kasutades kiviheitemasinaid ja ambe. v PÕHIPLAAN vLinnus rajati looduslikule kühmule, mis oma põhiplaanilt oli ümarovaalne, välisnõlva kõrgus 58 m (topograafilistel kaartidel 10 m), kalle 2528 kraadi. Linnuse läbimõõt on kagu- loode suunas 110 m ja edela-kirde suunas 120 m. vValli lääneosa on ülejäänust kõrgem. Säilinud kõrged vallid on inimeste kätetöö. Väljastpoolt on vallide kõrgus 58, seest 36 m. Valli sisenõlva ja harja katab lahtine paeklibu, mis on tekkinud muldvallile laotud paekivivallist. Valli harja laius on 37 meetrit. Valli seest on võimalik leida tahutud kive, mõned neist ristkülikukujulised. (On avastatud jälgi ka mördi kasutamisest, kuid sedapole uurimistöödes veel ametlikult kinnitatud.) Ajaloolased peavad Valjala maalinna üheks vähestest linnustest, mille kindlustused koosnesid peaasjalikult kivist. Puitu kasutati vähe.
Oletatava silikaatse plahvatusmaterjali leiud ümbritsevate soode turbakihis lubavad oletada, et kraatrid on kuni 7500 - 7600 aastat vanad. Iriidiumiga rikastunud kiht lähedases turbasoos on tekkinud 800-400 a. enne Kristust, mida samuti peetakse Kaali plahvatuste võimalikuks vanuseks. Diskussioonid vanuse kohta jätkuvad tänapäevalgi. Kaali peakraater, mille põhjas asub Kaali järv, on põhiplaanilt peaaegu ümmargune, tema läbimõõt valliharjalt on 105-110 m. Kraatri sügavus valli harjalt kuni dolomiidist põhjani 6- meetrise järvesetete all on 22 m. Vall on 4-7 m kõrgune. Kaali kõrvalkraatrid: kaheksa, enamasti kuiva kõrvalkraatri, läbimõõt on 12-40 m ja nende sügavus kõigub 1-4 m vahel. Kõik Kaali kraatrivälja kraatrid on liiga suured oletamaks teket plahvatuseta, st puhtalt löögi toimel. Pole leitud ka piisavalt rauda, kui see ei oleks pihustunud plahvatusel. Väikekraatrite põhjast leitud meteoriidikillud võivad pärineda
kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe. Eesti tähtsamad meteoriidikraatrid on: Kaali kraater (Saaremaal): peakraater, mille põhjas asub Kaali järv, on põhiplaanilt peaaegu ümmargune, tema läbimõõt valliharjalt on 105-110 m. Kraatri sügavus valli harjalt kuni dolomiidist põhjani 6-meetrise järvesetete all on 22 m. Vall on 4-7 m kõrgune. (Kaali kõrvalkraatrid: kaheksa enamasti kuiva kõrvalkraatri läbimõõt on 12-40 m ja nende sügavus kõigub 1-4 m vahel.) Ilumetsa kraatrid (Põlvamaal): Suurima, Põrguhaua läbimõõt valli harjalt on 80 m, sügavus 12,5 m. Valli kõrgus ulatub 1-4,5 meetrini. Kujult samalaadse Sügavhaua läbimõõt on 50 m ja sügavus kuni 4,5 m. Vall on siin katkendlik, kõrgusega kuni 1,5 m.
katkev maapinna ülakihtide üleskergitatud osa. Kõige laialivalguvamad on vallikontuurid väikekraatritel, mis asuvad haritaval põllumaal või on otsese inimtegevuse mõjul märkimisväärselt rikutud. Mõnikord ühtib kraatri madalaim valliosa meteoriidi langemise suunaga, kõrgeim valliosa on aga langemissuuna pikendusel. See asjaolu ahvatleb taastama meteoriidikeha langemissuunda valliehituse kuju põhjal. Valli jäänused kraatrite ümbruses on suhteliselt vastupidavad ka hilisematele kulutusprotsessidele, hoolimata pinnase suurest kobestumisest tekkemomendil. Eriti kehtib see aluspõhjakivimi plokkidest kergitatud valli tuumaosa puhul. Seetõttu on valli olemasolu väikekraatrite määramise üks põhitunnus. Vallimaterjali koostis ja ehitus Vallil on kaks osa: plahvatusel üles kergitatud märklauakivim ja õhku paisatud aine puistang sellel
ilma oma peremeheta ette. Nässul endal on ka tervis juba suht käest ära, üks jalg on vigastada saanud ja nüüd natuke lonkab, viga sai ta siis kui läks koerte pulma, tahtis koer Valliga järglasi saada, aga oli ka teine koer (Pauka), kes tahtis Valliga sama ning siis läksid Nässu ja Pauka kaklema, Pauka on suur koer ja seega sai Nässust jagu. Siiski tulid Nässul ja Vallil järglased, lausa kuus kutsikat, aga Valli perenaine käskis oma mehel nad ära uputada.(Hiljem said Pauka ja Valli omavahel järglased, kes alles jäeti, kuna nad olid ilusamad, Nässu välimus polevat just kõike ilusam) Nässu toodi Abrukale, siis kui ta oli kutsikas, Abikaasa sai Kuressaare laadalt ta kolmele põrsale pealekauba. ,,Külatraagik" on tulnud sellest, et Nässu nägi ühel pildil välja selline: Üks kõrv lontis, lõuad kuidagi abitult lahti ununenud ning silmad suured. Ja niisiis oli üks kirjamees seda öelnud, kui oli seda pilti huviga vaadanud.
