Portugali referaat (2)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

5 VÄGA HEA

Tallinna Mustamäe Gümnaasium
Portugal
Referaat
Mari-Liis Eha
G1KR
Tallinn 2009
Sisukord
Sissejuhatus

Üldandmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3

Asend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3

Saared . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. lk 3, 4

Pinnamood , loodus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4

Floora . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5

Fauna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5

Maavarad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5

Kliima . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5, 6

Temperatuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 6

Sademed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 6

Kliima võrdlus Eestiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 6

Laamtektoonika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 6

Vulkaanid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 6, 7

Maavärinad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 7

Keskkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 7

Metsatulekahjud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 8

Ilmastikukatastroofid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 8

Veevarud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 8

Jõed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 8, 9

Järved. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 9

Loodusnähtus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 9
Kokkuvõte
Kasutatud kirjandus
Lisad
Sissejuhatus

ÜLDANDMED
Riigi ametlik nimetus: Republica Portugaesa (Portugali Vabariik)
Portugali geograafilised koordinaadid: 36º N - 41º N pikkus- ja 9º W - 7º W laiuskraadide vahemikus
Pealinn: Lissabon (Lisboa, 508 000 elanikku, eeslinnadega 2 616 100 elanikku)
Pealinna geograafilised koordinaadid: 38°43′ N 9°10′ W
Kogupindala: 92391 km²
Territooriumi ulatus: põhjast lõunasse 561 km ja läänest itta 218 km
Rahvaarv: 10 501 100
Riigikeel : portugali keel
Naaberriigid: Hispaania Kuningriik
Haldusjaotus : seitse regiooni, need on omakorda 30 väiksemaks üksuseks.
Rahaühik: euro
Ajavöönd: Lääne-Euroopa ajavöönd. Kellaaja erinevus Eestiga: 2 tundi.
Religioon : Riigiusku pole. 97% katoliiklased.
Rahvustaim: lavendel
Rahvuslind : siniharakas
Rahvuspuu : harilik õlipuu
Hümn: „A Portuguesa“ („Portugali laul“)

ASEND
Portugal asub Euraasia mandril , Euroopa maailmajaos kõige kaugemas edelanurgas ning hõlmab umbes kuuendiku Pürenee poolsaarest. Põhja- ja idaküljest eraldab teda ainsast naabrist ligi 1300 kilomeetri pikkune piir ning lõuna- ja lääneküljest 830- kilomeetrine rannajoon, mida uhuvad Atlandi ookeani lained. Riik hõlmab veel ka Madeira ja Assoori saari .
Portugal meenutab kujult püsti seisvat ristkülikut ning asub 36º N - 41º N pikkus-
ja 9º W - 7º W laiuskraadide vahemikus. Lissaboni geograafilised koordinaadid on 38°43′ N 9°10′ W. Pealinn asub Tallinnast linnulennult umbes 3300 km kaugusel.
[2] [6][5][10][7]

SAARED

Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile autonoomsed Madeira saar ja Assoori saarestik , mis on lähistroopilised paradiisisaared.
Madeira, mis on sooja ja lokkava loodusega saarestik hõlmab 741 km² ning seal elab 244 300 elanikku. Saarestiku keskus on Funchal.
Assoorid asuvad Atlandi ookeanis 1300 kilomeetrit Lissabonist läänes. Vulkaanilist päritolu saared on laiali pillutatud 650 km ulatuses. Assoori saarestik hõlmab 2355 km², seal elab 243 800 inimest. Saarestiku keskus on Ponta delgada. Assoorid moodustavad üheksa vihmast ja rohelist vulkaanitippu – saared, mis jagunevad rühmadesse:

Läänerühm

Corvo
Flores

Keskrühm

Faial
Pico
São Jorge
Graciosa
Terceira

Idarühm

São Miguel
Santa Maria

Assoori saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. [6][10]

