Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. · Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Eesti ja Hispaania majandussuhted · Majanduslepingud · Eesti ja Hispaania vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, s.h. investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ja maanteetranspordi leping. Eesti ja Hispaania vahelised kaubandus- ja kalandusküsimused on reguleeritud Euroopa Liidu õigustikuga. · Hispaania huvi Eesti vastu
HISPAANIA KUNINGRIIK Referaat 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Haldusjaotus 3. Religioon 4. Üldandmed 5. Maa ja rahvas 6. Poliitiline süsteem 7. Eesti ja Hispaania majandussuhted 8. Loodus 9. Õhu temperatuurid 10. Hispaania tööstus ja põllumajandus 11. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Hispaania Kuningriik on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht)
Lõuna-Euroopasse. Austria majandus Teenindus: Teenused moodustavad Austrias üle poole hüvistest. Peamised valdkonnad on turism, kaubandus ja pangandus. Turism on Austrias oluline majandusharu. Umbes 5% sisemajanduse kogutoodangust on otseselt või kaudselt seotud talispordiga. Mäetööstus: Mäetööstuse tähtsus on viimastel kümnenditel vähenenud. Näiteks plii kaevandamine on lõpetatud. Suletud on ka suurem osa rauamaagi- ja pruunsöekaevandusi. Austria ja Eesti majandussuhted Eesti ja Austria vahelised majandussuhted on stabiilsed, kuid arenguruumi on piisavalt. Olulisemad eksportkaubad: 24% masinad ja seadmed (trükimasinate osad, kraanad kaupade laadimiseks, elektrijaotusseadmed, staatilised muundurid, juhtmeköidised autodele); 22% puit ja puittooted (saematerjal, profileeritud puit, vineer); 15% loomsed tooted (piimapulber, juust, või); 14% muud tööstuskaubad (padjad, tekid, mööbel, valgustid, puitmajad)
Kesk-Euroopa ja Eesti majandus AUSTRIA Kaubavahetus · Eesti ja Austria vahelised majandussuhted on stabiilsed, kuid arenguruumi on piisavalt. · 2009. aastal oli kaubavahetuse kogukäive Austriaga 80,4 mln EURi, millest eksport moodustas kolmandiku ehk 25,7 mln ja import 54,7 mln EURi. · Eksport kahanes eelmise aastaga võrreldes 32% ja import 36%. · Suuremad puudujäägid andis kauplemine masinate ja seadmete ning valmistoidukaupade, jookide ja tubakatoodetega. · Suuremad ülejäägid olid kaubavahetuses puidu ja
(XVI) Transpordivahendid 39 5 56 100 11 317 -61 (XVII) Mitmesugused 56 7 33 15 2 25 41 tööstustooted (XX) Muu 45 5 80 41 4 52 4 2.2 Eesti kaubavahetus Soomega Soome on kujunenud Eestile üheks olulisemaks majandus- ja kaubanduspartneriks. Makromajanduslikul tasemel on Eesti ja Soome vahelised majandussuhted heaks näiteks maailmamajanduse globaliseerumisest tingitud majanduslikust integratsioonist. Sama protsess toimub ka ettevõtete tasandil - pidevalt kasvab nende ettevõtete arv, mis on omavahel seotud kas omandi- või kaubandussuhete kaudu. Soome on jätkuvalt Eesti suurim kaubanduspartner. Kaubandusbilanss on siiski jäänud Eestile positiivseks. 2010.a. esimese 9 kuu jooksul oli kaubavahetuse käive Soomega 32,4 miljardit krooni, millest
Reformatsioon- usuline, majanduslik ja poliitiline nähtus Paljudele inimestele oli väljakujunenud kiriku- ja paavstivõim ning nende omakasupüüdlikud võtted vastumeelseks muutunud. Nii kujunesid läbi keskaja mitmed erinevad liikumised, kõigil oma arusaam ja tõlgendus kristlusest ning piiblist: paulikiaanid, bogomiilid, katarid, valdeslased, lollardid, hussiidid ja mitmed teised. Eesmärk oli kõikidel liikumistel sama- levitada oma ideid rahva seas ning läbi viia reformatsioon. Küll aga olid motiivid tihtipeale erinevad. Kuna reformatsiooni motiivid jagunesid põhiliselt usulisteks, majanduslikeks ja poliitilisteks ning reformatsioon ise ka mõjutas neid valdkondi, siis saab reformatsiooni ennast seetõttu ka nimetada usuliseks, majanduslikuks ning poliitiliseks nähtuseks. Miks aga saab reformatsiooni nimetada nendeks nähtusteks, millised olid täpsemalt nimetatud motiivid ning kuidas reformatsioon mõjutas usulist, majan...
......................................................................................3 Asukoht ja kliima........................................................................................................................4 Kreeka suhted Eestiga.................................................................................................................5 Kahepoolsed suhted................................................................................................................ 5 Majandussuhted...................................................................................................................... 5 Kreeka kunst............................................................................................................................... 6 Arhitektuur..............................................................................................................................6 Skulptuur......................................................................................
