
Tööd peab tegema ausalt. Levik ja suunad Islam on maailmausundite hulgas oma leviala suuruse poolest teisel kohal. Tänapäeval elab moslemeid igas riigis. Eeldavasti on moslemeid umbes 700 miljonit. Praegu on islamiusulisi eriti palju Aafrikas. Rohkesti on muhameedlasi Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afkanistaanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Kokkuvõte Islami usk põhineb kindlatel reeglitel, mille kõik leiame Koraanist. Viis korda päevas palvetamine annab elule kindla rütmi. Palverännak on muhameedlaste elu tipphetk. Moslemeid on maailmas umbes 700 miljonit, seega on see usund maailmas rahvuse arvu poolest teisel kohal. Islamiusulistel on päris oma kalender, mis erineb täielikult teiste omast. Nende aasta kestab 11 päeva vähem. Islami usulistel naistel on allasurutud seisund. Meestel võib olla mitu naist aga kõiki naisi peab võrdselt kohtlema. Kunagi peab jumal kõigi surnute üle kohut
· Täiskasvanuks sirgudes sai ta tuntuks kui tõde armastav, aus, usaldusväärne, helde ja siiras mees. · Ta oli nii usaldusväärne, et see sai tema hüüdnimeks Usaldusväärne. · Neljakümne aastaselt sai Muhammed Ingel Gaabrieli kaudu oma esimese ilmutuse Jumalalt. Ilmutused jätkusid kahekümne kolme aasta jooksul ja ühiselt tuntakse neid Koraanina. · Niipea, kui ta hakkas Koraanist rääkima ja Jumala poolt talle ilmutatud tõde kuulutama, kannatas ta, nagu ka ta väike grupp järgijaid, uskmatute tagakiusamise all. · Mõne aasta pärast oli Muhammedil ja tema järgijatel võimalik Mekasse tagasi pöörduda, kus nad oma vaenlastele andestasid. · Enne, kui Muhammed kuuekümne kolme aastaselt suri, oli suurem osa Araabia poolsaarest moslemite käes ja sajandi jooksul pärast tema surma oli islam levinud Hispaaniani läänes ja Hiinani idas.
palvekummardustes, mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Enamasti on tornid valgustatud roheliste tuledega. Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Moseesse peab sisenema paljajalu. Mosees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett. Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas: q Tigiya - meessoost moslemite heegeldatud peakate. q A'baia - mosleminaiste riietusese. q Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. Moslemi mehed palvetamas Mosees
3P 1) Bütsantsi riik tekkis 395.aastal, kuid Franfi riik tekkis 481.aastal. 2) Bütsantsi riiki valitses piiramatu võimuga keiser, aga Frangi riiki valitses kuningas. 3) Bütsantsi riigis valitses õigeusk, kuid Frangi riigis valitses katoliiklus. 9.Kuidas on seotud Araabia riigi teke ja islami usk? 2P 10.Milline tähtsus on islamiusuliste elus...? 3P · Koraanil Koraan on islami usus püha raamat. · Sariaadil Islami seadus, mis lähtub Koraanist, kuid arendab seal ettekirjutatut edasi vastavalt praktilise elu vajadustele ja islamimaade traditsioonidele. · Sunnal islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlustest, mida Koraan ei sisalda ja mis täpsustavad ning selgitavad Koraani kuulutuse mõtet. 11.Too välja kaks seost Bütsantsi ja Vana-Vene riigi vahel. 2P 1) Bütsantslased ning slaavlased olid omavahel vaenlased. 12.Millise moslemiriigiga on tegemist? 3P Kujunes 13
Bütsantsid vallutati,Süüria,Palestiina ja Egiptus,7 saj. vallutasid kogu Põhja-Aafrika.711-vallutasid Hispaania.Küpros,Kreeta,Sitsiilia,osa Kaukaasia,Kesk-Aasia ja India.Pealinnaks sai Damaskus. Islami 5 tugisammast-usutunnistus ehk monoteist;palvust tuleb sooritada nägu Meka suunas 5 korda päevas;almus-rahaline annetus;paast-ei tohi süüa,juua aasta 9-ndal kuul päikesetõusust loojanguni;palverännak Mekasse. Sariaat-islami seadus-sariaat-lähtub Koraanist,hõlmab kõike mida Allah inimeselt nõuab,mees võib võtta endale kuni 4 seaduslikku naist kuid mees peab suutma üleval pidada ja kohtlema neid võrselt,karistati piitsahoopidega. Sunniidid ja siidid-Koraanile ja seadusele lisaks juhinduvad moslemid oma elus ka sunnast.Sunna on õpilaste poolt kogutud ja kirja pandud prohvetite ütlused.Suurem osa moslemeid peab ennast seetõttu sunniitideks, st sunnast juhinduvateks.Vähem on siiite,kes on