PINNAMOOD, LOODUS
Portugali maastik on erakordselt mitmekesine , maastikupilt võib muutuda väga lühikeste vahemaade tagant. Portugali põhja- ja keskosa asuvad Meseta kiltmaa äärealal, mille murrangud on lõhestunud platoodeks ja ahelikeks.
Selgelt eristub kaks piirkonda, mõlemad pooled on väga eriilmelised – Tejo jõega rööpselt kulgeva Serra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja- ja lõunaosa. Põhjas laiub mägimaastik, mida liigestavad sügavad ning viljakad orud, eelkõige Douro jõe org, samuti ka ahelikud ja jäänukmäed. Maa lõunaosa aga on madalam ja künkliku pinnamoega, kuid Algarves, mis asub samuti lõunaosas kerkib silmapiirile mitu mäeahelikku. 830-kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik . Mandri lääneosa on madal, alla 200 m.
Kõiges selles mängivad suurt osa pooliti erinevad kliimavöötmed ja Atlandi ookeani ning Vahemere mõjutused. [12][10][7]
Eelpool nimetatud Estrela tipp on küll mandriosa kõrgeim punkt, kuid Portugali üldse kõrgeim tipp asub Assoride Pico saarel Ponta mäel - Pico nimeline tipp, mis on 2351 meetrit kõrge. Madeira saarte kõrgeim mägi on Ruivo, mille kõrguseks 1862 meetrit üle merepinna . Mandri-Euroopa kaugeim läänepoolne punkt asub Portugalis – Roca neem.’

Floora
Portugal paikneb vahemerelises kuivalembelise põõsastiku loodusvööndis.
Inimtegevus, kliima ja geograafiline mitmekesisus on vorminud Portugali floora.
Portugali taimestik on mitmekesine. Põhja-poolsetel aladel kohtab ainult võsa; mäenõlvakuil aga kasvavad igihaljad tamme-, papli-, korgitamme- ja pöögimetsad. Lõunaosa tasandikud on tuntud õlipuude poolest. Väga kuivas Alentejo piirkonnas kasvab metsa kasinalt.
Kuigi 1/3 Portugalist on kaetud metsaga on suurem osa neist kannatamas üleraie all ning nende asemele kasvavad makja nimelised igihaljad põõsastikud, mis moodustavad nüüdseks juba väga suure osa taimkattest.
Muldadest on kõige levinumad metsapruunmullad ja leet -pruunmullad ning erinevad punamullad . [1][10]

Fauna
Riigi fauna on segu Euroopa ja Põhja-Aafrika liikidest.
Mandri-Portugalis elab 63 liiki imetajaid , kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas , pürenee piisammutt , ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks neile elab seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid.
Metskits , metssiga ja metshirv leiduvad Portugalis maakohtades. Riigis elavad veel hunt ja ilves. Rebane , küülik ning Ibeeria jänes on üldlevinud kogu riigis. Linnuriik on mitmekesine. Kalu on rikkalikult Atlandi ookeani vetes, Portugali mandriosa läheduses, eriti Euroopa sardiini. Koorikloomad on tavalised Põhja-Portugalis kaljustel rannikutel.
Ainus rahvuspark Portugalis on Peneda Geres , mille pindala on 7200 hektarit. Geres asub Loode-Portugalis. Peneda Gerese rahvuspargis on väga palju veeressursse – jõed, kosed, joad . Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. [3][10][5][9][1][7]

Maavarad
Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit , lubjakivi ja graniiti ning tsingi-, tina-, plii,- volframi ,- uraani-, raua,- ja mangaanimaaki. Nagu näha on Portugal maavarade poolest suhteliselt rikas, kuid varud on pidevalt vähenemas.[10]

KLIIMA
Portugal asub lähis- troopikas ning tal on lähistroopiline vahemereline kliima.
Portugali kliima saab Tejo jõe abil kaheks jagada. Kuigi kliima on Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse tugeva mõju tõttu valdavalt mereline, siis on Põhja-Portugalis mägede tõttu kliima suuresti erinev lõuna omast. Põhja pool on talved jahedad ja niisked, sest mäed takistavad pilvede liikumist. Mida rohkem lõuna poole, seda kõrgem temperatuur ja vähem sademeid, kuni vahemerelise kliimaga Algarveni välja. Mandriosas on meeldiv kliima pikkade soojade suvede ja pehmete talvedega. Madeira põhjaosa on vihmane, lõunaosa aga soojem ja kuivem. Assooride kliima on mahe , ent seal on aasta läbi vihmane ja tuuline. Golfi hoovus tasandab ka Assoori saartelt tulevaid mõjusid.

