Kliima Berliinis valitseb niiske kontinentaalne kliima Suved on soojad, keskmise temperatuuriga 22-25 C Talved jahedad, keskmiselt -2 kuni +4 kraadi Kevad ja sügis on tavaliselt pehmed, kuid jahedad Ajalugu Praegune Berliin asub Spree ja Haveli jõe ühinemiskohal Linna rajasid sakslased endisele slaavlaste asula kohale 13. sajandil Algselt oli Berliin väike linnake Spree jõe kaldal Põhilised elanikud olid kalamehed ja kaupmehed Tol ajal ehitati Berliini kanti esimene loss - Cölln, millest sai Hochenzollernite perekonna esimene residents Tänu Hochenzollernitele kasvas Berliinist lõpuks suur ja võimas linn Piiramatute võimaluste linn Iseloomustus: vaatamisväärsuste mitmekesisus rikas kultuurielu elav ja lõõgastunud elustiil Berliin on paik, mis elab tulevikus, kuid näitab julgelt ka oma kohati päris tumedat minevikku
· Oli kooriühingu rajajaks (1982.a) Looming · Oli väga produktiivne · Tema loomingustiil lähtub rahvuslikust helikeelest · Ooperilooming (5 ooperit): kõige tuntum on ,,Tormide rand", libreto Juhan Smuul (1949). Ajalooline ooper ,,Pühajärv", ,,Käsikäes" · Koorimuusika (u 300 koorilaulu, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile) · Meeskoorilaulude temaatika on patriootiline, olustikuline ja on ka naljalaule. · Nt: 9-osaline meeskoori süit ,,Kuidas kalamehed elavad". /K:/ laul ,,Laine tõuseb" süidist ,,Kuidas kalamehed elavad" /K:/ laul ,,Hakkame, mehed, minema" /K:/ laul ,,Näärisokk" · Naiskoorilaulud (naiste tööd, tegemised, loodus, kodu) · Segakoorilaulud (temaatika avar kodumaa, armastus ja loodus, loodud rahvaluulele, eesti klassikale ning tolleaegsete poeetide luulele) /K:/ laul ,,Tartu valgel ööl" /K:/ laul ,,Mu isamaa on minu arm" (kirjutatud L.Koidula 100.sünniaastapäeva puhul
Inimese unistus täitub. Kuuendas kirjas juhatatakse lugeja sisse kogu teose kesksesse loosse. Tegelasteks on kalamehed, kelle eesotsas on vana Martin Puri. Tema elu puudutavad ka kõige mahukamad ja kõige täpsemate kirjeldustega kirjad. Martin Puri oli elupõline meremees, kes ei tahtnud sellest elust kuidagi loobuda, aga see ähvardas käest libiseda ning aastad olid vanamehele selga kuhjunud. Seadusorganitelt ei olnud tal abi loota, sõpradest kalamehed hoidsid küll tema poole, aga otsustanud rajoonikomitee poole pöörduda, ei saa ta ka sealt abi. Selline see elu on. Nõukogude rahvas hoiab kokku, kuid tegelikult on iga mats ikka enda eest väljas ja võimuorganitel pole pisitegelaste jaoks aega. Seda iseloomustas ka seik rajoonikomitee sekretäri ja vanaeide vahel, keda allkirja pärast iga päev edasi-tagasi jooksutati, ilma et kellelgi oleks isegi mõttes olnud teda aidata. Tähtsatel meestel on tähtsamad toimetused. Kiri "Hõbedased
Paljunemine Emane lauluritsikas muneb munad väikeste kogumikena pinnasesse. Isaste lauluritsikate laulu eesmärk on emaste ligimeelitamine. Harilikud lauluritsikad arenevad vaegmoondega: neil on muna-, vastse- ja valmikujärk. Tähtsus looduses Harilikud lauluritsikad on osa toiduahelast nad söövad endast väiksemaid putukaid ja on ise toiduks teistele liikidele. Tähtsus inimesele Harilikud lauluritsikad ei olegi inimestele tähtsad, küll aga kasutavad kalamehed lauluritsikaid õngesöödana erinevate kalade püügil.
ROMANTISM JA REALISM Loe läbi õpikust pt 21 ja 22 ning võrdle stiile! Romantism oli kunstivool, mis kujunes välja umbes 1825. aastaks ja avaldus peamiselt maalikunstis. Realism oli kunstivool, mis sai alguse umbes 1850. aasta paiku ja avaldus nii maalis, graafikas kui skulptuuris. ROMANTISM REALISM Otsi internetist ja kleebi siia üks maal, mis Sinu arvates kõige paremini Otsi internetist ja kleebi siia üks maal, mis Sinu arvates kõige paremini iseloomustab romantismiaja maalikunsti. Lisa pildiallkiri. iseloomustab realistlikku maalikunsti. Lisa pildiallkiri. William Turner ’’Kalamehed tormi käes’’ Corot ’’Ferte-Milloni maastik’’ Kirjuta siia AKROSTIHHON, ehk esitäheluuletus (vt näide allpool) Kirjuta sii...
ЧТО Я ВИЖУ? ЧТО Я ВИЖУ? Клевер Юлий Юльевич, Осенний парк. Осенний урожай. Sünge meeleolu- мрачное настроение Rikas sügis- богатая осень Tume järv- темное озеро Jahe ilm- прохладная погода Must paat- черная лодка Küps pihlakas- спелая рябина Raagus puud- рваные деревья Värsked seened- свежие грибы Kuiv rohi- сухая трава Kerge udu- лёгкий туман Hele taevas- яркое небо Kuum samovar- горячий самовар Kollased lehed- желтые листья Punased marjad- красные ягоды Väike sild- небольшой мост Täis korv- полная корзина Nukker kask- хмурая береза Pruunid lehed- коричневые листья Lühikesed päevad- короткие дни Paljad oksad- голые ветви ЧТО Я ВИЖУ? ЧТО Я ВИЖУ? Küpsed õunad- спелые яблоки Suured kõrvitsad- большие тыквы Pilvine hommik- пасмурное утро Ilus kukk- красивый член ...
