16. saj .Hispaania valitses Mehhikot kuni viimase iseseisvumiseni 1836 aastal . Tänapäeval on Mehhiko maailma suurima rahvaarvuga hispaaniakeelne riik. Piirkond on enamasti kuiv ja mägine. Põllumpidamiseks soibvat maad on vähe, see tõttu tuleb enamik vajalikke toiduaineid impoortida . Põllumajandus ja maakasutus Enamikul haritavast maast kasvatatakse maisi, mis annab suure osa maehhiko toiudust. Mehhiko lahe ranniku istanduste kasvatatakse ekspordiks kohvi, suhkruroogu ja puuvilla. Kuigi osa põuastest põhja aladest on puuvilja kasvatamiseks niisutatud, on enamiksealsetest maas veiserantsode käsutuses. Rannikupiirkondades on tähtsal kohal kala eriti aga koorikloomade nt homaarid ja krevetid püük. Põhilised põllumajandus ja maakasutus on veised, kalapüük, lambad, banaanid, kohv, mais, puuvill, puuviljad, viinamarjad, koriloomad, suhkruroogu, tarbepuit. Rahvastik Kuuma ja kuiva kliima ning sobilike põllumaade puudusel on enamik riigi
sadamad, lennuväljad ja rahvuspargid 18 Turismi peamised lähtepunktid 19 Tööstus Keemiatooted, Toiduainetetööstus, Tekstiilitööstus, Turism Suurem tööstuskeskus on Nairobis 20 Tööstuse struktuur Ida-Aafrikas 21 Tööstus toetub toormaterjalide töötlemisele Koristatakse ja töödeltakse enne eksportimist kohvi, teed, suhkruroogu ja sisalit Tekstiilitööstuses tegeletakse põhiliselt käsitööga 22 Põllumajandus Mägimaade vulkaanilised mullad (tee, kohv) Karjatatakse veised Kasvatatakse suhkruroogu, sisalit 23 Majanduse tugevad küljed Turism Lai põllumajanduslik kandepind Ida-Aafrika suurim ja mitmekesisem töötlev tööstus 24 Majanduse nõrgad küljed
Turism Ranna mõnudele ja safaritele suunatud turism on elutähtis majandusharu ja peamine valuutaallikas Turismi osatähtsust suurendab Kenya raudteed, sadamad, lennuväljad ja rahvuspargid Turismi kahanemise põhjuseks on maailmamajanduse tagasilöögid ja mitme turisti tapmine, mida on laialt kajastatud Kust tullakse ? Tööstus Suurim tööstuskeskus on Nairobis Olulisimad tööstusharud : Keemiatööstus Toiduainetetööstus( enne eksportimist töödeldakse kohvi, teed, suhkruroogu ) Tekstiilitööstus( peamiselt käsitöö ) Tööstus toetub toormaterjalide töötlemisesse. Põllumajandus Mägismaade vulkaanilistes muldades kasvatatakse teed ja kohvi Karjatatakse veiseid Kasvatatakse sisalit ja suhkruroogu Majanduse plussid ja miinused Plussid: Miinused: Turism Turismi ning kohvija Lai põllumajanduslik teehinna sõltuvus kandepind maailmahinna IdaAafrika suurim ja kõikumisest.
saartele Suhkruroog kasvab troopilises ja subtroopilises kliimas Nõuab: · palju vett, sademete hulk ei tohi olla alla 1500-2500 mm/a · soojust, nõutav temperatuur on 25-30° · viljakat pinnast või rohket väetamist Pinnase soolsus pole suhkruroo kasvuks väga tähtis Kasvab peamiselt Hiinas, Indias ja Lõuna-Ameerikas Saab kasvada ka Euroopas, kuid ainult lõunaosas, näiteks Hispaanias, Madeiral ja Portugalis Peamised suhkruroogu tootvad riigid Peamised suhkruroo eksportijad ongi India, Brasiilia, Kuuba, Hiina. Brasiilias ja Indias on kümne aasta jooksul suhkrurooistandused laienenud aga kahjuks vihmametsade arvel. Suhkrurool on 5-7 cm laiused ja 1-2 m pikkused lehed, 2-6 m kõrgune ja kuni 6cm läbimõõduga vars. Varre sees olevas mahlas on 14-20% sahharoosi. Kasutusalad: varres olevast mahlast saadakse suhkrut suhkru tootmisjääkidest tehakse rummi lehti söödetakse koduloomadele ning nendest
Terrasspõllud Vietnamis Üldilme Mägine Ebakorrapärase kujuga põllud Leidub nii suuri kui väiksed põlde Põllud on astmelised, treppehitus Palju külasid, ümbritsetud suures osas metsaga Hooned asuvad lähestikku Hõre teedevõrk Loomad ja taimed Loomadest kasvatatakse sigu, kanu, piisoneid Taimedest kasvatatakse riisi, loomasööta, suhkruroogu, puuvilla, teed ja pähkleid II osa Intensiivne ning kaubaline põllumajandus, kuna riisi toodetakse väga suurtes kogustes, seega tõenäoliselt eksporditakse ka mujale. Põllud on ehitatud niiskuse säilitamiseks (kuna riis vajab väga palju niiskust), iga nö. astme peal püsib niiskus paremini kui mäe nõlval. Keskkonnaprobleemid: Puhta joogivee puudus, üleujutused, erosioon Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Vietnam http:// www
kaubanduslik (imporditakse Prantsusmaale, Saksamaale, Itaalia) Lisaks kasvatatakse veel tomateid, mandariine, nisu, suhkrupeete, viinamarju, tomateid, virsikuid probleemiks on kuiv kliima Oliivistandus Hispaanias Alepõllundus Brasiilias ekstensiivne (väetisi ei kasutata, palju maad, vähe tööjõudu) omakaubanduslik (ei impordita) probleemiks on vihmametsade raie (aastas 20000km2) ja erosioon (1 aasta kohta 55 milj tonni pinnast) imporditakse kohvi, sojauba, suhkruroogu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sojauba põld Kohvi põld ke juhtslaidi teksti laadide Klõpsake redigeerimiseks juhtslaidi teksti laadide redigeeri tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase
Polaarkliimas kogu aasta on külm, põllumajandusega tegelemine on võimatu Lähispolaarkliimas paremates mullastikutingimustes saab kasvatada näiteks reidist, kartulit, sibulat. Jahedas parasvöötmes külmus ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Saab kasvatada teravilju(rukis,nisu,oder,kaer,lina,raps) Mõõdukas parasvöötmes merelises valdkonnas saab kasvatada teravilju, sõstra ja õunapuid. Mullad on keskmise viljakusega, hästi haritavad, vajavad kuivendamist. Mandrilises valdkonnas kahjustab saaki põud. KaugIda mussoonvaldkonnas raskendavad saagikoristust rohked sademed. Soojas parasvöötmes soojalembelised kultuurtaimed(riis,mais,päevalill, suhkrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamari) Lähistrooppilises vöötmes kuiv kliima, kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, tsitruselisi, talinisu, maisi. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. Troopilises vöötmes suured kõrbed, põllumajandusega s...
