Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistide kogukonnad on Nepalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal, Pakistanis jm. Briti ülemvõim Indias soodustas hinduismi levikut Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub Kesk-Aasiast kuni Indoneesia ja Filipiinideni. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: visnuism, sivaism, saktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya, vaisheshika, smkhya, jooga, mimansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas- koolkondi ja traditsioone. Kõik suunad ja koolkonnad tunnustavad üksteist ning samaaegselt võib järgida mitmeid suundi ja koolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, kuid on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone
kultuuri. Kultuuri rajajateks olid u 3000 eKr Indiasse tulnud draviidid. Vanim ja oluliseim karamus on veedad, mis tähendab usulist ja püha teadmist. Veedade rühmitus: 1. Veeda hümnid - sanskritikeelsed ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud. Vanim Rig-Veda u 1200-1000 eKr; 2. Brahma raamatud - seletavad veedasid, olid preestrite rituaalsed käsiraamatud. 3. Upanisadid - tekkisid u 800-600 eKr Brahma jätkuna. Esiplaanil õpetus ja meelelaad. Kasutatakse ka nimetust veedanta ehk veedade lõpp. Peetakse veedade täienduseks, kuna neis on religioonifilosoofia arenenum kui veedades. Pühade meets kirjapenkud: Ramajana, India rahvuseepos Mahabharata (u 400 eKr), mille iseseisev osa on Bhagavadgita - Jumala laul. Veeda usund oli algselt keskendunud aarialaste ohvrite abil saavutatavale maapealsele õnnele. Brahmanism on preestritekeskne ohverdamisreligioon, sellest eraldusid iseseisvateks usunditeks dzainism ja budism, mis ei tunnista veedade jumaliku päritolu.
3) Kolmas faas: Hinduism Tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Mõiste Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Hinduism on maailma vanim järjepidav religioon. Hinduismi võib ka pidada usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Hinduismi järgijaid kutsutakse hinduistideks või ka hindudeks. Järgijate arvult peetakse kolmandaks usundiks maailmas. Hinduism on väga salliv. Ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline. Suunad ja koolkonnad Hinduismi suunad: 1. višnuism 2. šivaism 3. šaktism 4. smartism Hinduismi koolkonnad: 5. nyaya 6. vaisheshika 7. sāmkhya 8. jooga 9. mimansa 10. vedaanta Teoloogia Hinduismi teoloogia pärineb veedade traditsioonist, millele on liidetud mitmesugused muud uskumused. Olulisemad: dharma - seadmus; eetika - kombed ja kohastused; sansaara - ümbersündimine;
· Induse kaubandussidemed olid väga head. · Arvatavasti ulatusid need Mesopotaamiani. · Sumeri ja Akadi kuningad olid väga huvitatud idapoolsetest toorainetest ja luksuskaupadest. · Umbes 1700 a eKr leidis aset Induse tsivilisatsiooni langus, mille põhjused pole teada. · On teada, et linnad hüljati ja asuti elama väiksematesse asulatesse. · Arvatavasti tingisid selle välisvaenlaste sissetung ja sisevastuolud, või looduskatastroofid. Aarjalased veedade ajajärgul · II a.tuh. keskpaiku eKr tungisid Indiasse aarjalased. · Nad olid loodest pärit indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud. · Nende kõneldud keelest arenes hiljem sanskriti keel, mis sai India kirjakeeleks. · Peagi hõivasid aarjalased ka Gangese madaliku ja alistasid suure osa Indiast. Geo ja looduslikud olud · Umbes 800 a. eKr algas Indias rauaaeg. · Peagi võeti kasutusele foiniikia tähestikul põhinev kiri.
Hinduism on India rahvuslik usund, sest ta on lahutamatult seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduismil on maailmas umbes miljard pooldajat. Ta on pooldajate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduismi tuttavaks teinud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On palju erinevaid suundi. Hinduismil puudub ühtne organisatsioon, vaid on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hindu leiab oma jumala umbes 3 miljoni jumala ja jumalanna seast. Pole dogmasid ega usutunnistusi. Õpetusel elust, surmast ja lunastusest (vabanemisest) on siiski palju kokkulangemisi. Hinduismis puudub Jumal ühtse isiku või jõuna. Puudub ka kindel rajaja nagu Jeesus kristluses või Buddha budismis. Hindu mõiste
[email protected] 26.oktoober 2016. Hinduism India < Sindhu Bharat/a Harappa ehk Induse kultuur 3000-1500 eKr Draviidid Mojenjo-Daro Harappa Aarjalased < ārya – õilis (proto-indoeurooplased) Veeda usund < vēda – teadmine Veedade keel > sanskriti keel (sam.skr.ta – kokku tehtud) Pānini – 2.saj. ekr Braahmanid Rigveeda Brahma braamatud Upanišaadid Rāmājana Mahābhārata Bhagavadgītā - ( Jumala laul ) Brahma - loojajumalus Shakti – jumalik energia Īšvara – Isand (Issand) Polüteistlik, panteistlik, monoteistlik, monistlik Jumalused: Višnu Avataara – Višnu ilmumiskuju maa peal Rāma Krišna Šiva Ganeša Pārvatī Kālī Durgā Hanuman šakti ja tamas – loov vägi ja kaos Kama - armastusjumalanna Lingam - meessuguliige Yoni - naissuguliige brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing sansaara – (tiirlemine) - ü...