Juba sama aasta sügisel külastas kraatreid tuntud geoloog Artur Luha, kes jõudis otsusele, et tegu võiks tõesti olla meteoriidikraatritega. Tema algatusel koostati Põrguhaua topograafiline plaan ja Süvahaua kraatri põhja kaevati paari meetri sügavune šurf. Sõda peatas aga edasised uurimised. Uuesti alustati Ilumetsa kraatrite uurimist 1956. aastal. Suurima kraatri Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m, kraater on veidi elliptilise kujuga. Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4,5 meetrini. Kraatripõhja täiteks on 10 m paksuselt liivakivi ja põhimoreeni segatud mass. Sügavhaua kraater asub Sügavhaua metsavahikoha lähedal ja on üsna võssakasvanud. Kraatri läbimõõt on väiksem umbes 50 m ja kraatri sügavus 4,5 m. Kraatripõhja täidab suures osas sisseuhutud vallimaterjal, turvast pole moodustunud. Vall on kraatri läänepervel vaevumärgatav, kuid idas tõuseb 1,5 m kõrgusele
........................................................ 5 3.2Pinnase lõikamine.................................................................................. 5 3.3Pinnase teisaldamine.............................................................................6 3.3.1Buldoseri kaevikuviisiline töötamine................................................6 3.3.2Ühesuunalisel pinnase teisaldamisel................................................7 3.3.3Pinnase teisaldamine üle valli..........................................................7 3.4Buldooseri tootlikus................................................................................8 4TOOTJAD....................................................................................................... 9 4.1AS BALTEMI POOLT PAKUTAVATE BULDOOSERITE KASUTUS....................9 5LISAD.......................................................................................................... 11 6VIIDATUD ALLIKAD............
Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandis vähem kui üks. EESTI METEORIIDIKRAATRID Kaali kraatrid § Kaali peakraater asub Saaremaal. Põhjas asub Kaali järv. § Läbimõõt valliharjalt 105-110 m, sügavus 22m. § Kaali kõrvalkraatreid on 8 Ilumetsa kraatrid Ilumetsa meteoriidikraatrid asuvad Põltsamaal. Teaduslikult kindlaks tehtud 2: Põrguhaud ja Sügavhaud. Põrguhaua läbimõõt valli harjalt 80 m, sügavus 12,5 m. Sügavhaua läbimõõt valli harjalt 50 m, sügavus 4,5 m. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ASTEROID § Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 km, nimetatakse asteroidiks. § Asteroid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri
Valli süsteemi ehitamiseks on vaja sobivat pinnast. Pinnased, mis on ebasobivad tavaliste meetmete kasutamiseks, pinnase madaluse, kõrge veetaseme, madala läbilaskvuse, või mõne muu häire tõttu, võib olla sobiv ala vallisüsteemi rajamiseks. Eelistatud on küll tasane pinnas, kuid sobib ka kerge kalde all olev maastik. Kaldega maastikule ehitatakse pikad ja kitsad vallid, mis järgivad maapinna kontuuri. Süsteem toimib nii, et on ehitatud liivast vall, mis hajutaks või jaotaks heitvee valli peal. Levinum viis seda teha on panna õhuke kruusakihti liiva peale. Vaja on ka kruusa sisse kinnitatud perforeeritud torusid, mis taluksid tagasihoidlikku survet, et vastu võtta ning jaotada pumbatud heitvett. Jaotussüsteem on konstrueeritud, et tagada ühtlane heitvee jaotus valli pinnal. Kaitsev kangas, mis lubab õhul ning veel liikuda, kuid takistab pinnase allavajumist, paigaldlatakse üle jaotussüsteemi ja liiva. Liiva filtri välispind on kaetud mulla ja taimedega.
rohkesti jalutajaid. Siit saavad raudteel saabunud külalised esimese mulje Tallinnast ja tema parkidest. Toompargis, kui klassikalises maastikuaias avanevad võluvad perspektiivvaated, lisaks veel ka veepeegeldused - sajandivanune Toompark on tüüpiline maastikuaed. TAIMESTIK: Toompark on väga liigirikas park, algselt rajati toompark lehtpuu kompositsiooniga, ajapikku on park täiendust sanud ka okaspuude istutamise näol. Valli ülemise serva põlised hobukastanid ja valli jalamil kasvavad hõberemmelgad on pärit 20. sajandi algusest. Suurimate hobukastanite ümbermõõt on vahemikus 190 ja 220 cm. Puittaimede hulgas on oluline põõsaste osakaal, mis moodustavad umbes poole puittaimede arvust. Enamik rühmiti istutatud põõsaid on õisdekoratiivsed: ebajasmiinid, sirelid, deutsiad, enelad, kuslapuud, kibuvitsad, kuldsõstrad. Haljasmassi tekitamiseks (ka varjulistes pargiosades) on kasutatud lumimarja.