Danae ja kullavihm: Danae oli Argose kuninga Akrisiose tütar. Tema isale ennustas oraakel, et tütar toob ilmale poja, kes tapab oma vanaisa, seetõttu paneb isa tütre vangikongi luku taha. Zeus aga on kavalam. Ta muundab end kullavihmaks ja valab end läbi katuse augu Danae sülle, mistõttu too rasestub. Akrisios laseb tütre koos vastsündinud pojaga kirstu panna ja merele triivima lasta, kuid nad ei saa hukka. Kalamehed päästavad nad ära ja Danae pojast Perseusest saab väga oluline heeros kogu Kreeka mütoloogias. Ka oraakli ennustus läheb lõpuks täide ja Perseus lõpetab oma vanaisa, Akrisiose, elupäevad. Kaunitar Alkmene endale võitmiseks muutis Zeus end tema abikaasaks, Europe vallutamiseks kasutab ta sõnni kuju, Iole lähenemiseks moondab ta end pilveks (õigemini küll kutsub esile pilve), oma kolmanda abikaasa Hera võidab ta endale käo kujul, kaunitar Ledale läheneb luigena.
ERIKOHASTUMUS Seepia kasutab vaenlaste ja saagi segadusseajamiseks mitut meetodit. Saaki otsides muudab ta pidevalt oma värvust, et jääda ümbritsevas keskkonnas võimalikult märkamatuks. Vahel laseb seepia oma tindikotist välja tumeda värvipilve, mis annab talle võimaluse plehku panna. SEEPIATE PÜÜDMINE Seepia pole ohustatud liik. Vahemeres püütakse teda liha pärast. Üheks püügimeetodiks on innaajal emaslooma konksu otsa ajamine, mis meelitab ligi hulgaliselt isasloomi, kelle kalamehed seejärel võrguga välja tõmbavad. Erinevaid fakte *Rünnatud seepia paiskab oma kehast tumedat värvainet nii kiiresti välja, et mõne minutiga on ta suuteline värvima 20 kuupmeetrit vett. *Seepia toodetavat värvainet kasutati vanasti maalritöödel. Sajandeid on seda kasutatud tumepruuni värvi ehk nn. seepiapruuni tootmiseks. *Juhul, kui seepia mõne oma kombitsatest kaotab, kasvab talle varsti uus asemele.
sõduritele'' · Rahvusvaheliselt tuntuim eesti heliloojasümfoonik, paljude erinevate zanrite kasutamine Gustav Ernesaks (1908 1993) · Helilooja, koorijuht, pedagoog, laulupidude üldjuht, muusikakirjanik · Raamatud: ''Suu laulab, süda muretseb'', ''Nii ajaratas ringi käib'', ''Kutse'', ''Laine tõuseb, laine vaob'' Koorilaulud: ''Hakkame, mehed, minema'', ''Sireli, kas mul õnne'', ''Kuidas kalamehed elavad'' Lastelaul ''Rongisõit''. ''Näärisokk'' Ooperid: ''Pühajärv'', ''Tormide rand'' · Laulupidude traditsiooni hoidja, edasiviija; ''Mu isamaa on minu arm'', paljude tuntud koorijuhtide ettevalmistamine
Ernesaksa idee oli ehitada praegune laululava Tallinnas, luua RAM-i juurde noortekoorid jne. Heliloomingud Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Tema loomingusse kuuluvad veel "Rongse sõitis", "Näärisokk", "Kuidas kalamehed elavad?", "Ühte laulu tahaks laulda", "Tulge kaasa", "Kevade laul", "Muusikale", "Mehed". Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema" Publitsikud teosed Publitsisti ja memuaristina avaldas Gustav Ernesaks erinevaid raamatut. Enamasti kirjutas ta Eesti kultuurist. "Suu laulab, süda muretseb" "Nii ajaratas ringi käib" Jutustab mälestused ja meenutused kaasaegsetest muusikutest, kirjanikest ja kultuuriinimestest, kellega ta oma eluteel kohtus.
alumises osas paljanduvad pehmed glaukoniitliivakibi ja diktüoneemakilda kihid, millesse on uuristatud sügav kulbas. Joast pärivoolu on kujunenud kuni 15 meetri sügavune kitsas järskude kallastega org. Jõgi on seal kärestikuline. Ta säng langeb vähem kui 2 kilomeetri jooksul üle 13 meetri. Keila jõest püütakse ahvenat, särge, haugi. Ülemjooksul püütakse ahvenat ja haugi, aga alamjooksul ja keskjooksul särge. Keila jõkke tulevad kudema jõeforell, lõhe, mereforell ja vimb. Kalamehed püüavad Keila jõest kalu. Kevadeti, suurvee ajal, käivad inimesed Keila jõel palju kanuutamas. Kanuutamise ajal võib samuti külastada mitmeid vanu mõisaid. Samuti käiakse ka raftingul.
Romantism Oliver Kikas 8.B Paikuse Põhikool Mis on Romantism? Klassitsism oma liiga rangete ettekirjutustega ning külma kaalutletusega hakkas paratamatult vastuseisu tekitama nendes kunstnikes, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Vastukaaluks klassitsismi antiigiihalusele suunasid need kunstnikud tihti oma pilgu keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele. Mis on Romantism? II Tänu kunstnike sellisele romantilisele, unistuslikule, luulelisele meelelaadile arenes just maalikunstis umbes 19. sajandi II veerandiks välja suund, mida nimetatakse romantismiks. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäija...
Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis vanamehelt, kas ta vähemalt ei võiks vanamehele õlu välja teha. Santiago nõustus. Teised kalamehed tegid ta kulul nalja, kuid see ei häirinud Santiagot. Kui vanamees õlut rüüpas, küsis poiss, kas ta ei võiks vanamehele homseks sardiine püüda, kuid Santiago keelus, sest poiss oli talle niigi palju head teinud. Vanamees meenutas esimest korda, mil ta oli poisi kalastama viinud. Sel korral oleks poiss ääre pealt surma saanud, sest vanamees oli tõmmanud paati liiga erksa kala ning kala oleks peaaegu paadi puruks peksnud.
Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis vanamehelt, kas ta vähemalt ei võiks vanamehele õlu välja teha. Santiago nõustus. Teised kalamehed tegid ta kulul nalja, kuid see ei häirinud Santiagot. Kui vanamees õlut rüüpas, küsis poiss, kas ta ei võiks vanamehele homseks sardiine püüda, kuid Santiago keelus, sest poiss oli talle niigi palju head teinud. Vanamees meenutas esimest korda, mil ta oli poisi kalastama viinud. Sel korral oleks poiss ääre pealt surma saanud, sest vanamees oli tõmmanud paati liiga erksa kala ning kala oleks peaaegu paadi puruks peksnud.
Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema", eriti meeskoorikontsertide lõpulauluna . Lüürilised laulud peamiselt naiskoorile ,,Sireli, kas mul õnne," ,,Sinu aknal tuvid," ,,Meelespea," ,,Kutse" Palju loodusteemalisi laule, nt "Rabamaastik," "Külm," "Päike vajus pärnapuule" Koorisüit(teos, milles on mitme erineva karakteriga osad) ,,Kuidas kalamehed elavad", sealt laul ,,Laine tõuseb, laine vaob" Väga tekstitundlik, valib, kelle teksti kasutab ja mängib pisidetailide peale. Nt Juhan Liiv, Kersti Merilaas, Juhan Smuul. Ooperitest tuntuim on ,,Tormide rand". Lisaks: ,,Püha järv," ,,Tule ristsed". Koomilised ooperid nt ,,Käsikäes" ja ,,Kosilased Mulgimaalt".
Iseseisev töö Seliste kirik Kui 19. saj teisel poolel ehitatud õigeusu kirikud olid reeglina kiviehitised, siis 1864 valminud Seliste kirik on kargelt askeetlik puuehitis, mille sisekujundus on samuti lihtne ja kaunistusteta. Kiriku põhitegevuseks on korraldada kirikus väike ekskursioon turistidele , tutvustada kiriku ajalugu ja rääkida milliseid heategevusi on tehtud kirikule. Põhiliseks teenuseks on soov liituda kirikuga või aidata kirikut majanduslikus ehk rahanduslikus olukorras.Kirikus pakutakse igasuguseid lipikuid ja flaiereid, mille teemaks on Eesti kirikud. Kirik on turistidele raskesti leitav seega peavad organisatsiooni ettevõtjad turiste ise ligi meelitama ja nad ise kohale viima. Ametliku interneti kodulehte pole. Lahtioleku ajad on kokkulepitavad. Pühakoja läänesissepääsu kohal paikneb uhke kaheksatahuline torn, mida katab väikese sibulkupliga telkk...
1970.aastatel. Siiski on mõni üksik spetsialiseerunud alamsektor, mis varustab maailma turgu. Tegeletakse näiteks vähipüügiga. Isegi spetsialiseerunud alamsektorid, kaasa arvatud kalad, koorikloomad ja molluskid, on püüki suurendanud ainult alates 1970.aastast 526-300 tonnilt 1989. aastani 798-600 tonnini. Brasiilias kalandus on ette võetud ettevõtete poolt, mis kasutavad küllaltki kaasaegset varustust. Samuti ka tuhanded iseseisvad kalamehed püüavad Brasiilia tohutult suures rannikus. Iseseisvad kalamehed kasutavad algelisi vahendeid ning kalapüügimeetodeid. Nad püüavad enda tarbeks ja lähedal asuvate marketite (toidupoodide ja turgude) jaoks. Mõõkkala püütakse suurtes kogustes Paraíba ja Rio Grande do Norte rannikul. Krevette püütakse ja kuivatatakse Maranhão, Ceará, ja Bahia rannikul. Kalaressursid Amazonase jões ei ole ära kasutatud, välja arvatud kaubanduslike veeimetajate tööstuste poolt
voolama, kuid plaan oli utoopiline · Väike-Araali ja Suur-Araali vahele ehitati hiljuti tamm, Väike-Araali veetase 40% ulatuses taastunud · Kasashtan plaanib ehitada veel ühe tammi, millega loodetakse kiirendada Väike-Araali taastumist (on võetud juba laen IMF-lt) Olukord praegu · Väike-Araali püütakse kasahhide poolt taastada, Suur-Araali osa on jäetud rahapuuduse tõttu saatuse hooleks · Elu Väike-Araali kaldal hakkab vaikselt taastuma, esimesed kalamehed naasevad Väike-Araalile · Ennustatakse, et Suur-Araali lääneosa kaob järgmise 15 aasta jooksul Kasutatud allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/Araali_meri · www.tempt.ee/topic.php?topic=1403 · www.epl.ee/artikkel/381282 · http://www.keskkonnaveeb.ee/uudis/uudised.ph
mees raamatuid mälestuste põhjal. Looming: Esikohal koorilaulud. (200 koorilaulu). Tegi oma lauludest erinevaid seadeid, et kõik saaksid neid laulda. Lastelaulud: ,,Rongisõit", ,,Kati karu", ,,Kurekell". Laulupeo laulud: ,,Hakkame mehed minema", ,,Noor kevade". Ooperid (5): ,,Tormide rand". Räägib hiidlaste elust. Palju rahvuslikke stseene, kasutatakse rahvapille. Ernesaks kasutas Juhan Smuuli tekste. Nt. ,,Kutse". On kirjutanud tsükli ,,Kuidas kalamehed elavad". Sealt laul ,,Laine tõuseb". Veljo Tormis (1930-...) Elulugu: On õppinud koorijuhtimist. Alustas Tallinna Konservatooriumis kompositsiooniõpinguid, lõpetas Moskvas 1956, sest abikaasa sai töökoha seal. Jõudis niimoodi rahvamuusikani. Tormise looming on tihedalt seotud Eesti rahvamuusikaga, eriti regilauluga. 70-tel hakkas kasutama ka teiste Soome-Ugri rahvaste rahvamuusikat. Looming: Ta on eelkõige koorimuusika autor. Looming jaguneb kaheks: folkloorne ja
Eesti naivistid Paul Kondas Paul Kondas 31. märts 1900 7. august 1985 Oli eesti maalikunstnik, naivist. Ta lõpetas Põltsamaa ühisgümnaasiumi. Osales Vabadussõjas. 19211923 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja kaubandust. 1924. aastal omandas Valgas õpetajate kursustel pedagoogikutse 1925. aastast töötas Suure-Jaani 6-klassilisse algkooli õpetajana, hiljem juhatajana kuni 1941. aastani, mil asus elama Viljandisse, kus töötas kooliõpetajana. Suurem osa tema maalidest sündisid pensionieas. Kondase eluajal ei toimunud ühtegi tema tööde näitust. Viljandis asub Kondase Keskus, kus on 36 Kondase õlimaali. Paul Kondase teos KALAMEHED - õli 79×100 cm. 9.1.1963 Ave Nahkur Ave Nahkur sündinud 1962 On eesti kunstnik. Tema töid võis näha Reformierakonna 2009. aasta kalendris ja võib vaadata Hiiu Õlletoas. Arnold Laugus Arnold Laugus 2. august 1917 7. mai 2013 Oli eesti pedagoog ja akvarellikunstnik. Teise maailmasõja ja Saksa okupatsio...
