13.sajandi alguses muutus rõiva mood. Kleidid olid läbilõigatava pihaga, mis rõhutasid piha joont. Meeste särgid olid lühemad ja varukad kitsamad. Jalad kaeti sääristega mis olid pikad ja puusadeni ulatuvad. Need õmmeldi kahest riidetükist kokku ja kinnitati vööle. 14. sajandil muutusid kleidid alt laiemaks ja meeste rõivad veelgi kitsamaks. Hakati kandama liibuvaid pükse ning lühikeste hõlmadega kuubesid. Sajandi lõpus muutus trendikaks kanda väga pikkade käistega rüüd. Meeste kuued muutusid veelgi lühemaks ning mehed hakkasid kandama sukkpükse. Väga tavaliseks muutus ka see, et jõukamad prouad kandsid korraga mitut kleiti. Alumised kleidid olid pikkade ja kitsaste varukatega ning pealmiseid kledid lühemate varrukatega või hoopis ilma varukateta. Neid kaunistati karusnahaga. Külmemal ajal oli pealisrõivaks keep. Need old kas üle pea aetavad või eest lahti käivad keebid. Keepe sai mi...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Mari-Liis Jänes VIIKINGID JA NENDE PEAKATTED MÜÜT VÕI TEGELIKKUS Essee Juhendaja: Anneli Rumm, MA Tallinn 2018 Essees annab töö autor ülevaate, kas piltidel kujutatud viikingite peakatted- kiivrid on müüt või tegelikkus tänapäevase popkultuuri tingimustes. Tänapäeva popkultuuris on viikingitest kujunenud inimeste teadvusesse valeinformatsioon seoses nende peakatetega
MOOD RENESSANSSIAJAST UL Renessansi ajal muutus mood väga palju. Euroopa moemaitset hakkasid kujundama Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. Loobuti kitsastest ja väga ebamugavatest riietest, nende asemele tulid avaramad ja mugavamad rõivad. NAISED Kahvatu jume ei olnud sobilik. Sobilik värv segati munaga ning sellega kaeti nägu. Otsaesine pidi hõivama 1/3 daami näost. Pikk ja kitsas nina. Väike ja korallpunane suu. Rääkides tohtis paista 45 hammast. Rüht pidi olema sirge Ei tohtinud olla paks ega ka peenike. Juuksed Peakatte kandmine oli renessansi ajal vajalik. Osades kohtades trahviti inimesi, kes avalikkuse ette ilmus palja peaga. Kapuuts oli levinuim peakate. Kapuutse oli erinevaid: inglise kapuuts, prantsuse kapuuts. INGLISE KAPUUTS PRANTSUSE KAPUUTS Juuksed Juuksed olid ideaalina meekarv...
RR51 Sirle Mällo Kätlin Lehtma Teemad Ehted Prillid Peakatted ja Vööd Soengud ja Meik Ehted Põhilisteks märksõnadeks on VORM ning SUURUS http://www.youtube.com/watch?v=ykW Prillid = Geomeetria Inspiratsioon märksõnadeks on diskoteek platvorm kingad polüester Peakatted ja Vööd Soengud & Meik
rõ lik ad iv ud Kä ad Rõiv ad 3 Eesti naiste rahvarõivaste põhiosad ◈ Käised ehk lühike pluus ◈ Pikk seelik 4 Eesti naiste rahvarõivaste põhiosad ◈ Liistik ◈ Põll 5 Eesti naiste rahvarõivaste põhiosad ◈ Vöö ◈ Peakatted 6 Eesti naiste rahvarõivaste põhiosad ◈ Jalatsid Pastla Kinga d d ◈ Ehted 7 Eesti meeste rahvarõivaste põhiosad ◈ Valge särk ◈ Põlvpüksid või pikad püksid 8 Eesti meeste rahvarõivaste põhiosad ◈ Vest ◈ Vöö 9 Eesti meeste rahvarõivaste põhiosad
ÄKSI KIHELKOND 2 ÄKSI NAISE RAHVARÕIVAD 3 Särk 3 Seelik 4 Vöö 4 Põll 5 Kampsun 5 Õlakatted 5 Pealisrõivad 6 Peakatted 6 Ehted 7 Aksessuaarid 7 Jalakatted 7 Jalanõud 7 ÄKSI KIHELKONNA MEESTE RAHVARÕIVAD 8 Särk 8 Püksid 8 Vatt 9
Praktika aruanne Millises toitlustusettevõttes olid praktikal? Olin Laekvere Põhikooli sööklas praktikal, ettevõtte tüüp on söökla, ettevõtte asukoht on Laekvere , avatud oleku aeg on 8.00 - 16.00. Kas on tagatud ettevõtte köögis tööhügeen ja tööohutus? Jah, kokad kandsid kokariietust, neil oli kokamüts, valge pluus, püksid ja sisejalanõud. Kokkadel olid küll peakatted, kuid neid alati ei kantud. Jah, töötajad koristavad töökoha ja panevad töövahendid omale kohale. Seal ei sorteeritud pürgi, ainult et, paberid läksid ühte prügikasti. Päeva lõppedes viiakse küll prügi välja, kuid prügikast oli poole peal ei viidud seda välja, kasutati järgmine päev seda sama. Jah, järgiti tervisekaitse nõudeid. Igal külmkapil oli kõraval paber ja sinna kirjutati temperatuure. Pesti käsi jne. Milliseid seadmeid kasutati köögis?