Musumägi Musumäe ametlik nimi on Virumägi. Varem kuni 2001 aastani kutsuti seda ka Viruvärava mäeks. Musumägi on Tallinna muldkindlustusvööndi bastionist 19. Sajandil kujundatud haljas ala mis asub Pärnu maantee, Valli tänava ja Viru tänava vahel. Mägi ehitati kaitse esmärgil. Aastaid hiljem kujundati see ümber haljasalaks. Mäele kujundatud haljasala on ovaalne. Pargil on sissepääsud kolmst külest ja neljast trepist. Mäel asuvad põhijalgrajad on kujundatud järgima mäe loomulikku kuju. Mäe põhjaküljel ehk Viru tänava poolsel küljel on Virumäe suveteater ning istepingid, mäe lõunapoolsel küljel on aga tihedam haljastus ning kergehitistest Virumäe suvepaviljon. Mäe idanõlval
Odysseus ja Diomedes otsustavad võidelda, teised põgenevad. Hektor saab haavata ja taandub. Paris haavab diomedest. Odysseus kaitseb Diomedest troojalaste rünnaku eest. Sokos lööb odysseust, Athena kaitseb teda. O hüab appi ja Aias ning Menelaos lähevad appi. Nad päsevad minema. Troojalste rünnak jätkub. Kreeklaste arst Machooni saab haavata. Achilleus vaatab pealt. Nestor tahab et Patroklos veenaks Achilleust võitelma. XII laul Kreeklased tõmbuvad valli taha. Troojalased jätavad vankrid ja liiguvad jala edasi. Valli pealt tuleb noolte ja kivide sadu. Trooja liigub edasi. Lahinguvälja kohale taevasse ilmub kotkas, kellel küüniste vahel madu. Madu hammustab kotkast ja pääseb vabaks. Polydenos näeb selles ettekuulitust, et nad saavad kreeklaste juurde jõudes lüüa. Hektor ei susu seda. Trooja ründab edasi, nad jõuavad vallile. Hektor murrab kiviga maha värava uksed. Kreeka taganeb. XIII laul Zeus ei aita enam Trjoojalasi
Veekogu põhja katvate setete paksus on ligi 6 m ja nende vanus ligikaudu 4000 aastat. Peakraatri piires pole säilinud ühtegi meteoriidikildu, kuna plahvatusel meteoriit pihustus ja hajus tõusvas tolmusambas. 4 Joonis 2. Kraatrite asukohad ( http://www.saaremaa.ee/est/tourism/default.htm ) Väikekraatrid, on madalad kausjad lohukesed, mille pervel võib enamasti jälgida ka nõrka, mõnikord katkendlikku valli. Enamikus kuivjärvedes kasvab sarapuuvõsa. Need on löögikraatrid, mille põhjas on näha meteoriidi löögijälgi ning neist on kogutud meteoriidikilde. KOKKUVÕTE Kaali meteoriidikraater on Eesti üks tähtsamaid loodusharuldusi. Selle kosmiline päritolu tõendati 1937.a. millal sealt koguti esimesed niklisisaldusega meteoriidikillud. Sellest, et see 50 ha suurusel alal asuv geoloogiline nähtus on kosmiliste juurtega, jutustavad ka erinevad legendid ja müüdid
Juhiks olemine ja saamine Uurimustöö Steven Parm 11.A Uurimustöö eesmärk Uurida juhiks olemise vajadust ja tähtsust Millised omadused peaksid olema juhil? Mis on juhiks olemise plussid ja miinused? Juhtimis strateegia olemaolu Uurida Varese Külalistemaja juhi Juta Valli juhiks saamist ja olemist Juhi töö Reguleerida meeskonnatööd Tuleb seada eesmärke ja valida vahendeid Kehtestada tegutsemise ja hindamise kriteeriumeid Hinnata jätkusuutlikust Firma liikmete mõjutamine ühise eesmärgi nimel Üksiktegevuste koondamine tervikuks Juhi omadused Oskus kujundada efektiivset meeskonda Kuulamisoskus Innovatsioonivõime Motivatsioon Teadmised Kogemused
Kordamine 1. Veebilanss veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. 2. Rannanõlv- maapina osa, mis pairneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas 3. Rand- maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab 4. Rannamoodustised- lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid. 5. Rannik- rannaga piirnev maismaa ja maalaveelise mere osa 6. Järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Ülekaalus lainete kulutav tegevus. 7. Pankrannik kui järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis seda nim. pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. 8. Kulutusrand- iseloomulik õgvenemine ehk rannajoone sirgemaks muutumine (tingitud suuremast kulutusest poolsaarte otstes). 9. Rannavall- ra...
KAALI MAASTIKUKAITSEALA Üks efektsemaid kraatrivälju Euroopas Üks haruldasemaid loodusmälestisi Eestis Üks olulisemaid turismiobjekte Saaremaal Asub Saaremaa keskosas, Pihtla vallas, Kuressaarest 20 km kirde poole Alal asub 9 meteoriidikraatrit, asuvad ühel ruutkilomeetril Peakraater Kraatrit ümbritseb 3-7 m kõrgune vall, nn Järvemägi, mis koosneb meteoriidiplahvatusel ülespaiskunud pinnasest Kohalikele lastele on see meeldivaks ajaveetmispaigaks, seda eriti talvel Ümmargune Valliharjalt läbimõõt 105 110 m Keskmine sügavus valliharjalt kuni põhjani 16 m Järvesetteid kuni 5,8 m Toitub põhjaveest ja sademetest, veetase aastati väga erinev Mõnel aastal on veetase väga kõrge Üks kõrgematest veetasemetest oli kraatris 2007. aasta jaanuari esimeses pooles põhjus: talv oli erakordselt soe ja sademeterohke Valli kõrgus on ebaühtlane Kraatrit ümbritseb võimas kivimüür see on 470 m pikkune...