sellepärast, et Muhamed tahtis, et teda tunnistataks kui prohvetit. Nii hakkas Muhamed pidama juudi usku ja kristlust väärõpetuseks,mis Allahi sõnumit valesti tõlgendavad. 36.Kelleks pidasid Muhamedi Bütsantsi teoloogid? Miks? kurjaks ja ebainimlikuks, tema käsk levitada mõõgaga usku, mida ta jutlustab 37.Mis on ühist islamil ja kristlusel? seadused on küllalt leebed mõlemil 38.Mis on sariaat? on islamiseaduste süsteem, mis on kasvanud välja Koraanist, sunnast ja hadithist. 39.Mida pidi islamiusuline tegema? allutama end Allahi tahtele,pidama palvusi,paastuma,toetama abivajajaid,tegema palerännakuid püha linna Mekasse. 40.Milline on islami maailmalõpp? viimsel kohtupäeval loodus hävib-mered keevad üle,mäed varisevad põrmu,surnud tõusevad hauast üles. 41.Milline on islami põrgu? halvad lähevad sinna ühel päeval ning neile saab osaks tules kõrbemine,söövad kibedaid vilju,joovad keevat vett. 42
1)paavstid Avignonis(1305-1378) 2)suur kisma ehk kirikulõhe(1378-1409) 3)kirikukogude aeg(1409-1447) Islami olulisemad mõisted ja põhimõtted. Koraan-islami pühakiri Viis kohustust: 1)Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit 2)Palvetada viis korda päevas 3)Annetada vaestele 4)Paastuda ramadaani ajal 5)Palverännak Mekasse Meka- moslemite püha linn Mosee- islamiusu pühakoda Sariaat -islami seadus, lähtub koraanist Sunna- pärimus Muhamedi ütlustest Minarett- mosee torn Kaaba tempel- püha tempel Mekas Dzihaad- püha sõda Allah- jumal Ramadaan- kuu millal toimub paastumine Imaam- islami kogukonna juht Medresed- koolitajad ,,Tuhat üks ööd"- Araabia kirjanduse ilukirjanduslik tähtteos Ristisõjad. PÕHJUSED: Kirik: · Oma võimu suurendamine · Agressiivsuse suunamine mujale Ilmalikud valitsejad: · Uued valdused ja rikkused · Lõpp sisetülidele
Kohtulahendeid hakatakse lugema õigusena. Nii palju kui on kohtu lahendeid saab ka nendele toetuda (kas või 13. saj.). Fakti tuvastamine toimub ristküsitluse käigus. Otsustab vandekohus ja kohtunik määrab karistuse vastavalt vandekohtu otsusele. Vandekohtunik ei pea olema üldse õigussüsteemis pädev. Kohtukulud tasub see, kes jääb süüdi. · Sariaadi seadus ehk islami õigussüsteem. Õigused tuletatakse koraanist ja sunnast. Otsustab oleema, kes on vanemate kogu. Karistuse on inimõiguste vastased nt. raiutakse käsi maha, loobitakse kividega surnuks. Näiteks Iraan. ÕIGUSHARUD: · Eraõigus, mis äsitleb inimestvahelisi suhteid, kus mõlemad pooled on võrdsed. o Tsiviilõigus Perekonna õigus Pärimisõigus Võlaõigus (Käsitleb lepingute sõlmimist.)
2. Inglid Dzibraill (Gabriel 2, 97; 98,2; 66,4); Miikaal (2,92); Izraiil (32,11); Iblis ehk al Shaytan (saatan, 15,30-33; 17,61; 26,94-95 jne) 3. VT prohvetilood (Mooses, Joosep, Joona, Lot, Abraham/Ibrahim jne) 4. Isa (Jeesus), mainitud Muhammadi ja Ibrahimi kõrval), nimetataks ka nabi prohvet, rasul saadik/sõnumitooja; Ibn Maryam- - Maarja poeg, wadzih - ,,kiidetud siin ja seal pool"; mubarak - ,,õnnistatud", kaw al haqq - ,,Kindel sõna". 5. Koraan koraanist, al kitab 6. Inimese loomine savist v. veremügarast/tombust 7. Inimese tahte ja südamevabadus otsustada 8. Eshatoloogia: põrgu, paradiis, viimane kohtupäev 9. Seadusandlus: usukohustuste reguleerimine, abielusuhted ja sugudevahelised suhted, vanemate ja laste suhted, kriminaalseadusealged, ostu- ja müügitehingute reguleerimine, pärismisprintsiibid, orjade kohtlemine, söömine ja joomine, mitte muslimidega läbikäimine, seadused sõjapidamiseks, suhted raamatu rahvastega
Diplomaatia oli vajalik ajutise suhtlemisvahendina perioodil, kuni kõik rahvad ei ole veel islami usku omaks võtnud. Bolsevikel oli ajutine diplomaatia vajalik kuni maailmarevolutsiooni võiduni. XI sajandist pärit memuaarid annavad hea ülevaate araablaste diplomaatiast. Saadikutena lähetati alati kaks isikut. Üks oli tähtis isik õukonnast ja teine oli õpetatud mulla. Kaasas oli kaks kirja. Esimene oli adresseeritud valitsejale, keda külastati. Kiri algas alati tsitaadiga koraanist, siis loetleti üle mõlema valitseja tiitlid. Sellele järgnes saadikuid kiitev lõik. Lõpus toodi ära saadikute volitused. Teine kiri oli määratud esimesele saadikule, kus olid instruktsioonid tegutsemise kohta. Kuidas tervitada, kellele kingitusi jagada. Omapoolsesse lepingu projekti ta muudatusi ei tohtinud teha. Kui võõrustaja riik lepinguga rahul ei olnud, võis läbirääkimisi jätkata, kuid otsustamiseks oli vaja saada uued instruktsioonid.