VIETNAMI PÕLLUD Kerlyn Tarendi 12B Tallinna Arte Gümnaasium OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS Maastik on tasane. Põllud on ristküliku või ruudu kujulised ning korrapärased. On nii suuri ja väikseid põlde. Teede võrgustik on üsna tihe ning majad asetsevad mööda teeääri ja väga tihedalt koos. Enda jaoks kasvatakse riisi, juurvilju ning loomadest sigu ja kanu. OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS RIISIPÕLLUD Asetsevad kahe jõe vahelisel alal Vietnami põhja osas. Antud piirkonnas on maastik madala pinnamoega ning niiske. Teedevõrgustik on tihe. Elamud asetsevad mööda teeääri ja hõredalt ning neid ümbritsevad puud. Taimedest kasvatatakse riisi ning loomadest kanu ning sigu. RIISIPÕLLUD TERRASSPÕLLUD Antud alal on maastik mägine. Põllud on ebakorrapärase kujuga ning on nii suuri kui ka väikseid põlde. Põllud on ehitatud astmeliselt ehk treppehitus. Palju külasid, kus majad asetsevad lähestikku n...
keskmine eluiga on 71,5 aastat Loomulik iive: +1,72 % Sündimus: 22,53 Suremus: 5,11 Surnult sünnib lapsi keskmiselt 29,5 DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU ETAPP: Demograafiline plahvatus HÕIVE: Töötuid on 10,3 % Kirjaoskajaid täiskasvanutest 71,4 % Egiptuse näol on tegemist agraar-industriaalse riigiga. Põllumajandus - 32 % Domineerib väikemajandus, kasvatatakse puuvilla, riisi, maisi, nisu, otra, hirssi, suhkruroogu ja datleid. Tööstus - 17 % Enimarenenud on kaevandus-, tekstiili-, keemia- ja metallitööstus. Teenindus - 51 % Iga aasta külastab Egiptust ligi 9 miljonit välisturisti. RÄNDED: Ülekaalus on väljaränded 17 Rännatakse põhiliselt · Euroopasse (endistesse emamaadesse) ja · Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare riikidesse) paremate elu ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näljahädade eest.
Rikkad saatsid oma naisi selle staatuse saamiseks koguni Hispaaniasse sünnitama); teise kasti kuulusid kreoolid kolooniates sündinud valged, kes jagunesid sotsiaalselt rikasteks ja haritlaskonnaks. Kreoole tõrjuti nii poliitiliselt kui ka majanduslikult, nende maksukoorem oli suur ja kõik paremad ametid kolooniates anti püreneelastele. LadinaAmeerikas tegeleti peamiselt maisi ja ubade kasvatamisega indiaanlaste poolt. Valged kasvatasid oma latifundiumites nisu, pipart ja suhkruroogu. Kõikides kolooniates oli keelatud viinamarjade, oliivide ja mooruspuude kasvatus. Seetõttu tekkis salakaubandus, mille arvelt kasvasid Caracas, Buenos Aires ja Montevideo. Tööstuses domineeris hõbeda, ja tekstiilitööstus. Iseseisvumine LadinaAmeerikas sai alguse Haiti saarel 1791.aastal, kui seal toimus Francois Dominique Toussaint L'Ouverture juhtimisel neegriorjade ülestõus. F.D.T L'Ouverture ühendas saare ning kuulutas ennast selle eluaegseks valitsejaks. 1804
Rumm on kange, kuni 96% alkoholisisaldusega destilleeritud jook, mis on valmistatud suhkruroost saadud mahla fermenteerimisel ja destilleerimisel. Kasutatakse ka suhkruvalmistamise jääkidest saadud melassi. Valkjat või värvusetut destillaati hoitakse seejärel tammest või mõnest muust puust tehtud vaatides. Ajalugu Rummi ajaloo alguse võib mingis mõttes viia aega kuni 10 000 aastat tagasi, kui Kagu- Aasias hakati kasvatama suhkruroogu. Kristalliseeritud suhkru kohta on andmeid 5000 aasta tagusest Indiast. Suhkrurootaim (Saccharum), mida hellitavalt päikesepoisiks kutsutakse, on teinud läbi tõelise ümbermaailmareisi. Taimed ees, oskused toota ühelt poolt suhkrut, teisalt ka kääritatud jooki, nende järel, viis magusa teekond Aasiast Ameerikasse. Rummi liigid On eri stiili rumme. Heledaid rumme (light rums) tarvitatakse kokteilides, samas kui
Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Peamine keel mida räägitakse on araabia keel. 6. Inimeste tegevusalad: Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega.
