1. Basic Phrases ¡Buenos días! ¡Buenas tardes! ¡Buenas noches! bway-nohs dee-ahs bway-nahs tard-ays bway-nahs noh-chays Hello! / Good morning! Good afternoon! Good evening! / Good night! ¡Hola! / ¡Chao! Adiós. Por favor. oh-lah / chow ah-dee-ohs por fah-bor Hi! / Bye! Good bye. Please. Hasta la vista / Hasta luego. Hasta pronto. Hasta mañana. ah-stah lah vees-tah / ah-stah ah-stah prohn-toh ah-stah mahn-yahn-ah loo-ay-go See you soon. See you tomorrow. See you / See you later. (Muchas) Gracias. De nada. Bienvenidos (moo-chah...
sin + sin = 2 sin cos 2 2 ; + - sin - sin = 2 cos sin 2 2 + - Radiaanmõõt, nurga kirjapilt cos + cos = 2 cos cos 2 2 360° = 2 rad + - cos - cos = -2 sin sin 2 2 1° = 180 180 1rad = Negatiivse nurga valemid
HÄÄLIKUÜHENDI ÕIGEKIRI Häälikuühendis (kaashäälikuühend või diftong) kirjutatakse iga häälik ühe tähega: kupli, linlane, aktus, värske, kausjas, kaslane, harf, peitsid, veidi, kauplus, veinid, seinad jne. Erandid 1. l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kähe tähega: valss, simss, kirss, kurss, ressurss, seanss. 2. Rõhuliitte -gi, -ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks: linngi, pallgi, värsski, tammgi. 3. Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liide, jäävad mõlemad püsima: kompleks+seid, modern+ne, õhk+kond., 4. Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks: kesk+kool, vork+kiik, papp+karp, all+kiri. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval k, p, t: kopsik, käske, pehkima jne. (Kõik täishäälikud on helilised. Kaashääükutest on helilised
joon cappuccino't. teised portaalinimed, nagu Delfi, Skype, Youtube, Everyday jt, kirjutatakse suure algustähega ning püstkirjas. Neidki käänatakse nagu tavalisi võõrnimesid: kasutab Skype'i, luges Delfist ja Everydayst, kuulas Youtube'is muusikat. Kas tsitaat vajab jutumärke? Liialdamist leiab tsitaadijutumärkidega eriti palju tõlketekstidest. Nb! Harilikult kirjutatakse tsitaatsõnad jutumärkidesse! Nimeseadus Peab vastama nimeseaduse nõuetele. Eestikeelse isikunime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele, võõrkeelse isikunime kirjapilt aga asjaomase võõrkeele õigekirjutuse reeglitele. Lapsele pandav väga haruldane nimi peab olema kas a) mingis võõrkeeles sellisena kasutusel, mispuhul nime kirjapilt vastab selle keele reeglitele, või b) täiesti väljamõeldud nime puhul vastama eesti õigekirjareeglitele (nimes ei tohi olla võõrtähti c, q, w, x, y; nime kirjapilt ja hääldus peavad kokku käima)
- jänes - pikk kõrv, nödisaba, haavikuemand, lõhimokk Paronüümid: Sõnad omavahel suguluses - käsitlema- infot valdama - käsitsema - mingi objektiga midagi tegema - käsitama - mõistma Polüseemia: Teatud ülekanne, mis on seotud funktsionaalsusega - laud - tuli algselt saelauast - sulg - lind - kirjutusvahend Fraseologismid: Kõnekäänud, piltlikud väljendid, enamasti saksa keelest -kuu pealt kukkunud -vihma käest räästa alla Homonüümid: sama kirjapilt, tähendus erinev - tee (jook, kõnnitee, käsk) Homograafid: Sõnad, mille kirjapilt on samad, hääldus erinev - palk - sulg - metsa Homofoonid: Hääldus sama, kirjapilt erinev - müüa - müüja - maia, majja Sõnaraamatute liigid ja liigistamine: Sõnaraamatuid liigitatakse a) märksõnastiku järgi (millist sõnavara kirjeldatakse ja missugune on märksõnastiku ülesehitus), b) kirjelduse järgi (missugust teavet kirjeldus pakub).
leebe, morn tusane; 2. Tehissõnad - laup otsaesin; raal-rüperaal 3. Murdesõnad- sisask- ööbik; lõhmus- pärn, palukas- pohl 4. Tuletised ja liitsõnad- televiisor- teler; selmet, arvuti, magala 5. Kõnekeel- pastakas, telekas, kustukas Antonüümid Vastandsuhtega sõnapaarid Antonüüme kasutab vastandus e antitees Homonüümid Samakõlalised, erineva tähendusega sõnad. Karjatama,kulu, värvitud huuled, seal on hea elu Homofoonid: sama hääldus, erinev kirjapilt (a)llikas, (h)ind Homograafid: sarnane kirjapilt, erinev hääldus: arve, kalla Paronüümid Kõlalt lähedased, tähenduselt erinevad sõnad Tabu ja eufemism Tabu e sõnakeeld (polüneesia keelest) Märgib sõnu, mida ei tohi mingil põhjusel kasutada. Usuti, et sõna on tegu. Tabu-alust asendab eufemism( kr k heaütlus) Must kaaren- valgelind; hüljes-kala; hunt- pühajuri kutsikas; neeger-
