Konfutsianism Levikualad Hiina idaosa, Filipiinid, Lõuna- ja Põhja-Korea. Kaart Usundi kujunemine Hiinas, Lu provintsis õpetlane, K'ung-fu- tzu(läänes tuntud kui Konfutsius). Elas 551- 479 e.Kr., sõjad ja rahutused. Konfutsius Meng-tzu. Xunzi Reeglid ja tõekspidamised kohustus järgida tseremooniaid ja rituaale, käituda õiglaselt, sügava inimlikkuse (ren'i) tunnetamine, Kuldreegel: "ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid." li õppimine ja teostamine, rituaalid ja kombed - ren'i kristalliseerunud avaldumisvormid, muistsed väärtused. viis eetilist suhet. Pühad raamatud ja kirjad Kaanoni tuumikuks kaks raamatut: Viisikraamat (Wujing) Muutuste raamat (Yinjing), Kirjade (Ajaloo) raamat (Shuijing), Laulude raamat (Shijing), Kommete raamat (Liji), Kevaded-sügised (Chunqui), Muus...
sattunud osooni lagundavad katalüsaatorid. -- Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad freoonid. -- Teised osooniohtlikud gaasid on veel: metaan, lämmastikoksiidid, süsihappegaas, veeaur. -- Globaalne soojenemine põhjustab liustike , pooluste sulamist. -- Kõrbestumist. -- Tänu liustike sulamisele võivad paljud pooluste loomad välja surra. Varasemad kevaded Pehmemad talved Suuremad tormid ja üleujutused Suureneb metsatulekahjude oht Soojemate kliimade erinevad loomaliigid hakkavad sisse rändama Aastate 1906 ja 2005 vahel tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 °C võrra Liustikud on märgaltavalt sulanud Pooluste pindala väheneb iga aastaga Pooluste mereelukad on ohustatud sissetungivatest liikidest nagu haid, krabid ning teised kiskjad Suurenenud reostuste oht Peaks seisma vihmametsade maharaiumise vastu Võimalikult palju jala
Pinnamood ja geoloogia Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Saared - endise merepõhja kõrgemad osad Saarte keskosa moodustunud otsmoreensest materjalist Saarnaki vanus 2000 aastat, teised saared kerkinud hiljem merest Maa kerkib 2-3 mm aastas Saared madalad Rand kruusane, kohati liivane Palju rändrahne, saartel esineb endist rannavallide vööndit Kliima Mereline Sügised on pikad ja soojad Kevaded kaua jahedad kui meri on olnud talveperioodil jäätunud Sademeid vähem kui mandril Vetevõrk ehk siseveed Muld- ja taimkate Aluskivi-paekivi Mullad on toitaineterikkad, kuid õhukesed ja seetõttu põuakartlikud Tundlik reostuse suhtes Enamlevinud niidud, kadastikud ja metsad
Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Pilved tekivad, kui soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. (kui tuulpuhub mandrilt siis kuiv ,iga 1000m-langeb 6°, mereäärn asend- kevaded hilisemad, sügised kauemad,öö külmasid vähe, tug tuuled Õhk on gaaside segu. Läm, Hap, Süg( satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel.)(pilved all)Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist.temp lang 6°km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus, kust temp ei lange. Seal toimuvad -pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine. Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist
Konfutsianism · Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (Konfutsiuse) õpetustest. · Tuumaks on inimlikkuse tunnetamine (toimimine, arvestades inimsuhete tundlikkust). · Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Laps pidi üles näitama pojalikkust (olema kuulekas, kohusetundlik selline suhe kajastus ka mehe ja naise suhetes ja valitseja ja ministri vahel). · Rõhutas ka inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. · Täieliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama rituaale ja kombeid. · Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt. · Konfutsianistliku kaanoni tuumaks on: o Nelikraamat, mille koostas Zhu Xi (1130-1200), sisaldab Konfutsiuse õpetuste kokkuvõtlikku esitlust ja koosneb neljast osast: 1. Vesteid ja vestlusi (Lunyu...