Kokku on jumalaid 33 kuni 3339! Jumalad jagunevad nagu maailmgi kolmeks: maad valitseb Agni (,,tuli") ja Soma (,,joogiohver"), õhuvalda piksejumal Indra ning tormi- ja äikesejumalad Marutid ja Rudra, taevast valitsevad Mitra (,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit). Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad eeposed on "Mahabharata" ja "Ramajana". "Mahabharata" on maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid. Raamat koosneb ligi 106 000 paarisvärsist. Seda värsivormi nimetatakse sloka. Seega võrreldes ,,Iliase" ja ,,Odüsseiaga" on tegemist määratult mahukama teosega. Veedadega võrreldes on eepose usuline maailmapilt erinev. Tegemist on hinduismi ehk hindu usundiga
hinduism 2011 rajaja · Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon · On palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone · Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti · Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena · Juured ulatuvad u 3000eKr aastat tagasi · U 3000-1500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa e Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid draviidid Pühad kirjad Vanimat ja usuliselt kõrgväärtuslikumat kirjandust nimetatakse veedadeks. Veeda tähendab usulist ja püha teadmist. Ilmutatud kirjutised sisaldavad pühade meeste
kuningad - olid huvitatud idapoolsetest toorainetest ja luksuskaupadest. Umbes 1700 a e.Kr aset leidnud Induse tsivilisatsiooni languse põhjused pole teada. Arheoloogilised leiud osutavad, et linnad jäeti maha ja edaspidi elati väiksemates ning vaesemates asulates. Oletatavasti tingisid selle välisvaenlaste sissetung ja sisevastuolud, aga ja hävitavad üleujutused või muud looduskatastroofid. Aarjalased veedade ajajärgul II aastatuhande keskpaiku eKr tungisid loodest Indiasse indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud, kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said tänapäeva hindude esivanemad. Aarjalaste kõneldud keelest arenes hiljem India klassikaliseks kirjakeeleks saanud sanskriti keel, samuti tänapäeva India arvukad keeled, mida sageli nimetatakse kokku hindi keeleks. Pole teada kas aarjalaste sissetung põhjustas Induse tsivilisatsiooni languse või tungisid uued asukad Indiasse
Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias Hinduismis puudub Jumal ühtse isiku või jõuna. Puudub ka kindel rajaja nagu Jeesus kristluses või Buddha budismis India mitmepalgeline panteon, kus valdavalt inimnäoliste jumalate kõrval esines ka loomakujulisi, muutus aja jooksul tunduvalt Induse tsivilisatsiooni asukate austatud jumalatest teame väga vähe, kuid seevastu aarjalaste austatud jumalad on meile veedade kaudu hästi tuntud Hinduismis on kolm olulisemat jumalat, nendeks on BRAHMA, VISHNU ja SHIVA On brahmanismi peajumal Brahma on Loomise valitseja ja tal on neli nägu, mis esindavad maa eri väärtust Ta on ka tarkuse jumal Talle kuuluvad Veedad, tarkuse ja õppimise raamat ühes tema kätest. Ühes käes on samuti pärlikee, et arvet pidada aja kulgemise üle või ohvrilusikas, mis on vaimse loomu sümboliks Neljas käsi on tõstetud, et kõiki õnnistada
Kõik see nätab, et inimesed vajavad usku ja see areneb pidevalt. Hinduismiks hakkati 19. sajandil nimetama India usundeid. Termin tuleb Pärsiakeelsest sõnast hindu, mis tähendab jõge ja vihjab Induse oru rahvastele. Hinduismi varasemased juured pärinevad 2500 1500 aastatest eKr India lõunaosast. Rohkem on teada usuosast, mis arenes välja 1500 eKr aarialaste poolt, kes vallutasid India loodeosa. Nende usku nimetatakse veeda usundiks, mis põhineb ohverdamisel ja pühade tekstide veedade endasiandmisel. Veedad koosnevad neljast tekstikogumikust, mis sisaldavad igavesi tõdesid ehk seda, mida on peetud juba vanemate usuliste poolt ainuõigeks. Hiljem on lisandunud ka ruti tekstid, mis otsetõlkes tähendavad õpetust "nii on kuuldud" ehk teisisõnu targematelt inimestelt kuuldud õpetused. On olemas ka smriti õpetused, mis taaskinnitavad ruti tekste. Otsetõlkes võib nende kohta öelda: "see, mida mäletatakse". Smriti
Autorid: Mait Kõiv, Mati Laur Ilmumisaasta 2007 eesti keeles, 247 lk Analüüsisin esimese peatüki "India" kahte esimest õppetükki "Riiklus ja Ühiskond" ja "Religioon ja Kultuur" Õpik on mõeldud gümnaasiumile Uus tekst seotud eelnevaga Näide 1. "Nagu Mesopotaamias ja Egiptuses, nii kujunes ka Indias tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. ,, Õppetükk jaotatud pealkirjastatud osadeks Näide 2. Õppetükk jaotatud osadeks järgmiselt: Induse tsivilisatsioon Aarjalased veedade ajajärgul Kastikord Kuningriigid Samuti esineb kahe viimase osa vahel vastuolu. Motivatsioon. Piltidel olevad inimesed,esemed, kohad tekstis mainitud (rasvaselt ära märgitud). Piltide all seletus. Näide 3. Esimese õppetüki teises lõigus on lause: "Paljude asulate seast oli suuremaid linnu, millest tähtsamad olid Harappa ja Mohendzo Daro. ,, Sellele järgneb ka pilt Mohendzo Daro'st, mille all on kirjas:"Mohendzo Daro eksisteeris u 2300-1700 a ekr ,,
Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias Hinduismis puudub Jumal ühtse isiku või jõuna. Puudub ka kindel rajaja nagu Jeesus kristluses või Buddha budismis India mitmepalgeline panteon, kus valdavalt inimnäoliste jumalate kõrval esines ka loomakujulisi, muutus aja jooksul tunduvalt Induse tsivilisatsiooni asukate austatud jumalatest teame väga vähe, kuid seevastu aarjalaste austatud jumalad on meile veedade kaudu hästi tuntud Hinduismis on kolm olulisemat jumalat, nendeks on BRAHMA, VISHNU ja SHIVA Brahma On brahmanismi peajumal Brahma on Loomise valitseja ja tal on neli nägu, mis esindavad maa eri väärtust Ta on ka tarkuse jumal Talle kuuluvad Veedad, tarkuse ja õppimise raamat ühes tema kätest. Ühes käes on samuti pärlikee, et arvet pidada aja kulgemise üle või ohvrilusikas, mis on vaimse loomu sümboliks
