Buddha Benaresi jutluse katkend Mis on ainult ühest maitsest imbunud läbi, nagu meri ainult on läbistatud soolamaitsest, - see on õige tõde kannatusest. Sünd on kannatus, vanadus on kannatus, ühinemine mittearmsatega on kannatus, lahkumine armsaist on kannatus, selle mittesaamine, mida ihaldatakse, on kannatus. Kokku viiekordne rippumine (olemise küljes) on kannatus. See on õige tõde kannatuse tekkimisest. See on janu, mis teostab uuestisündi, janu lõbu, janu elu, janu hävitamise järele. See on õige tõde teest kannatamise kaotamiseks, kaheksaosaline ülev tee, mille nimi on õige tunnetus, õige otsustamine, õige kõne, õige teotsemine, õige eluviis, õige pingutus, õige kaemus (kontsentratsioon). See on ülev keskmine tee elu vahel himudes, mis on madal ning tühine, ja enesepiinamise elu vahel, mis tume ja ebakasav, tühine on. See kesktee avab silmad ja mõistuse, viib rahule, tunnetusele, valgustusele, nirvaanasse." August Sommer, ,,Ül...
Buddha Benaresi jutluse katkend Mis on ainult ühest maitsest imbunud läbi, nagu meri ainult on läbistatud soolamaitsest, - see on õige tõde kannatusest. Sünd on kannatus, vanadus on kannatus, ühinemine mittearmsatega on kannatus, lahkumine armsaist on kannatus, selle mittesaamine, mida ihaldatakse, on kannatus. Kokku viiekordne rippumine (olemise küljes) on kannatus. See on õige tõde kannatuse tekkimisest. See on janu, mis teostab uuestisündi, janu lõbu, janu elu, janu hävitamise järele. See on õige tõde teest kannatamise kaotamiseks, kaheksaosaline ülev tee, mille nimi on õige tunnetus, õige otsustamine, õige kõne, õige teotsemine, õige eluviis, õige pingutus, õige kaemus (kontsentratsioon). See on ülev keskmine tee elu vahel himudes, mis on madal ning tühine, ja enesepiinamise elu vahel, mis tume ja ebakasav, tühine on. See kesktee avab silmad ja mõistuse, viib rahule, tunnetusele, valgustusele, nirvaanasse." August Sommer, ,,Ül...
Katkend ,,Väikesest Printsist" Viiendal päeval selgus mulle väikese printsi elu saladus. Ilma igasuguse keerutamiseta küsis ta minult: ,,Kui lammas sööb põõsaid, siis sööb ta ka lilli?" ,,Lammas sööb kõike, mis ette juhtub." ,,Isegi lilli, millel on okkad?" ,,Jah, isegi lilli, millel on okkad." ,,Aga milleks need okkad siis on?" ,,Okastest pole mingit kasu, see on lilledest lihtsalt õelus." ,,Oh!" Aga väikese vaheaja järel sõnas ta mulle mingi jonniga: ,,Ma ei usu sind! Lilled on õrnad. Nad on lihtsameelsed. Nad kaitsevad ennast nagu oskavad. Nad arvavad, et okastega on nad hirmuäratavamad... Või sina arvad, et lilled..." ,,Ah, ei, ei! Ma ei arva mitte midagi! Ütlesin, mis parasjagu pähe tuli. Mul on siin praegu tõsised asjad käsil!" Ta vaatas mulle hämmastunult otsa. ,,Tõsised asjad!" Ta nägi mind, nagu ma olin, haamer käes, sõrmed õlist mustad, kummardumas mingi asja kohale, mis paistis talle väga inetu...
Ramilda kiri Indrekule ,,Tõde ja Õigus, II osa" Näete, esimene kiri mõjus hästi, muidu ei kirjutaks ma uuesti. Tõepoolest, kõigist inimestest ilmas sobite just teie kõige paremini mulle sõbraks. Seda teile kirjutada on muidugi mõttetu. Minu küsimus on samuti mõttetu, aga ma küsin siiski. Ja vastus andke tingimata eesti keeles, sest olen tähele pannud, et inimene on emakeeles palju ausam ja otsekohesem kui ükskõik mis võõras. Sellepärast peavadki diplomaadid ikka võõraid keeli mõistma, muidu ei saa nad hästi valetada. Sest emakeeles on inimesega rääkinud kord need, kes temale elus on kõige vähem valetanud, nii et emakeel on kõige ausam. Pealegi on needsamad inimesed temale rääkinud on kõige südamlikumad sõnad, võib-olla nii südamlikud, et niisuguseid ei kuule inimene enam kogu eluaeg. Aga kus sa siis valetad keeles, milles oled kuulnud nii palju tõtt ja õrnust. Ehk kuigi valeta...
Tuli on ilus oma oranzide harudega. Pealtnäha habras, kuid kes ta kätte langeb, selle ta hävitab, aeglaselt ja piinarikkalt. Tuli annab mõnusat soojust ja valgust. Ta on hea seltsiline, kuigi ei räägi sõnakestki, ei ole vajagi. Leek on metsik ja vaba, kuid ometigi tugevalt ja kindlalt seotud. Leek ihkabvabadust ja pingutab iga sekund selle nimel. Rebib end oma, oranzide kätega lahti, kuid ei leia midagi, millest kinni haarata. Põgenemine on kerge. Kui keegi ulataks ainult midagi, millest kinni haarata. Aga siis oleks ta omakorda selle eseme külge aheldatud. Ta ihkab vabadust nii väga, et üritab hävitada selle, mis tast kinni hoiab. Kuid kui see õnnestub, sureb ta ka ise. Tuli ei saa kunagi olla vaba ja iseseisev. Kuna tuli ei saa üksi eksisteerida, hävitab ta oma teel kõik, puhtast kibestumusest. Raamatust ,,Kirjaklambritest vöö" Mare Sabolotny.