ilves, kärp, metssiga, opossum, pesukaru, valgesabahirv, armadill, must karu, Florida panter Loomastik 3 Austraalia- kuukabarra, kukkurkaru, känguru, kukkurkurat, kukkurhunt, vombat, nokkloom, sipelgasiil, mitmed papagoi liigid, mürgised maod Rahvused Brasiillased, ameeriklased, hiinlased, austraallased, uusmeremaalased Inimtegevus Asustus tihe Kasvatatakse nisu, maisi, puuvilla, tubakat, suhkruroogu, maguskartulit, sojauba, maapähklit, puuvilju, teed, riisi Püütakse merevähke, söödavaid karpe Hiina lõunaosas kaevandatakse kivisütt, metallimaake; kagu-Austraalias kivisütt, Floridas fosforiiti Arenenud tööstuspiirkonnad Populaarsed puhkepiirkonnad Keskkonnaprobleemid Ekvatoriaalsete vihmametsade hävimine Parasvöötme metsade muutumine liigvaeseteks majandusmetsadeks Looduskeskkonna koormamine Liigne metsade maharaiumine
Hawaii saared GEOGRAAFILINE AS END · Hawaii saared on vulkaanilise päritoluga saarestik Vaikses ookeanis. · Saarestik koosneb 7 suuremast saarest. · Vaikse ookeani laama liigub aastas umbes 5-6 mm jagu Aasia mandri poole. 1959. aastast on Hawaii USA 50. osariik. Pindala: 16760 km2 Haldusjaotus: 5 maakonda Pealinn: Honolulu Valuuta: USA dollar Ajavahe: Kell on12 tundi eesti ajast järel RAHVAS TIK · Rahvaarv: 1,27miljonit · Usund: peamiselt kristlus · Riigikeel: hawaii keel ja inglise keel · Pärismaalased: polüneeslased KLIIMA · Troopiline vööde · Suvi (aprill-november) 23,9º - 31º C. · Talv (detsember-märts) 20º - 21,2º C. · Keskmine veetemperatuur on 24 C. Taimestik · Loodusvöönd: troopiline vihmamets. · Ligi 90% siinsetest tuhandetest taime- ja loomaliikidest on sellised, mida ei leidu kusagil mujal maailma...
SAVANN. VIHMAMETSAD. 1. Millises kliimavöötmes asuvad vihmametsad? Ekvatoriaalses kliimavöötmes. (Kesk-Aafrikas; Lõuna-Ameerikas; Kagu-Aasias) 2. Miks on ekvatoriaalses kliimavöötmes aastaringi kuum ja niiske ilm? Selle ala asendist Päikese suhtes. Päikesekiired langevad siia peaaegu alati 90 kraadise nurga alt ja nii saavad ekvaatorilähedased alad palju rohkem soojust, kui teised alad Maakeral. 3.Milline on vihmametsade tähtsus kogu maailma looduse jaoks? *fotosüntees *süsihappegaasi kasutamine *hapniku tootmine *suur veeringe 4.Milline on vihmametsade koosseis:taimerinded, -liigid? Vihmametsad koosnevad 4-st rindest: Esimese rinde moodustavad kõige kõrgemad puud. Teine rinne on puurinne. Kolmas rinne on põõsarinne. Neljas on alustaimestiku- ja rohurinne. Liigid:roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, orhideed., sandlipuu, veripuu, palisander, pokkpuit. 5.Millised on taimede kohastumused vihma...
Egiptus Üldinfo Riigikord: vabariik (Egiptuse Araabia Vabariik) Pindala: 1002000 km2 Pealinn: Kairo Pealinn: Kairo Usk: 94% egiptlastest on moslemid, 6% koptid Keel: Egiptuses on kõnekeeleks üks araabia dialektidest, ametlikuks keeleks nn 'kõrge'araabia keel. Telefonikõned: Nii kohalikud kui rahvusvahelised kõned on võimalikud ööpäevaringselt. Aeg: Egiptuses on Eestiga sama aeg, v a aprillis ja oktoobris, mil ajavahe on 1 h Pinge elektrivõrgus: 220/240 V. Sagedus - 50 Hz. Raha: Egiptuse rahaühikuks on nael (EGP). Üks nael = 100 piastrit. Loodusvarad Maavaradest on olulisemad nafta, maagaas, fosforiit ning rauamaak. Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egi...
