https://www.youtube.com/watch?v=Y09YK409L7M 4) elektri käsihöövli terade vahetus https://www.youtube.com/watch?v=w-yHR_nH7IM 5) aknaraami valmistamine https://www.youtube.com/watch?v=6YTQ-jEoK8E 6) palkmaja ehitus https://www.youtube.com/watch?v=8p2dTepIiFc 7) cnc pingi freesimine https://www.youtube.com/watch?v=du_BkOyzUxA 8) käsipuuu freesimine https://www.youtube.com/watch?v=fjkrlnwRhBA 9) peitliga nikerdamine https://www.youtube.com/watch?v=N2mfYS2ALDE 10) kalastus landi valmistamine. Käsitöö https://www.youtube.com/watch?v=JYZ_mAgW5Ok
Kiviaja kultuurid: Kiviajal olid peamiseks neli kultuuri, mis olid kunda kultuur, narva kultuur, kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuur. · Kunda kultuur- u 7000 eKr, elatusaladeks olid peamiselt küttimine, kalastus ja korilus. Kultuuri eripäraks oli tulekivi kasutuselevõtt. · Narva kultuur- u 5300- 4200 eKr, elatusaladeks olid küttimine, kalastus ja korilus. Eripäraks oli keraamika kasutuselevõtt. · Kammkeraamika kultuur- u 4000- 3300 eKr, elatusaladeks olid küttimine, kalastus ja korilus. Kammkeraamika kultuuri eripäraks olid matmiskombed, milles lähedasi maeti tihti põranda alla ja neile pandi kaasa erinevaid hauapanuseid. · Nöörkeraamika kultuur- u 3000- 2500 eKr, elatusaladeks olid loomakasvatus ja maaviljelus, samuti küttimine ja kalastus. Kultuuri eripäraks oli
PALEOLIITIKUM - vanem kiviaeg, eluviis oli rändav, kivist tööriistad, esimesed puitrelvad, töödeldud saeterad, tuli, esimesed kehakatted, korilus, küttimine, kalastus MESOLIITIKUM - keskmine kiviaeg, eluviis oli rändav, kivitööriistade kõrge kultuur, vibu ja nool, keraamika, põlluharimine, korilus, küttimine, kalastus, karjakasvatus NEOLIITIKUM - noorem kiviaeg, eluviis oli paikne, savinõud, kivist, luust, puust ja sarvest esemed, küttimine, loomakasvatus, maaviljelus, keraamika AUSTRALOPITEEKUS - lõuna-ahv, u 5milj a tagasi ja aafrika HOMO HABILIS - osavinimene, u 3milj a tagasi ja ida-aafrika
matmiskombed Hauapanusega Maeti asula kivikalmed tarandkalmed laibamatus alale Asustuse Veekogude Veekogude Rannikupiirkonnas avaasulates paiknemine kaldal kaldal ja sisemaal elatuslaad Küttimine, Küttimine, Küttimine, korilus, põllumajandus kalastus, korilus korilus, kalastus käsitöö, alepõllundus 4. Milles seisnes neoliitiline revolutsioon ning millal (millisel muinasaja perioodil ja millises arheoloogilises kultuuris) see aset leidis? Mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine. Inimeste eluviis muutus ühtlasi paikseks.
algusaeg 9700 ek 4000 ek 1100 ek 450 ek matmiskombed Hauapanusega Maeti asula kivikalmed tarandkalmed laibamatus alale Asustuse Veekogude Veekogude Rannikupiirkonnas avaasulates paiknemine kaldal kaldal ja sisemaal elatuslaad Küttimine, Küttimine, Küttimine, korilus, põllumajandus kalastus, korilus korilus, kalastus käsitöö, alepõllundus Milles seisnes neoliitiline revolutsioon ning millal (millisel muinasaja perioodil ja millises arheoloogilises kultuuris) see aset leidis? Ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine. Inimeste eluviis muutus ühtlasi paikseks.
Handid nimi õp. nimi klass aasta Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Hantide elupaik................................................................................................................3 Elamud ja riietus..............................................................................................................3 Jahindus ja kalastus..........................................................................................................4 Liiklemisvahendid........................................................................................................4 Karupidu..........................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus:........................................................................................................6
Norra ja Islandi kalatööstuse ülevaade (ressursid, areng ja koht maailma majanduses) Islandi rahvas peab end eelkõige kalarahvaks. 1900. aastatel tuli 90% riigi sissetulekutest kalastööstusest. Kuni 20. sajandini oli Island sõltuv kalandusest ja oli üks vaesemaid ja vähim arenenud riike Euroopas. Aga Teise maailmasõja lõpus tõid riigile õitsengu kalapüügi industrialiseerimine ja NATO sõjabaasi paigutamine Islandile. Juba 1990. aastate lõpuks oli Island üks Euroopa rikkamaid riike. Islandi vetes on üle 320 liigi kalu. Levinumad neist on tursk, heeringas, tuunikala ja lõhe. Island ekspordib mereande umbes 1,2 miljardi euro eest ja suurem osa läheb Euroopasse. Suuremateks importijateks on UK, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa huvitaval kombel ka Norra. Kõige rohkem eksporditakse mereandidest kuivatatud kala. Tuleb välja, et Islandil on ideaalsed tingimused kala kuivatamiseks. Nimelt s...
tundras peamiselt samblad. Kivistel pindadel kasvavad samblikud. Loomadest on esindatud lemming , polaarrebane ja hunt , metsik põhjapõder karibuu- ning mustksuveis. Suvel pesitseb rannikutel hulgaliselt veelinde, meresid asustavad hülged ja põhjapoolkera suurimad loivalised morsad ehk merihobud. Atlandi ookeani loodeosa vetes elavad suured imetajad grööni vaalad. Rahvastiku peamine tegevusala nii talvel kui ka suvel on mereloomapüük ja kalastus. Eskimod saavad enamiku toidust ja rõivamaterjalidest mereloomadelt. Jahil ja koormate veol on vältimatuteks abilisteks erilised , suured ja tugevad eskimo tõugu koerad. Tänapäeval kasutatakase tundras liikumiseks koerarakendite kõrval üha rohkem mootorpaate ja-kelke. Raskemaid transpordivahendeid teedeta tundras kasutada ei tohi need vajuksid sohu või lõhuksid õrna ja aeglaselt taastuva taimkatte.
