Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kirikukogu" - 285 õppematerjali

kirikukogu on tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi.
thumbnail
26
doc

Trento kirikukogu jac

EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA Muusikateaduse osakond Farruhruz Susi Trento kirikukogu ja muusikalised reformid Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 22. sessiooni kaalutlused ja otsused 1562. aastal ..................................................4 Uued reformid 24. sessioonil 1563. aastal...........................................................6...

Muusika ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Mõisted

MÕISTED reformatsioon - kiriku ja ühiskonna muutmine valitsemine, poliitilise ja majandusliku võimu alal kuurvürst - riigivürst, kellel oli õigus valida kuningat Konstanzi kirikukogu - kirikukogu, kus taastati paavstivõimu ühtsuse 95 teesi - 95 ladinakeelset lauset patukaristuse kustutamise kohta(Matrin Luther) pildirüüste - rahavahulk kiskus kirikutes maha altarid, kujud ja pildid ning hävitas need anabaptistid - taasristijad; arvasid etpole vaja ei iiblit ega ülikooli ning, et kõik täiskasvanud peaks uuesti ristima Augsburgi usutunnistus - uus usutunnistus, mis määratles luterluse põhiseisukohad ja lut. kirikuteenistuse alused...

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
2
doc

KÕRG- JA HILISKESKAEG

Ristiusu õp.põhiseisukohad kujunesid välja antiikajal-peamine allikas oli piibelJumal Isana,Kristus pojana ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse.Sakramendid-Jumala armust oli võimalik osa saada kiriku õnnistavate toimingute e.sakramentide kaudu.Sinna hulku kuulb:ristimine,usukinnitus,armulaud,pihtimine,kiriklik laulatus jne. Apostel Peetrus- Kristuse asemik.tema järltulijad olid Paavstid, kes olid samuti Kristuse asemikud maal.Ilmalik võim- kirik vastanud sellele(st.keisritele ja kuningatele).Suur kirikulõhe:1054.a saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama.Kuid tulemus oli oodatust vastupidine:saadik läks patriarhiga tülli,pandi 1teist kirikuvande alla.See nn kirikulühe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele.Paavst Gregorius VIIoli varem Cluny kloostri munk Hildebrand, kes tegeles aktiivselt paavstluse reformimisega. Ise paavstiks...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vastureformatsioon

VASTUREFORMATSIOON Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Paavst Paulus III kutsus 1545. aastal kokku Trento kirikukogu ning tegi kkardinalidele ülesandeks võtta meetmeid vaimulike korruptsiooni ning rahaliste kuritarvituste vastu. Kirikukogu mõistis hukka protestantlikud õpetused (lunastus ainuüksi usu läbi, konsubstantsioon) ning jäi dogmaatilistes küsimustes endistele seisukohtadele. Säilitati ka patukustutuskirjad, palverännud, pühakute ja reliikviate austamine ning Neitsi Maarja kultus. Üheks tähtsamaks vastureformatsiooni meetmeks oli seminaride asutamine vaimulike...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Ajaloo mõisted

Katedraal- piiskopkonna peakirik, kus asub piiskopi troon e kateeder; toomkirik. 2. Tonsuur- paljakspöetud lagipea, vaimuliku seisuse tunnus. 3. Tsölibaat- vaimulike abielukeeld. 4. Toomkapiitel- toomkiriku juures tegutsev kõrgemate vaimulike (toomhärrade) kogu. 5. Toomhärra- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. 6. Kardinal- paavsti nõuandja, kellel on õigus valida järgmine paavst. 7. Kuuria- paavsti õukond. 8. Kirikukogu - kõigi piiskoppide nõupidamine. 9. Patt- halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. 10. Pärispatt- Aadama ja Eeva üleastumine Jumala keelust. 11. Puhastustuli- koht, kus surnute hinged puhastuvad pattudest, et taevariiki pääseda. 12. Viimne kohtupäev- päev, mil Kristus mõistab inimeste üle kohut: kes on Jumalale meelepäraselt elanud, pääseb taevariiki, kes on patustanud, läheb põrgusse. 13. Sakrament (nimeta mõni)- püha toiming, mis vahendab inimesele Jumala armu ja too...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal 17-18 sajandil

