Sissejuhatus: Vana Egiptuse kultuur jagunes järgnevalt: Vanem kiviaeg - kuni 10 000a. e.Kr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid jõe soos. Noorem kiviaeg - algas umbes 5000 a. e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa - mis sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine - 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemi-ne. Vaaraod maeti "lihtsurelikest" erinevalt püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja, nende järglased ja (ehk pojad) pärisid isadel sama ameti. 1 Egiptuse vaaraodeks läbi ae...
kaugusega. Sageli üks või mitu kuplit, väljast kaunistatud liseemide ja petikutega (madalad nisid seinas, nö võltsaknad). Kirikutel olid paksud müürid ja väikesed aknad. Andrian Tees 1b Hagia Sophia Katedraal Bütsansi maalikunst ennem 8.sajandit Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi
Tõenäoliselt alles 14. saj teisel poolel valminud kiriku väliskujunduses domineerib võimas läänetorn (selle ülaosa pärineb arvatavasti 18. sajandist). Lääneportaali kroonib ehisviil (vimperg), mille niššides paikneb 15 figuuri. Tegemist on Viimsepäeva kohtule osutava grupiga. Kõige rikkalikumalt olid Jaani kirikus kujundatud interjöörid, eelkõige kesklööv. Säilinud on sellest paraku vaid riismed. Neljatahuliste piilarite tüvestel paiknes baldahhiinide all rida figuure, millele täna osutavad ainult suured maharaiutud tellisplokid. Piilari-kapiteelidel kõrvuti taimemotiivide ja heraldiliste liiliatega näeme arvukalt mitmesuguseid fantastilisi lindlohesid. Kapiteelide peal oli teine rida figuure, seekord istuvaid, mis jällegi on täielikult hävinud. Väga erandlikult on kujundatud järgnev kõrgseina tsoon arkaadide ja valgmiku vahel. Seda liigendab niššide rida (igas võlvikus kolm)
Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Suureks uuenduseks oli tambuuri ehitamine peakupli alla. See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks. BÜTSANTSI MAALIKUNST ENNE 8.saj. Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak
20ndal sajandil uuenesid ka linnade planeerimise põhimõtted. 20. sajandi skulptuur Skulptuuris moodsakunstivoole konkreetselt eristada ei saa, sest skulptuur arenes maalikunstist eraldi. Tinglikult saab jagada kaheks: looduslähedased tööd ja abstraktsionistlikud tööd. Enamasti on skluptuurid suuremõõtmelise ja lihtsa vormiga. Esimesse rühmitusse kuulub Ernst Barlach (1870 - 1938) Õppis Hamburgis, Dresdenis ja Pariisis. Tegelenud graafika ja keraamikaga. On teind figuure inimestest, mis on lihtsustatud vormiga kuid ära tuntavad. "Pime", "tantsijanna". Tellimustööna valmisid mitmed monumendid Põhja-Saksamaa linnadesse. Nt. Hamburgi. Hitler kuulutas ta tööd mandunuks kunstiks ja sai näitusekeelu ja teoseid hävitati ja lõpetas elu enesetapuga. Samasse rühmitusse kuulub ka inglise skulptor Henry Moore(1898-1986) Õppis Londonis, tegeles lisaks skulptuurile ka maalikunstiga. Enamasti tegi monumentaalseid massiivseid
Kõigis neis leidub nukrutsevat romantilist tundelisust. Üldmõju selge, allutatud tervikule. 13. Loomingu intensiivseks õitseperioodiks peetakse aega kui ta elas ja töötas Roomas. 14. Weizenbergi skulptuurid valmisid kirjanduslikel ainetel nt. Linda, Kalveipoeg, hamlet. 15. A.H. Adamsoni vormikõne muutus pärast enesetäiendamist Pariisis vabamaks ja elavamaks. 16. A.H. Adamson valmistas kaluriainelisi figuure, rahvaluuleainetel figuure, portreid ja allergoorilisi teoseid. 17. A.H. Adamsoni modelleerimisviis on elav, detailide töötlus täpne, kusjuures üksikasjad on allutatud terviku üldmõjule. 18. A.L. Weizenbergi iseseisev ateljee asus Roomas ja A.H. Adamsoni ateljee asus Paldiskis. Arhitektuur 19. 19.saj. II poolel ja 20. Saj. algul tulid kasutusele uued ehitusmaterjalid: metallkonstruktsioonid, betoonkonstruktsioonid. 20
Tühemik kaeti kinni marmorplaadiga. Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Aastal 380 aga kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. 1-2 sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks ongi katakombides leiduvad seina- ja laemaalid. Tagakiusamise tõttu hakkas kristlaste arhitektuur arenema alles 4. sajandil. Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid ja lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Laemaalidest tuntuim on Santa Luina katakombi kaunistus Roomas. Tihti kujutati stseene surmast. Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse kannatustest jm. Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees "Head karjast" (Kristus)
seatakse omaette eesmärgiks - fassaadid kaetakse raiddetailidega, kasutatakse erinevalt kujundatud võlve. Inglise gootika paistab eriti silma oma võrk-, täht- ja lehvikvõlvidega, Saksamaal rõhutati veelgi enam hoonete vertikaalsust. Skulptuur Gooti skulptuuri peamiseks ülesandeks oli ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine (ehisviilud, konsoolid, kapiteelid, jne). Skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole - hakati üksikuid figuure seinast eraldi seisvatena välja raiuma, vabaskulptuurini siiski ei jõutud, kuigi kõrggootika ajal polnud figuurid enam vaid arhitektuurilise tähenduse ja eesmärgiga. Rüütlilüürikast inspireerituna algas naisekujude loomine, see kandus Maarja kultuse kujul ka kirikukunsti. Saksamaa skulptuuri eritunnuseks oli ülim tõepärasus, kujutati ka inetust. Kirikutesse pandi piiblitegelastele lisaks ka valitsejate ja suurannetajate figuure.