Siiski on mitmed tele- ning raadiokanalid, mis edastavad infot bretooni keeles. Bretagne on üks Prantsusmaa dünaamilisemaid regioone- seal on näiteks 210 professionaalset teatrirühma. Biniou, Bretagne'i torupill on piirkonnas väga populaarne, nende esinemisi saadavad tavaliselt lauljad ja jutuvestjad. Bretagne maakonnal on ka üks suuremaid Prantsusmaa kunstikogusid seal asub üle 2000 töö. Majandus Majanduse poolepealt on siiani tähtsal kohal põllumajandus ja kalastus. Lisaks on piirkonnas suurel määral esindatud ka autotööstus (Citroen, Peugeot) ning laevaehitus. Regioon on tuntud tehnoloogia piirkond siin loodi sellised meediaformaadid nagu .jpg, mpg ja mp3. Turism ja vaatamisväärsused Bretagne on Prantsusmaa kõige vähem saastatud piirkond, õhk on seal kõige puhtam. See on Prantsusmaa kõige enam külastatavam turismisihtkoht. Igal aastal käib ainuüksi pool miljonit inimest, et tegeleda veespordialadega.
katkestades ühenduse välisilmaga. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Üleujutusi on Soomaa elanikud nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Viies aastaaeg on aga parim aeg Soomaa maastikuga tutvumiseks kasutades selleks kanuud või süstat. Tegevused : · Jalgsi ja kanuumatkad · Loodusvaatlus · Loodusharidus · Marjade korjamine · Loodusfotograafia · Kalastus Soomaa rahvuspargi kaitsmine Soomaa rahvuspark oma suurte rabade, luhtade ja lammimetsadega moodustab ulatusliku märgalade süsteemi, seades inimese liikumisele looduslikke piiranguid. Neile on rahvuspargi kaitse- eesmärkidest lähtuvalt kehtestatud täiendavad ajalised liikumispiirangud. Loodusreservaadi eesmärk on looduslike protsesside tomimise tagamine inimtegevusest puutumatuna. AITÄH TÄHELEPANU EEST!
Rahvastik Vahemerelises kliimas elavad kreeklased, itaallased, türklased, marokolased, alžeerlased, portugallased, austraallased, egiptlased, hispaanlased, süürlased, horvaatlased, Montenegrolased, albaanlased Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid Turism Kõrbestumine Karjakasvatus Mets maha raiutud Tubakakasvatus Tihedast asustusest tingitud reostus Kalastus Loomastiku ja taimkatte hävimine Põnevad faktid Vahemerelisest vööndist on pärit sellised vanad põllukultuurid nagu nisu, oder, porgand ja lina Suved on pikemad kui talved ja talved on väga pehmed Ainult üksikutes kohtades sajab lund Suur osa vahemereäärsetest riikidest ekspordivad naftat
Taimestik on kõik taimed kokku. Taimkate on taimekoosluste kogus (mets, niit). Põhikliimavöötmetes on aasta läbi üks õhumass (polaarne e. arktiline, parasvööde, troopiline, ekvatoriaalne). Vahekliimavöötmetes on pool aastat üks, pool aastat teine õhumass (lähispolaarne, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne. Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetüübid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne kliimavööde, külm, kuiv, alla 0º, kõrgrõhkkonnad, polaaröö ja päev; muld laiguti ja väga õhuke; samblad, samblikud; plankton, vaalad, hülged, morsad, albatrossid, PP jääkaru, LP pingviin; Inimesi ple. Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on ...
KOOSSEIS ungarlased 6,6% ungarlased 95% , mustlased 2,5% roomlased 2% , sakslased 0,3% muud vähemused 3% ukrainlased 0,3% MAJANDUS RUMEENIA UNGARI PÕHILISED Piimatooted, sealiha, nisu, mais, päevalill, TOOTMISHARUD linnuliha, õunad ; kartul, suhkrupeet, raps PÕLLUMAJANDUSES kalastus, ja mitmesugused puuviljad, köögiviljad, ja puuviljad, paprika vein. PÕHILISED Autode tootmine, Rasketööstus, energia TOOTMISHARUD varuosad, kemikaalid, tootmine, masinaehitus, TÖÖSTUSES toiduainetööstus kemikaalid, toiduainetööstus ja autode tootmine
Maarja Magdaleena Maarja Magdaleena oli jõukast perest pärit naine, kes kuulus Uue Testamendi järgi Jeesuse lähikonda. Tema nimi oli pärit Magdalast, jõukast tööstuskülast Galilea järve läänekaldal. Magdala oli esimesel sajandil õitsev kalastus-, paadiehitus- ja kauplemiskeskus. "Maarja" on üks sagedamini esinevamaid nimesid. Uues Testamendis on mitmeid Maarjaid. Lisades tema nimele Magdalast (Magdaleena), osutasid autorid, millist Maarjat nad silmas peavad. Maarja Magdalast oli üks tähtsaim naisesindaja ja ka naisterühma juht. Arvatakse, et Jeesusel oli lisaks meesjüngritele ka naisjünger, kelleks oli Maarja. Maarja Magdaleenat on samastatud amoraalse naisega, kes langes pattusid kahetsedes Jeesuse jalge ette, pesi oma pisaratega Jeesuse pead ja kuivatamiseks kasutas ta oma pikki juukseid. Seejärel määris ta meest alabasterpurgis oleva salviga. Kui Jeesus oli vabastanud Maarja teda kimbutav...
