......................................... Saha Kabel ............................. ..................... Kivikirikute ehitamine algas 13 saj keskel. Feodaalse killustatuse ajal iseloomustab sakraalarhitektuuri lihtsus. Kirikuhooned on põhiliselt kaheruumilised. Puuduvad rikkalikult kujundatud interjöörid. Eestis esinesid nii ühe- ja kahelöövilisi kirikuid, kolmelöövilisi kodakirikuid ja basiilikaid. Ühelöövilised kirikud
....................................................................................6 4.SANDRO BOTTICELLI..................................................................................................7 4.1. Botticelli tööd Sixtuse kabelis..................................................................................7 2 SISSEJUHATUS Sixtuse kabel on maailma üks kuulsamaid kabeleid. Kabel on tuntud oma disaini ja freskode poolest. Kõige tuntumateks freskodeks on Michelangelo laemaal ning „Viimne kohtupäev“. Peale Michelangelo tööde on Sixtuse kabelis veel mitmete kunstnike töid. Nende hulka kuuluvad Raffael, Bernini, Sandro Boticelli ning Pietro Perugino. Esimene peatükk räägib Sixtuse kabelist üldiselt. Teises peatükis on juttu Michelangelost. Kolmas peatükk räägib Pietro Peruginost.
Koguduse kaval eestseisja lasi kiriku lukud sulatina täis valada ning märatsev rahvas ei pääsenud sisse. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Hõbedakambris on eksponeeritud gildide, tsunftide, Mustpeade vennaskonna ja kiriku hõbevara. Suurepärase akustikaga saal on armastatud kontserdipaik. Kiriku juurde kuuluvad neli kabelit: · Antoniuse kabel, ehitati 1493. aastal (algselt Püha Matteuse kabel u.1350) Kabelis asub säilinud osa Lüübekist pärit meistri Bernt Notke unikaalsest maalist "Surmatants" (15. sajandi lõpp) ning püha Antoniuse altar (16. sajand). · Bogislaus von Roseni hauakabel (ehitati 1651. aastal) · Püha Jüri kabel, peaportaali ees 14.sajandist · maanõunik Gustav Adolf von Clodti hauakabel (ehitati 1678. aastal)
euroopas- ristiusu kirik. Seetõttu suurem osa romaani kunstist seotud usus ja kirikuga. Kõige ilmekamalt avaldub romaani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. ARHITEKTUUR Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika. Võlvik- nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga Nelitis-nelinurkne osa, mis yekib pikihoone ja põikhoone ristumisel Apsiid-altari asukoht Koor-põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt mõne astme võrra kõrgem. Koori all on sageli maa-alune kabel Kooriümbriskäik-moodustab külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi Kabel-väike kirik või palveruum Romaani ajal hakati kirikutele ehitame torne. Kaks torni asusid läänefassadil kummalgi pool portaali ja üks piki- ja põikihoone ristumis- ehk nelitise kohal. Torne võis isegi rohkem olla, sest ajad olid endiselt rahutud ja tugevad tornid võisid kaitset pakkuda. Romaani stiili põhitunnusaks on See tähendab, et akende ja uste avad on kaarekujulised. Lage katab silindervõlv
Ehitise analüüs 1. Ehitise nimi, arhitekti nimi; Ehitis on Sainte-Chapelle ehk tõlkes Püha kabel. Arhiividest ei ole hoone arhitekti leitud, aga 19.sajandil arvati, et arhitektiks võib olla kas Pierre de Montreuil või Jean de Chelles. 2. Objekti: asukoht; rajamise ajastu ehk kultuuriperiood; valmimise aeg; Sainte-Chapelle asub Prantsusmaal, Pariisi südames. Hoone on rajatud kõrggootika ajastul ning valmis 13.sajandi keskel 1248.aastal. 3. Objekti kirjeldus: kes oli tellija; kellele pühendatud; mis otstarve?
praeguses kohas, kuid ei ulatunud üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud paleestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal. 14.sajandil ehitati Niguliste kirikule hulk juurdeehitisi: Püha Matheuse kabel, Püha Barbara kabel, Püha Jüri kabel ning Väike kabel. 15. sajandil toimunud ulatuslikud ümberehitused andsid kiriku koorile ja kolmelöövilisele pikihoonele tänaseni säilinud üldilme. Barokne õhuliste galeriidega torn kerkis läbi mitme sajandi järk-järgult kõrgemaks. 1944. aasta 9. märtsi ööl, kui Nõukogude lennukid Tallinna pommitasid, sai kirik hävitavalt kannatada. Lisaks varises hoone taastamise käigus enamik pikihoone ja osaliselt ka koori
Kiriku sisevaade Alates 1984 tegutseb ka muuseum-kontserdisaalina KIRIKU EHITUS Rajati algkujul 1230 kaitsekirikuna Valmis esimesena arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone, mis sisaldas ka läänetorni, pikihoone külgseintes asetsesid aga raidportaalid. 14. JA 15.SAJAND Põhjalik ümberehitus (1405-1420) Püha Matteuse kabel , Püha Barbara kabel (põhjaküljele torni äärde), Püha Jüri kabel (peaportaali ette) ning Väike kabel 1486-1493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks 15 saj. rajati uus koor ning rekonstrueeriti pikihoone Reformatsiooni ajal ainuke kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata Koguduse eestseisja lasi kiriku lukud sulatina täis lasta 17.-20 SAJAND Ümberehitused puudutasid kiriku põhjapoolseid juurdeehitisi ning torni Kabeli idaosa rekonstrueeriti eeskoja
Niguliste kirik oli keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. Sajandi lõpuks lisandusid kirikule kolmelööviline pikihoone, käärkamber koori põhjaküljel ja läänetorni alaosa. 14. sajandil ehitati kiriku põhjaküljele mitu kabelit, sealhulgas praeguse põhjaeeskoja asukohas paiknenud Püha Jüri kabel ja Väike kabel, mis ühendati kahe kõrge kaarava abil põhjalööviga. Torni lõunaküljele püstitati Püha Matteuse kabel. Kiriku seinu ehitati nii kesk- kui ka külglöövides kõrgemaks ning pikihoone sai basilikaalse ilme. Aastatel 1486–1493 ehitati täielikult ümber Matteuse kabel (alates 17. sajandist nimetatud Antoniuse kabeliks), millest sai avar neljavõlvikuline keskpiilariga ruum. Niguliste kirik oli keskajal üks linna uhkemaid ja kaunimaid pühakodasid. 16