Rumm Marju Zupsmann. Mj110. Ajalugu Rummi ajaloo alguse võib viia aega 10 000 aastat tagasi KaguAasias hakati kasvatama suhkruroogu. Väidetavalt toodeti müütilisi võimeid andvaid kääritatud jooke suhkruroost juba vanas Indoneesias, Indias ja Hiinas. Rummi algtooraine Rummi tooraineks olev suhkruroog on kõrge ja kiirelt kasvav taim, mis võib kasvada 56 meetriseks Saaki koristatakse veebruarist juunini. Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehakse suhkrut. Suhkruroog Rummi tootmine Saak koristatakse veebruarist juunini
võimule tulemisega. 1984. aastal toimunud Kongo Tööpartei järjekordne kongress kinnitas riigi sotsialistliku orientatsiooni. Majandus Peamised tööstusharud olid mäe-, metsa-, ja puidu- ning toiduainetööstus. 1983. aastal varuti palju puitu, toodeti spooni, saematerjali, polümetalliliste maakide kontsentraati, ammutati naftat ja palju muud. Põllumajanduses kasvatati maniokki, kakaod, kohvi, suhkruroogu, veiseid, lambaid, kitsi, sigu. Välja veeti naftat, metsamaterjali ja muud, sisse toodi masinaid, seadmeid, autosid, toiduaineid ja muud. Peamised kaubanduspartnerid olid Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) liikmesmaad. Kuigi Kongo on oma loodusvarade poolest rikas maa on ta üks vaesemaid riike maailmas. Rahvastik Kongo rahvaarv oli umbes 1,6 miljonit inimest. Sinna kuuluvad erinevad bantu rahvad nagu näiteks kongod, teked, kotad, bangid, keled jt. Üle poole
nisu. Töö tehakse ära paari nädalaga. Ranto, intensiivne, peetakse lihaveise- või lambakarju, söödetakse aastaringselt karjamaadel. Lammaste pügamiseks palgatakse üle riigi rändavaid hooajatöölisi. Suuremad kulutused lähevad tõuaretusele ja veterinaariteenustele. Levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentiinas, Lõuna- Aafrikas. Palju tööjõudu, enamasti kvalifitseeritud, niisketel aladel. Istandus, suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi(kohvi, suhkruroogu, puuvilju jms.) Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse rõhku agrotehnikale (sordiaretus, väetamine, õiged maaharimis- ja hooldusvõtted, taimekasvatus jmt) Odav tööjõud. Arengumaades. levinum maisi, nisu, riisi kasvatamine. Suurim saagikus riisist sest annab 2 korda aastas saaki. Riis vajab alguses kõvasti vett, pärast kuiva, kasvatatakse palju soojemas kliimas kui nisu. 3. Maailmatoiduprobleemid Arengumaades : rahvastiku kasv. Põllumaad pole võimalik enam juurde teha
Imetajate hulgas on palju kukkurloomi, kelledest suurim on kuni 3m pikkune hiidkänguru. Üldse on kängurusid üle 30 liigi. Kukkurloomade hulgaston kiskjad kukkurhunt ja kukkurkurat. Putukatoidulised on kukkurhiir ja siplegakaru. Lindudest on esindatudlüürasabad, kakaduud ja erinevad papagoi liigid. Puuvõredes elab eukalüptidest toituv koaala, kes on oma rahuliku iseloomu poolest Austraalia armastatuim loom. Austraalia põllumajandus kasvatab viinamarju, ananasse, banaane, suhkruroogu, tsitrusi, õunu ja marju. Autraalia suurimaks linnaks on Sidney, mis oma 8miljoni elanikuga on ühtlasi kogu kontinendi suurim linn, ekslikult peetakse Sidney't Austraalia pealinnaks. Riigi pealinn on tegelikult hoopis Canberra, mis sai alguse vaid paarist majast 1788.a. Samal aastal hakati rajama ka Sidney't, mis on tänaseks Austraalia suurim tööstus-, kaubandus- ja kultuurikeskus. 1. Nim. Austraalias kasvavaid puid. Eukalüptid, puukujulised sõnajalad, liaanid, palmid ja männid
mägine Adama mägi on 2243 meetrit kõrge http://srilankan-natural- http://wallpaper-windows7.ru/? beauty.blogspot.com/p/mountain.html image=145193&lg=ee Rahvastik 753 000 inimest elab Colombos 74% sinhalid, 12,6 % Sri Lanka tamilid, 5,5% India tamilid, 7% moslemid Usundiks on budism, induism, islam ja ristiusk http://www.srilanka.travel/festive Majandus Kasvatatakse leivapuid, suhkruroogu, kaunvilja, kakaod, pipart, kardemoni ja kaneeli Peetakse veiseid, pühvleid. Kala püütakse aastas umbes 140 tuhat tonni toodetakse tsementi, paberit, riiet,kaevandatakse grafiiti, vääris-ja poolvääriskive Kõige suuremat tulu annab tee Kasutatud materjalid http://www.wris.ee/reisikataloog/?id=1&catalog=coun http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/kultuur/40-aasta http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/sri https://www.google.ee/search?q=Sri+lanka&espv=21
põletatud, maa üles haritud. Iga päev hävineb hektar vihmametsa) Madagaskari rahvastik · Kõneletakse malagassi keelt · Usk: kristlus või hõimuusud · Elanike arv kasvab · Keskmine eluiga 64 aastat · Linnades elab 32% rahvastikust (2011) Madagaskari majandus · Rahaühik: ariar (1 ariar = 0,00029) · Madagaskar ekspordib riigist kohvi, vaniljet, suhkrut, nelki ja nelgiõli. · Madagaskar toodab erinevaid toiduaineid: riisi, maniokki, kohvi, nelki, suhkruroogu, vanilli, türgi uba, banaan jpm · Enamasti inimesed töötavad toidukasvatajatena, kuid aina tähtsamaks tööstusharuks kerkib kaevandus Täname kuulamast! Viited kasutatud materjalidele: · http://www.livescience.com/37285-gondwana.html · http://www.holidaycheck.com//data/urlaubsbilder/images/124/1155724458.jpg · https://en.wikipedia.org/wiki/Gondwana · http://i.dailymail.co
mingid võõramaalised loomad , neist ühe tappis robinson ära ja inimesed olid tohutult tänulikud, nii liigutigi edasi. Varsti möödus neist portugali laev, kes peale Robinsoni laevast möödumisest seisma jäi , nii jõudiski Robinsoni laev neile järele. Nad olid teel Brasiiliasse ja nad võtsid robinsoni ja xury peale , kelle nad ka ära ostsid , nad ostsid ka robinsoni laeva ära. Brasiilias viis kapten Robinsoni oma sõba juurde ja hiljem hakkas ta suhkruroogu kasvatama . Kui Robinson oli juba üsna kaua suhkruroogu kasvatanud , pakuti talle , et ta võiks minna laevaga neegreid ostma, et neid tööjõuks teha. Ta asusgi teele, kus ta langes tormi ohvriks. Torm oli suurem kui kunagi varem , varsti olid lained juba üle laeva , ning lõpuks tuli suurim laine, mis pühkis kõik mehed pardalt vette. Seal oli raske edasi maa poole liikuda kuna kui sa peale lainet vee peale said , siis tuli kohe järgmine.
