Kiviaeg Kiviaeg jaguneb 1. Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum 11 000 eKr 9000 eKr 2. Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum 9000 eKr 5000 eKr 3. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000 eKr 1800 eKr Võeti kasutusele keraamika (nõud meenutasid padasid,potid toiduainete säilitamiseks,savinõud taldrikutena) Kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes savinõude kasutuselevõtuga, teistes maades ka viljelusmajandusega. MESOLIITIKUM NEOLIITIKUM Kunda kultuur 9000 eKr. Levis Kammkeraamika kultuur 4000 eKr. Nöörkeraamika kultuur 3000 eKr. Läänemere idarannikul Lõuna- Võeti kasutusele paremini valmistatud Idas Volga, Läänes Reini jõeni, Soomest Leedu lõunaosani. Kunda savinõud, mis olid ilustatud lohukeste lõunas Alpideni. Savinõusid hakati Lammasmägi, Pulli asulakoht vanim vms. Levis Lõuna-Lät...
GUSTAV KOSSINNA (1858-1931) - Ida-Preisimaalt pärit veendunud saksa natsionalist. Ta oli kindel, et sakslased ja muistsed germaanlased on kõige tähtsamad rahvad - leidis, et muinasgermaanlaste asuala oli tunduvalt suurem. Ta hakkas tegelema arheoloogiliste leidude kaardistamisega ning avastas, et muinasgermaanlased suisa importisid oma kultuuri teistesse maadesse ("Vana germaani kultuuri vägevus") N 24.09.09 Uurimismetoodika ARHEOLOOGIA UURIMISMETOODIKA 1) välitööd a) arheoloogiline luure (inspektsioon), millega selgitatakse välja uued kinnismuistised, b) arheoloogilised kaevamised; Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) 2) kameraaltööd tubased tööd ARHEOLOOGILINE LUURE 1) Muinsuskaitselt arheoloogile luba, et võib teatud piirkonnas ,,luurata", 2) Eeltöö uuritava piirkonna kohta arheoloogilised teated, rahvaluule-jutud, vanad kaardid, 3) KOV teavitamine, omanikult lubaküsimine, 4) Tänapäevaste kõrgusjoonetega kaartide
AJALUGU 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad MUINASAEG Muinasaeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 8. sajandi alguses. ( e. esiaeg) Muistis - ehk muinasjäänus nt linnused,kalmistud,töö-ja tarberiistad jne. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.Määravad vermimiskoha ja aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid. Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemused. Uuritakse kultuure. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad veel kaugemate ja lähemate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Henriku Liivimaa kroonika- on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Sealt leiab olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, omavahelistest suhetest,linnustest,eluolust jpm....
MUINASAEG EESTIS 10. KLASSI KONTROLLTÖÖ 1. Vasta: a) Mis on arheoloogiline kultuur? b) Nimeta mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. c) Kus on Eestis leitud selle arheoloogilise kultuuri asukohti? (kohanimi+maakond) d) Loetle selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused. VASTUS: a) arheoloogiline kultuur sarnaste muististe rühm, mis väliste tunnuste põhjal on sarnased, iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide b) mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis on Kunda kultuur c) Pulli (Pärnu), Lammasmägi (Kunda), Läänemere idarannik d) selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused: kalastamine, küttimine, korilus 2. Selgita mõisted Arheoloogia, etnogenees, vägi, Billingeni katastroof, tsuudid, rehielamu, irdmuistis,
Kordamiseks: § 3-5 (v.a lk 24-25, 30-31) + konspekt 1. Eesti ajaloo periodiseering: 1.1. Mis on esiaeg e muinasaeg, selle algusaeg ja -sündmus? Esiaja arheoloogiline periodiseering? Muinasaeg on periood, mis hõlmab inimkonna ajalugu kuni kirja leiutamiseni. Algus - tööriistade kasutuselevõtt (2,5 mln aastat tagasi) Arheoloogiline periodiseering Kiviaeg - paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum Pronksiaeg- vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg Rauaaeg- varane rauaaeg, Rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg, hilisrauaaeg 1.2. Mis on ajalooline aeg, selle algusaeg ja -sündmus ? Periood pärast esiaja kõppu ning algas kirja kasutuselevõtuga 3000 ek. 1.3. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega ja ajaloolist aega? Arheoloogilistel allikatel:
Kordamiseks: § 3-5 (v.a lk 24-25, 30-31) + konspekt 1. Eesti ajaloo periodiseering: 1.1. Mis on esiaeg e muinasaeg, selle algusaeg ja -sündmus? Esiaja arheoloogiline periodiseering? Ajalooperiood, mis hõlmab inimkonna ajalugu kuni kirja leiutamiseni. Algus - australopiteekuste kujunemine (4,2 mln aastat tagasi) või tööriistade kasutuselevõtt (2,5 mln aastat tagasi) Arheoloogiline periodiseering Kiviaeg - paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum Pronksiaeg- vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg Rauaaeg- varane rauaaeg, Rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg, hilisrauaaeg 1.2. Mis on ajalooline aeg, selle algusaeg ja -sündmus ? 1.3. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega ja ajaloolist aega? Arheoloogilistel allikatel: Irdmuistised- töö- ja tarberiistad, ehted, relvad
1. Vasta: a) Mis on arheoloogiline kultuur? b) Nimeta mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. c) Kus on Eestis leitud selle arheoloogilise kultuuri asukohti? (kohanimi+maakond) d) Loetle selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused. 2. Selgita mõisted Arheoloogia, etnogenees, vägi, Billingeni katastroof, tsuudid, rehielamu, irdmuistis, alepõllundus, eelajalooline aeg, Asva kultuur, ringvall linnus, Kalevipoja säng 3. Vasta: a) Ruunikivi (oli pilt) b) Kust võib seda leida? c) Kuidas on see seotud Eesti ajalooga? 4
Arheoloogiline kultuur ühelaadsed muistised, need peegeldavad tolle aja inimeste tegevusi, huvisi jm. 1. Vanim arheoloogiline kultuur on kunda kultuur : 1) Mesoliitiline e. 9000-5000 a eKr. 2) Asukohad Vanim Sindi lähedal, Pulli külas. 3) Päritolu ja levikualad Pärit lõunast ja europiidse päritoluga, levisid lõuna-Soomest kuni lõuna-Leeduni. 4) Elatusalad, töö ja tarberiistad : - Jaht, kalastamine ja korilus. Tööriistadeks : Kivikirved (pihukirves), sellest arenes välja talb. Valmistatud oli see tulekivist, kasutati ka kvartsi tükke.
Noorem kiviaeg ehk neoliitikum ( u 5000- u 1800 eKr ) 1. Selle alguseks peavad arheoloogid keraamika kasutuselevõttu umbkaudu 5000 a paiku eKr 2. Eesti vanimad savinõud valmistati savist , millesse oli segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru Kammkeraamika kultuur: 1. Umbkaudu 4000 a paiku eKr levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. 2. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohkuste ja täkete ridadega 3. See levis Lõuna- Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode Venemaa aladel 4. Selle asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikestel saartel 5. Jahi-ja tööriistade valmistamisoskus olid varasemaga võrreldes tublisti arenenum 6
Eestis Kunda kultuuri perioodil kuni 1500 inimest.Tööriistadest on leitud palju luust ja sarvest esemeid Asva kultuur- Pronskiajal, Asva kindlustatud asulate kultuur. Küttimine ja kalastamine kaotas oma tähtsust. Hakati tegelema põlluharimisega ja kauplemisega. Kunda kultuur- elasid püstkodades, aastatuhanded möödusid eriliste muutusteta, keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum, tööriistad sarvest, kivist ja luust, elati veekogude läheduses, elatusid jahis ja kalapüügist, Kunda arheoloogiline kultuur, keha kaeti nahaga Kammkeraamika kultuur- elasid majades, külvati esimesi viljaseemneid, esimene tehismaterjal (põletatud savi), noorem kiviaegehk neolootikum, elatuti jahis ja kalapüügist, elati veekogude läheduses, Kunda arheoloogiline kultuur, keha kaeti nahaga, arenenud ilumeel.Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur- elati üksikutes taludes, üleminek põllundusele ja talulisele koduviisile, elati majades ja
Eesti esiaeg 1. Defineeri mõiste: Muistis- nt tööriistad, savikillud, keel, sõnad Arheoloogiline kultuur- erinevates piirkondades esinev kultuuriline ühtsus/sarnasus, mis avaldub muististes Malev- maakonna sõjaline üksus Animism- loodususund 2. Nimeta ajastud ja iseloomusta neid ajastuid KIVIAEG 9.-2. at Paleoliitikum 1. Jääaeg Mesoliitikum 1. Pulli asula 2. Kunda kultuur 3. Arheoloogiline kultuur
1.Dateeri muinasaaeg ja ajalooline aeg Eestis muinasaeg: 9000 eKr 13.sajand ajalooline aeg: 13.sajand praeguseni 2.arheoloogiline kultuur -sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi leide . Arheoloogilised kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur. 3.Vanimad asupaigad Eestis a.) Pulli kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Tõenäoliselt oli tegemist hooajalise laagripaigaga, sest seal oli õhuke elutegevuskiht ja napp leiuaines. Kuulub Kunda kultuuri. b.) Kunda Lammasmägi- kuulub Kunda kultuuri. 4. kindlustatud asulad. Asva (saaremaa) , Iru(põhja-eesti) Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati paekividest tara või palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, vaid elati ka püsivalt. 5. kalmed kivikirstkalmed: 5-8meetrise läbimõõduga ring, selle keskel kirst, kirstu ja ringi vahele n...