Alussärk (lühem, põlvini, kaeluses sisselõige) Meeste rõivastus Meeste püksid (laiad ja madala istmega ratsutamiseks) Meeste rõivastus Ülekuub (käistega ja lühem, kanti vööga) Meeste rõivastus Talvel kanti sõbasid ja nahku Laste rõivastus Poistel ja tüdrukutel vahet ei tehtud Kanti linast alussärki (vanemana tekstiilist vööga) 11.a sai poiss püksid Peakatted Abielunaised kandsid linukeid (õhukesest linasest riidest, salli/rätiku kujuline, kinnitus tagant näpunööri või naharibaga). Jõukamatel olid vaselistega kaunistatud Peakatted Naised kasutasid ka torbikukujulisi mütse, ääred kaunistatud nahaga. Neiud ja lapsed kandsid tekstiilist/nahast peapaela. Pidulikel juhtudel kanti pärgi. Meeste mütse on vähe leitud. Talvel kanti karusnahkseid mütse Naiste ehted
Vene rahvariiete ajalugu Autor: Lia Valdek Taali PK Vene rahvariided on ajalooliselt pärit Bütsantsist, kust on pärit ka esimesed Venemaa valitsejate abikaasad. Bütsantsi ja Venemaad ühendas ristiusk, mis oli Venemaal vastuvõetud 9. saj lõpus ( Kiijevskaja Rus`). Selle aja naiste riietus koosnes • alussärgist (rubaha) - millele olid eraldi külge õmmeldud käised • sarafanist ( nn käisteta kleit) • varukad olid väga pikad Naiste peakatted olid erinevad. Kõige suurem erinevus oli neiu ja abielunaise peakattel. Tüdrukud kandsid • paela, mis seoti ümber pea • Kokošnikut Kokošnik Abielludes pidid naised katma oma juukseid üleni ja punuma juuksed ühte patsi. Selleks, et juukseid katta, kasutati mütsitaolist peakatet- povoinik. Abielunaised kandsid ka põlle. Kõik need peakatted olid kaunistatud erineval moel: • Tikkimisega • Klaaspärlitega • Pärlitega
tõenäoliselt henna. Mõlema soo esindajatel on leitud tätoveeringuid nii näolt kui kehalt, kusjuures on võimalik, et pigmenti osati juba naha alla viia. Parfüüme ja minke segasid preestrid, kes hoidsid oma retsepte saladuses ning loovutasid neid ainult väga kalli raha eest. Lõhnaaineteks olid taimedest ja lilledest saadud aroomiõlid, millele lisati muid õlisid ja rasvu. Soengud ja peakatted: Juuste eest hoolitsemine oli hea väljanägemise vaevarikkaim osa. Egiptlased, nii mehed, kui naised nägid palju vaeva, et nende juuksed oleksid puhtad, lõhnastatud ja korras. Hauakambritest on leitud niihästi juuksehooldusvahendite retsepte kui õpetusi mitmesuguste probleemide kõrvaldamiseks. Vaigust ja mesilasvahast segati kokku algelisi soengufiksaatoreid. Püüti leida tõhusaid vahendeid nii kiilaspäisuse kui hallide juuste vastu
Liikumismäng: „Päike ja tibud” Vahendid: Peakatted- päike, pilv ja kanaema. Üks laps on päike, üks tume pilv ja üks kanaema. Ülejäänud lapsed on tibud. Mängu käik: Päike käib ringi ja laotab kõikjale oma kiiri (laiutab kätega) Kanaema koos poegadega tuleb õue ja hakkab rõõmsalt siblima ning ringi sibama. Siis ilmub väljakule tume pilv, kes hakkab tibude poole tulema. Kanaema jääb paigale, tibud jooksevad pilve eest kanaema juurde varjule. Tegelased vahetuvad, mäng kordub.
Keskmise riigi periood linane; puuvillane; siid (2263-1710 a ema) laiad kaelaehted Uue riigi periood parukad, tripati (1710-1090 a ema) sandaalid Kreeta N:pihik, põll, püksseelik, Varane järguline seelik, 3000-2000. a e Kr M: niudevöö, Keskmine lühike seelik, 2000-1700. a e Kr kitoon Hiline 1700-1450. a e Kr. keep, peakatted linane;villane, nahk filigraansed ehted lõike kasutamine sussid, sokid, sandaalid, saapad, kontsaga kingad Kreeka N: peplos, kitoon, himation., Arhailine pharos, palla (700-500 a e Kr.), M: himation, hlamis, Klassikaline eksomis, kitoon (500-338 a e Kr.) ja petasos, pilos, saccus, früügia
” § Õpime aastaaegasid § Piltidega illustreeritud luuletused: arusaamist toetav visuaalne materjal luuletuste õppimisel ja teisi selle materjali kasutamise võimalusi § Toidupüramiid § Riimilift § Seeriapildid § Mõistatuspildid § Seinad kui keeletugi − seinamaterjalid § Sünnipäevarong § Koos lastega valmistatud materjal 3 § Teemaraamatud § Kostüümid, peakatted, maskid § Häälikuloto § Kassi ja hiire loto − mäng tegusõnade õppimiseks/kinnistamiseks § Mäng “Kes selles majas elab?” § Mäng ”Naljakas lause” § Mäng “Nipitiri” § “Õige või vale?” § Killumäng “Puzzle” § Mäng “Siilike” § Mängud ”Täheotsijad” ja “Kuum pall” 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28
Värvid olid tumedamad, pidulikud, uhked, jäigad, kaarjad, kaunistatud. kõrge vöökoht, lopsakad varrukad, all alussärk või -kleit, naistel slepp, mis näitas klassikuuluvust, peenike piht, dekoltee tõusis kõrgemale, mantoo, ümar krae kandilisemaks ja musta pitsi kanti talveriietuse juures. Meestel oli polsterdatud jäik riietus, kuub, vest, põlvpüksid, linased särgid, kingad topelttallaga. Juuksed: lokisoengud, parukad, laiaäärelised peakatted, kõrgustesse soengud. Ka meestel olid pikad juuksed. Aksessuaarid: päikesevari, lehvikud. Barokki Maalikunst: toonitab liikumist, ruumi sügavust näidatakse hele-tumedusega (nn keldriluugi valgus). Tuntumad maalikunstnikud:Caravaggio ja Caracci. Barokk eestis: Kadrioru loss- õunkonna barokk •Pärnus Kuninga tn- rikaste kaupmeeste barokk •Palmse ja Sagadi mõis •Narva Raekoda- kõrged trepid, uhked uksed, tornike LÕPP Kasutatud allikad: http://kunstistiilidvoolud.blogspot