ühekordselt, hääldatakse aga ikkagi pikalt. - Pika täishääliku või diftongi järel kirj üks k, p, t: koopad, vaatab, kooki, auku -Häälikuühendi õigekirja 1.reegel: - Häälikuühendis(kaashäälikuühend või diftong) kirj iga täishäälik ühe tähega: kupli, aktus. -4 erandit, mil kaashäälikuühendis kirj üks häälik kahe tähega: - l,m,n,r järel olev ülipikk s kirj kahe tähega: valss, simss, kirss - Rõhuliite-gi,-ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks: linngi, pallgi, värsski - Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liige:kompleksseid - Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks:keskkool, võrkkiik, allkiri - Häälikuühendi õigekirja 2.reegel: - Sõna sees kirj helitute häälikute kärval k, p, t:kopsik, kaske, pehkima - Vastavalt sellele reeglile lirj sõna lõpus helitu hääliku järel rõhuliide ki:kasski, haabki - Helilisele häälikule liitub-gi: vihmgi, kanagi, kohvgi
-likkus -lik metsa tuleohtlikkus mets on tuleohtlikus seisus poisi leplikkus leplikus inimeses vana mehe isalikkus isalikus suhtumises õpetajate sõbralikkust sõbralikust õpetajast sõnastuse kõlblikkust kõlblikust sõnastusest HÄÄLIKUÜHEND 1. l, m , n , r järel olev ülipikk s kirjutatakse kahe tähega : valss, simss, kirss, kurss, ressurss ,seanss 2. Rõhuliite gi, -ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks :linngi,pallgi,värsski,tammgi 3. Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liide: kompleksseid, modernne ,õhkkond 4. Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks : keskkool,võrkkiik,pappkarp,allkiri, punnsuutäis -GI, -KI 1. Helitud häälikute järel kirjutatakse rõhuliide ki : kasski , vendki,haabki 2. Helilisele häälikule liitub gi : vihmgi,kanagi,kohvgi,koorgi,mahlgi,kanngi I ja J ÕIGEKIRI
Eesti keel Homonüümid Homonüümid on sõnad ,mille kirjapilt on ühesugune, aga tähendus erinev.Nt sõna puuri võib tähistada nii linnupuurina kui ka tööriistana. Homonüümid võivad kokku langeda kõigis käändevormis. Tegusõna ehk verb. Tegusõnad tähistavad lauses: Tegevust Liikumist Protsessi või seisundit Tundeid Tegusõnad vastavad mitmesugustele küsimustele nt: Hüples- mida tegi? Liuglevad- mida teevad? Kõhatada- mida teha? Nohisesin- mida tegin? Pööramine Muutmisviisi poolest on tegusõna pöördsõna, sest seda saab
7. karnivoor karnivoori, karnivoori 8. hüatsint hüatsindi, hüatsinti 9. diskuteerima diskuteeri'n, diskuteeri'da Astmevaheldus (AV) Astmevaheldus on tüve muutus, milles A ja B tüvi häälduvad erinevalt või kirjutatakse erinevalt. 1. Astmevaheldus tüvevaheldus, mille käigus muutub sõnatüvi käänamisel või pööramisel tugeva- või nõrgaastmelisemaks. Siiras, siira, siiras t (hääldus) kämmal, kämbla, kämmal t (kirjapilt) hüppa n, hüpa ta (kirjapilt) 2. Vokaalivaheldus tüvevahldus, milles tüvevokaal asendub teise vokaaliga õnnelikum, õnnelikem silma, silmi pärna, pärni 3. Kujuvaheldus tüvevaheldus, mille käigus sõnade käänamisel ja pööramisel on sõnatüvel nii vokaalkuju kui ka konsonantkuju mida teen, mida teha? akna, aken de (ains om, mitm om) (võrdle : matka, matka de) anna n, an da (võrdle : jahi n, jahti da) Astmevaheldus jaguneb 1. Laadivaheldus 2. Vältevaheldus
Segadust nende sõnade puhul tekitavad inglise keelsed effect ja effective. Kahekordse f-ga laensõnad on aga enamuses kohandunud eesti keelega. Saksa keelest on sõna trüffel, mis eesti keeles on muutunud trühvliks. Nii on ka sõnadega kahvel, vahvel, kohv jpt. 1.4 Lõppsilbi kirjutamine Lõppsilbi kirjutamisel tekitab probleeme kolmesilbiliste sõnade lõppsilbis oleva täishääliku kirjutamine. Nende sõnade puhul ei ole kindlat reeglit, mille poolest neid eristada, seega tuleb nende kirjapilt lihtsalt selgeks õppida. Kahekorde täishäälikuga sõnad marmelaad, sünagoog, dermatiin, mandariin jt. Ühekordse täishäälikuga sõnad terminal, mahagon, formular jt. Muret tekitab ka lõppsulghääliku kirjapilt.Kahekordse sulghäälikuga on näiteks kastanjett, saslõkk ja tualett. Ühekordse sulghäälikuga kotlet, sigaret ja pankrot. Ka nende sõnade kirjapilt tuleb lihtsalt pähe õppida. Kahesilbiliste sõnade lõppsilbi kaashääliku kirjapilt oleneb rõhust. Enamasti
Chopin {sop'ään} Cambridge {geimbridz} 3. Kui võõrnime lõpus on vokaal, mida ei hääldata, siis lisatakse omastava käände tüvevokaal ja käändelõpud ülekoma abil. Cambridge'isse Couture {kotüür} Couture'iga 4. Kui nime lõpus on konsonant, mida ei hääldata, siis lisatakse ülakoma abil ainult käändelõpud. Dumas {dümaa} Dumas'l Dumas' teosed Goriot {gorioo} Goriot'st Goriot' tütred 5. Kui võõrnime hääldus ja kirjapilt langevad enam-vähem kokku, siis käänduvad võõrnimed nagu eesti nimed. Chopin {sopään} Chopinist Balzac Balzacist Bush Bushiga 6. Nimest moodustatud tuletis kirjutatakse väikese tähega ning nime õigekiri ei muutu. Shakespeare -> shakespearelik shakespeare'lik Voltaire-> voltairelane voltaire'lane 7. Mitmesõnalistest nimedest koosnevad tuletised kirjutatakse üheks sõnaks kokku või loetavuse parandamiseks sidekriipsuga.