Temperatuur
Portugal on üks soojemaid Euroopa riike kus keskmine temperatuur on 10ºC – 20ºC. Kevad ja suvi on tavaliselt päikeselised, sügis ning talv vihmased ja tuulised. Rannikualadel on põhjas Jaanuaris temperatuur 9ºC, lõunas kuni 12ºC. Juulis on temperatuurid vastavalt 20ºC ja 27ºC. Sisemaal on talvel temperatuur umbes 2ºC madalam, suvel 4-5ºC kõrgem.
Portugali külmarekord on -12ºC (mõõdetud Bragancas), kuumarekord on
aga vapustaval kombel lausa 50,5ºC (mõõdeti Los Riodades).

Sademed
Atlandi ookeani läheduse tõttu on sademeid palju ning suvel on kuivaperiood lühem kui Vahemeremaades . Mereäärsete alade kliima on mahedam. Põhjas sajab mägede tõttu palju rohkem kui lõunaosas. Põhjaosa rannikul sajab 700-1100mm, lõunas kuni 800mm. Põhjaosa mägedes aga kuni 2100mm aastas.

Kliima võrdlus Eestiga
Võrreldes Eestiga on temperatuurid Portugalis kõrgemad, sademeid on Portugali lõunaosas umbes sama palju kui Eesti kaguosas, põhjaosa mägedes, aga kaks korda rohkem. See tuleneb Atlandi Ookeani ja Golfi hoovuse mõjust ning erinevatest laiuskraadidest. [1][5][4][5][7]

LAAMTEKTOONIKA
Portugal asub Euraasia laama äärealal, Aafrika laama läheduses. Portugal asub maailma osas, kus on keskmine seismiline aktiivsus. Suurim seismiline tugevus on mõõdetud Assooride saartel ja Tejo jõe orus.
Atlase järgi asub Portugalist lõuna pool Atlandi ookeanis vähesel määral veealuseid tegevvulkaane ja Portugali lõunaosa on seismiliselt aktiivne ( 1755 . a Lissabonis toimunud maavärinat peetakse tolle aastatuhande üheks tugevamaks).

Vulkaanid
Tänapäeval on ainus vulkaanilise aktiivsuse piirkond Assooridel. Viimane purse leidis aset 1957. aastal.
Vulkaane leidub Assoori saartel:

Flores
Fayal
Pico
San Jorge
Graciosa
Terceira
Don João de Castro Bank
Sete Cidades
Unnamed
Agua de Pau
Furnas
Monaco Bank

Pildil Pico vulkaan

Maavärinad
Eeldatav puhkeperiood kontinendil on umbes 200 aastat ja Assooridel umbes 20 aastat. Kui maavärina epitsenter asetseb Atlandi ookeanis on Lissaboni rannikualad ja Algarve peamiselt mõjutatud tsunaamide poolt.
Kõige haavatavam ala Portugali kontinentaalsest osast on Tejo jõe org, tänu tema suurele demograafilisele tihedusele, suurele osale infrastruktuuridele ja hoonetele ning suur osakaal majanduslikule aktiivsusele, mis on asutatud jõe kallastele.
Portugalis on toimunud mitmeid maavärinaid. Näiteks 1755. aasta 1. septembril, kus hukkus 70 000 inimest või 1980. aasta 1. jaanuaril, kus hukkus 60 inimest. [5][11][12]

KESKKOND
Keskkonna suurimad mured on pinnase erosioon , õhu saastumine – põhjustatud heitgaaside eraldumisest tööstustest ja transpordivahenditest. Õhu- ja veereostus on eriti silmapaistvad Portugali suuremates linnades. Portugali ürgne loodus ja põllumajanduslik tegevus on ohustatud erosiooni ja maa kõrbestumise poolt.
Portugalis on 37 kuupkilomeetrit uuenevat vett, millest 53% kasutatakse põllumajanduse ja 40% tööstusliku tegevuse toetamiseks. Riigi veevarud, eriti rannikualadel on ohustatud õli- ja tselluloositehaste poolt.
Linnad toodavad aastas kokku umbes 2,6 miljonit tonni tahkeid jäätmeid. [8]