1. Paranda tekstis kirjavead. 2. Paranda sõnade järjekorra vead. 3. Paranda tekstis stiilivead (tühikud, Enter-klahvi vajutused). 4. Lisa 2 pilti (lõikepilti) ja paiguta need teksti sisse nii, et tekst ümbritseks pilti. 5. Salvesta oma töö nimega Teksti parandamise harjutus ja lae üles GoogleDocs-i ning paiguta Koolitööde kausta. LIPPA KOJU JA MINE MAGAMA katkend Astrid Lindgreni raamatust"Meisterdetektiiv Blomkvist" I Malle pidas täiesti võimatuks magada, kui toas on sääski. Nüüd üks oli vereimeja ta jälle üles ajanud."Elajad, " pomises ta.,, Neid tohiks ei üldse olemas olla!" Ta kratsis lõuga, kust sääsk oli teda hammustanud. Siis heitis ta kellale pilgu. See hakkas saama üks . Sel kellaajal peaksid korralikud inimesed magama.
Laura Laas 9b Raamatu esitlus Harry Potter: Tarkade kivi Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Joanne Kathleen Rowling Sündinud 31. juulil 1965. aastal. Ta oli töötu abirahast elav üksikema, kui ta kohvikus istudes Harry Potteri esimest raamatut kirjutas. Teda loetakse maailma rikkamaiks kirjanikuks. Raamatu tähtsamad tegelased Harry Potter on oma ea kohta lühike ja kõhetu poiss, kes kannab prille ja kellel on mustad sassis juuksed. Ta oskab ussisõnu, ta on võlur ja tal on otsaees välgunoole kujuline arm. Ronald Weasley on pärit vaesest, kuid vana võluripäritolu perekonnast. Tal, nagu ka kõigil teistel pereliikmetel, on punased juuksed ja tedretähnid. Ta on enda perekonnas noorim ...
Tants aurukatla ümber Mats Traat Katre Pohlak XII klass Rakke Gümnaasium Viis tantsu ümber aurukatla Raamat jaguneb viieks tantsuks ehk peatükiks. Raamat räägib talupoegade elust XX sajandi algusest kuni keskpaigani iga tants on omaette periood. Perioodi ühendab üks tegevuskoht Aiaste taluõu. Tegelased kanduvad ühest tantsust teise edasi. Esimene tants Algamas on viljapeksuaeg ning katelt tuuakse Aiastele. Aurukatlal oli väga suur tähendus (katkend raamatust, lk 9) Keset töötegemist saabus tallu kaks kirja üks masinistile pojalt Elmarilt, kes oli sõjas ja teine peremehele, kelle ülikoolis käiv poeb Kaarel taaskord raha tahab. Jüri, peremehe keskmine poeg, vihastas, et tema peab talus töötama ning venna õpingute jaoks raha teenima. Esimene tants Enne viljapeksu oli kombeks süüa, selle p...
Mõned inimesed valivadki ühe inimese, keda kiusata ja teevadki seda kasvõi kuni kooli lõpuni. Ma arvan, et kui oled heidikustaatuses, on sellest ka raske välja tulla. Pead olema tugev, et sellele vastu minna. ,,Sellest raamatust tundsin puudust oma teismeliseeas." Eia Uus, kirjanik 5 Katkend "Nüüd sa võtad mul suhu" ütleb Karmo ja hakkab endal tõsimeeli pükse alla tõmama. Kas see on mingi halb Euroopa eksperimentaalfilm? Ma ei suuda seda uskuda. Mis täna veel varuks on, äkki keegi tahaks mind jalga tulistada? "Mine perse, tõesti! Mine perse!" Hakkan tagasi aulasse minema, aga Karmo surub mind sellise hooga ja nii tugevalt vastu seina, et mul jääb hing kini, ja sosistab mulle kõrva: ,,Kui sa
Lermontovi loomingut saab jagada varasemaks romantiliseks ja hilisemaks realistlikuks. Varase luule põhiteemad on pessimistlikud: traagiline üksindus, noorena hukkumine, armastuse ja sõpruse reetmine, võimatus tundeid ja mõtteid teistega jagada. Hilisemas loomingus avardub ühiskonna haare kurjuse sotsiaalse olemuse avamiseni ja oma aja inimese kujutamiseni. Pealkiri Teemad, motiivid Meeldejääv katkend, kujundid 1. ,,Türklase kaebed" · Kirjutas välismaalasele. Epiteedid paljad tasandikud, Kirjeldas oma kodu. julge põud, õilis võitlustahe jne. Isikustamine salud koltuvad, põu ilmub jne. Võrdlus mõistus nagu
Kuidas Jaanusest sai Tasuja? 14. sajandil, elas Jaanus metsas, koos oma isa Tambetiga. Tal oli vanaisa, Vahur, kes oli karuga võideldes saanud piiskopihärra käest tükikese metsa ning oli sinna talu rajanud. Seda kutsuti Metsa taluks. Kui Vahur, hakkas surema, oli Jaanus tema surivoodi juures ning jättis vanaisa poolt Tambetile öeldud viimased õpetlikud sõnad eluks ajaks meelde. Vahur soovitas Tambetil talu harida ja viimasele kõrge müüri ümber ehitada ning mitte sakstega läbi käia, kuid viimast Tambet ei teinud. Ta pani Jaanuse Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Esimene kohtumine Lodijärve mõisalastega polnud just kõige meeldivam. Lossihärra poeg Oodo ässitas oma koera Jaanusele kallale, mis polnud just kõige kombekam käitumine. Jaanust häiris ka koera nimi Tarapita, kuna see oli eestlaste jumala nimi ja Jaanusele ei meeldinud üldse, kui koeral selline nimi on. Kuid mõisahärral oli ka tütar ...
ERLE MAIDO 7 19.09.2014 Kodutöö: lugemisülesanne 1. Analüüsi teksti pealkirja seoseid sisuga. Teksti peakiri oli seotud Maia kahe kõige olulisema küsimusega Aarnele, et kas tema on see tüdruk, keda Aarne on otsinud ning mida Aarne elult õigemini otsib (rida 36; 96). Maia ja ka Aarne peas on nii palju küsimusi, millele nad soovivad vastuseid leida. 2. Iseloomusta Maiat ja Aarnet ning nendevahelisi suhteid. Põhjenda tekstinäidetega. Maia on kartlik (rida 23). Ta kardab tulevikku ja tahab kindel olla, et Aarne teda ikka armastab (rida 30). Maial on madal enesehinnang (rida 14-18). Aarne on naiivne ja ei tea, mida elult tahta. Ta tahtis Maiat muuta ja ei osanud ning ka ei julgenud Maiale öelda...