Juba Muhamedi eluajal pandi kirja tema jutlusi ja manitsusi, mida kultusliku tekstina ette loeti. Pärast Muhamedi surma korraldas Abu Bakr kõigi ilmutuste üleskirjutuse. Kolmanda kaliifi ajal tuli kokku komisjon, mis viie aasta jooksul töötas välja üldjoontes praeguseni kehtiva Koraani teksti. Osa Muhamedi ilmutusi jäeti välja. Veelkordselt korrastati Koraan 10. saj ja tekst kuulutati kanooniliseks. Moslemite arvates on Koraan täpne koopia Taevasest Koraanist ning seega veatu. Koraani tohtis lugeda vaid araabia keeles, tõlkimine oli keelatud. On kirjutatud klassikalises araabia keeles, mida enam ei kasutata. Esimene tõlge 12. saj ladina keeles. Koraan on kirjutatud riimproosa vormis. Puudub kindel süsteem. Koosneb üle 6000 värsist, mis jagunevad 114 suuraks. Suurad on järjestatud pikkuse järgi: algab kõige pikemate, lõpeb kõige lühemate suuradega. Erandiks on 1. suura, mis on lühike (,,Avaja"). Tähtis on 112. suura ,,Puhas siirus"
juuksed olema kaetud.Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. PALVEKOHAD Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett , kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Moseesse peab sisenema paljajalu.Mosees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett. OLULISIMAD PALVEESEMED · Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate. · - moslemimeeste riietusese. · - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. ISLAMIRIIKIDE ÜHENDUSED
asiaatidele hea võimaluse reisijatelt raha välja petta. Ilma kellegi abita ning mägesid tundmata, oli ohtlik vankriga liikuda, eriti kiilasjääga. Seal asuvad tervisveed, kuhu on kogunenud nii lihtsaid vigastatud sõdureid kui ka tähtsaid aristokraate. Külalised ei tohtinud keelduda oma võõrustaja kutses, neid sidusid nn külalislahkuse ja sõpruse sidemed. Asiaatidel oli veel kombeks kõiki pulma kutsuda. Pulmades algul loeti ette midagi Koraanist, seejärel jagati kingitusi nii pruutpaarile kui kõigile nende sugulastele, hiljem toimus pidu. Erinevalt Venemaast oli Kaukaasias aadlitepeol lubatud tantsida naistel võõrastega. Duellid elu ja surma peale olid keelatud ning seepärast tuli teha kõik, mis võimalik, et need jääksid saladuseks. 7. Huvitavaid tsitaate teosest "Elu pole seda väärt, et tema pärast nii palju muret tunda..." "Mis on ebatavaliselt alanud, peab niiviisi ka lõppema."
Si`at Ali ehk Ali partei. Nagu sunniitidelgi, on ka siiitide usu aluseks Koraan ja hadithid, kuid neile lisanduvad veel täiendavad hadithid ning imaamide õpetused. Siiitide õpetuse järgi võib ilmutus toimuda lisaks Koraanile ja sunnale ka hiljem. Suure tähtsusega on Alile omistatav õpetussõnade kogu Nahj al-Balaghaehk "kõneosavuse tee". Siiidid sooritavad palverännakuid Kerbelasse ja Najafi. Ülevaade Koraanist Koraan on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadele ajavahemikul 610-632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Peale Muhammadi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku.