Tram fare-trammi piletihind A fair chance-õiglane võimalus Head or tails-kull või kiri Action-Action* Cartoon-multikas* Comedy-komöödia* Disaster-katastroof Fantasy-fantaasia* Historical-ajalooline* Musical-muusikaline* Romantic-romantiline* Science fiction-ulmekirjandus Thriller-triller,põnevus* War-sõda(VB) Western-läänelik Actor-näitleja (neid kahte tean,aga igaksjuhuks võiks jääda) Actress-näitlejanna Character-iseloom,tegelane Costumes-kostüümid* Dialogues-dialoogid(kirjapilt) Music-muusika* Part-osa Photography-fotograafia* Plot-joonestama Scene-stseen Situation-situatsioon* Special effects-eriefektid
tähistatav ehk objekt ise. Onomatopoeetilised sõnad- sõnad, milles tähistaja ja tähistatava vahel valitseb motiveeritud seos. Nt. Sulisema, vulisema. Sünonüüm-samatähenduslik sõna nt. Karu, mesikäpp. Autonüüm-vastastähenduslik sõna nt. Ilus-kole 1. Homonüüm- erineva tähendusega sõna, mis on sarnase kirjapildi või hääldusega. 1. Jaguneb: -homograaf-sama kirjapilt, erinev hääldus näiteks palk-mida makstakse ja palk nagu puupalk. -homofoon- erinev kirjapilt, sarnane hääldus(paar-baar). 2. Paronüüm ehk sarnassõna-kirjapilt ja hääldus sarnane, kuid mitte sama, tähendus erinev nt. Õieti ja õigesti, ennem ja enne, vahel ja vahest. 3) Häälikud ja foneetika
Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Ss Zz Zz Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü Võõrtähed: c, q, x, y, w Võõrsõnatähed: f, s, z, z võõrtäht: Nicole võõrsõnatäht: Felix Ortograafia põhimõtted: *foneetiline õigekirja vastavus hääldusele *traditsiooni põhimõte tähendab säilitada kokkulepitud kirjapilt ka siis, kui see ei vasta nüüdishääldusele *morfoloogiline vaatamata hääldusele kirjutada sama morfeem ühtmoodi ja eri morfeemid erinevalt *semantiline rakendatakse eelkõige sõnade kokku- ja lahkukirjutamisel (noor mees ja noormees) Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: *isiku- ja olendinimed, *koha- ja ehitisenimed, *asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased
NEUTRAALSED OMA-JA LAENSÕNAD ELU, ILU, JÕGI, KALA, NIMI, VESI, EMA, ISA, KÄSI, KÕHT, HIRM, ARVAMA, LUSIKAS, VIHJAMA, LIHVIMA, KOKK, KOOL, PORGAND, TUBLI, KEHV, KULD Käima- kõndima, astuma, sammuma rääkima pajatama, juttu tegema, seletama, vadistama Eesti keele kt PTK 10 SÜNONÜÜM sarnase tähendusega ANTONÜÜM vastandsõna HOMONÜÜB tähendus erinev, kirjapilt sama (kurk-kurk) OMASÕNA pärinebki ürgsest eesti keelest (meri, käsi, kivi) LAENSÕNA teisest keelest laenatud, kuid täielikult kohanenud (aken - okno, kopikas, vahvel) VÕÕRSÕNA pole kohanenud nagu laensõna, säilinud võõrsõna tunnused VÕÕRSÕNA tunnused: nõrk klusiil sõna alguses (beebi), võõrtähtede esimesel silbil (F,C,S,Z jne) või siis rõhk esimesel silbil (matemaatika, akvaarium)
Eesti keele struktuuri arvestus Pülseemia-ühel sõnal mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust(mitmetähenduslikkus) Homonüümia-kahel keelemärgil samakõlalised tähistajad, erinev tähendus(samakõlalisus) Sünonüümia-ühel tähistataval mitu erinevat tähistajat, sama tähendus, erinevad vormid(samatähenduslikkus) Antonüümid-vastandid Paronüümid-kirjapilt sarnane, tähendus erinev (pärast-peale jne) Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt. See põhineb ladina tähestikul, mis on kohandatud eesti keelele.Eesti tähestikus on 32 tähte: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSsZzTUVWÕÄÖÜXY C, Q, W, X, Y- võõrtähed, kasutatakse ainult võõrnimede, võõrnimetuletiste ja võõrkeelsete sõnade (tsitaatsõnade) kirjutamiseks. F, S, Z, Z-esinevad ainult võõrsõnades ja võõrnimedes. A,
Keelemärgi tähtsaim omadus on, et tähistatava ja tähistaja vahel puudub motiveeritud seos. Ssõnad, kus see seos esineb on onomatopoeetilised. Loodushääli ja helisid jäljendavad sõnad. 4. Sünonüümia on selline nähtus, millel on üks tähistaja ja mitu tähistavat 5. Sünonüümid- samatähenduslikud sõnad (erineva kirjapildiga) 6. Homonüümid- üks tähistatav aga mitu tähistajat a) Täielikud homonüümid b) Homograafid-kirjapilt sama aga häälud serinev ja ka tähendus (jäme palk; kõrge palk . Tamba tall ; hobuse tall) c) Homofoonid- kõla sama aga tähendus teine Antonüümid- vastandsõnad Polüseemia ehk mitmetähenduslikkus on märkide üldine omadus, mille kohaselt tähendus on mitmene. See on nähtus, kus ühele tähistajale vastab mitu tähistatavat, mis on omavahel seotud. Näiteks sõna "klaas" tähendus on nii anum kui materjal.
(Projitseerima) 11. Võõrsõnas on rõhk sõna Sigaret Eksitakse sõnade kotlet, sigaret jt lõpus Komposteerima kirjutamises, sest ei teata, et rõhk on sõna lõpus 12. Pärast ü-d hääldada i Müüa Kirjutatakse valesti, sest kirjapilt ja Süüa hääldus ei lange kokku, näiteks süia Miks me vajame õigekirja? Me vajame õigekirja selleks, et me üksteist õigesti aru saaksime. Näiteks: laual on palk.
