veesõidukitega, kuid ei ole tõendeid, et need oleks olnud varustatud purjedega.Tuule kasutamist veesõiduki allatuult edasiviimiseks on kujutatud juba vanadel kunstiteostel.Vanim purjedega laeva kujutis on leitud Kuveidi kõrbest(As-Sabiyah) ja Radiosüsiniku meetodil määratud 5500 kuni 5000 a. eKr. ja kirjeldatakse kui Ubaidi leidu, milles on ka kõrkjakimpudest paadi põletatud savist mudel ja ketas, millel arvatakse olevat kahe ridvaga masti kujutis. Purjetamine spordina Purjetamine on üks vanimaid organiseeritud sportimisvõimalusi: esimene trükikirjanduses avaldatud võistlus toimus 1661 Inglismaal, esimene purjetamise selts moodustati 1720. Tänapäevane purjetamine sai võimalikuks alles siis, kui õpiti purjetama vastutuult ehk loovima.Lõbusõit ja võistluspurjetamine on läbi aegade ikka käinud käsikäes. 22. juulil 1883 kirjutas "Pärnu Postimees", et 10. juulil 1883 oli Pärnu jõel suur paatidega võidupurjetamine,
Täismõõtmelisel väljakul on 18 auku. Iga auk on tähistatud lipuga. Mängitakse eriliste keppidega. Mängu võidab see, kes kulutab palli ajamiseks läbi kõikide aukude kõige vähem lööke. Asukoht, kus pall maandub sõltub lööjast ja tuulest. Purjetamine on liikumisviis tuule jõul, mis on ka harrastus ja spordiala, milleks kasutatakse vee- ja maismaasõidukeid, mille peamine jõuallikas on tuul. Tuule jõudu rakendatakse purjelt purjekale taglase abiga. Purjetamine on veeliikluse üks osa ja osalejad järgivad rahvusvahelisi kokkuleppeid, et vältida kokkupõrkeid. Purjetamisega on 21. sajandi alguses on seotud omaette tööstusharud alates aluste ehitamisest, millest väiksemad on purjelauad ja svertapaadid, keskmist mõõtu on kiiljahid ning suuremaid purjekaid ehitatakse laevadena kõikide laevaehituse tavade ja rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. Purilend ehk purilendamine on mootorita vabalend õhust raskemal
Nimi 1 Martin Klein 2 Mihkel Kuusk 3 Alfred Neuland 4 Jüri Losmann 5 Alfred Schmidit 6 Eduard Pütsep 7 Alfred Neuland 8 Jaan Kikas 9 Harald Tammer 10 Aleksander Klumberg 11 Roman Steinberg 12 Alekssander Kolmpere 13 Osvald Käpp 14 Voldemar Väli 15 Arnold Lühaäär 16 Albert Kusnets 17 William von Wiren, Georg Faehlmann, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt 18 Kristijan Palusalu 19 Nikolai Stepulov 20 August Neo 21 Voldemar Väli 22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak 37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri ...
Edvin Kreeka-rooma Kärbeskaal (kuni Rootsi 1956 Melbourne Vesterby maadlus 57 kg) Kuningriigi koosseisus. Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused 1960 Rooma Hanno Selg Moodne viievõistlus Aleksander 1960 Rooma Purjetamine Tsutselov 1964 Tky Jaak Lipso Korvpall 7677 (uue 1964 Tky Rein Aun Kergejõustik Kümnevõistlus arvestuse järgi 7842) 1968 México Jaan Talts Tõstmine Nikolai 1980 Moskva Purjetamine Poljakov
Arnold Luhaäär- tõstmine, Amsterdam 1928 Nikolai Stepulov- poks, Berliin 1936 August Neo- vabamaadlus, Berliin 1936 Pronksmedal Roman Steinberg- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Jaan Kikas- tõstmine, Pariis 1924 Harald Tammer- tõstmine, Pariis 1924 Aleksander Klumberg- kümnevõistlus, Pariis 1924 Voldemar Väli- kreeka-roomamaadlus, Berliin 1936 Albert Kusnets- kreeka-rooma maadlus , Amsterdam 1928 Nikolai Vekšin- purjetamine, Amsterdam 1928 August Neo- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Arnold Luhaäär- tõstmine, Berliin 1936 Kristjan Palusalu 1936 Berliinis kuld kreeka-rooma maadluses ja vabamaadluses 1937 EM kreeka- rooma maadluses kuld “Hurra,hurra, Palusalu murra!” Maailmameistrivõistlused Kreeka-rooma maadlus- 1 hõbe Tõstmine- 3 kulda, 3hõbedat, 6 pronksi Laskmine- 21 kulda, 13 hõbedat, 15 pronksi Alfred Neuland-1922 MM kuld
olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2.Eesti osalemine olümpiamängudel . Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920 aastal, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940 aastal. 1980 aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. 3.1920 aasta oluümpiamäng , kus osales ka Eesti esimest korda. 1920. aasta suveolümpiamängud olid VII kaasaegsed olümpiamängud, mis toimusid 20aprill12 september 1920 Belgias Antwerpenis. Olümpial osalenud majutati Antwerpeni koolimajadesse; eestlased olid ühes