· Valma (Võrtsjärve · Jõelähtme, Tallinna · Salme, Saaremaal ääres) lähistel (kivikrstkalmed) · Lihula · Ardu kalme Harjumaal · Soontagana · Rõuge Muutused Kalastus, küttimine, korils, Põlluharimise ja Põlispõllundus (kolme inimeste keraamika. Algeline karjakasvatuse areng välja süsteem, väetamine). tegevusalades loomakasvatus ja (alepõllundus). Käsitöö ja Soorauamaak, sepandus, maaharimine (kiviaja kaubanduse teke (üle mere, kaupmeeste ja käsitööliste lõpus, seoses vähe)
üldse 51 päeva. AJALUGU Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas. Pronksiajal (1500-500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Rahvasterände ajal liikusid soome-ugri hõimude esindajad tänapäeva Soome
pistrikukujuline · pärast surma sai vaaraost surnute riigi valitseja Osiris peale selle oli ta ka Egiptuse kõrgeima jumaluse Ra poeg · Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline · lubatud oli sugulaste vaheline abielu · väga viljakas maa · soodsad tingimused · liiguti ringi, et leid toitu · valmistati pilliroogudest hütte · laialt levinud oli kalastus · tööriistad olid kivist, luust jne. · niiluse jõe orgu asuti elama u. 4000 a. E.Kr. · valmistati kangast taimekiududest · jahiti lõvisid, jõehobusid ja krokidille · peeti härgi, sigu ja koeri · viljavarusid hoiti maase kaevatud suurtes aukudes · savist nõud · glasuur · surnuid maeti kõrbe servadesse · sunu pandi peaga läände(päikese loojangu poole) · hauad kaunistati
a. Linnused i. Neemiklinnused, nt Padise linnamägi ii. Kalevipoja sängid, nt Alatskivi linnamägi iii. Mägilinnused, nt Otepää linnamägi iv. Ringvall-linnused, nt Muhu maalinn b. Külad i. Sumbküla, nt Põhja-, Lääne-Eesti ii. Ridaküla, nt Peipsi ääres iii. Hajaküla, nt Lõuna-Eesti 6. Muinasusund, kalmed a. Usundid i. Usk looduse hingestatusesse e animism, kalastus ja jahtimine ii. Hiljem päikesekultus, ilmusid kivikirstkalmed, surnu põletamine, kultuskivid; austati esivanemaid ja nende hingi iii. Lõpus ristiusu levik b. Kalmed i. Tarandkalmed ii. Kivikirstkalmed iii. Kääpad 7. Muistne vabadusvõitlus a. Eellugu i. 1187 Sigtuna ründamine ii. 1096 Euroopas algavad ristisõjad iii. 1201 Riia kiriku rajamine iv
Samuti võib tekkida maasäär Järskrannikule tulevad lained suure energiaga, ning seetõttu on ülekaalus kulutav tegevus ja tekivad kulutusrannad. Lained purustavad või kannavad ära setteid ning seetõttu moodustuvad sinna rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine. Randadele on kahjulik ka inimtegevus: Sadamate ehitamine, laevandus, kuurortlinnade rajamine, kalastus. 6) Vaata jooniselt ja tunne ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugrannikuid 7) Liustike tekke eelduseks on: Tahked sademed ja aastaringselt negatiivsed temperatuurid. Sadanud lumi tiheneb jääks, mis liigub aluspinnalt vastavalt selle kallakule. Pingete tõttu tekivad lõhed. Mandriliustikud on pindalalt suuremad, paksemad ning liikumiskiirus on väiksem ja vähem lõhesid. Mägiliustikel vastupidi. 8) Liustik kannab kaasa kivimeid ja setteid ning kulutab pinnast
oskasid valmistada tööriistu puidust, luust, sarvest ja kivist (tulekivi) jahipidamiseks (nt nooleotsad, veekogude lähedal, sest seal oli kerge liikuda kunda ahingud jm) ning töötegemiseks (kivikirved, kalastus, jahindus (põdrad, koprad jm), korilus (veeteed) ja toitu hankida; elati 1530 kultuur puurimisriistad jm); oskasid valmistada ka erinevaid (taimed, juurikad, pähklid jm) liikmeliste sugukondadena (24 peret); looduslikke püüniseid loomade ja kalade võimalik, et liikuva eluviisiga
Kammkeraamikakultuur Paremini valmistatud savinõud. Nöörkeraamikakultuur Balti Hõim Venekirveskultuur- olid karjakasvatajaid, kes küttisid kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Alepõllundus Puud raiuti maha, põletati juuriti. Tulekivi loodi Lääne-Venemaalt, Leedust ja Valvgevenest.(ta tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi ) Noorem Kiviaeg e. Neoliitikum 5000 eKr Elati veekogude ääres. Juba paikselt külades kuni 50 inim. Jaht, kalastus, korilus. Kasvatada püüti otra ja nisu. Neoliitikumi teisel poolel e 9000a eKr, hakati kasvatama eestis veiseid, kitsi, lambaid ja sigu. Suurenes põlluharimine ja asutati elama rohkem sisemaal. Pronksiaeg Asulaid hakati ümbritsema paeplaatidest ja palkidest kaitseseintega. Vanem pronksiaeg 1800 1000 eKr. Noorem pronksiaeg. Pülispõldude tegemine, kivikirst, kalmed, Inimesed maeti põletatult. Otra kasvatati. Rauaaeg Surnud mattis iga pere oma põldude keskele kivikirstkalmetesse