ligikaudu 4000 aastat. Kaali ümbrus on moreentasandlik, kus savika põhimoreeni paksus peakraatri lähedused on ligikaudu meeter. Kaali meteoriit on kukkunud nõnda öelda kahekihilisse ,,märklauda" nii savikasse põhimoreeni kui ka lamavatesse dolomiitidesse. Seetõttu on kraatrid täitunud omapärase täitematerjaliga, mis on tekkinud plahvatusel purustatud dolomiidi mitmesuguse suurusega osade segunemisel põhimoreeni ja mullaga. Valli ülemine osa koosneb kraatrist plahvatusel väljapaisatud materjalist ja kergitatud 25-95°- se kallakusega dolomiidikihtidest. Kaali peakraater on tüüpiline plahvatuskraater. Kosmilise kiirusega langenud meteoriitplahvatas kokkupõrkel maaga, löökaine purustas maapinna kivimid ning tekitas kraatri, mille servades kivimid vallina üles suruti. Plahvatusel meteoriit pihustus ja hajus tõusvas tolmusambas. Seetõttu ei säilinud peakraatri piires ka suuremaid meteoriidikilde. Väiksemad,
Eesti muinasaja lõpul Muinasaja lõpul oli Eesti juba ühtlaselt asustatud. Tihedam asustus oli KeskEestis ja viljakamatel aladel. Asustamata olid soised alad, kus olid kehvad põllumaad.Põlluharimine oli muinasaja lõpul tõusnud kõrgele järjele. Põllupidamises kasutasime kolmeväljasüsteemi: ühel osal põllust kasvatasime suvivilja, teisel osal talivilja ja kolmas osa põllust oli kesa all (puhkas). Ka karjakasvatus oli muinasaja lõpul oluline tegevusala. Kalapüügi ja küttimise osatähtsus vähenes, kuid ikkagi andis see meile olulist leivakõrvast. Mõnel pool tegeleti ka mesindusega. Mesi oli tähtis toiduaine, tollal ainus magusaine. Tollel ajal pidime oskama käsitööd, kuna kõik majapidamises tarvilikud riided, riistad ja esemed valmistasime ise. Peamiseks käsitööks oli ketramine ja kudumine, metalli ja puutöö. Muistsel ajal oli eestlaste metallitöö juba kõrgel tasemel. Osavad metallitöö...
Getri Tomson G2A KONTROLLTÖÖ HÜDROSFÄÄR 1. Vii kokku vastavad pooled. 1. Maasäär 2. Jõe põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suur- vee ajal üle ujutatakse. 2. Jõelamm 8. Igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala 3. Tulv 5. Madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. 4. Veebilanss 7. Rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. 5. Koolmekoht 1. Meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodus- tunud valli- või seljakulaadne pinnavorm madalas vees. 6. Valgla 3. Veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. 7. Rannik 6. Maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee. 8. Alanduslehter 4. Veekogusse või mingile maa-alale juurde tuleva ja ära ...
sookuivenduse ja metsaraide tõttu. Põrgu- ja Sügavhaud on oma kuju, hea säilivuse ja Kaali peakraatrile lähedaste mõõtmete tõttu tüüpilised meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate kvaternaarisetete üsna sügavale devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse. Suurima kraatri - Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m . Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4,5 meetrini. Devoni liivakivi on plahvatuse käigus pihustatud liivaks. Kraatripõhi on täitunud 2,5 m paksuselt turbaga, millest tehtud palünoloogilised (õietolmu) ja radiosüsinikuanalüüsid andsid kraatri vanuseks ligikaudu 6000 aastat. Kraatripõhja all on Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakivid mõjustatud löögist umbes 30 meetri ulatuses. Valli tuumaosas on aluspõhjakihid kergitatud laugeks kurruks. Kõikjal on rohkesti lõhesid,
Kui esimene rivijoon väsis, astus lahingusse teine ja ainult kõige otsustavamal hetkel astus hulka kolmas rivijoon. Peale nende oli leegionides veel mitut liiki käsitöölisi ja toiduvalmistajaid. Sõjaväes valitses vali kord, et virgutada sõjamehi käsu täitmisele. Oli harilik nähtus, et isegi kõige väiksemale eksimusele järgnes karistus. Tegevas sõjaväes, kui lahingut polnud ette näha, ehitasid roomlased endile korrapärase leeri, mis oli kaitstud valli ja kraaviga. Niisuguses kindlustatud leeris oli sõjavägi hästi kaitstud vaenlase ootamatu kallaletungimise vastu. Kindlasti tulebki roomlaste suur vallutuste edu sellest , et neil oli hästi organiseeritud ning suurepäraselt relvastatud sõjavägi ning kindlasti ka selle, et leegion rivistus kolmele lahingujoonele ning kolmandale joonele jäeti kõige tugevamad ning kogenenumad sõdalased.
Sõnaväge mäletati ja sõnadega ümberkäimist õpetati maast madalast lastelegi. Linnused kerkivad Keskmise rauaaja alguses hakati Eesti alal ehitama linnuseid. Sel ajal rajatud linnused püsisid kasutusel enamasti viikingiaja lõpuni. Linnuste juures paiknes peaaegu alati ka asula. Eriaegsed Eesti linnused võib väliste tunnuste põhjal jagada nelja peamisse tüüpi: 1) kolmest küljest looduslikult kaitstud neemiklinnused, kus linnus on valli ja kraaviga eraldatud ülejäänud neemikust; 2) looduslikult kahelt poolt kaitstud niinimetatud Kalevipoja sängid, kus enamasti seljakul või voorel paiknev linnus on eraldatud ülejäänud mäest linnuse otstes paikneva valli või kraaviga; 3) omaette kõrgendikul paiknevad linnused; 4) tervenisti valliga ümbritsetud ringvall-linnused Keskmisel rauaajal ja viikingiajal kasutatud linnused on peaaegu kõik eri tüüpi neemiklinnused või nn Kalevipoja sängid
Mete oriid ikraa Eest trid is Mart ti K a sk Mis ja Kuidas? Kraater, mis on tekkinud hiidmeteoriidi põrkumisel maaga. Aastas langeb maale tuhatkond, millest leitakse 10-15 Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandis vähem kui üks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Meteoriidikraatrid Eestis Kaali kraatrid Saaremaal Tekke kohta oli palju erinevaid arvamusi. Meteoriidne päritolu tõestati 1973 a. Tekkis 4000-7500 a. tagasi 1+8 kraatrit Kaali peakraater: -Läbimõõt valliharjalt 110m -Sügavus valliharjalt 22m -Vall 4-6m Kõrvalkraatrid: -Läbimõõt 12-40m -Sügavus 1-4m Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase...
KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG kokkuvõtte Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nölvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid Iiivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna Iöppeval Otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad Iling külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nölvad. Ringvall-linnused olid 8- 10 meetri kòrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur Osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapöllud, et iga pere saaks vòrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast 0ts ning kasutusele vòeti kaheväljasüsteem. Kalme...
Rahutud aastasajad. Linnuste rajamine. Keskmisel rauaajal hakati ehitama linnuseid. Eriti rohkesti püstitati neid 7.-8 sajandi paiku. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud poolele kuhjati kunstlik vall. Valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Eestis tuntakse kokku umbes 120 muinaslinnust. Linnused jagunevad välisilme põhjal 4 suurde rühma: 1) mägilinnused rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele näiteks Otepää linnus Leidude põhjal võib arvata, et Otepää linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi.; 2) neemiklinnused püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale
Kildu Põhikool Mart Saar Referaat Koostaja: Eisi Kõiv Juhendaja: Valli Pang Kildu 2007 Mart Saar Helilooja Mart Saar sündis 28. septembril 1882.a. Hüpassaare metsavahi talus, oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Pere oli muusikalembene. Kodus oli orel, millel isa mängis. Haridus Mart Saar ei armastanud koolis käia ega pole ka, peale muusika, teistes õppeainetes hästi edasi saanud. Olles 12 aastat vana, seisnud ta kord ema kõrval põlvili ja palunud: "Ema, otsi mulle rohtu. Teised tahavad koolis käia mina ei taha
Eesti 1930.aastate maalikunstis oli koloriit tähtsam kui joonitus, plastiline modelleering või hele tumeduse kasutamine. Sellel ajavahemikul sündis väga palju uusi ja andekaid kunstnikke. 1930.a. tähendasid ka tarbekunsti esteetilise taseme tõusu ja selle kunstiala muutumist arvestatavaks vaimse kultuuri osaks. Funktsionalistlik esteetika ja Soome ning Rootsi eeskujud aitasid 1930.a. alguseks jõuda lihtsamate, selgemate, materjalipärasemate vormideni. Keraamikas oli silmapaistvam Valli Eller (1906 1963), portselanimaalis Aino Alamaa (1908 1996), klaasikunstis Maks Roosmaa (1909 1971), metallikunstis Ede Kurrel (1909 1991). Eduard Taska (1890 1942) arendas köitekunsti oluliseks tarbekunsti valdkonnaks, andes nahale ka laiemaid ja esteetiliselt mõjusamaid kasutusvaldkondi ja viise. Mitmel tarbekunstialal (portselanmaal, tekstiil, nahakunst) tegutses maalikunstnik Adamson Eric.
Kunsti keraamaika ajalugu Keraamika on üldtermin,mllega tähistatakse põletatud svitooteid või portselani. Keraamika on tarbekuntiliik,kunakeraamilised anumad omavad enamasti praktilist väärtust. Just seesama praktiline väärtus tingis ka vajadusekeraamika järele juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi. Keraamilisi anumaid kasutati erinevate toiduainete: õli,veini jm. hoidmiseks ning savist voolitika ilu- või kultusesemeid. Seoses kõrgkultuuride tekkega Niiluse viljakas orus, Mesopotaamia aladel ja Ida- ning Lõuna-Aasia suurte jõgede ümber pandi alus ka keraamika laialdasemale väljakujunemisele. Keraamika kui üks püsivamaid kunstiliike annab tänapäevalgi väärt informatsiooni tolleaegsete inimeste eluolust. Kunsti ajalugu algab keraamikaga. Kolmandal aastatuhandel eKr levis Eesti aladele kammkeraamika, mis tuli arvatavasti lõunapoolsematelt aladelt ja levis peagi kogu Läänemere idarannikule. Narva kultuuri po...
Meeldivus ja keemia vastassugupoolte vahel tutvuse alguses on tugevad tunded, mis panevad tegutsema . Mees suudab ja tahab naisele, kellega on äsja leitud sobivus, kellesse ta on võib-olla armunudki, muljet avaldada. Siiski tekivad suhte arenedes mitmed lahkhelid ja puudus millestki, mis ei ole ilmtingimata seksiga seotud. Naised ei ole rahul ja võivad ,,näägutama" kippuda. Kes selles süüdi on? Ikka mehed, kes naise rahulolematusele lahendust ei otsi, vaid seavad sammud Valli baari poole, et seal sovietliku leti taga vanema joobes härra käest küsida: ,,Mida naised tahavad?" Suhteprobleemid tekivad laiskusest ja sellest tingitud igavusest. Igavust/rahulolematust tunneb suhtes enamasti naine, kellele hakkab pinda käima mehe tegudevähesus. Mida ootab naine suhtest, mis on kestnud kauem kui ükski eelnevatest? Loomulikult tähelepanu ja uuendusi segatuna veidikese vabadusega.