ITAALIA RENESSANSS 15. saj. Vararenessanss - antiiktraditsioonid - heledad juuksed, paljas laup - esimesed raamatud rõivastest - granaatõuna ja paabulinnusule motiiv Naised: Vararenessanss - aluskleit, kleit ja simara - pikkad varrukad, varrukakaartel sisselõiked - nööritav pihaosa, väike dekoltee - rikkalikult kroogitud, slepp Soengudja peakatted: - pärlitest ja korallidest keesid, võrgud - mütsile kinnitati kangatükk, rulliga müts Mehed: - alussärk/püksid, vest, pükssukad, jakk - lahtkäistega mantel - nöörkinnised, sisselõiked, vöö Kõrgrenessanss 15. saj. lõpp Materjalid: brokaat, samet, krepp siid, sifoon Naised: - riietusmudeliks kaks tippudega vastamisi asetatud kolmnurka
rahvakultuuri ja rahvakommetega. Saami rahvas on rikas oma traditsioonide ja ajaloo ning kultuuri poolest. Nii käsitöö, laulud, tantsud kui ka rõivastus on tugevalt säilinud. Viimastel aastakümnetel on levinud saamide kultuuri üle maailma. Saamid ehk laplased enda nimetusega sambe. Rõivastus Saami rõivad on traditsiooniliselt valmistatud loomanahkadest. Loomanahka kasutati vanasti kõikide rõivaesemete valmistamiseks - särgid, püksid, peakatted, kindad ja jalatsid ning mõistagi kõik ülerõivad. Peamiselt on kasutatud põhjapõdranahka, kuid mõningal määral ka põdra-, hülge-, lehma- ja lambanahka. Põhjasaamide traditsiooniline rõivastus on üldjoontes säilinud tänapäevani. Naistel on kombeks eksperimenteerida erinevate materjalidega, kuid ka nende kleitide lõiked on jäänud enam-vähem samaks. 1890. aastatel võtsid koolasaami mehed üle euroopaliku riietuse. Naised võtsid arvatavasti
Gustav Adolfi gümnaasium Muinaseestlaste ühiskond ja eluolu Juhendaja: Õpilane: Tallinn 2008 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Elatusalad 3. Relvastus 4. Asustus Linnused 5. Suhted lähinaabritega 6. Elu-olu Perekond 7. Riietus ja ehted Ehted Naiste rõivastus Naiste peakatted Põlled Meeste rõivastus Meeste peakatted Laste rõivastus 8. Muinasusund 9. Kokkuvõte Meie ajaarvamise algul elasid juba eesti keele sarnast keelt rääkivad muinaseestlased praegusest laiemal territooriumil ja asustasid ka suurt osa tänasest Lätist. Lätlased omakorda asustasid ka Leedu, Valgevene ja Preisi alasid. Eestlased on harjunud teadmisega, et muistses vabadusvõitluses alistati lätlased ja liivlased kiiresti ja neist said mõõgavendade liitlased eestlaste vastupanu murdmisel, mis teatavasti viidi lõpule 1227.
seotud sall või saboo. Varrukad pikad ja kitsad. Seeliku tagumisel osal rohkem volte, seda hoidis ülal nn. istmikupolster. Seelik tihti slepiga. Revolutsiooni ajal siluett lihtsustus, istmepolster ja "täispuhutud" pihaosa kadusid, sall asendus õlarätiga. Seeliku ja jaki kombinatsioonid. Linnakodanike rõivastusest võeti lühike caraco jakk. Materjalid ühevärvilised ja siledad. Kanti mehelikumaid rõivaid redingotmantel, frakitaolised jakid, lisandiks jalutuskepp. Soengud ja peakatted. Rikaste soengud kogukad sajandi lõpuni. Kohevad vabalt langevad lokid. Kübarad suured, laia servaga, rikkalikult kaunistatud. Antiikstiilis rõivastus. Materjalid: siledad õhukesed valged kangad: musliin, batist, popeliin. Kleit lühikese pihaosaga, rinna alt vöötatud või kokku hoitud, suure dekolteega, varrukad lühikesed, sageli kroogitud, seelikuosa sirge ja drapeeritud, võis olla slepp: tänavakleitidel slepi pikkus kuni 6, pidulikel kleitidel kuni 14 küünart.
Keskaegsed rõivad Referaat 2007 Rõivastus Keskaegne linnapilt oli ääretult kirju. Rõivad olenesid seisusest, elukutsest, traditsioonidest ja muidugi ka moest. Samas muutus mood väga aeglaselt, nii et tütrel sobis kanda ema rõivaid, ilma et peaks muretsema moest mahajäämise pärast. Feodaalidele tegi meelehärmi linnakodanike (eriti naiste) uhkeldav riietus, mis varjutas aadlimeeste ja nende naiste , tütarde riietust. Feodaalide nõudel anti mitmel pool linnades välja eeskirju, millega keelati kodanikel teatud riidesortide ja tegumoodide kasutamine ning mis määrasid kindlaks lubatud moed ja rõivaste hulga. Sageli oli eeskirjadega määratud, millised kangad ja tegumoed olid seisustele kohased ning üheks raskeimaks karistuseks süüteo korral peeti keeldu kanda oma seisusele vastavaid rõivaid. Eriti suureks eksimuseks peeti katmata ihu näitamist, kuna kirik oli kuulutanud inimkeha patuseks. Aadl...