Reial, P- probleemidest;P-R M.Mäeots,laagriterr R.Pruus, Pruus,M.MäeotsVäliv itoorium M.Mäeots;lõkkeplats äljak 19.00 ÕHTUSÖÖK ÕHTUSÖÖK ÕHTUSÖÖK Laulupidu(teema;meri, sport, LÕKKEÕHTU;H.Reial, P-R kalastus,jalgpall, „Spordi Pruus,Lõkkeplats aeroobika),H.Reial, viktoriin”;H.Reial,P- M.Mäeots R.Pruus, Vabaõhu lava 20.00- M.Mäeots, 21.30 ETTEVALMISTUS kohvik ÖÖRAHUKS(rivistus, ETTEVALMISTUS ETTEVALMISTUS hügieen)H
Teistes riikides on samal ajal meeletult näljas olevaid inimesi. Näljahäda all kannatab ligi 1 miljard inimest maailmas. Põldude kastmiseks kulutatud vesi moodustab 70% kogu inimkonna vee kasutusest. Kõrbetes kasutatakse põhjavett, et kasvatada vilja, kuid põhjavesi on samuti taastumatu allikas ja väheneb kriitilisel kiirusel. Kalapüük on suurenenud 18-st miljonist tonnist aastas 100 miljoni tonnini 50 aastaga. Umbes kolm neljandikku kalastus aladest on tühjendatud või peaaegu tühjad. Paljud suuremad kalaliigid on välja surnud, sest neil polnud aega paljuneda. Kui selline ülepüük jätkub, võivad paljud kalaliigid maailmast kaduda ja seega kaob ka toiduallikas inimestele. Inimeste arvukus on viimase 60 aasta jooksul kolmekordistunud ja umbes pool maailma elanikest elab linnades. Paljud linnad on ülerahvastatud ja inimestel pole ruumi, kus elada ning seetõttu tekivad väga halvas seisus ja ebatervislikud slummid
Paleoliitikum-vanem kiviaeg,esiajaloo periood tööriistade kasutuselevõtust u 2,6 mln aastat tagasi kuni viimase jääaja lõpuni u 9700 a ekr Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,esiajaloo periood alates viimase jääaja lõpust u 9700 a ekr kuni viljelusmajanduse alguseni(eestis u 4000 a ekr).Eestis on seda ajajärku nimetatud ka Kunda kultuuriks Kogukond-koos elanud ning ühte jahi-,kalastus-jakorilusala kasutanud inimeste rühm Biomass-mingil alal elavate organismide kogumass Rändkivi-jääliustiku poolt esialgsest kohast teise paika kantud kivi Egalitaarne ühiskond-võrdsustav,võrdsust taotlev ühiskond Antsülusjärv-jääaja järel läänemere nõos u 9000-7800 ekr paiknenud mageveeline järv Neoliitikum-noorem kiviaeg,esiajaloo periood viljeleva majanduse algusest kuni pronksi laialdasema kasutamiseni tööriistade materjalina,eestis u 4000-1800 a ekr Pronksiaeg-esiajaloo periood,mil vähemalt osa tööriistu valmistati pronksist,eestis u 1800-500 a ekr Asustusük...
I osa. KEEL ja KEELED KEELTE TEKE JA INIMESTE RÄNDED "Keel ja ühiskond" X klassile 3. ptk Mare Hallop KiNG 9.09.2013 30.10.2012 Keelte ajalugu Kõneldud keel on hetkeline sünniga tekib, surmaga kaob Varasemaid keeli saab uurida helilindistustest ja kirjapandust teke enam kui 100 000 a tagasi al 1887 u 5000 a tagasi · Seega, mingit keelelist materjali keele arengu varase perioodi kohta ei ole. · Teadus on suutnud kaudsete meetoditega vaadata tagasi kirjaeelsesse maailma. Võrdlev-ajalooline meetod suudab tuvastada keeltevahelisi seoseid kuni 8000 a tagasi ja rekonstrueerida tolleaegseid algkeele vorme. Võrreldakse eri keelte samatähenduslike sõnade häälikulist koostist: mida suurem häälikuline sarnasu...
Inimese, kui bioloogilise liigi kujumine alguse sai, olid hiidsisalikud juba ammu välja surnud. Suurimateks loomadeks olid imetajad, kuhu ka inimene kuulub. Kliima oli hakkanud juba jahenema ning pooluste ümber hakkasid tekkima igijää alad. Aafrikas oli kliima tunduvalt niiskem, seal sai ka inimese areng alguse. Vihmametsad katsid suuremaid piirkondi, Sahaara asemel oli savanniala. Poolteist miljonit aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema ning u. 750 000 a. Tagasi oli tõsine jääaeg. Igijää kattis kõik Euroopa ja Aasia põhjapoolsed alad. Loomastik taandus lõunapoolsematele aladele. Jäätumine alandas aga maailmamere taset, kujunema hakkas Sahara kõrbevöönd. Kliima polnud järgnevatel aastatuhandetel ühtlane, see muutis taime- ja loomaliikide levikut. Tänus kliima muutumisele hakkasid toimuma ka inimeste ränded ja kohanemise uute ja raskete oludega. Inimese kronoloogia: 1. 6-5 miljonit aastat tagasi hominiidid-hargnesid Aafrikas ...