Biokütused Biokütus on kütus, mida saadakse biomassist - hiljuti elanud organismidest või nende ainevahetuse kõrvaltoodetest, näiteks lehmasõnnikust. Erinevalt kivisüsist, naftast ja tuumakütusest on biokütus taastuv. Biokütuseks loetakse ka kütuseid, mis sisaldavad vähemalt 80% bioloogiliste protsesside teel saadud kütust. Biokütuste alla kuuluvad butanool, metanool, etanool ja teised. "Lageraie kütus" Biokütuse saamiseks on vaja taimi millest biomass valmistada. Selleks kasutatakse maisi ja sojauba peamiselt Ameerika Ühendriikides, lina ja rapsi peamiselt Euroopas, ning suhkruroogu ja palmiõli peamiselt Kagu - Aasias. Biomassi saab toota ka kõrtest, aganatest, sõnnikust, toidujääkidest ja paljust muust. Biokütuste heaks küljeks peetakse seda, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase. Kütuse põletamisel paiskub atmosfääri sama suur hulk CO2-te, kui taim oma eluaja jooksul fotosünteesides endasse sidus - sell...
Välja jäävad paistma vaid silmad ja ninasõõrmed. Nii, liiva alla maetuna, jääb ta ootama saaki, kes nahka pista. Selleks osutub tavaliselt mõni sisalik. Datlipalm Fennek e. Kõrberebane Ogasaba Sarvikrästik Inimtegevus: Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Sahara http://teadur.ee/aafrika http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbeloomtaim.htm http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/sahara.htm
rahvastikust elab maal. (Linnast käivad vähesed maale tööle). Põllumajandusliku tootmise vormid on ekstensiivsed teraviljatalud ning rantsod. Sisemaal on põllumajandus spetsialiseerutud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele, tihedama asustusega rannikualadel intensiivsele tehniliste kultuuride, köögi- ja puuvilja ning piimakarja kasvatamisele. Oluliseimaks teraviljaks on nisu, kuid toodetakse ka kaera, otra, tubakat, rukist, õliseemneid, suhkruroogu ja erinevaid puuvilju. Austraalia kogub tasapisi kuulsust ka veinimaana ning on maailma suurim villa tootja.
servaaladel hüääne ja saakaleid joonis 3). joonis 3 Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese. Põhjaosas on palju allikaoaase. Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Sahara kõrb. (1995). Eesti Entsüklopeedia. 8. Tallinn: Valgus. 2. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/ 3
olema suhteliselt vastupidav ilmakapriisidele. Enne sõda kuulus maa peamiselt mõisnikele, kes rentisid maad talupoegadele. Kasvatati riisi ja köögivilja, mägede nõlvadel ka teepõõsast. Loomakasvatust peaaegu ei eksisteerinud, kasvatati vaid siidiusse. Praegu on endiselt riisi ja köögiviljakasvatus Jaapani põllumajanduse põhiharud. Hästi on arenenud ka puuviljakasvatus, endisest rohkem kasvatatakse ka teepõõsast aga ka suhkrupeeti ja suhkruroogu. Loomakasvatuse, mis on tööstusliku iseloomuga (linnuvabrikud ja tornlaudad), tarbeks on osa maid jäetud söödakultuuride alla. Piimakarja peetakse enim suurt taludega Hokkaido saarel, mujal on levinud linnu ja seakasvatus. Traditsiooniline siidiussikasvatus ei tasu end tänapäeval enam ära ja on oluliselt vähenenud.
Austraalia Astraalia pealinn on Canberra. Australlia on nii manner kui ka riik. Asub Austraalia ja Okeaana maailmajaos. Pindala poolest maailma kuues, asub lõunapoolkeral, teisel pool ekvaatorit lõunas.Austraalial puuduvad maismaapiirid, st naaber riigid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Timor-Leste, Paapua Uus- Guinea, Saalomoni saared, Vanuatu, Uus-Meremaa ja Mikroneesia Liidu riigid . Austraalia on ümbritsetud India ookeaniga läänes ning Vaikse ookeaniga ja ka väiksemate meredega(näiteks Arafura ja Timori ). Koordinaadid on 40°S ja 140°E . Keskmine thedus on alla 1 milojonit 1km kohta. Vaatamata om tohutule suurusele on Austraalia hõreldalt asustatud. Enamikku saart hõlmav kõrbestunud sisemaa on inimtegevuseks liiga kuiv ja viljatu. Ligikaudu 85% elanikkonnast paikneb ida - ja kagu osa rannikul, ning Prethi ümbruse linnades ja nende läheduses. Linnastuse % on 91%. Austraalia suurimad linnad on Sydney, ...