Läti majandus MAJANDUSGEOGRAAFILISED EELDUSED * asend Läänemere ääres arenenud merekaubandus, võimaldab transiitkaubandust, parem võimalus välissidemeteks, aitab kaasa turismi arengule * asukoht Ida- ja Lääne-Euroopa vahel arenenud transiitkaubandust, läbi Läti veetakse Euroopasse näiteks Venemaalt naftat ja Valgevenest kaalisoola * suhted naaberriikidega majandussuhted Leedu, Eesti, Rootsi ja Soomega on head, Venemaaga on kehtestatud tollipiir Negatiivselt mõjutavad majandust * kaugus euroopa tööstustuumikust toob kaasa suured transpordi- ja sidekulud * maavarade vähesus LOODUSLIKUD EELDUSED * maavarade vähesus - peale turba ei leidu seal mingeid kütuseid * tähtsaim loodusvara on mets tervelt 45% Läti pindalast moodustavad metsad * leidub klaasliiva, kipsi, lubjakivi, dolomiiti, mida kasutatakse ehitusmaterjalitööstuses
aastal: Loomsed tooted - 41,6% Mineraalsed tooted - 22,1% Laevade varustamine - 14% Eesti peamised impordiartiklid Maltalt 2009. aastal: Masinad ja seadmed - 58% Metallid ja metallitooted - 14,1% Keemiatooted - 9,7% Portugal ELiga ühinemise aasta: 1986 Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Lissabon Üldpindala: 92 072 km² Rahvaarv: 10,6 miljonit Rahaühik: euro Kuula ametlikku ELi keelt: portugali Eesti ja Portugali majandussuhted Kaubavahetus aastatel 2004-2010 9 kuud (miljonites kroonides): Aasta Eksport Import 2004 98,0 109,5 2005 108,8 107,2 2006 93,6 147 2007 129,2 194,9 2008 157,3 167,7 2009 109,9 94,2 2010 63,1 64,5 Peamised ekspordi kaubagrupid 2009. a.:
Kliima Sarnaneb Eesti omaga Keskmine temperatuur Talvel keskmiselt: 5°C , ning suvel keskmiselt: 18°C (Lapimaal on külmem vastavalt 14°C ja 15°C) *külmarekord : 50,4°C Aastane sademete hulk on keskmiselt 600mm, lõunaosas sajab veidi enam, põhjas vähem. Majandus 1.jaanuaril1999.aastal oli Soome üks 11st riigist, mis liitusid eurotsooniga. Endine raha (mark) asendati täielikult euroga 2002. aasta alguseks. Minevikus määrasid Soome majandussuhted ja poliitika üritused mitte provotseerida Nõukogude Liitu. Kuigi võimas naaberriik piiras mõneti majanduse arengut, sai Soomest lõpuks globaliseerunud riik. Tähtsaimad majandusharud on puidu ja metallitööstus, telekommunikatsioon ja elektriseadmed. Eksport moodustab umbes kolmandiku SKTst. Põhjamaine kliima takistab põllumajanduse arengut. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses. Keeled Soome keel Rootsi keel ( 5,4% rahvast ) Saami keel ( riigi põhjaosas )
Olid keskaja linnad. Tegeleti käsitöö ja kaubandusega. Olid vahemereäärsed linnad, Rooma, Mesopotaamias jne. Linnastumine tööstusühiskonnas. Linnades arenes tööstus.Eeslinnastumine (urbaniseerumine). Vastulinnastumine, minnakse linna lähedale maale elama. Asulad kasvasid tormiliselt. Maal tekkis tööülejääk, sest võeti järjest enam masinaid kasutusele. Aglomeratsioon- rühm lähedal asuvaid linnu muutuvad üheks, ehk linnastu, mida seovad tihdedad majandussuhted. Urbaniseerumine- ehk linnastumine. Arenenud riikides elab linnades üle 50 %. Infoajastu linnad-
TALLINNA POLÜTEHNIKUM IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond Robertallan Tuisk MAJANDUS Referaat Tallinn 2016 Majandus 1. Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Majandus – igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mis tahes tasandil, s.o ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi (süsteemi elemente) ja nende mis tahes järku või laadi ühendusi (süsteemi allsüsteeme) kõigi nende mis tahes laadi majanduslikust huvist ajendatud aktiivsusavaldustes (majandustegevuses) ja seejuures kujunevates suhetes (majandussuhted); üldnimetus igasuguse maj...
Holland. Samadest riikidest tuleb Belgiasse ka import. Kõige rohkem eksporditakse Beligast keemiatooteid, masinaid ja seadmeid. Flandria suureks eksportiartikliks on plastikmaterjalid. Valloonide jaoks on oluline tööstusharu metall-ja metallitooted. Kolmveerand ekspordist on ikka Flandria ettevõtete arvel. Ka see fakt kinnitab, et Flandria piirkond on Belgias oluliselt edukam. Naaberriikidega on Belgia suhted head, seda soodustab juba keeleline segunemine ning väga tihedad majandussuhted Hollandi, Saksamaa ja Prantsusmaaga. Selline kaherahvuse kitsalterritooriumil koos eksisteerimine on põhjustanud ka mõningaid poliitilisi pingeid. Flandria edukus majandustegevuses ei ole tasakaalustanud niigi pinevat seisu. Mõneti on Euroopa Liidu pealinna staatus Brüsselis ühendanud kahe erineva rahvuse sulandumise probleemi. Prantsuskeelsetel aladel on valdavalt katolikuusk. Tunnistatakse ka protestantlust, mis on pigem flaamlaste usutunnistus.
suhteliselt pehme. Põhja-Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgust - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. Majandus Minevikus määrasid Soome majandussuhted ja -poliitika üritused mitte provotseerida Vene impeeriumit või Nõukogude Liitu. Kuigi võimas naaberriik piiras mõneti majanduse arengut, sai Soomest lõpuks maailma üks globaliseeritum riik. Juba aastakümneid on Soome olnud vaba turumajandusega tööstusriik, mille rahvuslik kogutoodang elaniku kohta on samal tasemel näiteks Rootsi, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaaga. Tähtsaimad majandusharud on puidu- ja
Madalmaade Kuningriik Holland Suuruselt viies majandus eurotsoonis Üldandmed Naaberriigid Idas Saksamaa Lõunas Belgia Kogu riigipiir 1027km Rahvastik 17 131 911 elanikku (2016) 501/km² 79,3% hollandlased 6,3% teiste ELi riikide kodanikud Suurimad linnad Amterdam (pealinn; 855,896) Rotterdam (638,751) Haag (531,935) Utrecht (347,526) Sümboolika Lipp Statenvlag Vanim riigihümn Trikoloor; punane, valge, sinine Originaalsõnade autor 14. Veebruar 1796 teadmata Pühendatud Oraje Willemile Ajaloolised eripärad Iseseisev aastast 1648 II maailmasõjas alistus 4 päevaga Vabastati 5. mail 1945 Pärast II maailmasõda (1954) alustas dekolonisatsiooniga Moodustus Madalmaade Kuningriik Iseseisvusid Indoneesia ja Suriname Peale II maailmasõda utsitas valitsus emigratsioonile ...