s ja z on võõrkeelsed tähed, sest need võeti eesti keeled juba XX sajandi alguses. Sellepärast kasutatakse saksa sch, prantsuse ch ja inglise sh puhul eesti keeles võõrsõnades häälikut s (schlager > slaager, chanson > sansoon, shampoo > sampoon). Astmevahelduslike sõnade õigekiri: duss : dusi, dusiruum, dusigeel; guljass : guljasi; niss : nisi, nisis; tuss : tusi. f Hääliku f kasutus on keerukas võõrsõnade kasutamisel, sest mõju võib anda võõrkeelse sõna kirjapilt (efekt eestipäraselt ja effect inklisepäraselt). Vanemate laenude korral kasutati täheühendit sh, mida tänapäeval enam ei tehata (kohver, muhv, paragrahv). 5 Lõppsilbi kirjutamine Kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishääliku kirjutamisel ei saa lähtuda rõhust. Topelt täishäälikuga kirjutatakse siis, kui võõrsõna lõppeb helitu kaashäälikuga (marmelaad, sünagoog)
Kas inglise keele kummardaja või oma keel austaja? Võõrsõnade ja tsitaatsõnade mass on Eestis rohkesti kasvanud. Neid tuleb korraga nii palju, et kõike ei jõua eesti pärastada. Juurdetoojateks on peamiselt raadio ja televisioon ning ka paljud noored, kes kasutavad inglise keele slängi. Inglise sõnu tuleb mitmel kujul: sõna algupärasel kujul, mida kirjutatakse ja hääldakse samamoodi nagu inglise keeles, sõna kirjapildi hääldamine ja eesti keelne kirjapilt, kuid inglise keelne hääldus. Palju on tehtud ka tõlkelaene. See toimub rohkesti meedias ja ajakirjanduses. 4 Kokkuvõte Eesti keele ehitus ja reeglid muutuvad koguaeg, kõige rohkem keelekasutus. See toimub väga järsul nagu mood-mingi hetk kõik kiirustavad üht taga, samas juba mingit muud asja. 5
Öeldis Sihitis Sajab lund. Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituudi ilmajaam METEO. Tõlkimine vahekeele e. Interlingva kaudu (1) · Sisendlause täielik analüüs · Saadakse tähenduse esitus vahekeeles · Genereeritakse sihtkeele lause Tõlkimine vahekeele e. Interlingva kaudu (2) Ingl k eat (sööma) Saksa k kaks vastet essen (inimese kohta) ja fressen (looma kohta) Masintõlke keerulisus (1) Homograafid sõnad, millel on sama kirjapilt, kuid erinevad tähendused. Mis teed? a) küsitakse tegevuse kohta, mida kaaslane käesoleval hetkel teeb. b) küsitakse kaaslase teesordi soovi kohta. N: piparmündi tee. Tuli a) tuli ehk leek. N: Tormab nii, et tuli takus. b) tegusõna ,,tulema". N: Tuli talv ja tulid tuisud. Viis a) number viis b) meetod kuidas midagi teha N: Sel viisil. c) lauluviis, meloodia N: Peab viisi. Masintõlke keerulisus (2)
Õigekirjavigu on palju. Sidesõna, ja ees käib koma, kui mõte muutub. Verbita lauselühend, järellisand ja üte eraldatakse komadega. Küsisõna ette pannakse koma, kui too asetseb lauses sees ja millele järgneb öeldis. Liitsõnad kirjutatakse kokku. Kui lauses on mõtte muutus, eraldatakse uus idee sealt alates komaga. Omaenda kirjutatakse kokku. Keelevaistu mittetundes oleks mõistlik õppida need sõnad pähe, mis on veaohtlikud. Vaesetel on vale kirjapilt, õige oleks vaestel. Välismaiseid nimesid käänatakse ülakoma kasutades, näites Goriot´d. Numbritest üle kümne kirjutatakse sõnadega ja järelliite kasutamine on vale, näites 20-nt. Küsisõnu kasutades sidesõnadena tuleb olla tähelepanelik nende konteksti sobivuses. Ilmaütleva käände järgi ei kasutata koma. Stiil on suhteliselt nõrk. Palju on valet sõnastust ja sõnajärjekorda. Tavaliselt tuleb alus ja
Selle lihtsustamiseks on näiteks liikluseeskiri antud välja kommenteeritud väljaandena, milles on lahti kirjutatud eeskirjade punktide mõte, vältimaks mitmetimõistetavust. Reklaamid kasutavad tihti pahatahtlikke sõnamanipulatsioone oma kasumi eesmärgil. Otsene kutse tuntud reklaamlausest „tule võta raha“ peidab endas palju enamat, kui esmapilgul tundub. Inimesed järeldavad emotsioonide ning hääletooni põhjal neile välja öeldut. Sõna kirjapilt võib olla ühesugune, kuid viis selle väljaütlemisel võib muuta selle tähendust. Võime öelda, et hääletoonis peitub sõna jõud. Homonüümid on sõnad, mida kirjutatatakse ühtemoodi, kuid tähendus on erinev, seega võime ühe sõna välja hääldamisel mõelda erinevatele asjadele. Ilma teisiti mõistmiseta poleks avastatud tänapäeval olemas olevaid füüsika ja keemia teadmisi ning erinevaid esemeid, milleta me enda elu ette ei kujuta
Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Andmeid esimesest rahvakoolist on päris koguni 17. saj keskpaigast. Kuna puudusid meistrid, loodi Tartu lähedale Bengt Gottfried Forseliuse poolt õpetajate seminar, kus õpetati õpetama. Sellest ajast on teada juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist paiknesid Lõuna-Eestis. EESTI KEELE KIRJAPILT JA GRAMMATIKA Juba Gustav II Adolfi ajal ilmusid mõned vaimuliku sisuga raamatud, kuid need olid raskesti loetavad ning vigases keeles. Seetõttu koostaski 1637. aastal Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika reeglistiku. 1693 aastal ilmus J. Hornungi ladinakeelne Eesti keele grammatika, kus pani kokku Forseliuse ning Stahli põhjal Põhja-Eesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme nn vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19.saj keskpaigani