majapidamisoskuste jagamine) Kirik Peeter I reformide ajal 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör P I suhtus eitavalt munkadesse ja nunnadesse (priileivasööjad) -> paigutas kloostritesse elama erusoldateid, haigeid, rauku, kerjuseid P I sallis katoliiklasi, protestante, kuid surus läbi alistatud Volgamaa rahvaste vägivaldse ristimise vanausuliste tagakiusamine (1666- 1667 kirikukogu ja 1685 tsaari ukaasiga lindpriideks), ainsaks pääseteeks põgenemine Vene impeeriumi äärealadele, sh Baltikumi Kooliharidus 18. sajandil 1714 käsk avada linnades arvutuskoole; kirikukoolid -> P I ajal 46 kirikukooli: esimene Moskvas Navigatsioonikool (1701) => koolides range distsipliin 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis 1755 Moskva ülikool, kolm teaduskonda: filosoofia-, arsti- ja õigusteaduskond...

Ajalugu
133 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hiliskeskaeg - spikker

1305 ­ valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop kes resideerus Avignonis. Urbanus VI (1378-1389) kelle ametissevalimine toimus Roomas. Urbanuse vastased valisid aga Clemens VII (1378-1394), naasis Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. Oikumeeniline (üleüldine) kirikukogu - peaks olema esindatud terve kristlik maailm. 1414 ­ tuli kokku uus kirikukogu Konstanzis. 1417 ­ kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-1431) võidi pidada kirikulõhet lõppenuks. Mungad ja nunnad ­ olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse. Nunna kloostrit juhtis abtiss või prioriss. 520-530 ­ koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja pani Itaalias aluse benediktlaste kloostrite levikule. Munkade ja nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. Mungak...

Ajalugu
108 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ristisõjad

Aleksios I (keiser) suutis petsegeene lüüa, kuid türklaste vastu oli ta saamatu. Niisiis pöördus ta kristliku Lääne-Euroopa ja selle juhi paavst Urbanus II poole abipalvega. Lääne- Euroopa oli nõus. Rüütlid soovisid oma sõjakirge rahuldada, kaupmehed raha teenida ja paavst soovis allutada endale idakirikut ja näidata üleolekut. Talupojad lootsid aga pääseda vägivallast ja hädadest. Clermont'i kirikukogu 27. nov.1095 Clermont'i linna Prantsusmaal tuli paavsti kuulama tuhandeid rüütleid, palju vaimulikke ning hulgaliselt lihtrahvast (üle 200 piiskopi ja 400 abti). Urbanus II esines 26. nov. vabaõhukõnega tohutu inimhulga ees. Ta püüdis kujutada sõda, kuhu ta "ustavaid" minema õhutas, Kristuse haua vabastamise ja "Hommikumaal elavate vendade", s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Need, kes annavad Pühale Maale...

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Protestantistlikud usuvoolud & katoliiklus

Katoliikluse aluseks on Piibel koos apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina.Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu. Armulaual toimub Lateraani kirikukogu otsuse (1215) järgi transsubstantsioon. Vaimulikule ladina riituses on normiks tsölibaat. Peale jumalateenistuse põhivormi missa korraldatakse vespreid, vigiile, protsessioone, palverännakuid jm., usutalitusi peetakse pidulikult, kasutades mitmesugust sümboolikat (näiteks zeste, liturgilisi värve ja vaimuliku riietust, pühitsetud vett, pühapilte ja viirukit); kiriku ainsaks ameti- ja liturgiakeeleks oli aastani 1965 ladina keel....

