House House tekkis Chicagos 80.aastate alguses mustanahaliste DJde populariseeritud tantsumuusikana. House'ile on iseloomulik rütmimasina põhirütm koos esiletoodud bassi ja basstrummiga ning elektrooniline süntesaatoritaust. House on instrumentaalmuusika, mille foonil laulvad vokalistid esitavad lühikesi sõnadeta viisijuppe. 90.aastatel on house'I mõju märgata ka väljaspool tantsumuusikat. House'i piirjooni on tunduvalt laiendanud segunemised teiste vooludega. Esindajaist Diskorid Uueks nähtuseks võib lugeda aga DJde osatähtsuse suurt kasvu. Pillimeestemuusikute kõrvale tõusid diskorid, kes vallutasid suure osa maailma popmuusikaturust. Põhjuseks võib olla klubikultuuri ning klubipidude, reivide populaarsuse tõusus. Sellel kümnendil selgus, et tänu arvutitehnikale polegi popmuusika tegemiseks vaja ise pillimees olla. Piisab, kui cut and pastetehnikas jupid teiste poolt varemsalvestatud lugudest kokku kombineerida ning
Pariisi rahukonve:alg 18jaan1919. 28juun1919 kirj ala Versailles' rahulepingule. Osales 27riiki, kaotajaid pold kohal. Balti riikide delegatsioonid kohal mitteametlikult. Otsustav sõna: USA president Woodrow Wilson, Suurbrit peaministr David Lloyd George, Prtsm peamini Georges Clemenceau. Versailles'rahulepinguga sarnased lepingud sõlmiti Saksam liitlastega. Rahulepingute koostisosadeks RAHVASTELIIDU põhikiri(praeguseÜROeelkäija) Täiskogu koosnes liikmesriikides esindajaist: Nõukogus 5 alalist liiget, Suurbrit, Prantsus,Itaalia,Jaapan, USA(?).Alaline sekretariaat asus Genfis. Rahvasteliit loodi selleks, et tulevasi konflikte ära hoida. Saksamaa kuulus Rahvasteliitu 1926-33. NSVLiit 1934-39. Heideti välja, sest tungis Soomele kallale.Eesti astus R-liitu 1921.Rahulepingu järgi: *Saksamaa pidi loovutama alasid: Elsass-Lotrig Prantsusmaale, Eupen-Malmedy Belgiale, veel alasid Leedule, Taanile, Tsehhoslovakkiale, koridor Poolale
House'ile on iseloomulik rütmimasina põhirütm koos esiletoodud bassi ja basstrummiga ning elektrooniline süntesaatoritaust. Kõige tüüpilisem kiirus on 4/4 rütm. House on instrumentaalmuusika, mille foonil laulvad vokalistid esitavad lühikesi sõnadeta viisijuppe. House muusikasse on lisatud ka jazz'i ja soul'i iseloomulikke omadusi. 90'aastatel on house'i mõju märgata ka väljaspool tantsumuusikat. House'i piirjooni on tunduvalt laiendanud segunemised teiste vooludega. Esindajaist on tuntumad ansamblid M People ja Chemical Brothers. Tänapäeval on kujunenud House muusikale 24 alaliiki. 13a on möödunud sellest, kui öeldi, et house muusika ei jää püsima. Mõneks ajaks oligi ta nö kadunud kuid see avastati uuesti ning nüüdseks on saanud sellest enamuste klubide muusika. HIP HOP Hiphop on kultuurinähtus, mis sai alguse New Yorgist ja liikus sealt edasi kogu maailma. Öeldakse, et hiphopi neli põhielementi on MC, DJ, grafiti ja breiktants.