Naiste kaitsmise teenused 49 Laste hoolekande institutsioonid 33,524 Vaimse erivajadusega inimeste toetamise institutsioonid 3,873 Naiste ja laste hoolekande teenused 72 Rehabilitatsiooni teenused vaimse puudega inimestele 935 Muud sotsiaalhoolekande institutsioonid 9,805 (1.Oktoober 2007a. seisuga) Allikas: Tervise, Labori ja Hoolekande Ministeerium Eesti koostöö ja suhted Jaapaniga Majandussuhted Eesti ja Jaapani vahelised majandussuhted on head ja arenevad stabiilselt. Eesti on huvitatud topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ning teadus- ja tehnika koostöö lepingu sõlmimisest Jaapaniga. 2005. aasta jaanuaris määrati ametisse ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) esindaja Kosaku Yamaguchi Tokyosse ning tulevikus on plaanist välja arendada täieõiguslik esindus. Hästi on käima läinud koostöö EAS-i ja Jaapani välisinvesteeringute instituudi (Japan Institute for Overseas
Washington paistis silma Seitsmeaastases sõjas Briti poolel Prantsusmaaga võideldes. See sõda puhkes ülemvõimu pärast Põhja-Ameerikas. Sõja võitis Inglismaa ja peale seda said inglased Kanada endale. Missisipist lääne poole jääv ala sai hispaanlaste omaks. Kui ameerika sai föderatiivseks riigiks, puhkes äge võitlus föderalistide ja vabariiklaste vahel, mille võitsid föderalistid. Selleks, et ameerika ei sattuks sõtta, kuulutati 22. mail 1793 USA neutraalseks ning parandati majandussuhted Suurbritanniaga ( Jay leping 1794 ). George Washington abiellus 1759. aastal Marthaga ja neil oli 2 last. George oli 190 cm ja kaalus 82 kilo ning 50 aastaselt oli ta nii tugev, et suutis kahurikuuli visata kaugemale kui keegi teine. Washington pandi USA pealinna nimeks kuna G.Washington oli ja on kõige tuntum Ameerika kindral ja president.G.Washingtoni jaoks on loodud isegi üks torni taoline mälestussammas ja see asub Washingtonis Valge maja taga. Enne Washingtoni oli USA
Washington paistis silma Seitsmeaastases sõjas Briti poolel Prantsusmaaga võideldes. See sõda puhkes ülemvõimu pärast Põhja-Ameerikas. Sõja võitis Inglismaa ja peale seda said inglased Kanada endale. Missisipist lääne poole jääv ala sai hispaanlaste omaks. Kui ameerika sai föderatiivseks riigiks, puhkes äge võitlus föderalistide ja vabariiklaste vahel, mille võitsid föderalistid. Selleks, et ameerika ei sattuks sõtta, kuulutati 22. mail 1793 USA neutraalseks ning parandati majandussuhted Suurbritanniaga ( Jay leping 1794 ). George Washington abiellus 1759. aastal Marthaga ja neil oli 2 last. George oli 190 cm ja kaalus 82 kilo ning 50 aastaselt oli ta nii tugev, et suutis kahurikuuli visata kaugemale kui keegi teine. Washington pandi USA pealinna nimeks kuna G.Washington oli ja on kõige tuntum Ameerika kindral ja president.G.Washingtoni jaoks on loodud isegi üks torni taoline mälestussammas ja see asub Washingtonis Valge maja taga. Enne Washingtoni oli USA
tulevikus soodus. Austraalia on Aasia ja Okeaania regiooni üks võimsamaid riike. 2008. aastal alanud finantskriis ei viinud majandust langusesse ja Austraalia majandus on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, eeskätt tänu tihenevatele majandussuhetele Hiinaga. Mullu kasvas Austraalia kogutoodang 3,6 protsenti, mis on kiireim kasv alates 2007. aasta 4,7 protsendisest kasvust. Austraalias ei ole 21 aasta jooksul olnud ühtegi majanduslanguse aastat. EL ja Austraalia majandussuhted Euroopa Liidu (EL) kaubanduspartnerite hulgas on Austraalia 15. ja Austraalia jaoks on EL suuruselt kolmas kaubanduspartner. Austraalia ekspordib ELi peamiselt maavarasid, kütuseid ja põllumajandustooteid. Suur osa kaupade ekspordist suundub Suurbritanniasse. EL ekspordib Austraaliasse peamiselt masinaid ja transpordivahendeid ning tööstuskaupu nagu näiteks ravimid. Kokkuvõte Austraalia on tööstus- ja põllumajanduslik riik, kus ekspordis on tähtsal kohal
majanduse struktuur Paljusid teenindusvaldkondi polnud olemas Suur osa tehaseid ja vabrikuid tootsid Venemaa sõjatööstusele vajalike kaupu, mida enam vaja ei olnud Nõukogude liidust saabunud võõrtöölistel polnud enam oma otstarvet Majanduslike muutuste eeldused Turumajanduse kasutuselevõtul 1990. aastate alguses mängisid olulist rolli suhted Soomega – tihedad majandussuhted aitasid ümberorienteeruda Idast Läände. 1920. aastatel loodud põlevkivikaevandused ja peale II maailmasõda loodud energiatööstus tootis enamiku Eesti elektrienergiast ka 1990. aastate alguses. Tootmise ja põllumajanduse suur osatähtsus ja infrastruktuuride ja teenindussektori väike roll majanduses aitas elavdada kinnisvara- ja äriteenuste turgu. 1980. aastatel panustati palju Muutused majanduses 1990
KAASAEGSE MAAILMA POLIITILINE KAART On olemas 1) SUURRIIGID riik, mille majandus, territoriaalne suurus ja sõjaline võimsus sunnib teisi riike arvestama selle riigi huvi, ambitsioonide ja poliitikaga. N: Venemaa, Prantsusmaa, inglismaa, jaapan, hiina 2) VÄIKERIIGID väikse pindala ja rahvaarvuga riigid. N: Eesti, Läti, Andorra, Luksemburg 3) LINNRIIK riik, mis koosneb vaid ühest linnast. N: vatikan, monaco, singapur 4) ENKLAAV riik, või selle osa, mida ümbritseb teise riigi territoorium. N: Lesotho, Vatikan, San Marino, Alaska, Kaliningrad 5) RIKKAD RIIGID tugev haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. N: Eesti, Norra, Rootsi, Belgia, Inglismaa, USA 6) VAESED RIIGID vaene elanikkord, tööpuudus, majandus tugineb põllumajandusel või maavara väljaveol. N: India, Mali, Niger EESTI ASENDI POSITIIVSED KÜLJED Juurdepääs merele, pole looduskatastroofe, mitme...
Eesti riik peab 2011. aastal kasutusele võtma Euro Euro on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta, mis võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades ning 1. jaanuaril 2002. aastal alustas ringlust ka sularahana. Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elavat inimest ning ta on rahvusvahelistel finantsturgudel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval domineeriv. Pärast Euroopa Liitu astumist tahab ka Eesti valitsus asendada Eesti kroonid Eurodega. Eesmärgiks on seatud liitumine euroalaga juba 1. jaanuaril 2011. Leian, et see samm võetakse varem või hiljem ette ning kunagi pole seesuguse otsuse jaoks õige aeg, seega peaks Eesti riik võtma Euro kasutusele 2011. aastal. Eesti kroonid on eestlastele väga olulised ning paljude jaoks on oma raha vabaduse sümboliks. Arvatakse, et peaksime kinni hoidma sellest, mis meid sümboliseerib ning Eesti kroonidega a...
teisel poolel valitsevaks. 1868. aastal kaotati teoorjus ametlikult. Talurahva õlul olid veel mitmed riiklikud koorimised, millest tähtsamad olid pearaha ja nekrutimaksmine. Igal aastal oli vaja täita ka mitmesuguseid kogukondlikke koormisi nagu teede korrastamine, koolide ehitamine jms tööd vallas. Pärisorjuse said talupojad algul liikumisvabaduse oma kubermangu, siis aga kogu Vene impeeriumi ulatuses. Inimeste vaba liikumine, samuti järjest laienevad ja kaugemale ulatuvad majandussuhted, millega muutusid keerukamaks näiteks pärimisasjad, tõid kaasa vajaduse isiku kindlat identifitseerimist võimaldava dokumendi - isikutunnistuse või passi järele, mis Venemaal oli ka liikumisloaks. Ristinimede suhtelise vähesuse tõttu oli samanimelisus seoses rahvaarvu kasvuga muutunud arvukaks ja isikute kindel eristamine, eriti kui nad viibisid oma kodukohast eemal, oli muutunud peaaegu võimatuks. Olude sunnil pidi valitsus kehtestama
näeme Tartu Ülikooli peahoonet, talumaja, pankrannikut, iidset tamme need on asjad, mis sümboliseerivad Eestit, meie juuri, pürgimusi ja saavutusi, nendel paberitel on Eestimaa. Meie oma raha on osa meie kultuurist ja esindab meie kodumaad. Kui Eesti kroon on Eesti raha siis euro võib olla meie tee suurde Euroopasse ning Eurole üleminek võib olla meile ka hea. Ühine raha on Eestile kasulik, sest meil on teiste liikmesriikidega tihedad majandussuhted. Kaob ka valuutarisk, et välisriikidesse raha eurodeks vahetades kaotad väikese osa oma rahast, kuna erinevates rahavahetuskohtades on rahakurss erinev. Ühisraha lihtsustab ka kaubavahetust liikmesriikide vahel. Eesti ettevõtetel on paremad konkurentsivõimalused Euroopas ja see võib hoida meie hinnad stabiilsed. Välisinvestorid ja ettevõtted investeeriksid Eesti majandusse samuti rohkem, sest siis neil ei ole vaja valuutakursiga arvutada ning kuna nad on juba pikka aega kasutanud eurot,
KAS TULEVIKU JA HEA KOOSELU NIMEL VÕIB MINEVIKU UNUSTADA? G.W.F Hegel on öelnud: "Ajaloost õpime me seda, et inimene ei õpi ajaloost." Poliitikud, ajaloolased ning teised arvamusliidrid on aastaid vaielnud ajaloo tähtsuse üle, leidmata kompromissi. Leidub neid, kes usuvad ajaloo ebavajalikkusesse, väites, et liigne mineviku meenutamine põhjustab mõttetuid probleeme ning elama peaks tulevikku vaadates. On rohkelt ka neid, kes väärtustavad ajalugu väga ning kes kasutavad teadmisi minevikust tuleviku parandamiseks ja oleviku analüüsimiseks. See tõstatabki küsimuse, kas võib Eesti unustada Venemaa aastatepikkuse okupatsiooniaja ning kas Iirimaa ja Sotimaa võivad selja taha jätta Inglismaa sajanditepikkuse rõhumise? Vabadust ihkav talupoeglik väikerahvas,iirlased, olid kaotanud põlvkondade kaupa oma eliidi teistele rahvastele, nad olid kannatanud sajanditepikkust ,,orjapõlve". 1798.aastal alustasid nad ülestõusu eesmärgiga vabaneda Briti ü...