Metsatulekahjud
Suured õhu saastajad on ka metsatulekahjud, mida Portugalis esineb üsna tihti.
Portugalil on suur metsaala. Metsatulekahjud levivad peamiselt juulist septembrini, eriti vahemerelise kliima tõttu. Eriti ohustatud on Põhja- ja keskosa Portugalist, Tejo jõe org ja Algarve. Igal aastal on seal umbes 20 000 metsatulekahjut, mis põhjustavad majanduslikku kahju ja veel palju teisi kaotusi. [2]

Ilmastikukatastroofid
Tänu oma asukohale, on Portugal silmitsi seisnud ka mõnede ilmastikukatastroofidega. On öeldud, et ei ole lihtne arvata, mis asukohtades on tormioht, kuna riigis on umbes 10 kohta mis on sama haavatavusega.
1. detsembril 2006. aastal tabas Portugali suur lumesadu , mis blokeeris palju sõiduteid ja mitu peamist maanteed . Üks Portugali mereäärne küla nägi esimest lumesadu peale 50 aastat kestnud pausi. Pealinnas Lissabonis polnud aga sadanud aastast 1954. Temperatuur langes ebatavalise -6º C piirimaile.
Costa Da Caparicas, Portugalis, toimus üleujutus rannal , kus üle nelja meetrised lained paiskusid üle 400-meetrit pika tammi ja ujutasid üle osa populaarse puhkekeskuse rannast Lissaboni lähedal. Üleujutus viis endaga kaasa väga palju maapinda. See tõstis esile kasvava erosiooni- ohu Portugalis, Atlandi Ookeani rannikul.
Ranniku erosioon ohustab ka kaljusid. Mitmed neist on lähiaastatel sisse vajunud ja kaasa toonud mitmeid inimelude kaotusi.
Orkaan Vince tekkis 9. oktoobril 2005 aastal ning oli kahekümnes nimeline torm Atlandi Orkaani sarjas ja kummalisim troopiliste tormide seas.

VEEVARUD

Jõed
Hispaaniast saavad alguse kaks suurt jõge Tejo(1123 km) ja Douro(925 km), mis voolavad lääne suunas läbi Portugali ja suubuvad Atlandi ookeani. Tejo on lai ja rahulik jõgi, mis aeg-ajalt ujutab üle madala, viljakandva Ribatejo lammi. Tejo ja Douro jõe suudmealal asuvad Portugali kaks suurimat linna, Lissabon ja Porto.
Portugali jõgede toiteallikaks on sademed, ning lume sulamine mägedes. Kui kliima on kuivem, on jõed veevaesemad. Kevadeti, kui lumi hakkab sulama mägedes on jõed üle kallaste .
Tejo jõel põhjustavad tõsiseid kahjustusi peamise vesikonna üleujutused. Kohalikud elanikud on tõsiselt mõjutatud sellistest kahjustustest. Teaduslik ja tehniline teadmine selles vallas lubab ennustada katastroofe ja riigi juhtkond kontrollib nende mõjusid ja evolutsiooni.

Järved
Portugalis leidub väga vähe looduslikke järvi, seega on suurem osa järvedest jõgedele üleujutuste tõkestamiseks rajatud paisjärved, mida kasutatakse ka elektrienergia tootmiseks – 17% kogu Portugali elektrienergiast tuleb hüdro-elektrijaamadest.
Riigis eksisteerib ka mitmeid laguune mis on pärit jõgede tegevusest. Assoridel on laguunid tekkinud kustunud vulkaanide kraatritesse.