Rändlev eluviis. E: Kammkeraamika kultuurist teame matmiskombeid, kuid Kunda kultuurist ei tea. Kammkeraamika kultuuris olid tööriistad rohkem "polished", Kunda kultuuris olid need palju algelisemad. Erinevalt Kunda kultuurist, tegeleti kammkeraamika kultuuris keraamikaga. Kunda kultuuris polnud miski kaunistatud, kuid kameraamika kultuuris juba oli. 2)Kammkeraamika vs nöörkeraamika S: Mõlemas kultuuris tegelti keraamikaga. Samuti on mõleas kutuurist teda matmiskombed. Tegeleti kalastus, küttimise ja korilusega. Nõud olid kaunistatud. Tööriistade materjalid kivi, puu, luu. E: Kammkeraamika asulad olid põhiliselt veekogude ääres, kuid nöörkeraamika asulad olid roumaadel(nad tegelesid ka karjakasvatusega). Kammkeraamika elanikud matsid surnud koju, aga nöörkeraamika viis nad oma asulast eemale. Nöörkeraamika kirved olid üleni ihvitud ja neis oli auk (sai pulga otsa panna). Metalliaeg Eestis 1) Pronksiaeg (2. aastatuhande keskpaik eKr) - Pronks oli 1
Kullamaa Keskkool Kalaküla Ivo Rohula Madis Aavik 09. detsember 2011 SISUKORD 1. IDEE JA MISSIOON 1.1 Idee tutvustus 1.2 Missioon 1.3 Visioon 2. JUHTKOND 3. PERSONAL 3.1 Töötajatel 3.2 Palk 3.3 Töösüsteem 3.4 Ajaplaneerimine 4. AMETIKOHAD 4.1 Personal 4.2 Keskm. brutopalk 4.3 Palgakulu aastas 4.4 Sots. maksud 5. EESMÄRGID 5.1 Lühiajalised eesmärgid 5.2 Keskmise pikkusega eesmärgid 5.3 Pikaajalised eesmärgid 6. SWOT ANALÜÜS 6.1Strenghts - tugevused 6.2 Weaknesses - nõrkused 6.3 Opportunities - võimalused 6.4 Threats- ohud 7. TURUNDUS 7.1 Strateegiad 7.2 Reklaam 7.3 Hinnad 8. FINANTSEERIMINE 8.1 Toetus 8.2 Omaosalus 9. KASUMIPLAAN 9.1 Sissetulekud 9.2 Väljamikeud 9.3 Lõppkasum 1 . IDEE, VISIOON JA MISSIOON 1.1 Idee ja tutvustus Äriideeks on rajada kalaküla Kalaküla Võrtsjärve äärde. Selline teenus, kus kohapeal saad ööbida, laenutada kalapüügivarustust, süüa ning ka kala püüda,...
Soomlased Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud aastast 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soome-ugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.Pronksiajal (1500 - 500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel. Soomlasi elab põliselt Soomes,
linnriigid ja rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos. Keskmine kiviaeg Eestis Arheoloogiline kultuur. Kunda kultuur: asulakohad, töö-ja tarberiistad, elatusalad. Arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab inimeste tegevusalade ja eluviiside sarnasust. Kunda kultuur (9000-5000 eKr) Asukohad- siseveekogude kaldad Töö-, tarberiistad- kivi, luu, sarv, puit. Tulekivi riistade servade teritamiseks kildude lõhestamine. Elatusalad- kalastus, küttimine, korilus PILET 8 Mesopotaamia religioon ja kultuur Assürioloogia. Sumerite leiutised. Kiri ja haridus. Religioon: panteon, templid, surmajärgsus. Teadus, kangelaseepika, Assurbanipali raamatukogu. Assürioloogia-teadus, mis uurib kiilkirja kasutanud rahvaste ajalugu, keelt ja kultuuri. Sumerite leiutised- ratas, vanker Kiri- kiilkiri, mis on vanim teadaolev kiri. Haridus- Hariduse andmine oli preesterkonna hoole all ja koolid rajati templite juurde. Õpilased
silmis ,,normaalne" ja seega julgevad uued inimesed minuga suhtlema hakata. Kui ma ise tean inimesest nii palju, et temaga ei tasu suhelda siism ma proovin teda võimalikult palju vältida. Mul on selline eriline nagu ,,kuues meel" välimuse järgi inimesi sorteerida, et kas tasub suhelda või ei tasu. Mul on mõned hobid millega tegelen vabalajal. Suurimaks hobiks pean endal kalastamist, selle pisiku sain endale isalt ja vanaisalt. Kui ka isa sõpradelt, kes pidevalt mulle kalastus pisikut sisse süstivad. Olen kalastanud juba umbes 5 aastat, mille jooksul olen käinud ka Soomes kalastamas ja sellega väga rahule jäänud. Talvit käin ma aga Peipsil ja ka väiksematel sisejärvedel , aga sealne saak üllatab iga kord. Muidugi on seal alati hea värske õhk ja hea seltskond, kellega saab lahedalt jutsustada. Aga mul on ka muid hobisi millega tegelen kodus koos isaga või vanaisaga temapool. Mulle meeldib ,,nokitseda" erineva tehnika kallal
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LOGISTIKA KLIENDITEENINDAJA Õnne-Mari Lilletai NORRA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks PõhjamaadestNorra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km².Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jää...