Edward Hopper · Elas vahemikus 22. juuli 1882 15. mai 1967 · USA realistlik maalikunstnik · Sündis hollandi päritolu kõrgema keskklassi peres · Oli juba 5-aastaselt kunsti vastu huvi · Õppis 1899 1907 New Yorgi kunsti- ja disainikoolis · Töötas pikka aega illustraatorina reklaamiagentuurides · Esindab urbanistlikku realismi · Kujutab enamasti suurlinna elu · Kasutab suuri ühetoonilisi värvipindu ja täpselt väljajoonistatud figuure · Parim defineerija XX sajandi realistlikus kunstis · Suvine Sisustus Tee Maine's Tüdruk õmblusmasina taga öökullid Kontor väikses linnas Allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/Edward_Hopper 25.11.2012 · http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=15412:erak 26.11.2012 · Rolf Günter Renner Edward Hopper
Hagia Sophia kirik- Suurim ja kuulsaim Bütsantsi kirik, ehitatud 6. saj lõpul. •Türklased on teinud sellest kirikust nüüd oma mošee ja ehitanud külgedele neli minaretti •See on omapärane tsentraalkirik •Ehitisel kasutati kõige kallimaid materjale ja kõige toredamaid mosaiike, mis hiljem kinni kaeti, kuna kirik muudeti mošeeks. Bütsantsi mosaiik- Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Romaani stiil Pisa toomkirik (Itaalia)- Üks tuntumaid romaani stiilis ehitisi on Pisa toomkirik Itaalias ja selle viltune kellatorn
taimemotiividega. Esineb vormilikkust ja tehnika peenust. 7. 9. sajandist pärinev pronksist vaas Kunstkäsitöö 960 1280 Algab hiina keraamikas õitseaeg. Keraamikatoodete ilu ja erilisus on tingitud glasuuridest. Hallsinise glasuuriga nõud põletati violetsete plekkidega. Rohelised nõud pragudega. Vahel kraabiti glasuur kohati maha, et tekiksid mustrid. Vaaside ja nõude kõrval luuakse värvilise glasuuriga kaetud keraamilisi figuure. Tarbekunst Peamised alad on metallehistöö, nikerdused, tikandid, email ja lakktööd ning eriti portselan. Portselani valmistamise suurimaks keskuseks oli miljonilinn Jingdezhen. Hiinapärane materjal on jadeviit läbipaistev, kollakaroheka või pruuni värvusega kivim. Sellest tehakse ehteid ja pisiplastikat. Tarbekunsti iseloomustab äärmiselt puhas töötlus ja fantaasiaküllane vormilikkus. Hiina portselanist nõu, pärineb
MEANDER Mustafiguuriline tehnika 7.- 4. saj eKr Vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav Punasefiguuriline stiil algas ~450 eKr Hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Maalide süzeed Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused.
eksponaate rooma– ja varakristlikust perioodist. 526–547 ehitatud San Vitale kirik on üks väärtuslikumaid varakristliku kunsti mälestisi maailmas. Bütsantsi maalikunst Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Bütsantsi skulptuur
Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks. Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Maal: Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja
Esialgu valitses mustafiguuriline vaasimaal (6. saj. eKr). Punasefiguuriline tuli u. 530 eKr. Mustafiguuriline stiil- figuurid maaliti musta värviga helepunasele savipinnale; detailid kraabiti sisse. Punasefiguuriline stiil- mustaks värviti foon, kuna figuurid jäid heledaks ja detailid maaliti peene pintsliga. AAFRIKA KUNST Kunstiliikidest kohtame Aafrikas põhiliselt skulptuuri, maalikunstist kaljujooniseid. Skulptuur. Materjaliks oli enamasti tume puit. Kõige rohkem on üksik figuure. Enamasti on need rahulikud, seisvas või istuvas poosis. Proportsioonides on iseloomustavaks võtteks suur pea ja lühikesed jalad, kuid leidub ka kujusid, mis on anatoomiliselt õiged. Peale skulptuuride tehti maske ja tarbekunsti. Kesk- ja Lääne- Sudaanis ning Zimbabwes tehti ka pronkskujusid.