Riigis leidub ka palju põllumaad. Alates 1956. aastaat hakati Nigeerias naftat tootma ja tähtsaimaks majandusharuks on see jäänud tänapäevani. Nigeeria ekspordist annab naftatööstus umbes 98%. Nigeri jõe deltas on peidus nii palju naftat, et seda jätkuks veel 25-ks aastaks. Tänapäeval üritatakse leida ka muid eksportkaupu, et vähendada sõltuvust naftast ja just sellel eesmärgil on hakatud rajama istandusi- kultiveeritakse puuvilla, kohvi, suhkruroogu, kakaod ja õlipalme ning Nigeeria on ka üks suurimaid õlipalmi valmistajaid. Kuigi palju investeeritakse suurtesse istandustesse, moodustavad suurema osa eksportsaadustest ikka veel väiketalud. Nigeeria arhitektuuris püsivad ülekaalukalt rahvalikud ehitustavad. Majad on reljeefsete ornamentidega kaunistatud ja peamiselt savist või puust valmistatud. 20. sajandi alguses hakkasid linnad võtma euroopalikku ilmet. Vanimaks kujutava
Lääne osas asub Ida pool madalduv Kesk-Kordiljeeride mäestik. Kus on ka riigi kõrgeim tipp ja ainus tegevvulkaan Baru (3475m üle merepinna). Tänu oma asendile on seal väga palju sademeid, eriti rohkelt Kariibi mere äärsel alal 2500-4000 mm aastas, enamus sademetest langeb vihmaperioodist enamasti Aprillist Detsembrini. Kliima loetakse lähisekvatoriaalseks ja esineb väga tihti maavärinaid. Põllukultuuridest kasvatatakse banaane , suhkruroogu, kohviuba ja maisi. Tegeletakse rohkesti ka karjakasvatusega. 40%riigist katab mets ,palju väärispuitu. Põllukultuuridele on head tingimused, palju niiskust ja pidavat sooja, sest temperatuur aasta sees väljub harva 24-30 kraadi vahemikust. Panama on suhteliselt hästi arenenud riik, vaid mõnede üksikute eranditega, mugavuslipp. 67% inimestest töötab teeninduses ja vastukaaluks põllumajanduses 15% ja tööstuses 17% elanikkonnast
Alkoholid Alkohol (araabia keeles (al-kul 'peen metalliline pulber silmalaugude tumedaks värvimiseks' või (al-ghawl); ladina keeles spiritus vini 'veini vaim'; keemilise nimetusega etanoolvõi etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholi tootmine Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Mono- ja oligosahhariide (suhkruid) sisaldavatest taimemahladest või muust lähtematerjalist võibanaeroobse käärimise tulemusena pärmi...
Orjus 1808 keelati orjade sissevedu ametlikult kujunes 2 suunda: Põhjas olid orjuse vastu, lõunas peeti enesestmõistetavaks ABOLITSIONISM- orjuse vastane liikumine MAA- ALUNE RAUDTEE- Võrgustik orjade põgenemisele kaasaaitamiseks Majandus: Põhjaosariik valdkond Lõunaosariik Farmid (Talud) põllumajandus istandused Kasvatati teravilja, loomi kasvatati Suhkruroogu, puuvilla Oma pere + palgalised tööjõud Orjad Kodusõda: MISSOURI KOMPROMISS- Kokkulepe, et uusi osariike võetakse vastu kahekaupa. RESERVAAT- piirkond, kuhu eraldati indiaanlasi. Põhjused: Orjus, kas lubada või mitte?
94%, Ameerika Ühendriigid 7.16%, Saudi Araabia 5.36%, Araabia Ühendemiraadid 5.18%, Austraalia 5.02%, Saksamaa 4.86%, Singapur 4.02% (2009). Tööstus: 1. Põllumajandus - India põllumajandus on kohanenud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Tähtsaim põllumajandusharu on taimekasvatus. Peamised kultuurtaimed, mida külvatakse, on riis, nisu, hirss, sorgo. Kuivaperioodil niisutatakse põlde jõgede veega. Indias kasvatatakse veel ka palju suhkruroogu, teepõõsast, tubakat, puuvilla, dzhuuti, mitmesuguseid õlitami, maapähklit jms. 2. Turism - Indias algab turismi kõrghooaeg oktoobrist, mil mussoonid on möödas ja ilm põhjamaalasele vastuvõetavam. Turism Kerala, Tamil Nadu, Delhi, Uttar Pradesh ja Rajasthan on kõige populaarsemad osariigid turistide poolest. Vaatamisväärsused: Taj Mahal (vaieldamatult maailma ilusaim ehitis, mida tuleks vaatamas käia eri aastaaegadel ja eri
· tihe karvkate · mitmetel liikidel lennus · head vigurlendajad · ööloomadel suured silmad · linnud kärarikkad · paljud liigid värvikirevad · mardikad helendavad öösel Inimene vihmametsas · kliima pole eriti tervislik · põliselanikud kääbusrassidest · hõredalt asustatud · külad jõgede ääres või rannikul · peamiselt arengumaad · algeline alepõllundus, kasvatatakse bataati ja maniokki targot suhkruroogu saagot kohvi, kakaod, vürtse · eksporditakse väärispuitu, kautsuki · arendatakse maavarade kaevandamist Keskkonna probleemid · Igapäev hävitatakse minutis 40 ha vihmametsa! · Vihmametsadel on oluline koht fotosünteesis süsihappegaasi kasutamises hapniku tootmises suures veeringes · Metsade põletamisel suureneb CO2 sisaldus õhus hoogustub kasvuhooneefekt
Mõnikord eksib jahiretkel kõrbesse ka gepard. Kõrbe äärealadel elutseb hüääne ja saakaleid. Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese. Põhjaosas on palju allikaoaase. Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne- Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade
Jüri Gümnaasium Ghana Juhendaja: Andres Maastik Koostaja: Riho Sagor Klass: 10.l Jüri 2013 Sisukord. Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Loodus..................................................................................................................