KORDAMINE. 1. Kiviaja muistsed kultuurid. Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg Dateering 9000a eKr 1800a eKr. 1800a eKr 500a eKr. 500 a eKr 1200a pKr · Vanem Paleoliidikum · Vanem · Vanem · Keskmine · noorem · Keskmine Mesoliidikum · Noorem · Noorem Neoliidikum Kunda kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika kultuur Arheoloogilised · Pulli asula Pärnu jõe · Saha-Loo (vanimad · Tindimurru välakaevamispaig ääres põllud) (rauasulatuskoht) ad ...
i) Hilisrauaaeg 1050 kuni 1210/1250 a pKr: uued linnused, asustus nihkus, vanad külad jäeti maha. Kujunevad välja maa ja kihelkonnad. Eliit, alamate maksustamine. Kaugkaubandus, meresõit. Sõled, käevõrud, kaelaehted, rinnakeed. Kivivarekalmed, maahauad, liivakäpad. Maeti põletatult ja laibana. 1200. Aasta paiku Eesti rahvaarv 120 000 – 180 000 inimest. Muinasaeg Keskaeg Uusaeg Lähiajalugu 3. Muinasaja uurmise allikad ja teadused: Arheoloogiline luure, arheoloogiline kaevamine, numismaatika, täppisteadus, loodusteadus. 4. Kiviajad kultuurid: Kunda kultuur, kammkeeramika, venekirves ehk nöörkeraamikakultuur; dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tööriistad, elatusalad, matmiskombed, osata tuua näiteid mis tõestaksid, et iga järnev vaadeldud kultuur on varasemast kõrgemal arengutasemel. Mesoliitikum: Kunda kultuur, Pulli küla 9000 a eKr, Kunda 8000 a eKr. Kalastamine, küttimine, korilus. Hauapanustega laibamatus. Koer on
Eesti kiviaeg 1. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Eestis 9000 eKr 4000 eKr. Kunda kultuuri asulad Eestis olid Kunda Lammasmägi, Pulli asula, Siimusaare asula ja Narva Joaoru asula. 2. Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur. Kultuur oli Eestis 4000 3000 eKr. Seda nimetati kammkeraamika kultuuriks, kuna seda iseloomustasid esemetele kammtemplitega tekitatud pikad täkked. 3. Nöörkeraamika kultuur oli sarnaste kiviesemete, keraamika ning matmiskommetega kultuur. Eestis oli see 3000 1800 eKr. Seda nimetati nöörkeraamika kultuuriks, kuna savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Venekirveste kultuuriks nimetati seda seetõttu, et
kultuuri nimetusele. Iseloomustus tabelis NEOLIITIKUM Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab inimeste tegevusalade ja eluviisi sarnasust. (Kunda, Narva, kammkeraamika, nöörkeraamika, Asva) 3. Osata iseloomustada ja võrrelda muinasaja perioode valdkonniti. TABELI ALUSEL! Muinasaja 1.Töö- ja tarberiistade Peamised elatusalad Eluviis, eluase, Matmiskombed periood materjalid asustuse + arheoloogiline 2.Töötlemise oskused paiknemine kultuur MESOLIITIKUM 1.Kivi, tulekivi, luu, 1.Kalastamine Rändav eluviis. Puuduvad Kunda kultuur sarv, puit. 2.Küttimine (põder, Eluase püstkoja teated. 9000-5000 eKr 2. Servade teritamine kobras) laadne Arvatavasti maeti tulekivi lõhestamise 3.Korilus (seened, kodaelamu. elupaigast