korvi Esimene jagu Oblonskite kodus oli kõik segi Stiiva kutsus kohale oma õe Anna, et viimane tema suhteid naisega parandaks Levin tuli linna, et Kittyle abieluettepanek teha Kitty lükkas abieluettepaneku tagasi Levin naaseb tagasi oma maamajja Esimene jagu Ballil armub Vronsk Annasse Anna lahkus kohe järgmisel hommikul tundes ballil juhtunu pärast häbi Teel koju kohtub Anna Vronskiga (loe katkend nr 1) Koju jõudes valdab Annat imelik tunne kõik polegi nii ideaalne Teine jagu Kitty tervis halvenes ja teda külastas ümbruskonnas enim kiidetud arst Inimesed märkavad Anna suhet Vronskiga (loe katkend nr 2) Anna mees Aleksei peab vajalikuks toimuvas oma naisega rääkida, kuid tulutult Levin üritab maal oma armuvalu töösse uputada Teine jagu Anna teatas Vronskile, et ta on rase mees
FJODOR DOSTOJEVSKI (1821-1881) PILT+katkend 30.10.1821 - sündis Moskvas Maria vaestehaigla arsti perekonnas; isa kasvatus oli äärmiselt karm; D jäi kogu eluks üksildaseks, eraklikuks ja endassetômbunuks 1833 - 1837 - ôppis Moskva pansionides; 1837 - suri ema 1838 - astus Peterburi sôjaväeinseneride kooli; 1841 ülendati ohvitseriks, 1843 lôpetas, arvatakse insenerikorpuse koosseisu, 1844 läks erru 1839 - pärisorjad tapsid isa 1844 - loobus sôjaväeteenistusest, sest oli hakanud tegelema kirjandusega, kirjutas vennale: "Kavatsen kogu oma elu pühendada inimesele ja kavatsen inimese saladust uurida kogu elu."; tahtis teadlikult saada suureks kirjanikuks. 1846 - ilmus jutustus "Vaesed inimesed", millele järgnes juba samal aastal hulk teisi jutustusi (katkend 2) "Vaesed inimesed" - romaan kirjades. Nagu katkendist lugesite, kriitikud kiidavad, D-s hakatakse nägema suurt romaanikirjanikku. D tômbub turri, sest talle ei meeldi, et teda surutak...
Nad on lämbumas, kuid ei lämbu siiski. Nad on peaaegu surnuks kägistatud, kuid elavad ikkagi. Lõpuks ometi saab Lion oma märkmiku ja taskunoa tagasi. Kuigi ta on otsustanud mitte küsida, küsib ta siiski. Küsib kiiresti ja nagu muuseas: ,,Kus sa olid?" Teine vastab niisama kiiresti, ka justkui muuseas: ,,Eestis olin." Väljaütlemata sõnad ja vastamata küsimused annavad endast juba märku, kuid mitte veel keelel, vaid alles kaugel silmaterade sügavuses. Miks just see katkend? Eestlanna ja Lion saavad pärast pikka ootusaega taas kokku ning tunnevad selle üle rõõmu. Kõik on läinud vähemalt nii hästi, et noormees on elus ja terve, kuigi sõjaväest pääsemine on veel küsimärgi all. Teose juures on see oluline pidepunkt lugu on lahenenud õnnelikult. Samas on katkend suurepärane kirjeldamaks armastust ja rõõmu teise olemasolu üle.
12. Kas loetud raamat oli romaan või jutustus? Mille põhjal seda järeldad? Allikas: Kuna Baas ütleb enda kohta: "Pigem on ta oma olemuselt sarnane avalikule lugemispäevikule." ja annab lahkelt nõu, siis õpime ka siit: Abiks algajale arvustajale. Aga kõige ilusam õpetus on ikkagi siin: Raamatuid lugedes täidetakse lugemispäevikut. Lugemispäevikusse märgitakse teose autor, pealkiri, tegelased, oma arvamus raamatu kohta. Joonistatakse illustratsioon, lisatakse katkend. Lihtne, selge ja kõikehõlmav. Illustratsioon on olemas (esikaane näol) ja mõnikord katkend ka. Seda, et teises klassis õpitust elus kõige rohkem kasu on, peaks igal minuvanusel täiskasvanul selge olema.
erinevad tundeid ja arvamusi, mis oli vaja rahvale edasi kanda. Rühmitusse kuulusid A. Adson, A. Alle, J. Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G.Suits, A. Tassa, F. Tuglas ja M. Under. Kõik liikmed allkirjastasid Tarapita esimese numbri manifesti, mis deklareeris vaimuvabaduse nimel minna võitlusse ohtlike sotsiaalsete pahedega, eriti saamaahne ja laiutava tõusiklusega. See manifest väljendas kindlaid liikmete mõtteid ja seisukohti kultuuri ja edasiviivate jõude hääbumisest. Katkend manifestist: "Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd - tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur. Lämbuman edasiviivad jõud. Halvat tööliste liikumine. Haritlastest saand ärimees, võimumees, ametnik." Õpetlikke kogemusi pakkus ajakiri ,,Murrang'', mis võis olla üheks Tarapita sünni eelduseks. Väljaannete ellukutsujaiks olid ka Tarapita liikmed G. Suits ja A. Alle. Sarnasusi
mida ta oleks võinud enda eluga seoses selle sama jõega teha, kala püüda, paadil viiulit mängida, lotje vedada ja hanesid kasvatada. Lõpuks jäi Jakov ka ise haigeks ja peale arsti külastust läks künnisele istuma ja hakkas viiulit mängima. Lõpuks oli ka Rotchild seal, keda Jakovi kurb lugu väga liigutas. Enne surma läks Jakov pihile ja käskis viiuli Rotchildile anda. Rotchildi viiuli mängust tuli aga välja midagi nii kurba ja leinalist mis oli terve linna lemmik. Minule see katkend väga ei meeldinud, tekitas tunde, et see ei ole võimalik kui negatiivselt mõeldes saab inimene terve enda elu elada ja ainult kahjudel silma peal hoida.