Saaremaa).Umbes samal ajal algab Eestis ka barokkstiili ajastu 18. sajandi keskpaigast algab suur õitseng mõisaarhitektuuris. Parimateks näideteks on lossitüüpi esinduslikkust ja ilu taotlevad Maardu, Sagadi ja Palmse mõisahooned Barokk oli Eestis ka värvilise puuskulptuuri õitseaeg. Sellest on säilinud peamiselt näited kirikuinventarist Barokk Tallinnas Kadrioru loss Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel Niguliste kiriku tornikiiver Von Glodti kabel ja altar Von Holsten Becki kabel Maja pikal tänaval Tallinnas Kadrioru loss 1718-1723 ehitati Peeter I poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss Arhitektiks oli itaallane Niccolo Michetti. See oli määratud keisrinna Katariina I suveresidentsiks Kadrioru loss Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Eesti kirikud- Läänemaa lihtsus 1.Reigi jeesuse kirik Reigi jeesuse kirik asub loode Hiiumaal. Kiriku lasi püstitada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg 1802. aastal oma poja Gustav Dietrich Otto von Ungern- Strenbergi mälestuseks. Kirik on väga lihtsa ehitusega paekivist põrand ning mitte ühtegi akna vitraazi. Tänasel päeval on kirik halvas olukorras- katus variseb ja värv koorub. 2. Kassari kabel Kassari kabel asub Kassari saarel Esikülas ning on rajatud 18.saj. Kabel on kivist ja rookatusega. Viimane põhjalikum renoveerimine toimus 1993, mil kabel ka taaspühitseti. Kabeli ümber asub kalmistu, kuhu on maetud Kassari mõisa omanud Stackelbergide suguvõsa. Kalmistul asub ka mõisavalitseja Villem Tamme haud, kes oli Johann Kölerile Tallinna Kaarli kirikus asuva Kristuse fresko modelliks. 3. Käina Martini kirik Kivikirik püstitati 1515. aastal Saare-Lääne piiskopi Johannes III Orgese valitsemisajal Hiiumaale, Käina valda. 1941. aasta 14
laevnikud, kes XIV sajandil oma kutseühingu lõid, selle Püha Gertrudi gildiks ristisid. Laevnikud olid enne kuulunud Suurgildi, ent arusaadavatel põhjustel tekkis neil hõõrumisi suurkaupmeestega, kes kipperite ja tüürimeeste peale tikkusid vaatama otsekui merevoorimeestele, ning neid endast alamaks pidasid. Laevnike Gertrudi gild tegutses meil kuni reformatsioonini. Arvatavasti oli põhiliselt nende hooldada ka Püha Gertrudi kabel, mis paiknes Suure Rannavärava ees, väljaspool kaitsvat linnamüüri. Selleks oli hingeelulisi põhjusi. Küllap pidi Gertrudi kabel olema selleks vahelüliks linna ja mere vahel, kus merelt tulija sai enne linnaväravast läbimist end palves hingelt puhastada. Ja ka vastupidi: häälestada end pikaks ja ohtlikuks teekonnaks. Väga tõenäoline, et Gertrudi kabeli juures asus ka midagi meremeeste pansioni taolist
tuulelipuga kroonitud kiiver. Torni lõunaküljel asuv ja hilisgootikasse kuuluv Püha Matteuse e. Hilisema nimetusega Püha Antoniuse kaabel on kiriku arvukatest juurdeehitistest avaraim. Kiriku põhjakülge ääristab rida eriaegseid ja ka ilmelt erinevaid juurdeehitisi. Käärkambrist läänepoole on paigutatud Väike kaabel. Iseseisvat välisportaali sellel kabelil ei ole. Väikese kabeliga külgneb läänes Püha Jüri kabel, millest on tänapäevaks säilinud vaid idapoolsem võlvik. Praeguse suuruse ja ilme omandas eeskoda 17. sajandi teisel poolel, ruumivorm ja ehituskunstilise üldilme on kirik omandanud mitmesuguste ümber- ja juurdeehituste tulemusena. 3 Kristina Soboleva Niguliste kirik Ajalugu Niguliste kirik rajati algkujul 1230
alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. 14. sajandil ehitati hulk juurdeehitisi. Lõunaküljele praeguse Püha Antoniuse kabeli kohale püstitati sellest poole väiksem Püha Matteuse kabel, põhjaküljele aga (läänest ida poole liikudes) Püha Barbara kabel torni äärde, Püha Jüri kabel peaportaali ette ning Väike kabel, mis on põhjalööviga ühendatult säilinud tänini. Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale piilarile ning
sisaldas ka läänetorni, pikihoone külgseintes asetsesid aga raidportaalid. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Järgnevatel sajanditel sai kirik hulgaliselt juurdeehitisi. Juurde ehitati 4 kabelit juba olemasoleva Püha Antoniuse kabeli kohale püstitati sellest poole väiksem Püha Matteuse kabel, põhjaküljele aga Püha Barbara kabel torni äärde, Püha Jüri kabel peaportaali ette ning ka Väike kabel. 15. sajandil toimusid kirikus aga põhjalikud ümberehitustööd - rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Samuti rajati hoonele ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. 16. sajandi luterliku reformatsiooni ajal oli Niguliste ainus kirik Tallinna all-linnas, mille
Peamine tunnus on SUUR LAI ÜMARKAAR. Kiviarhitektuur hakkas taastuma ja linnad hakkasid kasvama [Veneetsia, Genova, Pisa kaugkaubandus Vahemerel]. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle järgi nimetati 19. sajandi 10.-12. sajandi kunstistiil romaani stiiliks. Kirikute peamine tüüp oli basiilika. Koorile ehitati ruumi juurde. Koori põrand oli sageli pikihoone omast kõrgemal ja seal all asus kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kiriku põhiplaan meenutab mõnikord ladina risti. Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik o Kodakirik oli kolmelööviline nagu basiilikagi, o Kuid kesklöövi ülaosas polnud aknaid o Uksed [keskaja arhitektuuris portaalid] asusid mõnikord läänepoolses osas, sageli pikiküljel. o Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid o Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid!