Ahimsa vägivallatu Hinduism ei ole ühtne religioon, ta on ühisnimetus arvukatele Indias olevatele sektidele, tähtsamad on: 1)Brahmanism Brahma 2) Visnuism Visnu 3) Sivaism Siva 4) Saktism Sakti (eluandev naiselik printsiip) 1. Tsükliline maailmakäsitlus maailmad tekivad või luuakse tuhandeid-miljoneid aastaid ja siis hävitatakse või hävivad siis on paus ja hakkab otsast peale 2. (Lineaarne maailma loomise punkt maailmalõpu punkt) Usk veedade autoriteeti veedad pühad tekstid, mis tekkisid 2000 e.m.a. veedade autoriteedi tunnustamine määrab ära olemise hinduistide hulka 3. Reinkarnatsioon ümbersünd vastavalt oma karmale Karma tegu (sanskriti keela), võib teha mõtte, sõna või kehalise toimimisega Need 3 teevad hindusimist hinduismi. Hinduismi juured 3000 e.m.a pärinevad Induse jõe ääres Induse tsivilisatsioonist loojaks draviidid Induse tegelik tsivilistasiooni ala Induse ääres
Hinduism Hinduism on Indias levinud usund. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumalakäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon, selle järgijate arv kasvab kiiresti. Teda peetakse praegu järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistlikud kogukonnad on Nepaalis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal ja Pakistanis. Paljudesse riikidesse on rajatud ka hinduistlikke templeid. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: višnuism, šivaism, šaktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya, jooga, mimansa, vedaanta, vaisheshika ja sāmkhya . Kõigil neil on omakorda palju traditsioone ja järglaskoolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon. Hinduism võib...
indoeuroopa keeli ja nad nimetasid end aarjalasteks. Nad on siiamaani hindude esivanemad. Nende keelest arenes hiljem välja, nende kirjakeeleks saanud sanskriti keel. Nad vallutasid ka peatselt Gangese ala. Neil jäi ainult puutumata Hindustani poolsaare lõunaosa ja seal kõneldakse tänapäevani kohalikku päritolu draviidi keelt. Umbes 800 aastat eKr algas Indias rauaaeg. Aarjalaste ühiskonnakorraldusest saab ülevaadet nende pühade raamatute ehk veedade vahendusel, seal on üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele. 3. Kastikorra all mõistetakse Indial iseloomulikku ühiskonnaliikmete jagunemist erinevatesse seisustesse. Nimetus tuleb portugalikeelsest sõnast casta - sünnipära. Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda vahetada pole võimalik. Eri kastide vahelised abielud olid keelatud. Kastide koguarv ulatub umbes 3000'ni. Ühe
põletatud tellistest elamukvartarid. Kaubandussidemed ulatusid Mesopotaamiani U 1700 a eKr Induse tsivilisatsioon langes Suurimad linnad Harappa ja Mohedzo Daro Piltkirjamärgiga pitsat Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Aarjalased veedade ajajärgul Aarijalased indoeuroopla keeli kõnelevad hõimud, kes tungisid II at keskpaiku eKr Indiasse. Nad olid eelkõige karjakasvatajad. Aarijalaste keelest arenes sanskriti keel, mis sai India klassikaliseks kirjakeeleks U 800 eKr algas Indias rauaaeg ning peagi võeti kasutusele foniikia tähestikul põhinev kiri. Pühade raamatute e veedades saab ülevaate aarjalaste ühiskonnakorraldusest. Nad elasid väikeste kogukondadena oma pealike e radzade juhtimisel
alal. ,, Lisabet Roos Klassiõpetaja I kursus I.Riiklus ja ühiskond Õppetükk on jaotatud osadeks, mis samuti peakirjastatud mõistmaks iga osa sisu. Aitab õpilasel paremini teksti liigendada, ning vajaliku tekstist lihtsamini üles leida. Näide 3. Õppetükk jaotatud osadeks järgmiselt: Induse tsivilisatsioon Aarjalased veedade ajajärgul Kastikord Kuningriigid Samuti eelnevate osade sisu ja järgneva osa pealkiri võivad tekitada vastuolu, mis motiveerib õpilasi teksti omandama. Esimene õppetükk on 4 lk pikk, illustreeritud on õppetükk piltidega inimestest, ümbrusest ja esemetest mida/keda on tekstis mainitud ning rasvaselt ära märgitud. Piltide all on samuti seletav pealkiri või lause. Pildid teksti juures aitavad paremini mõista millest räägitakse, eriti
HINDUISM Silver Arestov Valdur Joa Hinduismi ajalugu Tekekoht: India Tekke aeg: ~1000 aastat e.m.a Äärmiselt mitmekesine ja muutuv religioon. Tekkinud, mitte rajatud Dogmad puuduvad Piirdub ainult Indiaga Kahe voolu sulam: muinasindia religioon ja aarja ehk veedade religioon Ajalugu Muinasindia religioon: fallosekultus ja naisjumalused Aarja religioon: veedad. Jumalad päikesejumal Mitra ja taevajumal Varuna Kastisüsteemi rajamine I aastatuhat e.m.a: seisuslik sünnipärane süsteem. Preestrid kuuluvad kõrgeimasse klassi. Ajalugu Uued jumalad: Brahma, Visnu, Siva. Ohverdamispaikade ehitamine. Alates 4. saj. e.m.a algab budismi õitseng. 4. saj. uus õitseng 8. saj. islami pealetung: ainujumala õpetuse levik 16. saj. kristluse pealetung
1. Võrrelge järgmistest aspektidest lähtudes Hiina ja Induse varast tsivlisatsiooni -looduslike ja geograafiliste olude roll tsivilisatsiooni tekkimisel; -põlluharimise ning metallikasutuse algus, -kirja kasutuselevõtt, -valitsemiskorraldus, -tsivilisatsiooni langus. Mõlemad tsivilisatsioonid kujunesid kahe jõe äärde ning lõikasid kasu üleujutustest.Samal ajal ehk 1500 a eKr võeti Hiinas kasutusele ka kiri. Indias võeti see kasutusele hiljem veedade ajajärgul aarjalaste valitsemise ajal. Hiinat valitses keiser ja Hiina oli jaotatud piirkondadeks kus valitsesid keiserlikud asevalitsejad.Indias oli poliitiline killustatud, kuid paljud riigid olid sisemiselt hästi korraldatud. Riiki valitses kuningas oma kaaskonnaga ning riik oli jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida valitsesid asevalitsejad.Induse tsivilisatsiooni languse tingis aarjalaste sissetung , sisevastuolud, aga ka hävitavad looduskatastroofid.
Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal, Pakistanis jm. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduism tuttavaks saanud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub Kesk-Aasiast kuni Indoneesiani ja Filipiinideni. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: visnuism, sivaism, saktism ja smartism ning kuus koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas-koolkondi ja/või traditsioone. Kõik suunad ja koolkonnad tunnustavad üksteist ning samaaegselt võib järgida mitmeid suundi ja koolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone
u 2600 eKr Induse kultuuri kujunemine, mille suurimateks keskusteks olid Harappa ja Mohenjo Daro. u 1700 eKr Teadmata põhjustel algas Induse kultuuri allakäik. u 1500 ekr Algas aarjalaste (indoeurooplased) sissetung Põhja-Indiasse. u 1200 – 500 Indias oli nn veedade ajastu. eKr u 700 eKr Indias hakati kasutama vanaindia sanskriti kirjakeelt. 6. – 4.saj eKr Põhja-Indias tekib Nanda dünastia valitsemisajal ühtne aarjalaste riik. 6. – 5.saj eKr Siddharta Gautama pani aluse budistlikule õpetusele. 4. – 2.saj eKr Tšandragupta (valitses u 320 – 298 eKr) pani
Usk taassündi tõi kaasa vägivallatuse põhimõtte. Kuna vägivald tähendab halba karmat ning hinged sünnivad ka taime- ja loomakehadesse, siis tuleb nende vastu vägivalda ära hoida. Selle tõttu keelavad hinduismi koolkonnad liha ja osade pühade taimede söömist. Sellest tuleb ka lehm pühaloomana. Hindude püha linn oli Varanasi. Budism Lisaks hinduismile arenes välja ka budism. See ei pööranud tähelepanu kastierinevustele ning ei tunnistanud braahmanite ega veedade autoriteeti. Budismile pani aluse valitsejaperekonnast Gautama. Temast sai Valgustatu ehk Buddha. Ta rõhutas hirmudest vabanemist, õiget käitumist ja vaimse ning kehalise pingutuse tasakaalustatud seost. Tema õpetuse neli suurt tõde: · Elu ja surmaga kaasnevad kannatused · Kannatusi põhjustavad hirmud · Kanatustest saab vabaneda hirmudest lahti öeldes · Hirmudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral
(2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatust ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid on ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud. Veedad tekkisid 1200 800 eKr. Järgmine pühakirjade kiht on Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis tekkisid u 1000 800 eKr. Kolmandana ilmusid upanisadid ehk Vednta veedade lõpp kui Brahma raamatute kommentaarid ja usundifilosoofilised teosed. Need tekkisid 800 600 eKr. Hilisemad pärimused on India eepostena tuntud Rmjana ja Mahbhrata. Eeposed tekkisid 400 eKr 400 pKr. Klassikaline hinduism Tekkis 1 at keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti
FILOSOOFIA 10/12/2008 19:09:00 Idamaade filosoofia Hinduism Induse j6e j2rgi tuleb nimi alguseks loetakse 3000eKr polyteistlik mitmete jumalatega usk Hinduism tolerantne usund samaaegselt v6ib j2lgida mingeid teisi religioone. Jumalaid ei kummardata vaid usutakse Hinduism p6hineb pyhadel tekstidel e veedadel Veedasi on 4 t2htsamat 1)indra 2) Agni 3) Soma 4) Varuna jagatakse kolme kategooriasse hymned jumalatele veedade seletused upanisaadid hinduismi filosoofia alusteks P6him6tted (aluste) Atman ja Brahman on identsed Brahman on igavene n2htusliku maailma n2ilus e maaja sansaara, karma seadus mok`sa Hinduismi kolm t2htsamat jumalat Brahma looja Vi`snu h2vitaja `siva loovus need kolm moodustavad yhtse kolmiku, visnu ja siva on vastandid, keda brahma pyyab tasakaalustada Hinduismi suunad
Sisukord 1.Põhiosa 1.1 India Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Kastikord Usk, Kultuur 1.2 Hiina Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Usk, kultuur 2. Kasutatud kirjandus Põhiosa India Asukoht Induse ja Gangese jõe ääres, Himaalaja mäestikust põhjapool. Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias Tegevusalad India tegevusaladeks olid karjakasvatamine ja põlluharimine. Selleks rajati põldude äärde niisutuskanaleid. Põlluharimiseks kasutati pronksist ja vasest tööriistu. Karjakasvatamisega tegeleti mägedes. Arvatavast oli selleks ajaks juba kodustatud elevant. Linnade ja riikide teke Umbes 2600 aastat eKr rajati uhked linnad, millest tähtsaimad olid Harappa ja Monejo daro. Linna servas paiknes tavaliselt kindlus. Tavaliselt olid majadel väikesed sisehoovid. Rennide kaudu juhiti vett majja ja sealt välja Kastikor...