eelsele tasemele. Järgnes arhailine ajajärk, kus hakkasid kujunema linnad. Kirjaks oli lineaarkiri. Eeldavalt armastasid kreeklased jumalannasid. Olulisel kohal religioonis oli härg. Kõige armastatumaks sai Kreekas Trooja sõjalugu. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga barbariteks. Kreeka ühiskonna moodustasid aristrokaadid. Alguses maaliti kreeka vaase geomeetrilises stiilis,kuid neile ilmusid inimfiguurid. Kujunes välja ka teisi figuure, agu Mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.Ise arvan et mustad on paremad, kuna need on selgemalt mõistetavad. Kreeka ühiskond oli patriarbaalne. Kreeka jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Peajumalaks oli Zeus. Tähtsamad rituaalid olid vereohvrid. Kuulsaim oraakel Kesk-Kreekas oli Delfi oraakel, kõrge Parnossose mäe kaljuse jalamil. Filosoofi ja teaduse tuntumad nimed on Hippokrates, Sokrates, Platon
Pärast 56 aastat kestnud suhet abiellus Rodin lõpuks Rose'iga. Kuigi see juhtus vaid paar nädalat enne viimase surma. Rodin järgnes oma abikaasale üheksa kuu pärast. Rodin suri 1917.a 19. Novembril ja maeti Meudoni. Skulptuur Kuigi juugendit seostatakse enamasti graafika ja dekoratiivsete kunstidega, võib ka antud perioodi skulptuuris leida juugendile omaseid stilistilisi suundumusi vormide muutmine kurviliseks, looklev kuju, armastus suletud kontuuride vastu. Figuure kujutatakse enamasti põlvitavate, istuvate ja kössi vajunutena. Sellal kui professionaalsed skulptorid kasutasid traditsioonilisi materjale (marmor, pronks), püüdsid uuendajad, nagu näiteks Émile Gallé ja Louis Comfort Tiffany, avastada klaasi skulpturaalseid omadusi. Lineaarsed vormid on omased Belgia skulptori Georges Minne loomingule. Tema pühendus tervenisti inimfiguurile. Kõige sagedamini kohtab alasti põlvitavaid noorukeid, kelle vorme Minne liialdas ja moonutas
volüümid ja kehavormid said täiesti uue tõlgenduse. 1917. aastal Itaalias armus ta kirglikult vene soolotantsijatari Olga Koklovasse, kellega ta 1918. aastal abiellus. Sel ajal tekkis Picasso loomingus esmakordselt side fotograafiaga. Reis Itaaliasse tähendas Picassole ka tutvumist klassikaliste muinasväärtustega, nagu Rooma, Napoli ja tuhasse mattunud Pompei. Sealt kogutud muljed peegeldusid tema maalides, kus on antiikrõivaid kandvad figuurid. 1920. aastate alguses lõi Picasso figuure, millele andis liialdatud suurusega anatoomia. Tema piltidel esinesid nüüd hiiglaslike kehade ja tihti väikeste peadega inimesed. Ent just selle liialduse kaudu kujunes Picassol mitte ainult uus isiklik pildikeel, vaid ta suutis vormimoonutustega edastada ka sisulisi tähendusi, näiteks figuuride energilist liikumist või täielikku paigalseisu. 1921. astal sünnitas Olga neile ühise poja. 1925-1934 Sürrealism Picasso püüdis vormi ja sisu teineteisest üha selgemini lahutada. Neil
alguse keskaegne ehituskunsti suur õitseng Säilinud joonistus pärgamendil, kujutab kloostrikavatist Omamoodi tüüpprojekt 9. sajand kirik tähtis ainult mitte vaimuelus, vaid ka majanduselus Kujutav kunst Samuti antiiktraditsioonid Miniatuurmaalis tugevnesid loodusläheduse taotlused Sagenevad inimeste ja loomade kujutised Taaselustub Modelleerimine kehasid valguse ja varjuga Ruumi kujutamine Maastiku kujundamine Figuure ümbritseb roomapärane raamistik Abstraktsete ornamentide kõrval samasugu- sed looduslähedased taimemotiivid nagu antiikunstis Elusolendite kujutamisel pöörati tähelepanu liikumise edasiandmisele Raamatute köited kujutavad kullassepa- ja juveliirikunsti meistriteoseid Näitavad keldi-germaani metallikunsti järkumist Viljeldi kloostrites ja lossides Saint-Riquier´ klooster Pranstsusmaal. 800. a. Hävinud Karl Suur prinksist ratsakujuke. 9. saj
Pstised vaokesed kannelrid Tvest kroonib kapiteel Joonia sammas saledam , krgem , algab mmarguse baasiga Abakus on voluutidega lppeva rullis padjandi kujuga Friis katuse alune riba ning kaunistatud Korintuse sammas erineb joonia sambast kapiteeli kujunduse poolest Kapiteel peekri taoline mis on kaetud taime motiividega Kige saledam ja pikem ja jtab kerge mulje VAASIMAAL.See algas 8.saj e.m.a. Kasut. ornamentikat. Hiljem hakkati pottidele joonistama inim- figuure - punasel savil must figuur vi vastubidi 530. aastat e.m.a. Seinamaal Maalikunst oli vanas kreekas vga populaarne, populaarsemgi kui skulptuur. Jaguneb seina- ja tahvelmaalideks ja vaasimaaliks. Mitte htki seina- ega tahvelmaali. Teadmised on saadud kas kirjalikest allikatest vi hilisemate koopiate vaatlemisel. Kasutatud tehnikaid olid:
VIRMALISED Gerli Kokk 12 A Virmalised dirigeerivad graatsiliselt päikeseballetti, mis etendub jäiselt taevarannalt, saates valgusest moodustunud laineid ja figuure ebamaise sujuvusega tantsima maailma suurimale näitelavale, Soome jäätunud tasandiku kohal kummuvale süsimustale taevale. Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. C.A. Hendren Virmalised Aurora Aurora Borealis & Aurora Australis Virmaliste Teke Päikese ja Maa vaheliste sidemete põhjal Virmaliste tekkes osalevad : * Päike