Kuid enne läbiti väikene test, et väljauurida kas tegemist on tõesti maagiga. Nimelt lasti inimene pea ees vette, kui ta põhja vajus oli ta ilmselgelt tavaline inimene, kelle hing võis nüüd ,,puhta hingega'' taevasse minna. Kui aga katsetav vee peale jäi, mis on füüsikaseadustele kohane, põletati ta ära. Teiseks suureks probleemiks Rootsi ajal oli aastatel 1695-1697 valitsenud näljahäda. Kaks aastat olid ilmad kohutavad. Talved olid nagu talved ikka, kuid suved, kevaded ja sügised olid kõik ühtlasi külmad ja vesised. Esimesel talvel hakkasid otsa saada viljavarud. Tuli suvi ja juurde ei kasvanud enam midagi. Teisel talvel hakkasid surema ka kariloomad, kuna neile ei jätkunud enam toitu, ning nad ise olid ju ka paras toiduports perele. Seejärel hakkasid ka inimesed surema. Kes ei suutnud oma ligimest maitsta, see jättis eluga hüvasti. Ära suri 70 000 eestlast. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg"
sulfidogeensete bakterite kaasabil musta katuga, mis koosneb musta värvi sulfiididest. · Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks. 3 Kliima Kliima on üldiselt pehme, suved on jahedad, sügised soojad, talved lühikesed ja kevaded pikad. Kõige paremad tingimused on Krimmi lõunaosas ja kagukallastel mägede varjus. Kõige tugevamad tuuled puhuvad talvel, kui piirkonda jõuavad külmad õhumassid Siberist. Suvel soojendab piirkonda niiske õhk Vahemerelt. Kõige madalamad õhutemperatuurid ulatuvad 30 kraadini talvekülmade ajal kirdes. Kõige kõrgemad õhutemperatuurid on suvel Krimmis: kuni 37 °C. Vesi Jõed toovad aastas 320 km³ magevett. Seetõttu on mere pinnakihi soolsus madalam
tööstustega. Süsihappegaasi problemaatika on tänaseks paisunud globaalseks mõistatuseks. Keegi ei soostu maksimaalselt vähendama süsihappegaasi õhkupaiskamise kvooti ja hetkeks tundubki, et juhtivad süsinikdioksiidi tootjad ei ole probleemi täit tõsidust mõistnud. Ent kliimamuutused on juba toimumas ning tagasipöördumatud protsessid käivitunud. Saame juba oma kodumaalgi näha, et suved ning kevaded on pikemaks veninud ning talved lühemaks ja lumevaesemaks muutunud. Võidaks mõista maailma ja inimese vahelist seost mõlemas on 70% vett. See omakorda tähendab, et kõik, mis siin maailmas eksisteerib on üks. Kui teeme loodusele kahju, teeme sama palju iseendale viga. Kuidas saavad inimesed olla nii halastamatud looduse vastu, mis pakub meile elamiseks peavarju, sööki ja turvatunnet? See suur blamaaz, mida inimesed justkui sõrmede vahel voolivad, on muutunud suuremõõtmeliseks
Loomastik Loomastik on sarnane ülejäänud Eestiga. Esinevad tüüpilised metsaloomad nagu: karu, põder, rebane jt. Tahkuna poolsaarel pesitsevad mitme looduskaitse all olevad linnuliigid, nagu merikotkas, laululuik, mudanepp, samuti näiteks sookurg ja täpikhuik. Kliima ja siseveed: Tänu ümbritsevale merele on Hiiumaa kliima mereline. Tänu sellele on talved soojemad ja suved jahedamad, kui mandril. Õhu temperatuuri kõikumine on ka väiksem. Kevaded on külmemad kui mandril ja sügised soojemad. Veestik on Hiiumaal nõrgalt arenenud, sest sademete hulk on väike. Kõige pikemad jõed on Luguse jõgi(21 km ), Nuutri jõgi(11 km ) ja Vanajõgi(8 km ). Kõige suurem kinnikasvavate seisuveekogude kogum saare siseosas on madalas soises ümbruses asuv Tihu järvestik, mille moodustavad Tihu Suurjärv, Tihu keskmine järv ja Tihu kolmas järv. Need järved on kaitse all, neil on suur tähtsus veelinnustike tõttu.
eestlased välja surnud ning mina eestlasena praegu ei kirjutaks seda arutlust. Kuid samas minu arust on ka sellel sisserändel negatiivne külg. Paljud eestlased segunesi paari inimpõlve jooksul erinevate rahvastega. Ma tooksin veel ühe negatiivseks küljena välja suure näljahäda, mis toimus aastatel 1695- 1697. Tänu sellele, et sellel perioodil olid väga halvad kevaded, suved, sügised ning talved, tekkiski näljahäda ning sellega kaasnes mitmeid haiguste epideemiad. Suri umbes 70000- 75000 inimest. Näljahädal transporditi Eestist välja vilja Rootsi ja Soome, kus oli näljahäda suurem, minu arvates oleks pidanud hoopis eestlaste eest hoolitsema, sest Eestis oli Rootsi ja Soomega võrreldes väiksem rahvaarv.
