Estonia is a small country in Northern Europe with an area of about 45 000 sq km. The country's climate is determined by the proximity of the Atlantic Ocean. The summer temperatures are a little lower than the average of that latitude, but the winters are considerably warmer. As a part of the East-European Plain, the country has a rather flat surface. The highest and most topographically variagated region in Estonia is in the south-eastern part of the country. The Sakala Upland plains offer contrast to the hills of Ottepää, Karula and Haanja. At 318 metres, Suur Munamägi ('Great Egg Hill') is not only the highest point in Estonia, but of all the Baltic countries. The country has 3974 km of coastline, while the land border, in comparison, is only a mere 633 km. The coast varies from limestone cliff in the north to sandy beaches in the west. Most of Estonia's many islands belong to the West Estonian archipelago. The largest islands are Sa...
Eesti looduskeskkond Eesti floora: · Vetikad · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ja nende morfoloogia, enamlevinud liigid · Samblike ja seente morfoloogia ja enamlevinud liigid Fauna: · Lülijalgsete, kalade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja imetajate morfoloogia, elupaigad, eluviisid, tegutsemisjäljed ning enamlevinud liigid · Jahilinnud, ulukid ja jahikorraldus · Kalastus ja vähipüük Maastikuvaldkonnad: · Põhja-Eesti · Lääne-Eesti
Tartu Kivilinna Gümnaasium Eesti järved Referaat Tartu 2012/2013 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Järvede teke 4 Peipsi järv 5 Võrtsjärv 6 Rõuge Suurjärv 7 Ülemiste järv 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi. 2 Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on esitatud üldine ülevaade nelja Eesti järve...
Põhimõisted Taimestik e. floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid (spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud (adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid (kultuurfloora). Taimkate e. mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv
populatsioonid kannatasid suurenenud jahipidamise käes, siis Baltimaadel pidasid need vastu tänu idast tulevale täiendusele. Subatlantilise kliimaperioodi teise poole algust, u. 1900900 aastat tagasi, iseloomustab pehmem merelisem kliima ja avamaastike laienemine. I aastatuhande algusest pärinevad vanimad vikatileiud. Uue kultiveeritud liigina kasvatatakse köietoorainet kanepit. Subatlantikumi nooremas osas (10000 BP) omandas taimestik kaasaegse ilme. Esimesed kirjalikud andmed floora liigilisest koosseisust ilmuvad 18. saj. alguses. Märgatavalt suureneb tulnukate ja kultuurist metsistuvate taimede osakaal uute soontaimeliikide lisandumise kiirus on viimasel kahel sajandil olnud keskmiselt kolm liiki aastas. Umbes 700800 aastat tagasi sagenesid eriti külmad talved (väike jääaeg). 9. sajandi keskpaigast muutus kliima jälle natuke pehmemaks. Elustiku mitmekesisuse suurenemisel võib eristada kolme märgatavamat liigirikkuse tõusu:
) otsene mõju INERINGE Kaudne mõju BIOLOOGILINE AKTIIVSUS · Reljeef mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. · Lähtekivim - mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. · Aeg(Mulla vanus) aja jooksul muld areneb (genees). Eesti mullad on ca 10 000 aasta vanused; vanade mandrite platoodel 1mlm, rannikul 1 aasta · Fauna - bioloogiline tegur. Esmatähtsad on LAGUNDAJAD · Floora bioloogiline tegur, esmatähtsad on AUTOTROOFID. · Inimfaktor - positiivne mõju keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine, Negatiivne mõju erosiooni võimendamine mulla puhverdusvõime ületamine (ehk saastamine) · A huumushorisont, kus toimub tamedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Horisont on kohe, sest mulle peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks
Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga. Vilsandi rahvuspargis paiknevad rahvusvaheliselt tuntud linnusaared on rändlindudele peatus-, pesitsus-, sulgimis- ja toitumispaigaks. Siin paljandub 400 miljoni aasta vanune geoloogiline pealiskord kunagise troopilise mere koralliriffidega. Vilsandi rahvuspargis on registreeritud üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku, mida on üle 4000 paari. Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes
Sisevete jaotus Kõik siseveed, mis pole mereossad ega ookeanid (pinnavesi, pinnasevesi, põhjavesi). Mida sisaldab looduslik vesi lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne sete, muda, liiv, savi, orgaaniline plankton, taimede ja loomade jäänused, elus kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilm...
Mõnedel liikidel osaleb vilja moodustumises lisaks sigimikule ka õiepõhi(näiteks õunvili harilikul pihlakal). Vili kaitseb seemneid ja aitab kaasa nende levikule. Kui seemned satuvad soodsatesse arengutingimustesse, siis nad hakkavad idanema. Idu arenguks kasutatakse seemne toitekoes olevaid varuaineid. Kasutatud kirjandus õistaimedest Aher, S. Huulhein. Tallinn, Valgus, 1984. Eesti punane raamat. Ohustatud seened, taimed ja loomad. Tartu, 1998. Eichwald, K. Eesti NSV floora, X kd. Tallinn, Valgus, 1966Eichwald, K., Eilart, J. jt. Eesti NSV floora, IV kd. Tallinn, Valgus, 1969. Eichwald, K., Eilart, J. jt. Haruldasi kaitstavaid taimeliike Eestis. Abiks loodusvaatlejale nr. 53. Tartu, ENSV TA ja ELUS, 1965. Eichwald, K., Kalamees, K. jt. Eesti NSV floora, VIII kd. Tallinn, Valgus, 1971. Eichwald, K., Kask, M. Eesti taimede määraja. Tallinn, Valgus, 1966. Eichwald, K., Kask, M. jt. Eesti NSV floora, III kd. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1959. Eichwald, K
kirjeldatud tarbekeemia tootmiskoondise ajalugu, majandust, meediakajastust, juhatuste koosseise ja pilte tootmisest, auhindadest, meedjakajastusest ja hoonetest. Kolmanda töö suure osa moodustas "Floora endised ja praegused töötajad", selles osas oli tegemist intervjuudega mille töö autor viis läbi kõigi kolme tänase Flora tegevjuhiga: E. Kruusma, E. Kautsi ja R. Kulliga ning endiste töötajatega kelle valikul arvestatti läbilõike saamist erinevatest floora ajaperioodidest. Töö uurimusküsimusteks püstitas autor endale kolm põhilist punkti milleks olid. 1. Anda tsehhi ajaloo paremaks mõistmiseks olemasolevate kirjandusallikate põhjal ülevaade tarbekeemia tootmiskoondise Flora üldisest arenguloost. 2. Tutvuda Kadrina tsehhi ning tema eelkäija artelli Mineraal ajalooga. 3. Intervjueerida Kadrina tsehhi endiseid töötajaid (parema ülevaate saamiseks lähtuda intervjueeritavate valikul erinevatest ametikohtadest ning ajaperioodidest).