propageerimene "Postimehes", andis välja laulikuid, laulusõnade eestistaja Aleksander Kunileid-Saebelmann ainukene eesti autor esimesel laulupeol, "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm" 1891 4. Pidu, lisandusid segakoorid(naised) 6. üldlaulupidu Tallinnas Gustav Ernesaks(1908-1993) Kooridirigent, muusikaõpetaja, helilooja, muusikaelu edandaja, kirjamees 1944 asutatud Rahvusmeeskoori (RAM) peadirigent "Mu isamaa on minu arm" , "Hakkame mehed minema" Meeskoorisüit "Kuidas kalamehed elavad" 5 ooperit, tuntuim "Tormide rand" Eesti poffessionaalse kultuuri tekkimine Esimesed heliloojad: Rudolf Tobias viis eesti muusika uuele tasemele 1873 - 1918 Esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja Paljude zanride esikteosed eesti muusikas: Esimene sümfooniline teos, programmiline teos, kantaat, klaverikontsert, klaverisonaat, keelpillikvartett, oratoorium Õppis Peterburi konservatooriumis N.Rimski-Korsakovi juures
Jõepere Kaitstava objekti kaitse eesmärk ja ajalugu (miks võeti kaitse alla, millal, mis eesmärgiga?), KEK (millal kinnitati, kui on, (VV määrus ja RT viide), tsoneering, pindala) Jõepere veskiallikate (Kalevipoja allikate) kaitseala asub Lääne-Virumaal, Kadrina vallas Jõepere pargist lõuna pool, Loobu jõe orus. Kaitseala on loodud 1978. a. allikate kaitseks. Allikad, millest saab alguse Loobu jõgi paiknevad jõe orus eutrofeerunud paisjärve põhjas ning kaldal. Kevadeti on allikad veerikkad kuid suvel ja talvel veevaesed. Kaitseala pindala on 2,9 ha. VV määrus:Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Antud määrusega määratakse Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, selle jagunemine Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuks piirkonnaks ning nitraaditundliku ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2 meetrit ning kehtestatakse kit...
Omavalitsus: Põltsamaa linn Maakond: Jõgeva maakond 7 5) Riskiobjekt: Põltsamaa jõgi Põltsamaa jõgi voolab läbi Põltsamaa linna. Jõgi on kohati väga erineva sügavusega (0,5-5m) ja veekogu põhi on väga konarlik ning kivine, võib kohata ka katkisi pudelikaelu. Jõge ületavad mitmed sillad, mis on noortele vette hüppamisel meeliskohtadeks (õnnestuste ja uppumisoht). Talvel katab enamust jõge jää, mis toob lapsed ja kalamehed jõe peale, tekib oht sisse kukkuda või isegi uppuda. Kevaditi suurvete ajal on ümberkaudsed madalamad kohad üleujutatud. 8 Riskianalüüs tabeli kujul Ohustatud Raskus-
Henri Reinsalu 11.d Õnnetu merelkäik Osatäitjad : 1) Kalamees Paul 36-aastane 2) Kalamees Tarmo 40-aastane Edaspidi kasutan Paul-i lühendiks P-tähte ja Tarmo lühendiks T-tähte Kaks kalameest on aerupaadiga merel ja püüavad kala. Ilm on soe ja päikesepaisteline. ( Laval on paat kus seal sees on Paul ja Tarmo. ) P: Kas pole mitte suurepärane ilm ? Päikesepaiste ja mõnus meretuul, ma lausa armastan seda tunnet, kui soe meretuul puhub läbi juuste. ( Naeratab muhedalt ) T: Sul on õigus, see on tõesti üks hea päev kalapüüdmiseks, pole ammu juba sellist päeva olnud, et meri oleks nii rahulik. P: Ei tea kas täna kala ka näkkab, eelmine kord ikka sai oma 20 kala kätte. T: Eks me näe, mis suguse kalasaagiga me koju lähme. (Kalamehed on juba püüdnud 2 tundi kala, ja siiamaani pole veel näkkand, kalamee...
aasta revolutsioonide pealtnägemiseni; muuseas kirjeldab ta poolehoiuga Lenini esinemist esimesel ülevenemaalisel tööliste ja soldatite saadikute nõukogude kongressil Petrogradis. · "Laane kurus"(1935) on seikluslik jahilugu. · "Ohvrikivi" (1937 ) on rahvapärimuse kogu. · ,,Metsajärv" (1940) ja ,,Kuldne laev" (1938) on noorsoole kirjutatud memuaarilised jutukogud. · "Õngitsemas" (1946) on jutt kaapüügist, kust algajad kalamehed saaksid omale häid nippe. · "Noorusmaa"(1947) Lugesin jutukogust ,,Metsajärv" lugusid ,,Võu lell", ,,Tonditants", ,,Rahakatel", ,,Tont tare taga", ,,Vana vares", ,,Metsajärv". Leidsin ka see raamat on praegu nii mõnegi kooli kohustuslikus kirjanduses. Neid jutte on põnev lugeda, kuna need on elavad ja kujutatud tõetruult. Põhiline läbiv teema on tondidid, vanapaganad ja varandused. Looduse kirjeldused olid ilusad ja detailsed, mida lugedes tuli
Vastajate profiil Võrtsjärve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa õpperaja rahulolu uuring viidi läbi 19.10.2013 ajavahemikul 11.00-13-00. Ilm oli päikeseline kuid tuuline. Õhutemperatuur oli +4 °C. Võrtsjärve külastuskeskus Vatlusankeet uuris missugused inimesed viibisid Külastuskeskuses uuringu läbiviimise ajal, mida keskuses viibides tehti ning millist külastuskeskuse teenust kasutati sel ajal. Vaatlusankeedi tulemustest ilmnes, et seda paika külastasid peamiselt kalamehed, kes kasutasid Võrtsjärve Külsatuskeskuse parklat ja paadisilda järvele suundumiseks. Läbisõitjad uurisid peamiselt kus asub lähim toitlustuskoht, külastasid vaatetorni, jalutasid piirkonnas ning fotografeerisid. Ankeetküsitluses tuunti huvi Võrtsjärve varasemate külastuste, Keskuses pakutavate teenuste rahulolu kohta. Samuti küsiti kuhu on edasi, peale Võrtsjärve Külastuskeskust plaanis suunduda.