Budismi laialdasele levikule andis otsustava tõuke Asoka tegevus III saj eKr. Pärimuse järgi masendas Asokat üks eriti verine sõjakäik ja ta pöördus budismi ning hakkas seda maailmas kuulutama. Nii pani Asoka Induse tsivilisatsiooni ajal aluse budismi levikule väljaspool Indiat. 6. Milliseid varasemaid brahmanistlikke ja hinduistlikke uskumusi on budismis edasi arendatud? Mis on hüljatud? Budismis ei pööratud enam rõhku kastierinevusele ning ei tunnistatud veedade ega braahmanite autoriteeti. Samas usuti, et elu ja surmaga kaasnevad kannatused ja nende vältimiseks peab loobuma inimlikest ihadest.
¤ Kannatus - Buddha Seadmust mittemõistvate sansaaras tiirlevate olendite elu pärisosa. ¤ Kollane rüü - munga rõivastus ¤ Kujustamine - budistlikus teostuses kujundliku mõtlemisega seotud meetod, mille abil välised nähtused tuuakse enese sisse ja kujundatakse sisemiselt omasteks. ¤ Kõrvaldanud ema ja isa - perekondlikust sidemest loobumine, pühendumine Seadmusele ¤ Lõputegija - Mara epiteet ¤ Maghavat - "võimekus", veedade peajumala Indra üks nimetusi ¤ Maja - janudest solute inimisiksus ¤ Mara - surmajumal India usundites, budismis Buddhha Seadmuse vastane, juhib inimesi hukatusse ¤ Meelemürgid - virgumise takistused ¤ Mõtlus - mõisteliselllll mõtlemisel rajanev budistliku teostuse vorm - kujustamine, keskendumine ¤ Neli õilsat tõde - õpetused kannatusest, kannatuse põhjustajast, kannatuse lakkamisest ning lakkamisele viivast õilsast kaheksaosalisest teest
Samas ka tansu jumal. Kujutati neljakäelise tantsijana ning vilepilli mängijana. Kangelaseepika- Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tuleku ajal. Traditsioon läks põlvestpõlve ja lõpuks pandi kirja 2 ülimahukat eepost. Mahabharta ja Ramajana. Mahabharta keskendub kahe suguvõsa võitlustele. Ajaloolist tausta ei teata. Ramajana on Krišna kehastuse , kangelase Rama seiklustest ka katsumustest.Loo lõpus tõuseb Rama jumalana taevasse. Budism- ei tunnistanud veedade autoriteeti ega pööranud tähelepanu kastierinevustele. VI ja V sajandi ekr vahetusel pani sellele aluse Gautama. Ta nägi jumalike ilmutusi. Ta ei järginud seisusi ja andus meditatsioonile, vabastas end taasünnist ja nendest tulenevatest kannatustest. Temast sai valgustatu e. Buddha.
,,Gilgames" Oli üks valitseja, kes ei meeldinud enda rahvale. Inimesed pöördusid jumalate poole ja jumalad lõid metsmehe Enkidu. Gilgames saaatis hetääri(vabade kommetega haritud naine) teda võrgutama. Siis Gilgames võitles temaga ja võitis ja neist said sõbrad. Nad olid võrdsed mehed. Pärast seda tegi taeva jumala tütar gilgale abieluettepaneku aga ta keeldus ja ja tahtis et tema isa saadaks taeva härja peale talle aga gilga sai enkiduga võitu. Nad saatsid härja jala tagasi ja istar tahtis tema elu põ'rguks teha ja siis enkidu suri ära ja siis gilga leinis teda aga samas pani teda mõtlema et ta sureb ka ise kunagi ära ja tahtis siis surematuks ära selleks läks ta ühe targa juurde.selleks pidi ta minema läbi mesi värava, mida valvasid skorpion inimesed, kelle pilgud tapsid siis gilga sai läbi sealt ja siis oli 12h õõnes tee siis ta jõudis targani. Siis ta pidi tegema mingi riituse mille so...