Sajandi teisel poolel tekkis uus uurimiskeskus Tallinnas Eestimaa Provintsiaalmuuseumi näol (1864). Tartu Ülikooli muutumise järel rahvusülikooliks algas ka Eesti loomastiku süstemaatilisem uurimine. Selgrootute uurimisel on eriti suuri teeneid Wilhelm Petersenil, Hans Kauril, Johannes Piiperil, Harald Habermanil, selgroogsete uurimisel Juhan Aulil, Mihkel Härmsil, Heinrich Riikojal, Eerik Kumaril. Taimestik Eesti taimestik ehk Eesti floora on Eestis kasvavate taimeliikide kogum. Eristatakse pärismaist taimestikku ja introdutseeritud taimestikku. Eestis kasvab pärismaisena ligikaudu 1440 liiki soontaimi ja 560 liiki sammaltaimi. Introdutseeritud floora liikide arv pole teada, kuid see ületab pärismaist floorat hulk kordi. Introdutseeritud on peamiselt soontaimi. Eesti floora on tänu kohaliku mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab pärismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 560 liiki.
rakendada kaitsemeetmeid. I lisas on rangelt kaitstavad taimeliigid. II lisas on rangelt kaitstavad loomaliigid. III lisas on loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida. 1. artikkel Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse, eriti nende, kelle kaitse nõuab riikide koostööd, kuna haavatavad liigid on rändavad. 2. artikkel Liikmesriigid peavad võtma kasutusele meetmeid, et säilitada või hoida floora või fauna populatsiooni taset vastavalt sätestatule. 3. artikkel 2. Iga liikmesriik kohustub oma arengupoliitikas ja saastusevastastes meetmetes silmas pidama floora ja fauna säilimist. 4. artikkel Lepingu osapoole kohustuvad tegema koostööd üksteisega ja arvestama oma arengupoliitikas looduslike elupaikade säilimisega, pöörates erilist tähelepanu alade kaitsele, mis on tähtsad rändlindude - ja loomade teekonnad, talvitumis-, toitumis- ja paaritumis alad. 5. artikkel
Kuna kreeka on geograafiliselt väga huvitavas paigas esineb erinevaid variatsioone kreeka ilmastikus. Talvel on tavaliselt mäed kaetud lumemõtsikestega, kuid temepratuur ei lange tihti alla null kraadi celciust. Talve keskmine temperatuur on 10,7 °C, kevadel 15,9 °C, suvel 25,6 °C ja sügisel 14,0 °C. Ateena võib suvel ollla talumatult palav, seda leevendavad tugevad tuulehood ja jahedad õhtud. Kreeka jõed on suhteliselt lühikesed ja veerikkad. Kreeka floora ja fauna on väga mitmekesine. Kreekas elab üle 6000 taimeriigi, 116 loomariiki, üle 400 linnuriigi ja umbes 100 kalaliiki. 750 taimelliki 600-ndest on omased ainult kreeka loodusele. Floora koosneb enamasti kastanitest, kaskedest, kuuskedest ja oliividest. Kreekas elab praegusel hetkel 57 ohustatud loomaliiki, kelle hulka kuulub ka eriti hauldane liik mägikitsi, kes elavad kreeta saarel. Liinnuuriigist on tuntumad faasanid ja põldpüüd. Umbes 25% kreeka aladest on
VAATAMISVÄÄRSUSED Turismi atraktsioonid VAATAMISVÄÄRSUSED 1. Looduslikud 2. Inimkäte poolt loodud Spetsiaalselt turismi eesmärgil Esialgselt mingil teisel eesmärgil Looduslikud e. mitte inimese poolt loodud vaatamisväärsused Eluta loodus 1. Veega seotud (kosed, järved, jõed, meri) 2. Mägedega seotud (kõrgmäestikud jne.) 3. Erilised pinnase vormid (koopad, sood, geisrid, kanjonid, meteoriidikraatrid jne.) Elus loodus 1. Fauna (linnuvaatlus jne.) 2. Floora (erilised taimed jne.) Inimese poolt loodud vaatamisväärsused Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused võivad olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga Arhitektuur (hooned) Monumendid Muuseumid (Eesti Rahva muuseum jne.) Teemapargid (loomaaiad, lõbusturpargid, looduspargid, botaanikaaiad, surnuaiad jne.) Elamuspargid (arenenud just Põhja-Euroopas) Kaubandus- ja vaba aja keskused Üritused (erinevad festivalid, spordi- ja