Eesti talutoit Sissejuhatuseks tutvustan lähemalt leiba, leivakõrvast, jooke, lauanõusid, kombeid, tööjaotust, uusi toite ja toidukordade jaotust. 1. Leib Eesti talurahva peamine toit esimese aastatuhande esimestest sajanditest peale oli teraviljast. Kõige tähtsamaks kujuneski pärast talirukki levikut teise aastatuhande algul rukkileib. Leiba ei jätkunud alati mitte igaks päevaks. Sageli tuli leivaviljale lisada aganaid, ikaldusaastatel isegi tammetõrusid, sammalt või kanarbikku. Kevadel muutus ka niisugune leib haruldaseks. Leiba peeti pühaks. Seda tunnistab vanasõna "Austa leiba, leib on vanem kui meie". Leivaga ei tohtinud mängida ega leivaraasule peale astuda. Kui lapsel juhtus leivatükk käest maha libisema, pidi ta sellele ülesvõtmisel suud andma. 2. Leivakõrvane Kõik muu, mida leivakõrvale lisaks söödi, oli leivakõrvane. Leivakõrvasena tarvitati soolasilku ja poolvedelat jahusuppi ehk körti....
ning kalaliikidega. Võhandu jõe kallaste taimestik on üpriski mitmekesine ja huvitav. Nii kaldal kui vees on erinevaid liike. Kalastiku poolest on Võhandu jõgi vägagi liigirikas, kuna seal leidub väga palju erinevaid kalaliike. Oma uurimuslikul tööl käisime neljal päeval Võhandu jõe kallastel taimi määramas. Kalastiku kohta saime informatsiooni peamiselt kirjandusallikatest, kuid lugesime ka kalastusportaale, kus kalamehed kirjutasid, mis kalu nad Võhandu jõest püüdnud on. Määrasime ka Võhandu jõe pH jõe pH on 8 ehk mõõdukalt aluseline. Taimestik Oma uurimuslikku tööd alustasime taimeliikide määramisega. Jagasime jõe ja paisjärve erinevateks lõikudeks ja käisime vaatamas taimi, kus pääses vee äärde. Alustasime liikide määramist Räpina pargi piires ja allika ääres. Paisjärve ääres kooli taga leidus palju kollast
1993. a.
(esimene aasta, mil püügipiiranguid Matsalu Looduskaitseala vetes oluliselt leevendati) oli
suvistes seirepüükides arvukalt suuri kalu. Juba 1995. a. suveks olid suuremad ahvenad
enamuses välja püütud.
Seirepüükide andmetel vähenes ahvena arvukus Matsalu lahes ajavahemikus 1993--99 umbes
10 korda .Suurte, üle 6-aastaste ahvenate arvukus langes samal ajavahemikul veel enam, 40--
80 korda.
Praegusel ajal ei ole kala arvukus väga suur. Kohalikud kalamehed kurdavad kala vaesuse üle.
· http://www.hiiukala.org/cms/uploads/ADMINFILES/materjalid/vainamere_kal
astik_varud_pyyk.pdf
Kasutatud kirjandus
· http://et.wikipedia.org/wiki/Matsalu_laht
6
· E.Kumari. 1985. Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgala. Tallinn
<
Gustav Ernesaks (12. 12.1908 Peningi vald - 24. I 1993 Tallinn) Elulugu Gustav Ernesaks sündis 12.detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Erneseksade peres armastati laulmist, Gustavil aga oli teisigi huvialasid: muusika, joonistamine ja sport. Enamikule kaasaegsetele on tänini kättesaamatu tema tulemus kaugushüppes 6.30. Tema kunstnikukäe osavust väljendab isiklik autogramm-sarz. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astust ta alles 15- aastaselt (1924), ja õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, kuni mõitis, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal asutus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. aastal muusikapedagoogika erialal ja 1934. aastal kompositsiooni erialal. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesak...
1.3 Visioon Ettevõtte visiooniks on saavutada rahvusvaheline tuntus ja tunnustus ning pürgida Eesti parimaks ettevõtteks. 2 . JUHTKONNA KONTAKTANDMED Kontaktisikud Üldtelefon +3725498125 Üld e-mail kalakü[email protected] Ivo Rohula [email protected] Madis Aavik [email protected] 3. PERSONAL 3.1 Töötaja Kalakülas töötavad eelneva töökogemusega töötajad. Töötaja peab olema kvalifitseeritud oma erialas (kogemustega kokad, kalamehed, administraatorid jne). Tööle saamiseks toimub konkurss, mille käigus valime välja kõige sobivamad töötajad oma meeskonda 3.2 Palk Palk sõltub inimese kvalifikatsioonist ja tema tööülesannetest. Mida vastutusrikkam töö, seda rohkem palka saab. 3.3 Töösüsteem Töötamine käib liikuva graafiku alusel. See tähendab, et töögraafikud võivad nädala ja ka kuu vältel muutuda. 3.4 Ajaplaneerimine
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Organismide kooseksisteerimine Ökosüsteemile või üksikule organismile positiivset või negatiivset mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad biootiliseks (organismide vastastikkused suhted; sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents), abiootiliseks ehk ökotoobiks (kõik eluta looduse komponendid (substaat; õhk, muld, vesi) + kliima (parameetrid; päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, aeratsioon, toitainete sisaldus, rõhk)) ning antropogeenseteks ehk inimmõjulisteks (inimtegevusest tulenevad). Ökoloogililise teguri optimum on teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb ...