4.KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine: esimesed linnused keskmise rauaaja algul rohkem hakati ehitama 8.saj paiku linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele vallid tehti esmajoones liivast valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad vallist väljapoole kaevati kraav kasutusel oli enamk ui 50 linnust Mägilinnused: üksikud igast küljest looduslikult kaitstud küngastel Neemiklinnused: asuvad mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad eemalt meenutasid suurt kõrgete otstega voodit Ringvall-linnused: 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused
õuel asuv kaev, mis hakkab vett üle ääre ajama, kui vee vooluhulk Tuhala jões on vähemalt 5000 liitrit sekundis. Kaevust "keeb" välja kuni 100 liitrit vett sekundis. Rahvapärimuse järgi hakkab Nõiakaev keema, kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. VARBOLA LINNUS Asub Varbola küla lähistel, Märjamaa vallas, Raplamaal. Varbola on üks Muinas-Eesti suurimaid linnuseid. Ligi 2 ha suurust linnuseõue ümbritseva kivivalli ümbermõõt ulatub ligi 600 meetrini ning valli väliskülg on praegugi kohati üle 10 meetri kõrge. Linnusest on leitud arvukalt vanu münte ja savinõude tükke. KAALI KRAATER Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis, Kuressaarest 20 km kirdes. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. KALLASTE KOOPAD
KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid liivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad ning külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad. Ringvall-linnused olid 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud
Elust ja loomingust Sündinud 27. märtsil 1883 Tallinnas ning surnud 25. septembril 1980 Stockholmis. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under (sündinud Kerner). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 18931898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, ke...
üksmeelel. Niisiis läksid Spartacus ja teised põhjast Lõuna-Itaalia tippu sooviga pääseda Sitsiilida saarele. Kuid piraadid, kes lubasi nad üle mere viia, vedasid neid alt ja need, kes põhja poole tagasi ei läinud, vaid proovisid parvedega Sitsiiliasse saada, hukkusid tormis.Vahepeal olid roomlased aga oma jõude koondanud. Ülestõusu mahasurumise võttis enda peale Marcus Crassus. Tema korraldusel kaevasid roomlased piki Itaalia lõunatippu kraavi ja kuhjasid selle taha valli. Eesmärgiks oli tõkestada orjade tagasitee Itaaliasse. Kuid ühel öösel murdsid nad müürist läbi ja ootamtu rünnaku tulemusena oli ka kaitseliin nende vastu võimetu. Mõne aja pärast toimus Crassuse leegionäride ja Spartacuse väe vahel otsustav lahing. Spartacuse eesmärgiks oli koos gladiaatoritega tungida kuni Crassuseni ja ta tappa, et vaenlaste ridades segadust külvata. Spartacuse lahiguratsu küll surija Spartacus Crassuseni ei
· Vihma hakkas sadama Krokodill see nuttis palus Lapsed tuppa plagama Ära vihu viht on valus Voodi alla pugema Võttis oma reisipauna Raamat kätte, lugema Pidas halvaks külma sauna Kadus kiirelt üle mäe · A-B, hakka pähe Lapsed eks nüüd tuppa läe Kui ei hakka lükkan takka Kellega, millega · Üks on minu pea Suure pika kepiga Kaks silma kassilgi Kolm jalga voki all Neli nisa lehmal · Nipp-napp null Viis sõrme mehe peos Sina oled kull Kuus naela hobuse rauas Seitse tähte taeva sõelas · Mina leidsin heinakõrre Kaheksa tundi karu mõurab Kõrre viisin lehmale Üheksa tundi ööbik laulab Lehm a...
Veereziim-jõe veetaseme ajaline muutus. maailmameri-on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. rannavall- rannajoonega paralleelselt ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannabarr- kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis reeglina veepinnast allpool. maasäär- meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- seljakulaadne pinnavorm madalas vees (poolsaare tipus, jõesuudmes jne. vooluhulk- vee hulk,mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis 1m3/s. valgla- territoorium,kus vesi jõe kaudu ära voolab. Infilttratsioon- sademete maase imbumine ja põhjavee teke. filtratsioon-vee liikumine läbi kivimkihtide. tulvavesi- veetaseme juhuslik järsk tõus. järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained j...