Konventsioon jõustus 17. jaanuaril 2000. a, pärast täienduste lisamist ning see hõlmab siseveekogusid, merd, merepõhja ja valg-ala, maismaalt pärit reostuse vähendamist. Konventsiooni juhtorgan on Helsingi Komisjon ehk HELCOM. 1992. aasta konventsiooni eesmärk ei olnud pelgalt säilitada, vaid taastada Läänemere keskonna ja veestiku kvaliteet, kaitsta Läänemere ja selle ümbruse looduslikku mitmekesisust, elimineerida merest saastatus ning tagada võimalused mere floora ja fauna loomulikukstaastumiseks. Läänemere halba olukorda ja eelmise konventsiooni mittetõhusust arvesse võttes on eesmärgi saavutamiseks seniste keskonnalepingutega võrreldes rangemaid meetmed. Konventsiooni esialgsed allakirjutajad olid Nõukogude Liit, Poola, Rootsi, Saksa Demokraatlik Vabakriik, Saksa Föderatiivne Vabariik, Soome ja Taani. 1974. aasta konventsioonis oli 29 artiklit ja 6 lisa ning see hõlmas kõiki saasteliike, kaasa
Näiteks: puuvilla-, liha-, piima-, tekstiili- ja sõjatööstused. • See piirkond valmistab ka parimaid kirurgilisi instrumente, mida eksporditakse lääneriikidesse. • Kõige populaarsemad turismimaad on Türgi, Küpros, Egiptus, Liibanon ja Iisrael. EGIPTUSE TURISM • Üks kauneimaid sukeldumispaiku planeedil Maa • Mõistatuslik ajalugu, soe merevesi, imeline Punase mere veealune maailm ja suur valik puhkusekuurorte. • Väga liigirohke floora ja faunaga Punane meri asub India ookeani loodeosas. Merevesi on seal soolasem kui ookeanis. TÜRGI TURISM • Ideaalne koht suvemõnude ja merenautijate jaoks. • Türgi rannajoon on väga liigendunud, mistõttu seal asub palju ujumiseks ja merega seotud aktiivseks tegevuseks sobivaid lahtesid. • Sellel maal on väga rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand. • Väga populaarsed on Türgi turud ja laiemalt mitmesugused ostukohad. •
(kasum elaniku kohta) ning populaarsuselt 9. turismisihtkoht maailmas. [4. ] 9 Austria maastik Nelja regiooni liitekohas paikneva Austria maastik on äärmiselt eripalgeline. Riigi põhjaosa kuulub Kesk-Euroopa loodusregiooni, kus algselt olid ülekaalus leht- ja segametsad, lõunaosa käib aga Alpi regiooni alla. Kagupiirkond asetseb Illüüria regioonis, kus valitsev vahemereline kliima on kaasa toonud rikkaliku floora ja fauna, nagu söödavate viljadega kastanid ning haruldased sisalike ja madude liigid. Maa kirdeosa kuulub Pontose-Pannoonia regiooni, kus on säilinud stepitaimestiku liike ja iseloomulikku faunat, nagu suslik, hamster ja suurtrapp. Umbes 60 protsenti Austria territooriumist on mägine, mis otsustabki riigile omase floora. Metsad, mis esinevad peamiselt Alpides ja Tsehhi massiivis, võtavad enda alla tervelt 39 protsenti kogu pindalast. Mitu
Pityrosporum. Need tekitavad nn. pindmisi mükoose. See tähendab, et kahjustub ainult naha sarvkiht (+küüned ja juuksed). Tropilistes piirkondades esineb ka nn ,,sügavaid mükoose". Dermatofüüdid ... on kõige levinumad nahaseenhaiguste tekitajad. Pindmiseid mükoose põhjustavad dermatofüüdid kuuluvad 3 perekonda: - Trichophyton - Epidermophyton - Microsporon Dermatofüüdid ei kuulu inimese residentse floora hulka. Seevastu on aga Candida ja Pityrosporum saprofüüdid, mida leidub suurel prtsendil inimeste limaskestal või nahal. Dermatofüütia korral on tähtsaks faktoriks nakkusliku materjali rohkus ja geneetiline eelsodumus. Candida ja Pityrosporum omandavad aga haigusttekitava võime alles siis kui organismi vastupanuvõime langeb. Dermatofüüdid on aeroobsed seened. St, et nad vajavad elutegevuseks hapniku. Nad
Ümbritsev kk. Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Mereäärsetel rannaniitudel on suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Erinevalt sisemaast iseloomustab taimkatet soolalembeste liikide rohkus. Elukooslus Floora Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann , tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas , randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand- sõlmhein, klibutarn, rand-teeleht, rand-õisluht, roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri-mugulkõrkjas, randmalts , ...