Türi Põhikool Referaat Handid Autor: Gert Kardo Kitsingi 9c.klass Juhendaja: Eve Laur TÜRI 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Ajalugu........................................................................................................................................3 Asuala..........................................................................................................................................4 Eluala.......................................................................................................................................... 5 Usk....................................................................................................
1970.-date ajal. Siiski on mõni üksik spetsialiseerunud alamsektor, mis varustab maailma turgu. Tegeletakse näiteks vähipüügiga. Isegi spetsialiseerunud alamsektorid, kaasa arvatud kalad, koorikloomad ja molluskid, on püüki suurendanud ainult alates 1970. aastast 526 300-lt tonnilt 1989. aastani 798 600 tonnini. Brasiilias kalandus on ette võetud ettevõtete poolt, mis kasutavad küllaltki kaasaegset varustust. Samuti ka tuhanded iseseisvad kalamehed püüavad Brasiilia tohutult suures rannikus. Iseseisvad kalamehed kasutavad algelisi vahendeid ning kalapüügimeetodeid. Nad püüavad enda tarbeks ja lähedal asuvate marketite jaoks. Mõõkkala püütakse suurtes kogustes Paraíba ja Rio Grande do Norte rannikust, krevetid püütakse ja kuivatatakse Maranhão, Ceará, ja Bahia rannikul. Kalaressursid Amazonase jões ei ole ära kasutatud, välja arvatud kaubanduslike veeimetajate tööstuste poolt. Iga-aastane
Sookurg Sissejuhatus Sookurg on meie maastike üks suursugusem linnuliik. Tema ladinakeelne nimetus on Grus grus. Nagu ütleb ka vanasõna heal lapsel mitu nime, nii kutsutakse sookurgi veel hall-, raba-, mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi-, rukki- ja külmakureks. Hulgaliselt on sookurega seotud rahvajutte ja ilmatarkusi kurekolmnurk taevas on üks tuntumaid sügise sümboleid. Täiskasvanud sookurg kaalub 5-6 kilo, 1.5 meetrit kõrge ning tiibade siruulatus 2- 2,5 meetrit. Sulestik on hall, vaid kurgualune ja hoosuled on mustad ning peas punane laik. Jalad on samuti musta värvi ja nokk kollakasroheline. Sookured elavad looduses 20- 30 aastat, vangistuses kuni 42 aastaseks. [ 2 ] Elupaik ning levila Sookurg on levinud Euraasia põhjaosas metsatundra vööndist kuni stepivööndini. Maailmas pesitseb umbes 100 000 sookure paari, neist 80 000 Euroopas, ning 350 paari Eestis. [ 1 ] Liik pesitseb erinevatel märgaladel, peamiselt soos. Nad p...
ühiskonna elukorraldust, klannide jaotust ning geograafilist paiknemist. Kaks põhilist gruppi, kes omavahel rivaalitsevad, asuvad Aylis ja Harardheeris, mis mõlemad on peamised sadamalinnad neis regioonides. Puntlandist pärinevad grupid on piraatluse statistikas esikohal ja nemad kontrollivad Adeni kaubateid. Siinkohal ei pea ma vajalikuks korrata kogu lugu somaallaste kalavarude ammendumisest, sest sõjategevuse ja piraatluse ohu tõttu on paljud teiste riikide kalamehed hoidunud neilt aladelt eemale ning BBC andmetel on kogu India ookeanis tuunikala püük vähenenud 2008. aastal 30 protsendi võrra. Rannikuvete saastamine on natuke keerulisem teema. Selle tuvastamine ja ametliku uurimise läbiviimine on peaaegu lootusetu ettevõtmine. Keskse valitsuse ja autoriteetse ametkonna puudumine ei tekita üheski potentsiaalses rikkujas kartust vahelejäämise ees. Ei tasu ka kodusõda süüdistada, vaid tuleks
Mullutu lahe põhjast leidub ohtrasti ravimuda. Mullutu-Suurlahe meremudamaardlast kaevandatakse meremuda ning selle paksus paekivi kohal on väga erinev. Sealsest kivist on ehitatud väga palju hooneid, nimelt siis Randvere mõis, Kellamäe kõrts ja Anijala tuulik. Nimi ütleb, et tegu on lahega, kuid siiski on seda hetkel nimetatud järvena. Suurvee ajal ühineb Mullutu-Suurlaht mitmete teiste lahtedega. Tänu Nasva jõele on Mullutu-Suurlaht väga kala rikas ning kalamehed käivad seal kalu püüdmas paatidega. Seal leidub ahvenat, angerjat, haugi, kiiska, kokre, linaskit, lutsu,roosärge, rünti, säinast, särge, teibi ja viidikat. Joonis 6. Pildil on Mullutu-Suurlaht päikeseloojangul. Väga ilus vaatepilt. 3 Sain teada Sain Randvere kohta laiemalt vägagi palju teada tänu internetile ja vanematele. Sain juba seda teada sellest tööst, et Randveres on kokku 19piirkonda. Teada sain veel kõik Randvere raamatukogus töötavate isikute nimed. 3
ei põlga ära ka oma liigi pisemaid isendeid. Ülalõual kasvavate pikkade poisete paari kasutab säga väikeste selgrootute otsimiseks veekogude põhjast. Säga põhitoiduks on kalad, on teada, et ta püüab vesimutte, pardipoegi, konni ja vähke. Vahel tuleb ta veepinnale ning püüab ujuvaid konni, linde või koguni pisiimetajaid. On olnud ka juhuseid, kus säga on rünnanud vees ujuvaid koeri. Ta sööb ka jõkke kukkunud lõpnud loomade korjuseid. Kui kalamehed säga püüda tahavad, kasutavad nad peibutisena küülikuliha, maksa või kaheksajalga. PALJUNEMINE Säga kudemisaeg algab mais ning vältab juulikuuni. Sel ajal koeb emane jõe- või järvepõhja marja. Isane kaevab oma ümmarguse peaga liiva sisse madala lohukese, kuhu emane marja poetab. Marjaterade hulk oleneb emakala suurusest neid võib olla 100 000-370 000. 2-4 päeva jooksul, kuni teradest on koorunud musta värvi,