naabruses, samuti Lõuna-Soomes. *Narva kultuur- umbes 5300 eKr kuni 4200 eKr oli Euroopa neoliitikumi aegne arheoloogiline kultuur tänapäeva Eesti,Läti,Leedu, Kaliningradi oblasti (endine Ida- Preisimaa) ja osaliselt ka Poola ning Venemaa alal. See oli mesoliitikumi aegse Kunda kultuuri järeltulija ja selel järglaaseks oli omakorda Kammkeraamika kultuur. Asukad olid sel ajal kütid-korilased. Kultuur sai nime Narva jõe järgi. *Kammkeraamika kultuur- neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.Kammkeraamika kultuur levis Läänemere ääres Põhja- Soomest ja Karjalast kuni Läti aladeni, hõlmates ka Eestit ja Loode-Venemaad. Kammkeraamika kultuuri esimene ajajärk, tüüpilise kammkeraamika kultuur, jõudis Eestisse umbes 4000 eKr ja kestis paar sajandit. Selle kultuuri tuumikpiirkonnaks on pakutud Karjalat, kust kultuur laiematele aladele levis. *Nöörkeraamika kultuur- hakkas levima Eestis 3000. aasta paiku eKr
u. 9000 u 5000 eKr. Neoliitikum Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (u. 5000 u 1800 a. eKr) alguse tunnuseks loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Rauaaeg rauaaeg (u500 eKr u 1200 pKr) jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks, keskmiseks ja nooremaks rauaajaks. Arheoloogiline kultuur Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendanud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Tarandkalmed Eelrooma rauaajal hakati surnuid matma tarandkalmetesse. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 meetrit ja pikkusega 2-3 meetrit.
MUINASAEG EESTIS Esemelised ajalooallikad(arheoloogilia). Muistiseid on kahte liiki. Kinnismuistised asulad, hauad, põllud. Irdmuistised tööriistad, relvad, potikillud. Arheoloogiline kultuur sarnased leiud, mis pärinevad teatud kindlast ajavahemikust ja piirkonnast. Lisaks esemelistele allikatele on ka kirjalikud, mis on loodud teiste rahvaste poolt, as in mitte eestlaste. Andmeid on võimalik leida Vana-Rooma allikatest(kõige varasemad), Skandinaavia saagadest, Vene kroonikatest, Hendriku Liivimaa kroonikatest. Need andmed on üsna juhuslikud, kuna eesmärgiks polnud eestlaste elu kirjeldamine. Muinasaeg algas esimeste inimeste saabumisega Eesti aladele
Peep Reimer 3 3. KIVIAEG EESTIS: · Kiviaeg on Eesti ajaloo kõige pikem periood, hõlmates ajavahemikku alates esimeste inimeste tulekust Eesti alale pärast jääaja lõppu Põhja-Euroopas ~X at.eKr. kuni esimeste pronksist esemete kasutusele tulekuni II at.kp.eKr. Kiviaega Eestis jagatakse kaheks perioodiks: keskmine kiviaeg e. mesoliitikum ning noorem kiviaeg e. neoliitikum. · Mõiste: arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust ning arvatavasti ka etnilist ühtekuuluvust. Arheoloogiline Elatus- ja Matmiskombed Elanike kultuur tegevusalad (kuhu ja kuidas päritolu ja maeti) muud iseloomulikud
Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia keskaja arheoloogia uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine) iii. hilispaleoliitikum 1. Aurignaci kultuur 2
MÕISTED Kiviaeg 8.aastatuhat-2.a.t.e.Kr o Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (8.a.t.-4.a.t e.Kr). Töö-ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Tegeldi küttimise ja kalastamisega. o Neoliitikum e. noorem kiviaeg (4.a.t.-2.a.t. e.Kr). Kasutati edasi kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Need olid nüüd paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö-ja tarberiistad. Võeti kasutusele savinõud. Tegeldi küttimise, kalapüügi, algelise loomakasvatuse ja maaviljelusega. Pronksiaeg (2.a.t.- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Asulaid hakat...