Elu jooksul muutub inimese karvkate korduvalt. Ea suurenedes asenduvad juuksed järk - järgult jäävate juustega: poistel 15. eluaastaks. Juuste tervislik seisund näitab ära kogu keha tervisliku olukorra. Juuste välja langemist võib põhjustada nakkushaigused, kõrge palavik,mürgitused, vaimne kehaline ülepingutus, närvilisus, vereringihäired, samuti soodustab väljalangemist kitsad ja umbsed peakatted, kestev palja peaga külmas viibimine. Üldiselt on juuksed ühesuguse ehitusega, kuid erinevat tüüpi. Normaalsed juuksed - elastsed, läikivad, pehmed ja hoiavad loomulikult. Õhukesed juuksed - on pehmed ja jõuetud. Vajavad hooldusvahendeid. Rasvased juuksed - on salkus ja kleepuvad. Vajavad erihooldust. Kuivad juuksed - juuksed kaotavad läike ja lähevad kiiresti sassi. Elutud juuksed - on vanunud. Vajavad lõikust ja erihooldust. Juuste hooldus
ka halb kvaliteet, seega järjest hinnalisemaks muutuvad disainerkleidid Olulised on siluetid ja voolujoonelisus ning samuti tõstetakse esile käsitööd. ühtne disain, innovatiivsus vormis ja materjalis, eksootilisus Naised hakkasid kandma meesteriietest inspireeritud rõivaid Kui varem pole aluspesule suurt rõhku pandud, siis nüüd muutub aluspesu väga tähtsaks Moodi läheb printsesslõige. Kleidid on rohkem ühes tükis Jalanõudest kanti kõrgeid kontsi Peakatted muutusid tillukesteks RIIETUS Androgüünsus - naised hakkasid kandma seni meestele mõeldud praktilisi mantleid ja vihmakeepe, skirt suite jäiga krae ja lipsuga, isegi sportlikke põlvikuid Haaremseelik/püksid - Paul Poiret Ballet Russes Pastelsed toonid asenduvad eksootiliste tumedamate toonidega Praktilisem siluett Korsette pole The hobble skirt Bias cut DISAINER PAUL POIRET 1910 Vaimustuses eksootikast ja armastas värve
Tallinna Tööstushariduskeskus Jaanika Oissar 103 SKA Lady Gaga retsensioon 2010 Lady Gaga Lady Gaga (pärisnimega Stefani Joanne Angelina Germanotta, sündinud 28.märtsil on Ameerika laulja ja helilooja. Lady Gaga alustas oma karjääri esinedes New Yorki kesklinna klubides. Esialgu töötas Gaga eelkõige heliloojana. Oma häälega päädis Gaga Akoni tähelepanu, kelle plaadifirmaga, Kon Live Distribution, Gaga hiljem ka koostööd tegema hakkas. Lady Gagalt on ilmunud kaks albumit. Tema debüütalbum "The Fame" ilmus augustis 2008. Album kogus positiivset vastukaja ning tungis mitmetes riikides edetabelite tippu. Albumi esimesed kaks singlit "Just Dance" ja "Poker Face" on rahvusvahelised number-üks hitid. Teine stuudioalbum "The Fame Monster", mis ond debüütalbumi järg, anti välja novembris 2009. Sealt on edetabelite tippusid vallutanud singel "Bad Romance". Lady Gaga on k...
Rõngu Keskkool Referaat Egiptuse mood ja ilu Keiu Kruuse 10. klass 2010 Sisukord 1) Sisukord 2) Sissejuhatus 3) Egiptus parfüümide häll 4) Keha hooldamine 5) Ilu ja kosmeetika 6) Ilu ja kosmeetika 7) Ravitsemine ja maagia 8) Ehted ja kaunistused 9) Soengud ja peakatted 10) Soengud ja peakatted 11) Riietumine 12) Riietumine 13) Jalanõud 14) Huvitavat 15) Kokkuvõte 16) Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Keha koorimine, depilatsioon, kortsudevastane kreem, võitlemine venitusarmide, halva hingeõhu ning higilõhna vastu ja palju muud. Kõlab üsna tänapäevaselt ja naisteajakirjalikult? Ometi otsisid sellistele muredele lahendusi ka juba vanad egiptlased tuhandeid aastaid tagasi, ja leidsidki
Oluline oli näidata säravat, kõrget ja heledat laupa Põhiline, millega oma ilu eest hoolt kanti, olid pikad ja kuumad vannid. Keskaja naise ilu tähendas sedagi, et ta lõhnas hästi - põhilised lõhnataimed olid lavendel, kummel, roos, kannike, kaneel ja mitmesugused vürtsid. Näiteks võeti mandliõli ja hoiti seal sees kaneelikoort, siis omandas õli kaneeli lõhna ja seda määriti endale peale PEAKATTED Peakatted olid rõivastega võrreldes enam moevooludet mõjutatud ja isiku sotsiaalset kuuluvust rõhutavad Täiskasvanud meeste-naiste pead olid ka kodus kaetud Palja pea ja lahtiste juustega võisid olla neiud, kes ehtisid endid seisusest lähtuvalt paelte ja pärgadega, pärlite ja kuldniitidega. Naised põimisid või neil põimiti juukseid vastavalt moejoonele, sest palmikud olid alustoeks peakattele Laste ja lihtrahva meeste-naiste peamiseks peakatteks oli beebimütsiga sarnanev coif.
ladina keel. a á b c cs d dz dzs e é f g gy h i í j k l ly m n ny o ó ö p q r s sz t ty u ú ü v w x y z zs. 18 käänet "Demonstratio. Idioma Ungarorum et Lapponum idem esse" (Tõestus, et ungari ja lapi keel on samalaadsed). Rõivad Värvirohked ja tikitud rahvariided. Rahvarõivad erinesid paikkonniti Arhailisem rõivas koosnes pikkseelikust ühes alusseelikuga, käiseist ning liistikust, peakatted on silmatorkavad, jalas kanti punaseid või musti saapaid või lihtsalt ummiskingi Teise rõivatüübi eripära oli mitu ülestikust alusseelikut pealisseeliku all, lühikesed avara kaelusega käised liistiku ning narmasservalise sõbaga. Kolmas variant koosneb seelikust ja pihtkuuest või jakist, millele talviti lisandusid poolkasukas ja suurrätt. Mehe riietus koosnes pikkade, üsna laiade varrukatega särgist,
suur patt. Kindaid kanti isegi süües, mis tundub praegu mõeldes küll väga veider. Keskajal olid moes väga pikad ja laiad varrukad ja üleüldse pikad riided. Minu jaoks tundub eriti põnev see, rikkad prõuad kandsid mitut kleiti korraga. Keskajal kanti väga värvirikkaid rõivaid, nüüd eelistavad inimesed rohkem traditsioonilisi toone, näiteks musta ja valget. Värvirikkad rõivad väljendasid inimeste rahalist seisu ja vara väärtust. Moes olid ka peakatted, ilma nende võisid käia vaid neiud, kes ehtisid oma juukseid pärlite ja keedega. Kui nüüd vaadelda keskaja kunsti, arhitektuuri ja muusikat, siis peaaegu kogu keskaja kunst, arhitektuur ja muusika on kiriklik. Erinevusi tänapäevaga on palju ja üsnagi huvitav on mõelda sellele, mismoodi kõik kunagi oli ja kuidas inimesed muusikat ning kunsti mõistsid ja nägid.
need oli valmistatud nahast, luust või metallist. Taskuid keskajal ei kasutatud. Omapärane tähendus oli keskajal veel krael. Need ilmusid Eurooplaste rõivastusse pärast ristisõdu. Kallid, kulla ja vääriskividega kaunistatud kraed oli ainult ehted, mitte rõivaesemed. 15. sajandil muutusid püstkraed meeste rõivastuses tähtsaks osaks. Rikkamad linlased kinnitasid oma kübaratele ning mütsidele kõiksuguseid pärleid ja sulgi. Daamid külvasid oma soengud ja peakatted samuti pärlitega üle. Levinud oli helisevate kellukeste kinnitamine nii vööle kui ka käte ja jalgade ümber. Kõige enam meeldisid inimestele hõbedast kellukesed, sest neil oli kõige ilusam heli. Valmistati ka palju kullast kaelakeesid, sõrmuseid, kõrvarõngaid ja käevõrusid, mida inimesed võimalikult suurtes kogustes kantsid. Sõrmustega ei koonerdatud ning 14. sajandil võisid naised kanda 10 sõrmel kokku enam kui 20 sõrmust.
Ta on nähtav märk soo eristamiseks, ealiste erinevuste esiletõstmiseks, sotsiaalsele grupikuuluvusele osundamiseks. Seega sisaldab rõivas oma kandja kohta informatsiooni tänu rangelt reeglistatud tavadele. Materiaalse vara rohkus ja väärtus osutab jõukusele. Rahvarõivais rääkisid sellest näiteks seelikute arv naise seljas ja nahkpüksid mehe jalas. Need olid silmaga nähtavad signaalid oma positisooni näitamiseks ja rõhutamiseks. Rahvarõivastes on ka säilinud kunagised peakatted ning tava, mille kohaselt abielunaine peidab oma juuksed peakatte alla, neiu aga jätab need katmata. Naised armastasid ka pärlitest, merevaigust ja korallist ehteid, ripatseid, helmeid ja kõrvarõngaid. KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.venetalu.ee/Vene_rahvariided_3.htm http://www.tps.edu.ee/materjalid/teiste_maade_rahvakunst/riided.html http://gallery.lib.haapsalu.ee/index.php/Loeng-Kesk-Venemaa-rahvariided-4-02-2012
seljas. Tänapäeval on välirajad unustatud, jää valmistamise tehnoloogia areneb iga aastaga, klassikaliste uiskude asemele on ilmunud libisemist pikendavad klappuisud, võistluskostüümid valmistatakse uuest õhutakistust vähendavast materjalist. "Meie ajal ja meie kiiruste juures ei mõelnud keegi aerodünaamikale," tunnistab Antson. "Mäletan, et kandsime kõrgeid puuvillaseid mütse, kuni välismaal ilmusid välja esimesed nailonist peakatted. Välisreisilt tulles oli igal mehel paar tükki kaasas, aga need läksid enamasti müügiks." Mis aga enim Antsoni tähelepanu pälvib, on jää. "Ausalt öeldes esimese poole tunni jooksul ma muud ei teinudki kui imetlesin rada. Kõigil on võrdsed tingimused, sirgetel pole jääl näha ühtki kriimu. Vanasti jälgisime nagu suusatajad, kuidas ilm ja tingimused muutuvad," räägib Antson.
riideriba kampsuni allääres). Meeste rõivastusse tulid vatid ja vestid. Koos uut tüüpi ülerõivastega tuli kasutusele poevärv potisinine (indigo). Rahvarõivad igapäevaelus püsisid kauem ääremaadel ja tegid läbi ka moearenguid, nt Muhu kollasetriibuline suht lühike seelik. Rahvarõivad on igapäevaelus tänini kasutusel Kihnus. Rõivad valmistati valdavalt kodukootud kangast: linasest särgid ja abielunaiste peakatted, villasest pealisrõivad, samuti kindad, sukad ja sokid. Põhiosa rõivastusest oli kaua aega värvimata: linased pleegitati valgeks, villased pealisrõivad valdavalt lambapruunid või -mustad. Seelikukanga kudumiseks värviti lõngad taimevärvidega. Eriti tuntud oli madarajuur, millest saadi punast värvi. Esimese ostuvärvina levis 18. sajandil indigo. Ehted ja ornamendid olid nii kaunistuseks kui maagiliseks kaitseks. Rõivaesemetest usuti kõige
Setu naised kandsid 19. sajandi esimesel poolel kitsaste ja pikkade varrukatega venepäraseid särke. Kui oli pidulik sündmus, siis käis meestel ülikonna juurde ka särgi peal kantav valgest villasest riidest umbkuuetaoline vene naiste sarafani tüüpi kehakate, mida kutsuti rüüks nagu varasemat kuubegi. Rüü oli liigvarrukatega, mis rippusid seljal vöö alla pistetult. Setude kuuluvust lõunaeestlaste hulka näitasid nende ehted, peakatted, puusapõlled ja geomeetriline element, mida kandsid teisedki Lõuna-Eesti naised. Mulgimaa on piirkond, kus säilisid vanapärasused eriti tugevalt, naised kandsid algelise lõikega särke, pearätte, puusapõllesid (mis olid arhailise taimornamendiga), kokku õmblemata vaipseelikuid, linaseid ja villaseid õlakatteid. Mehed kandsid pikki pükse ning kuni üleminekuni linnamoele kandsid mulgi mehed pidulikel puhkudel musti pikk-kuubi, mis sarnanesid lõikelt särgiga
Etikett muutub reegliks kui kutsuja on selle selgelt ja üheselt määratlenud. 3. Kuidas liigitatakse vormiriietust? Tavavorm, õhtuvorm 4. Nimeta vormiriietusel kasutatavad päästeala eritunnused (6)! Päästeteenistujate ametinimetuse tunnused, päästeteenistujate ametikohtade eraldusmärgid, varrukaembleem, mütsimärk, vorminööbid, päästeameti peadirektori õlaku eritunnus. 5. Vormiriietusega kantavad peakatted! Vormimüts, talvemüts, vormikübar 6. Nimeta tavavormi esemed (15)! Vormikuub, vormipüksid, vormiseelik,vormisärk, vormisviiter, lips, ristlips, püksirihm, vormimüts, talvemüts, vormikübar, vormimantel, vormijope, kingad, õlakukate 7. Milliseid päästeala eritunnusena kasutatavaid eraldusmärke tead (5)? Suured või väikesed tärnid, väikese riigivapi kujutis, tammelehtedest pärg, K-täht 8. Kuidas kantakse ametikohtade eraldusmärke õlakutel?
rõivaaluse mikrokliima seisund. ➔ Sotsiaalne funktsioon - religioossed, professionaalsed, sümboolsed ja tavandilised funktsioonid. ➔ Esteetilis(perioodi stiil ja suund)-informatiivne(maitse) funktsioon - sisaldab kunstilis- kujunduslikku ja puht esteetilise funktsiooni. 15. Rõivaste klassifikatsioon. Alaklassid. 1) Olmerõivad: kaitsevad keskkonna välismõjude eest; pesutooted, kergrõivad(:toodete järgi, soo järgi, aastaaja järgi), ülerõivad, korsett-tooted, peakatted, sõrmikud ja kindad. 2) Spordirõivad: kaitse traumade eest. Tähtis hügieeni-, informatiivne- ja funktsionaalne funktsioon. Peab kaasa aitama tulemuste saavutamisele. Jagunevad alaklassidesse spordiala järgi ja alaklassid samade tunnuste järgi nagu kergrõivad. 3) Töörõivad: a) Erirõivad: kaitsevad tööstuslike kahjulike mõjude eest. Liigitatakse kahjuliku või ohtliku teguri järgi. b) Vormirõivad: sõjavägi, politsei, raudtee jt. ametkonna. Elukutse järgi.
Peakatete roll on olnud läbi aja sama tähtis kui kogu muu riietus ning sinna juurde kuuluv. Väike pilk ajalukku viitab mütsile, kui staatuse ja klassisümbolile. Müts on peakate, millel võib olla nii kaitsefunktsioon, tseremoniaalne kui usuline tähendus, see võib kanda ohutuse eesmärki kui olla moe aksessuaar. Minevikus olid kübarad ja mütsid sotsiaalse staatuse näitajad. Lahingutes eraldasid need rahvuseid ja auasteid. Kübarad ja muud peakatted on olnud meie ümber väga pikka aega. On raske öelda millal tõmmati esimene loomanahk üle pea kaitsmaks ilmastiku ja loodusjõudude eest ning olgugi et tegu ei olnud kübaraga selle tavapärases tähenduses, oli selge et kaetud pea annab nii mõnelgi juhul eelise. Üks esimesi tõendeid kübarast on leitud Teeba hauamaalilt Kreekas, Kesk- Kreeka piirkonnas Biootia maakonnas. Samanimeline linn oli ka Egiptuses ning et eristada
Uurimustöö Ambla naiste rahvariided 19 sajandil Koostaja: Kelli Kiipus Klass: 8.c Tapa Gümnaasium 2007 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Särk lk 4 · Käised lk 4 · Seelikud lk 6 · Põll lk 8 · Vöö lk 9 · Pikk-kuub lk 10 · Peakatted lk 11 · Ehted lk 16 · Sukad lk18 · Jalanõud lk18 · Tasku, kott lk 19 · Ristsõna lk 20 · Kokkuvõte lk 21 · Kirjandus lk 23 2 Sissejuhatus: Antud uurimustöö tutvustab Ambla kihelkonna naiste rahvariideid 19. sajandil. Ambla kihelkond asub Järvamaal. Ambla kihelkonna rahvarõivad kuulusid Põhja-Eesti rahvarõivarühma ning mille põhiosadeks olid särk, käised, seelik, vöö, põll (abielunaistel)
väheneda nagu näiteks kiilaspäisuse korral. Elu jooksul muutub inimese karvkate korduvalt. Ea suurenedes asenduvad juuksed järk - järgult jäävate juustega: poistel 15. eluaastaks. Juuste tervislik seisund näitab ära kogu keha tervisliku olukorra. Juuste välja langemist võib põhjustada nakkushaigused, kõrge palavik,mürgitused, vaimne kehaline ülepingutus, närvilisus, vereringihäired, samuti soodustab väljalangemist kitsad ja umbsed peakatted, kestev palja peaga külmas viibimine. Üldiselt on juuksed ühesuguse ehitusega, kuid erinevat tüüpi. Normaalsed juuksed - elastsed, läikivad, pehmed ja hoiavad loomulikult. Õhukesed juuksed - on pehmed ja jõuetud. Vajavad hooldusvahendeid. Rasvased juuksed - on salkus ja kleepuvad. Vajavad erihooldust. Kuivad juuksed - juuksed kaotavad läike ja lähevad kiiresti sassi. Elutud juuksed - on vanunud. Vajavad lõikust ja erihooldust. 3
3. Deus ex machina- lad. Jumal masinast. Kõige keerukam lavamasin oli tõsteseadeldis, selle abil võis jumal taevast maale laskuda. 4. Theatron- vaatamispaik. Paiknes poolringis ümber orkestra. Kreeka Ehitati mäenõlvale, eredavärvilised rüüd, kõrged jalatsid(koturn), maskid, mehed, templi lähedal, etendused tasulised, megasuured teatrid, kohustuslik, peakatted, kutselised näitlejad Aischylos, Sophokles, Euripides, Sokrates, Platon, Aristoteles Rooma Lauskmaal, piirati kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga, orkestrat polnud vaja koori lahkumiseks, lavapoodium, tõusvad pingiread, kahekorruseline sein, heal tasemel lavatehnika, dekoratsioonid, kostüümid, varikatused, puuviljamüüjad, lõhnadusid Caesar, Cicero, Vergilius
Hiljem tulid moodi pikitriibulised seelikud. Põlle kandsid saartel ka täiskasvanud neiud ja see oligi eeskätt piduliku ülikonna osa. Hiiumaal kandsid naised käiseid, Saaremaal aga pikkade varrukatega särke ja liistikuid. Varem kanti käiseid ka Muhus, kuid 19. sajandil olid need veel vaid pruudi- ja noorikurõivastuses. Ülerõivad ja meeste ülikonnad olid lambapruunid või -mustad ning Sõrves hallid. Potisinine värv saartel märkimisväärselt ei levinud. Omapärased olid naiste peakatted - lõua alt mähitavad linikud, papi või vitsarao abil toestatult vormis hoitud tanud, talvemütsid, Saaremaal ka silmkoes tuttmütsid. Erinevusi oli ka jalatsites. 19. sajandil kanti kingi, nende kõrval ka riidest pealsete ning tõrvatud taldadega pätte, Muhus pastlaid.