Sellele suutis Ekke vastu panna, kuid viimaks hakkas ta siiski neid pudeleid küla peale laiali jaotama. Külas oli ka selline isik nagu Jevdokia, kelle tahtmise järgi käis kalastamine. Inimesed käisid kalal tema püügivahenditega ja paatidega. Kuna Jevdokia oli vana ja väeti, lahkus ta omaksete seast peagi. Koge tema varanduse pärandas ta enda tütrele Dunjale, kellele meeldis mängid pori sees. Peaaegu samal ajal, mil Jevdokia lahkus, tulid kalamehed merelt väga suure saagiga. Kõik lapsed ja vanemad läksid kohe randa, et äri hakata tegema. Sellise ärevusega ei peetud Jevdokia surmast eriti lugu, pigem joodi ja lõbutseti. Kõigil oli tuju ja meel hea seni, kuni Ekke sulges poe. Rahvas sai selle peale pahaseks ning hakkasid laamendama. Visati sisse aken, mille kaudu hakkasid inimesed poest ise asju võtma. Võeti seda, mis võtta andis. Näide raamatust: ,,Aknaavus on trügivast rahvast ummikus
mõne loomana. Näki juuksed on tavaliselt kollased ja vahel rohelised või punased. Näkid on tihti valgeis riideis, ehteis või alasti. Mõnikord võib näkk ennast muuta mõneks esemeks. Jumalaga seotud uskumused: Inimesed uskusid, et näki nime nimetades on võimalik tema käest pääseda, kui ta ei ole oma küüsi veel uputatava külge löönud. Kalamehed uskusid, et enne merele minekut tuleb paadist midagi vette visata ehk näkile ohverdada, sest siis ei pidavat nendega merel midagi juhtuma. Jumalaga seotud tähtpäevad: 24. juuni öö ehk jaaniöö oli kõige olulisem öö, sest just siis ilmutasid näkid end kõige sagedamini. Jumalaga seotud paik Eestis: Jõgevamaal Puurmani vallas Tammiku külas asub
Heaks näiteks on lihtne, aga suurepäraselt kõlav laul "Muusikale" (Byroni tekstile). Eesti muusikas 1950. aastate II poolest alanud helikeele uuenemine teda esialgu kuigivõrd ei puudutanud. Alles 1970. aasta paiku ilmus tema lauludesse uudseid võtteid ("Külm", "Tartu valgel ööl" jne). Lühemate laulude kõrval on ta kirjutanud ka ulatuslikumaid kooriteoseid kantaate ja süite. Tähelepanuväärseim neist on meeskoorisüit "Kuidas kalamehed elavad" (1953, Juhan Smuuli tekst). Teose üheksas osas kajastub meremaalingute taustal kaluriküla olustik. Süidi kulminatsiooniks on V osa, meisterlik "Laine tõuseb". Ernesaks on kirjutanud ka viis ooperit, neist tuntuim on "Tormide rand" (1949), mida on korduvalt lavastatud. Tema ooperite nõrkuseks on nõukogude aja skeemide järgi valminud mustvalged, lihtsustatud karakterite ja inimsuhetega libretod. Muusikaliselt sisaldavad need siiski mõningaid
See võis olla küll lisaväärtuseks. 6 1.4. Järeldused Minu uuritavat teemat on vähe käsitletud ning Kurepalu paisjärvede loomise eesmärk ei ole selge nii kohalikele kui ka Tartumaa Keskonnateenistuse spetsialistidele. Veeproove ei ole teinud ei keskkonnateenistus ega vald, kuigi viimane rajab sinna randa. Ometi on seal järv ning kohalikud naudivad ujumismõnusid ning kalamehed käivad kala püüdmas. Mina tahtsin endiselt teada tegelikke põhjusi ning võtsin otse ühenduse paisjärve loonud Maaparandusbüroo (mis õnneks veel eksisteerib) juhatajaga. Kuna tema oli järve loomise protsessis osaline, siis lõpuks saingi teada järve loomise tegeliku põhjuse. Hoopis erinev minu eelnevatest hüpoteesidest ja teooriatest. Piirkonnas tegeleti Nõukogude ajal maaparandusega, kuid maaparandust on kahte viisi kuivendus ning niisutus
Tuletorn Houbjerre mäel, ehitatud 1877.a Prantsusmaal Le Havre’is valmistatud detailidest. 2. Kaitse eesmärgid Hoiuala on vaja kaitsta, et tagada looduse areng ning, et liikide arvukus ei langeks. Erilist tähelepanu peaks pöörama kaitse all olevatele liikidele ning suurematele loodust negatiivselt mõjutavatele teguritele. Hoiuala säilitamiseks tuleb hoiuala pidevalt kontrollida ning peab olema järelevalve, mida saavad teha kohalikud jahimehed või kalamehed, kes tunnevad piirkonda ning selle väärtusi. Tuleks rohkem uurida erinevaid võimalusi kuidas hooldada ning vajaduse korral taastada negatiivset mõju loodusele, et tagada looduslik areng 3. Ohud loodusväärtustele Inimtegevus- kuna hoiualast möödub praamitee, siis inimesed võivad visata maha prügi, mis reostab vett ning võib kahjustada liikide elutegevust. Samuti võib inimtegevus ka saare
oma nahal tunda saama. Jõe ülemjooksule rajatavate hüdroenergiaprojektide tõsisemad tagajärjed on pinnase erosioon, metsade hävimine, veekvaliteedi ja -taseme muutus, looma- ja taimeliikide hävimine ning kalasaagi vähenemine. Tuhanded elanikud on pidanud ehitamise jalust kodudest lahkuma ning kaebavad ebaõiglaselt väikese valuraha üle. Teavitamine ja uuringud on puudulikud. Näiteks kuulevad kohalikud kalamehed uutest projektidest sageli viimasena ning mitmel pool ei leia kalad üles nende ümbersuunamiseks mõeldud kalatreppe või ei kasuta neid nii usinalt kui eksperdid lootsid. Lisaks on Kambodža eriti mures sealse haruldase delfiiniliigi pärast, kelle arvukus on pärast Laose ehitusbuumi suures ohus. Kuigi asukoht võib esmapilgul tunduda kõige tähtsam, leiab maailmas mitmeid näiteid, et võimsamaks jõuks osutub hoopis alamjooksul asuv riik, nagu Egiptus Niiluse jõel. Seepärast
ballaadid"(ühendatud regilaul ja tants,läbiv saatusemotiiv); ,,Raua needmine"; miniatuuritsüklid:"Kümme haikut" kooriteosed: ,,Dialektilised aforismid"; ooper"Luigelend" 24. G.ERNESAKS: võitles laulupidude traditsiooni väärtustamise eest,üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht, asutas RAM-i,dirigent, koorijuhtimise õppejõud; kogumikud:"Lõoke","ööbik"; lastelaul ,,Rongisõit"; ,,Mu isamaa on minu arm"(nn laulupidude hümn); meeskoorilaul ,,Hakkame mehed minema", ,,Kuidas kalamehed elavad","Külm","Helin"; ooper:"Tormide rand","Tuleristsed"; raamatud: ,,Nii ajaratas ringi käib", Suu laulab, süda muretseb","Kutse" 25. 1906 kutseliseks teatriks "Vanemuine" ja ,,Estonia" 1913 ,,Estonia" uue teatri avamine 1921 Lauljate liidu asutamine K.Türnpu Laulu-ja mänguseltsid: Tartu-Vanemuine; Tallinna-Estonia; Viljandi-Koit; Pärnu-Endla(1911); Valga-Säde(1936;1944 kutseliseks); Narva-Ilmarine(1875).