(150 kr öö + lisateenused) Telkimine - Telkimiskoht, soovi korral telk, vesi, elekter jm lisateenused (50 kr öö + lisateenused) Jalgrattarent Talul on 10 jalgratast (100 kr tund, 300 kr päev) Kalastustarvete rent - Talul on väike aerudega kalapaat, + turvavarustus (100 kr tund, 500 kr päev + kalastus vahendid) Ringreis Pärnumaal - 3 erinevat reisipaketti või reis klientide soovil, soovi korral giid ( hind vastavalt kokkuleppele) 16 Õpilastele, üliõpilastele, püsiklientidele ja pikemaajalistele talus peatujatele kehtivad hinnasoodustused 10 50%. 6.2.2. Hinnakujundus
matmisviis) balti hõimud. Vanim teadaolev inimeste peatuspaik Eestis on Pulli asula, kust leiti 9. aastatuhande algusest pärit inimeste tegevuse jälgi. Pulli asub Pärnu lähedal. Teine tuntud vana asupaik on Kunda Lammasmägi, kus elasid inimesed hiljem kui Pullis. Arheoloogiline Kultuur ühelaadsete leidudega mustiste rühm Kunda kultuur - Mesoliitikum ehk 9000a-5000a ekr. Tegevusalad: jaht, kalastus, koerte pidamine. Tööriistad: Luust, kivist, puust,luust, tulekivist. Tööriista liikideks olid uuritsad(tükeldati sarvi ja luid), kõõvitsad(roogiti looma rahkasid), kivikirved, talbad(pisikesed kirved),jne. Kammkeraamika kultuur Algas 4. aastatuhandel. Elanikud oli kütid ja kalastajad soome-ugri päritolu. Tegeleti keraamikaga,mis oli uus tegevusala. Veel tegeldi kalastamise, küttimise ning ka kunstiga. Surnuid austati matustega, nad maeti asula
RIITUSED ehk RITUAALID kollektiivsed, enamasti regulaarsed trditsioonilist skeemi järgivad religioossed talitused. Riitused on mõtestatud tegevused, mille tähendus on väljaspool tegevust ennast. Riituste liigid: 1. Kalendririitused riitused korduvad perioodiliselt. Siia alla kuuluvad mitmesugused aastaaegade või elatusperioodide järgi läbiviidavad talitused (nt. külv, lõikus, jaht, kalastus jne.) 2. Kriisiriitused neid riitusi sooritatatkse kogukonda või üksikisikut ähvardava kriisi, nt. haiguse, põua, näljahäda jms kõrvaldamiseks. 3. Siirderiitused ehk üleminekuriitused traditsioonilised kogukonna poolt organiseeritud riitused, millega üksikisik siiratakse ühest sotsiaalsest staatusest teise. - Nimeandmisriitus on seotud inimese sünniga. Nime andmisega saab laps inimese seisuse.
SISUKORD Sissejuhatus............................................................................3 1. INIMASUSTUSE TEKE...........................................................4 2. TEGEVUSALAD.................................................................6 2.1. Küttimine ja korilus..................................................6 2.2. Kalastus...............................................................7 2.3. Hülgepüük............................................................7 2.4. Põlluharimine.........................................................8 3. MÜTOLOOGIA JA KOMBED...................................................9 4.1. Libahunt.................................................................9 4.2
Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, ilmselt perekonnapea, aga sageli sängitati tema kõrvale ka naine või laps. Laevkalme-äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt. Nnde keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse puistati põletatud surnute jäänused. Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid. Neid peetakse eelkõige maaomanike perede matmispaikadeks. Iga sugupõlv rajas seejuures oma kivikirstkalme. 12. Millised olid inimeste tegevusalad varasel rauaajal? Vastus. kalastus, põlluhairmine,korilus, rauasulatamine. 13. Miks nimetatakse vanemat rauaaega ka rooma rauaajaks ja tõususajanditeks? Vastus. Rooma rauaajaks, sest siis avaldas mõju hiigelsuur Rooma impeerium kogu Põhja- Euroopale ja ühtlasi Eestile. Tõususajanditeks, sest siis arenes eriti hoogsalt põlluharimine koos karjavaksvatusega, käsitöö, kaubandus. Seda soodustas see, et rooma rauaaeg oli arvatavasti rahulik sõdadeta ajajärk. 14.Kust on pärit eestlaste vanim esmainimene? Vastus. Aestid
8 6 AJALUGU Eelajalugu (8500 eKr -) Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keramikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr petakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas. Pronksiajal (1500-500 eKr) ning rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ning nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ning teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke alikaid on leitud ka 13. sajandist. 9 6.1 ROOTSI VÕIM (11541809)
Kotka 54 838 272 8 AJALUGU Eelajalugu (8500 eKr -) Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keramikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr petakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas. Pronksiajal (1500-500 eKr) ning rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ning nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ning teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke alikaid on leitud ka 13. sajandist. Rootsi võim (1154-1809) Soome 700 aastane seotus Rootsiga algas aastal 1154, kui Rootsi kuningas Erik alustas
produktiivsus on vähenenud. 4. Milliseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi toob kaasa kalavarude vähenemine? Suur osa inimeste töökohtadest on seotud kalandusega ja kui kalavarud vähenevad, kaovad ka töökohad. See toob kaasa majanduslikud probleemid nende inimeste jaoks. Samuti on paljud riigid suured kala eksportijad ja kalavarude vähenemisega väheneb ka eksport ning riik ei saa sealt enam tulu. Vähem olulisem probleem on see, et paljude inimeste hobiks on kalastus ja ka see kaob, kui kala enam pole. ELISA 5. Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamere kalavarude kaitseks? 1) Väljapüüki piiratakse kvootide abil. 2) Püütakse teatud ajal ja piiratakse püügipäevi. 3) Püügitehnikale on kehtestatud teatud nõudmised. 4) Püügivahendid on maksustatud. 5) Keskkonnaalased abinõud, mis aitavad vähendada maailmamere reostust. 6. Selgita majandus- ja territoriaalvete mõistet.
kohalik juhtkond oma võimu säilitamiseks kirikuga. Kristlus tõi kaasa riigiideoloogia jumalariik vs maine riik). Kirik oma kümnisega oli ka esimeseks korrapäraseks maksustajaks. Muinas-Eesti rahvakultuur Kaks põhitegurit: selleaegne ühiskond ja majandus, mis põhines maaviljelusel koos karjandusega. Talu nii tootmisüksus kui sotsiaalüksus. Külavanem esindas küla kihelkonnas kui ka saraskonnas. Põlispõllud, alemaad, niidud. Peamised elatusalad: kalastus, karjapidamine, maaviljelus (aletamine ja põllundus). Vähema tähtsustega jahipidamine, metsamesindus, kaubavahetus. 10. sajandist on siin kasvatatud ptra, nisu, kaera, rukist, hernest, põlduba, naerist, lina. MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 1227 Max 15 000 võitlusvõimelist meest. KESKAEG Vallutussõjaga toodi poliitiline ja ühiskondlik kord. Selleks ajaks polnud meil välja arenenud kiriku ja kuningavõimu alluvuses olevat haritlaskonda. Vallutajad panid maksma uue halduse
Praeguseks on söekaevandamine olnud juba pikki aastaid languses. Nende asemel on tekkinud kiiresti arenev teenindus, kõrgtehnoloogia ja meditsiinisektor, keematehased ning masinaehitus. Sellele lisanduvad veel territoriaalvetes paiknevad suured nafta ja maagaasimaardlad. Sellepärast ongi Suurbritannia maailma tähtsuselt viies majandus ja oluline rahvusvahelise kaubanduse suunaja. Suurbritannia riigipangaks on "Inglise Pank". Põllumajandus ja Kalastus Põllumajanduses leiab hõivatust umbes 3% töötajatest ja annab 4% Suurbritannia rahvastiku koguproduktist. Domineerib põllumajanduses loomakasvatus 70% saadakse loomakasvatusest kogu põllumajanduse kogutuludest. Poolel külvipinnal kultiveeritakse söödakultuure oder, kaer, kartul, suhkrupeet, köögi ja puuviljad. Suurbritannia on üks Lääne Euroopa suurimaid kalapüügimaid. Peamised kalasadamad asuvad Põhjamere ääres. Energeetika
Maavarade kaevandamiseks on tehtud mitu alternatsiooni, et teha kaevandamis protsess ja maavarade transport kiiremaks ja lihtsamaks. Paljudes provintsides plaanitakse või on juba tehtud maa kuivendamist, et saada rohkem maad põllumajanduseks. Majanduslikud eeldused Metsad on Kanada üks väärtuslikum kapital. Ligi 45% (Joonis 4) riigi territooriumist on erinevate puuliikidega kaetud, tüüpilisemad on: kuused, paplid ja männid. Samuti olles maailma pikima rannajoonega riik on kalastus loogiline samm majandusliku rikkuse teekonnal. Kanada on 2015 aasta tabelis maailma kontekstis viieteistkümnes riigi rikkuse poolest. Fosiilkütused on üks uuemaid ressursse Kanadas, naftat ja gaasi on ammendatud lääne Kanadas 1900ndate keskpaigast. Kuigi Kanadal oli toornaftat vähe, uued tehnoloogiad ja ammendamispaigad on leitud ning teinud Kanada ühe rikkama riigi naftareservide poolest. Samuti on Kanadal ka veel suurtes kogustes naturaalset gaasi ja kivisütt.
EESTI MUINASAEG · PALEOLIITIKUM 10 000-11 000 aastat eKr ehk vanem kiviaeg Külm, arktiline ja lähisarktiline kliima Jääliustik, Balti jääpaisjärv, Joldiameri Esimesed kindla funktsiooniga tööriistad, mis valmistati kildude maharaiumise teel Homo habilis · MESOLIITIKUM 5000-10 000 aastat eKr ehk keskmine kiviaeg Asustus veekogude juures Küttimine, kalastus, korilus, hiljem lisandus ka hülgepüük Kivitööriistade kõrge kultuur Antsülusjärv, Litoriinameri KUNDA KULTUUR · NEOLIITIKUM 2000-5000 aastat eKr ehk uuem kiviaeg Asustus kaugenes veekogudest Maaviljeluse algus ja hiljem karjakasvatuse algus Limneameri NARVA KULTUUR, tüüpilise kammkeraamika kultuur, hilise kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur · PRONKSIAEG 0-1000 aastat eKr · RAUAAEG 1-1000 aastat
tagasi. Teadlaste arvates on neandertallased ja nüüdisinimesed paralleelsed arenguliinid, mis arenesid välja ühest esivanemast. Nüüdisinimesed küttisid peamiselt mammuteid. Elati puust või mammutiluudest karkassiga onnides, mis olid nahaga kaetud. Osati tuld hoida ja ka süüdata. Kunsti sünd: uute alade asustamine. U 15 000 a tagasi rändasid inimesed Ameerikasse. Asustuste levik erineva kliimaga piirkondades tõi kaasa spetsialiseerumise. Mitmes piirkonnas arenes kalastus ja mereloomade küttimine. Teisal pühenduti suurulukite küttimisele. Paljudes kohtades oli lisaks elatusallikaks korilus- kõige söödava korjamine. Peamine sotsiaalne üksus oli sugulusel põhinev sugukond. Tööjaotus käis soo ja vanuse järgi. 2.3 Vijelusmajanduse algus ja tsivilisatsiooni sünd. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus. Põlluharimine algas ja esimsed karioomad kodustati 9. Aastatuhandel eKr Lähis-Idas ehk nn. Vijaka poolkuu alal