Varakult isa kaotanud poiss õppis algul tisleriks ning teenis sellega leiba. Samal ajal oli vabakuulaja Berliini ja Peterburi KA-s, kuid need jäid lõpetamata. Seejärel töötas 17.aastat Roomas, kus suutis kujurina läbi lüüa. Weizenberg on eesti rahvusliku skulptuuri rajaja. Lähtus klassitsismi iluideaalist, portreedes on märgata realistlikku kunstikäsitlust. Parimad tööd on lüürilise alatooniga ja tegelased pärinevad põhiliselt mütoloogiast, on ka allegoorilisi figuure. Meelismaterjaliks oli marmor. Portreed: Anna Haava, Lydia Koidula, F.R.Kreutzwaldi portreebüstid, muistendiainelised: ,,Koit", ,,Hämarik", ,,Linda" (hiljem ka pronksist variant, mis asub Tallinnas Lindamäel). Elu lõpu veetis Eestis, kus ka suri. Teine tuntud skulptor on Amandus Adamson (1855-1929). Sündis Paldiski lähedal meremehe peres. Õppis Peterburi KA-s. Seejärel läks Pariisi, kus kujunes välja realistlik kujutamisviis
Tänu uskumustele ja rangetele seadustele püsis Egiptuse maalikunst umbes kaks ja pool tuhat aastat peaaegu muutumatuna. Antiikaegsete templite ja elumajade seinamaalid pole säilinud, kuid tolleaegsest maalikunstist annavad ülevaate vaasimaalid. Vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad, mis jäid näha peente punaste joontega. Hilisemal ajal jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Punaseid figuure täiendati mustade pintslijoontega. Vaasimaalidel kujutati stseene Homerose eepostest, müütidest ja tolleaegsetest spordivõistlustest. Rooma riik tekkis I aastatuhandel e.m.a. Roomlaste kultuur ja kunst sattusid kõrgema kultuuritasemega vallutatud naaberrahvaste mõju alla. Rooma seinamaalid on säilinud peamiselt Vesuuvi tuha alla mattunud Pompejis. Neil kujutati ruumi juba perspektiivis. Maaliti petlikke muljeid loovaid pilte maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või
kunstiimportijad, nad täitsid valitsejate tellimusi ja tihti müüsid ka oma varasemate suurteoste koopiaid. Idamaade mõjul tekkis kunsti jälle isikukultus. Levis suursugususe ja luksuse taotlus. Kujud ja ehitised pidid olema kas ülisuured või siis väga väikesed. Figuuridel muutus oluliseks psüühhika ja tunnete kujutamine. Erinevalt varasema Kreeka kunstiga, kus kujutati rahulikus poosis täiuslikke inimesi, kujutab hellenistlik periood traagilises ja tihti ülepakutud poosis figuure, mis ei ole ka täiuslikult ilusad, vaid oma vigadega. Hellenistlikul ajastul lõhuti Kreekas ühtne ja väljakujunenud orjanduslik demokraatia, see mõjutas ka kunstielu, nii võib hellenismi pidada Kreeka kunsti allakäiguks. Siiski loodi sel ajal ka algupärast väga head kunsti. Tuntuim figuur on Samothrake Nike, mis kujutab võidujumalannat seismas laeva ninas. Kuju ei ole säilinud tervikuna. Teine tuntud kuju on Laokooni grupp. See kuju leiti 16 saj. ja see mõjutas
MAASTIKUD (19061907) * Suurel hulgal kirjutas artikleid kunstist. * Oli väljendusrikas kirjutaja * Tugevad horisontaalsed jooned maalides * Kontrastid * Valguse ja varjude kooskõla 3. PERIOOD LUMINISMMODERNISM (19081911) * Maalib esmakordselt ainult põhivärvidega * Sõidab Zeelandi provintsi (Holland) * Tööd on aina enam abstraktsed * Väljanäitus 4. PERIOOD KUBISM (19121916) * Külastab Pariisi * Muudab nime * Kujutab hajuvaid figuure, pruunides ja hallides toonides * Maalib vaheseinu ja kirikuid * hakkab kasutama erksamaid värve * Kolib tagasi Hollandisse 5. PERIOOD NEOPLASTITSISM (19171944) * Ilmus 1. Number ''De Stijl'' * ''plussmiinus'' tehnika areng * Lõi 1. geomeetrilise kompositsiooni * Võrgustik maalid * Lemmikvärvideks kujunevad kollane,sinine, valge ja punane * Tema viimane maal: "BoobieWoogie võit" jäi lõpetamata. LISA: * PIET MONDRIANI STIILI ON
· Eeskujuks keskaja,renessansi või barokikunst · Temaatika keskaeg,kauged maad,fantaasia,kuuvalgus,meri ja isikupära · Olid vaimustatud põhjamaade kultuurist · Värvid muutusid iseseisvaks, harmoneeruvad üksteisega · Maal tervikuna on laskunud poolvarju,tuhmidesse toonidesse · Maaliti varemeid,kalmistuid(Friedrich);paraadportreid,luupainajalik maailma kujutamine(Goya); rõhutas lihaseid,varje,moonutaud figuure(Füssil) · Esiplaani puudumine · Joonperspektiivi hülgamine Realism Tunnusjooned: · Hõlgas romantismile omase kujutuslikkuse · Kunstnikud ei lähtunud stiiliühtlusest · Kujutati igapäevaelu,tööstusstseene,lihtrahvast · Populaarsed olid jutustava süzeedega,ühiskonnakriitilised maaild · Ajaloomaalidel kujutati olustikku nt relvi,rõivastust · Varvide vastandamine · Hoogne pintslitõmme Impressionism Tunnusjooned:
4. sajand. Looduslikud koopad või pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõnikord kilomeetrite pikkuselt kulgesid linnade all. Katakombides leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina ja laemaalid. Meenutavad rooma seinamaale. Temaatikas pole enam erootilisi motiive ja kõike, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Kujutati sageli stseene, mis kujutasid surma. Maaliti kergeid ja lendlevaid figuure. Lähedased hellenistlikule seinamaalile. Vabalt seisev skulptuur ei leidnud varakristluse päevil peaaegu üldse viljelemist. Harrastati reljeefikunsti, millega ehitati näiteks sarkofaage. Meenutavad roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika on piiblist. Eeskujuks võeti rooma ehituses levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. Valgmik on kõige olulisem basiilika tunnus. Kirikud olid ilma tornideta.