(1501 1504) 6 tööd mis hõivasid ta loomingu 60.aastaks 1505 kutsuti Michelangelo Rooma paavst Julius teise hauamonumenti looma. Selle jaoks tegi ta mh. "Moosese" (1515/16) ja "Aheldatud orja" (1513). Hauamärk , mille kallal ta 30 aastat töötas 1508 1512 maalis Michelangelo Vatikanis Sixtuse kabeli laefreskod, 1534 1541 lisandus Viimse kohtupäeva stseen altariseinal. 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu Aadama loomine (Sixtuse kabel) Viimne kohtupäev Vaade Sixtuse kabeli saali ja altarile Sixtuse kabeli laemaal Taavet Võit Surev ori Kristus ristil Bacchus Sixtuse kabel, mille Michelangelo ise oma poistega ehitas
1499 oli sunnitud Milanost lahkuma Santa Maria presso San Satiro kiriku kooriruum 1482 1486 Santa Maria delle Grazie kiriku kooriruum 1492 1499 Sant'Ambrogio klooster 14971498 Palazzo Caprini Aastad Roomas 1499 - 1514 Tutvus kardinal della Roverega, kellest peatselt sai paavst Julius II 1500-1504 Santa Maria della Pace klooster 1504 Tempietto kabel San Pietro in Montorio kloostri õuel 1505 alustas Rooma Peetri kiriku ümberehitust, mis jäi lõpetamata 1514 suri teadmata põhjustel Santa Maria della Pace 1500-1504 Tempietto kabel 1504 Rooma Peetri kiriku kavandid 1505 Tänan kuulamast : ) Kasutatud materjal http://www.answers.com/topic/donato-bramante http://www.biographybase.com/biography/Bramante_Donato.html http://en.wikipedia.org/wiki/Donato_Bramante http://www.greatbuildings
kuid sellest on väga keeruline aru saada. Väike marutõbine sinine rebane - selle all võis COOL D mõelda Saksamaa maalikunstniku Franz Marc`i maali ,,sinine rebane". Ma hulluks lähen oma ateljees liikudes, hulluks nagu Peeter oja läheks - Kunstnikul võib peas olla väga palju mõtteid, kuidas see maal vaimusilmis välja võiks näha , kuid neid mõtteid paberile panna ja teostama hakata ei ole neil väga kerge, enne tuleb hoolikalt läbi mõelda. Ateljee- kunstniku töökoda. Sixtuse kabel- Vatikani apostelliku palee tuntuim kabel, mis on kuulus oma arhitektuuri ja sisekujunduse poolest. Kabeli laemaalingu tegi kuulus Itaalia maalikunstnik Michelangelo.Sixtuse kabeliS asuvad Michelangelo kuulsaimad laemaalid "Viimne kohtupäev" ja ,,Inimese loomine. Andy Warhol`i tomatisupp- Warhol oli Ameerika kunstnik, kes maalis konserv tomatisupi. Jackson Pollock- Ameerika kunstnik, tema maal "Nr. 5" on hetkel maailma kalleim maal.
San Satiro kiriku kooriruumi ehitusel. Elulugu 1499 oli Bramante sunnitud Milanost lahkuma, sest Prantsusmaa sõjavägi ajas tema patrooni Sforza Milanost minema. Bramante kutsuti Rooma, kus teda juba varasemast tundis kunstide patroon kardinal Raffaelle Riario. Seal tutvus ta kardinal della Roverega, kellest peatselt sai paavst Julius II. Tema kavandite järgi valmis 1504. aastal San Pietro in Montorio kabel San Pietro in Montorio kloostri õuel. Aastal 1505 alustas Bramante Vatikani lossi ümberehitust, see jäi aga lõpetamata. Looming Bramantet huvitas kuppelehitise probleem, mida süvendas tema läbikäimine Leonardo da Vinciga. Bramante kavandatud kirikud on peamiselt Kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitised. Avaldas mõju kogu Lombardia arhitektuuri arengule.
Meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. AJALUGU Keskajal kuulus Palmse Tallinna Mihkli nunnakloostri valduste hulka, mõisana on teda esimest korda mainitud 1510. aastal. Alates 1676. aastast kuulus Palmse mõis Pahlenitele. Nende, kui ühe kõige põlisema baltisaksa aadlipere käes, püsis Palmse Eesti Vabariigi alguseni. Praegune Palmse härrastemaja valmis lõplikult 1730. aastaks. Kõrvalhooned, Ilumäele ehitati kabel, Oruveskile vesiveski. Peahoonetagust iluaeda hakati rajama 1738. aastal. 18. sajandi keskpaigaks oli Palmsest saanud juba tõeline barokkansambel, kus leidus ligi paarkümmend ehitist. 18. sajandi lõpul, kui viinapõletamisest sai mõisnike peamisi tuluallikaid, ehitati uus viinaköök, samuti rajati nuumhärgade tall, sest kujutas ju viinapõletamisest jääv praak väärt loomasööta. Võsul alustas tööd telliselööv, kus hakati tegema ka katusekive. 1817
Hilisgootiaegne kahevõlvikuline käärkamber, mille juurde kuulub otse koorist eraldi sissepääsuga kelder, külgneb koori põhjaseinaga. Pikkihoone lääneotsalt kõrgub võimas neljatahuline torn, mille põhiliselt keskaegset kiviosa katab nüüd omaaegsetele barokkvormidele lähedaselt taastatud mitmeastmeline avatud rõdu ja tuulelipuga kroonitud kiiver. Torni lõunaküljel asuv ja hilisgootikasse kuuluv Püha Matteuse ehk hilisema nimetusega Püha Antoniuse kabel on kiriku arvukatest juurdeehitistest avaraim ning omab tsentraalset ruumivormi. Kabeli esinduslik peaportaal paikneb lõunafassaadis.4 Kaitsemüürideta linna rajatuna oli algkirik ühtlasi kaitsekirik5. Toonaset algkirikust on säilinud veel vaid torni alaosa ning pikihoone müüristik, osaliselt põhja- ja lõunaportaal, samuti nüüdseks põranda alla jäänud kooriruumi müüri fragmendid.6 Praeguse suuruse ja ilme omandas eeskoda 17.sajandi teisel poolel, mil ajakohane
läbi selle sammusid õukondlased igal hommikul missale. Lossis on Külluse salong kuningate portreede ja filosoofide büstidega. Venuse salong. Marsi salong, kus kuulati muusikat ja peeti balle. Diana salongi maalide läbivaks teemaks on jahilkäik. Sõjasalongis on suur medaljon, millel kujutatakse Louis XIV vaenlase üle võitu saavutamas. Sõjasalongile vastandub Rahusalong. Härjasilmasalongis on ovaalne aken. Lossis on kabel, ooperiteater 1000 vaatajale. Ooperiteatri sai muuta ballisaaliks, tõstes saalipõranda lavaga samale tasandile. Lahingute saali seinamaalingutel on näha kuningat ja kuulsaid väejuhte lahinguväljal. Veel on Versailles` lossis Kellakabinet, Keiserlik magamistuba, kabel. Louis XIV magamistuba oli pilkupüüdvalt kaunistatud: kuldsed ilustused valgel tagapõhjal. Peeglisaal on hiigelsuur sädelev galerii 17 aia poole avaneva aknaga
Kõrgrenessanss Itaalias. Kunstielu keskmeks oli Rooma, järgemööda olid paavstideks mitmed kuulsate suurnikuperekondade esindajad. Arhitektuuris süntees: üksikasjadesse takerdumine, dekooriga liialdamise asemel püütakse luua suuejooneline tervik üksikosade loomuliku lülitamisega üldpilti. Donato BRAMANTE nn. Tempietto (väike kabel, Peetri kirikus) MICHELANGELO BUONARROTI Peetri kiriku projekti muutused: suurendamine fassaadis. Veneetsias A.PALLADIO Redentore kirik Veneetsias: palju sambaid, sarnasus antiiktempliga. Maal. LEONARDO DA VINCI maalija, skulptor, graafik, arhitekt, kirjanik, teadlane. Vähe maale, osad halvasti säilinud, maalid täiusliku kompositsiooniga. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa"=,,Gioconda". MICHELANGELO BUONARROTI Vatikanis Sixtuse kabeli laemaal ja idasein.
Teemad võetakse antiik-mütoloogiast. Skulptuure paigutatakse eksterjööris nissidesse, linnamaastikku, interjööris kasutatakse vähem. Skulptuurid olid põhiliselt kolossaalsed(suurejoonelised, antiigis skulptuurid normaalmõõtmetes). Renessanss, Itaalia Giotto Di Bondone( 1266/76 1337) Donatello( 1377 1446) Alberti( 1404 1472), tööd Mantegna Andrea( 1431 1506), tööd Veronaz (1456-1459) Bramante Donato( 1444 1514) (arhidekt), tööd Tempitto kabel Boticelli Sandro( 1447 1510), tööd Primavera (1478) Leonardo Da Vinci( 1452 1519), tööd Mona Lisa Michelangelo Buonarotti( 1475 1564), tööd Sixtuse kabeli laemaal Rafaello Santi( 1483 1520), tööd Sixtuse Madonna (1513-1514) Tiziano Vecellio( 1477 1571), tööd Urbino Veenus (1538) Renessanss, Madalmaad Jan Van Eyck( 1380 1441) Rogier Van Der Weyden( 1399 1464) Mieronymus Bosch( 1450 1516) Pieter Bruegemel vanem ( 1525 1569)
erilised õigused ja ka kohustused. Geniaalsus ei olnud ainult õnn, vaid isegi raske ja piinav koorem. Michelangelo ei saanud seetõttu nautida edu ja kuulsust. Maalilooming 16. sajandi algul läksid moodi laemaalingud. Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lae kujundus usaldati Michelangelole. Ülesanne oli tehniliselt väga raske, maalida tuli üles vaadates. Michelangelo maalis Sixtuse kabelit üksi neli aastat. Tulemus oli renessanssmaali suurteos. Sixtuse kabel ja selle kuulus laemaal, mis kujutas piiblilegende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni. Sixtuse kabel on tänapäeval oma kuulsa laemaali pärast populaarne turismiobjekt. Skulptuurilooming Skulptuuri alal ongi Michelangelo renessansi suurim kunstnik. Tema kuulsaimad tööd on "Taavet", "Mooses" ja "Pieta". 1505. aastal kutsuti Michelangelo Rooma paavst Julius II hauamonumenti looma, mille kallal ta töötas 30 aastat aga jäi katkestatuna uutest tellmustest lõpetamata.
Muuseumitele. Ajaloolise mööbliga sisustatud peahoone on avatud muuseumina. Peahoonet saab samuti reserveerida pidulikeks üritusteks. Mõisa aidas on avatud vanasõidukite püsinäitus - Eesti vanatehnika Muuseumi väljapanek -, kus on näha huvitavaid sõidukeid jalgratastest autodeni. Mõisa historitsistlik viinavabrik on rekonstrueeritud hotelliks. Palmsest 6 kilomeetrit läänes Ilumäel paikneb Palmse mõisnike von Pahlenite ehitatud kabel, mis toimib Kadrina abikirikuna. Praegune hilisklasstsistlik neogooti sugemetega kabel on ehitatud 1843. aastal 18. sajandist pärineva puitkabeli asemele. Vanast kabelist on säilinud barokne altar (1731, Rabe) ning talupoegade vappidega maalitud klaasaknad (1729). Kabeli aias paikneb ka Palmse mõisa omanike von der Pahlenite kõrge sepisaiaga piiratud perekonnakalmistu. Ilumäelt veel paar kilomeetrit läänes,
Jubilee kirik Asub Roomas, Itaalias Seinad on disainitud nii, et need kontrolliksid sisemist temperatuuri kõikumist. Seinad sisaldavad TiO2, mis aitab säilitada valget värvi ning TiO2 kokkupuutel ultraviolettkiirgusega, mõjutab viiamane selle kristalset koostist ning aine muutub eriti reageerivaks, aidates lagundada saasteaineid, mis puutuvad kokku betooniga, näiteks autode heitgaasid. Jubilee kirik Bruder Klausi kabel Asub Mechernichis, Saksamaal Ehitatud kohalike farmerite poolt nende pühaku, Bruder Klausi, auks Saint-Michel d'Aiguilhe kabel Asub Le Puys, Prantsusmaal Ehitatud 962 Kabelisse viib 268 kivist trepiastet 82m kõrge Grundtvigi kirik Asub
hinnatud, domineerisid suuremad aknad ja kahvatumad klaasid. Prantsusmaal, kus varasematest perioodidest on säilinud rohkelt rikkalikku ehisklaasi on värvid tumedamad ja alumistel keerukatel stseenidel kujutatud pildid väiksemad, samas kui valgmiku tasandil domineerivad elusuuruses firguurid. · Juveliirne klaasipühamu meenutab rikkalikult metallikunstiga kaunistatud relikviaari suurendatud kujul. · Kiriku laes on ristroidvõlvid · Kabel on maailmakuulus, tänu imekaunitele värvikirevatele vitraazakendele Väikene rikkalikult kaunistatud kabel ehitati 40 000 liivri eest, et hoida seal hinnalist reliikviat- okaskrooni. Reliikvia oli maksnud 135 000 liivrit ja kuningas otsustas rajada selle jaoks väärika kabeli. · Louis XI ostis Ladina keisrilt hinnalise odaotsa, millega legendi kohaselt Jeesuse surnukeha torkati kontrollimaks, kas too surnud on
kõrgusele. Seega on ta kõrgeim Baltimail. Torn tõuseb kiviosas 57 meetrini. Tornikuppel valmis samuti 1450. a. ning kõrgus oli tollal umbes 159 meetrit, kuuludes Lääne-Euroopa kõrgeimate kirikute hulka. XV sajandil nimetatakse Oleviste kiriku juures kolme pühakute nimelist kabelit: Maarja, Olause ja Laurentiuse. Kirikut ümbritses kalmistu, mis asus hilisema Oleviste tänava kohal. · Maarja kabeli ehitamine Esimest korda mainitakse Maarja kabelit 1404. a., kuid see kabel lammutati pikihoone uuendamisel. Uus Maarja kabel ehitati 1513-1523. Stiililiselt on see hiilgav hilisgootika, peene ja meisterliku töötlusega vormirikkaim ehitusmälestis Eestis. Kabel jäi pooleli: puuduvad skulptuurid, friisid on lõpetamata. Saabunud reformatsioon ei vajanud enam uhket kabelit. Maarja kabeli idapoolses välisseinas asub kiriku eestseisja ja kabeli ehitustööde ehitustööde peamise toetaja Hans Pawelsi kenotaaf. See koosneb kahest osast. All on
Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keskajal oli see kiriku ainsaks torniks, olles praegusest kõrgem ning varustatud kõrge renessansskiivriga. Lääneküljel polnud kirikul torni kuni 18. sajandini, seal paiknes suur väliskantsli ärkel. 15. sajandil täiendati kirikut arvukate juurdeehitistega, põhjaküljele rajati servjoonvõlvidga kaetud Püha Georgi kabel, raidportaaliga kabel rajati ka kiriku edelanurka. 16-17. sajandil kattus kogu hoone lõunasein juurdeehitistega, oma praeguse kuju said need 17-19. sajanditel. Kirik põles maha 1684 kogu Toompea haaranud hiidtulekahjus, mil hävis kogu puitsisustus, varises kokku osa võlve ning kannatada said paljud raiddetailid, eriti kooriruumis. Pärast tulekahju taastati 1686 kirik praktiliselt endisel kujul. 17. sajandi lõpust ning 18. sajandist pärineb ka suur osa kiriku sisustusest.
aastal laskis Rootsi kuningas Karl XI Tõnismäele ehitada kreeka risti kujulise puukiriku, mis oli mõeldud nii eestlastele kui soomlastele. Kirik õnnistati 4. advendil 1670 ning nimetati Rootsi kuninga auks Kaarli kirikuks. Vene vägede pealetungi eel 1710. aasta augustis põletati kogu linna kindlustuse ees asunud Tõnismäe hoonestus, sealhulgas ka Kaarli kirik. 18. oktoobril 1862 pandi uus nurgakivi Tallinna ühele suurimale pühakojale Kaarli kirikule. Esialgselt oli Kaarli kirik kabel ning see oli pühendatud pühak Antoniusele. Võib oletada, et kabel ja selle ümber kujunenud kalmistu olid määratud Toompea kogukonna mittesakslasest elanikkonna tarbeks. Tallinna Jaani kirik asub Tallinnas Vabaduse väljakul. Kiriku arhitekt oli kubermanguarhitekt (Tallinna peaarhitekt) Christoph August Gabler. Kiriku ehitus algas 1862, kirik valmis 1867. aastal ja pühitseti sama aasta 3. advendil. Tallinna Jaani kiriku ehitamise otseseks ajendiks oli
detsember 1065 oli kuningas liiga haige, et sellel osaleda ja suri paar päeva hiljem. Tema surnukeha on peaaltari ees olevas hauakambris · 13. sajandi keskel arvas Henry III, et vana romaani stiili kirik on lootusetult vanamoodne · Westminster Abbey oli mõeldud mitte ainult suure kloostrina ja jumalateenistuse kohana, vaid oli ka koht kus toimusid kroonimised ja monarhide matmised. · Neitsi Maarjale pühendatud kabel, tuntud kui Henry VII kabel, õnnistati sisse 19. veebruar 1516. · Üheks uuenduseks oli võlvidele dekoratiivsete roiete lisamine, mille ainus eesmärk oli kaunistamine Henry VII kabeli lagi · Kaks sajandit hiljem tehti Lääne-tornid (lõpetamata jäid alates keskajast) disain Nicholas Hawksmoor. · Fassaad (ees) ei olnud lõpetatud enne kui aastal 1400. Selle tõttu on see hilisgooti stiilis, mis on palju rohkem vertikaalne
noortekoloonia. Hiljem raadiojaama kontor ja korterid. Kuni nõukogude aja lõpuni oli mõisas postkontor, raamatukogu,arstipunkt, kinosaal, kohalik automaat-telefoonijaam, sovhoosi söökla ja väike pagaritöökoda. Alates 1994-1995 seisis mõis peaaegu tühjana ja kippus lagunema. Laitse loss 1971 tagakülg Laitse loss 1971 esikülg Laitse loss 1986 AJALUGU 1996. Aastal aalustati lossis renoveerimistöödega, mis kestsid 2013. aastani. Korrastati park ning ehitati kabel. Laitse lossi kabel Laitse lossi park Laitse lossi peahoone Loss on ehitatud Vasalemma paekivist( marmorist). Liigendatud krohvimata hoone on palju elemente laenanud tuudorstiililt, mõjudes üldmuljelt aga keskaegse linnusena. Hoone tagaküljel on lahtine kaaristu, selle parempoolses osas aga kaks torni, üks neljatahuline, teine kaheksatahuline Laitse lossi tornid Laitse lossi tagakülg Laitse lossi esikülg Laitse lossi parempoolne külg ees vaatest
ümbruses paiknenud hoonestik hävitavalt kannatada. Tulekahjus hävis tornikiiver, põlesid maha katused ja kiriku interjööri tunginud leekides läks koos oreli, vääride ning pinkidega kaduma suurem osa vanast ajaloolisest sisustusest. Kuigi juba 1949. aastal astuti esimesed sammud Niguliste kiriku taastamiseks, varises enamik pikihoone ja osaliselt ka koori võlve koos kõrgseinte ja piilaritega kokku. Varingutest jäid puutumata Püha Antoniuse kabel, käärkamber ja teised juurdeehitused pikihoone põhjaküljel. Kõige väärtuslikumad kunstivarad on alles kuna need evakueeriti õigeaegselt. Kabeli põrandat katvate 14.-17. sajandi hauaplaatide muuhulgas ka sellised 15.-16. sajandist pärinevad haruldused nagu peaaltar, Surmatantsu-maali algusfragment ning Püha Antoniuse altar. 14861493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks. Selle käigus suurendati kabelit
I Arhitektuur Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika (pärit antiikajast, kasutusel ka varakristlikus kunstis), millele lisandusid mitmed uued osad. võlvik nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga nelitis nelinurkne osa, mis tekib pikihoone ja põikhoone ristumisel apsiid altari asukoht koor põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt mõne astme võrra kõrgem. Koori all on sageli maa-alune kabel ehk krüpt. kooriümbriskäik moodustub külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi kabel väike kirik või palveruum, kõrvalaltarite asupaik, reliikviate hoiuruum Romaani ajal hakati kirikutele ehitama torne. Tavaliselt kaks torni sissekäigu kohal, üks nelitisel. Torni metallist (või puidust) ülaosa nimetatakse tornikiiver. Romaani stiilis kirikud olid sageli kindluskirikud, st neil oli kaitseotstarve. Romaani arhitektuurile on omane raskepärasus, massiivsus
Pikihoone oli 3- või 5- lööviline ja transept oli tavaliselt mitmelööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis, gooti süsteem võimaldas luua ka laiu lööve. Külglöövid olid kitsad ja madalad. Külglöövid jätkusid pärast transepti ja moodustasid kooriümbriskäigu. Koorilõpmik oli harilikult tahuline. Krüpte ei ehitatud ja koori põrand oli tasapinnaline. Ühe või paari apsiidi asemel oli kabelipärg. Pikiteljel oli teistest pisut suurem kabel, Maarja kabel. Ruumi selline jaotus sidus kiriku ühtseks õhuliseks tervikuks. Interjöör suundus Maarja kabeli poole ja ka üles. Piilareid liigendavad vertikaalsed turbad. Kogu suundumus üles nagu kaotas kivide raskuse. Kuna seinad polnud enam nii olulised võis need katta akendega. Vertikaalne suunitlus valitses ka välisilmes. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid tornikesed (fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristkülikud, kraabid jne). Kirikutel oli tavaliselt kaks
Toomkiriku puhul on tähelepanu väärne lääneportaali puudumine. Selle asemel asube peaportaal lõunas. Oleviste kirik Kiriku ehituslugu on keerukas ja mitmekihiline. 13.sajandil alustati 3-löövilise basilikaalse, kuid praegusest madalama, lühema, võlvimata lae ja madala torniga kirku ehitamist. Algkirik võlviti 1330.a. Aastail 1350 ja 1404 lisati kirikule vastavalt Püha Laurentiuse ja Maarja kabelid. Sama sajandi lõpul lisandus peahoonele lõunaportaai esine kabel ning 1512-1521 uus Maarja kabel, mille idaseina ehib kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf. Praeguse ilme sai kirik 15. ja 16. sajandil, mil pikendati pikihoonet lääne suunas, rajati praegune ilusate tähtvõlvidega kooriruum ning kõrgendati torni. Olgugi, et lõpetamata, on see üks vormirikkamaid säilinud hilisgootika näiteid Tallinnas. Kirik on mitmete tulekahjude käigus kannatada saanud. 1840datel taastamise käigus lisandusid välisilmesse neogooti elemendid. Niguliste kirik
ordule 23. aprill 1343 jüriöö ülestõus 14. mai 1343 Sõjamäe lahing, kus sai surma u. 3000 eestlast Stift piirkond, kus piiskop valitses maahärrana diötsees piiskoppide vaimulik võimkond vasall läänimees, maahärra käest saanud isik, keda seob maahärraga truudusvanne vakus läänistatud või läänistamata maaüksus, millelt korjati maksu. maavaba vabatalupoeg mõis mõisa külast eemal asuv suurem omaette talu kabel külakatoliikluse keskus Hansa liit kaubalinnade liit. Sinna kuulusid Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Foogt oma haldusüksuse käsknik komtuur oma haldusüksuse käsknik Danzigi kongress toimus 1397 a. . Tülid Vana Liivimaa maahärrade vahel. Osa võtsid ka Saksa ordu kõrgemad aukandjad. Riia peapiiskopkonna inkorporeerimine ; Harju Viru vasallid said Junginengi armukirja ; Piiskopkonnad aga vabanesid kohustustet alluda ordule sõja korral. Vana-Liivimaa maahärrad:
üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa. 14. sajandil ehitati hulk juurdeehitisi. Lõunaküljele praeguse Püha Antoniuse kabeli kohale püstitati sellest poole väiksem Püha Matteuse kabel, põhjaküljele aga Püha Barbara kabel torni äärde. Kirik ehitati põhjalikult ümber 1405 1420, mil kirik rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt. Niguliste oli ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata 1523. aastal luterliku reformatsiooniga kaasnenud pildirüüstest.Kirik sai tõsiselt kannatada 9. märtsil 1944 märtsipommitamises. Tules hävisid katused ja tornikiiver. Maha põles ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega
Maalilooming • 16. sajandi algul läksid moodi laemaalingud. Paavst Clemens VII palus 1530. aastate alguses maalida Sixtuse kabelisse sünge pildi. Teema, mille Clemenes valis, oli viimane kohtupäev. • Ülesanne oli tehniliselt väga raske, maalida tuli üles vaadates. Michelangelo maalis Sixtuse kabelit üksi neli aastat. Tulemus oli renessanssmaali suurteos. • Michelangelo lõpetas selle tohutu suure maali 1541. aastal. Michelangelo tööd Sixtuse kabel ja selle kuulus laemaal, mis kujutas piiblilegende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni. Sixtuse kabel on tänapäeval oma kuulsa laemaali pärast populaarne turismiobjekt . “Püha perekond” „Viimne kohtupäev“ Skulptuur • Michelangelo on skulptuuris kujutanud Dionysost, kentaure, Marsyast ja sibülle. • 1537 ehitas ta alussamba Marcus Aureliust kujutavale skulptuurile, mis
Kultuurimälestised Liisa Ilves Pärnu Vana haigla Ehitatud 1909 50 voodikohta Historitsistlik stiil Haigla juurde kuulub veel kabel-surnukuur Kabeli lõunatiiba on kasutatud mitmetel erinevatel eesmärkidel Amende Esimene Villa Ehitati 1898. aastal suvilaks. Praegu on kasutusel kortermajana. Üle elanud mõlemad ilmasõjad. Pärnu Hansagümnaasiumi hoone Hoone on ehitatud aastatel 1938-40, arhidekt O.Siinmaa projekti järgi Algusest peale kasutuses koolimajana Tänan kuulamast.
löövipealsetel, välisseinteäärsed kaitsekäigud. kaupmeestekirik võlvidepealne kaubaladu madal kuubitaoline läänetorn, lühike ja lai pikihoone, ruudukujuline kooriga kolmelööviline ehitis, kompaktne ja suletud seinapindadega. juurdeehitusi ja tugipiilareid polnud 14. saj: kogudusekirik lisandusid kabelid: 1342 Barbara kabeli esmamainimine, asub torni põhjaküljel (hävitati 16. saj), ~1350 Püstitatakse 2-võlvikulised püha Jüri kabel peaportaali ees ja Matteuse kabel torni lõunaküljel ~1385 Püstitatakse Väike kabel ühendatakse kahe kõrge kaarava abil põhjalööviga 15. saj: Ulatuslikud ümberehitused 1405-1420. Vana koor lammutati, polügonaalse lõpmikuga kolmelööviline kooriruum ehitati vana pikihoone laiune ja selle ümber kujundati Tallinnas täiesti uudne ümbriskäik. Kesklöövi kõrgseinad ja võlvid lauti tunduvalt kõrgemaks. Tornialune võlvik ühendadi kaarava abil pikihoonega, muutes torni kesklöövi nagu pikenduseks
paiknenud hoonestik hävitavalt kannatada. Tulekahjus hävis tornikiiver, põlesid maha katused ja kiriku interjööri tunginud leekides läks koos oreli, vääride ning pinkidega kaduma suurem osa vanast ajaloolisest sisustusest. Kuigi juba 1949. aastal astuti esimesed sammud Niguliste kiriku taastamiseks, varises enamik pikihoone ja osaliselt ka koori võlve koos kõrgseinte ja piilaritega kokku. Varingutest jäid puutumata Püha Antoniuse kabel, käärkamber ja teised juurdeehitused pikihoone põhjaküljel. Kõige väärtuslikumad kunstivarad on alles kuna need evakueeriti õigeaegselt. Seega säilisid peale barokiaegsete epitaafide ja paljude teiste nikerduskunsti-teoste, silmapaistva renessanss- ja barokklühtrite kogu ning Püha Matteuse (hiljem Püha Antoniuse) kabeli põrandat katvate 14.-17. sajandi hauaplaatide muuhulgas ka sellised 15.-16. sajandist pärinevad rariteedid nagu peaaltar, Surmatantsu-maali algusfragment
· Transept tavaliselt mitmelööviline · Kesklöövi tähtsus tõusis, oli külglöövidest laiem ja kõrgem · Külglöövid nii kitsad ja madalad, et ei vajanud erilist tugisüsteemi · Külglöövid jätkusid teiselpool transepti, kooris, moodustades kooriümbriskäigu · Krüpte ei ehitatud, koori põrand samal tasapinnal pikihoone põrandaga · Kooril mitu väikest väljaehitist kabelit, mis moodustasid kabelitepärja. Kiriku pikiteljel asuv kabel oli teistest veidi suurem ja kandis nime Maarja kabel. · Teravad kaared, võlvid, mis tunduvad väga kerged · Välisilmes : 2 suurt torni peafassaadi kõrval ja üks väike haritorn nelitise kohal. Peafassaadis 3 suurt teravkaarset portaali, keskmine avaram. Portaalid nagu kutsuksid sisse astuma, nad koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist , moodustades perspektiivportaali. Keskmise portaali kohal asus roosaken,
4. Missugune Itaalia linn oli vararenessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 21. Võrdle teemasid, maalitehnikaid, inimese kujutamist. Kas tähtis oli ilu või hingeelu 5. Kes oli esimene reness meister arhitektuuris, nimeta tema tähtsamad ehitised? FILIPPO kujutamine? BRUNELLESCHI, Toomkirik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel 22. Milliseid värve kasutati Madalmaades, milliseid võimalusi need andsid kunstnikele? 6. Mis ehitised olid palazzod, kirjelda tüüpilist palazzot(põhiplaan, fassaad). 3-korruseline, õlivärve. Nende segamine ja maalimine kihtidena võimaldas saada lõpmatu arvu neljast tiivast koosnev ehitis nelinurkse siseõuega. Iseloomulik madal katus, raskepärasus, värvivarjundeid
kõrguselt säilinud. Alev kadus linnuse eest ilmselt vahetult enne Liivi sõda (16. sajandi algul) ning siirdus praeguse Lihula linna alale, kus seni paiknesid ilmselt vaid eestlaste puitelamud. Kivimaju hakati seal ehitama alles 15. sajandi lõpul. Ka leiumaterjal on iseloomulik eestlastest käsitöölistele. Keskajal oli Lihula üks tähtsamaid kiriklikke keskusi. 1667. aastal on üks Lihula kodanik öelnud, et piiskopi ajal oli Lihulas viis kirikut: esimene mäel (linnuse kabel), teine kloostris (tsistertslaste klooster), kolmas alevis (Elisabethi kirik), neljas Johannese kirik (kabel) ja viies puukirik (Antoniuse kabel). Tsistertslaste kloostri täpne rajamise aeg ei ole teada. Ilmselt valmis see 1275. ja 1285. aasta vahel. Klooster paiknes linnusest vaid paarsada meetrit lõuna pool. Klooster lõpetas tegevuse hiljemalt Liivi sõja ajal ning hävis lõplikult 1570. aastal. Ei ole teada, millal esimene kirik Lihulasse rajati. Arvatavasti toimus see millalgi 1240
Vararenessansi arhitektuur Brunelleschi kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohale. Firenze Leidlaste Kodu: fassaadis korintose sammastele toetuv kaaristu. Pazzi perekonnakabel: antiiksed sambad ja kolmnurkne viil. · Brunelleschi. Leidlaste kodu Firenzes · Brunelleschi.Pazzide perekonna kabel Palazzod Firenze aadlike kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud on teravkaar, vertikaalsuse asemel valitses horisontaalsus. I korrus ehitati massiivsem, kandejõud!, seal kasutati rustikat välismüüride kivid suured ja rohmakalt tahutud. Ntx. Palazzo Medici · Palazzo Medici Alberti palazzode uus ajastu, iga korruse akende vahele paigutati pilastrid, see muutis ehitise pidulikumaks ning rõhutas
Maalikunst 1) Sixtuse kabel - (võlvifreskod) - Michelangelo 1508 - 1512, Vatikan, Rooma. 2) Mona Lisa (õlipuutahvlil) - Leonardo da Vinci 1503 1514 Louvre, Pariis. 3) Ateena kool (fresko) Raffael u. 1510 Stanza della Segnatura, Vatikan, Rooma. 4) Madonna lillega (Madonna Benois) Leonardo da Vinci 1478. The Hermitage, St.Peterburg. 5)Madonna lapsega ( Madonna Litta) Leonardo da Vinci. U. 1490. The Hermitage, St.Peterburg. 6) Danae Rembrant van Rijn. 1636. The Hermitage, St.Peterburg.
säilinud kindlusehitis Balti riikides. Prantsusmaa järel oligi kõige tihedam linnuste võrk Euroopas just Baltikumis. Konvendihoone tüüpi linnuse ülessandeks on olla teatud piirkonna keskuseks, võimaldada kooskäimisi ja pakkuda kaitsetülestõusu või sõja korral. Konvendihoone koosnes sisehoovi ümbritsevast neljast hoonetiivast, mis olid väliskülgedelt tugevasti kindlustatud. Ruumide jaotuselt sarnanes hoone kloostritega: olemas olid kapiitlisaal, refektoorium, dormitoorium ja kabel. Kuressaare loss on hilisgooti stiili linnuseehituse suurepärane näide. Välisarhitektuuri äärmine rangus ja monumentaalse raskepärasusega liitub orgaaniliselt lihtne sisemine arhitektoonika ja dekoor, mis pääseb lihtsusest hoolimata hästi esile. Konvendihoone külje pikkus on 43 meetrit. Põhjanurgas kõrgub võimas seitsmekorruseline kaitsetorn, mille kõrgus on 37 meetrit. 14. sajandi lõpus rajati ka suurtükitornid ja kõrgendatud müürid. 1980. aastatel
selle vett ämbritega kaasa tassimas või seal suplemas. Samuti saab seal käia tutvumas nunnade ja noviitside igapäevaeluga. See on Ida-Virumaa üks suurim turismimagnet. Asukoht Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster asub Kuremäe külas, Illuka vallas, Ida- Virumaal. Asub piirkonna kõrgeimal künkal Kuremäel. Ehitus Klooster ehitati 16. sajandi teises pooles ja keskaja lõpuperioodil. On teada, et 1608 aastal oli Kuremäel õigeusu kabel. Kloostri kõige tähtsam ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 1908–1910. Kloostriülemad 1892–1897 Varvara 1897–1921 Aleksia 1921–1943 Joanna 1943–1946 Aleksia 1946–1955 Rafaila 1955–1967 Angelina 1968–2011 Varvara 2011– Filareta Legend
annaabi.ee 