käosulane, rästad,tihased 2.Puisniidud tekkisid karjatamise käigus.Tingimused peavad soodustama rohttaimede ja puude kasvu. Piisavalt valgust, vett ja toitaineid. Toitained saadakse sademetest ja mullast. Liigirikkuse põhjused 1) Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine. 1-2 aasta tagant 2) Keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus. 3) Liigirikkust mõjutab oluliselt mulla happesus (pH) 4) Ka mullaviljakus on väga oluline. 5) Suure liigifondi olemasolu, s.t. ümbruskonna floora suur liikide arv. Aluseline pH 3.Puisniidul läheb vaja rohkelt valgust ja sademeid.Inimesed peavad puisniitu iga 1-2 aasta tagant niitma , muidu see keskkond võsastub. Vajalik on mitmesuguste talgute korraldamine, mis turgutab puisniitude püsimajäämist. 4.Kui puisniite mitte niita regulaarselt siis kasvavad rohtaimed liiga suureks ning võsastub ja niit kui selline hävineb.Kui muutub liiga niiskeks siis soostub.Kui puisniidul enam heina ei tehta, siis
parasvöötme põhjaosa ja Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolsem ning ühtlasi merelisem osa. Lähtudes eeltoodust on Eestile iseloomulikud järgmised tunnused: ·mereline asend Läänemere rannikul; ·vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; ·kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste tähtis osa pinnamoe kujunemisel; ·paras-jahe niiske merelise ilmega kliima; ·järvede, jõgede ja soode rohkus; ·segametsade allvööndile omased mullastiku-, floora ja faunakomplekid, milles võrdlemisi rohkesti leidub lääne päritoluga liike; ·inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisel. Geograafilisele laiuselt vastavalt muutub aasta vältel öö ja päeva pikkus, mille tulemuseks on selgesti väljendunud aastaaegade kujunemine. Suvel on päeva pikkus Tallinnas maksimaalselt 18 tundi ja 41minutit, talvel aga lühima päeva pikkus ainult 6 tundi ja 3 minutit. Astronoomiliselt valged ööd algavad 25. aprillil ning lõpevad 18.augustil.
ökotoobi) eluta keskkond. 7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega. 8. Bioloogiline liik - on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. 9. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 10. Bioota e elustik- taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. 11. Biotroof – lagundaja, täpsemalt parasiit. Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. 12. Detriitahel - laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon (< eu + kreeka trophē 'toit') on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. 14
kollased lehed - vähese arvukusega liigid valged lehed haruldased liigid rohelised lehed ohust pääsenud liigid hallid lehed liigid, mille seisund on määratlemata e. vähe uuritud liigid Punane Raamat ei saa iialgi valmis. Eestis koostati Punane Raamat aastal 1979. Üksnes mõnede keskkonna suhtes vähenõudlike liikide puhul aitab kaitseks ka korjamiskeeld. Kaitset ei vaja ainult suuremad ja dekoratiivsemad floora (taimed) ja fauna (loomad) esindajad, vaid ka paljud mikroskoopilised haruldused, mis jäävad paljale silmale nähtamatuks. Säilitamist vajavad ka tänapäeva tavalised liigid, mis tulevikus keskkonna muutudes võivad kujuneda haruldasteks. Seega peab organismide kaitse arenema neljas suunas: 1. haruldaste taksonite kaitse 2. haruldaste ja väärtuslike populatsioonide kaitse 3. haruldaste koosluste kaitse 4. tüüpiliste koosluste kaitse
Ekvatoriaalne vihmamets Kaarel ja Karl Üldvaade Ekvatoriaalset vihmametsa iseloomustab väike temperatuuri amplituud, kõrge õhutemperatuur ja tihedad vihmasajud . Päike on aasta läbi kõrgel või siis seniidis. Ekvatoriaalne vihmamets hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu-Aasia piirkonna. Floora Kõige tüüpilisemad taimed vihmametsades on viigipuud, bambused, mangroovtaimed ja laanid. Taimed kasvavad vihmametsades 3 eririndel. Kõrge rinne: 40-30m kõrgused. Keskmine rinne: 30-20m kõrgused. Madalrinne: 20m või madalamad. Fauna Loomastik vihmametsades on üsna värvikirev. Seal leidub imetajaid, roomajaid, linde kalu ja ka selgrootuid. Imetajatest elab seal kõige rohkem primaate ja kasslasi. Näiteks
kulgev pankrannik. Selle maksimaalne kõrgus on 21.3 m. TAIMESTIK Merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu on saarte taimestik väga rikkalik: leidub üle 900 taimeliigi (umbes 80 % Eestis kasvavaist). Saaremaale on iseloomulikud kadaka- ja sarapuu-lood, liigirikkad puisniidud ning allikasood. Metsamaad on saarel umbes 1200 km², valdavalt kasvab saarel okaspuumets. Saarte liigirikas floora sisaldab arvukalt taimharuldusi. Praegu Eestis riiklikult kaitstavast 185 soontaimeliigist leiame Saaremaalt ja tema lähisaartelt 122 liiki, seejuures neist 17 kasvab ainult siin. Kaitstavatest liikidest on osa reliktid, mis pärinevad ajast, mil siinne kliima oli nende kasvuks soodsam (harilik luuderohi, jugapuu), rohkesti on oma areaalipiiril (enamasti kirde- ja põhjapiiril) olevaid liike, millest paljud torkavad silma ka oma ilu poolest (nt. orhideed)
· kiehli puhastus- ja hooldusained. puitpõranda hooldusprogramm. · kiehil puhastus- ja jooldusained. · pekal suurköögi, pesumajade ja puhastusained · dosaatorpumbad ainetele · KORISTUSTARVIKUD · põrandakuivatajad, klaasipesurid- kuivatajad, vahendivarred, teleskoopvarred, harjad, mopialused, koristuskärud · koristusrätikud, põrandapesemiseks mopid, koristuskindad, puhastuskettad, kraabitsad · floora kojamehekärud jm välikoristustarvikud. · PUHASTUSMASINAD · põrandahooldus ja poleerimismasinad, kombineeritud põrandapesumasinad, kuivpuhastusmasinad · tolmu ja veeimejad, tekstiilipesumasinad, põrandahooldusmasinad · aurupesurid (menikini) · tööstuslikd tolmuimead(delfin) · puhastusmasinate varuosad ja lisa tarvikud · LISATOOTED · prahikotid, prügikastid. paxxo prügi kogumise ja sorteerimise süsteem · hügieenitooted · pabertooted ja hoidikud
Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga. Vilsandi rahvuspargis paiknevad rahvusvaheliselt tuntud linnusaared on rändlindudele peatus-, pesitsus-, sulgimis- ja toitumispaigaks. Siin paljandub 400 miljoni aasta vanune geoloogiline pealiskord kunagise troopilise mere koralliriffidega. Vilsandi rahvuspargis on registreeritud üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku, mida on üle 4000 paari. Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes
Sisukord Sissejuhatus 1. Üldandmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 2. Asend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 3. Saared . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. lk 3, 4 4. Pinnamood, loodus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4 4.1. Floora . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5 4.2. Fauna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5 4.3. Maavarad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5 5. Kliima . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5, 6 5.1. Temperatuur . . . . . . . . . . . .