lavastatud teatris ja filmis kuulus orbiitlaste elulähedusmeelsesse kirjanduslikku rühmitisse Kirjaniku teosed EEPIKA *NOVELLID "Must rist" 1925 "Ajude mäss" 1926 "Relvad vastamisi" 1929 "Lambavarga Näpsi lorijutte" 1938 *ROMAAN "Hulgus" 1927 Kirjaniku teosed DRAMAATIKA *KOMÖÖDIA "Luupainajad" 1924 Katkend kriitiku artiklist P e e t Va l l a k u n o v e l l i ,, M a a n a i n e " k ü l a r e a l i s m o n m õ n u s a l t n e u t r a a l n e ma t e r j a l ( mi t t e ko h u s t a v, a u ka r t u s t mi t t e äratav) intertekstuaalsele remiksile. Muidugi on lavastajahärra postmodernismi Kaval-Ants, kes armastab klassikuid oma pillide järgi tantsima panna. Aga isegi vana Will Shakespeare pole sellise metoodilise järjekindlusega l ä b i r a p i t u d k u i v a e n e P e e t - p o i s s
MUUSIKAÕPETUS 10. KLASS KUULAMISTEST KESKAEG, RENESSANSS, BAROKK JA KLASSITSISM KESKAEG Gregooriuse laul Gregooriuse koraal - 'Puer Natus Est Nobis' (Üks laps on meile sündinud) Gregooriuse koraal - 'Veni Creator Spiritus' (Oh tule Looja vaim) Notre-Dame'i ajastu Leoninus - 2-häälne organum 'Viderunt omnes' (Kõik näevad) Ilmalik muusika Walther von der Vogelweide - 'Palästinalied' (Palestiina laul) Keskaegne tantsumuusika Prantsusmaalt - 'Estampie' 13. sajandi motett - 'Alle psallite cum luya' (Kõik laulge-mängige rõõmuga) RENESSANSS Ars Nova (14. sajand) Philippe de Vitry - Motett 'Imprudenter Circumivi" (Mõistmatult petma) Guillaume de Machaut - 'Messe de Notre Dame' (Jumalaema missa), I osa 'Kyrie' Madalmaade koolkond (15.-16. sajand) Guillaume Dufay - Chanson 'Se la face ai pale' (Kui mu nägu on kahvatu) Ilmalik laul 16...
FAEHLMANN Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31.detsember 1798-22.aprill 1850) oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojama, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Õppis 1810-1814 Rakvere kreiskoolis, 1814-1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817-1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga (1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu Ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 1842-1850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 1843-1845 farmakoloogia- ja retseptuuri- kursust. Peamielt Faehlmanni õhutusel asutati 1938 Õpetatud Eesti Selts, 1843-1850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti ...
Artur Adson Tõru-Tõnn Parts 9.klass Kes oli Artur Adson? Sündis 1889 Tartus Karl Arthur Adson oli eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ning memuarist Sündis Tartus majateenija pojana, kuid üles kasvas sugulaste juures Võrumaal Õppis Pihkva maamõõdukoolis ning lühemat aega ka Tartu Ülikoolis Alates 1918 aastast tegi tööd mitmete erinevate ajalehtedega Suri 5. jaanuaril 1977 Stockholmis ja maeti Skogskyrkogårdeni Artur Adsoni elutegevus Töötas Venemaal (1907-1912) ja alates 1912 aastast Tallinnas maamõõtjana Alates 1918 aastast tegi kaastööd ajalehtede "Tallinna Teataja", "Sotsialdemokraat", "Postimees", "Tallinna Teataja" ning "Päevalehega" Tegutses aktiivselt Siuru ja Tarapita kirjanikeühinguis Tegutses Eesti Vabariigi põllutöö- ja haridusministeeriumis, ajalehetoimetustes ja vabakirjanikuna Aastatel 19351940 töötas siseministeeriumi filmiinspektorina ja Adsoni läbimurre eesti kirjandus...
ARVO KRUUSEMENT 1928 - ... SEITSE FAKTI ELULOOST: · On sündinud 20. aprillil 1928 Lääne-Virumaal Undla vallas talupidajate pojana · 1942 lõpetas ta algkooli, 1947 Rakvere Kaubanduskeskkooli ja 1953 Moskvas A. Lunatsarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi · On lavastanud "Kevade" · 1953-59 töötas V. Kingissepa nimelises TRA Draamateatris näitlejana. · 1962-64 oli L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris algul lavastaja, hiljem pealavastajana. · 1965-91 töötas ta rezissöörina stuudios Tallinnfilm. · Ta on olnud Eesti riikliku Teatriühingu (1953-1970) ja Eesti Kinoliidu (1969) liige. Viis tema filmi · "Don Juan Tallinnas" (mängufilm, 1971) · "Naine kütab sauna" (mängufilm, 1978) · "Bande" (mängufilm, 1985) · "Sügis" (mängufilm, 1990) · ,,Kevade" (mängufilm, 1969) Katkend filmist
· Valgus IV osa - mäss jumalate vastu. Kitseede ajalugu. · Inimeste ohverdamine · Mäss jumalate vastu, kavaluse kasutamine · Rünnak ja lüüasaamine · Balam-Quitzé, Balam-Acab, Mahucutah ja Iqui-Balam lähevad taevasse · Uued valitsejad ja edasine ajalugu Peategelased: · Kaksikud Hunahpu (Junajpu) ja Xbalanque (Xbalanke). · Kitsee kuninglik perekond. · Balam-Quitzé, Balam-Acab, Mahucutah ja Iqui- Balam · Paljud Maiade(Maajade) jumalad. Katkend: Siin algab lugu ajast, mil otsustati luua inimene, kui otsiti ainet, mis peab minema inimese ihusse. Ja Suur Ema ning Suur Isa, Loojad ja Tegijad, Tepeu ja Gucumatz, nagu on nende nimed, ütlesid siis: "Käes on aeg, et hakkaks koitma, et jõuaks lõpule loomine ja ilmuksid need, kes meid ülal peavad ja toidavad, et sünniksid valgusepojad, valgustatud alamad; et ilmuks inimene, et maa peale tekiks inimsugu." Nõnda ütlesid nad.