• Vietän joulua perheenne kanssa. • Vietän joulua hänen perheensä kanssa. • Korvasi ovat punaiset. • Korvanne ovat punaiset. • Korvani on punainen. *************************************************************** Häälduseripärad kõrisulghäälik (glottaaliklusiili • moodustatakse õhu kinnipidamisega kõris • eesti keeles kuulda vaid eitavas abisõnas – mkmk (LOE: õqõ / äqä [võru kirjapilt]) • võru, setu ja soome keeles sõna lõpus Miks selline nähtus? • Keeleajalooliselt on sõna lõpus olnud konsonant, mis on kadunud. Nüüd on vokaal ja jäänuklõpuke (kõrisulghäälik) – veneh* > vene' (paat) – menek* > mene' (mine!) – kolmet* > kolme' (kolm) * vanaaegsed vormid Millal seda on kuulda? Peamiselt viiel juhul: 1) enamasti e-ga lõppevate sõnade lõpus • terve' (tere!) • sade' (vihm)
seaduse silm, tahmanägu. Homonüümid • Tee: jook, rada, tegema käskiv, T, moodus/viis, golfi tee. Metonüümia - teadmine seostab kindlat objekti teise objektiga. Nt “Mahtra sõja autor elas kastellaani majas.” -> “Eduard Vilde elas lossivalitseja majas Kadriorus.” Fraselogism - piltlik ümberütlus (käib nagu kass ümber palava pudru, keerab hauas ringi). Homograaf - sama kirjapilt, erinev hääldus (palk, kooli). Homofoon - sama hääldus, erinev kirjapilt (maia, majja; müüa, müüja). Paronüümid - kirjapildilt ja häälduselt sarnased, perekond kuuluvad sõnad • käsi, käitises käitlema, käsitlema, käendama, käsitama (aru saama), käsitsema (füüsiliselt). 1 Polüseemia - ülekanne • sulg linnul - sulg kirjutamiseks - sulepea • laud nagu põrandalaud - söögilaud või inimese jalg - lauajalg • ratas (üksik ratas vankril) - jalgratas - mootorratas Leksikoloogia
Sulerüütel e kirjanik, karvamari e juuksur, küla küünal e õpetaja, torujüri, kondiväänaja, köögikata, seaduse silm, tahmanägu. Homonüümid · Tee: jook, rada, tegema käskiv, T, moodus/viis, golfi tee. Metonüümia teadmine seostab kindlat objekti teise objektiga. Nt "Mahtra sõja autor elas kastellaani majas." > "Eduard Vilde elas lossivalitseja majas Kadriorus." Fraselogism piltlik ümberütlus (käib nagu kass ümber palava pudru, keerab hauas ringi). Homograaf sama kirjapilt, erinev hääldus (palk, kooli). Homofoon sama hääldus, erinev kirjapilt (maia, majja; müüa, müüja). Paronüümid kirjapildilt ja häälduselt sarnased, perekond kuuluvad sõnad · käsi, käitises käitlema, käsitlema, käendama, käsitama (aru saama), käsitsema (füüsiliselt). Polüseemia ülekanne · sulg linnul sulg kirjutamiseks sulepea · laud nagu põrandalaud söögilaud või inimese jalg lauajalg · ratas (üksik ratas vankril) jalgratas mootorratas Leksikoloogia
tähendust) toonikeel hiina keel Häälikupikkus ja välde (kannab tähendust nagu toonikeelgi) Häälikupikkus lühike pikk ühe tähega kahe tähega kana kanna tema teema taba tapa tappa erand koda kota kotta sulg häälik suga suka sukka Välde Pikka häälikut saab erinevalt hääldada (klusiilil ka erinev kirjapilt) ostsin sukad, nõelus sukka lill kalla, kalla klaasi. Kolme erinevat häälduspikkust nimetataksegi välteks. Üksikhääliku puhul on võimalik vaadelda kolme pikkust, häälikuühendis mitte laisa laiska ??? NB! Seega on hääliku pikkus kogu sõna iseloomustav prosoodiline nähtus. Välde I välde 1. silp lahtine lühikese vokaaliga, IIIII välte erinevus tuleb kogu sõna hääldusest 1. silp lahtine pika täishäälikuga
et igaüts arvama pidi: see parun on uuema aja laps." (lk 65)). Taolise ebapüsivuse põhjuseks võiks muidugi arvata, et kirjanik Kõrv erinevad lõigud erinevatel päevadel kirjutanud on ning eesti kirjapildi grammatika tolleaegne vähene raamistatus ja reeglistatus ei andnud pidepunkte, mille toel eelnevalt kirjutatut mäletada. Sellegipoolest on üle mõistuse veider näha taolist anarhiat sõnakasutuses. Loomulikult on vanemate tekstide puhul silmatorkav ka võõrsõnade kirjapilt, nagu ka veel 20. sajandi alguse tekstides, ilmnevad needki ebakindlal ja eesti keele kõlale ja (praegusele) grammatikale mitte vastavas vormis, nt olivipuud, advokat, prohvessor, politika (aga kõne all olevas teoses ka: "poliitika"). Siinkirjutaja üks lemmikuid on kirjapilt: sõnad mul, sul, tal on vanas kirjakeeles mull, sull, tall. Huvitav, millal võetigi vastu keeleseadus, mis kirjakeeles talle ja tema, mulli ja minu, eristas. Võrreldes tänapäevasega on 19
koosnevat nime! Õigusõpetus Õigusõpetus UUE NIME TAOTLEMINE Tavatu kujuga nimest vabanemiseks Soov kaitsta oma nime Kasutada oma esivanemate nime Soovitatakse eestipärast nime Abikaasaga ühist nime Mitme nime puhul soovitatakse ainult üht kasutada UUEKS PEREKONNANIMEKS EI ANTA: Nime, mis ei ole sobiv (keerukas, eesti keelele mittevastav hääldus või kirjapilt) Nime, mille korral nimi ja sünniaeg ühtivad mõne teise isikuga Nime, mis on liiga laialdase kasutuseks (Tamm, Saar, Mägi, Sepp) v.a. suguvõsa perekonnanimi Nime, mida üldiselt kasutatakse eesnimena Üldtuntud ajaloolise isiku nime ABIKAASADE VARASUHTED(1..) Varaühistus(1) Vara juurdekasvu tasaarvestus(2) Varalahusus(3) Abiellujate valikul, kokkuleppel esitatakse koos abiellumisavaldusega VARAÜHISUS(1.1)