DJ-d. HOUSE House tekkis Chicagos 80.aastate alguses mustanahaliste DJ-de populariseeritud tantsumuusikana. House'ile on iseloomulik rütmimasina põhirütm koos esiletoodud bassi ja basstrummiga ning elektrooniline süntesaatoritaust. House on instrumentaalmuusika, mille foonil laulvad vokalistid esitavad lühikesi sõnadeta viisijuppe. 90.aastatel on house'I mõju märgata ka väljaspool tantsumuusikat. House'i piirjooni on tunduvalt laiendanud segunemised teiste vooludega. Esindajaist on tuntumad ansamblid M People, Soul//Soul ja KLF. TRIP-HOP 90.aastate alguses kujunes Suurbritannias Bristolis valgete muusikute hulgas välja hip hop'i paralleelvorm trip-hop. Tuntumad esindajad on ansamblid Massive Attack, Portishead. 1990.aastate kohta võib öelda, et uute stiilide paljusus on näiline kuna tuntud voolude väikestele teisenditele on antud uusi nimesid, sest muusikaturul müüb paremini see, mis on uus. 90
. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600..Mai alguseks olid generaalstaadid XVI naine. ta giljotineeriti Prantsuse -1150 saadikut. Enamik kolmanda revolutsiooni ajal 1793. aastal seisuse esindajaist, kelle hulgas oli ka riigireetmise eest. Louis XVI Louis vaimulikke ja aadlikke, liberaalseid XVII oli Bourboni dünastia juht pärast aadlikke oli aga vähem kui kolmandik. oma isa, kuningas Louis XVI Nii oli reformide läbiviimiseks vajalik, et hukkamist.Kuningas 17931795. igal saadikul oleks oma isiklik
Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus jõustus 1938. aastal. Uus põhiseadus nägi ete tugeva võimuga presidendi, kes pidi valitama otse rahva poolt kuueks aastaks. Nii nagu 1933. Aasta põhiseaduse järgi riigivanemal, nii oli ka presidendil täielik võim valitsuse üle. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. 80-liikmelise alamkoja ehk Riigivolikogu pidi valima rahvas, ülemkod ehk Riigivolikogu aga moodustus kutsekodade esindajaist, teatavatest kõrgematest ametnikest ja presidendi poolt määratud isikutest. Seaduse vastuvõtmiseks pidid selle heaks kiitma mõlemad kojad (Riigikogu võis oma heakskiidu anda ka vaikimisi, ilma eelnõu menetlemata). Lisaks jäi presidendile teatatavtel juhtudel õigus anda presidendiseadusi-dekreete. Riigivolikogu valimised toimusid 1938. Aasta veebruaris. Valitsuparteiedu kindlustamiseks moodustati
sisaldab eelkõige läbirääkimistel kokkulepitud tingimusi Eesti liitumiseks. Ühinemislepingu tekstide koostamine algas 2002. aasta kevadel mitmesuguste tehniliste lisade koostamisega. Lepingu heakskiitmine Euroopa Liidu poolel toimus mitmes etapis. 19. veebruaril kiitis lepingu põhimõtteliselt heaks Euroopa Komisjon, märtsi lõpus kiitis lepingu heaks Euroopa Parlamendi väliskomisjon ja 9. aprillil Euroopa Parlament ning 14. aprillil liikmesriikide esindajaist koosnev Ministrite Nõukogu. Sellega olid läbitud vajalikud lepingu allakirjutamisele eelnevad protseduurid Euroopa Liidus. Eestis kiitis ühinemislepingu heaks ametist lahkuv valitsus 8. aprilli ja ametisse asunud valitsus 15. aprilli istungil. Leping kirjutati alla 16. aprillil 2003 Ateenas. Liitumisleping jõustus 1. mai 2004, alates sellest on Eestis nii mõndagi muutunud. Sellega kaasnes palju positiivset nagu näiteks palgatõusud,
ajajärguks. Koorti jõuline ja omapärane kunstnikuisiksus formeerus Pariisi keerulises ja vastuolulises kunstimiljöös. Sellele vaatamata oskas Koort leida oma tee kunstis ja mainitud perioodi lõpuks on ta kordumatu loomingulise isikupäraga silmapaistev skulptor. Loomingulise õitsengu aastad kodumaal 1916. aastal pöördus Koort kodumaale tagasi ning asus esialgu elama Tartu, kus töötab suurem osa eestti loomingulise intelligentsi esindajaist. Tartu-aastatel töötas Koort hämmastamapaneva energia ja hooga. Kesksel kohal selle perioodi loomingus on kunstniku talupojaportreede sari. See sari on mitmes suhtes tähelepanuväärne. Esiteks kajastab see kunstniku püüet luua rahvusliku tüübi, eestlase koondportreed. Teiseks püüab Koort vastandada oma loomingut rahvusliku omapära teadliku rõhutamisega kosmopoliitilise modernistliku kunsti rahvuslikule nihilismile. Kolmandaks, Koort vastandab oma sarja
kuningavõim asendada vabariigiga. kõikide võrdsus seaduste ees; monopolide kaotamine; tarastamine-kogukondliku maakasutuse lõpetamine; rüütliläänide kaotamine-tekkis eraomand; talupoegadel siiski nigel seis; kujunes välja vasakpoolne suund tõelised levellerid kõik inimesed võrdsed ning ühtsed õigused maa kasutamiseks; üheks suunaks TL seas oli digerite liikumine, juhiks Gerrard Winstanley. olid rahumeelsed; esines ka ilmalikke ideoloogilisi suundi, mille esindajaist kerkis esile Francis Bacon(filosoof ja riigitegelane, inglise materialismi rajaja). Väitis, et teadmiste allikaks kogemused. oluliseks ettevõtlikkus, õigustas monopole, kunn valitsegu koos parlamendiga; John Milton luuletaja. kaitse trükivabadust, kaitses abielulahutust, pooldas parlamenti; Vastupidiselt arvas Thomas Hobbes-kaitses absolutistlikku kuningavõimu, eitas isikuvabadusi; John Locke arvas, et kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile, kaitses
rassiseadused, propagandaministeerium, koonduslaagrid, 4-aasta plaan, autobahn Sudeedimaa. 1921, 1923, 1925, 1933, 1934, 1939, 1945 Nimed: Hitler, Himmler, Goebbels, Chamberlain, Daladier. Riigikantsler- Saksa Riigi valitsusjuhi nimetus aastatel 18711945. Riigipäev- Põhiseaduse kohaselt oli Saksamaa presidentaalne vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks oli Riigipäev (Reichstag). Riigipäev oli kahekojaline. Ülemkoja moodustas liidumaade esindajaist koosnev 68-liikmeline Riiginõukogu (Reichsrat). Alamkoja moodustas Riigipäev, mis valiti proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Riigipäev arutas jooksvaid poliitilisi probleeme, võttis vastu seadusi, kinnitas riigieelarve, kinnitas ametisse valitsusjuhi riigikantsleri ning valitsuse liikmed. Tulekahju Riigipäevahoones- Riigipäevahoone sai kannatada 1933. aasta tulekahjus ja kummalisel kombel tulekahju tõelist põhjust ei saadudki kunagi teada
Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Hunnid olid osavad vibukütid ja ratsutajad, nad kasutasid sadulat, jalaseid ja erilisi hobuseid Germaanlased kujunesid välja noorema kiviaja lõpus läände tunginud megaliitkultuuri, lehterpeekrite ja nöörke-raamika- e venekirveste kultuuri esindajaist. Elasid nad Lõuna Skandinaavias, Taanis ja Schleswi-gis. Esimesena on germaanlasi maininud Poseidonios u 90 eRr. Põhjagermaanlased moodustusid Skandinaaviasse jäänud hõimudest. Põhjagermaanlastele lähedased idagermaanlased rändasid Skandinaaviast Elbest ida poole jäävatele aladele (vandaalid, burgundid, goodid, ruugidjt). Läänegermaanlased (Reini-, Weseri-, Põhjamere- ja Elbe-germaanlased) jagunesid kolme gruppi (mitte etnilised, vaid kultuslikud ühendused):
perekonna liikmed, lordid ja Ministrite Kabineti liikmed. Kokku kuulub salanõukogusse umbes 300 liiget. Kuningale (Kuningannale) kuuluvad riigis riigipea funktsioonid vaid nimeliselt. Tegelikult täidab neid funktsioone valitsus. Parlament koosneb ülemkojast (House of Lords) ja alamkojas (House of Commons). 630 liikmeline Alamkoda valitakse otsestel ja salajastel valimistel 5 aastaks. Ülemkoda koosneb päritava aadlitiitliga isikuist: printsidest, soti peeride esindajaist, iiri peeridest, kohtunikest, kõrgemaist vaimulikest. ... kokku seega 1073 liikmeist. Täidesaatev võim kuulub valitsusele, mida juhib peaminister, kelle omakorda määrab ametisse kuningas (kuninganna). Valitsus on 90 liikmeline, neist 19 kuulub Ministrite Kabinetti, mille koosseisu määrab peaminister. Loodus ja Maavarad Inglimaa. Suurbritannia rannajoont iseloomustavad lugematud fjordid ja lahed. Bristol, Solway Firthi, Firthi of Clyde, Humberi, Washi laht.
kihelkonnaks. Kogudus valib endale õ p e t a j a , kelle piiskop ametisse õnnistab, samuti koguduse juhtorganid. Kirikuõpetajaks võib olla ka naine. Õpetaja puudumisel võib kogudust teenida aseõpetaja või diakon. Ühe piirkonna kogudused moodustavad p r a o s t k o n n a. Eestis kattuvad nad umbkaudu maakondade piiridega. EELK k i r i k u k o g u täidab kirikuparlamendi rolli. Ta koosneb praostkondade ja tähtsamate kiriklike asutuste esindajaist. Kirikukogu valib õpetajate seast p e a p i i s k o p i ja piiskopi ( peapiiskopi asetäitja). Peapiiskoppi abistab k o n s i s t o o r i u m ( kirikuvalitsus). I S L A M ( muhamedi usk) lähtub araablaste polüteistlikust usundist, milles olid palverännakud Mekasse ( Kaaba templi musta kivi juurde) ja Allah kõrgeima jumalusena. Islami rajajaks on 6.- 7. sajandil elanud kaupmees MUHAMED. Ta rajas koguduse kodulinnas Mekas, kus tal esialgu võimu saavutada ei õnnestunud
Neil oli õigus võtta osa rahvakoosolekuist ja saada valitud vandekohtusse. Kui Ateena võim merel kasvas, suurenes ka nende pol. tähtsus. Solon asutas vanade võimuorganite kõrvale uue bulee e.400-nõukogu (igast füülist 100). See oli nõuandvaks organiks rahvakoosolekule ekleesiale, mis tegeles tähtsamate riigiasjadega ja hakkas sestpeale üle võtma areopaagi ja arhontide kolleegiumi volitusi. Veel asutas Solon vandekohtu heliaia, mis koosnes kõigi 4 klassi esindajaist ning mis tsiviil- ja kriminaalasjade arutamise kõrval kontrollis ka ametnike tegevust. VI saj. 80-ndail kujunes Ateenas välja 3 parteid: pediakid (`tasandiklased') rikkad suurmaaomanikud, vana aristokraatia, kes nõudis Soloni reformide tühistamist ja oligarhiat. Liider - Lykurgos; paraalid (`randlased') linna-orjapidajad, keskmikud, kaupmehed, käsitöölised pooldasid Soloni seadusi. Liider Megakles. Diakrid (`mägilased') väikemaavaldajad, linnakehvikud, teedid,
1139. 25. juuli Alfonso Henriques kuulutab ennast pärast Ourique lahingus araablaste üle saavutatud võitu Portugali kuningaks. Seda kuupäeva loetakse ka Portugali kui riigi sünnikuupäevaks. 1143. Henri poeg astub troonile, tehes pealinnaks Coimbra. 1147 Mauridelt vallutatakse Lissabon. 1251 Algarve vallutamine, rekonkista lõpp. Sellega saavad põhiliselt määratud ka Portugali tänapäevased piirid. 13.saj Tekib aadelkonna, vaimulike ja linnade esindajaist valitsev organ Cortes. 14.-15. saj Riigi keskuseks saab Lissabon. 1415 - Prints Henrique Meresõitja juhtimisel hakkab Portugal esimesena Euroopas läbi viima avastusrekti üle mere. 15 saj Henrique Meresõitja ning Vasco da Gama avastustega kaasneb ulatuslik kolooniate rajamine. 1581-1640 - Portugal liidetakse Hispaaniaga. Paljud Portugali kolooniad vallutatkse. 1755 Ülivõimas maavärin hävitab täielikult Lissaboni.
Peaaegu kõigis presidentaalsetes riikides valitakse riigipea üldistel otsestel valimistel ( USAs valib presidendi erandlikult valijameeste kogu). Eestis kehtib presidendivalimistel omapärane kaudne valimine. President valitakse riigikogus 2/3 häälteenamusega (68 häält). Kui riigikogu sellega kahe päeva jooksul hakkama ei saa, kutsub riigikogu enamus ühe kuu jooksul kokku valimiskogu, mis koosneb riigikogu liikmetest ning kõikide valla ja linnavolikogude esindajaist. VALIMISSÜSTEEMID Kodanikelt ei saa poliitikas osalemist nõuda, sest neil on õigus väljendada oma rahulolematust mittehääletamisega. Samas on kodanike aktiivsus riigile vajalik. Demokraatia hakkab närbuma, kui rahva esindajaid ja kõrgeid riigiametnikke valib üha ahenev valijate ring. Valimissüsteeme on mitmeid, kuid laias laastus võib need jagada kahte suurde gruppi: enamusvalimised ja võrdelised valimised (mõlemal on oma eelised ja ideaalset varianti pole olemas)
Vabariigi presidendi kandidaadiks võib saada sünnilt Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. President valitakse viieks aastaks salajasel hääletamisel ja valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab vähemalt 68 Riigikogu liiget. Kui Riigikogu ei suuda kolme korraga presidenti ära valida, valib presidendi valimiskogu, kes koosneb Riigikogu liikmeist ja kohalike omavalitsuste esindajaist. Kui ka valimiskogul ei õnnes tu kahe hääletusvooruga presidenti valida, läheb otsustamine taas tagasi Riigikokku. Kui ka siis valimine Riigikogus ei õnnestu, tuleb presidenti taas valimiskogus valida jne. Et sellisel süsteemil on mitmeid puudusi, on viimasel ajal hakatud rääkima presidendi otsevalimise vajadusest. Presidendi otsevalimine rahva poolt eeldab aga põhiseaduse muutmist, selleks on aga vajalik poliitiliste jõudude suur üksmeel Riigikogus.
on hea. Loodus on puhas, õhu saastatus minimaalne, tänavamüra vähene, joogivee ja toidu kvaliteet head. Ma oskan neid tingimusi oma elus väärtustada. 2.3. Tööstress Mõõdukas närvipinge on tööl mitte üksnes vältimatu, vaid koguni soovitav – see sunnib end mobiliseerima, võimed mängu panema. Ametikoht, millega pidevalt kaasneb psüühiline alakoormus, ei paku enamikule tervetele ja töökatele inimestele erilist pinget (Elenurm jt 1997: 22). Paljud selliste levinud kutsealade esindajaist nagu näiteks õpetajad, autojuhid, raamatupidajad või müüjad on valmis kinnitama, et nende töö on täis närvipinget. See ei tähenda aga mitte alati kõrgenenud stressi vastavalt tööalal (Elenurm jt 1997: 22). Tööstressi tekkepõhjusteks võivad olla: ülekoormatus – palju tööd, aga vähe aega, töö ei vasta oskustele ega võimetele, töö pole iseseisev, liiga palju on kontrollimist, puudub toetus ja abi,
Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust. Saksamaa Novembrirevolutsiooni tagajärjel kokkuvarisenud senise poliitilise süsteemi asemele asuti uut demokraatlikku riigikorraldust looma. Keiser oli põgenenud ning riigivormi muutmine vajas vormistamist. Põhiseaduse kohaselt oli Saksamaa presidentaalne vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks oli Riigipäev (Reichstag). Riigipäev oli kahekojaline. Ülemkoja moodustas liidumaade esindajaist koosnev 68- 10 liikmeline Riiginõukogu (Reichsrat). Alamkoja moodustas Riigipäev, mis valiti proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Valimisõigus oli nii meestel kui naistel alates 20 eluaastast. Esimeseks Weimari vabariigi presidendiks valiti sotsiaaldemokraat Friedrich Ebert. Et kogu riik kannatas Suure depressiooni majanduslanguse all, mida tekitasid
täielikult teineteisest. Orhidoidne mükoriisa, obligatoorne vähemalt taimele. Seemnete idanemiseks vaja vähemalt seenpartnerit. 1.5. Fakultatiivne mutualism- osalevad liigid jäävad ellu ka iseseisvalt. 10. Mükoriisa olemus ja tüübid Mükoriisa e. seenjuur on mutualistlik, sümbiootiline assotsiatsioon mullaseente ja taimejuurte vahel, millel on väga oluline osa taimede mineraalses toitumises. Koosneb taimejuure- ja seenerakkudest. Nii õis- kui ka soontaimede puhul on umbes 70% esindajaist arbuskulaarse mükoriisaga. Mükoriisa kulu ja tulu: seen saab taimelt süsinikku, taimed saavad seenelt mullast pärit toitaineid ja vett, kaitset vaenlaste vastu, mullakeskonna parendust ja saasteainete resistentsuse tõusu, on olukordi, kus kulu on suurem kui tulu ja seen parasiteerib taimel. LOENG MM 2013_1, slaid19 (vaata lisaks) Seenmantel ehk tupp on tihe seenehüüfide võrgustik, mis ümbritseb koloniseeritud taimejuurt. Mükoriisa tüübid:
Samas jäi selgusetuks, kas hääletatakse seisuste kaupa, nagu vanasti, või on igal saadikul oma individuaalne hääl. Seda viimast taotlesid mõistagi peamiselt kolmanda seisuse esindajad. Valimiste ajal tekitas skandaali abbé Emmanuel-Joseph Sieyès, kes avaldas oma kuulsa brosüüri "Mis on kolmas seisus?" Mai alguseks olid generaalstaadid valitud ning ühtekokku oli saadikuid umbes 1150 ehk veidi vähem kui algselt plaanitud. Enamik kolmanda seisuse esindajaist, kelle hulgas oli ka vaimulikke ja aadlikke, ning suur osa vaimulikest pooldas reforme, liberaalseid aadlikke oli aga vähem kui kolmandik. Nii oli reformide läbiviimiseks vajalik, et igal saadikul oleks oma isiklik hääl. Revolutsiooni käik Generaalstaatidest Asutava Rahvuskoguni Maikuus kogunenud generaalstaatidel oli seisuste vahel algusest peale suuri lahkhelisid ning kolmas seisus otsustas selleks, et vältida reformide läbikukkumist ning murda vana kord
teinud, opositsioon jäi siis üldse valimistest kõrvale. See kergendas veelgi valtsuse tegevust. Rahvuskogu nähti ette kahekojaline, esimesel kojal oli 80 liiget, kes pidi valitama rahva poolt üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel isikuvalimise põhimõtte alusel. Teisel kojal oli 40 liiget, see pidi koosnema kohtute, omavalitsuste, majanduslikkude ja kutsete omavalitsuste, vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste, Tartu Ülikooli, kaitseliidu ja kirikute esindajaist Riigivanema poolt määratavail alustel, lisaks Põhiseaduse väljatöötamiseks vajalikkude teadmistega ja kogemustega isikute hulgast Riigivanema poolt määratavast kümnest liikmest. Rahvuskogu I ja II koda pidid töötama eraldi, erimeelsuste puhul tuli moodustada Rahvuskogu üldkoosolek, kus küsimus otsustatakse häälteenamusega. Rahvuskogu I kojast 50 tooli täideti ilma hääletusprotseduurita. II kojas domineerisid ootuspäraselt valitsusmeelsed.
teinud, opositsioon jäi siis üldse valimistest kõrvale. See kergendas veelgi valtsuse tegevust. Rahvuskogu nähti ette kahekojaline, esimesel kojal oli 80 liiget, kes pidi valitama rahva poolt üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel isikuvalimise põhimõtte alusel. Teisel kojal oli 40 liiget, see pidi koosnema kohtute, omavalitsuste, majanduslikkude ja kutsete omavalitsuste, vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste, Tartu Ülikooli, kaitseliidu ja kirikute esindajaist Riigivanema poolt määratavail alustel, lisaks Põhiseaduse väljatöötamiseks vajalikkude teadmistega ja kogemustega isikute hulgast Riigivanema poolt määratavast kümnest liikmest. Rahvuskogu I ja II koda pidid töötama eraldi, erimeelsuste puhul tuli moodustada Rahvuskogu üldkoosolek, kus küsimus otsustatakse häälteenamusega. Rahvuskogu I kojast 50 tooli täideti ilma hääletusprotseduurita. II kojas domineerisid ootuspäraselt valitsusmeelsed.
vabadusvõitluse teed. Enne surra vabadusvõitlejana kui elada orjuses see on jutustuse põhiidee. Lõppenud võitlused olid ajastu vaimu kohaselt verised ja ohvriterohked. Saksa ordu lõpp Käsitöö- ja kaubanduskeskustest omandasid linnaõigused 1248 Tallinn, 13. sajandil Tartu ja viljandi, 1279 Haapsalu, 1291 Paide, 1302 Rakvere, 1345 Narva ja 1599 Pärnu. Linna elanikkond koosnes peamiselt eestlastest, kuid haldus- ja kohtuvõim kuulus saksa esindajaist moodustatud raele, kelle tegemisi mõjutasid gildid. Käsitöölised koondusid oma õiguste kaitseks tsunftidesse. Tallinnas olid peamised sisse- ja läbiveokaubad sool, kangad, nahad, heeringad, lina; välja veeti peamiselt vilja. 13. sajandi lõpust 15. sajandi lõpuni iseloomustavad ordu ja piiskoppide vahelised vaenud, millega kaasnesid rüüstamised ja sõjaretked. Aastast 1521 levima hakanud reformatsioon suurendas sisevastuolusid, rakendati põhimõtet "kelle valitsus, selle usk"
taustaandmete kogumiseks. Küsimustikud pole piisavalt paindlikud, seetõttu ei saa olulisi teemasid sisse tuua, vaid juhindutakse ainult küsimustikest. Teiseks vaatlevad küsimustikud inimest indiviidina. Küsimustikud ei arvesta kontekste. Küsimisviisid antropoloogias - Paindlikud - Vastajat koheldakse ühena antud grupi esindajaist, seotuna teistega - Kontekstuaalsed, vastavalt kohalikele huvidele antud ajahetkel - Vastaja juhib protsessi vähemalt teatud piirini - Küsimine pole ühesuunaline: see on dialoog
peaks saama ja kes ei peaks. Ma ei ütle midagi Jaagu [Lõhmuse -- T. T.] vastu, aga meie ühiskond ei ole selleks veel küps, et kogu suure filmiraha jagab ära üks inimene. Seda võib teha Taanis ja Soomes, kus aususe kriteerium nii sisse juurdunud. Mitte, et sa ei taha olla ebaaus, vaid sa ei saa olla ebaaus, sest siis ühiskond lihtsalt lükkab su välja. Eesti Filmi Sihtasutuse ekspertkomisjon peaks koosnema erinevate huvigruppide esindajaist, kes vaidlevad asjad selgeks. Kas sind on püütud kellegi või millegi vastu üles ässitada? Ei. Vastupidi, ma tahan olla kogu aeg lepitaja rollis. See on tänamatu roll, ma tean seda, aga ma tahan, et vastuolud laheneksid. Ma tahan hästi läbi saada nii Tiina Lokiga kui Lõhmusega kui ka uute noorte tegijatega. Ma polnud ju aastaid kino juures, ma ei teadnudki, kas ma olen üldse Kinoliidu liige. Siis, kui Jaak Allik pani mind
ja/või psühholoogilisest käsitlusest erineb)? Sotsioloogiline vaatekoht ütleb, et homoseksuaalsus on samamoodi ja samu kanaleid kasutades õpitud käitumine nagu heteroseksuaalsuski: kogemused, sildistamine ja mina-pildi kujundamine moodavad üht tüüpi seksuaalse väljenduse mugavamaks teist tüüpi seksuaalsusest. 7.6. Mis vahe on bi- ja heteroseksuaalsusel? Biseksuaalsed inimesed on paralleelselt kütkestatud mõlema soo esindajaist ja neil on nendega intiimsuhe. Heteroseksuaalsed inimesed on kütkestatud vaid vastassoolistest. 7.7. Mida näitavad naistevastase seksuaalse vägivalla sotsioloogilised uuringud? Sotsioloogid vaatavad vägivallale, kui võimu väljendusele - ühe inimese tahte pealesurumisele teise inimese tegudele. Seksuaalvägivald on õpitud käitumine, mitte loomulike tungide rahuldamine. Uuringud näitavad, et vägistajate peamine motiiv on naiste vihkamine ning oma ülimuslikkuse maksma panemine
sellise nimi". Seda tõlgendades tahtis aga nt üks Asfako-nimeline ettevõte katastriüksusele anda Asfako nime, seega tuleks sõnastust täpsustada. 4.2.3 Kohanimekorraldusega tegelevad institutsioonid Riikliku kohanimekorralduse suunaja on Siseministeeriumi juures tegutsev kohanimenõukogu, mis on moodustatud vastavalt kohanimeseadusele (§ 6). Tegemist on riigiasutuste, teadusasutuste, omavalitsusliitude jm nimedega tegelevate institutsioonide esindajaist koosneva nõuandva koguga, kelle ülesandeks on nõustada ametlike kohanimede määrajaid (valitsust, ministreid, kohalikke omavalitsusi), teha neile kohanimede määramise ettepanekuid, jälgida kohanimede kasutust, tegelda vastavate õigusaktide edasiarendamisega jne. Lähemat informatsiooni kohanimenõukogu tegevusest võib saada Internetist: http://www.eki.ee/knn/. Teaduslikku kohanimekorraldust edendavad Eesti Keele Instituut ja Võru Instituut, neist esimese nimetas valitsus 17.06
Artikkel 47 1. Sõjastaabikomitee luuakse selleks, et ta annaks nõu ja osutaks abi Julgeolekunõukogule kõigis küsimustes, mis puudutavad Julgeolekunõukogu sõjalisi vajadusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks, tema käsutusse antud vägede kasutamist ja nende juhatamist, aga ka relvastuse reguleerimist ja võimalikku desarmeerimist. 2. Sõjastaabikomitee koosneb Julgeolekunõukogu alaliste liikmete staabiülemaist või nende esindajaist. Komitee kutsub organisatsiooni iga liikme, kes ei ole komitees alaliselt esindatud, komitee töös osalema, kui komitee kohustuste tõhus täitmine nõuab organisatsiooni liikme osavõtmist komitee tööst. 3. Alludes Julgeolekunõukogule, kannab Sõjastaabikomitee vastutust Julgeolekunõukogu käsutusse antud igasuguste relvajõudude strateegilise juhtimise eest. Järgnevalt tuleb välja töötada selliste jõudude juhtimisalused. 4
unitaarriik. Riigivalitsemise peamisteks vormideks on monarhia ja vabariik. Vabariikidevahelised liidud jagunevad konföderatsioonideks ja föderatsioonideks. Konföderatsioon on vabariikide liit, mis sõlmitakse rahvusvahelise lepinguga teatud eesmärkide saavutamiseks. Harilikult on selleks välispoliitika koordineerimine iseseisvuse kaitseks ja omavahelise majanduskoostöö tihendamine. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Ühisküsimused otsustab osariikide esindajaist konvent, millest riigid võtavad osa oma diplomaatiliste esindajatega. Konvendi otsuseid viivad ellu liidust osavõtvate riikide riigiorganid. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid seda subjektsiust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Föderatsioon on liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks.
Neil oli õigus võtta osa rahvakoosolekuist ja saada valitud vandekohtusse. Kui Ateena võim merel kasvas, suurenes ka nende pol. tähtsus. Solon asutas vanade võimuorganite kõrvale uue bulee e.400-nõukogu (igast füülist 100). See oli nõuandvaks organiks rahvakoosolekule ekleesiale, mis tegeles tähtsamate riigiasjadega ja hakkas sestpeale üle võtma areopaagi ja arhontide kolleegiumi volitusi. Veel asutas Solon vandekohtu heliaia, mis koosnes kõigi 4 klassi esindajaist ning mis tsiviil- ja kriminaalasjade arutamise kõrval kontrollis ka ametnike tegevust. VI saj. 80-ndail kujunes Ateenas välja 3 parteid: pediakid (`tasandiklased') rikkad suurmaaomanikud, vana aristokraatia, kes nõudis Soloni reformide tühistamist ja oligarhiat. Liider - Lykurgos; paraalid (`randlased') linna-orjapidajad, keskmikud, kaupmehed, käsitöölised pooldasid Soloni seadusi. Liider Megakles. Diakrid (`mägilased')
Johannes, Filippus, Bartolomeus, Matteus, Toomas, Jaakobus Alfeuse poeg, Taddeus, Siimon Kananaios ja Juudas Iskario. Aristokraatia – ehk kreeka keeles parimate võim on valisemise kord, kus võim kandub edasi ülikutele kuuluvate päritavate õiguste teel. Esimesena kirjeldas sellist riiki Platon oma teoses "Riik". Klassikaliseks aristokraatlikuks riigiks oli Sparta, kus võimu teostas kuningas ja ülikuperekondadest esindajaist koosnev nõukogu. Aristokraatia vastandiks on ohlokraatia, ehk halvimate võim, kus valitsejaks on kõige halvim ja amoraalse käitumisega mass. Atleet – sportlane, võimleja, jõumees, arenenud lihastega , tugev inimene. Vana-Kreekas oli atleet Olümpias olümpiamängudest osa võtnud inimene, kellest tavaliselt sai hiljem elukutseline spordivõistleja. Atleedid said olümpiamängudelt võidu puhul kingituseks õlipuuoksa
Vabariigiks, kus kõrgeim võim on rahva käes ja et Eesti riiki juhib valitav riigipea, tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl. Rahvuskogu nähti ette kahekojaline, esimesel kojal oli 80 liiget, kes pidi olema valitud rahva poolt. Teisel kojal oli 40 liiget, see pidi koosnema kohtute, omavalitsuste, majanduslikkude ja kutsete omavalitsuste, vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste, Tartu Ülikooli, kaitseliidu ja kirikute esindajaist Riigivanema poolt määratavail alustel, lisaks Põhiseaduse väljatöötamiseks vajalikkude teadmistega ja kogemustega isikute hulgast Riigivanema poolt määratavast kümnest liikmest. Rahvuskogu I ja II koda pidid töötama eraldi, erimeelsuste puhul tuli moodustada Rahvuskogu üldkoosolek, kus küsimus otsustatakse häälteenamusega. 1937. aastal vastuvõetud põhiseaduse muudatused: 1) President- Valitav 6 aastaks, tal on eriõigused ilma valitsuse algatuse ja
HISPAANIA Katoliiklike Valitsejate Fernando II ja Isabeli ajal Kastiilia ja Aragóni liitmisel kujunenud Hispaania ühisriik jäi erinevate keelte ja kultuuride konglomeraadiks. Kui Aragón oli orienteeritud Vahemerele, siis Kastiilia pigem Atlandi ookeanile. Seetõttu olnuks Kastiilia ja Portugali ühisriik märksa loogilisem. Nii Kataloonia kui Aragón säilitasid ühisriigi koosseisus omavalitsusliku autonoomia. Kastiilias oli seisuste esindus cortes nõrk, koosnedes peamiselt linnade esindajaist, seevastu Aragónis ei olnud kuningal õigust seadusi ega makse ilma cortes'e nõusolekuta kehtestada. Koos üksteisest isoleeritud seisuste esinduste mõju kahanemisega tugevnes Hispaaniat ühendav kuningavõim. Kuningavõimu tugevnemist toetasid väikeaadel (hidalgos) ja linnad, kelle abil õnnestus suuraadli (grandos) mässukatsed maha suruda. Valitsemissüsteemi keskseks institutsiooniks kujunes riiginõukogu
1139. 25. juuli Alfonso Henriques kuulutab ennast pärast Ourique lahingus araablaste üle saavutatud võitu Portugali kuningaks. Seda kuupäeva loetakse ka Portugali kui riigi sünnikuupäevaks. 1143. Henri poeg astub troonile, tehes pealinnaks Coimbra. 1147 Mauridelt vallutatakse Lissabon. 1251 Algarve vallutamine, rekonkista lõpp. Sellega saavad põhiliselt määratud ka Portugali tänapäevased piirid. 13.saj Tekib aadelkonna, vaimulike ja linnade esindajaist valitsev organ Cortes. 14.-15. saj Riigi keskuseks saab Lissabon. 1415 - Prints Henrique Meresõitja juhtimisel hakkab Portugal esimesena Euroopas läbi viima avastusrekti üle mere. 15 saj Henrique Meresõitja ning Vasco da Gama avastustega kaasneb ulatuslik kolooniate rajamine. 1581-1640 -Portugal liidetakse Hispaaniaga. Paljud Portugali kolooniad vallutatkse. 1755 Ülivõimas maavärin hävitab täielikult Lissaboni.
annaabi.ee 