tennises, vettehüpetes, ujumises). Esimest korda osalesid olümpiamängudel Brasiilia, Eesti, Jugoslaavia, Monaco, Tsehhoslovakkia. Soome ja Uus-Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena. Suurima võistkonna pani välja Belgia - 332 sportlast. 1 sportlasega osales Argentiina. Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Nendeks olid kergejõustik, laskmine, polo, jalgpall, vibulaskmine, maahoki, vehklemine, moodne viievõistlus, poks, maadlus, tõstmine, purjetamine, jalgrattasport, ratsutamine, ragbi, sõudmine, tennis, ujumine, veepall, vettehüpped, võimlemine, köievedu, jäähoki, iluuisutamine ning kunstikonkursi alad. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. Kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks),
Niels Henrik David Bohr 7. oktoober 1885 18. november 1962 Elulugu Isa-Christian Bohr vend-matemaatik ema-rikkast juudi perekonnast 1912 Margarethe Norlund 6 last Kopenhaageni ülikool (õpilane->professor) jalgpall,suusatamine,purjetamine,lau atennis 1912 Inglismaa Ernest Perforeeri 1913 Usa-tuumapomm II maailmasõda-juudid Taani füüsik Aatomstruktuur Kvantmehaanika 1922 Nobeli preemia 1913-Bohri aatomiteooria Perioodilisustabel element 107-Bohrium Teoreetilise Füüsika Instituut
Oskan Hästi Oskan C++ keelt, ehk oskan koodi kirjutada ja mõtlen välja töötavaid programme. TÄIENDAV INFO Tugevad küljed Hea suhtlemisoskus, Positiivse loomuga, aus ja korrektne, sportlik, Tugevad majanduslikud teadmised, enda kogemustest.. Nõrgad küljed Ei oska firmasid põhja lasta, kõike mida puudutan läheb õitsele.. Huvialad Purjetamine, saalihoki, lauatennis, lugemine. Autojuhiload kõik kategooriad võin sõita kõikide masinatega (alates 2014), isikliku auto kasutamisvõimalus. Tööle võimalik asuda 1 kuu jooksul. SOOVITAJA ************ Tel: 50******** e-mail ***********
1956 Melbourne Kuningriig Vesterby maadlus (kuni 57 kg) i koosseisus. 1960 Rooma Hanno Selg Moodne viievõistlus Aleksander 1960 Rooma Purjetamine Tsutselov 1964 Tky Jaak Lipso Korvpall 7677 (uue 1964 Tky Rein Aun Kergejõustik Kümnevõistlus arvestuse järgi 7842) 1968 México Jaan Talts Tõstmine
Olümpialiikumine on globaalne ning toob kokku kõikide riikide sportlasi olümpiamängudele. Kaasaegsed olümpiamängud on antiikolümpiamängude jätkutraditsioon.Nüüdisaegsed mängud koosnevad suve- ning taliolümpiamängudest, mida korraldatakse iga nelja aasta tagant. Sätestuste kohaselt ei tohi mängude kestus ületada 16 päeva. Mänge korraldab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Suvemängude kavas on suvised spordialad, näiteks aerutamine, jalgpall, jalgrattasport, ujumine, purjetamine jt.Talimänge peeti algul samal aastal suvemängudega, ent alates 1994.aastast on need kahe aasta võrra nihkes. Talimängudel võetakse mõõtu iluuisutamises, suusatamises,bobisõidus jt. Olümpiasümboleid on mitu: neist tuntuim on lipp viie omavahel põimunud rõngaga, sümboliseerides viit maailmajagu ning nende maade sportlaste kohtumist ausas ning sõbralikus võistluses. Olümpiadeviisi ``Citius.Altius.Fortius'' (kiiremini, kõrgemale, tugevamini'')
Laevandus ja paadikaubandus Olulised laevaehituskeskused olid Häädemeeste rannik, Lahemaa Rannasõitudeks kasutati purjelaevu Kaupade transportimine Salakaubandus Vili, sool Koolitatud laevajuhid Rannikusõiduga said hakkama rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid - metskaptenid Pikemad merereisid eeldasid põhjalikumat ettevalmistust Meremeeste koolitamine merekoolides 1864 Heinaste merekool Eestlaste laevandus 1854 purjetamine parklaevaga üle ekvaatori Eestlastel esimese laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868. aastal Laevandus kujunes eestlastele oluliseks majandusharuks Tööstus Areng Eestis tagasihoidlik Tööstuslikuks pöördeks aurumasin Tihedalt seotud ülevenemaalise turuga Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest Suurenev nõudmine kalevi järele Kalevivabrikud – Narvas, Sindis, Kärdlas Kalevitööstuse kiire areng soodustas
ROOTSI Koostasid:Maiko Runtal ja Hardi Liimets Rahvus toidud Klenäter serveeritud jogurtiga Kapsavorm Janssoni kiusatus Oasupp singiga Rosinakompvekid Kevadetort Rootsi spordi alad Korvpallkergejõustik, kreeka-rooma maadlus, vehklemine, ujumine, vettehüpped, veepall, sõudmine, purjetamine, ratsutamine, moodne viievõistlus, laskmine, jalgrattasõit, võimlemine, jalgpall, tennis. Rootsi 28 rahvusparki mille pindala on 699 863 ha. Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides Rootsi-Poola sõda (16001611) Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia.
aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased. Spordirajatised Sportimise keskkond ehitatakse võistlusreegleile vastavalt. Staadion on rajatis, mis võimaldab mitmesuguste spordivõistluste korraldamist, peamiselt kergejõustikus ja jalgpallis. Sisevõistluste jaoks ehitatakse võimlaid, ujumisvõistluste jaoks ujulaid, jalgrattavõistluste jaoks velodroome. Spordiga kaasnevad nähtused
SPORT 20. SAJANDIL ANNA-MARIA OTSA OLÜMPIAMÄNGUD 1900. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD • TEISED KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD (ESIMENE 1896) • TOIMUSID PARIISIS, PRANTSUSMAAL • 14. MAI KUNI 28. OKTOOBER • TOIMUSID MAAILMANÄITUSE RAAMES • OSALES 997 SPORTLAST NING ESMAKORDSELT KA NAISSPORTLASED • KÕIGE ROHKEM KULDMEDALEID SAI PRANTSUSMAA(26), TEISEKS JÄI USA(20) JA KOLMANDAKS SUURBRITANNIA(17) 1928. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD SUVEOLÜMPIAMÄNGUD TALIOLÜMPIAMÄNGUD • TOIMUSID AMSTERDAMIS, • TOIMUSID SANKT HOLLANDIS • 17. MAI KUNI 12. AUGUST MORITZIS, SVEITSIS • NEIL MÄNGUDEL SÜÜDATI • 11 KUNI 19 VEEBRUAR ESIMEST KORDA OLÜMPIATULI • OSALES 46 RIIGI 2883 • OSALES 25 RIIKI 464 SPORTLAST SPORTLASEGA, NEIST 26 • EESTLASTEST TULID NAIST OLÜMPIAVÕITJAKS VOLDEMAR VÄLI KREEKA-ROOMA • EESTI VÕTTIS ESIMEST MAADLUSES JA OSVALD KÄPP VABAMAADLUSES ...
Naiste osavõtt olümpiamängudes t Keity Vaistla 12.C 1900. aasta suveolümpiamängud Leidsid aset Pariisis 14. maist 28. oktoobrini 1900. aastal. Alad: kroket, tennis, purjetamine, ujumine, jalgpall, võimlemine, ragbi, veepall, sõudmine, vehklemine, golf, kergejõustik, ratsutamine, jne. Kasutati esimest korda motot: Citius, altius, fortius. Eesti sportlased Pariisis ei osalenud Pierre de · Coubertin Kaasaegsete Click to edit Master text styles Second level Third level olümpiamängu Fourth level
Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, lõunast Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Tegevused Vaatamisväärsused. Üldtunnustatud populaarseimad tegevused Türgis on rannaturism (Marmaris, Bodrum, Antalya, Alanya, Kusadasi) ja kultuuriturism. Kuigi bäkkpäkkeri jaoks pole rannas vedelemine kindlasti ainus ja piisav tegevus, pakutakse mere ääres lisaks standartseid ahvatlusi nagu sukeldumine, skuutrisõit, purjetamine, saarte külastamine jms. Kultuurihuvilise jaoks pakub Türgi palju, kohati tundub et liigagi palju. Kõike ei suuda ära vaadata, nii et tuleb valida, kas võtta igast kultuurikihistust see kõige kuulsam, või süveneda rohkem mingisse spetsiifilisemasse kultuurivaldkonda. Vaatamisväärsused Istanbul (Ayasofia kirik-moshee- muuseum, Sinine Moshee, Süleymani moshee, Topkapi palee-muuseum koos haaremiga, Dolmabachi palee- muuseum, vanalinna miljöö, Galata sild ja torn, kaetud turg).
külastuskäiguks. II TURISMI ARENGUT TAKISTAVAD TEGURID - Miks turist loobub külastusest? Mõnede jaoks kauge asukoht Euroopa juveelidest nagu Saksamaa ja Prantsusmaa. Igalpool kesklinnas on tasuline parkimine, mis ei ole üldsegi odav. Teadmiste puudumisel on raske leida mida soovid peab palkama giidi. Maailma tähtsusega vaatamisväärtuste puudus. III TURISMILIIGID Piisavalt levinud on sporditurismi liigid nagu näiteks purjetamine, suustamine ning ka jalgrattaga sõitmine ja jooksmine. Puhketurism peaaegu puudub, enamlevinud on kultuuriturism linna ajalooliste vaatamisväärsuste paljususe tõttu. Hea infrastruktuur ja asukoht võimaldavad väiksemal määral ka konverentsturismi. IV MIS SINULE SELLES LINNAS KÕIGE ENAM HUVI PAKUB. ISIKLIK KOGEMUS Eriti midagi ei huvita, sest olen kaua elanud siin linnas, aga enamasti huvitavad mind nagu ka paljuid lummavad vanalinna kirikud ja kloostrid, samuti suur arv
aiandus, kalandus, metsandussaadused ja infotehnoloogia. Kasvatatakse: veiseid ja lambaid 63% elektrienergiat toodetakse hürdoelektrijaamades Leidub küllaldaselt maavarasid: nafta, kivisütt, maagaasi, rauamaaki ja kulda HTG Varia Sümbol: Kiivi Kiiviks nimetatakse ka puuvilja, mis toodi UusMeremaale sisse ja see sai oma nime linnu järgi Uusmeremaalased harrastused: kanuusõit, purjetamine ja ragbi Kukkurloomad: sipelgakaru, vombat HTG HTG populaarne koht televisiooni programmide ja filmide tegemisele, näiteks "Sõrmuste isanda triloogia" ja "Viimane Samurai". HTG Tänan kuulamast!