Sitsiilia, Kaukaasia, Kesk-Aasia, India. Pealinnaks oli Damaskus Süürias. 16. Islami üldiseloomustus kirjelda üldsõnaliselt, millesse moslemid usuvad. Kirjelda naiste õigusi islamis. Monoteism, dzihaad, sariaat. (ptk 8) Dzihaad- püha sõda, millega levitatakse islamiusku Monoteism- usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse Sariaat- islamiseaduste süsteem, mis on kasvanud välja Koraanist, sunnast ja hadithist. Tihti nimetatakse seda ka "pühaks seaduseks" Naiste õigused Islamis- mees peab suhtlema kõiki oma naisi võrdselt ning ülal pidama; abielurikkujaid karistatakse piitsahoopidega või kividega surnuks loopimisega; pärimisõigus ja õigus käsutada iseseisvalt kaasavarana perekonda toodud vara; tütarde pärandiosa on üldjuhul poole väiksem, kui poegadel, sest neil ei tule perekonda ülal
kuid nad ei kummarda teda mitte mingil moel. Lisaks õpetab islam austama kõiki Jumala prohveteid ja sõnumitoojaid, kuid nende austamine ja armastamine ei tähenda nende kummardamist, mis peab olema suunatud vaid otse Kõigevägevamale Jumalale. Muhammedi või ükskõik kelle teise Jumala kõrval kummardamine on üks suurimaid patte islamis. Moslemite jaoks on oluline järgida sariaati ehk sariat - islamiseaduste süsteemi, mis on kasvanud välja Koraanist jt pühadest tekstidest. Tihti nimetatakse seda ka "pühaks seaduseks". Sariaat määrab lisaks usuküsimustele ka igapäevast elu ning ei näe erinevust igapäevaelu ja usuelu vahel. Sarias peitub peamine vastuolu islami ja kristliku Euroopa vahel Euroopas jõuti riigi ja religiooni lahutamiseni, traditsioonilises islamis seda pole. Islamiusu järgi on kõik prohvetid oma rahvale edukalt õpetanud üht ja sama õpetust Jumal on ainus (monoteism)
moslem on sõna otseses mõttes ,,see, kes allub") ja karistab ebaõiglust. ,,Kui sa armastad Allahit, järgi mind, Allah armastab ja andestab sulle su patud" (Koraan 3:31) ,,Allah ei armasta üleastumisi" (2:190) ,,Ta ei armasta tänamatuid või pahelisi olendeid" (2:276) ,,Allah ei armasta neid, kes teevad valesid tegusid" (3:57, 140) ,,Allah ei armasta ülbeid, ennasttäis olevaid" (4:36) Siiski ei ole jumalik halastus Koraanist puudu. See õpetab, et jumal vastab kõigile, kes hüüavad tema poole mures ja pakub inimkonnale halastavalt nõustamist, et nad saaksid järgida ,,õiget teed". Jumal on seda peamiselt läbi oma prohvetite ja sõnumitoojate teinud, kellest viimane ja kõige olulisem on prohvet Muhamed. Muhammed, islami usu asutaja, on austatud kui viimase ja suurima jumala sõnumitoojama. Ta ei ole mitte mingil moel jumalik, range monoteismi tõttu, mille järgi islam ei luba sellist tõlgendust
mittearaablaste, nn mawalite vahel. Mawalid olid islamisse pratud prslased, kuid neisse suhtuti kui teisejrgulistesse moslemitesse. Siiski 692. aastal olid mawalid purustatud. Ka viidi Umayyadi dnastiga lpule araabia keele levik alistatud aladel, lks hingusele seni veel alles jnud kreeka ja prsia kultuur. Veti kasutusele htne araabia thestik, mille phialused on prit Prsia ja Btsantsi thestikkudest. Veti kasutusele islami rahathed, millele vermiti lauseid koraanist. Vallutatud aladelt veti kristlastelt le kasutusele minarett, mis aimas jrele kellatorni. Altarit aimas jrele ni phakoja paremas kljes. Riigis tehti suuri territoriaalseid vallutusi Phja-Aafrikas, anastati Hispaania. Ka suudeti vallutada ksjagu Franki riigi linnu, enne kui 732. aastal Poitersi lahingus islamlased peatati. Kristlikule maailmale oli sel lahingul suur thtsus, sest muidu oleks kristlus tenoliselt allutatud islamile. Kesk- Aasias vallutati Prsia, Buhhaara ja Samarkand
loomi. 14 9.3. Mosee Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure. Pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Mosees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal. 15 10. Islam Eestis Ajalooliselt jõudis islam Eestisse tatarlaste kaudu. Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestis pärast Eesti- ja Liivimaa liitmist Vene tsaariigi koosseisu 1721. aastal. Esimene islami kogudus registreeriti 1939. aastal Tallinnas ( Tallinna Muhamedi Usuühing ). 1940
annaabi.ee 