Berliini mr Berliini mr 1986. aastalBerliini mr oli betoonist barjr, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lne-Berliini Saksa DV-st. Mr oli ks Klma sja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid smbole. Mr kuulus Lne-Berliini piiravate kaitseehitiste-piirirajatiste vndisse. Sarnase piiritkkega oli kaetud kogu piir Lne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraadi ja isetulistavaid relvi tis surmatoov perimeeter. Mri ajalugu Berliini mri mtte kis vlja Walter Ulbricht ning NSVL-i juht Nikita Hrutov kiitis selle heaks. Esialgse mri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sdurid, piirivalve ja politseiksused, et takistada massilist idasakslaste pgenemist Lnde, mis thendas ka erialaspetsialistide ja ttajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Mri ehitamine 20. novembril 1961 .Inimeste leminek oli phjustatud
Katoliku õpetuse seisukohad pattude lunastamine, kristuse ülestõusmine, kõik kristuse ees võrdsed. Sakramendid e. rituaalsed toimingud, ristimine, viimne võidmine, armulaud. Paavstide tähtsus suurenes 7-8saj, kui tekkisid kirikuriigid. Frangi riik algas germaani hõimude sissetungiga Galliasse 5saj lõpul. Valitsejaks sai Chlodovech, 496a. võeti vastu ristiusk, võim oli päritud, kehtis saali õigus, feodaalsuhted olid riigi põhialuseks. Feodaalsuhted rajanesid: 1) Valli ja senjööri vahelisel suhtel, pärandatav valdus, kuninga maa. 2) Talupoja ja isanda suhe. Rendihärrus ja mõisahärrus (teorent ja orjus). Martelli murrang sõjavarustuse paranemine, mis pani aluse 600a. võitmatule sõjaväeliigile. Dünastiate vahetus Martelli poeg Pippin Lühike pakkus hädasolevale Rooma paavstile, mis lõppes edukalt, ning paavst seadustas pippini troonile. Karl Suure impeerium - oli karolingide impeerium, sest see oli Karli elutöö
sõjaväega Sakalasse, möödusid suurest Viljandi linnusest ja suundusid Lembitu linnuse Leole (tõenäoliselt Lõhavere) alla. Eestlased pakkusid piirajatele raha, et nood ära läheks, ent ristisõdijad nõudsid alistumist ja ristimise vastuvõtmist. Pärast mitmepäevast piiramist olidki piiratud sunnitud alla andma, sest ristisõdijad olid linnuse valli tulega hävitanud. Seejärel ristiti Lembitu, teised vanemad ja teised linnuses olnud, nende vara aga võeti röövsaagina kaasa. Ristiusu vastu võtnud Lembitut nimetab Henrik kroonikas aga ,,kõige nurjatumaks", ,,ebausaldusväärseimaks" (perfidissimus), sest peagi pesid kõik sakalased ristiusu maha ja asusid Lembitu juhtimisel ja koos teiste maakondadega ristisõdijatevastast nõu pidama. 1217. aastal 21
väejuhina kohe pealetungi. Inglismaa ja Hollandi toetusel sundis ta 18. augustil Taanile peale Travendali rahu ning pöördus itta. 30. (19.) augustil, kohe pärast seda, kui Peeter I sai teate Konstantinoopoli rahulepingu sõlmimisest Türgiga, kuulutas Venemaa Rootsile sõja. Septembri keskpaigas (või 3. oktoobril) 1700 jõudis Vene eelvägi koos Peeter I-ga tugevalt kindlustatud Narva alla. 4. oktoobril 1700 hakkasid venelased, kelle vägi oli vahepeal kasvanud 37 000 meheni, valli rajama ning alustasid piiramist. Rootsi kaasaegsetes allikates märgitakse venelaste arvuks 80 kuni 100 tuhat. Arvatavasti olid kaasa arvatud sõdurite perekonnad ja muud tsiviilisikud. Teistel andmetel olid venelased 29. oktoobriks lõpetanud vägede koondamise ja ettevalmistavad piiramistööd ning alustasid kindluse tulistamist suurtükkidest. Suurtükke oli venelastel 284. 4. novembrist 14. novembrini 1700 pommitasid venelased oma suurtükkidest edutult kindlust
Firth of Forthi, Moray Forthi, Humberi, Washi ja Thamesi lahed. Lääne-Sotis ja Põhja- Iiris on paljude saartega fjordrannik. Mujal esineb nii riba-, kalju- kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia kesk- ja lõunaosa on tuntavalt kujundanud mandrijää. Selles peatükis sobiks ära mainida ka inimese kitsasse merealale ehitatud veealune Inglise raudteekanal, mis ühendab saart Prantsusmaa loodeosaga. Veel ei saa unustada ka teisel sajandil Rooma keisri käsul ehitatud Hadrianuse valli, mis tänini veel püsti seisab. Kiviaja üks vapustavamaid rajatisi, Stonehenge, asub Lõuna-Inglismaal ja ehitati ligi 5000 aastat tagasi. Taolisel massiivsel ehitisel arvatakse, nagu Egiptuse püramiididelgi olevat tihe seos päikese austamisega. Külmad kuud on november, detsember, jaanuar ja veebruar, mil kraadiklaas termomeetri näit võib koguni langeda alla 10oC, kuigi keskmine temperatuur püsib ülevalpool nulli. Kõige soojemad kuud on juuli ja august (22oC). Temperatuurid jäävadki
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kadi Hinrikus KM12-PE SELJALIHASED Kodutöö Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2014 1 Kadi Hinrikus Seljalihased Sisukord SELJA LAILIHAS....................................................................................................... 3 TRAPETSILIHAS...................................................................................................... 3 LÜLISAMBASIRGESTAJA.......................................................................................... 4 ROMBILIHAS........................................................................................................... 4 ABALUUTÕSTUR..................................................................................................... 5 Erinevad näit...