· India vanima ajajärgu kirjandust nimetatakse esimeseks veedakirjanduseks, millest tähtsaim on "Rigveda", mis koosneb 1028 hümnist muinas-india jumalatele. Kokku on jumalaid 33 kuni 3339! Jumalad jagunevad nagu maailmgi kolmeks: maad valitseb Agni (,,tuli") ja Soma (,,joogiohver"), õhuvalda piksejumal Indra ning tormi- ja äikesejumalad Marutid ja Rudra, taevast valitsevad Mitra (,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit). · Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). · 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad eeposed on "Mahabharata" ja "Ramajana". · "Mahabharata" on maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid. Raamat koosneb ligi 106 000 paarisvärsist. Seda värsivormi nimetatakse sloka
kohalikus sauraseni dialektis. (Bowker; 2005 lk 60). Olulisel kohal oli prohvet Parsva, kelle kohta otseseid andmeid ei ole säilinud. Oletatavasti elas Parsva 8.-7. saj eKr. Tema õpetus sisaldas arvatavasti kosmoloogiat ja moraali eeskirju, keskendudes vägivallatusele, omandi eitamisele, valetamisest hoidumisele ning varastamisest hoidumisele (Bowker; 2005 lk 57). 1.3 Mahavira aegsed India usundid Mahavira elas veedade ajastu lõpul, mil India usund keskendus üksikisikute tervist ja heaolu ning kosmilist tasakaalu ja poliitilist stabiilsust kaitsvaile riitustele. Preestrite käes oli usuline monopol, mille abil tõusti India ühiskonnas olulisele kohale. Alates 7. saj eKr kerkisid esile „maailmat loobujate“ liikumised. Veedade kultuuri tavasid eirates oli rõhk nihutatud väliselt riituselt kõigest ilmalikust loobumisele ja asketismile ehk meeleliste püüdluste mahasurumisele (Partridge; 2006 lk 166)
andide andmine preestrile. Taevas veedetakse aega laulu ning flöödimängu saatel. Taevas on ka soovilehmad, kes täidavad kõik hingede soovid. Kohutmõistja ja surnute kuningas on Jama. Upanisadid (traktaadid, mis kommenteerivad nelja veedat) Kirjeltatud on pidaevaid ümbersünde ja kannatusi mida inimene iseendale oma käitumisega põhjustab. Ainus viis, kuidas saab vabastada ennast taassünnist on kogu eksistensi olemusliku ühtsuse mõistmises läbi veedade lugemise, mediteerimise, paastumise, usu, askeesi kaudu.. See tähendab, et kõikides olevustes eksisteerib üks hing, kogu eksistents on osa ühest olemusest. Eksistentsi terviklikkuse äratundmise kaudu saavutatakse moksa vabanemine maistest ihadest, hirmust ükskõiksusest. Vabaks saanud inimene näeb kõiki hingi endas ja ennast kõikides hingedes. Lisaks kirjeldatakse traktaatides taassündide tsüklist vabanemiseks võimalust läbi jooga, mille
Suurim surmade põhjus on hingamiselundite, toitumis- ja kõhuhaigused. 9. Religioon India on mitmete religioonide tekkepaik hinduism, budism, dzainism, sikhism. Indias on esindatud veel zoroastrism, islam, judaism, kristlus. Sõna hindu tuleneb sõnast Indus. Hinduism on üldnimetus paljudele koolkondadele, gruppidele ja õpetustele. Tähtsaimad harud: brahmanism visnuism (sh krisnaism) sivaism saktism Hindu on see, kes tunnistab Veedade tekste ning tema vanemad peavad olema hindud. Hinduism peab oluliseks ühiskonna seisuseid. Hinduismis on oluline tsükliline maailmakäsitlus. Väga tähtis on uskumus karmast, mis on inimese tegude summa. Karmaga on seotud sansra, mis tähendab hinge pidevat taaskehastust. Hinduism on teinud läbi olulise arengu oma eksisteerimise vältel. Tsivilisatsioon kui selline sai alguse Induse kallastel, kes rääkisid draviidi keeles. Leitud naiskujude järgi oletatakse,
Tootem - lind, loom või taim, millega inimene tunneb sugulust või põlvnemist Brahman - hinduismi preester; ka jumal kõige kõrgemas ja absoluutsemas mõttes Atman - ,,hing" annab elu kõikidele olenditele; inimeses olev surematu osa Samsara inimese hinge uuestisündimine uutesse eludesse. Selle ümbersünni määrab ära karma seadus. Karma - kõik elu jooksul tehtud hea ja halb, määrab, kellena sünnid järgmine kord Upanisadid Brahma raamatute ja Veedade kommentaarid Veeda Hinduismi pühakiri Avatara Hinduismis jumalus, kes tuleb maa peale inimese, looma, taime või ükskõik kellena. Moksa - kui Atman ühineb Brahmaniga Nirvaana - lunastusseisund budismis Duhkha esmane viis budismis, kuidas saavutada lõplik Nirvana seisund. Askees - keha kurnamine usulise valgustatuse nimel (pos e. liialdamine ja neg e. loobumine) Meditatsioon - mõtisklus millegi üle
peatatakse. Kujustamine Budism. Meeleharjutus, kus visualiseeritakse see objekt, millele ollakse keskendunud. Suutra Hinduism. Lühike aforistlik mõttesalm. Stuupa Budism. Kuplikujuline ehitis, mille keskel on teravik. Teraviku ümber 3 rõngast. Sisse on paigutatud säilmed või tektsid. Pagood Budism. Täidab stuupa rolli Jaapani budismis. Sanskrit(i keel) Hinduism. Budism. Laiemas tähenduses vanaindia keel, kitsamas tähenduses aga vanaindia keel veedade ning klassikalisel ajajärgul. Ta kuulub india keelte hulka. Paali keel Budism. Kesk-India rahvaste rühma keel. Paali kirjakeel ei vasta kindlale tähestikule. 4 õilsat tõde Budism. Põhimõtted, millele budism rajaneb ja mille järgi tegutseb. Bodhisatva Budism. Ülimalt kaastundlikud inimesed, kes pöörduvad sansaarasse tahtlikult tagasi, et aidata teisi inimesi. (Üheks kehastuseks dalai-laamad). Lamaism Budism. Tiibeti budism. Zen-budism Budism. Jaapani budism.
Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal, Pakistanis jm. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduism tuttavaks saanud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub Kesk-Aasiast kuni Indoneesiani ja Filipiinideni. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: visnuism, sivaism, saktism ja smartism ning kuus koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas- koolkondi ja/või traditsioone. Kõik suunad ja koolkonnad tunnustavad üksteist ning samaaegselt võib järgida mitmeid suundi ja koolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone
Oli kanalisatsioon, turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. Erakordselt kõrge tasemega: metallitöötlus ja vääriskivide töötlemine. Induse inimesed ehitasid esimestena maailmas käimlad majadesse. Kiri linnadest leitud graveeritud pitsateid ligi 400 erineva piltkirjamärgiga. Kiri on tänaseni suurel määral desifreerimata. Nimetatud kõrgel positsioonil olevaid isikuid. Umbes 1700 eKr Induse tsivilisatsiooni langus. Põhjused teadmata. Aarjalased veedade ajajärgul: Umbes 2000 a.t keskpaiku ekr tungisid indiasse indoeuroopa hõimud,kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said hindude esivanemad. Aarjalased kõnelesid sanskriti keelt. Ainult hindustani ps lõunaosa jäi nende poolt vallutamata ja seal kõneldakse tänapäevani draviidi keelt. U 800 eKr algas Indias rauaaeg. Peagi võeti kasutusele foiniika tähestikul põhinev kiri. Ühiskonnakorraldusest saab aimu veedade (pühade raamatute) alusel, need talletasid muistset tarkust, hümne ja
Püha tseremoonia oli jumalate võõrustamine. Maagiline jumalate mõjutusvahend oli palve. Päevi jaotati headeks ja halbadeks. Niimoodi kujunes välja religioosne kalender. Müsteeriumiusundite kaudu hakkas levima emotsionaalne vagadus. Levisid uued Rooma jumalate kultused, nt Roma kultus. Levis ka keisrikultus. HINDUISM Sõna hindu tuleneb sõnast Indus. Tähtsaimad harud: brahmanism visnuism (sh krisnaism) sivaism saktism Hindu on see, kes tunnistab Veedade tekste ning tema vanemad peavad olema hindud. Hinduism peab oluliseks ühiskonnas seisuseid. Väga tähtis on uskumus karmat, mis on inimese tegude summa. Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Seda võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga.
kirjeldatakse alistatud rahvaste religioosseid uskumusi ja kombeid. Leitud esemete seas on hulganisti usulise tähtsusega ja budismile iseloomulikke kujutisi: Bodhi-puu (Virgumise puu) ning elevandi ja hirve kujutised, inimeste kujukesed, kes istuvad jalad risti, käed põlvedel, silmad poolkinni, olles mõtlusasendis. Neist leidudest on järeldatud, et mõtlus ja sellega tegelemine pärineb täiesti kindlalt Induse oru tsivilisatsioonist. Aarjalaste veedade järgi toonitas Induse oru religioon loobumist, mis oli vaimse elu eesmärgiks, loobuti järglaste saamisest. Loobumist perekonnast, eelistades auväärsemat ränderaku elu, tegeldi mõtluse ehk vaimse keskendumisega, usuti läbi paljude elude kestvat taassündi ja põhjuse ja tagajärje seadusesse ehk karmasse (käesolevast elust kaugemale ulatuv vaimne vastutus) Religioosse elu eesmärgiks oli vabanemine.
FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike.
Hinduism * Hindu inimesed, kes elasid teisel pool Hinduse jõge, kes ei olnud võtnud vastu Moslemi usku. * ~3000-1500 aastat e.Kr hakkas levima nn Induse kultuur, mis said alguse Harappa'st ja Mohenjo Daro. Sellesse ajajärku arvatakse ka jäävat jooga sünd. * ~1500 e.Kr toimub Indias suur muutus tänu sellele, et aarjalasetest vallutajad läksid sinna. Arya'd, nagu nad end ise nimetasid, rääkisid senskriti keelt ja olid ränd karjakasvatajad. Neil oli veedade usund (veda teadmine). See aeg, kui nad Indiasse tungivad, annab alguse sellele, et hakatakse rääkima varajasest hinduismist. Siin ongi kaks nö faasi: 1) varajane faas polüteistlik ohverdusreligioon, mille eesmärgiks oli saavutada õnn ja hea elu maa peal.. 2) teine faas brahmanism (tuleb sõnast brahman, mis tuleb sõnast brahma, mis on kogu universumit täitev maailma vaim. Brahman oli preestri klass, kes suhtles brahmaga.) Sel
Poeetika käsiraamat; romaanjutustuse vormis romaan ,,Kümne printsi seikslused". Bna Subandhu- Kalhana - india kirjandjuses histolograafia tähtsaim esindaja ,,Kuningate kosk" Varahamihira - Ind.astoloogia suurkuju."Brhatsamhita"-värsivormis. Vtsyyana - inida kirjanik, ,,Kaamasuutra", proosa ryabhata - Ind.astroloogia isa. ,,Aryakhatiya"värssides teaduskirjandus. TEOSED (autor kui on, zanr ja dateering) Rgveda loodud II a tuh. e Kr induse jõekonnas, sanskriti keeles, veedade ( india kirjanduse vanima kirjavara, hinduismi õpetuslik lähtealus) vanim osa. Koosneb muinasindia jumalate pühendatud hümnidest.1028 hümni, 10 raamatut (mandalat), autoriteks on muistsed luuletajad ja targad, hinduism käsitleb seda kui ilmutuslikku teksti. Atharvaveda kogum hümnidest ja loitsudest, mis moodustab vana püha kirjade kogumi, mida me teame kui veedasid. Mahbhrata india eepos, autoriks Vyasa, 180 000 värsirida, pärineb 400 e.m.a, palju
3. Vanaprastha metsaerak: katkestatakse tavaline elu. 4. Moksa vabanemine: lõplik seisund. · Brahmanism preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. · Hinduism tekkis 1. A tuh eKr brahmanismi reformimise tulemusena. · Pühad tekstid: 1. Veedad: Rig-, Sama-, Jadzurveda 2. Brahma raamatud veedade seletused 3. Upanisaadid seletuste kommentaarid 4. Aaranjakad hilisemad pärimused · Veedade kirjandus koosneb kahest väga mahukast osast: pühast, ilmutuslikust srutist (kuulatu) [veedad, brahma raamatud, upanisaadid, aaranjakad] ja pärimuslikust smritsist (meelespeetu). Peasuunad hinduismis: · Visnuism · Sivaism · Saktism Visnuism ehk vaisnavism · Hinduistidest on u 78% ehk umbes 580 mln visnuistid.