· ,,Teatud erandid" kirjastus Tuum 2003 · ,,Selge jälg" kirjastus Tuum 2005 Sa oled ta valede väljapääs Sa peatu, kui kuuled ta kaledat häält, Öö kurbustel seilavast laevast, see kõlatu moondunud sõnaks Pihk vasakus, võõras ja oodatud käes sa võta ta käsi, ja vii tema säält, Sääl kauguses naeravad ta vaeva kuid iialgi sina ei võta Hing tuimade kivide vahel kui loom kõik kevaded andeks annab, vaid seda, mis taevaid ei lahuta koost ta vaevaöös edasi kannab Kasutatud materjal http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukemiseksi/contra_ja_muut.html http://et.wikipedia.org/wiki/Contra http://et.wikipedia.org/wiki/Kristiina_Ehin http://paber.ekspress.ee/viewdoc/D3E440545586D6BEC225704300414F9F http://www.epl.ee/?artikkel=319808 http://miksike.com/docs/lisakogud/kirjandus/vee.htm http://209.85.129.104/search?q=cache:ppJRhlrKj1MJ:www.zone.ee/mullmull/kool/viiding/
Konfutsianism (hiina keeles ; pinyin'is: Rúxué "õpetlaste koolkond") on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius) õpetustest. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. Konfutsius uskus, et täiusliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama li'd - rituaale ja kombeid, mis olid tema arvates ren'i kristalliseerun...
Merevee soolsus sõltub mitmest tegurist. Kui näiteks on tegu sisemerega, siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest, sademete hulgast ja jõgede sissevoolust merre, suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem. Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Tegemist on väga aeglase veevahetusega selles meres. Kliima on üldiselt pehme, suved on jahedad, sügised soojad, talved lühikesed ja kevaded pikad. Kõige paremad tingimused on Krimmi lõunaosas ja kagukallastel mägede varjus. Kõige tugevamad tuuled puhuvad talvel, kui piirkonda jõuavad külmad õhumassid Siberist Suvel soojendab piirkonda niiske õhk Vahemerelt. Kõige madalamad õhutemperatuurid ulatuvad -30 kraadini talvekülmade ajal kirdes. Kõige kõrgemad õhutemperatuurid on suvel Krimmis: kuni 37 °C. Jääkate tekib talvel loode- ja kirdeosa lahtedes. Avameres on veetemperatuur talvel +6..
Sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem. Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda. Nooruskarvastik kaob umbes kuu aja vanuselt ja asendub tumedamaga. Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma aga seda ainult äärmise vajaduse korral. Imetatakse poega umbes kaks kuud. Suguküpseks saavad noored hülged tavaliselt viieaastaselt. Rasked on hüljestele olnud 1990. aastate soojad kevaded, kui poegade sündimise ajaks pole jääd kas üldse või on seda väga vähe alles jäänud. Erinevalt hallist ei lähe viiger saarde poegima ja nii jäävad pojad tihti laguneva kevadjää meelevalda. Et lühikesest, vaevalt paarinädalasest lapsepõlvest võitjana välja tulla ja iseseisvalt hakkama saada, vajatakse parasjagu õnne. OHUSTATUS JA KAITSE 6 Looduslikke vaenlasi viigerhülgel Läänemeres ei ole
Alexander Peremees Konfutsius ja konfutsianism Konfutsiuse e. Kong Fuzi elukäik Konfutsius sündis 551 eKr Hiinas väikeses Lu vürstiriigis, tänases Shadongi provintsis. Tema isa suri, kui Kong oli kolmeaastane, jättes oma naise ja lapse vaesusesse. Sellest hoolimata sai poeg väga tugeva hariduse nii riigi poolt kui ka eraõpingutes, ehkki pidi noores eas ema toetamiseks tööle minema. Koolis käis ta eluaastatel 8-18 pannes enda õpetajaid imestama enda täiskasvanulikkuse üle. Pärast ema surma 527 eKr muutis Konfutsius oma vanematekodu kooliks, kus õpetas ajalugu, luulet ja kombeid. Õpetamine ei toonud palu sisse ning endiselt pidi ta olema töötama ka erinevates kohtades ametnikuna. Oma esimestel reisidel naaberriikides sai ta halva vastuvõtu osaliseks, ilmselt oma uuriva loomuse ja otsekohesuse tõttu. Reisim...
