Kividest rannal ja meie õnnest Suve keskel diskuteeriti ajalehtedes, peamiselt küll Virumaa Teatajas, Käsmu nn. Õnnekivihunniku üle. Olles ise olnud seotud ühe sellise kivihunniku tekkega, tahaksin jagada oma arusaama selle kohta. See oli vist 1973. aastal, kui Lahemaal töötanud EÜE rühm pidas oma lõpupidu Altja neemel. Noored otsustasid oma siinolemise mälestuseks asetada neeme oma kivi. Koht valiti selle järgi, et seal oli juba varem väike kivikuhjatis. Peeti kõnesid, loeti luuletusi ja lauldi. Seda kivipaneku kommet jätkasin ka mina oma turistidega ja teised Lahemaa giidid. Kes luges luuletust, kes rääkis mõne loo. Kive toodi juurde lähedalt rannast. Möödus mitu aastat. Kord, kui olin tagasiteel neemelt, kus olime jällegi rühmaga tseremoonia korraldanud, peatas mind Neemela perenaine Laura. Ta naeris ja küsis, kui kaua ma veel käin oma rühmadega tema koera haual palvetamas. Olin üsna jahmunud....
§ 34. Ranna ja kalda kaitse eesmärk on looduse kaitsmine ja kahjuliku inimmõju vähendamine. § 35. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused · Piiranguvöönd; ehituskeeluvöönd; veekaitsevöönd · Kõrgveepiir on rannas tavalisest veepiirist 1,5 meetrit kõrgemal asuv samakõrgusjoon. § 36. Vaba läbi- ja juurdepääsu tagamine Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal. Kohalikud omavalitsused on kohustatud tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. § 37. Ranna ja kalda piiranguvöönd Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: · mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; · mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; · tiheasustusalal 50 meetrit § 39
Maalimisviisilt on sümbolism mitmekesine ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad aga juugendlikku stilisatsiooni. Järelikult on sümbolism uuesti rõhutatult ,,SÜZEEKUNST" ning sümbolismi ei saa pidada stiiliks Prantsusmaa tuntumad Odilon Redon (1840 1916) oma väga fantaasiaküllaste nägemuspiltidega ,,Ronk'' Pierre Puvis de Chavannes (1824 1898) peamiselt seinamaalide autor ,,Neiud rannal'' Prantsusmaa tuntumad Pierre Puvis de Chavannes Odilon Redon ,, Ronk'' ,,Neiud rannal'' Euroopa tuntumad (Belgia) James Ensor (1860 1949) maalis kirgastes toonides võikaid maske. (Holland) Jan Toorop (1858 1928) lõi kuidagi haiglasliku ja mürgise meeleoluga pilte. Euroopa tuntumad James Ensor ,, Pierrot'' Jan Toorop ,,Uus põlvkond,, Venemaa Tuntumad
paljandumispiirkondades ajapikku kulutatud kõrged püstloodsete seintega rannad Panga pank Osmussaare Møns'i klint Astangrand · Pudedatesse kvaternaari setetesse murrutatud rand, mis on reeglina pankadest madalamad ja laugemad ning enamasti kaetud rusukaldega. Tareste astangrand Lauskrand · Lauskrand on madal. · Lauskrannale on iseloomulikud väikesed suhteliste kõrguste vahed, settematerjal on tavaliselt rannal ühtlaselt laiali jaotunud. · Lauskrannal esineb nii kuhje- kui ka kulutusvorme. Paerannad · Rannal paljanduvad lubjakivid on tugevasti karstunud Vilsandi saar (karrid) Moreenrannad · Kivide ja suurte rändrahnude rohkus, mida lained on tuhandete aastate jooksul töödelnud Moreenrand Liiva- ja kliburannad · Kujunevad lainetusele avatud rannalõikudel, kus tormilainetus paiskab rannale paeklibu ja kruusa või liiva. Liivarand Kliburand
Kasutas palju punast, sinist ja rohelist, mille kõrval oli ta lemmikvärviks kollane (lõõmav päike, kuldne viljapõld, päevalilled). NT Autoportree kinniseotud kõrvadega, Päevalilled, Tähisöö Paul Gauguin- maalid dekoratiivsed, puhtad, selged ja säravad värvid ning tumedad kontuurid. Maalis Tahiti saarel- eelkõige naisi, mida kujutas salapäraselt. Osad pildid aga religioossed või mütoloogilised NT Tahiti naised rannal, autoportree, Kollane kristus Paul Cezanne- maastikud, natüürmordid, portreed. Looduses nähtavad esemed meenutasid talle geomeetrilisi kujundeid. NT Natüürmort õunakorviga, Natüürmort kummutiga, Sinine vaas, Saine- Victoire' i mägi, Suplevad naised FOVISM eesmärgiks kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele. Henri Matisse- foovide keskseim kuju
kuna suve põletamas sügismetsa tuleriit: kollast, kollast, roosat, rusket, verevat, taas kollast, pruuni roheluse raskest pärjast hoovab südameni, suuni…’’ Aastaaegade vahetusest räägib ka Ernst Enno, samuti kurbades toonides suve surma kirjeldavas luuletus ,,Tuul käib’’. See luuletus on väga meeldejääv ning tundeküllane. ,,Tuul käib tühjal rannal ringi, Nutab tasa, otsib kingi, Tahab laane taha minna- Suvi eile maeti sinna… Kukku! Kus on kullerkupud! Hõissa! Kus on õnnenupud!- Tuul käib tühjal rannal ringi, Nutab tasa, otsib kingi, Tahab laane taha minna-
maalide näitusel. · Sealt algas Renoir edu ja tuntus · Sai kuulsaks üle maailma. · Lõuna-Prantsusmaal elades muutus ta värviskaala rikkamaks. · Renoir oli väga viljakas kunstnik. · Tegi elu jooksul mitmeid tuhandeid maale. · Suurim kollektsioon tema töödest, mis sisaldab 181 maali, asub Philadelphia kunstimuuseumis. "Portree endast" "Beaulieu maastik" "Roosid ja jasmiinid vaasis" "Jalutuskäik" "Rannal" "Seine' kallastel" "Tüdrukud klaveri ääres" "Aias" "Kaks õde terrassil"
EESTI KUNST JA KUNSTNIKUD Maal: Ernst Hallop ‘’Lõuna – Eesti maastik’’ Lembit Sarapuu ‘’Türannosaurus’’ Viktor Leškin ‘’Loksa rand’’ Oskar Georg Adolf Hoffmann ‘’Naine rannal’ Toomas Vint ‘’Rahulik suvepäev’’ Graafika: Silvi Väljal ‘’Elukevad’’ Märt Laarman ‘’Vana emajõgi’’ Eduard Wiiralt ‘’Monika’’ Märt Laarman ‘’Varesed’’ Richard Kaljo ‘’Tartu kivisild’’ Skulptuur: Amandus Adamson ‘’Eesti Vabadussõjas langenute Kuressaare mälestussammas’’ Aivar Simson ja Kalev Prits ‘’Alutaguse hirv’’
*Pissarro "Montmartre bulvar pilvisel hommikul" (tänav) *Laikmaa "Marie Underi portree" (kübaraga) *Rodin skul "Mõtleja" (filosoofi poos) Postimp:19.saj lõpp tegeleti eneseväljendusega *Vincent van Gogh "Autoportree seotud kõrvaga", "Päevalilled" Heledad, taltsutamatult kirkad värvid Kunstnik väljendab oma mõtteid ja tundeid värvide kaudu Lemmikuks kollane värv (punase,sinise ja rohelise kõrval) *Paul Gauguin "Tahiti naised rannal" Maalid dekoratiivsed, puhaste värvidega, selgete värvipindadega, tumedad kontuurid *Paul Cezanne "Natüürmort sibulatega", "Sainte-Victoire' mägi" Loodust maalis kui geomeetrilisi kujundeid (3nurgad,ringid..) *Henri de Toulouse-Lautrec "Tualett" (alasti naine istub,selja tagant), "Jane varil tantsimas" (kabaree, mustad sukad, sinine kleit, kübar) Kujutas inimesi lõbustusastutustest (teatrid, kabaree) Selgete piirjoontega; inimesed enamasti inetud ja labased Jug:19.saj lõpp
Esimene osa räägib Gauguini sisseelamisest ühte Polüneesia külla, kus ta tutvub primitiivse külalelu ja selle tavadega. Kunstnik harjub sealse eluga ja tutvub nende ajaloo, tavade ja müütidega. Nendest saab Gauguin ainet ka maalimiseks. Kunstnik leiab endale külast ka noore armastuse. Sealsed tavad on teistsugused ja kooselu algus on mõlemale raske. Raamat lõpeb sellega, et Gauguin seilab tagasi Prantsusmaale. Teosed ,,Kollane Kristus" 1889 ,,Tahiti naised rannal" 1892 ,,Oled Sa armukade?" 1892 ,,Naine lilledega" 1899 Kasutatud kirjandus 1. P. Gauguin ,,Noa-noa" Ilmumiskoht: Canopus 2005. 119 lk 2. Paul Gauguini elulugu [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Gauguin 3. Paul Gauguin ,,Kollane kristus" [WWW] http://www.humanitiesweb.org/gallery/21/2.jpg 4. Paul Gauguin ,,Tahiti naised rannal" [WWW] http://wahooart.com/A55A04/w.nsf/OPRA/BRUE-5ZKDUE/$File/Paul%20Gauguin%20- %20Tahitian%20Women%20%28On%20the%20Beach%29.JPG 5
ning konservatooriumis õppejõuna. Elukäik Osales Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis. Asutas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori. Oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. Oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige. Looming Kõige tuntum tema lauludest on segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm". Ernesaks on kirjutanud ka viis ooperit, neist tuntuim on "Tormide rand". Tuntumad soololauludest on loodud "Hämardunud rannal","Alla valgete kaskede" ja "Pää kohal toomeke". Tunnustused 1947 Stalini preemia 1951 Stalini preemia 1947,1948,1949,1950,1965 ENSV riiklik preemia 1951,1967,1974 Lenini orden 1956 NSV Liidu rahvakunstnik 1965 Orden "Austuse märk" 1970 Lenini preemia 1974 NSV Liidu sotsialistliku töö kangelane 1978 Oktoobrirevolutsiooni orden 1988 Austuse orden Gustav Ernesaks on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993.a
Tuul oli vihane, molberti ei saanudki püsti. Sidusime siis lõuendid männitüvede külge ja maalisime ikka. Vaatepilt oli seda väärt!" Rannamaastik Richard Uutmaa kuulub nende kunstnike põlvkonda, kes 1930-ndatel aastatel tõid eesti kunst uudsena randlaste eluolu ja merevaateid käsitleva temaatika. Kunstnik oli pärit Põhja-Eesti rannikult Altjalt ja tundis käsitletavat ainest. Noorpõlves kohtame Uutmaa loomingus figuraalseid stseene, rannapoisikesi paadiga merel õngitsemas, naisi rannal kalu rookimas. Oma hilisemais töis keskendub kunstnik aga maastikule, maalides talle tuttavaid rannavaateid. Nüüd varieerib ta erinevate aasta- ja päevaaegadega. Enamasti armastab Uutmaa kõlavaid, kohati kontrastseid toone. "Rannamaastikus" on tegu rahuliku päikeses kümbleva merevaatega, kus laine laisalt randa loksub. Altja Nii nagu õpetaja Nikolai Triigi loomingus, oli ka Uutmaa loomingus mere- ja rannamaastikel oluline koht. Uutmaad huvitas