võistlustantsuna. Põhiline omadus on see, et partnerite vahel oleks koguaeg kontakt, millest sõltub positsioonide ja figuuride vähesus võrreldes Ameerika stiilidega. Tantsijate eesmärgiks on luua pilt liuglevast ja sujuvast liikumisest tantsupõrandal. Tänu kehakontaktile on võimalik teha väikseid pöördeid ja sellest ka kannapöörete kasutamise rohkus. Rahvusvahelise stiili fokstrotti peetakse üheks raskemaks võistlustantsudest, mida hästi esitada. Enamus figuure on loetud nelja peale: aeglane (2 lööki), aeglane (2 lööki), kiire (1 löök), kiire (1 löök).
purskkaevud. Monumentaalskulptuur. Juhan Smuuli monument Muhus. Abstraktne skulptuur Helsingis Abstraktne skulptuur Leedus Šiauliais Pisiplastika. Skulptuuri kõrgus ~30 cm Puuskulptuurid vigursaagimise võistlusel Vana-Kreeka skulptuur Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks Vana-Kreeka kunsti jaotatakse kolme perioodi Arhailine periood ehk vanaaeg (7-6 saj. eKr.) Klassikaline ehk õitseaeg (5-4 saj. eKr.) Hellenistlik ehk hiline periood (3-1 saj. eKr.) Arhailine periood Skulptuur oli küllaltki primitiivne ja kohmakas Kehade propotsioonid olid
Mehe ideaali kehastas alasti atleet, aga naise ilu seostus rohkem riietuse, ehete ja soenguga. Kore 5. sajand e.m.a. 5. sajandi alguses toimus kreeka plastikas murrang. Selle sajandi esimest poolt võib nimetada arhailise stiili üleminekuks nn. klassikalisele stiilile või ka varajaseks klassikaks. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Järjest rohkem loodi vabalt seisvaid figuure. Kadus ka tinglikkus, mis oli iseloomulik idamaade ja osalt ka kreeka kunstile arhailisel perioodil, ning maksvusele pääses täiesti looduslähedane laad. Selle saavutamiseks aitas kaasa nõjajala-probleemi e. nn. kontraposti lahendamine. Nimelt oli ju sõjaväeline seisak üpriski ebatavaline asend, kuid see valitses arhailise aja skulptuurides. 5. sajandi alguses hakkavad aga sündima kujud, kus keha raskus on kantud ühele jalale, teine jalg aga lõdvaks jäetud. See
stiilide segust. Eelkõige lõi läbi arhitektuuris ja tarbekunstis. Esimsed katsetused tehti Inglismaal ja sealt levis see ka teistesse riikidesse. Eestis tunti juugendstiili kuna seda propageeriti Saksa keelses ajakirjas Jugend. Sai inspiratsiooni ka Jaapani kunstist. Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuse loomisel lähtuti taimedest, mida tihti moonutati. Vahepeal sobitati ka tiivulisi naiste figuure(haldjaid) taimede vahele. Pearõhk on kaunilt kujundatud sujuvalt voogavatel joontel, mis kulgevad mööda kaunistatavat pinda üksikult või kimpudena. JUUGENDARHITEKTUUR (LEIAB INTRANETIST)
Sambad übritsesid templid kas ühes või kahes reas. 2. Dooria stiil lihtne, tugev, kapiteeli moodustavad kaks plaati. Joonia stiil saledamad, kapiteeliosas padjakujuline kivi, mille otsad nn rullis, sambal alus. Korintose stiil uhked, taimemotiiv. 3. Parthenon athenale pühendatud tempel, kus oli tema kuju. 4. Klassikalise ajajärgu Kreeka skulptuurid olid raiutud välja marmorist või valatud pronksist. Kujutleti alasti inimeste figuure ning anti edasi liikumist. 5. Pheidias tegi Athena kuju. Polyjkeitos alasti sportfiguur. 6. Pheidiase tuntumad tööd on Athea kuju ja zeusi kuju. 7. Peamised vaasimaali tüübid : mustafiguurilised (punane taust must pilt) ja punasefiguurilised (must taust, punane pilt) 8. Hellenistliku kunsti iseloomustab suur tundelisus. Ei pööratud tähelepanu enam väga templitele vaid vabaõhuteatritele ja jalutusplatsidele. 9. Jumalanna aphrodite kuju, Milose venus
Prantsusmaa võitu Preisi sõjas. ,,Võidetu" põhjustas suure skandaali, kuid tõi oma karjääri alguses olevale kunstnikule vaid tuntust juurde. Rodinil polnud elu jooksul puudust teda kritiseerivatest vastastest ja toetajatest. Sõprade ja toetajate positsioon kindlustas Rodinile tellimuse luua dekoratiivne värav dekoratiivkunsti muuseumile. Idee selleks sai Rodin 1880ndatel paljusid katoliku katedraale külastades: ta ühendas palju väikesi figuure, mis sai aluseks ,,Põrguväravatele". Rodin töötas väravate kallal ligi 40 aastat, kuid kolossaalne töö jäigi enne kunstniku surma lõpetamata. 1894. aastal tuli tema juurde uus naisõpilane, praktikant Camille. Camillel oli annet kunstnikuna. 1900. aastal esitatakse Rodinile palju tellimusi, 53 visandit Jaapani tantsiast. Kui ta ei maali teeb ta tervikuid. 1916 aasata pärast 50 aastat kestnud suhet abiellus Rodin lõpuks Rose'iga. Rose saab ataki mõned nädalad hiljem ja sureb. Rodin
). Paljude Mastabade seinamaalidel kujutati loodusvaateid. (medumi haned) Fantastilises olendist sfinksist (inimpea, lõvi keha, kotka küünised)leidub palju ümarskulptuure. Kuulsaim neist on Sfinks Giza väljadel. Egiptuse kunst püsis kaua aega reeglipärasena ja rangena, muutus tuli vaarao Ehnatoni valitsemisajal. Seniste mitme jumala austamise asemel pidi nüüd uskuma ühte Atonisse (päikeseketas). Figuure kujutati loomupärasemalt, kadus üldistatud geomeetriline vorm. Märkimisväärne on tema abikaasa Nofretete protreebüst (värvitud lubjakivist). Ehnaton viis seoses uue jumalaga läbi mitmeid reforme. Ehnatoni noorena sündinud väimee vaarao Tutanhamon taastas aga vanad traditsoonid. Tema haud on ainuke, mis säilis puutumatune 20. sajandini. Tutanhamoni muumiat ümpritses kolm sarkofaagi, neist sisemine oli üleni kullast. Vaarao nägu oli kaetud Tutanhamoni kuldmaskiga.