· Meditsiinis. · Seebi- ja pesuainete tootmisel. · Keraamikatööstuses. · Paberitööstuses. · Keemiatööstuses riidevärvide, pestitsiidide ja mitmete materjalide valmistamisel. Erinevad värvused: Kuigi maarjamaalase kööki jõuab sool enamasti kas härrandlikult lumivalgena või maamehelikult hallina, on soola värvigamma võrratult palju laiem. Soolale annavad erinevaid värvivarjundeid merevees leidunud mineraalid, vetikad või muu floora ja fauna, mis võivad värvida soolakristallid punakaks, roosaks, oranzhiks, pruuniks, halliks või koguni kirjuks. Lauasool: Kõige hõlpsam on toiduvalmistamisel täpselt doseerida peeneks jahvatatud lauasoola, mis on ka füüsiliselt kõige puhtam. Küpsetamisel seguneb taoline sool oma peene tekstuuri tõttu hästi teiste ainetega. Meresoola: nime all müüakse mereveest aurutamise teel saadud soola, milles on peale tavalise
Kuna kasulikke mikroobe soolestikku varuks koguda ei saa, on mõttekas preparaate kasutada kuuajaliste kuuridena. Sügis-talvisel hooajal võiks profülaktilisel eesmärgil kuuri sõltuvalt tervislikust seisundist korrata iga kuu või paari järel. Mis on prebiootikumid? Prebiootikumdi on ained, mis soodustavad mikroobide arengut - nad on sooles leiduvate bakterite energiaallikad. Prebiootikumid on toidu mitteseeduvad koostisosad, mis soodustavad jämesooles meie normaalse floora, eriti bifidobakterite kasvu ja paljunemist. Prebiootilise toimega aineid leidub puu- ja köögiviljades, kaunviljades, korvõielistes, nisus, sibulas, küüslaugus, banaanis ja porrus. Prebiootikume on hakatud lisama ka imikute piimasegudele. Et probiootikum hakkaks organismis hästi paljunema, on kasulik seda manustada koos prebiootikumidega. Milliseid probiootilisi piimatooteid leidsin poelettidelt ? Hapendatud hapukapsas, keefi, jogurt, hapupiim.
Hümn: Lyrics: - Dionysios Solomos, 1824 Music: Nikolaos Mantzaros, 1828 Lipp: Sümboolika Kreeka lipu joonte numbritel on oma tähendus. Jooni on täpselt niipalju, kui on sõnades Elutheria ja Thanatos silpe. See tähendab kreeka keeles "vabadus, surm". Kreeka lipu värvid on sinine ja valge Loodus: Kreekas on üle 6000 taimeriigi, 116 loomariiki, üle 400 linnuriigi ja umbes 100 kalaliiki. 750 taimelliki 600-ndest on omased ainult kreeka loodusele. Floora koosneb enamasti kastanitest, kaskedest, kuuskedest ja oliividest. kreekas elab praegusel hetkel 57 ohustatud loomaliiki, kelle hulka kuulub ka eriti hauldane liik mägikitsi, kes elavad kreeta saarel. Umbes 25% kreeka aladest on kaetud metsaga (umbes 34 miljonit hektarit).4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, riigi teljeks on Pindose mäestik (2637 m), mujal on mitmeid üksikmassiive, millest kõrgeim on Olympos (2917 m).Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri
Keskmine päeva temperatuur oktoobrist aprillini 21 -26 soojakraadi. Ööd on jahedad 14-19 kraadi. 4. Saarte loodus? Iga saare eripära? Eriti tähtis on Menorca ja Cabrera loodusolude teadmine. RP-d? Koopad, mis on turistidele avatud? Ilusad rannad, mägine loodus. Oliivi ja apelsinipargid, männimetsad. Menorca: mandlipuud, palju linnuliike, kaljud, mägine loodus, Ibiza: palju linde, mäed, Ses Salines Rahvuspark, Ses Feixes märgala rikkaliku floora ja faunaga, Can Marçà koobas fossiilidega, Mallorca: Albufera rahvuspark Llista de Correuses Ca'n Picafortis laiub 1688 hektaril ökoloogiliselt liigirikas märgala Albufera rahvuspark Põhja-Mallorcas Alcúdia ja Can Picaforti vahel. Rahvuspargi staatuse sai ala 28. veebruaril 1988, olles esimene Baleaaride ala rahvuspargi nimetuse all. See loodusesõprade paradiis pakub meeldivat vaheldust päikesest, merest ja rannast, vaba
polaarplatoolt laskuvad ja tormiks paisuvad mäetuuled. Sisemaal on tuulekiirused tavaliselt siiski mõõdukad. Taimestik ·Antarktise kliima ei lase taimestikul laialdaselt levida. Taimede kasvu takistavad mitmed koosmõju avaldavad kasvutingimused: väga madalad õhutemperatuurid, vilets kasvupinnas, niiskuse puudujääk ja halvad valgustingimused. Seetõttu suudavad maismaa taimeliigid ellu jääda vaid rannikualadel ja oaasides. Antarktise floora koosneb peamiselt samblikest, sammaldest, vetikatest ja seentest. Taimede kasvuperiood kestab suvel parimal juhul mõned nädalad.Taimeliikidest on kõige arvukamalt esindatud samblikud ning samblad. Rannikuvetes elutseb ka vetikaid, neist valdav osa on fütoplanktonid. Suveperioodil esineb rannikuvetes eriti rohkesti koppvetikaid ja ränivetikaid. Õistaimedest kasvab Antarktika poolsaarel kaks liiki: antarktika kastevars ja antarktika padikann. Antarktika kastevars Antarktika samblik
Juunist septembrini on keskmine õhutemperatuur 15...18 °C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul). Absoluutselt madalaim õhutemperatuur -43,5 °C on registreeritud Jõgeval 1940 ja kõrgeim +35,6 °C on mõõdetud 1992 Võrus. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni. Timestik Eesti floora on tänu kohaliku mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab pärismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 560 liiki. Endeemsetest taimeliikidest kasvavad Eestis saaremaa robirohi ja eesti soojumikas.