vahel on madal ranniku mäeahelik, mille taha koguneb külm õhk, mis laviinina voogab üle mäeaheliku, tekitades rannikumerel tugevaid tormipuhanguid. Boora puhub enamasti talvel, põhjustades rannikul järsu temperatuuri languse. Boora ulatub merele mõne kilomeetri kaugusele rannikust. Kuidas mõjutab inimesi? Boora võib tugeva tuule või külma tõttu lõhkuda puid, maju, elektriposte ja tuulikuid. Ära võivad jääda laeva- ja lennuliiklus või katkeda elekteriühendus. Eriti ohtlik on purjetamine, sest tuul võib alata järsku, rahulikul päeval selge ilmaga. Kus seda enamasti tekib? Seda tekib enamasti Aadria ja Musta mere rannikul: Bosnia ja Hertsegoviinas, Montenegros, Itaalias, Bulgaarias, Kreekas, Sloveenias, Türgis ja kõige sagedamalt Horvaatias. Huvitavad faktid Horvaatias võib boora kiirus ületuda üle 220 km/h. 21.detsembril 1998.aastal mõõdeti boora kiiruse rekordiks 248 km/h Zadari linnas, Horvaatias. 22. kuni 25.detsembrini 2003.aastal mõõdeti uus
EESTI SPORDI SAAVUTUSED 1920- 1940 Mario Mägisalu Audentese Spordigümnaasium 12D KERGEJÕUSTIK • Aleksander Klumberg: Pariisi OM 1924 , 3. koht. (kümnevõistlus) • Jüri Lossmann: Antverpen OM 1920, 2. koht. (Maraton) • Gustav Sule: 1934 Torino EM, 3. koht (odavise) • Aleksander Kreek: 1938 pariisi EM, 1. koht (kuulitõuge) MUUD ALAD • Nikolai Stepulov, 1936 Berliini OM, 2. koht (poks) • Nikolai Vekšin(roolimees) William von Wirén, Eberhard Vogdt, Georg Faehlmann, Andreas Faehlmann, H. R. Lehbert 1928 Amsterdami OM, 3. koht (purjetamine) RASKEJÕUSTIK • 1920-1940 kõige edukam spordivaldkond • Kristjan Palusalu, 1936 Berliini OM, 1. koht kreeka-rooma- ja vabamaadluses 1937 Pariisi EM-il 1. koht • Voldemar Väli, 1928 Amsterdami OM, 1. koht kreeka-rooma maadluses; 1936 Berliini OM ...
Väga väike: 14 tegevused istudes ja seistes, autojuhtimine, kontoritöö, õmblemine, triikimine, söögivalmistamine, kaardimängimine, muusikainstrumendil mängimine Väike: 2 jalutamine 4-5 km/h, töö garaažis ning elektriliste tööriistadega, puutöö, töö restoranis, kodu koristamine, laste hoidmine, golf, purjetamine, lauatennis Keskmine: 0 jalutamine 5,5-6,5 km/h, rohimine ja kõplamine, raskuste kandmine, jalgrattasõit, suusatamine, tennisemäng, tantsimine Suur: 0 raske kandamiga mäkke kõndimine, puude langetamine, kaevamine, korvpall, mägironimine, jalgpall Põhiainevahetuseks vajalik toiduenergia: 1304.15
Eesti sportlased. Odavise: 1. Andrus Värnik. 2. Andreas Thorkildsen 3. Sergey Makarov Kettaheide: 4. Gert Kanter 5. Yennifer Casañas 6. Michael Robertson Tõkkejooks: 7. Kertu Tiitso 8. Erik Talu 9. Marko Aleksejev Kõrgushüpe: 10. Liina Põldots 11. Kärt Siilats 12. Alvin Kraenzlein Ujumine: 13. Martin Liivamägi 14. Filipp Provorkov 15. Natalia Hissamutdinova Maadlus, vaba: 16. Jaanek Lips 17. Pius Zberg 18. Didier Pais Maadlus, kreeka-rooma: 19.Andrei Romanov 20.Dmitri Gorjusko 21.Ahti Pärnsalu Jalgrattasport: 22.Nicolas Vogondy 23.Jérémie Derangere 24.Sergei Firsanov Motosport: 25.Tyla Rattrayle 26.Gert Krestinov 27.Antonio Cairoli Tennis: 28.David Ferrer 29.Nicolas Almagro 30.Tommy Robredost Aerutamine: 31.Danek Tsuskin 32.Ain Helde 33. Vehklemine,(epee): 34.Irina Embrich 35.Maarika Võsu 36.Olga Aleksejeva Jalgpall: 37.Mart Poom 38.John Carew 39.Ashley Young Korvpall: 40.Rauno Pe...