dokumentide failivormingule Open Document Format for Office Applications, mis on ühtlasi ka rahvusvaheliseks standardiks ISO/IEC 26300. pdf formaat Portable Document Format. See dokumendiformaat on firma Adobe Systems poolt 1991.a. loodud universaalne failiformaat, mis säilitab sõltumata kasutatavast platvormist ja versioonist, algdokumendi esialgse väljanägemise s.t. säilib esialgne kirjapilt, vorming, graafika ja värvid. rtf formaat Rich Text Format on dokumendifaili formaat, mis on välja töötatud Microsoft Corporation poolt 1987. a programmidevahelise dokumendivahetuse hõlbustamiseks. txt formaat tekstitöötluse dokumentide failinime laiend. TXT baseerub ASCII (American Standard Code for Information Interchange) ja Unicode täheregistril. 5 DOC JA DOCX
täielikult reeglitele vastavad, ei riiva kumbki silma ega ole üle võlli. Mõlemas luuletuses on oma teatud nüansid, mis teevad need omanäolisteks, olles samal ajal natuke sarnased aga väga erinevad. Alver mängib oma luules taandridadega, teatud read on lehel kaugemale kirjutatud kui teised. Esimeses salmis on taandreaga esimesed ja viimased 2 rida, teises salmis 2 esimest rida tavapäraselt ning ülejäänud taandatud. Kolmandas salmis on ridu taandatud ja mitte võrdselt. Selline kirjapilt tekitab justkui mustri. Kasutatakse korrektselt esisuurtähti ja kirjavahemärke, igas salmis on enam-vähem sama arv ridu, mis vormiliselt sobivad kaanoni standarditega. Erinevalt Alveri luuletusest ei teki kirjapildis otsest mustrit, taandridadega ei mängita. Kolk ei kasuta oma luuletuses ka kirjavahemärke ega suuri algustähti, lugeja võib rõhke panna nii kuis ise heaks arvab. Luuletuses on 3 salmi, millest kaks esimest on pikemat sorti, neile pakub vaheldust viimane 3-realine salm
Hiinas elavad aga ka sellised imetajad, nagu pesukaru mägikits, hunt, rebane, ulukhobune ja antiloop. Mitmekesine ja muljetavaldav on aga linnuriik.. Kõige tavalisemad koduloomad on seal vesipühvel, kaamel ning jakk. 94% Hiina rahvastikust moodustavad hanid, keda kutsutakse pärishiinlasteks. Kuigi hiinlastel on säilinud tugev kultuuri- ja rahvaühtsus, ilmneb piirkonniti suuri eripärasid, mis avalduvad põhiliselt keeles. Tegelikult ühendab Hiina murdeid ainult kirjapilt. Ilma selleta ei saaks kõnelejad teineteisest üldse aru. Mõnda dialekti võib pidada isegi eri keeleks. Lisaks hanidele elab Hiinas veel 56 muud rahvast. Näiteks tiibetlased, mongolid, huid, jiid jne. Hiinlaste hulgas on levinud kolm usundit, mis ei sobi omavahel hästi kokku - budism, taoism, konfutsianism. On ka nii, et üks isik pooldab mitut erinevat usku; miljonid inimesed on vastu võtnud ka ristiusu ja islami. Inimesed on suhteliselt tuimad ja võõrkeeli osatakse vähe.
Kirjelda mõne lausega, millega nad silma paistsid. 1) Zeus- vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal 2) Polyphemos- on ühesilmne kükloop vanakreeka mütoloogias, Poseidoni ja nereiid Thoosa poeg. Kõige rohkem episood „Odüsseia“ järgi. 5. Millist Vana-Kreeka teaduse saavutust pead kõige olulisemaks? Nimeta ja põhjenda oma valikut mõne lausega. Kirjapildi väljakujunemist, sest see on tänapäevani tähtis roll meie elust. Kirjapilt on küll ajaga palju arenenud ja muutunud, kuid alguse sai ta siiski Vana-Kreekast. 6. Kes nad olid ja millega said tuntuks? a) Sokrates- oli filosoof. Ta ei pööranud põhitähelepanu maailma tekkele, vaid sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Ta oli vaene mees, kes ei teinud tööd ja hulkus tänavatel, suheldes nendega, kes teda kuulata soovisid. Ta ei kirjutanud ühtegi raamatut ise ja tema mõtteid tunneme
1337 tähendab leet, mis on lühenenud sõnast elite, mis tähendab eliiti. Varem peeti 1337 speak´i lahedaks ja arvutieliidi keeleks, sest seda oli küllaltki raske omandada. Jututubades kasutatakse 1337 speaki rohkem selle kasutajanime naeruvääristamiseks kui vestlemiseks. Näiteks kui muidu korrektse teksti sees on paar lauset 1337speak´is, siis see ainult näitab teksti autori suhtumist selle tõsimeelsesse kasutajasse. Otsesed näited: u sux0rz - sa sakid. Selline kirjapilt pidi olema kasutusel arvutimänguseks. (Oletak, et sellepärast, et seal ei saa õiges kirjakeeles kaasamängijaid solvata, kuna tsnsor on peal. P33r m3 - karda mind N00b uustulnuk" Kokkuvõtteks võiksin öelda nii palju, et minu arvates Internett on mugav koht inimestega suhtlemiseks ning samas ka uute tutvuste saamiseks. Loomulikult on sealt mugav otsida endale vajalikku informatsiooni erinevate valdkondade kohta. Kuid samas tuleks rõhku
lugemine juba nii kaugel, et võis kooli raamatukogust lugemiseks saada jõukohaseid raamatuid. Tädi meenutab, et esimene, mis ta lugemiseks sai, oli ,,Veealused." ,,Pusisin ja pusisin lugeda, aga ei saanud pealkirjastki aru. Pilte oli ka mõni. Ema abiga saime loetud kogu loo. Pärast lugesin ise üksi ka, sest lugeda oli põnev," rääkis vanatädi. Alles oli lõppenud Suur Isamaasõda. Tädile hakkasid väga meeldima vanaaegsed juturaamatud. Aga häda oli selles, et nende kirjapilt oli teistsugune. Preaegu on sellist kirja võimalik ehk näha vanadest piiblitest. Mõnes raamatus olid väiketähed tavalised, aga suured algustähed kunstiliselt kujundatud ja keerulised. Ega muud, tuli jälle abi otsida noorelt perenaiselt või emalt. Uudishimu ei lubanud alla vanduda. Leian, et minu tuttav tädi leidis ise võimalusi enda harimiseks. Teda sundis selleks uudishimu saada teada ikka jälle midagi uut. Praegu ta õpib uusi käsitöönippe, leiab