Analüütiline: säilitati looduslik motiiv, kuid ainering on piiratud, esemetel geomeetriline vorm, side loodusega väike, kubistid hakkisid maailma tükkideks, väljendusvormiks pinnad ja jooned, tehti kollaaze. Sünteetiline: Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi, erksamad ja puhtamad värvid. Pablo Picasso: Kaks rändnäitlejat, Vaesed rannal, Istuv naine, Akrobaatide perekond, Tüdruk pallil, Avignoni neiud, Horta de Ebro. Georges Braque: Tütarlaps kitarriga, Portugallane, Majad Estaques. Jacques Lipchitz: Kümblev naine. Constantin Brancusi: Noormehe torso.Juan Gris: Kitarr noodilehega. Robert Delaunay: Ringid, Hommaaz. Sonja Delaunay: Elektrilised prismad. Fernand Leger: Linn, Kettad. Jacques Villon: Marssivad sõdurid. Constantin Brancusi: Lind ruumis. Futurism: Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine
lavastatud. Tema ooperite nõrkuseks on nõukogude aja skeemide järgi valminud mustvalged, lihtsustatud karakterite ja inimsuhetega libretod. Muusikaliselt sisaldavad need siiski mõningaid eredaid üksiknumbreid, aariaid ja värvikaid kooristseene. Populaarseim neist on kindlasti kõrtsistseen "Tormide rannas". Koorilaulude kõrval on Ernesaks loonud ka soololaule. Tuntumad neist on helilooja enda tekstile loodud "Hämardunud rannal" (1932), "Alla valgete kaskede" (1933) ja "Pää kohal toomeke" (1933). Lavamuusika Ooperid 1946 Pühajärv, ooper 3 vaatuses (libreto Juhan Sütiste) 1949 Tormide rand 1955 Käsikäes, ooper 3 vaatuses (libreto Paul Rummo, Kersti Merilaas) 1956 Tuleristsed, ooper 3 vaatuses (libreto Kaarel Ird, Kersti Merilaas) 1960 Kosilased Mulgimaalt, ooper 3 vaatuses (libreto Kersti Merilaas Eduard Vilde ainetel) 1964 Mari ja Mihkel, ooperi "Käsikäes" ümbertöötlus; 3 vaatuses
Rumm Rummist rääkimine viib alateadlikult mõtted kohe Kariibi mere ja saarte troopilisele sulnidusele, puhkusele rannal ja magusatele segujookidele. Meenuvad muidugi ka jutud piraatidest, sõjast, kolonialismist ja orjakaubandusest. Suurem osa maailmas toodetavast rummist ongi pärit Kariibi mere ümbrusest ning Demerara jõe äärest Guyanast Lõuna-Ameerikas. Kuid kuulsamad rummitootjad lisaks Ladina-Ameerika maadele on veel Austraalia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Madagaskar, Mauritius, Filipiinid, aga ka Austria. Rummimajake Mauritiusel
Column 3 4 2 0 Row 1 Row 2 Row 3 Row 4 ,,Wanemuine" & ,,Taara" ,,Taara" ,,Kungla" (,,Pobeda"),,Wõitja"(Naroova") ,,Laine" & ,,Harry" ,,Torm" ,,Luik" Reisilaevade sadam Mootorpaate: ,,Linda II", ,,Hiil", ,,Udu", ,,Sinilind" Paadisadamad Vabadussilla juures Reeder & Koppa reklaam Väljasõidukohad: Jänese Väljasõidukohad: Kvissental & Ranna Jaanipäev Rannal ,,Tartu" & ,,Ahti" (,,Warrak") ,,Neptun" & ,,Vanemuine" ,,Uku" ,,Kingissepp" & ,,Pioneer" ,,Joala" (,,Pavel", ,,Paul", ,,Linda") (,,Agnes"?) ,,Tasuja" ,,Narva" (,,Eesti-Ingeri") ,,L.Koidula" ,,F.Kreutzwald" ,,Lermontov" Kohvik ,,Emajõe" (,,Bolsevik") ,,Turist" ,,J.Lauristin" ,,Vanemuine" Lohistustee ,,Raketa-1M" (,,Peipsi Jõnn") ,,Volgad" &,,Raketa-2M"(,,Tuuslar") ,,Zarja-1" & ,,Zarja-2" * Peaaegu Tartu laevad: ,,a" & ,," Pontoonsild
süžeede poolest. • Vaimukad objektid SALVADOR DALI (1904 – 1989) VERISTLIK SÜRREALISM Looming on küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Optilisi petted, mida saab tajuda mitut moodi. Reaalse ja ebareaalse piirid Mõistusevastased seosed TEMA TÖÖD SALVADOR DALI. MÄLESTUSE PÜSIVUS. 1931. Salvador Dali. Kodusõja eelaimus. 1936. SALVADOR DALI. GALTEA OF THE SPHERES.1952. SALVADOR DALI. NÄO JA PUUVILJAVAAGNA ILMUTUS RANNAL. 1938. JOAN MIRÓ Ta oli katalaani maalikunstnik, skulptor ja keraamik. JOAN MIRO (1893 – 1983) Hollandi interjöör. 1928 HARLEQUINS CARNIVAL - JOAN MIRO RENE MAGRITTE (1898 – 1967) Ta oli Belgia sürrealistlik maalikunstnik ja graafik. Varases loomingus ilmneb kubismi mõju, sürrealistidega liitus 1927, millest alates esindas verismi. Magritte'i maalidele on omased unenäolised ja isegi absurdsed seosed asjade
Kes on Läänemere hõljumi kõige suurem loom? Vastus:Läänemere kõige suurem hõljumi loom on hallhüljes. 4.Kes on siirde kalad?Nimeta nad. Vastus:Siirde kalad on mage-ja soolasevee kalad.Siirde kalad on räim,tursk ja lest. 5.Nimeta 10 lindu, kes on seotud Läänemerega. Vastus:1)Kurg 2)Naerukajakas 3)Luiged 4)Hahk 5)Merisk 6)Jääkoskel 7)Kajakad 8)Merikotkas 9)Kühmnokk-luik. 6.Kuidas nafta sattumine vette mõjetab sealset elustikku? Vastus:Nafta on võimeline tappa linnu ja rikkuka rannal olevat mulla elistikku kahjustada. 7.Kuidas on ühendatud Läänemerei Atlandi ookeaniga? Vastus:Atlandi ookean on ühendatud Läänemerega väinade abil. 8. Miks kutsutakse rohevetikate vööndit mereloomade lasteaiaks? Vastus:Sest, et väikestel kaladel meeldib rohevetikatesse peituda. 9. Mis soodustab Läänemere talvist jäätumist? Vastus:Sest, et suvel päike soojendab Läänemerd 10. Milliseid imetajaid elab Läänemeres? Vastus:1)Hallhüljes 2)Viigrit. 11