1797) Washington paistis silma Seitsmeaastases sõjas Briti poolel Prantsusmaaga võideldes. Sõda puhkes ülemvõimu pärast Põhja-Ameerikas. Sõja võitnud Inglismaa sai selle tulemusena endale Kanada. Missisipist lääne poole jääv ala sai hispaanlaste omaks. Kui ameerika sai föderatiivseks riigiks, puhkes äge võitlus föderalistide ja vabariiklaste vahel, mille võitsid föderalistid. Selleks, et ameerika ei sattuks sõtta, kuulutati 22. mail 1793 USA neutraalseks ning parandati majandussuhted Suurbritanniaga ( Jay leping 1794 ). George Washingtonist ei saanud ainult Ameerika Ühendriikide esimene president.Temast sai ka moraalne eeskuju ning riikliku ühtsuse kehastus. Oma autoriteediga suutis ta vastuoludes lõhestatud kolooniad liita enam-vähem ühtsena toimivaks riigiks. Tema eeskuju nii poliitilises kui ka laiemas, rahvuslik- müütilises mõttes, oli USA-s määrav ja just Washington rajas presidendiinstitutsiooni suure autoriteedi ja mõjukuse. Peale selle kehtestas G
püsis,inflatsioonitase alanes,ettevõtted leidsid uusi turge,pangad hakkasid finantseerima ka pikemaajalisi äriprojekte. Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank,kes hoiab käigus eesti rahasüsteemi ehk teaostab eesti rahapoliitikat(ta on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele.) tagab finantssüsteemi stabiilsuse,rahvusvaheline koostöö teiste riikide pankadega,riigi maksebilansi koostamine ja majandussuhted. Eesti Panga missioon on tagada hinnastabiilsus Eestis(Stabiilne hinnatase annab nii ettevõtetele kui tavakodanikele kindlustunde - nad võivad oma säästmis-, tarbimis- ja investeerimiskäitumise pikaks ajaks ette plaanida) Eesti pank ei tegele klientide teenindamisega,ega hoia eraisikute reserve.(hoiab komertspankade reserve) Panga varadeks on:kinnis-ja vallasvara,väärismetallid ja välisvaluuta Tippjuhid: presitent on Andres Lipstok 2005.a. Asepresident:Rein Minka
Sisukord 1. Eesti üldandmed.......................................................................................................4 2.Hollandi üldandmed..................................................................................................5 3. Omavahelised suhted...............................................................................................6 3.1. Majandussuhted..................................................................................................6 3.1.1. Kaubavahetus...............................................................................................6 3.1.2. Turism..........................................................................................................7 3.2. Kultuurisuhted.....................................................................................................8 3.2.1. Muusika...................
..............................................................................8 2.3 Tööpuudus...................................................................................................................8 2.4 Maksukoormus.............................................................................................................9 2.5 Väliskaubandus.............................................................................................................9 3. EESTI JA ROOTSI MAJANDUSSUHTED.........................................................................10 3.1 Majanduslepingud................................................................................................................10 3.2 Kaubavahetus..............................................................................................................12 3.3 Investeeringud............................................................................................................14 Kokkuvõte.........
suurt füüsilist tööd vaid lihtsalt arvuti taga olemine. 5. Eeslinnastumise ehk suburbanisatsiooni all mõistetakse protsessi, kus rahvastik ning majandustegevus kandub keskuslinnast kaugemale, selle tagamaale või eeslinnadesse. 6. Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon all mõistetakse protsessi, kus elanikud lahkuvad linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. 7. Linnastu ehk aglomeratsioon on rühm lähestikku asuvaid asulaid, peamiselt linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased, majapidamisega seotud ja kultuurilised sidemed. Linnastu tekib peamiselt suurlinnade ümber. Need linnad saavad linnastu tuumaks. Linnastud tekivad ka tihedalt asustatud tööstuspiirkondades. 8. BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) Tkaid (Jaapani idarannikul Tky ja Osaka vahel) ChiPitts (USA-s Suur järvistu piirkonnas Chicago ja Pittsburghi vahel) 9
Lahendamine: pereplaneerimine,teavitamine rasestusvastastest vahenditest,laste arvu piiramine, naisõiguste suurendamine, hariduse võimaldamine lastele. Toidupuudus. Põhjused: Aafrika maaalad põllumajanduseks kõlbmatud. Inimeste asumine viljakatesse piirkondadesse on seal põhjustanud metsade hävimise, ülekarjatamise,kõrbete leviku, erosiooni.Lahenduseks: toitumisharjumuste muutmine (kasutada rohkem kala, spetsiaalsed bakterid, vetikad), korrastada majandussuhted, vältida monokultuuri kasvatamisest tulenevat mulla vaesumist, majandusabi, täiustada maaharimisviise. Erosioon: tuule või vee mõjul pinnase sette ärakanne, misviib mulla viljakuse vähenemisele ning kõrbestumisele. Põhjustavad: paduvihmad, tuul,monokultuuride kasvatamine, liigniisutamine, liigkarjatamine. Lahendus: tõkete rajamine põldude äärde, õige maaharimisviis, puude istutamine. Taastuvad loodusvarad: muld, vesi, päikese energia, tuule energia