ökosüsteemide kogusumma rikkust. Bioloogilise mitmekesisuse negatiivsed mõjutajad Elupaikade muutmine, rikkumine ja hävitamine. Ohustatud on troopilised metsad, kus elab umbes pool maailma liikidest Keskkonna reostumine Kultuurtaimede kasvatamine üha suurematel maa-aladel Uute liikide sissetoomine Eluslooduse ressursside piiramatu tarbimine Kliimamuutused Eestimaa looduse rikkus Click to edit Master text styles Eesti floora ja fauna Second level mitmekesisus, võrrelduna Third level teiste sama pindalaga Fourth level Fifth level aladega põhja pool 57.põhjalaius-krdaadi, on üks maailma suurimaid. Selle põhjuseks on: 5. Loodusmaastike suur 1
), 15.saj lisandus juurde 8. Perspektiivid olid keerulised, raskeloomulised antiikkunsti austamine kehaasendid, figuurid kattuvad, emotsioonide täpne 2. Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine edastamine, toodi sisse ruumilisus. Temaatika 3. Kunstnikku hakati rohkem austama ning tema roll muutumine – antiikmütoloogia, floora, loodus, suurenes. ajaloomaal jne. 4. Palazzod- Midagi kindluse sarnast – 1 sissepääs ja 9. Üks esimesi perspektiivi kasutajaid Masaccio. hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid 10. Ei Tea neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli 11
Nõmmeaias saab tutvuda narbiku (Bruckenthalia spiculifolia) ja kaljupalukaga (Loiseleuria procumbens), mis on oma perekonna ainsad esindajad. Varakevadel õitsevad eerikate sordid ja jaapani õisküüvits, mais eerika sordid, rodod ja kännasmustikas, juunis talihali ja narbik, juulis püharbik ja kanarbiku varasemad sordid. Kanarbiku kesk- ja hilissordid pikendavad nõmmeaia õitsemisaega novembrini. Lamava talihalja erksad punased marjad kaunistavad kollektsiooni sügisel kuni lumeni. Eesti floora taimedest kasvab nõmmeaias harilik kukemari (Empetrum nigrum), sookail (Ledum palustre) ja harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris). 2.9 Samblaaed Sammalde salapärase maailmaga saab tutvuda botaanikaaia bastionivalli kirdenõlval, Euroopa osakonnas. Siit leiab ka teisi Euroopas levinud eostaimi, eesotsas sõnajalgade ja osjadega. Sammaltaimede varaseimad kivistised pärinevad Ordoviitsiumi ajastust, u. 470 miljoni aasta eest
3. Soe parasvööde, Subtroopika "(3 a/r ) 4. Troopika e. palavvööde (4 a/r) 5. Soe parasvööde, subtroopika lõunapoolkeral (5 a/r) 6. Külm parasvööde, subantarktika (5 a/r) lõunapoolkeral 7. Polaarvööde Antarktika Nende 7 regiooni põhjapoolseid piire määrab augusti isoterm (suvi N- poolkeral, talv S-poolkeral); lõunapoolseid piire veebruari isoterm (talv N- poolkeral, suvi S- poolkeral). Isoterm paljude aastate keskmine veetemperatuur igas kuus. Iga regiooni piiridel toimub floora ja fauna drastiline muutumine. Väikeste eranditega järgivad piirid pinnavee isoterme, kuna põhifaktor on temperatuur. Sealjuures on kindlasti oluline kinnitumiseks vajaliku substraadi olemasolu; kui see puudub, ei piisa sobivast temperatuurist. Liik peab piirduma kindla isotermiga, sest kõrgemal või madalamal esineb (a)nn. letaalne piir, mis ei tohi ületada taluvuspiiri kõige raskemal eluetapil. 2. (b)paljunemispiir, näit. seksuaalne paljunemine mikrotallusel või
Liidu maades ja Ida- Euroopa riikides on tõhusamad veepuhastussüsteemid alles rajamisel. Eestis on viimastel aastatel saanud kaasaegsed puhastusseadmed rida väikelinnu. Lisaks nimetatud põhilistele saasteallikatele võib veekogusid tänapäeval ohustada ka tuumaelektrijaamade avariidest pärit radioaktiivne saastus. Samuti loetakse saastuseks ka nn soojussaastust, mida põhjustab tööstusest pärit jahutusvee juhtimine veekogudesse. Selline veetemperatuuri muutmine viib veekogu floora ja fauna liigiliste muutusteni. Uute keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõtt on tänapäeva teaduse ja tehnika põhiülesandeks. Kaasaegsed tehnoloogiad peavad tagama keskkonna minimaalse reostuse. Puhta vee kulu saab vähendada mitmeti. Näiteks vähendada tööstuses kasutatavat otse puhtast loodusest ammutatavat vett, aga ka tõsta elanikkonna teadlikust, et vesi on kallis loodusvara ning seda tuleb kasutada võimalikult kokkuhoidlikult
KESKKONNAPROBLEEMID TÄNAPÄEVAL JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED REFERAAT 2010 KESKOND Keskkonna all me mõistame kõiki loodusressursse sh maa, maakate, ökosüsteemi kooslusi (nii floora kui fauna), maavarad, ookeanid, atmosfääri, kliima, kliimaregulatsiooni ja aineringeid. Keskkonnasüsteemis on kõik kõigiga seotud, st üks keskkonnategur mõjutab teist tegurit. Tegurite muutumisel-muutmisel rikutakse looduslikke tasakaalumeheanisme. Looduslikud süsteemid (ökosüsteemid) on isereguleeruvad ehk tasakaalustuvad. Tööstusrevolutsioon ja rahvaarvu plahvatuslik suurenemine on märgatavalt teravdanud keskkonnaprobleeme. Tehnika ja majanduse kiire areng on hakanud mõjutama ka ilmastikku. Keskkonna resurss on piiratud , ...