* Suurel hulgal kirjutas artikleid kunstist. * Oli väljendusrikas kirjutaja * Tugevad horisontaalsed jooned maalides * Kontrastid * Valguse ja varjude kooskõla 3. PERIOOD - LUMINISM-MODERNISM (1908- 1911) * Maalib esmakordselt ainult põhivärvidega * Sõidab Zeelandi provintsi (Holland) * Tööd on aina enam abstraktsed * Väljanäitus 4. PERIOOD - KUBISM (1912-1916) * Külastab Pariisi * Muudab nime * Kujutab hajuvaid figuure, pruunides ja hallides toonides * Maalib vaheseinu ja kirikuid * hakkab kasutama erksamaid värve * Kolib tagasi Hollandisse 5. PERIOOD - NEOPLASTITSISM (1917- 1944) * Ilmus 1. Number ''De Stijl'' * ''pluss-miinus'' tehnika areng * Lõi 1. geomeetrilise kompositsiooni * Võrgustik maalid * Lemmikvärvideks kujunevad kollane,sinine, valge ja punane * Tema viimane maal: "Boogie-Woogie võit" jäi lõpetamata. ,,Boogie-Woogie võit"
Milliseid erinevaid seisukohti rõhutasid konfutsionism ja taoism?Kuidas nad olid praktilised elus ühitatavad? Taoism looduslähedane elu, sõltumatu ühiskonnast, vaba inimene. Konfutsionism ühiskonna harmoonia, mõõdukus, traditsioonide austamine 7.Kuidas hinnati Hiinas kalligraafiat? See polnud käsitöö, vaid vaimne looming. Osa ülemkihi haridusest, esitati ainult kõrgema seltskonna siseringis. 8.Mida uut tõi kunsti Hiinasse jõudnud budism? Hakati valmistama hulgaliselt Buddha figuure. 9.Millal hakkas Hiinas iseseisva teemana esinema maastik? Al 4.sajandist 10. Kuidas väljendati Songi dünastia ajal kasutusele võetud õhu- ja värvi-perspektiivi? Jäeti vaba pind esi- ja tagaplaani vahele.(rõhutati atmosfääri) 11. Tänu millele tekkis Hiinas juba varakult graafia? Tänu paberi ja trükikunsti leiutamisele. 12. Millised alad olid esindatud hiina tarbekunstis? Mille vastu neist tunti erilist huvi Euroopas?
Buddha skulptuure, mis hilisematel aegadel põhiliselt üles sulatati. Vana-Hiinas tehti ka puust skulptuure, kuid neid on väga vähe säilinud. Kõige varajasem periood on Tang'i dünastia valitsemisaeg. Tavaliselt kaeti puust skulptuurid laki või värviga. Ming'i perioodil tehti ka väiksemaid puust skulptuure, samutu kaetud värvi või lakiga. Ming'i ja Qing'i dünastiate ajal arenes dekoratiivne kunst kõvasti ning tehti ilusaid portselanist, elevandiluust ja nefriidist figuure. Skulptuurid on täiest liikumatud ja staatilised, ainukesed dünaamilised figuurid on loomade fiuurid. Kuna Hiina skulptoreid ei peetud tõelisteks kunstnikeks, siis pole skulptuuridel ka kunstniku allkirja ja seetõttu on väga raske skulptuuri õigesti dateerida. Vana-Hiina kunstis peegeldub selgelt klassistruktuur. Kuni Sõdivate Riikide ajani (475221 e.Kr) olid kunstnikeks anonüümsed käsitöölised, kes töötasid kuninglike ja feodaalsete õukondade teenistuses
plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. joonia. Nt: Rooma Panteon, foorumid, Mausoleumid Hera tempel , Parthenon Skulptuurikunst: Skulptuurikunst: Kopeeriti koopiate järgi tunnemegi ära Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks tänaseks hävinuid töid. olid marmor ja pronks. loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala Peamiseks kujutamis objektiks oli inimene. rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alasti reljeefid. olekut peeti jumalatele meelepärasemaks. Roomlased austasid esivanemaid, jõukate Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kodude pühapaikades säilitati esivanemate kourosed- ning riides naiskujud kored. kujusid. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel
nimega Etemenanki, mis oli algselt rajatud oletatavasti 2. aastatuhandel eKr. Aegade jooksul on Etemenankit korduvalt purustatud ja jälle üles ehitatud. 10. Pitsatsilindrid - sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. 11. Jumalanna Istarile pühendatud värav Babülonis. 12. Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintele mustreid ja figuure. Nende hulgas korduvad karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. 13. Jah. 14. Mesopotaamia skulptuurid olid savist voolitud või kivist raiutud. Vana-Kreeka skulptuurid raiuti ainult kiviplokist.