Loodusnähtus
Ponta da Piedade
Ponta da Piedade on lummav loodusnähtus Algarve piirkonnas. See kõrgub Lõuna-Portugalist umbes kaks kilomeetrit lõuna pool Lagoses.
Ponta da Piedade on suur kaljumoodustis imelise kaljuranniku ja suurte merekoobastega, mis on nii suured, et neis saab sõita paadiga . Veidra kujuga kaljud ja koopad on tekkinud tänu vee erodeerivale tegevusele.
Ponta da Piedade pakub omapäraseid värve imelike kujudega kaljudel: kollaseid, punaseid ja ookreikarva – kontrastina kristallsinisele merele . Paljude sajandite luua on olnud kaunis vee kivimis , lahed, Rocky kuplid ja koopad. Kivid kõrguvad merest kuni 20 meetrini.
Paljud kivimürakad meenutavad midagi – sfinksi, kaminat, koljut, triumfikaart , elevanti ja palju muud.
Ligidal asub ka tuletorn , mis näitab lavadele teed, et kaljudele otsa ei sõidetaks. Parim koht saada paati on Lagose sadamas, kus turismiamet pakub ekskursioone. [13][14][9]
Kokkuvõte
Portugal on rikka ja eripalgelise loodusega riik Pürenee poolsaarel. Portugali looduslik ilme jaotub kaheks Tejo jõe kohalt. Põhjas on kena mägine loodus ja parasvöötmeline kliima. Lõunas on madal ja soe, kaunid rannad ja lähistroopiline ning vahemereline kliima.
KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.spiritus-temporis.com/portugal

http://www.portugal-live.net/UK/essential/general-flora.html

http://www.visitportugal.com/Cultures/en-US/default.html

www.ed-u.com/climate-of-countries.htm

en.wikipedia.org/wiki/

„Portugal”

Axis , Geograafia Entsüklopeedia

http://www.nationsencyclopedia.com/Europe/Portugal -

http://peastpehme.blogspot.com/2009/05/portugal-paev-5-peneda-geresi.html

EE 7.köide

http://www.arileht.ee/artikkel/280674

http://www.rms.com/Catastrophe/Models/Portugal.asp#EQ

http://et.tixik.com/ponta-da-piedade-2362767.ht m

http://www.vivendamiranda.com/cascade/sites/english/ponta-da-piedade-lagos-algarve-portugal.ht m

Maailma Teatmeatlas”

Õppeatlas 1. Koolibri

Suur maailma atlas ”
Lisa 1
Portugal Euroopa kaardil
Lisa 2
Portugali vapp
Lisa 3
Portugali lipp
Lisa 4
Portugali kaart
Lisa 5
Peneda-Geres rahvuspark
Lisa 7
Ponta da Piedade
13

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 36 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

36 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mariliis0 Õppematerjali autor

Hästi tehtud referaat, palju vaeva nähtud. põhjalik.. vastab kõikidele punktidele geograafia TV, mis nõutud.. ilusti viidatud ja kasutatud kirjanus olemas

laamtektoonika üldandmed loodus saared asend jõed järved lisad loodusnähtus loodus floora ja fauna jpm

Kasutatud allikad

https://www.visitportugal.com/Cultures/en-US/default.html

Sarnased õppematerjalid

doc

Portugali referaat

......16 21. LISA 2...........................................................................................................................17 22. LISA 3...........................................................................................................................18 23. LISA 4...........................................................................................................................19 3 ASEND Portugal asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Ta paikneb LõunaEuroopas Pürenee poolsaare lääneosas ning omab väga pikka merepiiri Atlandi ookeaniga, mis piirab Portugali pikalt lääne ning lõunaküljest. Riik ise hõlmab veel ka Madeira ja Assoori saari. MandriEuroopa kaugeim läänepoolne punkt asub Portugalis selleks on Roca neem. Portugal meenutab kujult püsti seisvat ristkülikut ning asub 36º N 41º N pikkus ja

Geograafia

doc

Portugali kliima, taimestik, rahvastik

Portugal Referaat Juhendaja: Tallinn 2007 Sisukord: 1. Üldandmed 2. Portugali kaart 3. Geograafiline asend 4. Pinnamood 5. Kliima, taimestik 6. Laamtektoonika, vulkanism 7. Rahvastik Pildid Kasutatud kirjandus Portugal Pealinn: Lissabon Pealinna geograafilised koordinaadid: 38°43 N 9°10 W. Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 531 000 Rahvastiku tihedus: 112 in/km² Rahaühik: euro Riigikeel: portugali Lipp: Vapp: Ajavöönd: Lääne-Euroopa ajavöönd. Kellaaja erinevus Eestiga: 2 tundi. Geograafilise asendi kirjeldus: Portugal asub Euroopa kaguosas, Atlandi ookeani rannikul Pürenee poolsaarel. Suurema osa poolsaarest hõlmab Meseta kiltmaa, mida äärestavad 2000-3000 m kõrgused mäed. Kesk-Kordiljeeride mäeahelik jaotab kiltmaa Vana- ja Uus-Kastiiliaks. Poolsaar asub vahemerelise kliima vööndis. Pürenee poolsaarel asuvad ka Hispaania, Andorra ja Gibraltar.