säilitamise. Punane raamat: Raamatu eesmärk on anda ülevaade erinevate liikide haruldusest ning liikide väljasuremisele viivatest ohtudest. Äärmiselt ohutatuna on välja toodud järvekaur, merivart, must-karksaba ja tuttlõoke. Tähtsamad rahvusvahelised konventsioonid: 1. CITES e. Washingtoni konventsioon- loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse regulatsioon. 2. Ramsari- rahvusvahline märgalade kaitse 3. Berni- Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse. 4. Rio de Janeiro- bioloogilise mitmekesisuse konventsioon.
Õppegrupp: LKS-1 Lektor: Jaan Jõgi Tallinn 2010 Metsnugis Eesti Loodusmuuseumis ja looduses Hiljuti külastasin Tallinna vanalinnas asuvat Eesti Loodusmuuseumi, kust sain huvitavat teavet maailma loomastiku kohta. Põhjalikumalt tutvusin aga Eesti metsades elavate looma- ja linnuliikidega, samuti Läänemere kaladega. Lisaks sain loodusmuuseumis ka ülevaate Eesti floora mitmekesisusest. Kolmandal korrusel, Eesti metsade kohta ülevaadet andvates ruumides, jäi minu pilk aga pikemalt peatuma muuseumis eksponeeritud metsnugise topisele - Eesti metsade tavalisele kiskjale. Põnev ja hariv muuseumiskäik tõi mulle mõtte, kirjutada sellest ilusa karvkattega ja huvitava käitumisega loomast veidi pikemalt. Seda enam, et olen metsnugist ka ise mitmeid kordi oma maakodu õuel kohanud ning tema tegemisi tasahilju jälginud.
hõlmab lisaks Mauritiuse saarele ka Rodriguese saare (560 km idas), Cargados Carajose saared (u 300 km põhjas) ja Agalega saared (1100 km põhjas). Kliima Mauritiusel on läbi aasta troopiline kliima. Temperatuur varieerub kogu saare ulatuses tõustes 25- 30ºni suvel ja 18-24ºni talvel. Saare kõrgemad osad on niiskemad ning platood jälle jahedamad. Tänu kagutuultele on saare idaosas temperatuur juulis-augustis jahedam. Floora ja Fauna Taevalikult kaunis on saart kattev lopsakas taimestik. Suured lõhnavad lilleõied ja lugematul hulgal kirkavärviliste sulgedega linde. Mauritiusel on esindatud mitmeid harvaesinevad liigid nagu must papagoi, roosa tuvi ja mauritiuse hiidkilpkonn. Maastik Mauritiusel on vulkaaniline ja mägine ning tasaseid pinnavorme on saarel pea võimatu leida. Liivased rannaalad jätkuvad sisemaa pool suhkruroopõldudega - neid on
Inimesele on metsa vaja. See on vajalik ja kasulik ka siis, kui seal midagi ei tehta või sinna üldse ei minda. Metsa nimetatakse ka roheliseks kullaks, kuna ta on elukeskkonna kaitsja ja kujundaja. Samuti puhastab ta atmosfääriõhku ja rikastab seda hapnikuga. Oluline on mets ka veekogude seisukohalt, kuna on vete puhastajaks. Inimestele annab mets marju ja seeni ning ehitusmaterjali. Oma kasu saavad ka fauna ja floora, kellele pakub mets elupaika ja toitu. Inimesed saavad mõistliku tegevusega metsa kasulikkust tunduvalt suurendada, luues üha enam uusi võimalusi selle kasutamiseks. Paraku ka vastupidi oskamatu ja hetkehuve tagaajava kasuahne tegevusega võib metsast saadavate väärtuste hulk ja selle kasulikud omadused tunduvalt väheneda või halvemal juhul viia metsa isegi hukuni. Et seda ei juhtu, on vaja südametunnistust ning laiendada oma teadmisi metsast ja selle kaitsmisest, see
lühikese suvega jöuavad kiiresti areneda. Niisugused on mõned maadjad kääbuspõõsad, rohtsed püsikud (hemikrüptofüüdid-pungad maa peal, helo- ja hüdrofüüdid e. soo- ja veetaimed). Suuremates orgudes, kus avaldub lõuna poolt tulevate jögede soojendav mõju ja igikelts taandub, võivad kasvada kõveratüvelised kased, kääbusseedermännid jt. puuliigid, mis moodustavad metsapiiri. Põhiliselt on tundra metsatu, sest tingimused ei sobi neile. Nii floora kui ka fauna levik on tsirkumpolaarne, ei välju tundra võõndist. Arktilise tundra tüüpiline fauna: · Herbivoorid: lemming, uruhiir, karibuu · Karnivoorid: rebane, hunt, jääkaru · Linnud (migreerund): ronk, pistrik, tiir · Putukad: sääsk, kärbes, koi, rohutrirts · Kalad: lõhe, forell · Kahepaiksete ja roomajate jaoks liiga külm! Eristatakse kahte peamist vööndit tundras:arktiline ja alpiinne. Arktiline tunrda on põhjapoolkeral, alpiinne tundra mujal