Kivikirved oli ebakorrapärased ja seoti käepideme külge nahkrihmaga. Kunda kultuuri elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid, naaskleid jne. Toituti loomalihast ja tähtsal kohal olid ka loodusannid. 4000 a eKr tulid eestisse kasutusele paremini valmistatud saviõud, mille välispind oli ilustatud lohukeste ja tähtedega.(tehti kammiga sellepüräast kutsuti ka kammikeraamika kultuuriks). Umbes 3000 eKr hakkas eestis levima uus arheoloogiline kultuur, nöörkeraamika. Savinõusid ilustati nöörjäljenditega ja nad kujutasid paati välimuselt, hoolikalt lihvitud, kirvetel tuli silmaauk.Nöörkeraamika rahvas tegeles loomakasvatusega ja viljakasvatusega. 2).Tartu Ülikool. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna soodsa geograafilise asendi tõttu Rootsi Baltikumivalduste keskpunktis. Ülikooli asutas tegelikult Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, kes oli üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632.a
maapiirkondades. maakonna lilleks on Leper lily (mingit sorti lillakas liilia mille nimetust ma eesti keeles leida ei osanud) ja lind on merikotkas. Ajalooliselt on Uppland jäänud silma vürstiriiklikult ja see tõttu ka vapp on esindatud hertsogi koronettidega. ● Kõrgeim mägi: Upplandsberget at Siggeforasjön, 117 m ● Suurim järv : Mälaren ● Looduspargid: Ängsö, Färnebofjärden Upplandis on ka kaks UNESCO kaitse all olevad kohta. Birka arheoloogiline ala ja Drottningholm’i loss. Upplandis asub Uppsala ülikool asutatud aastal 1477 ja see oli esimene ülikool asutatud nii Rootsis kui terves skandinaavias. See töötab siiani ja asub üle maailmalises ülikoolide paremuse listis 86. kohal. ( selle järgi mis ma lugesin on kõige populaarsem sport jalgpall) Upplandist on pärit ka Püha Brigitta, Rootsi keeles: den Heliga Birgitta. Ta elas aastatel 1303 - 23. juuli 1373. Kakskümmend aastat peale ta abikaasa
Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine 1918 lähiajalugu Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastiku. Too 4 näidet. Tasane maapind, voored, sügavad orud Mesoliitikum Pulli küla on leitud vanim Eesti arheoloogiline asuala Teine varem leitud, kuid hilisem asulakoht on Kunda Lammasmägi Samalaadse arheoloogiliste leidude alasid nimetati Kunda kultuuriks Kunda kultuuri tunnused: asulad rajati veekogude lähedusse; küttide ja kalastajate kultuur; eluviis on rändav Tööriistad valmistati kivist, luust, sarvest ja puust Elatusalad: kalastamine, jaht, korilus Neolootikum Vanimad nõud Eestis valmistati savist, millesse segati nt kivipuru
Ajalooline aeg-aeg pärast ristisõdijate tulekut(peale 13.saj); Muinasaeg-jääsulamisest kuni esimeste kirjalike allikateni (11000eKr-13saj);Paleoliitkum-e vanem kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga (11000eKr-9000eKr);Mesoliitikum-e keskmine kiviaeg(9000- 5000eKr);Neoliitikum-e noorem kiviaeg(5000-1800eKr);Pronksiaeg vanem pronksiaeg(1800-1100eKr);noorem pronksiaeg(1100-500eKr); Rauaaeg-eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr);rooma rauaaeg(50-450pKr); Pulli asula-kõige vanem teadaolev inimeste alupaik eestis(meso); Arheoloogiline kultuur-ühelaadsed muistised,mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust;Kinnismuistis- asulakoht,matmispaik;Kultuurikiht- otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht;Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitised mille konstruktsiooniks olid 5-8m läbimõõduga ring ja sellele keskele laotud kirst,kuhu sängitati surnu;Tarandkalmed-koosnesid kiviridades...