Mõnel juhul ei pruugita seda teada, kuid teisel juhul võidakse lihtsalt inglisekeelset kirjapilti ilusamaks pidada. Enamasti mugandatakse sõnu inglise hääldusele lähedaslet (bagi, meil, fliis, pleier, luuser, reiting, insaider, strets). Seega järgitakse üldpõhimõtet, mille on 1935.aastal kirja pannud Elmar Muuk: inglispärased võõrsõnad kirjutatakse eesti õigekirjutuse reeglite kohaselt ligikaudu nii, nagu neid inglise keeles ääldatakse. (Leemets 2002:44) Laenude kirjapilt võib põhineda lähtekeelendi hääldusel ja osalt ka kirjapildil. Lõpuks võib kirjapilt kujuneda ka vahenduskeele mõjul. Horvaadi lingvist Rudolf Filipovi on eri keelte anglitsismide ortograafias eristanud neli varianti: 1) Laenu ortograafia põhineb lähtekeelendi hääldusel (eesti keeles seega bagi, fänn) 2) Laen järgib muutmatul kujul lähtekeelendi ortograafiat (server, grunge)
Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Silbituum täishäälik, täishääliku ühend. Max. Kaks. 3. Välde Eesti keeles esineb kolm väldet. 1. välde esineb ainult lühikestes silpides, ja välde määratkse sõna rõhulises silbis. Kui sõna esimene silp on lühike siis see sõna ongi esimes vältes. 2. ja 3. välte sõna kirjapilt on täpselt ühesugune, seega 2. ja 3. välde esineb pikades sõnades, aga kolmanda välte sõnu saab hääldada intensiivsemalt. 4. Fonotaktika reeglid Fonotaktika näitab, millised häälikujärjendid on keeles lubatud ja millised mitte. Eesti keeles sõnad algavad ühe kaashäälikuga, vanad soomeugri sõnad. 1. Need sõnad mis algavad tänapäeval kaashääliku ühendiga, on laenusõnad. 2
käändes (…aukirja saab Jüri Kask). (häälik, mida ei hääldata), kasutatakse ülakoma. Bordeaux’st, Dumas’lt, Shaw’le Dumas’ teosed Cambridge’i ülikool (Pariisi ülikool), Molière’iga, Shakespeare’ile Kui hääldus ja kirjapilt on samad, ei ole koma vajalik (Oxfordis, Goethele). TSITAATSÕNAD Tsitaatsõnad tõstetakse tekstist esile erineva kirjaga. Tüvi eraldatakse muutetunnustest ülakomaga. sellised show’d, girlfriend’iga SÕNATULETUS Liialdatakse u-liiteliste tegusõnadega: säiluma > säilima, ühtuma > ühtima, pleekuma > pleekima, kostuma > kostma.
· des- ja mata-vorm lühendi alguses = koma pannakse: Tundes reegleid, oskame õigesti kirjutada. Poiss läks peole, arvestamata vanemate keeluga. · des- ja mata-vorm lühendi lõpus = koma ei panda: Reegleid tundes oskame kirjutada. Poiss läks peole vanemate keeluga arvestamata. Võõrnimede käänamisel: · ...arvestan nende hääldusega; ülakoma kasutatakse, kui hääldus lõppeb konsonandiga ja kirjapilt vokaaliga (või vastupidi). · Näide: Ma ei saa nõustuda prantsuse kirjaniku Camus` [kamüü] seisukohtadega. Tahaksin Camus` le [kamüüle] vastu vaielda. Tolleaegne kõrgseltskond tahtis Wilde`i [uaildi] hävitada. · ...tänu Shakespeare`le [seikspiirile]; ...sõitis Renault`ga [renooga] 5 Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea
1.1. Onomastika1 ja Onomastika2 Selleks, et Eesti nimeuurijate tööd kergendada võttis professor Aadu Must koos paari kaastöölisega ette suure töö ja koostas aastaks 2000 andmebaasi Eestis 19.sajandil pandud perekonnanimedest. Ettevalmistused olid pikad ja aeganõudvad, lahendada tuli mitmeid keerulisi probleeme. Üheks suuremaks probleemiks kujunes asjaolu, et 19. sajandil mindi vanalt kirjaviisilt üle uuele ja seetõttu muutus ka nime kirjapilt, samuti hakkasid maalt linna kolinud inimesed oma vana nime kirjutama saksapäraselt . Nimede kirjapildi muutuste põhjused selguvad 3. peatükis, professor Must ja tema meeskond leidsid, et ainukeseks lahenduseks on nimede normaliseerimine ehk etteruttav häälduspärase kirjapildi esitamine(Must 2000: 76). Andmebaas andis võimaluse otsida nime normaliseeritud kujul, selle allikas esitatud normaalkujul, millises mõisas, kihelkonnas ja maakonnas nime esines
ettepanekul. Leidlapsele antakse nimed eeskosteasutuse avalduse alusel. [Nimeseadus 2005, §8 lg3] Surnult sündinud lapsele antakse perekonnanimi ja vanemate soovil ka eesnimi, arvestades isukunime andmise põhimõtteid. [Nimeseadus 2005, §9] 2.3. Isikunime õigekirjutus Isikunime kirjutamisel kasutatakse eesti-ladina tähti ja sümboleid, vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid. Isikunime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele, võõrkeelse nime kirjapilt asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele. Seadusega sätestatud juhtudel võib eesnime või perekonnanime esitada lühendatud kujul. Isikunimede andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite leotelu ning võõrkeelsete iskunimede ümberkirjutusreeglid kehtestab määrusega Vabariigi Valitsus. [Nimeseadus 2005, §5] 2.4. Uue isikunime andmine ja perekonnanime või isikunime taastamine Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmiseks on vajalik esitada