..............................................11 3.1 Põllumajandus..........................................................................................................................11 3.2 Tööstus.....................................................................................................................................11 3.3 Majandus sidemed................................................................................................................... 12 Eesti ja Prantsusmaa majandussuhted............................................................................................12 Kokkuvõte......................................................................................................................................14 Kasutatud kirjandus....................................................................................................................... 15
olulise tähtsusega ülikeskuseks. Hiidlinnastu võib lugeda linnastumisee kõrgeimaks astmeks. Tuntumad hiidlinnastud on: nn BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) ; nn SanSan (USA-s Vaikse ookeani rannikul Kalifornias San Diego ja San Francisco vahel). Linnastu ehk aglomeratsioon (ladina keeles. agglomero - "lisan") on rühm lähestikku asuvaid asulaid, peamiselt linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased, majapidamislikud ja kultuurilised sidemed.Linnastu on kõige arenenud ja keeruline asulate paiknemise vorm, mis tekib peamiselt suurlinnade ümber. Need linnad saavad linnastu tuumaks. Samuti linnastud tekivad tihedalt asustatud tööstuspirrkonnades (nt kivisöe basseinides). Sellel juhul tekivad paljutuumelised linnastud. Linnastile on iseloomulikud massilised töö-, õpe-, majapidamis-, kultuurilised ja puhkemajanduslikud pendelrännud
Eesti ja soome keelte sarnasus oli oluline eelkõige taasiseseisvumise järgsetel aastatel. Siis saadi aimu turumajanduse olemusest ja peamistest demokraatlikus ühiskonnas kehtivatest reeglitest just Soome televisiooni ja muude kommunikatsioonikanalite vahendusel. See aitas nõukogude ajal pisut mahendada tihedalt suletud raudse eesriide mõju võrreldes näiteks selliste Kesk- Euroopa riikidega nagu Ungari ja Poola, ning muutis võimalikuks informatsiooni vahetamise. Tihedad majandussuhted Soomega mängisid olulist rolli väliskaubanduse ümberorienteerimisel idast läände ja aitasid hiljem kaasa integratsioonile (lõimumisele) läänemaailma ja eelkõige Euroopa Liiduga. Eesti majanduse struktuuri ja arengut on märkimisväärselt mõjutanud kohalikud loodusvarad, millest olulisim on põlevkivi. 1920. aastatel hakati põlevkivi kaevandama eri tööstusharudes ja keemiatööstuses kasutatava põlevkiviõli tootmiseks. Pärast Teist
(senisest 2200st 1700le), jättes küll mõlemale riigile alles piisavalt pomme teineteise ja ülejäänudki maailma hävitamiseks. (Kopli 2010) 2009.aastal ütles Barak Obama seoses USA-Venemaa suhetega järgmised sõnad: ,,Usun, et meil on suurepärane võimalus uuendada suhteid USA ja Venemaa vahel tervel real teemadel nagu tuumarelvade leviku piiramine, Afganistani ja Pakistani olukord, lähenemine Iraanile, Lähis- Idale, kahepoolsed majandussuhted ja üle ilma kõigi riikide majandustes pingeid tekitanud finatskriisiga tegelemine." (Tiikmaa 2009) Ameerika Ühendriikide ja Venemaa majandusalased suhtes on üha tugevnenud, ka siis, kui poliitilised suhted on nõrgenenud. Trenin toob esile koostööd tuumaenergia alal, mis on äärmiselt lootustandev. Uus president peaks seda trendi silmas pidama. Energiavaldkonnas üritab Venemaa maksimeerida oma eeliseid gaasi- ja naftatööstuse suurtootjana veelgi kitseneval turul
Eesti ajalugu ehk muinasaeg · Kiviaeg Keskmisel kiviajal valitses Eestis jääaeg, misvõimalikud varasema asutuse jäljed kustutas.Eesti ajaloo alguseks loetakse üldiselt Pulli asula umbkaudset eksisteerimisaega umbes 900 eKr. Sellega algas Eesti alal Kunda kultuur,mis on oma nime saanud umbes 8700 eKr tekkinud Kunda Lammasmäe asula järgi. Kunda kultuuri iseloomustas inimeste rändlev eluviis, end elatati küttimise, kalastamise ja korilusega. Kunda kultuur hõlmab kogu eesti keskmise kviaja. Kunda kultuuri kandvate inimeste geograafilist ja etnilist päritolu pole kindlaks tehtud, ehkki selle kohta mitmete veekogude ( s.h Peipsi järve ja Pärnu jõe ) nimed pärinevad tolle aja inimeste keelest. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas Eestis 5. aastatuhandel eKr ja lõppes umbes 1800 eKr.Selle alguses eksisteeris Eestis Narva kultuur, mida on suures osas loetud Kund kultuuri jätkuks. Sel ajal võeti Eestis kasutusele keraamika, mis esialgu oli l...
reitingut ning Eesti riigile antud reiting ei piira enam ettevõtete reitingutaset. Reitinguagentuur on seisukohal, et euroala riikidele antud võlakirjade ja pangahoiuste Aaa-reiting peegeldab sarnaselt teistele euroala riikidele nüüd ka Eesti puhul seda, et moratooriumi kehtestamise oht on väga väike. Eesti riigireiting jäi tasemele A1, stabiilse väljavaatega. Eesti-Soome majandussuhted Soome on kujunenud Eestile üheks olulisemaks majandus- ja kaubanduspartneriks. Makromajanduslikul tasemel on Eesti ja Soome vahelised majandussuhted heaks näiteks maailmamajanduse globaliseerumisest tingitud majanduslikust integratsioonist ning sama protsess toimub ka ettevõtete tasandil pidevalt kasvab nende ettevõtete arv, mis on omavahel seotud kas omandi- või kaubandussuhete kaudu. Majanduslepingud Eesti ja Soome vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, sealhulgas