metsad Põhjaosas kasvavad heitlehise metsad ja astelvõsad Sri Lanka asub puisrohtlas ja hõrendikus ja väike osa kuulub vihmametsa loodusvöötmele http://www.srilanka.travel/scenic_beauty Rahvastik 753 000 inimest elab Colombos 74% sinhalid, 12,6 % Sri Lanka tamilid, 5,5% India tamilid, 7% moslemid Usundiks on budism, induism, islam ja ristiusk http://www.srilanka.travel/festive Majandus Kasvatatakse leivapuid, suhkruroogu, kaunvilja, kakaod, pipart, kardemoni ja kaneeli Peetakse veiseid, pühvleid Kala püütakse aastas umbes 140 tuhat tonni toodetakse tsementi, paberit, riiet,kaevandatakse grafiiti, vääris-ja poolvääriskive Kõige suuremat tulu annab tee Reisimine Sri Lankale Sri Lankale võib minna igal ajal, sest aasta- ringselt on seal soe ja ilus Kogu riiki ei jõua ühekorraga läbi käia Tallinast Sri Lankale saab 3 ümberistumisega Lend kestab umbes 16-47 tundi http://www
majanduse, milles valitsevad positsioonid kuulusid endiselt Prantsuse kompaniidele. Valitsus pööras suurt tähelepanu majanduses riikliku ja segasektori loomisele ning riigi kontrolli tugevdamisele erakompaniide tegevuse üle. Peamised tööstusharud olid mäe-, metsa-, ja puidu- ning toiduainetööstus. 1983. aastal varuti palju puitu, toodeti spooni, saematerjali, polümetalliliste maakide kontsentraati, ammutati naftat ja palju muud. Põllumajanduses kasvatati maniokki, kakaod, kohvi, suhkruroogu, veiseid, lambaid, kitsi, sigu. Välja veeti naftat, metsamaterjali ja muud, sisse toodi masinaid, seadmeid, autosid, toiduaineid ja muud. Peamised kaubanduspartnerid olid Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) liikmesmaad. Rahvastik Kongo rahvaarv oli umbes 1,6 miljonit inimest. Sinna kuuluvad erinevad bantu rahvad nagu näiteks kongod, teked, kotad, bangid, keled jt. Üle poole rahvastikust tunnustab kohalikke hõimuusundeid. Loodus- ja maavarad
Sahara Kõrb. 1.Asend mandril, maailmajaos, riigis, kaart. Sahara asub Aafrika mandril täpsemalt öeldes Aafrika mandri põhajaosas. Kaart:Sahara kõrb on ümbritsetud punase joonega. 2. Kõrbe suurus, ulatus Sahara on maailma suurim kõrb üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne Sahara läänerannikuni. Ta katab 9269600 km². 3. Kliimatingimused Tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas. Suurem osa kõrbest asub sisemaal. Seal valitsevad tuuled kuivatavad iga niiskusepiisa enne, kui see sisemaale jõuab. Ka mäeahelike tõttu kõrbe ja mere vahel sajab vihm maha enne sisemaale jõudmist.Päevad on Saharas väga kuumad. Pilvitu taeva tõttu haihtub kuumus pärast päikese loojumist kiiresti taevasse ning öösiti võib temperatuur...
hoogustub kasvuhooneefekt puidu kui olulise loodusvara raiskamine hävivad taime- ja loomaliigid kaovad kohalike hõimude elupaigad suureneb maalihete ja erisioonioht Metsast raadatavad põllud on viljakad vaid mõned aastad. Inimtegevus kliima pole eriti tervislik põliselanikud kääbusrassidest hõredalt asustatud külad jõgede ääres või rannikul peamiselt arengumaad algeline alepõllundus, kasvatatakse bataati ja maniokki targot suhkruroogu saagot kohvi, kakaod, vürtse eksporditakse väärispuitu, kautsuki arendatakse maavarade kaevandamist Huvitavaid fakte Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad
aastal, kuid jõudis laialdasse kasutusse alles 16. sajandil. Seni oli suhkur rikaste privileeg. Suhkur oli äärmiselt kallis ning seda tunti ,,valge kulla" nime all. Rikkad inimesed isegi kogusid suhkrut kui hinnalist vara Napoleoni sõdade ajal (18031815) blokeeris Napoleon merekaubateed, et takistada suhkru importimist laevadega. Selle tulemusena hakkas Euroopa suhkruroole asendajat otsima. Avastati, et suhkrut saab eraldada suhkrupeedist. Algupäraselt inimesed närisid suhkruroogu toorelt, kuna ta on väga magus. Hiljem hakkasid inimesed suhkruroo magusat mahla keetma nii saadi tahke suhkru kristallid. Huvitav fakt: suhkrupeenestamistööstused kasutavad tihti loomaluid, et muuta suhkru värvi
Nigeeria Liitvabariik 20. ja 21. sajandil Nigeeria on riik Lääne-Aafrikas. Ta piirneb Benini, Nigeri, Tsaadi ja Kameruniga.Ta on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 8. kohal ja on maailma üks suurimaid naftaeksportijaid. Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinna alaks. Ta pealinn on alates 1992. aastast Abuja, kuigi suurim linn Nigeerias on endiselt Lagos. Abuja asub peaaegu riigi keskel, Nigeri ja Benue jõe ühinemiskohast vahetult põhja pool. Nigeerias kõneletakse peamiselt inglise ja hausa keelt. Nigeeria riigikord on unitaarne vabariik. Pärast 1985. aasta sõjaväelist riigipööret juhib riiki Valitsev Sõjanõukogu. Valitseva Sõjanõukogu esimees ehk president on ka relvajõudude ülemjuhataja ning juhib ka Rahvuslikku Ministrite Nõukogu ja Osariikide rahvusnõukogu. Alates 19. sajandist, mil Suurbrittania hakkas kolooniad asutama on ka Nigeeria olnud Briti võimu all ning riigipeadeks olid kindralkuber...