Muinasaja arengujärgud: 1)mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 9000- 5000 a. eKr. 2)noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800 a. eKr. 3)vanem pronksiaeg u1800-1100 a. eKr. 4)noorem pronksiaeg u 1100-500 a. eKr. 5)eelrooma rauaaeg u500eKr 50pKr. 6)rooma rauaaeg u50-450pKr. 7)viikingiaeg u800-1050 8)hilisrauaaeg u1050-1200 Mõisted: Ajalooallikas-kõik see, millest algab ajaloo uurimine liigid: 1)kirjalikud 2)pildid 3)suulised 4)esemelised Leiuaines-leitav ajaloo allikas Kultuurkiht- on otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht Elutegevuskiht-inimesed on elanud seal kunagi Arheoloogiline kultuur- sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. Kunda kultuur-mesoliitikumi kultuur, oli levinud läänemere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu idaosani. tunnused valmistati luudest ja sarvedest esemeid. Kammkeraamika kultuur-neoliitikumi ...
Kiviaja jagunemine Vanem kiviaeg e paleoliitikum Esimeste inimeste kujunemisest jääaja lõpuni Eestis puudus inimasustus Keskmine kiviaeg e mesoliitikum U 9000 u 5000 aastat eKr Tööriistu valmistati kivist, sarvest ja luust Noorem kiviaeg e neoliitikum U 5000 u 1800 aastat eKr Tööriistad olid paremini töödeldud Savinõude kasutuselevõtmine Arheoloogilised kultuurid Arheoloogilised kultuurid Arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust või etnilist ühtekuuluvust. Arheoloogilised kultuurid Kunda kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika e venekirveste kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika e venekirveste kultuur Miks elasid Kunda kultuuri inimesed suhteliselt väikeste kogukondadena? Miks elasid Kunda kultuuri inimesed suhteliselt väikeste kogukondadena?
Paratamatult tekivad kaasaelajad ja uskujad, keda ka Eestis on juba üksjagu. Miks just 21.12.2012? Sest enamiku tõlgenduste kohaselt just sel kuupäeval lõpeb maiade kalendri 13. suur tsükkel, osades tõlgendustes on kuupäevaks ka 23.12.2012. Maiade kalendri etapilisuse ja selle tõlgendamisega tegeleb maailmas tuhandeid inimesi, kes soovib, leiab sadu veebisaite ja võib ise edasi uurida. Florida loodusajaloo muuseumi Ladina-Ameerika kunsti ja arheoloogia kuraator väidab, et puudub arheoloogiline andmestik, nagu tähendaks kalendritsükli lõpp aastal 2012 maiade arvates maailma lõppu. Samuti Floridas paikneva Kesk-Ameerika uuringute arengu fondi juhi väitel oli muinasajal kalendritsükli lõpp maiade jaoks suur pidupäev ning selle seostamine maailma lõpuga on täielik väljamõeldis ning võimalus väga paljudele edukaks äritegevuseks. Täpselt nagu ümmargune aastavahetus 2000, on ka maiade kalendritsükli lõpp võimalus
Egüptoloogid tegid sajandi leiu Egüptoloogid teatasid, et nad on identifitseerinud Egiptuse kõige kuulsama naissoost vaarao, Hatsepsuti, 3000 aastat vana muumia. Egiptuse antiikvarade ülem Zahi HAwass tegi ametliku teate uudistekonverentsil Kairos. See on Egiptuse suurim arheoloogiline leid pärast 1922. a. Tutanhamoni haua avastamist. Arheoloogid loodavad, et muumia, mis on lebanud aastakümneid puutumatuna, annab vihjeid tema surma ja sellele järgnenud kadumise kohta. Hawass on seadnud muuseumi lähistele üles DNA laboratooriumi, kus töötab rahvusvaheline teadlaste rühm. Uurimist rahastab USA telekanal Discovery, mis edastab teemakohase dokumentaalfilmi oma eetris juulis. Üheks tähtsaks tunnuseks olevat muumialt puuduv hammas