2) Lugeja: Venemaa poliitika teeb Euroopa Liidus elavatele venelastele karuteene (Delfi) 7. Raamatute, tele – ja raadiosaadete, sarjade ja rubriikide pealkirjad kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides. Näited: 1) RAAMAT│ Loomeinimeste loodud vaibamustrid raamatus “250 uut Eesti vaibadisaini” (Delfi) 2) Sari “Salatoimikud“ jätkub aasta lõpus (Õhtuleht) 8. Ajaloosündmuse nimetuse püsivust näitab esisuurtäht. (esineb erandeid) Näited: 1) KATKEND RAAMATUST | Tallinn teises maailmasõjas. Okupatsioonivägede saabumine ja Raua tänava lahing, 4. osa (Delfi) 2) Katkend raamatust: Sinimägede legend ehk kuidas võitles Eesti diviis (Delfi) 9. Üritusi märgitakse üldnimeliselt ja kirjutatakse väiketähega. Näited: 1) Kotree Spordiklubi (Erika 5a) korraldab reedest kuni kolmapäeva, 30.oktoobrini koolivaheaja spordilaagri Piiril. (Delfi) 2) Eesti Pyladese Liit korraldab Kullo Lastegaleriis (Kuninga 6) Halloween’i peo
nagu metsavendlus. Mida halvem ja külmem on ilm, seda parem. Kui keegi teine enam ei näe ega kuule, siis võtab võidu partisan, kel on relvaks käes konservikarbi kaas.” • Samuti on tema lähikondlased öelnud, et 5 filmi • ,,Ideaalmaastik” (1980) • ,,Arabella, mereröövli tütar”(1982) • ,,Georg” (2007) • ,,Tants aurukatla ümber” (1989) • ,,Head käed” (2001) + iseloomustused + katkend filmist ,,Ideaalmaastik” https://www.youtube.com/watch?v=EOctPAkUoNg ja ja ,,Arabella, mereröövli tütar” https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/829/videoklipi d Lisad Filmi ,,Georg” treiler https://www.youtube.com/watch?v=X7dE0ex2mZ4
2) Avatud novellitüüp (nimetatud ka tsehhovlikuks novelliks vene kirjaniku Anton Tsehhovi järgi), milles ei ole esiplaanil niivõrd väline sündmustik kui tegelaste sisemaailm, meeleolud, raskelt sõnastatavad sisekonfliktid. Tegevus võib olla vähene (või hoopis puududa) ja novelli lõpp jääb tihti lahtiseks, puänt puudub ning lahendusele vaid vihjatakse. Lõpetamatus võib koguni anda lisatähenduse. Tihti esitatakse vaid katkend, juhuslik fragment mingist olukorrast, arengust või meeleolust, mitte lõpetatud pilt. Novelli kui zanri rajajaks peetakse Giovanni Boccacciot oma teosega "Dekameron". Novelliteooriat on arendanud mitmed (enamasti saksa) kirjanikud, nagu Goethe, F. Schlegel, P. Heyse, F. T. Vischer, L. Tieck, E. K. Bennett. Eesti tuntumateks novellistideks on näiteks A. Gailit, F. Tuglas ja M. Heinsaar. Klassikalise novelli tunnused: Lühike (1000-8000 sõna) Vähe tegelasi
"Ilmavalgus" 1980 Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. Sa kõnnid korteris ringi, näed mööblit ja väljavaadet, seinakappi, peeglit ja kingi ning poolikut telesaadet. Paneelid kostavad läbi, alt päevauudiseid kuuled. Valusalt kõrvadest läbi lõikavad maailmatuuled. Kuid seinale langeb üks särav triip, külm pühalik valgusekiir. Kui kunagi üldse, siis praegu siit KATKEND INTERVJUUST Abikaasa Jaak Jõerüüdi diplomaaditöö tõttu olete pidanud aastaid Eestist eemal viibima. Kuidas olete toime tulnud koduigatsusega? Olen lapsest peale harjunud sellega, et võib elada mitmes kohas, et on mitu kodu. Mul oli talvevanaema ja suvevanaema. Põhikodu oli seal, kus elas talvevanaema, kuid suvekodu oli suvevanaema juures Joona talus ja mulle jäi mulje, et Joonal on alati suvi. Kui pidin kogu aeg ühes ja samas kohas elama, muutus see ahistavaks.
Helga Nõu Vastseliina G ümnaasium Semmo Hõrn Helga Nõu elulugu Helga Nõu (aastani 1957 Raukas) s ündis 22. septembril 1934 Tartus, elas Tallinnas aastatel 1936 41. Alates 1942 aastast elab ta Rootsis, kus õppis pedagoogiks ja t öötas aastaid sellel erialal. Helga Nõult on alates aastast 1950 ilmunud lühiproosat, luulet, artikleid, arvustusi, t õlkeid, joonistusi eesti perioodikas ja koguteostes, samuti ka rootsi keeles. Helga Nõu loomingust "Pea suu" Kuues sõrm "Tõmba uttu! Raamatu tegevuskoht ja natuke sisust Tegevuskoht on Rootsis. Vahel tundub, et inimesed ei ole kunagi paraja suurusega sisemiselt, t ähendab. Suured ei ole küllalt suured ja v äikesed ei ole küllalt väikesed. Kõige hullem lugu on tavaliselt vahepealsetega. Selles raamatus on lugu noortest, kelle elu pole enamasti muretu ja mitte kunagi lihtne. Segadusi ja probl...
VARAKRISTLIK KUNST Sisukord Ajalugu Ajastu eluolu Arhitektuur Katakombid Basiilika Maalikunst Lõppsõna Kasutatud materjal Ajalugu Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas EesAasias uus usund ristiusk e. kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga .Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Ajastu heaolu Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks .Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maaaluseid matmispaiku katakombe. Need olid looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud. Lagedes ja seintes olid tihtipeale ka maalid. Kõige tuntumad on Ro...
Parim näitleja oli Alejandro666, kuna ta elas väga oma osasse sisse ja näitles väga hästi. Ta meeldis mulle ka sellepärast, et ta oli väga libekeelne, ei näinud loomulik välja ja oli päris humoorikas. Väga põnev oli, kui Alejandro666 rääkis vanaemale väga usutavat juttu ja lõpuks üritas temalt raha välja pressida. Vanaema jäi tema juttu uskuma ning kandiski Alejandrole raha. Seetõttu pidi ta näidendi lõpus ilma elektrita, küünlavalgel istuma. See katkend näitas väga hästi, millised võivad olla tagajärjed, ei tohi võõraid usaldada ja raha kellelegi anda. Natukene igavaks ja arusaamatuks jäid arvutimängud, mida etenduses mängiti. Arvutimängu stseenidest oli raske aru saada, kui pole ise selliseid arvutimänge mänginud. Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et etendus oli õpetlik, vaimukas ja rääkis internetist nagu seal asjad käivad. Selliseid õpetlikke etendusi võiks rohkemgi olla, käiksin neid hea meelega vaatamas.