· Käe ulatab esimesena positsioonilt kõrgem. · Võrdse positsiooni puhul lähtutakse vanusest ja soost. Isiklikus suhtluses lähtutakse vanusest ja soost: · Esimesena tervitab noorem inimene vanemat. · Mees tervitab naist. · Käe ulatab esimesena vanem või naine. Milliseid tervitamise viise esineb? · Peanoogutus · Kätlemine · Põsesuudlused · Reveranss · Põlvitamine Tervitamine ja peakatted · Kummardusega tervitades on härrasmeestel kombeks kergitada peakatet. · Kergitatakse kaabut või nokkmütsi. · Kaabul võetakse kinni pealt ja nokkmütsil nokast. · Kui peakate võetakse peast pikemaks ajaks (leinarongist möödudes), siis hoitakse seda nii, et peakatte põhi jääb enda poole. · Kui vastutulija möödub tervitajast vasakult, siis kergitatakse peakatet parema käega, ja vastupidi.
Kõige uuem moeröögatus oli aga värviline juuksetriip tumedajuukselised värvisid endale lahu laiemale poole umbes 5 cm laiuse plaatinavärvi triibu ja blondid musta triibu. Värvilise salgu eesmärgiks oli jätta muljet, nagu kantaks peas paela. Värviline juuksetriip levis Londoni naiste hulgas üsna jõudsalt. Kübaraid võib 1930. aastatel pidada eraldi soengukaunistuseks, peakatte algseks funktsiooniks on olnud küll kaitse, nagu rõivastelgi, kuid oma arenguteel on peakatted väljendanud moe kõrval ka sotsiaalset sõnumit. 20. sajandiks oli toimunud tohutu muutus ja murrang ühiskonnas kübarast oli nüüd saanud tarbeese ning moeelement, mida kandsid kõik hoolimata nende seisusest või klassist. 1930. aastate teisest poolest alates on märgatav mõningane muutus, murrang moes siit alates hakkasid esile tõusma 1940. aastate soengujooned, aastakümne esimese poole moe üldjooned küll säilisid, kuid vormid pehmenesid ja muutusid rohkem naiselikumaks.
· Hiiumaal kandsid naised käiseid, Saaremaal aga pikkade varrukatega särke ja liistikuid (abusid). Käiseid kanti varem ka Muhus, kuid 19. sajandil püsisid need seal vaid traditsioonilises pruudi- ja noorikurõivastuses. Jalas kanti kingi, ainult Muhus pastlaid. · Palju ühisjooni oli neil eestirootslaste riietusega: näiteks kurrutatud (s.o. kuumade leibade all plisseetaoliselt volti pressitud) seelikud ja ülerõivaste lõige · Omapärased olid naiste peakatted - lõua alt mähitavad linikud, papi või Hiiumaal vitsarao abil vormis hoitud tanud, talvemütsid üllid, Saaremaal ka kootud mütsid. · Ülerõivad ja meeste ülikonnad olid saartel lambapruunid või -mustad, Sõrves hallid. Potisinine värv siin märkimisväärselt ei kasutatud. Rõivaste muutus · üha rohkem tungis sellesse linlikke elemente. · Kuni 19. sajandi keskpaigani oli tegemist veel rahvarõivaste kiire arengu- ja muundumisprotsessiga
sajandi lõpul ka leeriealised neiud ees põlle. Põll on seega nii staatuse märk kui rõivast kaunistav ese. Pidulik põll oli triigitud või siis korraliku murrujoonega keskel. Põlle pikkus lähtub kandja mõõtmetest ega ole kõigi jaoks ühene. Põlle seotakse kaht moodi: põll seotakse vöö peale ja siis jäävad põllepaelad rippuma või põlle peale seotakse vöö ja põllepaelad peidetakse selle alla. Vöö on tavaliselt vaskpandlaga. Omapärased on naiste peakatted - lõua alt mähitavad linikud, papi või vitsarao abil toestatult vormis hoitud tanud, talvemütsid. Abielunaisel või ka lesel, lahutatud naisel olgu peas ikka ka peakate. Kui mees ja naine pole abielu sõlminud, kannab naine neiu riideid. Jalas kantakse pätte või pastlaid. Muhu päti peal peab kindlasti olema kaks roosi, üks punane, teineroosa, ees keskel valge karikakar, mis näitab kandja puhtust, ning ühel küljel maasikad ja teisel rukkililled.
KINNITATUD juhatuse esimehe 30. oktoober 2006.a käskkirjaga nr 168 Isikukaitsevahendi valimise ja kasutamise kord 1. Üldsätted 1.1 Eesmärk Käesoleva korra eesmärgiks on tööohutuse ja töötervishoiualaste nõuete järgimine isikukaitsevahendite valimisel ja kasutamisel kõigis AS Tallinna Sadam (edaspidi: Selts) struktuuriüksustes. 1.2 Mõisted Isikukaitsevahend on seljas, peas, jalas või käes kantav või hoitav töötaja tööga seotud õnnetuse, elu ja tervist ohustava teguri, haigestumise või kutsehaigestumise eest kaitsmiseks konstrueeritud ja standardi nõuetele vastavalt valmistatud ning sellekohaselt märgistatud, isiklikuks kasutamiseks ette nähtud kaitsevahend, varustus või riietus (eririietus, -jalanõu jmt). Struktuuriüksus käesol...