Haiiti vodoule omane: possessioon, ohverdamine, mambod (vodou preestrinnad), märgid-sümbolid (vever), zombid. 4 5 INDIA USUNDID Etniline ja traditsionaalne usund, hõlmab elu sünnist surmani; tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Põhitunnus: igavene seadumus e. sanatana dharma Väga salliv usund, ainus nõue on pmst tunnistada veedade autoriteeti. Ajalugu: · Juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Umbes 30001500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid. · Varajane faas: Veedade usund. ~1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse vedade usundiks ehk veda usundiks
muneda jms). Vanema Edda traagiline jumalate hukkumine on samuti maailmalõpp. Komeedi ilmumine ennustavad maailmalõppu. Maailmalõpu arusaamad pärinesid tihti ka piiblist. 34. Kuidas on erinevad uurijad eri ajastatul määratlenud jumalat? Freud: Inimeste vajaduste ja hirmude projektsioon. Feuerbach: Inimideaalid Marx: Kindla osapoole vajaduste rahuldamiseks loodud ülem 35. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, "tegevusvaldkondi" ja omavahelisi suhteid. Agni on hinduismi ja veedade tulejumal, tuli kui vahendaja inimeste ja jumala vahel. Koldetulena on ta alati kohalolev ja kaitsja. Samuti kodu, abielu, preestrite kaitsja. Indra on algselt igavesti noor äikesejumal. Talle allusid äike, pikne, vihm. Ta on metsik sõdalane ja saab pärast Varuna taandumist peajumalaks. Varuna on tormi, tuule, taeva, õhuookeani jumal. Ta oli enne Indrat peajumal. Asurite valitseja. 36
40. Kuidas on uurijad eri ajastutel määratlenud religiooni ja jumalat? Rudolf Otto järgi: Religioon – inimese suhe üleloomuliku tegelikkusega ? Religioon kui müsteerium; kogemus on kui religiooni olemus; kogemused väljenduvad erinevalt kultuuriti Emilie Durkheimi järgi: Religioon – inimlik, sotsiaalne, kultuuriline fenomen ? uskumuste ja praktika, ühtlustatud kompleks, mis on suhestatud pühadusega; (Jumalad: Veedade perioodil nt Agni, Indra, Varuna, Vayu; Hinduismis Brahma, Brahmani, Višnu, Lakšmi, Krišna) 41. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid. 1. Indra - õhuvalla võimsaim, tähtsaim jumal. Igavesti noor. Äikesejumal, vihma toov (seega viljakus), mao/lohe Vitra tapja seega vägev sõdalane, sõjajumal. Kujutatud piksenool käes. Juhib ka teisi jumalusi, näiteks Agnit. Devade juht. 2. Mitra & Varuna
Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Aarjalased Indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud. Kõnelesid sanskriti keelt Peamisteks tegevusaladeks oli karjakasvatus ja põlluharimine ( riis ) Linnu nad esialgu ei rajanud, vaid elasid maal külades. Muistsete aarjalaste usku,kombeid ja ühiskonnakorraldust tunneme nende pühade raamatute veedade järgi. Aarjalaste hõime juhtisid sõjapealikud ehk radzad, nende kõrval korraldasid ühiskonnaelu preestrid. Veedad "Vedad" (sanskriti keele sõnast "teadmine") on iidsed tekstid, mis on pärit vanast Indiast. Nendega seotud raamatud sisaldavad teadmisi, matemaatikast, meditsiinist, astronoomiast, , arhitektuurist, Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks skulptuurist, muusikast, tantsust, Teine tase poeetikast, jne.
Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid (braahmanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid on ohvri-, palve-, ja ülistuslaulud ning loitsud. 1. Vanim on neist Rigveeda. Veedad tekkisid vahemikul 1200 800 ekr. 2. Järgmine pühakirjade kiht on Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis tekkisid u 1000 800 ekr. 3. Kolmandana ilmusid upanisadid ehk Vedanta veedade lõpp kui Brahma raamatute kommentaarid ja usundifilosoofilised teosed. Need tekkisid 800 600 ekr. Sõna ,,upanisad" tähendab istudes kuulamist ja retsiteerimist. 4. Hilisemad pärimused on India eepostena tuntud Ramajana ja Mahabharata. Viimasesse kuulub ka Bhagavadgita (Jumala laul)
Persepolise palee 3D rekonstruktsioon Persepolise trepid Persepolise palee sein 7 Usundid Algne oli loodususund, sarnane ümberkaudsete riikidega. Kurje jõude nende usus polnud. Mithra Mithra on zoroastritlik jumalus. Tema nimi pärineb indoiraani algkeelest (*mitra) ja tähendas algselt lepingut, sidet, liitlust või sõprust. Arvatavasti on ühisest indoiraani jumalusest arenenud välja ka veedade usundi Mitra - aususe, sõpruse, kohtumiste ja kokkulepete jumalus, kes sageli esineb kaksikjumalana paaris Varunaga. Iraani polüteistlikust usundist välja kasvanud zoroastrismis on Mithra üks kolmest looja- jumalale Ahura Mazdale alluvast maailmakorra asha kaitsjast, tõe ja õigluse eest seisja ning ka kosmilise valguse ja soojuse allikas, keda sageli on kujutatud kiirgava peakattega. Hilisemas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