Kõige madalamates nõgudes on levinud suured soolakõrbed, neid kutsutakse sebhadeks. Kivine Sahara kõrb. Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese. Põhjaosas on palju allikaoaase. Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade kaevandamise
joonis 9. piimalill INIMTEGEVUS Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese. Põhjaosas on palju allikaoaase. Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse ränd karjakasvatusega.Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. joonis 10. oaas joonis 11
riski kindlustus toetusi ja varude hoidmis poliitikat.Hinnavahetoetust, hinnasihti ja tegelikku turuhinda aitavad tasakaalus hoida juurde maksmine riigi poolt. Sellised programmid on olemas veiselihal, vasikatel, sojaubadel, ja sealihal. Põllumajanduskultuuridel ja loomadel on olemas kindlustus, mille maksab riik, kui taimi või loomi on tabanud haigus/kahjustus. Jaapani põhilised põllumajandus harud on riisi-ja köögiviljakasvatus, endisest rohkem kasvatatakse teepõõsast, suhkruroogu ja suhkrupeeti. Levinud on ka maisi- ja hirsikasvatus. Hokkaido saarel on levinud piimakarjakasvatus, mujal Jaapanis aga linnu- ja seakasvatus. Traditsiooniline siidiussikasvatus on oluliselt vähenenud, kuna see ei tasu end ära. Jaapanis kasutatakse enamjaolt riisi, maisi, hirssi söömiseks. Hävinenud riisi, aga ei visata ära, vaid kasutatakse tööstussektori juures ära, et miski ilmaasjata kaotsi ei läheks. Jaapan on suuruselt teine importija maailmas
Kalimantan Kalimantan on suuruselt kolmas saar maailmas,mis asub Kagu-Aasias. See on koduks ühele vanimale vihmametsale terves maailmas mille vanuseks on 130 miljonit aastat. Seal valitseb ekvatoriaalne kliima.Tänu suurele sademete hulgale on saarel palju jõgesid kõige pikem jõgi on 1143 km pikkune Labuan,mis voolab Lääne-Kalimantanil. Kuching on suurim linn Kalimantani saarel. See asub Sarawaki jõe kallastel Kalimantani loodeosas.Seal on troopiliste vihmametsade kliima. Kuching'is on mõõdukalt soe ja väga niiske, sest sajab palju.Aasta keskmine sademete hulk on umbes 4200mm.Kõige sademeterohkemad kuud on talvekuud ehk november, detsember,jaanuar ja veebruar ning nö.kuiv hooaeg kestab juunist augustini.Keskmine temperatuur on seal umbes 23 kraadi. Temperatuur on aastaringselt peaaegu muutumatu. Mullad Sealses soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas on välja kujunenud punakaspruunid ehk ferraliit...
viinamarjad, oliivid, tsitruselised, nisu, mais. 2. Mandrilised valdkonnas on suur niiskusepuudus. Põllumajandus on võimalik oaasides. Kõrbekarjamaadel kasvatakse kitsi ja lambaid. 3. Idarannikute niisekes valdkonnas kestab vegetatsiooniperiood 811 kuud, aastas saab 23 saaki. Kasvatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, teepõõsast jms. Troopilises kliimavöötmes laiuvad maailma suurimad kõrbed. Kasvatakse suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli ja lambakasvatusega. Lähisekvatoriaalses vöötmes langevad sademed ebaühtlaselt. 1. Lühikese vihmaperioodiga savannides on sageli ikaldusi. Kasvatakse hirssi, maapähklit ja sisalit. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee ja tuuleerosioonile või kivistutvad hõlpsasti. Savannikarjamaadel tegeletakse veisekasvatusega. 2
Igal pool selles riigis ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega kuna maa on liigniiske ja põllumaa on suhteliselt vähetootlik, samuti ka poolkõrb. · Ecuador kuulub Ladina-Ameerika vaeseimate riikide hulka. Ecuadori põllumajanduses onvalitsevad istandused ja mõisad. Kaua aega oli suurim riigi heaolu tagaja kakao. Majandus sõltus ainult ühest kultuurist, seega valitsev oli monokultuur. Nüüdseks on koos kakaoga ka sama tähtsaks muutunud banaanid. Kasvatatakse ka kohvi, suhkruroogu ja tsitrusvilju. Mõisnikud rendivad oma maad talupoegadele, kes kasvatavad kartulit, türgi uba, bataati, maniokki, rannikul ka maisi. Rentnikke on palju ning enamus rendist makstakse natuuras, mille mõisnik müüb edasi linnarahvale toiduks. Enamiku teraviljast ja muud toiduained peab Ecuador ise sisse vedama. Ecuadori metspiirkonnas on levinud ja majanduslikult oluline ka metsakorilus. Korjatakse kiinapuu koort, kautsukit, taguapalmi kõvu vilju.
Aleksander Suur, naastes sõjaretkelt Indiasse. Umbes aastal 300 e.m.a purjetas Nearchos Pärsia lahest piki Induse jõge üles, jõekaldal lehvisid aga tuules külg külje kõrval kasvavad suhkrurootaimed. Nearchos korjas ühe taime, maitses seda ja teatas: ,,India roog, mis annab suhkrut ilma mesilaste abita." Lääne-Vahemeremaadesse tõid suhkru araablased. Olles okupeerinud Lõuna-Hispaania ja Sitsiilia, kasvatasid nad seal suhkruroogu. Keskajal oli Euroopa peamiseks suhkru importijaks-eksportijaks Veneetsia. Toorest roosuhkrut imporditi Indiast ja rafineeriti Veneetsias enne ülejäänud Euroopasse eksportimist. Valge kuld Suhkur oli äärmiselt kallis ning seda tunti ,,valge kulla" nime all. Rikkad inimesed isegi kogusid suhkrut kui hinnalist vara. Räägitakse, et üks piiskop ostnud aastaid Portugali kaupmeestelt suhkrut kokku ja hoidnud seda oma kambris. Kui ta suri, jagati tema varandus kloostri munkade vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