Oskar Luts (26.12.1886 (07.01.1887) 23.03.1953) Lutsu päritolu ja juured Oskar Lutsu juured ulatuvad tagasi Viljandimaale, kust on pärit tema isapoolsed esivanemad. 1820. aasta paiku kolis Lutsu isapoolne vanavanaisa ,,Kalla Jägo ehk Posti Prits, nimetatud Luts" oma naise Kadriga Paistust Tartumaale Palamuse kihelkonda Järvepera külla. Nende poeg Hans (sünd. 1817), kirjaniku isapoolne vanaisa, oli Kaarepere mõisa kubjas. Sealses mõisaametimeeste majas sündis kubjas Hansu viimse lapsena 1859. a. Oskar Lutsu isa Hindrik. Lutsu emapoolne vanaisa Mart ja vanaema Triinu olid ümbruskonna haritumad taluinimesed. Mõlemad olid paar talve koolis käinud: nad oskasid lugeda ja kirjutadagi. Vanaisa Mart pidanud lühikest aega koolmeistri ametit. Kirikhärrale meeldinud ta oma õiglase meele ja ilusa lauluhääle poolest, mistõttu tema hooleks usaldatud mõneks talveks laste õ...
Rapla Ühisgümnaasium Konfutsianism Referaat Rain Rosimannus 10R Rapla 2012 Konfutsianism Konfutsiuse elulugu Konfutsius sündis 551 a. e.Kr väikeses, kuid mõjukas Lu vasallriigis vaesunud, kuid nimekas aadliperekonnas, mille sugupuu ulatus Yini dünastia tekkeaega (16. saj. e.Kr). Tema isa Shu Liang-Ho oli Zou väikelinna haldur ja Konfutsiuse sündides juba üle 70 aasta vana ta oli võtnud 70selt noore lisanaise, et poega saada. Kong Fuzi ema Ching Qi oli linna tuntud perekonna noorim tütar. Ta oli poja saamiseks palvetanud Niqiu mäe jalamil mäe järgi sai Konfutsius oma nime. Viimane seik võib siiski olla kroonikute väljamõeldis. Isa suri, kui poeg oli kahe-kolme aastane. Noormees oli ebatavaliselt kuulekas emale, oma ea kohta vaikne, viisakas ja mõtlik. Tema ...
Tartu Ülikool Usuteaduskond Greete Palksaar MENGZI Referaat Juhendaja Tarmo Kulmar Tartu 2012 Sissejuhatus: Meng zi-d võib pidada üheks silmapaistvamaks konfutisonismi edendajaks, kes rändas läbi Hiina ning arendas edasi tundud õpetaja Kong-Fuzi ideid. Tänu talle said need ideed laialdasema tuntuse. Konfutsionistlikud ideed on mõjutanud maailma märkimisväärselt. Ta on hinnatud oma inimesekeskse ühiskonna vaateviisi poolest. Tema mõttekäike ja õpetusi võime lugeda talle omistatud seitsmeosalisest raamatust Mengzi. 1.Meng zi elulugu ja õpetuse põhiomadused Vanahiina õpetaja Mengzi elas aastatel 372 289 e.m.a. Tõlkes tähendab ,,Meng zi" hiina keeles õpetaja Meng. Eri keeltes ja eri traditsioonides nimetatakse Meng zi-d ka Meng Tzu, Mencius, Meng Ke. Viimane on tema õige nimi. Konfutsionismis on ta Konfutsiuse kõrval mõjukaim õpetaja, kes on pälvinud ka tiitli ,,ya sheng" ehk ,,teine õnnis". Nagu ma Konfutius ol...