On toodud ära nii perekonnanimele esitatavad nõuded (2. peatükk, §6) kui eesnimedele esitatavad nõuded (2. peatükk , §7). Antud seadus sätestab ka isikunime ühtse kasutuse alused ja kehtestab võõrkeelest nime ümberkirjutuse reegled. Isikunime kirjutamisel kasutatakse eesti- ladina tähti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutuse reegleid. Võõrkeelsete isikunimede kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjareeglitele. Näiteks Liisy peab vastama hääldusele ehk siis olema Liisi. Võõrapäraste nimede puhul tuleks mõelda , mida toob see kaas lapsele kui nimi on naljakas või ebaharilik. Ometi ei saa mõned inimesed sellest aru ja siis omgi võimalus lapsel suureks saades oma mime muuta uue isikunime andmine isiku soovil, milleks peab olema mõjuv põhjus. Abiellumisel on võimalus valida ühiseks perekonnanimeks ühe
Lawrence, vennaskond, terminaator, smilers, caater. Inimesi on igasuguseid. Tegijad on beibed ning mittetegijad on luuserid ja äpud. Äpu sõna on tegelikult pärit 1980. aastate alguses olevast lastesaatest, kuid hiljem kujunenud üldnimeks. Äput võib pidada üheks päris Eesti sõnaks. Isikuid, keda kahekümne aasta eest ei kohanud on veel: asotsiaalid, kantpead, klubiinimesed, machod, Riigikogujad, rikkurid, tankistid. Viimase kahekümne aasta sõna on ka gay, mille ÕS-i kirjapilt on gei. Ilmselt ei olnud varem palju kuuldud homoerootikast, vaevalt et kasutati sõna soovahetus. Inimestel on uued mured ja uued rõõmud. Viimastel aastatel on naiste moehaiguseks saanud tselluliit. Moes on kaalujälgimine ja hinnatakse kompleksivajadust. Rõõmsaks teeb see, kui miski on trendikas ja cool(lahe). Sõna ja trükivabadus võimaldab avaldada suhtumisi kümnetes lehtedes ja raadio- või telekanalites. Ei olnud varem nii hulgaliselt talk-sfowid, seltkonnalehti ja ajakirjanikke
Laps hakkab mõistma kirja alfabeetilist põhimõtet, st tähendust annavas edasi tähejärjed. Laps ei tunne veel kõiki tähti ega suuda määrata sõnade häälikkoostist. Ta kirjutab sõnaskelette, mis koosnevad näiteks algus- ja lõputähtedest ja/või veel üksikutest tähtedest, nt TRT(tort), LEP(leib). (Hallap, Padrik, 2008, 296) Alfabeetiline etapp: foneetiline kirjutamine, aimamisi lugemine. Laps saab aru, et kirjapilt sõltub hääldamisest. Ta tunneb hääliku ja tähe vastavust, tunneb tähti. Ühe sõna hääldamist kuulates on aga mõnikord raske ostustada, kas tuleb valida ühe- või kahekordne, nõrv või tugev täht. Laps kirjutab nii nagu kuuleb ja püüab kirjutada sõnasse kõik tähed. Tunneb enamikku tähti, kuid kuna iga häälik võib algaja lugeja jaoks olla eraldi mäluüikuks, on sõnaline töömälu pikkade sõnade puhul ülekoormatud ega võimalda sõna kokku sünteesida
DIMEXE = 2 – distantsjoone ulatuvus üle mõõtjoone; DIMEXO = 0 – kui distantsjoon on otseses kokkupuutes osunduspunktiga kontuurjoonel, siis vahet ei tule, teistel mõõtahelatel seadistada eraldi, DIMGAP = 1 – teksti ja mõõtjoone vahekaugus mm; DIMTAD = 1 – tekst paigutatakse mõõtjoone kohale; DIMTIH = 0 – tekst paigutatakse rööpselt mõõtjoonega; DIMTSZ = 3.5 – kaldkriipsu pikkus mm; DIMTXSTY = “ISO” – mõõtmete pealekandmisel kasutatav teksti kirjapilt tuleb luua käsuga STYLE ja valida alusfailiks kas ISO (tähed kirjutatakse alati kihile antud joonejämedusega), või siis ISOCPEUR (tähe kirjutamisel on joone laiuseks üks kümnendik tähe kõrgusest); DIMTXT = 3.5 – teksti kõrgus mm Järgnevalt vaatame, kuidas seadistada distantsjoonte otste ja osunduspunktide vahekaugust seadistava põhimuutuja DIMEXO väärtused vastavalt ehitusjoonistel kasutatavatele nõudmistele,
kasutatakse seda paljudes muudes tähendustes. 6 Alati ei võeta uus sõna kasutusele tähistamaks uut mõistet. Sõnu võetakse kasutusele uute sõnade asemele. Taolised sõnad on enamasti argikeelsed. Näiteks mõnusa-laheda asemel kasutatakse sõna cool, hullu või pöörase kõrval kreisi. 7 Inglise sõna võib olla populaarsem ka tema lühiduse tõttu, samuti kasutatavad inimesed inglispärast sõna selle parema kõla tõttu. Paljud inimesed eelistavad ingliskeelset varianti, sest selle kirjapilt tundub neile ilusam. Tihti on eesti keelne sõna unustatud ja seda ei teata. 8 Tsitaatsõnade kasutamine Leemets nendib, et uusi mõisteid on palju ja kui emakeeles sobivat sõna pole, siis saab esmalt uut mõistet või nähtust edasi anda teise keele kaudu. Tsitaatsõna tundub olevat lihtne variant, kuid tegelikkuses eksitakse tsitaatsõnade kirjutamisel õigekirjareeglite vastu üsna tihti.
1. Lugemisel jääb õpitav materjal mulle paremini meelde kui kuulates. 4 3 2 1 0 2. Saan kirjalikest juhenditest paremini aru kui suulistest. 4 3 2 1 0 3. Õpetaja jutustust kuulates meeldib mulle teha kirjalikke märkmeid, et 4 3 2 1 0 kirjapilt jääks silme ette. 4. Kirjutades vajutan tugevasti kirjutusvahendile. 4 3 2 1 0 5. Diagrammidest ja tabelitest saan paremini aru siis, kui nende sisu mulle 4 3 2 1 0 selgitatakse. 6. Mulle meeldib käsitöö ja meisterdamine. 4 3 2 1 0 7
Pealkirjade, teksti, piltide ja tabelite tsentreerimine:
) korral jetakse aga jrgnev rida vabaks. Pealkirja jrel liguvahetust nidata pole tarvis, sest sinna jetakst thi rida niikuinii
annaabi.ee 