- Julgeolek: üldiselt tähtsam; lühike vs pikk perspektiiv, Türgi näide - Majandus: kaubandus, arenguabi Muud: - Valivus - Järjepidevus: o Siseriiklik ja väline o Sarnaste olukordade kohtlemine o Moraalne järjepidevus - Eesmärgid – muutus, karistus, siseturg - Efektiivsus – bürokraatia, suured lootused - Koostöö Inimõiguste realiseerimise vahendid - Diplomaatilised - Majanduslikud – majandussuhted, majandusabi - Sõjalised Diplomaatilised vahendid - Klassikaline diplomaatia - Avaldused - Diplomaatilised käigud - Rahvusvahelised organisatsioonid - Kultuur, sport jne - Positiivsed käigud Majanduslikud vahendid Majandussuhted: - Boikott või embargo - Majandussanktsioonid - Klassikalisd vs suunatud - Edukuse tingimused - Positiivsed vahendid Majandusabi - Negatiivne vs positiivn
Algas põllumajanduslik orientatsioon. Välisturg nõudis põllumajandus saadusi. Inglismaa Väljavedu: peekon ja või Sissevedu: tööstustooted MAAREFORM mõistae maad riigistati. Maad anti tasuta, eelkõige Vabadussõjas võidelnutele. 55 000 asunikutalu. Sellega saavutati maarahva toestus EV-s. Põhiline osa ekspordist andsid suurtalud. Kujunes toiduainetetööstus. 1924-1929 MAJANDUSLIK TõUS Väliskaubandus partnerid: inglismaa, Saksmaa, vähemal määral Rootsi Majandussuhted tagasihoidlikud. Põlevkivi kasutuselevõtt. Hakkas arenema keemiatööstus, puidu- ja paberitööstus. * tööpuudus kadus 30-ndate lõpus. Enne seda oli kogu aeg olemas 1929- 1933 MAJANDUSKRIIS 1933 Valitsus devalveeris Eesti krooni. Kaubad odavnesid. 1934 väljuti majanduskriisist Pätsi ajast algas riiklik sekkumine majandusse. 30ndate suhteliselt arenenud põllumajanusmaaks. Kohalikuks tarbeks tööstus VÄLISPOLIITIKA *pandi piir paika *15 milj
asusiid looma kontakte Punaarmee ja Nõukogude saatkonnaga. NSV liit suhtus alguses sellesse eitavalt. Välispoliitika: Pärast lepingu allkirjastamist sattus eesti välispoliitika sõltuvusse Nõukogude liidust. Sõda piiras suhtlusvõimalusi lääneriikidega. Aktiveeris Eesti koostöö Läti ja Leeduga, kes pärast analoogse abistamise lepingule allakirjutamist sattusid samasse olukorda. Tihenesid Eesti suhted NSV Liiduga. Süvenesid ka kahe maa vahelised majandussuhted. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris novembri lõpus puhkenud Talvesõda Soome ja NSV Liidu vahel. 2. Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt 1940. Aasta suvel (juuni-august) · 17.juuni okupatsiooni algus · Sisse toodi täiendavad väeüksused · Blokeeriti sadamad ja kehtestati kontroll sidekanalite üle · Kontrolli alla võeti Tallinn · Keelustati rahvakogunemised ja meeleavaldused · Eraisikud pidid loovutama relvad · 21. Juuni 1940
antiikajast ning rõhutas · lihtsust · selgust · reeglipärasust Klassitsistlik kunst toetub ka renessansskunstile. Lääne-Euroopas valitses klassitsism ligikaudu aastatel 17701830. 1770-1800 valitses varaklassitsism, 1800-1830 kõrgklassitsism (ehk ampiir). Eestis loetakse klasssitsismi ajaks aastaid 1780-1840. Ajalooline taust Eestis: Eesti oli osa Vene impeeriumist. 18.-19. sajandi vahetus oli kiire majandusliku arengu aeg. Arenesid kapitalistlikud majandussuhted, mõisnikud olid jõukamad kui varem. Eestis oli kaks tähtsamat keskust Tallinn ja Tartu. Tartu jaoks oli oluline, et seal 1802 taasavati ülikool. Ülikooli juures asus tegutsema ka joonistuskool (=esimene kunstihariduse omandamise võimalus Eestis!) Vene riigi pealinnas Peterburis rajati üsna suurejoonelisi klassitsistlikke ehitisi, kuid Eestit mõjutas see vähe. Eesti jaoks olid olulisemad sidemed Saksamaaga ja kohalikud traditsioonid, mis
Majandusareng Eestis 18.-19. Sajandil Majandusareng on mõiste, mida iseloomustab kõige paremini inimeste elatustase ja teatud maa-ala majandussuhted. Seda nii riigi siseselt kui ka välismaailmaga. Majanduse arengut mõjutavad positiivses suunas teedevõrk, raudteevõrk, vabrikute ja manufaktuuride teke ning loomulikult ekspordi ja impordi suhe. Eesti majanduselu arenes positiivses suunas, sest 18-19 sajand just eelpool nimetatud näitajad siinsel alal märgatavalt paranesid. Arengule aitasid kaasa väga erinevad nähtused. Eelkõige olid siin alal elavad inimesed töökad, mis aja möödudes ära tasus
1.2 Otsi internetist üles selle ministeeriumi kodulehekülg, mis tegeleb Eesti välispoliitika kujundamise ja elluviimisega ning vasta küsimustele. 1) Kes on praegu Eesti välisminister 1p Eesti välisminister on praegu Urmas Paet. 2) Millised on Eesti välispoliitika eesmärgid 5p · Julgeoleku kindlustatus ja jagamatus, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja ennustatavus · Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine, liberaalsed majandussuhted ja majandusruum · Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes · Eesti mõjukus ja hea maine · Demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut edendav väärtuste ruum 3) Mitmes riigis on Eestil välisesindused? Milleks on riigile diplomaatilis esindusi vaja?4p Eestil on välisesindusi 69-s riigis. Diplomaatilisi esindusi on vaja, et esindada oma
AASTAARVUD 2.02.1920-kirjutati alla Tartu rahu 1920-kuulutati välja EV 1920-anti välja Eesti esimene põhiseadus, mille järgi teostas seadusandliku võimu 1kojaline parlament, täidesaatvat võimu valitsus, mille tegevust juhtis riigivanem. Presidendi ametikohta ei loodud 1920-püüti luua Balti Liitu(Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu vaheline leping, milles alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral) 1923-kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930a. algul-rahvusvaheline olukord teravnes, Venemaa ja Saksamaa muutusid sõjakamaks, Rahvasteliit ja demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada rahvusvahelisi probleeme okt.1933-rahvahääletusel kiideti heaks põhiseaduse parandused, mille koostasid vabadussõjalised 12.03.1934-Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid sõja väelise riigiöörde 1934-1940-vaikiv ajastu, autoritaarne Eesti 1937-uus põhiseadus, millega loodi presidendi ametikoht 1938-Päts valiti presi...