Lõpe, lõpe, põllukene, vähene mu väljakene Alliteratsiooni ja assonantsi kasutatakse sageli koos, nagu on näha ka eelmisest näitest. Regivärsi algühikuks on värss, mis moodustab sisulise terviku. Värsse seob parallelism ühe värsi mõtet süvendatakse / korratakse eri värssides erinevas sõnastuses. Parallelismirühm võib koosneda kuni kümnest värsist. Laula, laula, suukene, liigu, linnukeelekene, mõlgu, marjameelekene, ilutse, südamakene. KIRJUTA KATKEND KOOLIEEPOSEST. Kas on jälle esmaspäeva, Kas on jälle esmaspäev, kole koolipäev. koledasta koolipäeva? Nüüd saab jälle kuulata direktrissi räuskamist Nüüd saab jälle kuulatessa ja jälle tuleb välisjalatsid ära vahetada. Ei ma direktrissi räuskamissa. taha oma kõrvadesse direktori kurja häält.
3. Klassi viktoriin Max punktid 19 1. Tõlgi lause Eesti keelde Cat is sleeping in the bed. 2. Tõlgi lause Inglise keelde Koer istub puu all. 3.Arvuta 5*4+5*1=...... 78-14-4=...... 50+25+25=...... 4.Moodusta skeemide järgi lauseid O, N, T nt: Kiire kass jookseb N, T, N nt: Õpilased istuvad klassis 5.Kirjuta iga numbri taha õige taime, looma või putuka nimetus. 1) 2) 3) 4) 6. JO-LE-MI-NA... Mis on lõpp? 1)SO-JA-DI-JO 2)SO-RA-DO-PO 3)SO-RA-DI-JO 4)SO-RA-VI-JO 7.Otsi tekstist välja kõik täishäälikuühendid Enrique Iglesias (sündinud 8. mail 1975 Hispaanias Madridis) on rahvusvaheliselt tuntud Hispaania laulja. Tema vanem õde Maria Isabel Iglesias Preysler on ajakirjanik ja vanem vend Julio José Iglesias Junior on poplaulja. Aastal 1978 Enrique vanemad lahutasid, ning 1983. aastal läks Enrique Miamisse isa juurde elama. Ta isa oli aga harva kodus ja seetõttu teda kasvatas lapsehoidja Elvira Oliv...
Teose lavastaja Steve McQueen ja stsenarist John Ridley toovad ekraanile järjekordse väga vähe räägitud loo USA ühest kõige piinlikumast ajaloolisest perioodist. Tegemist on kindlasti vägagi tõetruu orjanduse kujutamisega, mis mitte mingil juhul ei vabanda enda julmust, vaid ütleb otse ja ilustamata, et täpselt nii hull see asi tollel ajal oligi. Film ise on visuaalselt väga geniaalne ja lihtne vaadata. Eriti head meeleolu tekitas enne filmi alustamist lühike katkend märtsis esilinastuvast filmist, mis on pühendatud Märtsiküüditamisele 1949 aastal. Ajastule vastavates kostüümides ja võtteplatsides nägi film väga tõetruu välja. Väga hästi jäi silma näitleja Michael Fassbender, kes oma osava näitlemisega pani inimesed ennast põlgama, mis oligi selle rolli mõte. Lavastaja oskas väga hästi vaatajaid emotsionaalselt kaasahaarata. Üks meeldejäävamaid kohti oli peategelase Plati rippumine köie otsas samal ajal varbad
Kas ma tahaksin olla pigem peremees või ori? Platoni katkend ,,Filosoof ja oraator", teosest ,,Thaitetos", räägib sellest kuidas Theodoros ja Sokrates arutlevad filosoofide ning orjade elu üle. Nad räägivad sellest, mis on iseloomulik filosoofiks olemisele ning milline on nende elu võrreldes orjadega. Sokratese arvates on ühed kasvatatud orjadeks teised aga vabadeks meesteks. Sokrates ja Theoderos ise peavad ennast vabadeks meesteks. Vabu mehi eristab see, et nad saavad vabalt
ilmutas ja mille pärast ta teenistusest lahti lasti, hulluks läinud." Milisest teosest on pärit lõik? Kelle mõte? Iseloomusta teose peategelast. 71) ,,Siitkaudu pääseb kannatuste linna, siit algab igavese piina õu, siit saab vaid hukkunute hulka minna." Mis teosest on päris? Kes on autor? 72) ,,Ja nõnda surmasüüks sai eesli vääratus: sõi rohtu, kus on võõras muru?! Nii ropu süü saab pesta ainult surm! Ja eesel surmale siis saigi määratud" Kust teosest see katkend on pärit? Mida sellega mõeldakse (kogu teosega)? 73) ,,Mina usun ainult, et 2 ja 2 on 5 ning 4 ja 4 on 8." Kelle sõnad? Mida ta sellega mõtles? 74) Täida lüngad: ,,Ta on, kui sa ei pane võrdlust pahaks, just nagu _________, kes lendu tõusta tahaks, kuid varsti väsinud kõigest _____________, maas jälle laulab vana laulukest." Mis teosest see on pärit ja kelle kohta see käib? 75) Lõpeta Descartese lause: ,,Mõtlen ..............."
7 Medaljon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tegelased Heidi, 15aastane noor neiu. Heidi oli elurõõmus, positiivne, enesekindel ning vaimselt tugev. Ta talus karjumist ning kõiki halbu sõnu. Ta lihtsalt oli sellest kõigest üle. Talle tegid rõõmu kingitused ning pisikesed üllatused. Tüdruk oli ka väga hooliv ja vastutustundlik. Tanel, noormees, kes päästis Heidi elu. Ta oli ohtlik, põnev, huvitav. Mustad juuksed, tätoveering, tanksaapad, pealuuga sõrmused, sõjaväelaigulised püksid. Diana, Heidi parim sõbranna, kes toetab teda heas ja halvas. Tegelased Reimo, Heidi endine poiss. Reimo pärast tegi Taneli õde enesetapu. Pahatahtlik, suhtes seksi peal väljas. Lisbet, Taneli...