18.00-19.00 Sõit majutuskohta ( Viisnurga Holiday Home ) 19.00-19.30 Sõit Pärnu Kuursaali (Mere pst 22) 19.30-21.00 Õhtusöök Pärnu Kuursaalis 21.00-21.30 Sõit Majutuskohta ( Viisnurga Holiday Home ) 2.päev 10.00-11.00 Hommikusöök (Toas on kööginurk, kus saab oma kaasavõetud toiduga einestada) 11.00-12-00 Sõit Valgeranna Seiklusparki (Valgeranna, Audru vald 88301, Pärnumaa ) 12.00-15.00 Seiklusrajal seiklemine (Kaunil Valgeranna rannal, rohelises metsatukas puudele ehitatud radadel seigeldes avastate ennast ja kaaslasi põnevates olukordades! Valgeranna Seikluspargis on kokku 5 kõrgseiklusrada! Mereäärselt rajalt imelised vaated Pärnu lahele! , Lastele pikkusega 115-140 cm on läbimiseks esimesed 3 rada. Noor kuni 18 aastane, alates 140 cm pikk, saab läbida kõik 5 rada. Aeg raja läbimiseks 2-3h) 15.00-16.00 Lõunasöök Valgeranna piknikuplatsil 16.00 Kojusõit Koostaja: Maiu Talirand
kõneleksid keskkonna seaduste püsivusest ja kindlusest. Cezanne maalis: Maastike Natüürmorte Portreesid Tema tähelepanu oli pööratud struktuurdele ja geomeetrilistele vormidele. Cezanne teooria: looduses võtab kõik kera, koonuse või silindri kuju. Teoorial on otsene mõju kubismi ja geomeetrilise abstraktsionismi tekkimisele. Van Gogh ,,Tähineöö" 1889 van Gogh ,,Päevalilled"1888 van Gogh ,,Autoportree Gauguin ,,Tahiti naised rannal" 1891 lõigatud kõrvaga" 1889 Gauguin ,,Kas sa oled armukade?" Gauguin ,,Autoportree kollase Cezanne ,,Sainte Victorie mägi" Cezanne ,,Mänd Axi' lähedal" 1890 1892 Kristusega" 1889 1897
Kalevipoeg 1.lugu Kalevite sugu Kunagi elas Kalevlas kangete meeste sugu. Ühes sellises peres elas kolm venda. Nad elasid koos väga õnnelikult, kuid lõpuks tuli ka neil aeg minna oma teed. Esimene läks Venemaale kaupmeheks, teine läks Turjamaale sõjameheks ja kolmas istus kotka selga ja maandus alles Viru rannal. Salme ja Linda Läänes elas noor lesk, kes ükspäev leidis karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja. Kanast kasvas kena neitsi, Tedremunast teine tütar; Kanast sai Salme, sula neitsi, Tedrest Linda, libe neitsi. Varesest sai vaenelapsi, Ohtupäine orjatüdruk. Salme kosimine Salmel hakkasid käima kosilased. Esimesed olid Kuu ja Päev. Salme lükkas mõlema ettepanekud tagasi, kuid kolmandana tuli Täht, kellega Salme
Palavik palavikuline, haiglane, joobunud, dekadentlik,. Kasutab ekspressionistlikke kujundeid. Mõjutusi sai prantsuse sümbolistidelt, ekspressionistidelt, Dostojevski, Liiv, Suits. Minakeskene, sünge, meeleheitlik, vähe illusioone, palju viirastusi, surma, luukeresid, palju boheemlikust. Armastus on petepilt. Sügise motiive palju. 1928 "Pohmeluslikke mõlgutusi", Mu mõtted, Paaria- väljatõugatud inimesed, üle haudade- mõtleb neile, kes on maetud, oli sügis- kõrtsist tulek , laip rannal-raibe, vabanemine- surm Kohtupäev- minakesksus ja grotesksus väheneb, usub uuestisündi, ajakriitiline luule, iroonia. Luuletsüklid ,,Dies irae" (34)- vihapäev, pikim luuletus, fasismi vastane. ,,Jumalate hämaras"; ,,poeet" - lõpp optimistlik; ,,jõuluöö"; ,,eleegia"-kurblaul; ,,sügise laul"- lihtne olupilt; ,,fööniks"- vaim on see mis jääb (1945) ,,Milleks mulle tiivad..." 1926 Milleks mulle tiivad, kui mul puudub siht, Kui mu tähe matnud pilve pime kiht?
viiekümnendate tööde puhul, millest on praeguselgi näitusel mitmed eksponeeritud («Puise neemel», 1955 jmt). Looming Rannamaastik Richard Uutmaa kuulub nende kunstnike põlvkonda, kes 1930-ndatel aastatel tõid eesti kunsti uudsena randlaste eluolu ja merevaateid käsitleva temaatika. Kunstnik oli pärit Põhja-Eesti rannikult Altjalt ja tundis käsitletavat ainest. Noorpõlves kohtame Uutmaa loomingus figuraalseid stseene, rannapoisikesi paadiga merel õngitsemas, naisi rannal kalu rookimas. Oma hilisemais töis keskendub kunstnik aga maastikule, maalides talle tuttavaid rannavaateid. Nüüd varieerib ta erinevate aasta- ja päevaaegadega. Enamasti armastab Uutmaa kõlavaid, kohati kontrastseid toone. "Rannamaastikus" on tegu rahuliku päikeses kümbleva merevaatega, kus laine laisalt randa loksub. ( Näide 1 ) Meri Richard Uutmaa pärines meremehe perekonnast, kelle koduõu asus merest napilt poole kilomeetri kaugusel
geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist), analüütiline kubism (kolaaztehnika) motiivide tükeldamine ja uue pildi ülesehitamine, looduslikud motiivid arendatakse kuni täieliku äratundmatuseni, sünteetiline kubism rajaja Juan Gris, algul pandi paika värvid ja kujundid, hiljem mõeldi välja motiiv, Pablo Picasso (Avignoni neiud, Tüdruk ballil, Vaesed rannal) Hispaania kunstnik ja kubismi rajaja 20. saj kunsti legend, muutis korduvalt suunda ja töötas mitmes laadis, jättes maailmale suure loomingulise pärandi, sinine periood tema looming, kus õnnetud, muserdatud inimesed on maalitud hallikas ja sinakas koloriidis, Vana kitarrimängija, roosa periood iseloomustab lõbusam ja rõõmsam stiil roosa- ja oranzitaoliste värvidega, Arlekiinide perekond, Georges Braque (Majad Estaque´is, Portugaallane,
Lauskrannik- lauge reljeefiga rannik,väikesed kõrguste vahed.Järsakrand-kujuneb kohas,kus meri randa murrutab. Pankrannik-aluspõhja settekivimite paljandumispiirkondades ajapikku kulutatud kõrged püst-lood- sete seintega rannad. Astangrand-pudetatesse kvaternaani setetesse murrutatud rand, reeglina pankadest madalamad,laugemad,enamasti kaetud rusukaldega.Lauskrand-madal,iseloomulikud väikesed suhteliste kõrguste vahed,settematerjal rannal ühtlaselt laiali jaotunud.esineb kuhje, kulutus- vorme.Paerannad-paljanduvad lubjakibid tugevasti karstunud.Moreenrannad-kivide,suure ränd-rahnude rohkus, mida lained tuhandete a. jooksul töödeld.Liiva-ja kliburannad-kujunevad lainetusele avatud rannalõikudel,kus tormilainetus paiskab rannale paelubjakivi ja kruusa,liiva.Möllirannad-lainetuse eest varjatud madalates lahesoppides, pm mudaga kaetud savisetted,levivad rannaroostikud.Maasäär,
asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal. 7. Varasem luule helgetoonilisem ja romantiline „Simmanil“ 8. Luulekogud: „Palavik“ 1934 "Kammisseppade" kirjastuse väljaandel – (närviline, sünge, igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb koike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja vollanali.) „Üle haudade“, „Sügis“, „Laip rannal“, „Pohmeluslikke mõlgutusi“, „Kohtupäev“ 1937 (maailma probleemid üldisemalt, taunib fasismi, kultuuriväärtuste hoidmine, Stiil on rahulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki ) „Poeet“, „Jõuluöös“,Pihtimus kilde“, „Lauliku hommis“, „Surma tants“, „Eleegia“ (kurblaul), „Sügise laul“, „Dies irae“ (vihapäev), „Jumalate hämaras“ 9
Lähenedes merele on jää tasapisi sunnitud liikuma läbi rannikumägede liustike kujul. Mõningad liustikud liiguvad väga kiiresti, umbkaudu 100 jalga päevas. · LIUSTIKUD Kui liustikud on jõudnud mereni, siis nad murduvad kohutavalt suureks jäämägedeks, mis kukuvad vette ja aeglaselt minema triivivad. Iga aasta kukub Gröönimaa küljest 10 000 - 15 000 jäämäge. Umbes 125 kuupmiili jääd kukub vette, moodustades veeringe. · Rannal murdub jää hirmsa praginaga- ja kukub hiiglasuurte pankadena merre. Nii tekivad tohutud ujuvad jäämäed, mis on hädaohtlikud laevadele ja võivad põhjustada ka üleujutusi. · Gröönimaa põhjapoolseim punkt, Morris Jesupi neem on maailma kõige põhjapoolseim maismaa, asudes ligi 730 km kaugusel põhjapoolusest. 3) Taimestik · Nii nagu loomi, leidub ka taimi kõikjail jäävabadel aladel. Taimestik on kidur ja kasvab aeglaselt
põhjaosa. Seda on ju tublisti rohkem kui Tallinnast Moskvasse. Oma 400 000 km2 pindalaga mahub ta selgelt maailma esikümnesse. Atacama kõrb kuulub nn rannikukõrbete hulka, mille teke on otseselt seotud subtroopiliste antitsüklonite esinemisega. Atacama kõrb on väga kuiv, seda on nimetatud ka maailma kõige kuivamaks kõrbeks. Rannikul on mõnevõrra udu, aga vihma on harva. Näib otse mõistusevastane, et lausa ookeani rannal võib janusse surra. Ometi on see nii. Vaiksel ookeanil on nendel laiuskraadidel püsiv kõrgrõhkkond ning sealt lähtuvad tuuled toovad endaga kaasa kuiva ja sooja õhu. Andide kõrgemas osas sajab suvel väheses koguses vihma ja mõned ojad laskuvad sealt orgu. Üldiselt on aga isegi Andid väga kuivad. Seetõttu, kuigi Andid on seal kõrged, pole nad järsud: kuristikke on vähe ja nende vahel on mäenõlvad lauged. Atacamas on väga kaua olnud kuiv kliima; on tõestatav, et vähemalt 19
Ralph aga samal ajal elas koos Põssa ja veel paari poisiga rannas, tegid lõket, sõid puuvilju, käisid salaja vaatamas, mida teine suguharu teeb. Jack võttis kaks Ralphi sõpra pantvangi, need sõbrad andsid siis Ralphile informatsiooni, mida Jack järgmisena teeb. Jack kiusas väga Põssat ja Ralphi. Jack ja tema suguharu tapsid Põssa, aga Ralphi nad kätte ei saanud. Enne Ralphi jälitamist pandi mäetipp põlema. Ralph põgenes elu eest kuni jõudis rannale. Rannal seisis laeva kapten kes küsis lapselt paar küsimust. Kui teised ka sinna jõudsid, hakkasid kõik nutma. Pärast nutuhoogu sõitsid kõik koju.
Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud tegema. Kuid ennem käskis ema järvele minna, et poiss linna tolmu maha peseks. Kui ta järveäärde jõudis nägi ta maas kahte jalajälge, nimelt oli tal hobi uurida ükskõik milliseid jälgi. Ta tundis need jalajäljed ära aga ei suutnud tuvastada täpselt kelle omad need olid. Kojujõudes järvelt küsis ema et kelle jalajäljed need seal rannal olid aga ema ei osanud talle vastata. Paar päeva hiljem toimus järveääres suur pidu ja seal olevat isegi Anna käinud ja tantsinud küla poistega. Aga Villu ei käinud seal ega tahtnudki minna. Jaanipäeva eel ootas Kõrboja Rein Annat koju, mõeldes paljudele asjadele. Üheks, kõige tähtsamaks, oli see, kellele Kõrboja pärandada. Sellest rääkis ta ka oma õe Madliga, kes ei olnud temaga algul päris nõus
Merejutt Rannal seisab paat, mis on poolenisti vees ning poolenisti liival. Lained peksavad õrnalt vastu paadi äärt. Kaugelt hakkab päike oma esimeste kiirtega mind paitama. Ma tunnen, et täna hommikul on mul kuidagi raske merele minna. Kuigi meri on kui oma kodu, koht, mis on ja jääb alati südamesse. Olen siin käinud juba kaheksakümmend aastat. Siin saan oma mõtteid peita ja uputada vete sügavustesse. Tunni ja poole pärast tunnen, kuidas mu jalad hakkavad värisema. Ma tean, et see
-l Kellelt? Millelt? põõsastelt Kust? 2. Igas reas on ainult kolm sõna nõutavas käändes. Kriipsuta ülejäänud läbi. Seestütlev: sõprus, sõpradest, pesakast, pesadest, pesakestest. Alalütlev: pannal, rannal, kiigel, reegel, laul, laual. Alaltütlev: töölt, tuult, suult, huult, kannelt, kaanelt. Seesütlev: toos, vees, soos, käis, köis, peas. Sisseütlev: klaase, öösse, keelte, keelde, palle, tulle. 3. Tõmba alaleütlevas käändes olevatele sõnadele alla punane, alalütlevas olevaile sinine ja alaltütlevas olevaile roheline joon. Suuliselt ütle küsimus. Juba hommikul tõstis tuult ja puudelt ning põõsastelt lausa tuiskas koltunud lehti. Tuul keerutas
· Kunst korintose stiil (sammaste kapiteelid keerulisemad), ilmalikud hooned (Aleksandria raamatukogu, Aleksandria tuletorn). · Kreeka kunsti hellenistlik periood skulptuurid elavamad, korintose stiil (keerulisemad kapiteelid), Aleksandria tuletorn, lk. 131 ,,Lakooni grupp", lk. 132 ,,Veenuse kuju", lk. 129 Aleksander Suur. · Inimese induvidualiseerimine. · Küünikud diogenes rannal, tünnis · Epikorused epikuros Surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis ei oota peale surma midagi, pole mõtet karta. Filosofeerimine aitab kõike mõista, vabastab hirmust hingerahu. · Stoikud zenon maailmas kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusele vastu ei saa. Hirmudest vabanemine ja saatusega leppimine toovad hingerahu.
Dekoratiivsed on ka viljad ning suured sinaka kirmega kaetud lehed. · LEVIK JA ELUPAIK Levik : Levinud Läänemere, Musta mere ja Atlandi ookeani Euroopa rannikul kuni Kesk-Rootsini. Kuid ega merikapsas ka igal meie mererannal kasva .Eesti esineb kohati, peamiselt läänerannikul, ka saartel, Põhja-Eestist on teada vaid üksikuid leiukohti. Eelkõige on ta Lääne-Eesti mandri ja saarte rannikute taim. Elupaik : Kasvab klibusel ja kruusasel rannal, rannaniidul, kohtades, kus juured ulatuvad soolase mereveeni.Praegu on merikapsas meie randades kosunud, kuid veel paarkümmend aastat tagasi oli üsna tavaline, et rannakarjamaal uitavad lehmad sõid taimed lihtsalt ära. · ARENG Meikapsa lehed kasvavad 6070 cm pikkuseks ja umbes 40 cm laiaks . Merikapsa varred on tugevasti harunenud, sageli kasvab ühest juurest välja mitu vart. Mõnikord moodustab merikapsas kuni meetrikõrguseid puhmaid.
1907. algas Picasso Cezanne'i periood. Hakkab lähendama looduslikke vorme geomeetrilistele vormidele. ,,Avignoni neiud" - seotud Barcelonaga, naiste näod on moonutatud, Aafrika neeger- skulptuurist/plastikast, Geomeetrilised vormid, moonutab ja geometriseerib inimkeha. Nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest. ,,Kaks rändnäitlejat",,,Vaesed rannal",,,Akrobaatide perekond",,,Tüdruk pallil",,,Istuv naine" Georges Braque 1882-1963 Prantsumaal Tõi maalikunsti kollaazi tehnika: Ajalehed, raamatud, lõiked kleebitud maali pinnale - täiendas värviga, iseloomulikuks ajalehetekstid, teosed muutusid 'ruumiliseks'. ,,Tütarlaps kitarriga" , ,,Portugallane" , ,,Majad Estaque'is" Analüütiline kubism sai alguse 1909.a. (Picasso+Braque)
Sealt abi saamata, otsusatb ta minna isa otsima. Lõpuks saab ta teada, kuidas Trooja langes ja jumal Proteuselt saadud viimase teate kohaselt pidavat Odysseus Kalypso juures vangis vaevlema. *Odysseusel on aga kaitsjaid ja üheks neist on Athena, kes palub Zeusil vabastada Odysseus Kalypso käest. *Odysseus ehitab laeva ja seilab 17 päeva merel, kuni Poseidon teda jälitama hakkab. Jumalate abiga pääseb Odysseous ja maabub rannal, kust leiab ta Alkinoosi kuningatütar Nausika. *Alkinoosi õukonnas jutustab Odysseous oma rännakutest. *Alkinoos aitab tal koju pääseda, toimeetades magava Odysseuse ta kodusaarele Ithakale. *Seal peab ta kosilastega võitlema, abiks ka teiste seas Athena. Nende abiga suudab ta kõigist kosilastest jagu saada ja hea pääseb võidule. *Odysseus saab tagasi kangelase väärikuse, naise ja poja.
Põrandal on killud, millest võime järeldada, et nende vahel on olnud tüli. Maalil ,,Kuidas töö, nõnda palk" on kasutatud samuti akrüül värve, raha (kahe kroonine) ning metall (nael). See maal oli ka päris hästi tehtud. Malle Kupits oli oma maalil ,,Krooks" kujutanud konna. Huvitav oli see, et konn oli kuskilt ajakirjast välja lõigatud ja ümbertringi ära värvitud nii, et seal oli kujutatud konna tiigis ujumas. Ilme Armuand aga oli teinud maali ,,Üksi rannal", millel oli naine rannas. Selle maali juures oli kasutatud paberit, akrüül värve, tekstiili ja liiva. Naise bikiinid olid tehtud tekstiilist, rand liivast ja taustaks oli loojuv päike. Üldmulje sellest kunstinäitusest oli väga hea ning võin öelda, et see ei jää mul viimaseks külastuseks.