laiapõhjaline ning suunatud praktilisele koostööle. Saksamaa on toetanud Balti riikide õhuturvet ning osalenud aktiivselt Balti Kaitsekolledzi ja NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse tegevuses. Saksamaa on oluliselt panustanud Eesti kaitseväelaste väljaõppesse ning osalenud mitmetel hangetel kaitseväe poolt kasutatavasse tehnikasse ja varustusse. 5 1.2.2 Majanduskoostöö Eesti ja Saksamaa majandussuhted on suures osas reguleeritud mõlema riigi EL liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustustega, millest olulisemad on Ühisturu põhimõtted (kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine Ühisturu piirides). Lisaks eelpool mainitud põhilepingutele on Eesti ja Saksamaa vahel sõlmitud järgmised kahepoolsed majanduslepingud: Kokkulepe rahandusalasest koostööst (jõustunud 10.02.1995) Kokkulepe töövõtjate töötamise kohta nende kutsealaste ja keeleliste teadmiste
Soomele kuuluvad samuti kümned tuhanded saared Läänemeres (176 584 saart), enamus nendest saartest on asustamata. Soomes on läänes järveregioon ( 187 888 järve). Kui sellele lisada Saimaa, Euroopa suurim järveregioon, saab rääkida Järve-Soomest. Lapimaa on Euroopa suurim kõnnumaaregioon, millest suur osa asub Soomes. Lapimaal on metsik ja avar loodus. MAJANDUS Nokia on Soome majanduse lipulaev.Minevikus määrasid Soome majandussuhted ja -poliitika üritused mitte provotseerida Vene impeeriumit või Nõukogude Liitu. Kuigi võimas naaberriik piiras mõneti majanduse arengut, sai Soomest lõpuks maailma üks globaliseeritum riik. Juba aastakümneid on Soome olnud vaba turumajandusega tööstusriik, mille rahvuslik kogutoodang elaniku kohta on samal tasemel näiteks Rootsi, Suurbritannia, Prantsusmaa ning Saksamaaga. Tähtsaimad majandusharud on puidu- ja metallitööstus, tehnika,
jagada maa harijatele HINNANGUD: Rauch- negatiivne, mõisate eraldamine on nagu revolutsioon, seostab võimu küsimustega. 2.positiivne, innustav hinnang 3.positiivne, majanduslikult oluline III Eesti majandus poliitika 1920-1923 *Alustati maaseaduse ellu rakendamist ja võõrandatud maadelt loodi 35000 uut asundustalu, *Eelistati tööstuse arengut, sest loodeti saada Nõukogude Venemaalt suuri lisasid IV 1924.a uus majandus poliitika: * NL katkestas ühepoolselt majandussuhted Eestiga. 1923-24 oli majanduskriis ja seetõttu tuli majandus ümber reguleerida. Hakati eelistama põllumajandust ja siseturgu rahuldavat tööstust. Suurettevõtted suleti, hakati kasutama kaitse tolle, riik hakkas edendama ühistegevust põllumajanduses, maa parandust, sordi aretus *Põllumajandustoodang pidi leidma väljundi Euroopa turule, *Rahvaste Liidu vahendusel saadi laenu, millega teostati raha reform. Seniselt nõrgalt Eesti margalt mindi üle Eesti kroonile 1928.
teadmiste kui ka isikuomaduste poolest. 1. jaanuaril 2007 oli Eesti Advokatuuris 621 liiget, sh 318 vandeadvokaati. Advokatuuri liikmeskond on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Viimase kahe aastaga on liikmeskond kasvanud 156 liikme (25,8%) võrra. 78% advokaatidest tegutseb Tallinnas. Võib eeldada, et vajadus advokaatide järele kasvab pidevalt. Seda tingivad aina keerulisemaks muutuvad õigus- ja majandussuhted, riigi haldussuutlikkuse kasv, aga ka elanikkonna maksevõime tõus. Sarnased ametid: erasektoris, riigi- või omavalitsusasutuses õigusteenust osutav jurist, notar, pankrotihaldur, patendi-, kaubamärgi- ja autoriõigusega tegelev jurist, varaloovust korraldav maakler, kindlustus- ja pangandusspetsialist, kes esitab nõudeid võlgnike vastu või nõustab kliente oma valdkonna õigusküsimustes. Viited Advokaate ühendav kutseliit on Eesti Advokatuur www.advokatuur.ee
Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) o Regionaalne stabiilsus ja koostöö; ulatuslik kahepoolne koostöö o Tugev liitlassuhe USA-ga o Rahvusvaheliste kriiside ennetamine ning kriisireguleerimine, osalemine kriisilahendamisoperatsioonides o Uute ohtude (terrorism, massihävitusrelvade levik, ohud küberruumist jne) tõkestamine 5.2 Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine, liberaalsed majandussuhted ja majandusruum. Alameesmärgid: o Toimiv EL siseturg o Eesti majanduse usaldusväärsus o Tõhus rahvusvaheline investeeringute kaitse süsteem o Soodus keskkond rahvusvaheliste kaubandus-majandussuhete arendamiseks 5.3 Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes Alameesmärgid: o Konsulaarkaitse asukohamaades o Kodanike õiguste edendamine (reisimis-, töötamis-, viibimis- jne)
Kuid kui mõtiskleda selle üle, kuidas nn välismaailm teatrit mõjutab, siis neid faktoreid on mitmeid. Kindlasti kuuluvad siia juurde valitsev võim, ajaloosündmused (nt Linnateatri etendus “Koletis kuu peal”, autor R. Kalinoski) ehk konkreetsed vapustavad sündmused võivad olla teatrimaailma ja selle loojate inspiratsiooniallikaks. Kui vaadelda üldisemat pilti kuidas teater kui instiutsioon on mõjutatud, siis võiks siinkohal nimetada majandussuhted (mitte enam kui inspiratsioon vaid kui mehhanism, mis suunab teatri tegutsemist). Kuigi Tiit Ojasoo ütleb 2004. aastal ajakirjas teater.muusika.kino ilmunud intervjuus, et raha ja kunsti vastuolu on siiski pigem kaduva tendentsiga. Isiklikust seisukohast teatrikülastajana tundub mulle, et see suhe on siiski veel küllalt püsiv. Eriti irooniline on see, et ehedaimaks näiteks on teater NO99, mis korraldab iga paari aasta järel massidele suunatud intrigeerivate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