Geograafia

docx

Portugal

Üldandmed Portugali Vabariik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Läänest ja lõunast piirneb Portugal Atlandi ookeaniga ning põhjast ja idast Hispaaniaga. Portugal on üks maailma vanimaid rahvusriike ning võib väita, et ta piirid on püsinud muutumatuna alates 13. sajandist. Lisaks mandriosale kuulub Portugalile ka kaks autonoomset saarestikku Atlandi ookeanis Assoorid ja Madeira. Oma geograafilise asendi tõttu pakub Portugal kiiret ligipääsu Euroopa riikidest nii Ameerikasse kui Aafrikasse. Riigi pealinn on Lissabon. Pindala on 92 391 km². Portugalis elab üle 10 636 900 inimese, asustuse tihedus on 115 elanikku /km². Rahvastikust moodustab 99% portugallastest ja 1% muudest rahvustest. 66% elanikest elab linnas. Riigikeeleks on portugali keel. Riigikord: vabariik Pealinn: Lissabon Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 636 900 (2010) Rahvastiku tihedus: 115 elanikku /km² Riigikeel: portugali keel

Geograafia

doc

PORTUGALI ASEND, KLIIMA JA LOODUS

PORTUGAL SISUKORD Minu loosiga tõmmatud riigiks osutus Portugal. Riik ise on Mandri-Euroopa läänepoolseim riik, lääne pool merepiir Atlandi ookeaniga, idas maapiir Hispaaniaga. Riigis elab üle 10 miljoni inimese ja pindala koos saartega on 92391 km².............................................................3 Enne loosimist lootsin ma, et ma pean tegema referaadi mõnest lähemal asuvast või suuremast riigist. Kuid siis mõtlesin ma sellele, et referaadi mõte on endale ju mõnda riiki lähedalt

Geograafia

doc

Portugal

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10D klass Portugal referaat Koostaja: Evelina Oraste Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Üldandmed......................................................................................................3 - 4 2. Geograafiline asend ja loodus.........................................................................4 - 5 3

Geograafia

docx

Portugal

ÜLDANDMED Pealinn: Lissabon Riigikeel: portugali Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 531 000 (2006 a) Rahvastiku tihedus: 112 in/km² President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Rahaühik: euro Maakood: 351 Iseseisvus: 1. detsember 1640 Riigikord: parlamentaalne vabariik Portugali lipp Portugali vapp GEOGRAAFILINE ASEND Portugal asub Euraasia mandril, Lääne- Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugali naaberriigiks on Hispaania, millega jagab maismaapiiri nii idas kui põhjas. Lõunast ja läänest piirneb Atlandi ookeaniga. Portugal on suhteliselt korrapärase pikliku kujuga, see tähendab, et rannikutel pole eriti lahtesid ja väinu ning poolsaari jms. Samuti puuduvad ümbruskonnas saared, nii suured kui ka väikesed. Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Assooride saarestik ja Madeira saar.

Geograafia

docx

PORTUGALI VABARIIK

Miina Härma Gümnaasium PORTUGALI VABARIIK Kristel Raudik Referaat Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Sisukord 1.Riigi geograafiline asend......................................4 2.Suurregioon........................................................4 3.Arengutase.........................................................5 4.Majandusorganisatsioonid....................................5 5.Rahvastik............................................................6 5.1.Rahvastiku muutumine.........

Geograafia

ppt

Slaidiesitus "Portugal"

Portugal Sinu nimi siia Sinu klass siia Sinu kool siia Eelinfo · Riigikeel portugali · Pealinn Lissabon · President Aníbal Cavaco Silva · Peaminister José Sócrates · Pindala 92 391 km² · Rahvaarv (2007) 10,848,692 · Rahvastiku tihedus 112 in/km² · Iseseisvus 1. detsember 1640 · Rahaühik: eskuudo, euro · Ajavöönd maailmaaeg · Riigihümn A Portuguesa · Üladomeen .pt · Maakood 351 Eelinfo 2 · Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus

Geograafia

Rohkem sarnaseid