raskejõustikuareen, Dietrich-Eckarti vabaõhuareen, kus peeti võimlemisvõistlused, maahokistaadion ning Deutsches Sportforum, kus toimusid võistlused korvpallis ja vehklemises. Laskmine toimus Wannsee tiirudes, aerutamine ja sõudmine Grünau kanalil ning purjetamine Kielis. Esmakordselt toimus olümpiatule süütamise tseremoonia Kreekas iidses Olympias (20. juulil). Tuli toodi ajavahemikul 20. juulist kuni 1. augustini teatejooksuga läbi
arv 32-le. Vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Eesti sportlased võitsid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Alasid, milles eestlased osa võtsid, oli palju. Näiteks: · jalgrattasport (2 eestlast) · judo (1 eestlane) · ujumine (2) · kergejõustik (11) · laskmine (1) · maadlus (2) · purjetamine (5) · sulgpall (1) · sõudmine (6) · vehklemine (1) 4 · vibulaskmine (1) Olümpiamängude kavas oli 26 spordiala 39 distsipliinis. Eelmiste olümpiamängudega võrreldes arvati mängude kavast välja pesapall ja softpall. Esmakordselt võistlesid naised poksis. Neil oli kolm kaalukategooriat. Samuti oli kavas tennise segapaarismäng. Viimati oli see olümpiamängudel kavas 1924
Eesti spordiajaloo viktoriini 15 küsimust õiged vastused on tehtud paksult 1. Mis aastal algas Eestis sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus? a) 1870 b) 1990 c) 1890 d) 1940 2. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, meeste kergejõustik ja...?I a) kaugushüpe b) korvpall c) 100m jooks d) male 3. 1802.aastal võeti taasavatud Tartu Ülikooli õppekavasse ka ratsutamine, vehklemine ning...? a) tantsimine ja laulmine b) ujumine ja tants c) korvpall ja võrkpall d) keks ja kull 4. Millal toimus esimene avalik maadlusmats, kus osales ka eestlane? a) 1838a b) 1900a c) 1876a d) 100a eKr 5. 1895.a püstitas oma esimesed maailmarekordid kes?
5. Pikk Herman 6. Patarei merekindlus 7. Pirita klooster 8. Vabaduseväljak 9. Toompea loss 10. Kadrioru loss Aktiivne puhkus · Kardi sõit (FK Keskus Hobikarting) · Jalgratta laenutus (City Bike) · Paintball (Citysec AS) · Kanuumatkad (Multisport OÜ) · Seiklusmatkad (Seiklusekütid OÜ) · Ratsutamine (Tallinna Hipodroom) · Purjetamine (Jaht Emerald) · Paadimatkad (Jaht Tuuslar) · Suusatamine (Nõmme Suusaklubi) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Majutus · Reval Hotell Olümpia - alates 1053 EEK · Swisshotell Tallinn - 1310 EEK · Savoy Boutique Hotel 1469 EEK ·
lihatoitudele lisatakse maitserohelist ning tavalistele vürtsidele ananassi, õunu ja juustu. Õlu on Taanile väga tähtis. Aastas eksporditakse umbes 250 miljonit liitrit Taani õlut. Tuntuimad õllesordid on Carlsberg ja Tuborg, kuid peale nende on veel palju kohalikke pruulikodasid. Taanlaste omapära Taanlased armastavad oma maad looduse idülli pärast Meri on hästi lähedal,kuskilt pole rannikuni pikem maa kui 17 km ja saari on palju (403), siis on purjetamine Taanis rahvusspordi staatuses. Väikestes külades, mida pole õieti ollagi, võib näha näiteks suuri uhkeid muuseume Seltsitegevus on Taanis väga populaarne Külades on alati mingi spordikeskus, kus noored kokku saavad. Rahvamajades on tava pidada tantsuõhtuid. Inimesed tulevad kord nädalas õhtuks kokku, joovad õlut, laulavad ja tantsivad. Tegutsevad rahvaülikoolid, mis teevad üritusi kohalikele inimestele. Taanlane ei unusta kunagi, et tal on vaja puhkust.
·Kliima: peamiselt vahemereline, põhjas alpikliima, lõunas kuum kuiv suvi ·Rahaühik: euro ·Viisa: Eesti passiga viisavaba kuni 90 päeva, saab reisida nii kehtiva passi kui isikutunnistuse (ID- kaardi) alusel. Itaaliast · Itaalia kuulub maailma viie kõige enam külastatava turismimaa hulka aastas külastab seda imelist riiki enam kui 40 miljonit välisturisti. · On palju võimalusi aktiivseks puhkamiseks (mäesuusatamine, mägijalgrattasõit, purjetamine, kalapüük jne.) · Itaalia pealinn Rooma on aga kogu turistide üks lemmiklinnu kogu maailmas aastas külastab seda ,,igavest linna" peaaegu 10 miljonit välisturisti. Populaarsemad sihtkohad · Amalfi rannik · Veneetsia · Pisa · Sardiinia · Milano · Rooma · Capri saar · Sitsiilia Rooma · Vaatamisväärsused Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma
London 27. aprill 29. oktoober 1908 ROK-i 6. ametlikul istungil Londonis 1904. aastal, usaldati neljandate olümpiamängude korraldamine Roomale, kuid itaallased loobusid olümpiamängude läbiviimisest 1906. aastal majanduslike raskuste tõttu. Olümpiamängude korraldamisest olid aga huvitatud inglased. ROK kinnitas Londoni olümpialinnaks 1907. aastal Haagis oma 9. istungil. Spordialad: kergejõustik, jalgpall, sõudmine, vehklemine, ujumine, vettehüpped, veepall, poks, maadlus, purjetamine, jalgrattasport, võimlemine, laskmine, jeau de paume, lacrosse, polo, vibulaskmine, ragbi, maahoki, rackets, veemotosport, tennis ja iluuisutamine. Stockholm 5. mai 22. juuli 1912 Olümpiamängudest võttis osa 28 riiki 2547 sportlasega. Esmakordselt osalesid olümpiamängudel Egiptus, Jaapan, Luksemburg, Portugal ja Serbia. Esmakordselt olid programmis nüüdseks klassikalisteks kergejõustikualadeks saanud 5000 ja 10 000 m jooks ning 4×100 ja 4×400 m teatejooks
miljonit), Adana ja Bursa (1 miljon), aga ka Vahemereäärsed kuurortlinnad (Alanya, Antalya, Marmaris) kipuvad miljonilisteks aglomeratsioonideks minema. Üldtunnustatud populaarseimad tegevused Türgis on rannaturism (Marmaris, Bodrum, Antalya, Alanya, Kusadasi) ja kultuuriturism. Kuigi bäkkpäkkeri jaoks pole rannas vedelemine kindlasti ainus ja piisav tegevus, pakutakse mere ääres lisaks standartseid ahvatlusi nagu sukeldumine, skuutrisõit, purjetamine, saarte külastamine jms. Kultuurihuvilise jaoks pakub Türgi palju, kohati tundub et liigagi palju. Kõike ei suuda ära vaadata, nii et tuleb valida, kas võtta igast kultuurikihistust see kõige kuulsam, või süveneda rohkem mingisse spetsiifilisemasse kultuurivaldkonda. Tervisliku seisukoha pealt võiks Türgis olla ettevaatlik kraaniveega. Türgi rahvusköök Türgi köök on paljude Aasia ja Kaukaasia rahvaste traditsioone ühendav ja peetakse
Martti Aljand, Triin Aljand, Andres Olvik. Jah, Eesti ujujad on osalenud olümpiamängudel (Martti ja Triin aljand ning Martin Liivamägi). 18. Milliseid ohutusnõudeid peab jälgima sukeldumisel (basseinis, lahtises veekogus)? Lahtises veekogus peab jälgima sügavust, et mitte liiga sügavale sattuda ning ümbruskonda, et tundmatus kohas mitte ära eksida. Basseinis tuleb arvestada teiste basseinis viibijatega. 19. Nimeta veespordialasid. Aerutamine, purjetamine, sõudmine, ujumine, veepall, vesiaeroobika, sukeldumine. 20. Miks on ujumine inimesele (sulle) vajalik? Ujumine on hea füüsilise vormi hoidmiseks. See treenib lihaseid ning kopse. Ujumisoskus tuleb alati pigem kasuks. Ujumine on ka hea ajaviide.
kohalikest germaani hõimudest jüütidest Taanlastest Seepärast pole imekspandav, et taani keel on sarnane saksa keelele ja väga lähedane norra keelele - sedavõrd, et üksteist on võimalik mõista. Taanlased armastavad oma maad looduse idülli pärast: rohelised tasandikud vaheldumisi rulluvate põldudega, nende vahele lõikuvad sinised fjordid ja abajad. Et meri on hästi lähedal, kuskilt pole rannikuni pikem maa kui 17 km ja saari on palju (403), siis on purjetamine Taanis rahvusspordi staatuses. Igal perel on oma jaht või paat. Vabal ajal on pop minna loodusesse sportima ja jalutama. Paljudel inimestel on aiad. Taanlane on alati valmis ütlema, proovima ja katsetama kultuuri tehakse -taanlaslikult aktiivselt, mõnuga, veendumusega, kaasaelamise ja vaimustusega. Taanlased tunnevad oma tegemistest ja elust mõnu. Taanlane ei unusta kunagi, et tal on vaja puhkust. Et tal on vaja istuda, sõpradega juttu ajada, on vaja kruusike
Richmondi Virginia Museum of Fine Art on USA esimene riiklik kunstimuuseum. Muuseumis on esemed alates Vana- Egiptusest kuni Salvador Daili moodsate kunstiteosteni. 280 pealtvaatajakohaga Virginia teadusmuuseumi planetaariumis on järele aimatud maailmaruumi ja külastajad võivad sooritada omapärase ekskursiooni tähtede maailma. Sport: Põhja-Ameerika suurtesse profiligadesse kuuluvad Võistkondi Virginias ei ole. Populaarsemad spordialad on tennis, golf, ujumine, sõudmine, purjetamine ja veesuusatamine. Osariigis on 180 avalikku ja eragolfiväljakut. Tuntumad inimesed: Virginias on sündinud kaheksa Usa presidenti: George Washington, Thomas Jefferson, James Madison, James Monroe, William Henry Harrison, John Tyler, Zachary Taylor ja Woodrow Wilson. Näitlejatest on tuntuimad Warren Beatty, Shirley MacLaine ja Sandra Bullock ning muusikutest June Carter ja Ella Fitzgerald. Sportlastst nimekaim on Arthur Ashe, esimine mustanahaline meestennisist, kes võitis wimbledonis
jäi paris pikaks ajaks kõige menukamaks spordialaks. Kui asutati 19. ja 20. sajandi vahetusel esimesed spordiseltsid, siis lisandusid ka võimlemine, jalgrattasport, jooks, jalgpall, ujumine, uisutamine ja poks. Juba 1912. aasta Stockholmis toimuvatel olümpiamängudel kuulusid ka mõned eestlased Venemaa võistkonda. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Kõige kõrgema rahvusvahelise taseme saavutasid Iseseisvas Eestis jääpurjetamine, purjetamine, laskesport, male ja meeste kergejõustik, endiselt olid ka edukad raskejõustiklased. 2.3. Spordirajatised Keskkond sportimiseks ehitatakse vastavalt võistlusreeglitele. Üks spordirajatistest on staadion. Staadion on rajatis, mis võimaldab mitmesuguste spordivõistluste korraldamist, peamiselt jalgpallis ja kergejõustikus. Staadionil on tavaliselt kaheksa 400 m pikkust ovaalset 4