Mõlemas on vastuolud. Erinevad nimetused: SÜMBOLISM, JUUGEND, POSTIMPRESSIONISM SÜMBOLISM Koosneb sümbolitest, põlgavad realistide ja impressionistide tööd. Vihkavad reaalsust, suured ja igavesed teemakäsitlused (sünd, surm, armastus). Teosed on ebatavalised, mitmetähenduslikud, salapärased. Pooldavad fantaasiat, põnevad süzeed. On oluline mida kujutatakse, käsitlus on erinev. ¤ Pierre Puvis de Chavannes püüab väljendada rohkem kui kujutab ,,Neiud rannal". ¤ Bertrand-Jean Redon- näitused Roosiristlaste ordu salongis, kuna need on müstilised maalid. ¤ Auguste Rodin skulptor, teosed on impressionistlikud ja sümbolistlikud. ,,Põrgu väravad", ,,Mõtleja", ,,Honore de Balzac". JUUGEND Kasutatakse tarbekunstis ja arhitektuuris, eriti Suurbritannias, tööstus tõrjub välja käsitöö. Juugend on stiilide segu. Tööstustoodang hakkab kunstnikele vastu. Tähtis Sotimaal, Glasgow koolkond
pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Inimhinge varju-poolte esiletoomine, tähendusrikastes poosides tegelased, tardunud pilguga näod, saatuslikud surmameeleolud, luukered - neid motiive võib sageli kohata sümbolistide loomingus. Inimlikult mõistetavam oli norralane Edvard Munch - tema maal "Elutants" näiteks väljendab selliseid igaühele arusaadavaid asju nagu noorus ja vanadus, lootused ja pettumused; kuupaistelisel rannal tantsivate naiste puhasvalgete, lõõma punaste ja mustade rõivastega annab ta edasi inimelu kulgu.
Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Pika ribana katab see ligi 966km põhjast-lõunasse. Lisaks Atacama kõrbele on maailmas veel vaid kaks samavõrd pikka ja kitsast kõrberiba, mõlemad samuti rannikukõrbed Namiibias ja California poolsaarel. 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Atacama kõrb on maailma kõige kuivem kõrb, keskmiselt sajab aastas alla 15 millimeetri. Näib otse mõistusevastane, et lausa ookeani rannal võib janusse surra. Ometi on see nii. Vaiksel ookeanil on nendel laiuskraadidel püsiv kõrgrõhkkond ning sealt lähtuvad tuuled toovad endaga kaasa kuiva ja sooja õhu. Idast kaitseb Atacama kõrbet Atlandi ookeanilt lähtuva niiskuse eest Andide kõrgmäestik, kus kõik pilved end lume näol tühjendavad. Kõrbe südames on kohti, kus pole sadanud nii kaua, kustpeale inimene ilmavaatlusi kirja pannud on.
ühiskonna seisundit. Kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega 'poriseid' värve. Kubism, Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja Prantsusmaa Pablo Picasso ,,Kaks rändnäitlejat", 20.saj algus tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid-pruunid- (1881-1973) ,,Vaesed rannal" tumerohelised ja kahvatusinised kooslused. Georges Braque ,,Tütarlaps Siiski, sünteetilist kubismi iseloomustab sageli (1882-1963) kitarriga","Portugallane" ka suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine.
meeleolukas „Tuljak“. Samuti on traditsiooniks kujunenud, et tantsijad moodustavad üheskoos tantsuplatsile Eestimaa kontuurkaardi. Võru folk Alates 1994. aastat kogunevad juulis Võrumaale kokku sajad tantsijad, pillimehed ja lauljad nii Eestist kui laiast maailmast ning pakuvad ainulaadse võimaluse osa saada erinevate maade rahvakunstist. Festival, see on: värvikirevad kontserdid ja simmanid, võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, õpitoad, suur tänavatants, õhtulaulud Tamula rannal, noorte rahvamuusikute kontserdid, öökino, kunsti- ja käsitöölaat.Võru folkloorifestivali missiooniks on edendada rahvatantsu ja selle ala festivalide kultuuri Eestis ja kanda seda kultuuri suurima omataolise festivalina Eestis. Samuti elavdada Võru linna, maakonna ja kogu Vana Võrumaa kultuuriruumi pärimust kandvat kultuurielu. Ta on osa Eesti üldtantsupidude kui ühe UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud traditsiooni hoidmisest. Viljandi Pärimusmuusika Festival
1.16 vahelduv kontrast - (kui üks värv on ümbritsetud mingi teise värviga) 1.17 põhiliselt hele värv - (kõigepealt vaadatakse üht värvi, siis teist või fikseeritakse vaatepunkt värvidele kordamööda) 1.18 järjestikune kontrast või pöördkontrast - (heledus ja tumedus sulavad justkui ühte, kuid samas säilitavad oma algse tooni) VIIES SLAID - KUUES SLAID - SEITSMES SLAID - KAHEKSAS SLAID - ÜHEKSAS SLAID (TEKSTI TÕLGE) 1.19 Raamid sellel maalil kujutavad merekarpe rannal. Sissepole jäävad veekeerised, hõljuv udu, päikesepaiste, taevas, kivid (mis lained pudelikildudest voolinud on) KÜMNES SLAID (TEKSTI TÕLGE) 1.20 maal ja skulptuud on kaks erinevat terminit. Täpsemalt võime tääkida kahe-, kolme- või mitmemõõtmelisest skluptuuriteosest. Me ei pea enam kunsti loominguliselt tuletama vaid erinevaid ruume tajuma õppima. Liikumine ei tugine kompositsioonil vaid silma tabavusel, mida peetaksegi ainsaks kunstnikuks 1
veendusid, et Eesti on ka päriselt olemas. ÜLLATUSED FIDZIL Täiesti teisugune kultuur- rõõmsameelsed ja abivalmid inimesed. Külades nii mees kui ka naine kannab seeliku ja süüakse põrandal. Rahvas oli väga heatahtlik ja abivalmis- külade elanikud täiesti tasuta toitlustasid teda ja pukkusid ööbimispaika Ootamatud seiklused- Mariliis võis lihtsalt ringi käia ja kohata tuttavaid, kes pakkusid uusi seikluse. Paadiga sõit üksiksaarele, hobustega sõit rannal, surfamine jm. ÜLLATUSED FIDZIL Palju uusi tuttavaid- uued sõbrad Euroopast ja Austraaliast ning tuttavad Fidzid. Selgus välja, et fidzid olid kunagi maailmas tuntud kui inimsööjad. MIDA AUTOR ÕPIS Fidzide arvates rikas inimene on see, kes saab palju asju ära anda, mitte see, kes palju omandab. Armastust võib tunda mitte ainult inimese vastu, vaid ka oma elu, tegemiste, reisimise vastu. Kõige huvitavamad seiklused juhtuvad just siis, kui reisid ekonoomselt.
kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ta holmab rannavoondi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. Rannavoond ehk randla on mere voi suurjarve pohja-ja maismaavoond. Selle maismaa osa nimetatakse rannaks, veealust osa aga rannanolvaks ehk rannakuks. Mere ja suurjarvede vahelist piiri maismaaga nimetatakse rannajooneks. Olenevalt arengu aktiivsusest jaotatakse randlad: Aktiivselt arenevad randlad, mille piires toimuvad ka keskmise veeseisu puhul nii rannal kui rannakul lainetusest ja hoovustest pohjustatud ulatuslikud muutused: kulutus, setete ranne ja kuhjumine; Haabuvas arengustaadiumis olevates randlates toimuvad aktiivsed muutused rannal vaid episoodiliselt, korge veeseisu ja tugevate tormide ajal. Surnud randlad sellistes randades ei toimu uldjuhul tanapaeval enam lainete tegevusest pohjustatud muutuseid. Eesti rannikul esineb jargmiseid randlatuupe: Pankrandla murrutusjarsak on kujunenud vastupidavas vanaaegkonna kivimeis. Eestis on
Esimesed maalid on ''porised'', värvigamma on porine ja teemad lihtsanäolised. + maalib lihtsaid asju. Üks hetk asendub see rahutu , heleda , värvilise pintslitõmbega. Temast kirjutatakse kui hullust kunstnikust kes sooritas enesetapu & lõikas oma kõrva ära. Kirjades on avaldanud mõtte , et ta ei taha maalida seda mida ta näeb ,vaid seda mida ta tunneb. Ta on väga tundlik. Põeb epilepsiat & haigushoogude vahel maalib . + Pannakse hiljem hullumajja. Mõned teosed: ''Kalapaadid rannal'' (värvid on väga kirkad) Kuulsamaid maale on : ''Päevalilled'' (van Gogh'i Mona Lisa) :D Ilusamaid maale: ''Tähine öö'' Paul Gauguin - Tegu egoistliku , otsekohese, järsu inimesega. Kes alustab karjääri börsimaaklerina. 30'ndates eluaastates hakkab koguma kunsti. 35'selt jätab pere,raha jne.. & avastab enda jaoks kunsti. Impressionist - silmad ilma ajudeta (tema arust) . See oli Gauguin'i jaoks mõttetu tegevus.
haiglasliku ja mürgise meeleoluga pilte. Neil näeme külmi rohelisi ja siniseid toone ning venitatud valgenäolisi inimesi. Väga tuntud on sveitslase Ferdinand Hodleri (1853- 1918) müstilise alatooniga maalid. Inimlikult mõistetavam oli norralane Edvard Munch (1863-1944) - tema maal "Elutants" näiteks väljendab selliseid igaühele arusaadavaid asju nagu noorus ja vanadus, lootused ja pettumused; kuupaistesel rannal tantsivate naiste puhasvalgete, lõõma vpunaste ja mustade rõivastega annab ta edasi inimelu kulgu. Väga kaunid, erootilised ja müstilisest hingusest kantud on austerlase Gustav Klimti (1862-1918) teosed. 19. sajandi lõpu kirjut kunstipilti teeb veelgi keerukamaks see, et tihti on tolleaegsed erinevad kunstisuunad omavahel segunenud. Näiteks võisid nii postimpressionistid kui sümbolistid käsutada juugendlikke väljendusvahendeid. Samal ajal õhkus teinekord
2) lauskrannik - madalad rannaastangud, põhiliselt tegemist kuhjamisega. Jagatakse tekkeviisi järgi: 1) kulutavad rannad 2) kuhjavad rannad Rand - Veekogu ääristav maismaa osa, mida kujundab lainetus. Rannajoon - vee ja maismaa kokkupuuteala. Rannamoodustised - pinnavormid, mida lained kujundavad ja kuhjavad ( rannavall jne) Paguvesi - madalam veetase, vesi pageb rannast Ajuvesi - Ajab vett rohkem randa, kõrgem veetase Rannavall - lainete poolt kokkukuhjatud setete kuhi rannal, enamasti kaarekujulised ja madalad. Leetseljak - setete kuhjad kalda ääres vees, kaarekujulised Maasäär - setete pikiränne, rannaga põigiti. Rannanõlv piirneb rannajoonega. Jõgede toitumine - Jõgi - looduslik vooluveekogu, kus vesi voolab tema enda poolt kujundatud voolusängis, raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamale. Valgala ehk jõgikond - Maa-ala, kust jõgi saab oma vee. (sademed, vihmavesi, põhjavesi, liustike vesi) Äravool - teatud ajaühikus äravoolava veehulk valgalalt
Anne Vabarna Hanna-Marii Kaljas Kaia-Liisa Hakk Kerti Klaos Anne lapsepõlv Anne sündis PõhjaSetumaal Peipsi järve rannal asuvas Võporsuva Click to edit Master text styles külas 21. detsembril 1877. aastal. Second level Anne lapsepõlv möödus nagu kõigil Third level setu talutüdrukutel tol ajal: eluks Fourth level vajalikud teadmised ja tööoskused
Anne Vabarna on sündinud Põhja-Setumaal Värskast 4 km põhja pool Peipsi järve rannal asuvas Võporsuva külas Tihoni ja Kreepa neljanda lapsena 21. Detsembril 1877. aastal. Anne sünnikodu väikeses majas, mis siiski mahutas 11-liikmelise pere, armastati ning harrastati rahvalaulu. See oli osa
annaabi.ee 