VAIMASTVERE PÕHIKOOL Referaat EESTI LUULE JUHAN SÜTISTE Koosatas: 7.klass Juhendas: 2004 Sissejuhatus...1-2 Juhan Sütiste...3-4 Looming...5-6 Näiteid loomingust...7 Kokkuvõte...8 Kasutatud kirjandus...9 Vahetu kaasaeg ei tunnistanud noort generatsiooni mitte päris reservatsioonideta, sest neile oli eelnenud eluläheduse periood, millele reaktsiooniks arbujalik kunstipreesterlus osalt oli ka sekkunud. "Luule peab olema vaba ja rippumatu, alles siis võib ta tõeliselt vallutada elu ja seda paremate ja puhtamate ideaalide poole juhtida," sõrendas Talvik oma artikli "Luule ja elu" juhtmõtet (Talvik 1937: 61). "Suur loominguline inspiratsioon rajab sildu ka kõige pimedamate kuristikkude kohale; ta muudab isegi eluläheduslased "esteetideks" ning "esteedid" eluläheduslasteks", näitab Talvik sealsamas ajastut iseloomustavale poleemikale lahendus...
Heaks näiteks on lihtne, aga suurepäraselt kõlav laul ,,Muusikale" (Byroni tekstile). Eesti muusikas 1950. aastate II poolest alanud helikeele uuenemine teda esialgu eriti ei puudutanud. Alles 1970. aasta paiku ilmus tema lauludesse uudseid võtteid (,,Külm", ,,Tartu valgel ööl" jne). Lühemate laulude kõrval on ta kirjutanud ka ulatuslikumaid kooriteoseid kantaate ja süite. Tähelepanuväärseim neist on meeskoorisüit ,,Kuidas kalamehed elavad" (1953, Juhan Smuuli 6 tekstile). Teose üheksas osas kajastub meremaalingute taustal kaluriküla olustik. Süidi kulminatsiooniks on V osa, meisterlik ,,Laine tõuseb". Ernesaks on kirjutanud ka viis ooperit, neist tuntuim on ,,Tormide rand" (1949), mida on korduvalt lavastatud. Tema ooperite nõrkuseks on nõukogude aja skeemide järgi valminud mustvalged, lihtsustatud karakterite ja inimsuhetega libretod. Muusikaliselt sisaldavad need
20-35 aastat. Samuti peamiselt pärinevad nad Puntlandist (Somaalia provints põhja-ida rannikul). On andmed, et piraatlusega tegutsevad 5 põhilist jõugu, millised sisalduvad umbes üks tuhat relvastatud isikuid. Samuti eksisteerivad andmed, mille kohaselt saame teada, et piraatlusega tegutsevad jägmised inimesed: 1) kohalikud kalamehed, kes hästi tunnevad merd ning merendust; 2) endised sõdurid, kes osalesid Somaalia kohalikkes sõjades ning üsna hästi tunnevad sõjapidamist; 2) eksperdid, mis oskavad hea tasemel relvastust kasutama, seal hulgas ka GPS seadmeid. Reeglina, piraadid on relvastatud granaadiheitjatega ning automaatidega. Liikumiseks kasutavad nad vähetonniliseid laevu. Nendeks on kaaterid, kalapüüdjade jaoks mõeldud laevad ning mootoriga lootsikud. 4. Reaktsioon rahvusvahelisel tasandil
· Jõuline dramatism puudub, pigem lüürik. 20. H.Elleri looming Looming: · Sümfoonilised teosed -- Öö hüüded, Varjus ja päikesepaistel, Viirastused · Orkestriteos ,,Kodumaine viis" (5 lugu keelpilliorkestrile) · Sümfooniline poeem ,,Koit" 21. G.Ernesaks kui väga mitmekülgne muusik Dirigent ja pedagoog tavakoolis, hiljem oratooriumis. Ta juhatas koore Laulupidudel. Asutas RAM-i( Rahvus Meeskoori). Koorilaulutsükkel ,,Kuidas kalamehed elavad". Muusikal ,,Hakkame mehed minema", ,, Päike vajus pärnapuule"," Muusikale". 22. G.Ernesaksa ooperid ja raamatud Ooperid (5) Raamatud (5) -,,Pühajärv" - ,, Nii ajaratas ringi käib" - ,,Tuleristsed" - ,, Laine tõuseb" - ,, Kosilased mulgimaalt" - ,, Suu laulab, süda muretseb" - ,, Käsikäes" - ,, Kutse"
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ramon Aru MUKRI RABA Referaat Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2017 1 2 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Mukri raba tekkeloost...................................................................................................4 2. Mukri raba taimestik......................................................................................................6 3. Mukri raba loomastik.....................................................................................................8 4. Turvas - raba rikkus....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