kraadi võrra. Temperatuuri tõus on olnud enam märgatav kahel viimasel aastakümnel ja seda eriti keskmistel ja pikematel laiuskraadidel. Näiteks on Alpides temperatuuri tõus ületanud 1 kraadi. Põhja-Euroopas on kliima muutunud niiskemaks, Vahemere piirkonnas ja Kesk-Euroopas aga kuivemaks. Kliima soojenemine näib jätkuvat. Teadlaste ennustuste järgi tõuseb aastaks 2100 temperatuur globaalselt 1-3,5 kraadi. Rootsis läbi viidud uurimused näitasid, et soojad kevaded ja suved põhjustavad puukentsefaliidi juhtude sagenemise. Edasisele kliima soojenemisele võib kaasneda puukentsefaliidi, samuti puukide poolt levitatava borellioosi leviku ulatuse laienemine ja haigusjuhtude sagenemine.Kliima soojenemine ja muutused sademete esinemises avaldavad olulist mõju inimese elamistingimustele ja tervisele. ( üleujutused,nakkushaigused,maavärisemised,maanihked jne ) 7)Kuidas mõjutab Põhja-Atlandi hoovus Skandinaavia ja Eesti kliimat ?
Kui Väike-Aasia kerkimise tõttu Kaspia mere bassein Vahemerest eraldus, siis Must meri isoleerus järk-järgult. [4] Suur hulk orgaanilist ainet jõuab merepõhja ning kuhjub setetesse kuni 20-protsendilises kontsebtratsioonis. Selliseid setteid nimetatakse sapropeeliks. Mere edelaosas on naftamaardlad. [4] Kliima Kliima on üldiselt pehme, suved on jahedad, sügised soojad, talved lühikesed ja kevaded pikad. Kõige paremad tingimused on Krimmi lõunaosas ja kagukallastel mägede varjus. Kõige tugevamad tuuled puhuvad talvel, kui piirkonda jõuavad külmad õhumassid Siberist. Suvel soojendab piirkonda niiske õhk
Antud nimekirjale lisaks vaadake üle ka erinevate kirjanduste perioodid. India: AUTORID (teos ja zanr, dateetingut pole vaja) Kautilya -,,Arthasastra" Manu seaduste peegel, vastand. (ind.kirjanik) Klidsa- india kirjanik, luule ja lavateosed. ,,Kumara sünd" Dandin - india kirjanik ja kirjandusteoreetik; ,,Luulepeegel" sansk. Poeetika käsiraamat; romaanjutustuse vormis romaan ,,Kümne printsi seikslused". Bna Subandhu- Kalhana - india kirjandjuses histolograafia tähtsaim esindaja ,,Kuningate kosk" Varahamihira - Ind.astoloogia suurkuju."Brhatsamhita"-värsivormis. Vtsyyana - inida kirjanik, ,,Kaamasuutra", proosa ryabhata - Ind.astroloogia isa. ,,Aryakhatiya"värssides teaduskirjandus. TEOSED (autor kui on, zanr ja dateering) Rgveda loodud II a tuh. e Kr induse jõekonnas, sanskriti keeles, veedade ( india kirjanduse vanima kirjavara, hinduismi õpetuslik lähtealus) vanim osa. Koosneb muinasindia jumalate pühendatud hümnidest.1028 hümni...
Judais 14 mln Jumal 1) Ortodoksid Sabat, Siinai Sünnist surmani kohustatud järgima Etniline Tanah e Vana Sünagoo m Jehoova -> Hassiidid - lepig (10 Jumala seadusi; usund; Testament g Akenaz (märgitakse vagad (vedajaks käsku ehk poisslaste ümberlõikamine 8. Prohvetite heebrea keeles, (ortodoks i- tähtedega Baal em Tov); dekaloog), päeval, mille viib läbi mohel/moel; tähtsus, 613 luulevormis. ne; ,,kaugel JHWH, ei Misnagdim Teffilin Bar Mitzva lepingu poeg, 13 käsku (365 Koosneb 3st traditsioo põhjas" öelda valju hassiidi vastased; (palvekapslid aastaselt, valmis kandma vastutust keelavat, osast: Toora nilie) (Kesk- ja ...
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
Mina valisin oma refraadi teemaks polaaralad. Nende soojenemine mõjutab kogu maailma rahvaid, sealhulgas ka eestlasi. Olgugi, et polaaralad on kauged, külmad ja inimtühad, mõjutavad nad siiski maakera ja selle kliimasüsteemi. Seetõttu on polaaralad pakkunud palju kõneainet nii teadlastele, kui ka erinevatele riikidele. Ma pean seda teemat tähtsaks, kuna polaaralad on nagu külmkambrid, kus hoitakse magevee varusid. Peale selle elab seal ka ohustatud loomaliike. Polaaralasid ei saa käsitleda isoleeritud piirkonnana. Neil on väga oluline osa kogu maailma, ennekõike suurte ja keskmiste laiuskraadide kliima- ning ökosüsteemis. Ega ilmaasjata nimeta teadlased polaaralasid kliima köögiks. Seega võrdlemisi suurel laiuskraadil paiknev Eesti on samuti Arktika kliimasüsteemi ja selles aset leidvate võimalike muutuste mõjualal. Kuid ka teine ulatuslik polaarala Antarktika mõjutab kogu globaalset kliimasüsteemi, sealhulgas kaudselt meiegi ilmast...