Võib arvata, et Loode- ja Lääne- Eesti ning Saarema idaosa rannikult leitud eriterise lubiliivakivi koostisega rändkivid pärinevad just sellest lasundist. Struktuuri keskosa ümbritseb ringikujuliselt kanjonitaoline, kuni 80 m sügav 100- 500 m lai erosiooniline süvik, mis kontsentriliselt järgib kraatripõhjast üles tõstetud pehmemate kivimite avamusvööd. () 8 Ringsüvikut ümbritseb väljaspoolt valli harjalt mõõdetuna ligi 7 km-se läbimõõduga ja enam kuni 150 m kõrgune ringvall, mille laius jalamilt (ümbrisala aluspõhja tasemelt) on ligi 1 ja harjalt ligi pool kilomeetrit. Mere sügavus valli kohal kõigub vahemikus 20...35 m. Ringvalli pealispind on tugevasti liigendatud ja lõheline ning kaetud sellest lahtikistud pangastega. Viimaseid leidub nii keskosa kohal kui ka struktuuri lähemas ümbruses, alates Osmussarest ja
hiljemalt kell 12:00. Tubade hinnas sisaldub hommikusöök buffet-lauas ning spaa-ja saunakeskuse piiramatu kasutamine lahtioleku aegadel, käimiskeppide ja/või minigolfi kasutamise võimalus ning tasuta parkmine kõikidele külastajatele. 4 2.1.2 Töö organiseerimine objektil Minu tööd hotellis organiseeris majaperenaine Keithi Valli, kelle ülesandeks oli hotelli töötajatele töögraafiku tegemine. Jooksvalt tekkvaid küsimusi ja arusaamatusi aitasid lahendada hotellis juba varem tööl olnud töötajad. 2.1.3 Ettevõttepoolsed eeskirjad ja juhendid Tööajal pidi kandma alati ettevõtte poolt tööalast vormiriietust ja madalaid sisejalnõusid, juuksed pidid olema alati korrektselt kinni; Koristusvahendid ja puhtapesukäru võis olla ainult ühel pool koridori, kliendi
Aastarvud: 381.a ristiusk Rooma riigiusuks, 4.-6.saj rahvasteränne, 6. Saj Justinianus I (Ida-Rooma kuulsaim valitseja), 732.a Poitiers' lahinh, 630.a. Araabia riigi loomine, 756.a. Kirikuriigi loomine, 800.a. Karl Suur keistriks, 8.-11.saj Viikingite aeg, 882.a Vana-Vene riigi loomine.Keskaja periodiseering:varakeskaeg (5.-11.saj.kp.),kõrgkeskaeg(11.saj.kp.- 14.saj.lõpp)hiliskeskaeg(15.saj.-16.saj.algus).Tunnusjooned:1)Feodalism-feodaal rentis maaisandalt (senjöör) maad, vastutasuks osales maaomaniku sõjakäikudel koos enda sõjavarustusega. Kujunes feodaalne killustatus, sest kuninga võim nõrgenes. 2)Katoliiklus oli vaenulik teiste usundite suhtes, kirikut juhtis Rooma paavst, kujunes välja kiriku hierarhia, kirik sai euroopa teivi juhiks ja ülendavaks jõuks, teisitimõtlejad mõisteti hukka, ideoloogia: ainuke õige kirik katolik. Rahvasteränne: Lääne-Rooma lagunes, impeeriumi piirid hakkasid varisema, barbarite sissetund, keda omakord ...
14. Põhjenda, miks oli elu riigimõisas parem kui eramõisas. Riigimõisades seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Eramõisas võis mõisnik määrata kohustusi oma suva järgi. 15. Kirjelda Rootsi aja uusi kaitseehitisi? Bastionid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused. Muldkeha ja sellele ehitatud valli hoidsid koos müürid. Sees olid ruumid laskemoonale ja kaitsemeeskonnale. Üle jõu käivate bastionide asemele ehitati väiksemad, põhiplaanilt nelinurksed reduudid.
Kulutusnõod> jääsulamisveejärved> viirsavid (Sindist lõuna pool) Devoni kiht Ruhnu saare idarannikul Pinnamood Õgvenev kulutus-kuhjeline rannikutüüp, kus jõesuudmed on oluliselt muutnud oma asukohta Tsükliline randade areng. Jäävabadel talvedel tormidega on ajuvesi murrutanud rannaastanguid ja eelluiteid (Valgerannas, Uulus). Liivased rannasetted on liikunud lahepärasse ja laiendanud liivaranda. Rannanõlval asub 3-4 veealust liivavalli (barri). Maapoolseima valli ja rannajoone vahele jääb mitu rannaäärset nõgu (sonni), kus kohati kasvab roostik. Pinnamood Saame eristada kolme erivanuselist põhjalõunasuunalist rannamoodustiste kujunemise vööndit: Idapoolseim, Balti jääpaisjärve ajal kujunenud liivast rannavallide vöönd MassiaruLodja joonel on enamasti 710 m kõrgune. Terve Liivi lahe rannikumadaliku kõrgeim punkt (55,8 m) asub Urissaares. Ümbruses asuvad põllumaad ja asustus koos tähtsaima kohaliku teega.
on ka Vana- Rooma stiilis triumfikaar. Berliini müür: Berliini müür oli betoonist barjäär, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne-Berliini Saksa demokraatlikust vabariigist. Müür oli üks külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntumaid sümboleid. Müür kuulus Lääne-Berliini piiravate kaitseehitiste vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraati ja isetulistavaid relvi täis surmatoov perimeeter. Sajad idasakslased kaotasid elu, üritades üle müüri, läbi müüri või müüri alt vabadusse põgeneda. Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Saksa demokraatliku vabariigi Rahvaarmee sõdurid, piirivalve ja politseiüksused, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9
mälestusplats, mida ääristav kaevik on pärit 1944. aastast. Samuti on mäe jalamile püstitatud kõrge mälestusrist hukkunutele. Mägedes on säilinud I ja II maailmasõja aegsed kaitseehitised: kohati on näha I maailmasõjast pärinevat Rootsi valli, Tornimäel asub II maailmasõjaaegne saksa vägede staap, Põrguhaua ja Pargi- ehk Lastekodumäel on osaliselt taastatud punkrid. Narva Hermanni Linnus Linnuse kompleks koosneb keskaegsest Liiviordu lossist ja linna kaitsevööndist. Narva linnuse rajasid oma valitsusajal, 13.sajandi 70.aastatel taanlased.
Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega. Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. Kaalis tehtud arheoloogilised uuringud on kinnitanud kraatrivälja unikaalsust. Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 protsendilise niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes umbes 400-1000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirde suunast kiirusega 15 -45 km/s ning maapinnani jõudes ol...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