Puid ega psaid ei ole. Ainuke imetaja on rott Rattus exulans. Merelinde pesitseb kuus liiki, kuid mitte arvukalt. Pruunsuulasid on sadakond, kaljutiire samuti sadakond, masksuulasid 350800. Saarel elab ka rohekilpkonnade populatsioon. Selgrootutest on muu hulgas teada ks lestaline ja kaks parasiitset krbseliiki. Kogu kossteem on rmiselt lihtne ning haavatav. Saarel ei ole ankrukohti, kuid normaalse idatuulega saab saare liivasel lnerannikul randuda. Puutumatu floora ja fauna tttu on saar thtis looduskaitseala. 21. juunil 1938 rajati sinna Gilberti ja Ellise asumaa linnukaitseala, 1975 kinnitati saare kaitsealastaatus ning kuulutati vlja looduskaitseala[1]. Praegu on saar Fniksisaarte looduskaitseala koosseisus. Seadusandlus ei ne ette konkreetseid kaitsemeetmed, kuid saart kaitseb selle geograafiline isoleeritus ja karm loodus. Saart on vhe uuritud ja uurimisbaasi ega spetsiaalset personali seal pole. Looduskaitseala hooldab Kiritimatil baseeruv
loonud mitmeid kokkuleppeid, et vähendada süsihappegaasi emissiooni. Otsakorral on ka meie maavarad, sealhulgas eluks hädavajalik mage vesi, seda arutu ja liigse tarbimise pärast. Probleemi lahendusena räägitakse mitmetest alternatiivsetest energiatootmise allikatest näiteks tuuleenergia, päikeseenergia, tuumaenergia. Pidevalt hävitatakse vihmametsi ja kuigi nad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Tänu ulatuslikule raiele on paljud floora ja fauna liigid välja surnud. 21. sajandil on maailm lõhenenum kui enne. Inforiigid jätkavad kiiret edasi liikumist samal ajal kui arengumaad vaevlevad ülerahvastatuse käes. Puudust tuntakse meditsiinist, toiduainetest, haridusest ja meile kõigile elementaarsena tunduvast joogiveest. Esimene maailm annetab küll raha ning palju noored sõidavad sellistesse piirkondadess vabatahtlikeks, kuid reaalset abi jääb siiski väheks. Uus aastasada on tehnoloogia arengu hiilgeaeg
6. Kas toodud väide on õige või vale? Kõigil maailmausundil oli oma püha raamat a. budistidel ahisma b. kristlastel piibel c. muhameedlastel- koraan Väide on vale, kuna ahisma ei ole budistide päha raamat. 7. . Pluralismi arenguetapid ja esindajad antiikfilosoofias A. I etapp EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku. B. II etapp ANAXAGORASE etapp tema ei räägi ainest (juurtest), vaid ta räägib aineosakestest e seemnetest. Kõik koosneb seemnetest (tule seemned jne). Maa kuju on trumm. Taevakehad on kivid. Päike on hõõguv kivi. Mis on piiriks looma ja inimese vahel erinevad KÄE tõttu. Anaxagoras oli kosmopoliit määratles end
Lactobacillus fermentum ME 3 lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel Hapukoor Hellus hapukoor 20% Koostis: pastöriseeritud koor juuretis probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME 3 lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel Mis on prebiootikumid? Prebiootikumid on ained, mis soodustavad mikroobide arengut - nad on sooles leiduvate bakterite energiaallikad. Prebiootikumid on toidu mitteseeduvad koostisosad, mis soodustavad jämesooles meie normaalse floora, eriti bifidobakterite kasvu ja paljunemist. Prebiootilise toimega aineid leidub puu- ja köögiviljades, kaunviljades, korvõielistes, nisus, sibulas, küüslaugus. porrus jms. 4 Mis on ME-3? 1995.aastal avastasid Tartu Ülikooli teadlased M.Mikelsaare ja M.Zilmeri juhtimisel piimhappebakteri Lactobacillus fermentum ME-3, mida võib täie õigusega nimetada Eesti esimeseks probiootiliseks piimhappebakteriks. Paljude teadusuuringutega on
Lactobacillus fermentum ME 3 lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel Hapukoor Hellus hapukoor 20% Koostis: pastöriseeritud koor juuretis probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME 3 lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel Mis on prebiootikumid? Prebiootikumid on ained, mis soodustavad mikroobide arengut - nad on sooles leiduvate bakterite energiaallikad. Prebiootikumid on toidu mitteseeduvad koostisosad, mis soodustavad jämesooles meie normaalse floora, eriti bifidobakterite kasvu ja paljunemist. Prebiootilise toimega aineid leidub puu- ja köögiviljades, kaunviljades, korvõielistes, nisus, sibulas, küüslaugus. porrus jms. 4 Mis on ME-3? 1995.aastal avastasid Tartu Ülikooli teadlased M.Mikelsaare ja M.Zilmeri juhtimisel piimhappebakteri Lactobacillus fermentum ME-3, mida võib täie õigusega nimetada Eesti esimeseks probiootiliseks piimhappebakteriks. Paljude teadusuuringutega on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