v Taani on segamajandusega heaoluriik, mis kuulub Põhjamaade majandusruumi. Elatustase on kõrge, sissetulekute erinevused on väikesed. v Taani on üks maailma kõige kõrgema maksu- koormusega riike ja üks maailma rikkamaid maid. v Töötuid on Taanis 4,3% rahvastikust ja alla vaesuspiiri elab 12,1%. v v Tööjõulisi on Taanis 2,841 miljonit. v Et meri on hästi lähedal, kuskilt pole rannikuni pikem maa kui 17 km ja saari on palju (403), siis on purjetamine Taanis rahvusspordi staatuses. Igal perel on oma jaht või paat. Vabal ajal on pop minna loodusesse sportima ja jalutama. Paljudel inimestel on aiad. v Taanis arutatakse probleem põhjalikult läbi, enne kui võetakse otsus vastu. v v Maailma väärtushinnangute uuringust (World Values Survey) selgus, et maailma kõige õnnelikumad inimesed elavad Taanis. v v Taanlaste jaoks on viisakus väga tähtis. · v Tervitus on juhuslik, kätepigistus, silmside ja
Portugal Sinu nimi siia Sinu klass siia Sinu kool siia Eelinfo · Riigikeel portugali · Pealinn Lissabon · President Aníbal Cavaco Silva · Peaminister José Sócrates · Pindala 92 391 km² · Rahvaarv (2007) 10,848,692 · Rahvastiku tihedus 112 in/km² · Iseseisvus 1. detsember 1640 · Rahaühik: eskuudo, euro · Ajavöönd maailmaaeg · Riigihümn A Portuguesa · Üladomeen .pt · Maakood 351 Eelinfo 2 · Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus · Suurimad linnad: · 1)Lissabon - 668 000 elanikku · 2)Porto - 311 000 elanikku · 3)Coimbra - 96 000 elanikku · Portugal impordib: Masinaid , Veondusseadmeid Põllusaadusi , Keemiatooteid , Tekstiilitooteid , Naftat. · Portugal ekspordib: Korki ja paberitooteid, Kangast , Jalatseid, Nahka ja karusnahka, Autosid, Elektrikodumasinaid ...
kohalikest germaani hõimudest jüütidest Taanlastest Seepärast pole imekspandav, et taani keel on sarnane saksa keelele ja väga lähedane norra keelele - sedavõrd, et üksteist on võimalik mõista. Taanlased armastavad oma maad looduse idülli pärast: rohelised tasandikud vaheldumisi rulluvate põldudega, nende vahele lõikuvad sinised fjordid ja abajad. Et meri on hästi lähedal, kuskilt pole rannikuni pikem maa kui 17 km ja saari on palju (403), siis on purjetamine Taanis rahvusspordi staatuses. Igal perel on oma jaht või paat. Vabal ajal on pop minna loodusesse sportima ja jalutama. Paljudel inimestel on aiad. Taanlane on alati valmis ütlema, proovima ja katsetama kultuuri tehakse -taanlaslikult aktiivselt, mõnuga, veendumusega, kaasaelamise ja vaimustusega. Taanlased tunnevad oma tegemistest ja elust mõnu. Taanlane ei unusta kunagi, et tal on vaja puhkust. Et tal on vaja istuda, sõpradega juttu ajada, on vaja kruusike
aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, endiselt võidukad olid raskejõustiklased, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik. Spordil on enamiku inimeste jaoks elus kindel koht. Milline see osa on, kas suur või väike, sõltub inimese tahtest sporti teha, vanusest, tema tervisest ja kehalistest eeldustest, keskkonnast ning loomulikult ajast. Kuid see, mis meid ühendab, on huvi spordi vastu. Tänapäeval aitavad seda huvi ülikülluslikult rahuldada massiteabevahendid, eriti televisioon ja raadio. Lisaks sellele on välja antud palju spordialast kirjandust
aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, endiselt võidukad olid raskejõustiklased, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik. Spordil on enamiku inimeste jaoks elus kindel koht. Milline see osa on, kas suur või väike, sõltub inimese tahtest sporti teha, vanusest, tema tervisest ja kehalistest eeldustest, keskkonnast ning loomulikult ajast. Kuid see, mis meid ühendab, on huvi spordi vastu. Tänapäeval aitavad seda huvi
Aasta vuosi Kanamuna kananmuna Aed puutarha Kaneelirull korvapuusti Aken ikkuna Kapp kaappi Alumine korrus alakerta Karastusjoogid virvoitusjuomat Diivan sohva Kardinad verhot Dush suihku Kartul peruna Eile eilen Katus katto Elanikud asukkaalle Kelder kellari Elutuba olohuone Kevad kevät Eramaja omakotitalo Kihiline tordilõik täytekakku Esik eteinen Kirjutuslaud kirjoituspöytä Esimene korrus ensimmäinen kerros Kohupiimakook rahkakakku Garaaz autotalli Kohvimasin kahvinkeitin Garderoob vaatenhuone Kortermaja kerrostalo Gramofon lt-soitin ...
Spordialad Olümpiamängude kavas oli 26 spordiala. Eelmiste olümpiamängudega võrreldes arvati mängude kavast välja pesapall ja softpall. Esmakordselt võistlesid naised poksis ja samuti oli kavas tennise segapaarismäng. Viimati oli see olümpiamängudel kavas 1924. aasta mängudel. Olümpiamängude spordialad 2012. aastal olid: Aerutamine, jalgpall, jalgrattasport, judo, kergejõustik, korvpall, kujundujumine, käsipall, laskmine, lauatennis, maadlus, maahoki, moodne viievõistlus, poks, purjetamine, ratsutamine, sulgpall, sõudmine, taekwondo, tennis, tõstmine, ujumine, veepall, vehklemine, vettehüpped, vibulaskmine ja võrkpall. Pildil on kujutatud Gerd Kanter. Olümpiapark ja võistluspaigad Mängude ajaks ehitati Ida-Londonisse endisesse Startfordi tööstusrajooni olümpiakülaga olümpiapark. Medalitabel Riikide järjestus on järgnev: esiteks on kuldmedalite arvu järgi, siis hõbe- ja pronksmedalite arvu järgi.
nime all, praeguse nime sai see pärast laiendamist 1972. aastal. Eesti olümpiamängudel Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamise Eesti päritolu sportlaste esinemine olümpiamängudel on tekitanud omajagu küsitavusi, sest piiri tõmbamine Eesti päritolu märkimiseks on üsna keeruline ülesanne. Eesti päritolu sportlasi on ajalugu pillutanud üle maailma ning sundinud võistlema mitmete maade lipu all
Spordi ajalugu Spordi algeid võib leida muisteist mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus kehalist kasvatust seostati võistlusega. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused. Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, ...
Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad Pärast iseseisvuse väljakuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit. Neist kergejõustikus neli. Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad 1912 2008 Jüri Tarmak (kõrgushüpe) München 1972 Jüri Tarmak (sündinud 21
Referaat "Kehakultuuri ja spordiga tgelemise tähtsus tütarlastele kui tulevasele emadele." Nimi:Olga Mnkowska Klass: 11B Kool:Tallinna Laagna Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord Mis on sport.....................................................................................................lk.3 Mis on kehakultuur..........................................................................................lk.4 Spordi kasu......................................................................................................lk.5 Sport ja füüsiline tegevus raseduse ajal..........................................................lk.6 Sport tütarlastle kui tulevasele emadele.........................................................lk.7 Mõned harjutused..........................................................................................lk.8 Kasutatud kirjandus.........
lõhketööde jaoskond. 9 Kokkuvõte Praegu Aidu põlevkivikrajääri rajatav spordi- ja vabaajakeskus, mille südameks on rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal, veresoonteks kümneid kilomeetreid tehisveekogusid ning kõike seda hoiab elavana veepeal, vee sees ja vee ääres toimuvad aktiivsed tegevused: sõudmine, aerutamine, veemoto, sukeldumine, kalapüük, purjetamine, matkamine jms. Aidu sõudekanal on 2,3 km pikkune ja 166 m laiune ning 3,5 m sügav sõudekanali süvis, mis täitub loodusliku veega. Kanali rajamiseks tuleb Eesti Energia Kaevandustel tõsta ringi ligi 5 miljonit tonni mäemassi. Lühidalt – Aidu veespordikeskus on parim paik maailmatasemel spordivõistlustele ning kõigile, kes peavad lugu aktiivsest puhkusest. Ma arvan, et on hea projekt, mis rakendab ülejäänud krunt pärast karjääri.
ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased (wikipedia.org). Mis on sport, mida sport inimesele annab ning milleks seda vaja on? Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti, kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti
· Meeste tulemused kalduvad olema veidi paremad kui naistel, kuid erinevus on väike · Ameerikas on musta nahavärviga inimeste tulemused keskmiselt 1 standardhälbe võrra madalamad kui valgetel · Mongoliidse rassi esindajad saavad keskmiselt 4-5 punkti kõrgema tulemuse kui valged Miks tulemused erinevad? · Testid on vildakad (biased) Koostatud valgete poolt, nõuavad teadmisi sellest, kuidas jõukas keskklass sisustab oma vaba aega (golf, purjetamine jne) · Mustade ja valgete erinevus ei kao ka siis kui sotsiaalsed ja majanduslikud erinevused on arvesse võetud · Erinevused on suuremad just arvutamist ja ruumilist kujutlust nõudvates küsimustes, mitte sõnalistes küsimustes (mis sõltuvad kultuurist rohkem) · Need küsimused, mis on kõige raskemad mustadele, on kõige raskemad ka valgetele ja mongoliididele Intelligentsus ja igapäevaelu · Intelligentsustestide abil on võimalik üsna
võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Eesti Olümpiamängudel: Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. Eesti Olümpiavõitjad: Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1920 Alfred Neuland tõstmine (kergekaal) 257,5 (72,5-75-110) 1924 Eduard Pütsep kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