Veenus", Tizian"Urbino Veenus" Kõrgrenessanss, Itaalias. 16saj Rooma Alustatakse uue Püha Peetri kiriku ehitamist Vatikanis. Saja aasta jooksul olid arhitektideks mitmeid, kuid kuulsa kupli projekteeris Michelangelo. Maalikunst Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael. Leonardo da Vinci- maalikunstnik, arhitekt, filosoof, leiutaja. Suurem osa oma elust elas Itaalias, kuid elu lõpul Prantsusmaal. Kujutas esimesena täiuslikult kauneid ja terviklikke kaasaegseid inimesi. Figuure paigutas kolmnurkse rühmana. Saksa kunst, 15-16 saj 15saj valitses Saksamaa kunstis keskaja mõju. Saksamaa olulisem uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. 15 saj võeti kasutusele puulõiketehnika ja leiutati vanim sügav trükitehnika- vasegravüür. Võetakse kasutusele paber, Albrecht Dürer.- graafika edasiviija. Prantsuse kunst. 16 saj Renessannskunsti Prantsusmaale tõi kuningas Francoi I, kes kutsus ka Prantsusmaale elama L. Da Vinci
aga suudeti päästa esimene osa maalist. Algselt oli maalil kujutatud kõiki keskaja seisususte esindajaid, kokku oli umbes 48-50 inim- ja surmafiguuri. Praeguseni on säilinud 13 figuuri. Maalil on kujutatud vaheldumisi suursuguseid isikuid ning luukeresid. Tegelikult peaks olema maalil ka lihtrahvas, kuid see osa maalist on hävinenud. Maalil on kasutatud suhteliselt tumedaid ning süngeid toone. Põhilised värvid mida kasutatud on on pruun, roheline, punane ja valge. Figuure on kujutatud pildil liikumas. Maal ise on suhteliselt detailirohke. Taustaks on loodus, mitmed kirikud ja majad. Sellest juba võib ka oletada, et on tegemist religioosse maaliga. Inimesi on kujutatud pidulikes riietes ning luukeredel on ümber valged linad. See maal on arvatavasti loodud inspireerituna surmast ja surematusest. Samuti ka sõdadest ja katkust, mille tagajärjel suri väga palju inimesi. Luukered pole anatoomiliselt korrektsed, kunstnik on neid illustreerinud
Graatsiate näod, laines lokid, pikad kaelad, kumeras kõhud ja sihvakad sääred kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. Armastusjumal Cupido oma ema Venuse pea kohal on kontrastiks teiste figuuride sihvakusele. Cupido silmad on kinni seotud, sest armastus on pime. Aga ta sihib hoolega üht graatsiat. Selle noole teraviku otsas leegitseb armastusetuli. Abielurõõmudele ja Firenze kui lillede linnale viitab eelkõige Flora. Kevad Flora, lillede jumalanna, on maalil tähtsamaid figuure. Flora sammub parkmaastikul ja külvab sinna oma sülest lilli. Tema kleitki on kaunistatud tikandit meenutava lillemustriga. Kreeka kevadnümf, tõukab Florat ettepoole. Kevadnümfi armunud vaimu meenutav sinisekahvatu läänetuule jumal jälitab nümfi. Mees, kes kannab jalas tiivulisi saapaid, millest varbad välja ulatuvad, ja peas tiivulist kübarat, on jumalate käskjalg . Ta hoiab käes heeroldikeppi ja takistab sellega süngete pilvede tulekut maa peale.
See ajajärk algas peale Aleksander Suure surma 323. aastal eKr ja kestis kuni viimase hellenistliku linna Aleksandria vallutamiseni 30. aastat eKr roomlaste poolt. Hellenismi ajajärgul levisid kreeka haridus, kunst ja kombed kaugele väljapoole Kreekat. Kogu hellenistlikus maailmas rajati kreeka stiilis linnu, kõneldi kreeka keelt ning võeti omaks nende meelelahutused. Eriliselt suurt õitsengut ja muutusi sai nautida skulptuur. Hakati kujutama naturalistlikke figuure ja portreid, milles rõhutati kujutatava individuaalsust. Ennekõike kujutati füüsilisi ja hingelisi kannatusi, võitlust, võitu ja surma. Hellenistlikus skulptuuris võib jälgida mitut erinevat suunda. Praxitelese koolkonnas tehti jõukatele inimestele meeldivaid skulptuure, kellele kunst oli eelkõige imetlusobjekt. Pergamoni koolkonda iseloomustab aga suur dramatism ja efektsus. Rhodose koolkonnas kujutati võimsaid sõjamehi, atleete ja erinevaid võitlusstseene
Graatsiate näod, laines lokid, pikad kaelad, kumeras kõhud ja sihvakad sääred kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. Armastusjumal Cupido oma ema Venuse pea kohal on kontrastiks teiste figuuride sihvakusele. Cupido silmad on kinni seotud, sest armastus on pime. Aga ta sihib hoolega üht graatsiat. Selle noole teraviku otsas leegitseb armastusetuli. Abielurõõmudele ja Firenze kui lillede linnale viitab eelkõige Flora. Kevad Flora, lillede jumalanna, on maalil tähtsamaid figuure. Flora sammub parkmaastikul ja külvab sinna oma sülest lilli. Tema kleitki on kaunistatud stiliseeritud, tikandit meenutava lillemustriga. Chloris, kreeka kevadnümf, tõukab Florat ettepoole. Chlorisesse armunud läänetuule jumal, vaimu meenutav sinisekahvatu Zephyrosjälitab nümfi. "Primaveral" näitab Botticelli kevadjumalanna kujunemislugu: kreeka jumalannast Chlorisest saab rooma kevadjumalanna Flora. See omapärane sünnilugu tõestab, et Botticelli püüab
Ta vaatas klassikalist iluideaali kriitilise pilguga ja sulatas selle flaami rahvusliku joonega, püüdes edasi anda terve, tugeva ja õitsva inimkeha ilu, soojust ja tundelisust. Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja proportsioon, kui inimkeha füüsis, jõud ja liikumine see oligi tema sümbol! See maal kuulub umbes 17.sajandi algusesse, kui oli baroki aeg. Talle on iseloomulik see, et figuuride liikumine muutus järjest hoogsamaks, igal kompositsioonil leidus figuure järjest rohkem ja üha enam pääses mõjule Rubensi barokiline stiil, millega näidata jõudu ja kirge, mida on ta sellegi maalil näidanud. Eeskuju on ta võtnud Michelangelolt. Selle maali valisin ma just sellepärast, et kui võtsin ette lehekülje, kus olid erinevad Rubensi maalid, oli see esimene, mis köitis mind esimesena, see tundus nii siiras. Maali suurus on 86x130 cm ja seda hoitakse Hermitage muuseumis.