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund TTP-10 Gristi Adrat Turismi vormid Iseseisev töö Juhendaja: Heli Kakko Kuressaare 2011 Säästev- ja ökoturism Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengupõhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennu- ja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega. Säästev areng on niisugune areng , mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Säästev areng katab kolme suurt valdkonda: sotsiaalsfäär, majandus ja keskkond. Kui nende kolme valdkonna eesmärke täidetakse ühekorraga, siis saab rääkida piirkonna säästvast arengust: · sotsiaalselt võrdõiguslik, kus inimesed saavad täita oma kultuurilisi, materi...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Eesti teeninduse areng Referaat Juhendaja: Viljandi 2010 Sisukord 1. Muudatused Eesti teeninduse arengus 2. Mobiilside ja internet teenusteareng Eesti teeninduses 3. Eesti Teeninduse Indeks 2008: veebiteenindus on saanud võrdseks 4. Eesti Teeninduse Indeks annab pildi ettevõtete teenindustasemest ja arengust läbi aegade 5. Eesti teeninduse areng on hea Muudatused Eesti teeninduse arengus Eesti kaubandus- ja teeninduskeskkonnas on viimase 1015 aasta jooksul toimunud radikaalsed muutused. Sarnaselt kogu muu majandusega tegi ka Eesti kaubandus ja teenindus läbi transformatsiooni turumajanduse ja arenenud riikide ärikultuuri suunas. 2003. aastal ei mõju eestlasele enam sokeerivalt naabermaa Soome turul tehtud fotod kuldsete banaanide all lookas lettidest või ööpimeduses kiiskavatest värvilistest neoonrek...
15. sajandil? Millest need tulenesid? 4. Kas Stensby lepingul oli Eesti ajaloos tähtsus? Põhjenda. 1. Talupoegadele seati kõrgemad maksud ja kohustused. Enne muistset vabadusvõitlust ei pidanud keegi pagenud talupoegi välja andma, vaid tavaliselt võeti nad enda juurde tööle, nüüd aga kehtestati seadus, et kõik pagenud talupojad tuleb tagastada nende tegelikele omanikele. Talupoegadele keelati jahtimine, kalastus, sõdimine, relva omamine ja nende koormisi tõsteti. Said ise majandada, selle tulemusena vähenesid sissetulekud. Pidurdus suhtlemine välismaailmaga. Vähenes söögilaud ja kadus mitmekesisus. 2. Negatiivsed mõjutused olid peamiselt need, et kuna alad olid killustatud, siis võitluses sai loota vaid enda sõjaväele, abiväed lihtsalt ei jõudnud piisavalt kiiresti kohale. Vähenes ühtsus Eestlaste vahel, puudus tsentraliseeritus, ühtse riigi tunne. Majandus,
Loomi karjatati mai algusest kuni oktoobrini, umbes viis-kuus kuud. Talvel peeti loomi laudas või rehealuses ning söödaks oli peamiselt hein ja põhk. Sõna mesi ulatub soomeugri aega, kuid millal hakati mesilasi pidama, pole kindlalt võimalik määratleda. Igatahes 13. sajandi dokumentides on sageli märkusi mesipuude ja meekarjamaade kohta. Küttimine on koriluse kõrval inimkonna iidseim elatusala. Jahindus püsis tähtsaima elatusalana kuni esimese aastatuhandeni e. Kr. Eesti sisevete kalastus on niisama vana kui siinne inimasustuski. Merekalastusest saab rääkida alates 13. sajandist. Kalaveed kuulusid üksikutele küladele. Püüdmas käidi hooaegadel, peamiselt kevadel, ja ühiselt, kui põllutöödest aega üle jäi. Käsitöö oli Eesti külas kuni 19. sajandi viimase veerandini valdav viis töö- ja tarberiistade, argi- ja pidurõivaste ning kõigi muude eluks vajalike asjade muretsemiseks. Käsitöö tegemisel valitses kindel rütm ja tööjaotus
lähtuvalt. Morfeem on väikseim tähendusega üksus. Morfoloogia jagatakse kahte ossa: sõnamuutmiseks ja sõnamoodustuseks. Sõna Keelesüsteemi tähtsamad struktuuriüksused on lause ja sõna. Laused koosnevad sõnadest ja sõnad häälikutest. Morfoloogias selgitatakse sõnade siseehitust, lause on aga sõnadest moodustatud tervik. Kõiki järgmisi üksusi nimetatakse sõnadeks: (1) kala sõna (2) kalale, kalu, kaladest esindajad (3) kalastama, kalastus, kalane, kalandus tuletised (4) kalapulk, kalapüük, kalapaat, röövkala, karpkala liitsõnad Ridadel 1-3 on lihtsõnad. Lihtsõna koostises võib olla liiteid ja muutelõppe. Mis on sõnadele iseloomulikku? 1) Sõna määratlemiseks saab operatsioonitestina kasutada sõna omadust üksi esineda või vabadust kohta vahetada (üksikesinemine). 2) Permutatsioonitestiga saab sõna oma kohta lauses muuta ja lause säilitab oma grammatilisuse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