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
22
doc

11 klassi konspekt

1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid...

Ajalugu
558 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj...

Ajalugu
216 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

, kellel polnud Avignoni vastu samuti midagi see nõrgestas kirikut seespoolt kutsus usklikes esile protesti traditsiooni rikuti ja palveränduritelt tulevad tulud kadusid kujunes nii, et korraga oli võimul 2 või enam paavsti suur skisma kutsuti kokku kirikukogu , et valida üksainus paavst ei õnnestunud lõpuks 15. sajandil lõppes see paavstiks valiti Martinus V tulemusena hakkasid paavstid taas Roomasse resideeruma Juba 15. sajandil oli selgeid märke kirikuvastastest meeleavaldustest. Lihtrahvas ei olnud rahul vaimulike liiga suure võimuga. 15. saj suutis kirik vastuhakke veel maha suruda, kuid 16. saj vallandub reformatsioon ­ Martin Luther. Tulemusena lõhenes Rooma katoliku kirik. Kõrvale tekib protestantlik kirik...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Reformatsioon šveitsis,saksamaal

Hus heideti välja vaimulikust seisusest ning kõigil keelati temaga suhtlemine ära, isegi matta tohtis teda ainult pühitsemata mulda. Et karistus ei tabaks Prahat lahkus reformaator pealinnast enne vande jõustumist. Koostas tsehhi keele grammatika ja lõpetas piibli tsehhi keelde tõlkimise. 1414.aastal kutsuti kokku Konstanzi linna kokku kirikukogu , mis pidi kaotama kirikulõhe ja kindlustama ühe paavsti võimu, teostama kirikureformi ning välja juurima mis tahes ketserluse, mille all mõeldi eelkõige Tsehhi reformatsiooni. Kutsuti ka Jan Hus (kutsujaks oli keiser Sigismund kes lubas kindlustada Husile julgeoleku). Teda võeti vastu viisakalt ja vabastati kirikuvande alt ning pärale jõudis ka turbekiri. Varsti pandi aga Hus vangi, kus ta pidi kannatama kuni Sigismund andis talle võimaluse esineda....

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Vana-Rooma (konspekt)

Kirik ­ kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon: · Kirikukihelkond ­ koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester. · Piiskopkond (diötsees) ­ linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. · Peapiiskopkond ­ suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. · Sinod ehk kirikukogu ­ metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). · Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid riigifunktsioone (vaeste ja tõbiste eest hoolitsemine, hariduse andmine, kohtupidamine). · Keisrite ja eraisikute annetused tegid kirikust riigi suurima maavaldaja. c. Kiriku ühtsuse tagamine:...

Ajalugu
185 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

Paavstivõimu langus a. Paavstide autoriteedi langus: · Kohalik vaimulikkond tunnistas oma kuningavõimu ka kirikuasjades. · Paavstide resideerimine Roomast eemal Avignonis ja luksuslik eluviis. b. Kiriku sisekriisid: · Avignoni vangipõlv ­ itaallased nõudsid paavsti tagasipöördumist Rooma, mis sündiski 1377. · Skisma ­ kirikulõhe, kui oli korraga 2 konkureerivat paavsti. · Ühtsuse taastas Konstanzi kirikukogu (1417), kus senised paavstid tagandati ja valiti uus paavst, keda tunnustas kogu Euroopa. · Vaatamata ühtsusele varasemat paavstivõimu autoriteeti taastada ei suudetud. · Paavstide poliitiline mõju ei ulatunud Itaaliast ja kirikuriigist kaugemale. c. Jan Hus ­ katoliku kiriku kuulsaim kriitik: · Tsehhi vaimulik ja Praha ülikooli professor. · Vastustas paavsti ilmaliku võimu ja maavaldusi. · Usutõe allikaks vaid Piibel....