Tema vaimulik muusika pole loodud palvetekstide saateks, vaid sunnib kuulajat mõtisklema sõnade sügavama tähenduse üle Kirjutas kõigis barokiaja zanrides, va ooper (põhjused?) Kantaadid Kantaat mitmeosaline teos koorile (saatega või ilma, lisada võib soliste), mille erinevad numbrid ei pea olem asisuliselt seotud 5 aastakäiku kirikukantaate Ilmalikud kantaadid ("Talupojakantaat", "Kohvikantaat") nn "harjutustööd" Laula: katkend "Talupojakantaadist" Passioonid Passioon oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused Johannese passioon Matteuse passioon MK nr 44 46 (koraal, Evangelisti aaria, koor "Lööge risti" Oratooriumid Oratoorium vokaalsümfooniline teos, milles erinevalt ooperist puudub lavaline tegevus "Jõuluoratoorium" Missa Bach kirjutas I kontsertmissa muusikaajaloos missa h-moll h-moll helistik, milles eri ajastute heliloojad on
· 1844. "Sangar Janos" nelikvärsiline poeem · 1846. "Antal Varadyle" · "Mind mõte vaevab murega ", "Ma olen madjar", "Vabadus, armastus", · 1848. vabavärsiline poeem "Apostel" TÄHTSUS · Tõi luulesse rahvaliku teema , mahlaka rahvalauliku kõnepruugi ja rütmi, kire ja avastuse. · Õhutas Ungari rahvast vabaduse eest võitlema . · Petöfi "luuletaja " sünonüüm · Luuletused tõlgitud 50 keelde LUULE ANALÜÜS Katkend "Sangar Janos" /- - -/ "Iluska, mu kallis, oled kaunis nagu roosinupp! Sind jumal ikka õnnistagu. Kui sa kuiva kõrt näed, kõrt, mis tormis hulgub, siis su hulkuv hallim sulle meelde tulgu! " "Jancsi, minu hing kui pead, siis teele mine. Olgu jumal ikka sulle armuline. Kui näed närtsind lille visatuna teele, siis su närtsiv armsam tulgu sulle meelde." Läksid lahku nii kui sügislehed puu pealt. Süda puhus üle kõle sügisyuul sealt. Kukkus neiu silmist pisaraid kui rabin,
augustil 1966 aastal. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteaduse erialal aastatel 1941-1942. 19431944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. III. Katkend tema kõigile tuntud luuletusest ,,Aeg" Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. IV. Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu,
Rakmetegu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga Jalategu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline Abitegu - teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde tegemiseks Mõisavoor - viljavedu nt. Tallinna või Riiga Talurahvakaupmees - müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saaduste vastu Manufaktuur - suurettevõte, kus valitses käsitsitootmine 5.Loe läbi katkend Adam Oleariuse reisikirjast ja vasta küsimustele. 1)Mis aastast reisikiri pärineb? - 1655 2)Millised muutused leidsid aset Narvas 17.saj keskpaiku? -Kauplemine oli vähenenud, uhked kivimajad, hoogu said juurde kaupmeeste ja käsitööliste hulgad 3)Mis oli nende muutuste põhjuseks? -Sõja tõttu vähenes kauplemine ning ehitati kivist kuna puidust ei tohtinud enam ehitada, kaupmeeste ja käsitööliste hulgad suurenesid, kuna nad asusid elama ning said kodanikeks Narvas.
Ülesanded I. LUGEMINE Loe läbi katkend Viivi Luige ja Hedi Rosma teosest „Ma olen raamat” (2010) ning lahenda selle põhjal ülesanded. (40 punkti) Ülesannete lahendamisel arvesta, et iga vastuse oodatav pikkus on 50–100 sõna. Viitamisel võid kasutada ridade ees olevaid numbreid. 1. Kuidas mõistad Viivi Luige mõtet „Raamatu kirjutamine on mingis mõttes maailma toimimise mudel. Elu mudel”? (10 punkti) 2. Mille devalveerumine ja miks Viivi Luigele muret valmistab? Too selle kohta 2 näidet tekstist. (10 punkti) 3. Kuidas suhtus Viivi Luik arvutisse (internetti) varem, kuidas nüüd? Põhjenda tekstile toetudes, miks on Viivi Luige suhtumine muutunud. (10 punkti) 4. Miks ei või Viivi Luige arvates iga inimene raamatut kirjutada? Kuidas hindad Viivi Luige seisukohta? (10 punkti) 1) Viivi Luik tahab sellega öelda, et üllatus esineb raamatu kirjutamisel, nii nagu inimestel elus neid ette tuleb. Kui kirjanik alustab uue teose kirjutamist, si...
LASNAMÄE GÜMNAASIUM Jana Werle 10.a klass KATKEND BLOGIST Olümpiaaditöö Juhendaja: Monika Sooalu Tallinn 2014 3.jaanuar 2014 Mõtlesin täna, et inimene kogeb iga päev väga palju erinevat, meelde jääb vaid osa. Kummaline on, kuidas unenägudes kõik mosaiigiks sulandub. Unenägu on justkui segiläinud mälupulk, kus eri kaustade failid üksteisega tutvust sobitavad
,,Popol Vuh" TÕRU-TÕNN PARTS JA ELERYN LAANEVÄLI PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM G1D 07.10.2018 Mis teos on ,,Popol Vuh"? "Popol Vuh" ehk "Nõupidamiste raamat" on eepos, mis räägib kitsee ühiskonna mütoloogiast ja ajaloost Teos räägib loo kitsee ühiskonna kujunemisest selle hävinemise ja kokkuvarisemiseni 16. sajandi Hispaania vallutussõdade tagajärjel "Popol Vuh" koosneb neljast proosavormis osast https://et.wikipedia.org/wiki/Popol_Vuh#/media/File: Popol_vuh.jpg I osa Maailma loomine ning inimese loomise katsed Maa loomine Lindude ja loomade loomine, neile hääle andmine Saviinimeste loomine Puuinimeste loomine ja hävitamine Vucub-Caquix'i hävitamine Zipacna hävitamine Cabracan'i hävitamine II osa Hunahpu ja Xbalanqué päritolu, nende isa ja onu lugu Võitlused Xibalba i...