Kinnitust ega vääramist ei leidnud ka kahtlus, kas pole mitte mõni Teise maailmasõja ajal Soome lahte uputatud keemiarelva konteiner ajahambale alla andnud. Soome lahe viigritele mõjus õnnetus laastavalt. Eesti põhjarannikult kadus see juba ennegi pigem harv asukas sootuks, jäädes vaid mõnest sajast isendist koosneva ja lähimatest liigikaaslastest sadade kilomeetritega eraldatud rühmana elama lahe idapoolsesse soppi. Rasked on hüljestele olnud 90. aastate soojad kevaded, kui poegade sündimise ajaks pole jääd kas üldse või on seda väga vähe alles jäänud. Erinevalt hallist ei lähe viiger saarde poegima ja nii jäävad pojad tihti laguneva kevadjää meelevalda. Et lühikesest, vaevalt paarinädalasest lapsepõlvest võitjana välja tulla ja iseseisvalt hakkama saada, vajatakse parasjagu õnne. Hüljeste aastavahetus on veebruaris- märtsis. Just siis kasvatavad nad jääkoopas oma süsisilmset poega, et asuda juba
Mehe armastus oli kadunud, ta pettis oma naist, nende õdedega, kellega Irmat oli hoiatatud, Irma aga oli armastusest niivõrd joobunud, et ei täheldanud seda pisiasja ta lausa leppis sellega. Varsti täheldas Irma, et ta tundis oma kodukohas naist, kelle silmad kustusid poole aastaga, siis ta ei teadnud, mis see on, kuid nüüd täheldas, et see olla armastus. Kuid nüüd nagu ilm vaheldus, tulid jälle head ajad, nii head ajad, mida Irma ei osanud ette kujutadagi. Irmale meenusid kevaded. Irma hakkas meelega meest lokaalidesse ja kohvikutesse vedama, et mees kodust ei tüdineks ning sealt salaja ei põgeneks. Irma hakkas ka kõiki neid ehteid kandma, mis mees talle kinkinud. Samuti hakkas ta jälle oma lõhnaõlisid tarvitama. Nüüd pöörati suurt tähelepanu oma talule- Soonikule, mis mineval sügisel kiiruga ostetud sai, appi kutsuti arhitekt. Sinna pidi tulema ka eeskujulik sealaut, mida Rudolf soovis
Kularahvaskuulas meeleldi lambakarjusejutte kaugetestmaadestja AIVARJURGENSON sa1aparastest1innadest,kuid need olid a1atiuued 100d,nende vagi ei saa- nud olla suur ning seeparastkó1basid nad vaid mee1elahutuseks.Karjust seeei pahandanud, tema jutustas, mida teadis. Tema jaoks ei olnud suve ja ta1vevahe1dumisel sel1isttahtsust nagu ki.ilarahva1e - ta e1assuvesja talves korraga, need olid koos i.ihes igavikulises ja karjusele kaega- katsutavas hetkepi1dis. Enamgi vee1- ka kóik kunagi nahtud kevaded ja suved, kóik aastad, mi1lesseta oma ja1aja1gioli jatnud - i.ikski neist ei olnud lahkunud olematusse, vaid pi.isis kestva1t ta pihkudes. Minevik ei vajunud pimedusse ja nii ei saanud pimeduses 011aka tu1evik - karjuse hing 1endasva1gunoo1ena1abiaegadeja tómbas 100rid a1gusteja 1óppude vahe1t.Kui ta se11eoli ara óppinud, said ta11enahtavaks nimetud pi1gud, mis 1abi sajandite ja aastatuhandete, 1abi elude ja surmade otsisid igat- sedestaiuslikkust, et se1legai
väljamõeldis. 7.6 Pikima suvepäeva pikkus Joonis 7. Õpilaste arvates pikima suvepäeva pikkus (n=104). Eelnevalt jooniselt on näha, et 56% õpilaste arvates on pikim suvepäev 19 tundi. 30% vastanud õpilastest arvab, et pikim suvepäev on 17 tundi ja 14% 15 tundi. Kirjandusest saadud andmete põhjal on pikima suvepäeva pikkus 19 tundi. Üle poole vastanud õpilastest teadis seda. KOKKUVÕTE Eestis on viimase sajandi jooksul toimunud temperatuuri tõus. Kevaded ja talved on soojenenud kõige rohkem. Tõusnud on ka sademete hulk, eriti palju on tõusnud sademete hulk talvel. Kliima põhikujundajaks Eestis on Atlandi ookeani põhjaossa suunduv Golfi hoovus. Suurt rolli mängib ka päikesekiirgus. Päikese kiirguse mõju ei ole aastate lõikes ühesugune, sest kiirgusvoog sõltub väga palju pilvisusest. Päikesekiirguse hulk oleneb eelkõige sellest, mis on aluspinnaks. Aluspind muudab õhumasside omadusi ning kujundab nende liikumist.
Üldine usundilugu Ei toimu 25.09 ja 16.10 lõpp 18.12 2013, eksam 08ja 15.01 2014 jne [email protected]. Lugema peaks. C Partridge "maailma usundid"- v.a osa II; Tarmo Kulmar "üldine usundilugu. Religiooniteaduste põhimõisted.maailmausundid.seletussõnastik Mis on religion/usund? · Religion on üldnimetus, konstruktsioon Din( islam) Dharma(India usundid) · Peegeldab inimeste uskumusi maailma üldise korralduse kohta · Maailmamõiste/- mõtestamise süsteem Religiooni defineerimine · Funktsiooni kaudud - selgitada /põhjendada umber toimuvat. Psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon Nt: Plutarchos (46-120) religiooni algus on inimlikus hirmus · Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostad...
Eriti suurendab see malaaria levikut lennujaamades, kui moskiitode poolt infitseeritud inimesed kasutavad lennukeid. Nii esines 1994.a kuumal suvel Pariisi pealennujaama piirkonnas 6 malaaria juhtu. Ka Vahemeremaades endeemiliselt esinev leishmanioos on muutunud aktuaalseks. Koos kliima soojenemisega suureneb oht, et see haigus levib edasi põhja poole. Puukentsefaliidi levikuala on Lõuna-Skandinaavia, Kesk- ja Ida-Euroopa. Rootsis läbi viidud uurimused näitasid, et soojad kevaded ja suved põhjustavad puukentsefaliidi juhtude sagenemise. Edasisele kliima soojenemisele võib kaasneda puukentsefaliidi, samuti puukide poolt levitatava Lyme tõve leviku ulatuse laienemine ja haigusjuhtude sagenemine. Kohanemine kliima muutustele Potentsiaalsed võimalused inimese adaptatsiooniks muutuva kliima suhtes on seotud eelkõige vastavate terviseprogrammide realiseerimisega. Nende hulka kuuluvad kliima
Hollandis üle 50% inimestest elab linnades. Inglismaa 33%, Prantsusmaal 23%, Venemaal nt. 4%. Ilmastiku muutumine: Varauusaeg algas soodsa kliimaga, mis püsis 16. sajandini. Näiteks Sotimaal kasvatati viinamarju ja Gröönimaa saab oma nime Roheline maa. Peale seda hakkas kliima järk jahenemine, mida on tuntud ka kui nn. väike jääaeg. 18. sajandi esimestel aastakümnetel kliima soojenes, talved ja kevaded jäid endiselt külmaks. Alles sajandi keskpaigas muutsid ka talved soojemaks, mis väljendusid jääkatte taandumisena Läänemere lõuna ja keskosast. Vähenes viljaikaldustest põhjustatud suremus. ''Väike jääaeg'': 1560ndatel algas järsk kliima jahenemine, mis kestis 17. sajandi lõpuni. Külma kliima üheks põhjustajaks on peetud ka 1696. aastal toimunud Etna
Ilmastiku tõsine mõju- jahe kliima- ikaldusaastad- nälg. suurem suremus Nn väike jääaeg. 16.saj keskpaik kuni 17.saj lõpp. Kliima järsk jahenemine. Jäätunud Bodeni järv(4 korda sajandi jooksul), lumemaastikud Madalmaades. 17.saj lõpus põhjustas tõsise näljahäda. Külma kliima üheks põhjustajaks on peetud ka 1696. aastal toimunud Etna vulkaani purset, mille tagajärjel vähenes maale jõudva päikesekiirguse hulk. 18. sajandi esimestel aastakümnetel kliima soojenes, talved ja kevaded Looduskatastroofid. Palju ohvreid nõudnud üleujutused. Ohvrite rohkeim Lissaboini maavärin 18.saj keskpaigus- hävitad kogu linna Seisuslik korraldus. Aadli osakaal ühiskonnas erinev, tüüpiline 1%. Ida-Euroopas väiksem. Hisp 5%, Poolas 8- 10%. mõõga- ja mantliaadel (noblesse d’épée ja noblesse de robe) Noblesse d’épée on sünnipärane aadel, noblesse de robe on riigiteenistuse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud.
Odessa laht, Kalamõti laht. Suurim poolsaar on Krimmi poolsaar. Saari on Mustas meres vähe. Lääne- ja looderannik on enamasti madal, ida- ja lõunarannik ning Krimmi poolsaare lõunaosa mägised. Musta mere piirkond on seismiliselt aktiivne ala. Musta merre suubuvad mitmed suured jõed, mis kannavad sinna magevett: Dnepr, Doonau, Dnestr jt. Kliima on Musta mere piirkonnas üldiselt pehme, suved jahedad, sügised soojad, kevaded pikad ja talved lühikesed. Tugevaimad tuuled puhuvad talviti, siis jõuavad Siberist kohale külmad õhumassid. Suvised niisked õhumassid tulevad Vahemerelt. Must meri on oluline aastaringne transpordisoon, mis ühendab Ida-Euroopa riike maailmaturuga. Suuremad sadamalinnad on Odessa, Sevastopol, Herson, Bathumi jt. Rahvusvahelise tähtsusega on ka paljud Musta mere kuurordid. ((Foto: Ukraina miiniristlejad ja Türgi patrulllaevad koostööõppusel Mustal merel. 2014. aastal
sarnane kaugeltki tänapäevaste ilmastikutingimustega. Kõige külmem oligi 17. sajandi viimane aastakümme, mille algust iseloomustasid rohkest liigniiskusest tingitud ikaldused Lääne-Euroopas, selle teise poolde aga jäi kogu Põhja-Euroopat, sealhulgas ka Eestit tabanud suur näljaaeg. Külma kliima üheks põhjustajaks on peetud ka 1696. aastal toimunud Etna vulkaanipurset, mis vähendas maale jõudvat päikesekiirgust. 18. sajandi esimestel aastakümnetel kliima soojenes, talved ja kevaded jäid aga endiselt külmaks ja jahedaks. Alles sajandi keskpaigas muutusid ka talved soojemaks, mis muuhulgas avaldus ka jääkatte taandumisena Läänemere lõuna- ja keskosast. 18. saj. vähenes viljaikaldustest põhjustatud suremus. Oma osa oli ka üha laiemalt levival kartulikasvatusel. Euroopa viimased tõsisemad näljaajad langesid 1740.-ndate ja 1770.-ndate aastate algusesse. 1771/72 talvel suri Böömimaal näljahäda tõttu 7% elanikkonnast.
Rännakute ja avastuste huvilised võivad avastada Serra de Fora ja laia Serra de Dentro oru, mis asub idas Pico do Fachos ja nautida erakordset maastikku. Imetle erilist vaadet ja väikesi lahti põhjapool. Pico de Ana Ferreira Pedreira Belvedere on kõrgeim tipp, mis avab võimaluse näha vaadet Ilhéu de Fora, Pico do Facho ja Pico do Castelo-le. Kaevandus, kust on pärit colunas prismàticas on tuntud kui Piano. Roni üles ja imetle panoraamvaadet linnale! Fonte da Areia Naturaalsed kevaded on tähtsad saarel, mille veevarud on limiteeritud. Kevadveed on kõige maitsvamad veed, mida kasutatakse ka meditsiinis. Saare elanikud peavad seda kevadet pühaks isegi tänapäeval. Fonte da Areias ei voola vesi nagu vanasti, kuid tuul on oma jälje jätnud liivastele kividele, moodustades vaimustavaid uuristusi. Sa võid jõuda kevadeni, minnes mööda teed, mis jääb Camacha-st läände, mere poole. Ponta da Calheta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