Kujud on võrreldes hilisema ajaga algelised ja kohmakad. Kehad on sirged ja justkui tardunud olekus. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn. egiptuse poosis,kus vasak jalg on pisut eespool , käed sirgelt kõrval , kergelt naeratavatena . Mehi kujutati enamasti alasti ja naisi maaniulatuvates rõivastes . Võib oletada , et mehe ideaaliks oli hästi arenenud , treenitud keha , naise ilu seostus riietuse , ehete ja soenguga . Kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid figuure . Kujud ei ole enam seotud tausta või mingi "kivitükiga" . Nad seisavad jalgadel , mis on teineteisest lahutatud . Klassikaline ajajärk Kreeklased pidasid ise eriti väärtuslikuks tehnikat , milles puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga , katmata kehaosad aga elevandiluuga. Kuju silmad valmistati värvilistest kivikestest. Üks selline kuju loodi 5 saj. e.m.a. 12 m kõrgune tarkusejumalanna asus Ateena Akropoli peatemplis Parthenonis.
Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Suureks uuenduseks oli tambuuri ehitamine peakupli alla. See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks. BÜTSANTSI MAALIKUNST ENNE 8.saj. Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud
Michelangelo Buanarotti- maalikukunstnik, skulptor, arhitekt, luuletaja. Kavandas palju suuri töid aga ei suutnud neid teostada. Tööd: Sixtuse kabeli laemaal, Orjas, Pieta. Raffael Santi: kujutas ilusaid inimesi ilusas keskkonnas. Tööd: Sixtuse madonna, ilus aednikunaine, kolm graatsiat. Pieter Brueghel: Oli talupoja seisusest, maalis väga palju talupoegi, nad oli rõõmsad piltidel. Hüüdnimi: Talupoegade Brughel. Palju figuure, vaataja tunneb, et on kõrgel. Tööd: Jahimehed lumes, talupoja pulm, pimedad. Giorgione: maalid: Juudit, puhkav veenus. Tizian- giorgio õpilane, värvimeister. Tööd: Urbano venus, madgalena. Albert Dürer- Esimene sakslane, kes tundis ja õpetas perspektiivi ja nimkeha prorortsioone. Maalid ja graafika: Autoportree 1500 ,,Dürer", Adam ja Eeva esimesena saksmaal kujutas alasti.
Kirikutes kasutati ka maalitud ornamentikat, freskosid. Eestis on selle aja ilusaimaks näiteks Valjala kirik Saaremaal. Gooti kunst 12-16 (kohati) saj. Kui romaani arhitektuur on raskepärane ja sageli silmatorkavalt range, siis gooti arhitektuur on lendlevalt graatsiline.. See sai võimalikuks tänu uutele konstruktsioonielementidele, mis võimaldas seintesse rajada suuri teravate kaartega aknaid. Gooti maalis ja skulptuuris kohtame samuti peeneid, sageli väljavenitatud proportsioonidega figuure ja voolavat elegantsi. Nagu romaanika, nii seisis ka gootika peamiselt kristliku kiriku teenistuses, kuigi sel oli ka ilmalik väljund, eriti siis, kui tekkis õukonnastiil, mida tuntakse rahvusvahelise gootika all, mis oli sageli äärmuslikult luksuslik ja tellitud varakate ja haritud patroonide poolt. Kunstnikud Giotto, Simone Martini, Renessanss algus 14.saj. Tähendab taassündi ja see idee pärinevb Itaalia poeedilt Petrarcalt. Kuigi klassikalised
Illustratsioonid sisaldasid paelornamentikat, skemaatilisi kisklevaid koletisi/loomi (loomastiil), ristimotiiv või mõni muu kristlik märk (ingel, lõvi, härg, kotkas). Inimese kujutamine kohmakas (lihtsustatud, proportsioonidest väljas) Kujutav kunst Tegeleti põhiliselt miniatuurmaaliga. Kehade modelleerimisel kasutatakse valgusvarju. Poosid, rõivastus meenutas antiikfilosoofe. Liikumise edasiandmine. Figuure ümbritseb Roomapärane raamistik. Ornamentikas loodulähedane taimemotiiv ning lisaks veel paelornamenti ja põimmustrit. Raamatumaali viljeleti kloostrites.
annaabi.ee 