.....................................................................................3 Teosed...........................................................................................................................................4 Kaur Kenderist midagi huvitavat...............................................................................................4 Intervjuud Kaur Kenderiga........................................................................................................5 Katkend Kaur Kenderi kirjutatud artiklist ..............................................................................7 Looming ..............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................12
kokaiini ja pakk kondoome. Oluliseks stseeniks võib pidada seda, kus Tom läks ööbima enda sõbra armukese juurde, kuna tal ei tulnud, midagi targemat pähe. Varahommikul äratas punapea(sõbra armuke) Tomi üles ja ütles, et ta peab ära minema. Tom lahkus kiiresti. Tema auto rattad olid ära varastatud. Ta istus väga kaua autos, ei teadnud kuhu minna ja kellele helistada. Tom ei tahtnud koju minna. See stseen tõestab, kui üksik peategelane on. Lk 91 katkend romaanist ,,Tom, ütle, kas sa oled õnnelik?" ,,Ma ei tea, päevi on igasuguseid, hetki on igasuguseid," pomisen ma. ,,Ei Tom, sa oled õnnelik!" teatab ta, hääl paatosest värisemas. ,,Jah?" ,,Jah, oled. Sa oled nii noorelt kõik saavutanud!" Mida ma saavutanud olen? Seda, et ma ei ole enam mina? Seda, et ma olen minu raha? Seda, et need inimesed, keda ma kunagi lähedasteks pidasin, loevad minust ajalehest ja usuvad, et see olengi mina? Vassin ja valetan endale
URMAS OTT & FRED JÜSSI „MISTER FRED“ Fred Jüssi on sündinud 29. jaanuaril 1935 Arubal. Ta on Eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija. 1958 aastal lõpetas Jüssi Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal. Ta on töötanud Emmastes õpetajana ja kuulunud ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumisse, kus tema ametiks oli looduskaitseinspektor. Töötanud Eesti raadios. Ta on salvestanud looduse hääli, nii helimaastikke kui ka paljude Eesti lindude, konnade jt. hääli, publitseerinud albumeid ja loodusteemalisi jutustusi, samuti mõtisklusi loodusest. Raamat „Mister Fred” sisaldab Urmas Oti viimase intervjuu 7. septembril 2008. aastal, mil ta küsitles legendaarset looduseuurijat ja -fotograafi Fred Jüssit. Raamatu teine pool avaldab ka valiku Fred Jüssi esseedest, artiklitest, märkmetest ja fotodest. „Mister Fred”, see on mõtterännak läbi paljude aastate. Kaks suurt meistrit räägivad omavahel avameelselt sellest, milles...
Tegelikult teevadki saatanlikud manipulaatorid meile oma erilise andega heateo. Pärast sellise inimese püünisesse sattumist, oskame tänutundega hinnata olemasolevat rohkem, kui arvata võib. Seega võib järeldada, et mõne inimese domineeriv saatan on lausa elu stabilisaator või õigluse looja. Oma pahelise teoga loovad nad tegelikult olukorra, kus tänu heatahtliku persooni enesekehtestamisele, maksavad teised saatanad oma tegude eest. Küsimusele, kas antud teos ja katkend „Saatana ball“ mulle meeldis, siis üsna kindlalt vastan eitavalt. Põhjuseks on see, et mulle ei meeldi tunne, kui ma asjadest aru ei saa. Ma arvan, et iga inimene mõistab selle raamatu sisu erinevalt. Positiivne selle teose puhul on eelkõige autori geniaalsus, sest sellist teost ei suuda kirjutada tavaline inimene. Esineb vihjeid teistele autoritele ja nende teostele,et luua mõtteavarust. Kujundirohked,sagedasemad võtted on grotesk,absurd,sümbol,paradoks
Raamat rgib perekonnast, kus isa on kooli direktor, ema laseb mingi tantsijaga jalga ja lapsed peavad ise oma probleemidega hakkama saama. de on kooli lpetanud ja lheb Tartusse ppima. Tema vend kib 5. klassis ja teda kiusatakse, sest ta isa on kooli direktor. Mirjam ei viisti koolis kia ja hakkab oma hikakaaslastega koos pidutsema. Mikul saab krini ja ta otsustab kooli plema panna ja ise kodunt ra pgeneda. Mirjam hakkab suhtlema oma sprade tuttava Marioga, kes kaasab tdruku mngu. Mikk hletab Tartusse, tal pole kusagil elada ja temast saab tavaline tnavalaps. Ta tutvub asa ja Jaanikaga. asa vtab Miku enda hoole alla ja petab talle, kuidas tnaval hakkama saada, kuidas raha saada ja kuidas varastada. Mikk hakkab koos asaga mingeid tablette tarvitama. Viimasel on mingisugused tuttavad, Marx ja tema sbrad, kellega koos poisid eramajades vargil kivad. Mikk rikub kik ra ja signalisatsioon hakkab tle, Marx lubab poisid ra tappa. Mirjam joob koo...
" Tema niisugune käitumine pärast kuriteo sooritamist näitab läbimõtlematut hetke ajendil tegutsevat käitumismustrit ning vaimset tasakaalutust. Ta ei olnud arvestanud sellega, et kuritegu nõuab rohkem kui ühe ohvri. Kogu aja vältel, mil peategelane saladust endas kandis, valitses tema sees piiritu süütunne ning hallutsinatsioonid. Apaatia võtab tema üle võimust, ta ei tee suurt vahet reaalsusel ja unenägudel. Unenägu, mida ta näeb pargi pingil hetked enne mõrva toimepanemist. Katkend lapsepõlvest, kus ta oma isaga on teel kirikusse ning kõrtsist, mis jääb teekonna peale, möödudes silmab ta purjus talupoega, kes sunnib oma vana hobust rasket vagunit vedama, mis on inimesi täis. End naeruvääristanud, hakkab talupoeg oma jõuetut hobust peksma. Lõpuks hakkab ta kasutama raudkange ning taob seni, kuni hobune surnult maha kukub. Ise samal ajal karjudes, et võib oma märaga teha, mida iganes soovib. Uni on sümboolne ning keeruline. Kirik tähistab tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