Arvestan võimalike haigestumistega kuni nädala ulatuses Käin vahelduseks üle nädala treenimas erinevate treeningkaaslastega, et tuua vaheldust oma treeningutesse ning õppida teistel uusi asju Eraldan 800 eurot treeningvarustuse soetamiseks, sellest 160.- läheb jooksutossudele, 60.- pikkadele jooksupükstele, 100.- pikale jooksujakile, 40.- lühikesed jooksupüksid,250.- pulsikell koos GPS anduriga, spordipesu 110.-, pluusid ning peakatted 80.- Riided tuleb soetada hiljemalt 29. Aprill 2012 Tegevuskava juures püsimisel võib enim probleeme valmistada lisatöö, mida teen nii öelda hobikorras. Ma ei tee seda regulaarselt ning vahel võib ka juhtuda, et töötunnid lähevad öisesse aega. Aasta aega tagasi tegelesin spordiga väga tihti ning selle tagajärjel sain ma vasaku põlve trauma, mille tõttu ma ei saanud peaaegu 6 kuud sporti teha, rääkimata normaalsest liikumisest
Tooteid peetakse termoreguleeritavateks (pole ei külm ega palav) Väga tundlik pleegitamisele. Kallim kui kõige kallim lambavillast toode. Tugevus sama nagu lambavillal. ALPACA (WP) Värvus: must, valge, hallikad, pruunid toonid. Kiud soojapidav, mittekortsuv, pillingule mittealluv, väga hea veeimavusega. Märkimisväärselt pehme. Hüpoallergeeniline, pole vett tõrjuv. Pole nii elastne ja tugev kui lambavill. Kasut: peakatted, kindad, sallid kampsunid, tekid, vaibad jne. GUANACO (WU) Värvus: kollakas - või punakaspruun. Keskmise peenusega. Pehme ja soe. Kasut: jämedakoeline riie ja vaibamaterjal. VIKUNJA (WG) Kiud väga soojad ja pehmed. (Kiud lukustaab sissetuleva õhu) Vill kallis. Väga peen, läikiv, elastne, haruldane kastanpruun või valge värvus. Kasut: maailma pehmeim mantliriie. Sokid, kampsunid, ehted, sallid, ülikonnakangad. KARUSLOOMAVILL
tõenäoliselt henna. Mõlema soo esindajatel on leitud tätoveeringuid nii näolt kui kehalt, kusjuures on võimalik, et pigmenti osati juba naha alla viia. Parfüüme ja minke segasid preestrid, kes hoidsid oma retsepte saladuses ning loovutasid neid ainult väga kalli raha eest. Lõhnaaineteks olid taimedest ja lilledest saadud aroomiõlid, millele lisati muid õlisid ja rasvu. Soengud ja peakatted: Juuste eest hoolitsemine oli hea väljanägemise vaevarikkaim osa. Egiptlased, nii mehed, kui naised nägid palju vaeva, et nende juuksed oleksid puhtad, lõhnastatud ja korras. Hauakambritest on leitud niihästi juuksehooldusvahendite retsepte kui õpetusi mitmesuguste probleemide kõrvaldamiseks. Vaigust ja mesilasvahast segati kokku algelisi soengufiksaatoreid. Püüti leida tõhusaid vahendeid nii kiilaspäisuse kui hallide juuste vastu
2007 129,2 194,9 2008 157,3 167,7 2009 109,9 94,2 2010 63,1 64,5 Peamised ekspordi kaubagrupid 2009. a.: puit ja puittooted 23,7% metallid ja metalltooted 18,9% transpordivahendid 12,4% masinad ja seadmed 11,5% Peamised impordi kaubagrupid 2009. a.: tekstiil ja tekstiilitooted 29,6% jalatsid ja peakatted 13,5% valmistoidukaubad ja joogid 13,1% Plast- ja kummitooted 12,1%
ROKOKOO 1715-1775 ISELOOMUSTUS Rokokood loetakse barokkstiili haruks - selle viimaseks perioodiks. Erinevused vo rreldes baroki raskepa rasusega: graatsiline ja ilutsev kergus, peenus, o rnus, ma nglevus,vo luvus, temaatikas rohkem intiimsust, va rvigamma o rn ja pastelne koos valge ja kullaga Rokokoo kasvas välja hilisbarokki kunstist. Sõna tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias, ning see püüdis sarnaneda itaaliakeelsele sõnale barocco Rokokoo sündis Prantsusmaal ja ta võeti omaks ka Saksamaal, kuid mujal Euroopas levis ta vähem See mõjutas sealhulgas paljusid aspekte kunstis: maali, skulptuuri, arhitektuuri, sisekujundust, sisustust, kirjandust, muusikat ja teatrit. See oli 18. sajandi alguse Pariisi vastureaktsioon barokki suursugususele, sümmeetriale ja rangetele eeskirjadele, seda eriti Versailles' lossis. Rokokoo kunstnikud ja arhitektid kasutasid rohkem mängulisemat, vaimukamat, nalja...
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Mood enne ja pärast esimest maailmasõda Katti Tsirkova 9.klass Narvas 2007 Mood enne ja pärast esimest maailnasõda(moekunst) Esimene maailmasõda vajutas pitseri 1910.aastatele,kümnendile,mille omapäraks oli jagunemine kaheks täiesti erinevaks,enne-ja pärastsõjaaegseks ühiskonnaks. Enne esimest maailmasõda oldi vaimustatud eksootikast.Paul Poiret,hüüdnimega Pariisi Pasa,lõi riietusstiili,mida mõjutas tugevasti Vene balleti külaskäik Pariisi 1909.aastal.Sellest hetkest alates nägi terve euroopa mood välja,nagu oleks see olnud pärit Bakseti lavakujundusest.Toimus täielik värvide plahvatus ning liivakellasiluetile iseloomulik talje ja puus rõhutamine hakkas kaduma.Sellest hetkest ronis vöökoht ülespoole rinna alla,luues uue ampiirjoon...
Eesti Kunsti Akadeemia Avatud Akadeemia Kostüümiajalugu 15 sajand ehk vararenessansi rõivastus Juhendaja: Ene Lamp Koostas: Kairi Katmann Moestilistika I Tallinn 2009 1 Renessaansi ajalugu Rohkete sõdadega keskajale järgnes luksuslik, kultuuriliselt õitsev renessaans ehk taassünd. Teadlaste arvates lõppes keskaeg 14 sajandi lõpus. Renessaansi sündi ja kohta peetakse 14 sajandi lõppu 15 sajand algust Firenzest Itaalias ja levis hiljem üle kogu Euroopa. Renessaansi hiilge aeg saabus 15 sajandi lõpus ja kehtis 16 sajandi lõpuni. Suurimaks mõjutajaks renessaansi ajal oli Itaalia. Selle maa kunsti, arhitektuuri ja moeideaalid võeti mujal heameelega vastu. Aga kõige tegusamaeks kohtadeks jäid ikka Flandria, Kesk j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