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Reformatsioon

Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada ühtsus (oluline roll oli jesuiitide ordul). Jesuiitide ordu rajas Ignatius Loyola. Nende peamiseks kohustuseks oli kuuletuda paavstile. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu . Kirikukogu otsused tugevdasid ordu ja kloostridistsipliini. Paavst Gregorius XIII teostas kalendrireformi, pannes alusele tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Hispaania jäi reformatsioonist peaaegu puutumata, luterluse pooldajad jõuti enne kõrvaldada, kui nende liikumine saavutanuks laiemat ulatust. Tollane kuningas Felipe II korraldas üle 100 avaliku ketserite põletamise. Tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu (sõjavägi, riietus, kombed). Välispoliitikas...

Ajalugu
113 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Varauusaeg Euroopas

· Haritud meestena jõudsid Jesuiidid mitmesse kuningakotta, mõjutades valitsejate tegevust põhimõttel "Eesmärk pühendab abinõu!" (appi võeti ka pistoda ja mürk). · 1583 jõudsid Jesuiidid Poola kätte läinud Riiga ja Tartu, kuhu rajasid hariduse edendamiseks kolleegiumi. · Trento kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostri distsipliini, korrastasid vaimulike ettevalmistamist ning kinnitasid paavsti ilmeksimatust. · Paavst Gregorius XIII teostas 1582 a. kalendrireformi, pannes aluse tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. 5. Hispaania kui vastureformatsiooni kants a) Felipe II võim (1556-1598): · Karl V poeg. · Tema võimu alla kuulusid ka Madalmaad, Sitsiilia, Sardiinia, Napoli,...

Ajalugu
398 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Usundite konspekt

Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate (ex opere operato) õndsakstegevate vahendite kaudu. Armulaual toimub Lateraani kirikukogu otsuse (1215) järgi transsubstantsioon. Peale usu kirikudogmasse aitavad õndsaks saada ka inimese enese püüdlus ja head teod; inimene peab kasutama Jumala antud armu. Need, kes pole puhtad, et saada otse taevasse, lähevad pärast surma puhastustulle. Katoliikluse peamisi põhjendajaid on kirikuisad Augustinus ja Thomas Aquinost; viimase õpetus, tomism, ja sellest arenenud neotomism on katoliikluse tähtsaim filosoofiline alus. Põhiliste usudogmade õigsuse...

Üldine usundilugu
332 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Frankide ristiusustamine

3 Jaanus Tammiste II kursus AU Piiskop Gregorius nimetab Chlodovechi tema teenete ülistamisel ,,Issanda relvaks, kes hävitas vaenlasi, sest ta oli õiglase südamega ja tegi seda, millest Jumalal on hea meel." Chlodovech kutsus 511.aastal Lõuna-Prantsusmaal Orangeisse kokku riikliku kirikukogu , kus otsustati, et kirik järgib oma usus, liturgias ja struktuuris Roomat. Samas säilitasid nad Merovingi-kuningate õiguse juhtida ise kirikuelu, mis tähendas, et kuningas kinnitab vaimulikke ametisse. Lisaks tuli neil maksta maksu kirikumaade eest, abistada kuningat maa valitsemisel ja vajaduse korral teha seda ka relv käes, armees. Kirikust oli niimoodi välja kujundatud frankide oma riigikirik, mis suutis ise ilma välisabita saavutada formaalse võidu germaanipärasest paganlusest...

Üldine usundilugu
30 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Reformatsioon

Vestfali rahuga kuulutati usu. Inglsmaal puritaanid, taastas reformeeritud 2) protestantidel 1536 kehtestas Holland lõplikult iseseisvaks reformatsiooni Saksamaa põhja ja Pratsusmaal anglikaani kiriku. lubati tegutseda Rootsi kirikukogu riigiks. tagajärjed keskosa hugenotid. Lõuna-Prantsusmaal, Rootsis luterluse. protestantlik, Lõuna- kus tekkis 1593 kinnitati Saksamaa katoliiklik...

Ajalugu
257 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun