Guinea-Bissau vabariik geograafia referaat Eliisa Orle 10A 7. november 2012 Juhendaja: Raivo Raam Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Riigi üldandmed 5. Kliima, loodusolud, geograafiline asend 6. Rahvastik, majandus 7. Põnevaid fakte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Guinea-Bissau, õige nimega Guinea-Bissau Vabariik on riik Lääne- Aafrikas. Ainult 14 % selle riigi elanikkonnast räägib riigi ametlikku keelt ehk portugali keelt. Põhilised religioonid on Aafrika traditsioonilised religioonid ja Islamiusk, on ka kristlaste vähemus. Riigi üldandmed: Pealinn: Bissau Pindala: 36 125 km2 Rahvaarv: 1 611 000 (2009) Rahvastiku tihedus: 44,1 in/km2 Riigikeel: portugali Rahaühik: Kesk-Aafrika frank (XOF) Ajavöönd: maailmaaeg SKT elaniku kohta: 1100 President: Manuel Serifo Nhamadjo
Falklandi saared- Port Stanley Ekvatoriaal- Guinea- Malabo Elevandiluurannik- Yamoussoukro Eritrea- Asmara Etioopia- Addis Abeba Gabon- Libreville Gambia- Banjul Ghana- Accra Guinea- Conakry Guinea- Bissau- Bissau Kamerun- Yaounde Kenya- Nairobi Kesk- Aafrika Vabariik- Bangui Komoorid- Moroni Kongo Vabariik- Brazzaville Kongo DV- Kinshasa Lesotho- Maseru AUSTRAALIA Libeeria- Monrovia Austraalia- Canberra Liibüa- Tripoli
Portugali keel Portugali keel Kuulub romaani keelerühma Kõnelejaid on üle 200 miljoni Arvult maalilma kaheksas keel Pärineb Pürenee poolsaarelt Lähedane galeegi ja hispaania keelele Riigikeeleks Brasiilia Mosambiik Angola Portugal Guinea-Bissau São Tomé ja Príncipe Ida-Timor Ekvatoriaal-Guinea Cape Verde Riigilipp Kuulutati välja 30. juunil 1911. aastal Põhivärvid on roheline ja punane, eraldusjoonel asub Portugali vapp Tuntud portugallased Portugali vabariigi president Belém Palace Tuntud poeedid on Luís de Camões ja Fernando Pessoa Rahvusvaheliselt
13. Gabon 267 667 km² 1 355 246 (2004) Libreville 17. august 1960 14. Gambia 10 380 km² 1 367 124 (2000) Banjul 18. veebruar 1965 15. Ghana 239 460 km² 20 467 747 (2003) Accra 6. märts 1957 16. Guinea 245 857 km² 9 467 866 (2005) Conakry 2. oktoober 1958 17. Guinea-Bissau 36 120 km² 1 345 479 (2002) Bissau 24. september 1973 18. Kamerun 475 440 km² 15 746 179 (2003) Yaundé 1. jaanuar 1960 19. Kenya 582 650 km² 31 639 091 (2003) Nairobi 12. detsember 1963 20. Kesk-Aafrika Vabariik 622 984 km² 3 683 538 (2003) Bangui 13. august 1960 21. Komoorid 2 170 km² 596 202 (2002) Moroni 6. juuli 1975 22
inimese, olles kõnelejate arvult maailma kaheksas keel. Kõige rohkem räägitakse seda keelt Brasiilias(74%), Mosambiigis (10%), Angolas(7%) ja Portugalis (4%) kõigi keele rääkijate hulgast. Keel pärineb Pürenee poolsaare lääneosast ja on lähedane galeegi ja hispaania keelele. Portugal, Brasiilia ja Prantsusmaa, on riigid, kus räägitakse seda keelt kõige rohkem. Portugali keel on riigikeeleks ka seitsmes riigis, milleks on: Angola, Brasiilia, Guinea Bissau, Mosambiik, Portugal, Roheneemesaared ja Sao Tome ja Principe. Nendes riikides on see keel riigikeeleks, kuna nad on olnud kunagised Portugali kolooniad ja sellest ajast on see nii jäänudki. Portugalis räägitakse seda keelt veel ka mitmes erinevas murdes, mis jagunevad põhiliselt nelja gruppi : Põhja-Portugali, Kesk-Portugali, Lõuna-Portugali ja saarte murded. Mõned näited selle keele kohta: Tere - Olá Head aega - Tchau Vabandust - Desculpe Kuidas sul läheb? - Como vai?
Fifth level Portugali impeeriumi (1415-1999) kaart. Punane - valdused. Roosa - mõjupiirkonnad. Sinine - merepealsed mõjualad ja kaubateed. Kuna Portugali poolt Austraalia avastamine on vaidlusalune, siis pole seda näidatud. Portugali endised ja praegused koloniaalvaldused Madeira (1419 kuni tänaseni) Assoorid (1431 kuni tänaseni) Portugali Guinea (Guinea-Bissau) (1446/18791974) Roheneemesaared (Cabo Verde)(14621975) São Tomé ja Príncipe (14851975) Brasiilia (15001822) Rio de Janeiro Minas Gerais São Paulo jne Pilte Portugalist Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK RIIKIDE KAUPA (Mare Ainsaar 2000, täpsustanud E. Reisenbuk) TRADITSIOONILINE RAHVASTIKU TÜÜP Riikidest ainult Sierra Leone ÜLEMINEKU I ETAPP (DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS) Afganistan, Alzeeria, Angola, Bangladesh, Belize, Benin, Bhutan, Boliivia, Botswana, Burkina Faso, Burundi, Kambodza, Kamerun, Cabo Verde, Kesk-Aafrika Vab., Tsaad, Kongo, Ekvat.-Guinea, Eritrea, Etioopia, Gambia, Ghana, Guatemaala, Guinea, Guinea-Bissau, Haiti, Honduuras, Iraak, Jordaania, Keenia, Laos, Leshoto, Libeeria, Madagaskar, Malawi, Mali, Mauretaania, Mosambiik, Myanmar, Namiibia, Nepal, Nicaragua, Nigeeria, Omaan, Pakistan, Paapua, Uus- Guinea, Paraguai, Ruanda, Saudi-Araabia, Senegal, Somaalia, Sudaan, Süüria, Melaneesia, Mikroneesia ÜLEMINEKU II ETAPP Albaania, Araabia Ühendemiraadid, Argentiina, Bahama, Bahrein, Brasiilia, Brunei, Tsiili, Columbia, Costa Rica, Põhja-Korea, Dominikaani Vab., Ida-Timor, Ecuador,
Luksemburg 96961 Sierra Leone 561 USA 39676 Malawi 646 Iirimaa 38827 Tansaania 674 Norra 38454 Burundi 677 Island 33051 Kongo DV 705 Sveits 33040 Buinea-Bissau 722 Austria 32276 Etioopia 756 Enamus kõrge SKT-ga riike paikneb Euroopas, enamus madala SKT-ga riike paikneb Aafrikas. Eesti keskmine SKT on 14555$, s.t, et iga Eesti kodanik saab päevas kulutada 498,5 EEK. Eesti on maaimas 41. kohal. Soome SKT 29951$, Venemaa 9902$, Läti 11653$, Leedu 13107$. Maailma keskmine SKT inimese kohta on 10330$. RIKKAD JA VAESED RIIGID Maailmas eristatakse 2 riikide rühma
Ekvatoriaal-Guinea 93. USA, Washington 140. Elevandiluurannik Cote d'Ivoire 94. Mehhiko, Mexico 141. Eritrea Lõuna-Ameerika 142. Etioopia Addis Abeba 95. Colombia Santa Fe de Bogotá 143. Gabon 96. Venezuela Caracas 144. Gambia 97. Guayana Georgetown 145. Ghana Accra 98. Suriname Paramaribo 146. Guinea 99. Ecuador Quito 147. Guinea-Bissau 100. Peruu Lima 148. Kamerun 101. Boliivia La Paz 149. Kenya Nairobi 102. Brasiilia Brasília 150. Kesk-Aafrika Vabariik 103. Tsiili Santiago 151. Kongo DV Kinshasa 104. Argentina Buenos Aires 152. Kongo Vabariik 105. Paraguay Asunción 153. Lesotho 106. Uruguay Montevideo 154. Libeeria 107. Brasiilia, Brasília 155. Liibüa Tripoli 108
· Bhutan · Grenada · Palau · Comoros Islands · Madagascar · Togo · Bolivia · Panama · Costa Rica · Guatemala · Malawi · Tonga · Bosnia- Herzegovina · · Guinea-Bissau· · Papua New Croatia Malaysia · Trinidad & · Botswana · Guyana Guinea · Cuba · Maldives Tobago · Jamaica · Haiti · Paraguay
Itaalia Kolooniaid polnud Liibüa, Somaalia, tänapäeva Eritrea Hispaania Mingid Maroko alad, Peruu, Lääne-Sahara, Kanaarid Tšiili, Uus-Hispaania, tänapäeva Mehhiko alad, Kuuba, Filipiinid Portugal Brasiilia, Angola, mingi Angola, Mosambiik Aafrika edelaranniku riba, Guinea-Bissau Belgia Ei olnud Kongo Holland Madalmaade India, Suriname Madamaade India + pool Uus-Guinead, Suriname Taani Island, Gröönimaa Island, Gröönimaa lõunarannik lõunarannik Jaapan Iseseisev Taiwan, Lõuna- ja Põhja-Korea, mingi Venemaa
riigi põhjaosas asuvatel tasandikel. Seda keelt nimetatakse kastiilia keeleks. 3.4. PORTUGALI KEEL Portugali keel on romaani keelerühma kuuluv keel, mida kõneleb üle 200 miljoni inimese, olles kõnelejate arvult maailmas kaheksas keel. Keel pärineb Pürenee poolsaare lääneosast. Brasiilia portugali keel erineb originaalsest portugali keelest. Portugali keel on lähedane galeegi ja hispaania keelele. Portugali keele on riigikeeleks seitsmes riigis: Angola, Brasiilia, Guinea-Bissau, Mosambiik, Portugal, Roheneeme saared ja São Tomé ja Príncipe. 14. ja 16. sajandi vahel, kui toimusid portugallaste avastused, oli keel kandunud ka mõnedesse Aasia, Aafrika ja Ameerika piirkondadesse (tänapäeval kõneldakse seda kõige rohkem Brasiilias). Kuueteiskümnendaks sajandiks oli see Aasias ja Aafrikas arenenud keeleks, mida kasutati mitte ainult koloniaalsetes esindustes, vaid ka kaubanduses ja suhtlemisel kohalike amenike ja eurooplastega
Gabon - Gambia 98,975 Ghana 379,136 Gibraltar 30,245 Grenada - Gruusia 1,452,104 Gröönimaa 1,044 Guadeloupe - Guam - Guatemala 88,763 Guinea 128,893 Guinea-Bissau 4,900 Guyana 92,564 Haiti 11,700 Hiina 142,323,230 Hispaania 72,218,535 Holland 342,175,722 Hollandi Antillid - Honduras 144,983 Hongkong 13,900,337 Horvaatia 1,605,295 Ida-Timori - Iirimaa 9,594,222
Prantsuse Alzeeria pooldajad põranda alla ja moodustasid vastupanuorganisatsiooni OAS. 18. märts 1962 kirjutati alla Eviani kokkulepped, millega Alzeeria iseseisvus (Alzeeria Rahvusliku Vabastusrinde ja Pr. Vabariigi vahel). - 1960.aasta oli Aafrika aasta - vabanes suurema osa Aafrika kesk- ja idaosa riike. Siis vabanesid ka Kariibi mere maad. - 70-aastate peaprobleemiks sai Portugali kolooniate küsimus - Angoola, Mosambiik, Kap Verde ja Guinea-Bissau - vabanesid alles peale diktatuuri langemist Portugalis 1975.Rodeesia sai iseseisvuse 1980.aastal - nimetati Zimbabweks. - Nüüd on jäänud kolooniatena alles vaid mõned saared, peamiselt Vaiksel ookeanil ja Kariibi meres. Näiteks Hollandi Curacao ja Prantsuse Uus-Kaledoonia jt., mis on üsnagi rahutud ja emamaale probleemiks. Aastail 1945- 1990 tekkis maailmas 98 uut riiki. ÜRO arvestuste kohaselt on 1990.a. järel vaid 17 koloniaalterritooriumi. Blokid ja blokiväline liikumine 1
Avatseremoonia algas 8. 8. (august) 2008 kell 20.08 (kell 8 ja 8 minutit), sest hiinlased peavad numbrit 8 õnnenumbriks. Kõik Pekingi olümpiaadil osalejad 1. Austraalia 2. Aserbaidzaan 3. Alzeeria 4. Ameerika Samoa 5. Angola 6. Antigua ja Barbuda 7. Armeenia 8. Afganistan 9. Bangladesh 10. Bahrein 11. Valgevene 12. Benin 13. Bulgaaria 14. Bosnia ja Hertsegoviina 15. Brasiilia 16. Brunei 17. Burundi 18. Vanuatu 19. Venezuela 20. Vietnam 21. Haiti 22. Gambia 23. Guatemala 24. Guinea-Bissau 25. Honduras 26. Grenada 27. Gruusia 28. Taani 29. Djibouti 30. Dominikaani Vabariik 31. Sambia 32. Iisrael 33. Indoneesia 34. Iraak 35. Iirimaa 36. Hispaania 37. Jeemen 38. Kaimanisaared 39. Kanada 40. Kenya 41. Kõrgõstan; Kirgiisi Vabariik 42. Hiina 43. Kolumbia 44. Komoori saared 45. Costa Rica 46. Kuuba 47. Laos 48. Lesotho 49. Liibanon 50. Leedu 51. Luksemburg 52. Mauritaania 53. Makedoonia 54. Malaisia 55. Maldiivid 56. Maroko 57. Mehhiko 58. Mosambiik 59. Monaco 60. Myanmar 61. Nauru
1965 117 Gambia, Maldiivid, Singapur 1966 122 Barbados, Botswana, Guyana, Lesotho 1967 123 Jeemeni DV (Lõuna-Jeemen) 1968 126 Ekvatoriaal-Guinea, Mauritius, Svaasimaa 1970 127 Fidzi 1971 132 Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, Bhutan, Katar, Omaan 1973 135 Bahama, Saksamaa LV, Saksa DV 1974 138 Bangladesh, Grenada, Guinea-Bissau 1975 144 Cabo Verde, Komoorid, Mosambiik, Paapua Uus-Guinea, São Tomé ja Príncipe, Suriname 1976 147 Angola, Samoa, Seisellid 1977 149 Djibouti, Vietnam 1978 151 Dominica, Saalomoni Saared 1979 152 Saint Lucia 1980 154 Saint Vincent ja Grenadiinid, Zimbabwe 1981 157 Antigua ja Barbuda, Belize, Vanuatu 1983 158 Saint Kitts ja Nevis
mõnekümne aasta pärast on see juba 50 protsendi kandis. Kuid arengumaades toimuvad arengud pole ühesugused. Arengumaade hulgas on enimarenenud: Araabia Ühendemiraadid, Bahama saared, Gibraltar, Korea, Kuveit, Antillid, Prantsuse Polüneesia, Singapur. Maailma vähim arenenud maad on ÜRO andmetel: Afganistan Angola Bangladesh Benin Bhutan Burkina Faso Burundi Cabo Verde Djibouti Ekvatoriaal-Guinea Eritrea Etioopia Gambia Guinea Guinea-Bissau Kambodza Kesk-Aafrika VR Kongo DV Laos Lesotho Libeeria Madagaskar Malawi Mauretaania Mosambiik Nepal Niger Ruanda Sambia Samoa Saalomoni saared Senegal Sierra Leone Somaalia Sudaan Tansaania Tsaad Uganda Vanuatu SKP 1 inimese kohta on maailmas väikseim Aafrika riikides Zimbabwe 200 USD, Kongo 300 USD, Libeeria ja Burundi 400 USD, Guinea-Bissau 500 USD, Somaalia 600 USD, Nigeeria ja Kesk-Aafrika vabariik 700 USD (Rahvusvaheline majandus. I osa. Tallinn, 2009).
principality, his son Pedro, with the overwhelming support of the Brazilian elites, declared Brazil's independence from Portugal. Cisplatina (today's sovereign state of Uruguay), in the south, was one of the last additions to the territory of Brazil under Portuguese rule. COLONIAL RESTORATION At the height of European colonialism in the 19th century, Portugal had already lost its territory in South America and all but a few bases in Asia. Luanda, Benguela, Bissau, Lourenço Marques, Porto Amboim and the Island of Mozambique were among the oldest Portuguese-founded port cities in its African territories. During this phase, Portuguese colonialism focused on expanding its outposts in Africa into nation-sized territories to compete with other European powers there. With the Conference of Berlin of 1884, Portuguese Africa territories had their borders formally established on request of Portugal in order to protect the centuries-long Portuguese
~ Ouagadougou 634,000 Morocco Casablanca 2,943,000 BISSAU ' , GUINEA, / t Conakry" -e-, ~ Freetown - n ENlN N I G E R t
erinevate lepingute, kuigi sõjavägi oli sel ajal ka kohal. Portugal ja Hispaania Portugallastel oli vanim koloniaalimpeerium Aafrikas. Tema esimesed territooriumite haaramised toimusid 15. saj, kontroll sisealade üle saavutati alles 20. saj. Tegu oli vaese väikese riigiga, mille kolooniad olid tohutult rikkad ning mida ta ei suutnud efektiivselt hallata. Portugali kolooniates oli väga suur osa Suurbritannia kapitalil. Portugaallastele kuulusid Angola ja Mosambiik ning Guiea-Bissau ja väga paljud väikesed saared Atlandi ookeanis. Nad soovid saada ka Rodeesia alasid, nii et neil oleks impeerium, mis ulatuks Atlandi ookeanist India ookeanini, aga see loomulikult ei õnnestunud, sest Ühendkuningriik jõudis enda vallutustega ette. Hispaania suurim valdus oli Maroko ning riigile kuulus veel Ekvatoriaal-Guinea, kust tänapäeval tuleb väga suur hulk head ja kvaliteetset naftat. Belgia
Elevandiluurannik (Cote D'Ivoire), Burkina-Faso, Niger; Prantsuse Ekvatoriaal-Aafrika - Tsaad, Kesk-Aafrika, Gabon, Prantsuse-Kongo; osa Somaaliast (praegune Djibouti), Madagaskari saar ja Komoori saared. Saksamaa kontrolli all olid Togo, Kamerun, Saksa Ida-Aafrika (praegune Tansaania) ja Saksa Edela-Aafrika (praegune Namiibia). Portugali koloniaalimpeerium hõlmas Mosambiigi, Angoola, Portugali Guinea ( praegune Guinea Bissau) ja lisaks mõned saared. Belgial oli Aafrikas üksainus koloonia - Belgia Kongo. Itaalia valitses Põhja-Aaafrikas alates 1912. a. Liibüat, Aafrika Sarve piirkonnas kontrollis Eritread ja suuremat osa Somaalimaast. Hispaania käes olid mõned saared, Rio de Oro (praegune Lääne-Sahara) ja 1912. a. alates osa Marokost. Esimese maailmasõja järel jaotati võitjate vahel senised Saksamaa asumaad. Inglismaa
Africa Congo Cabo Verde Africa Equatorial Guinea Cambodia Africa Mayotte Cameroon Africa CAR Canada Africa Somalia CAR Africa Mali Caribbean Netherlands Africa Gambia Cayman Islands Africa South Sudan Chad Africa Benin Channel Islands Africa Togo Chile Africa Burkina Faso China Africa Guinea-Bissau Colombia Africa Sierra Leone Comoros Africa Lesotho Congo Africa Chad Costa Rica Africa Liberia Croatia Africa Niger Czechia Africa Sao Tome and Principe Cuba Africa Burundi Curaçao Africa Comoros Cyprus Africa Eritrea Denmark Africa Tanzania Diamond Princess Africa Mauritius Djibouti
19 Central AfricanRep. 0.29 Chad 0.11 Comoros 0.84 Congo 0.82 Cote d'Ivoire 0.93 Djibouti 1.31 Egypt 5.57 Equatorial Guinea 0.89 Eritrea 0.57 Ethiopia 0.26 Gabon 3.27 Gambia 2.13 Ghana 0.58 Guinea 0.26 Guinea-Bissau 0.69 Kenya 0.81 Lesotho 0.96 Libya 6.79 Madagascar 0.27 Malawi 0.35 Mali 0.2 Mauritania 0.55 Mauritius 19.52 Morocco 5 Mozambique 0.36 Namibia 6.25 Niger 0.17 Nigeria 0.36
tekstiilitooteid ja naftat Portugal ekspordib: Korki ja paberitooteid, kangast , jalatseid, nahka ja karusnahka, Autosid ning elektrikodumasinaid. Sisemajanduse kogutoodang (SKT): 135 035 miljonit eurot (2004) Sisemajanduse kogutoodang (SKT) inimese kohta: 12 817 eurot (2004) Keel: Ladina keelel põhinev portugali keel on rääkijate arvu poolest maailma kolmas Euroopa keel. See on ligikaudu 200 miljoni inimese emakeel. Riigid, kus portugali keel on ametlik riigikeel: Angola, Cabo Verde, Guinea-Bissau, Mosambiik, São Tomé ja Príncipe Aafrikas, Brasiilia Lõuna-Ameerikas ja Ida-Timor Aasias. Portugali keelt kõnelevaid kogukondi on ka teistes riikides: suur hulk hiljuti ümber- asunuid elab Euroopas (Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa), Ameerikas (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust- raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades. Märkimisväärne hulk portugallasi valdab inglise, prantsuse ja hispaania keelt.
annaabi.ee 