maailmapärandi nimistusse 1998. aastal, selle säilitamiseks on rajatud riiklik arheoloogia muuseum. Aquileia oli suurim ja rikkaim linn varajases Rooma impeeriumis. Linna patriarhikirik mängis keskajal suurt rolli ristiusu levitamisel Kesk- Euroopasse. Friuli-Venezia Giulias asuva Aquileia, algse Rooma keisririigi ühe suurema ja jõukama linna, hävitas Attila 5. sajandi keskel. Suurem osa sellest lebab ikka veel välja kaevamata põldude all, olles nõnda suurim seda laadi arheoloogiline reserv. Senistel väljakaevamistel on leitud osa foorumist ja sealne rooma basiilika, vabariiklaste macellum, ühed termid ning kaks luksuslikku elukompleksi. Hukkunud linna müüride taga on avastatud kalmistu koos mitme mõjuka hauakiviga, amfiteater ja tsirkus, tolle Rooma linna kõige mõjukamad jäänukid on sadamarajatised, piki jõekallast ridamisi kulgenud laod ja kaid. Aquileia patriarhikiriku domineeriv tunnusjoon on basiilika. Algse kiriku tegid hunnid 452
Ajajoon- vanimad asulad, pronksiaeg, rauaaeg, keskaeg, uusaeg ja lähiajalugu Eestis. Millal vabanes Eesti jääkihi alt? 11 000 aastat ekr. Mida nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks ja mida ajalooliseks ajaks? Esiaeg e. aeg, ms põhineb arheoloogilistele leidudele ning ajalooline aeg, mis põhineb kirjalikele allikatele. Nimeta erinevaid allikaid, mille põhjal teame informatsiooni muinasaja kohta. Arheoloogilised leiud, kirjalikud leiud. Mida/ keda uurivad antropoloogid ja arheoloogid Antropoloogid uurivad leitud inimeste luid, arheoloogid uurivad leitud vanu esemeid. Kirjelda esimeste asukate elu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, püstkodades. Küttimine, kalapüük ja korilus. Millal võeti kasutusele keraamika Eestis? Kumb on varajasem kas kammkeraamika või nöörkeraamika? Kammkeraamika 4 000 aastat ekr ja nöörkeraamika 3 000 aastat ekr. Millal alustati viljelusmajandusega ning kuidas mõjutas see i...
MUINASAEG arheoloogiline kultuur - ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust soorauamaak - pruunikat roostekänkrat meenutav maak alestamine - alepõllu tegemine e. põllu saamine- metsa maharaiumise ja põletamise teel söödiviljelus - põlluharimissüsteem, mille puhul üks osa oli vilja all, osa on söödis e. puhkab kolmeväljasüsteem - põlluharimissüsteem, kus üks osa on talivilja all, teine osa suvivilja all, kolmas osa kesapõllu all kivikirstkalme - maapeale kalmeehitis tarandkalme - ristkülikukujuline kalmeehitis, mida piirasid suurtest kividest müürid linnus - kaitseehitis tsuudid - läänemeresoomlased adramaa - ühe adraga haritav maa malev - ratsa- ja jalameestest koosnev väeüksus animism - elusa ja eluta looduse hingestamine suitsutuba - väike palkidest elamuhoone, puudub korsten sumbküla - talud paiknevad keset põlde tihedalt koos ridaküla - talud rajati ridastikku hajaküla - talud paik...
kolmandal kohal. Turism · Kreeka meelitab rohkem kui 16 miljonit turisti aastas, panustades 15% riigi sisemajanduse kogutoodangust. · Ainuüksi aastal 2005, külastas Ateenat 6,088,287 inimest, kuid nüüdseks on see arv muidugi tõusnud. Vaatamisväärsused Sild Rio-Antirio on pikim rippsild kogu maailmas. Rahvusvaheline Arheoloogia Arheoloogiline muuseum muuseum Ateena ajaloost, on suurim arheoloogia Rio-Antirio muuseum Kreekas. Samal ajal kui üks tähtsamaid muuseume maailmas, mis on
Etnoloogia Rahvateaduste uurimine. Kasutatakse igapäeva elu leide,et neid tõlgendada. Rahvaluule - See sisaldab vanu pärimusi ja seletus tegevuste kohta, näiteks kuidas künti vms. Kroonikad Kroonikad sisaldavad küllaltki täpseid kirjeldusi muinasaja ühiskonna kohta. Neist mahukaim ja täpseim on Henriku Liivimaa kroonika, mis kirjeldab ristiusus levitamist Läti ja Eesti aladel. 3. Kiviaeg §2 Pulli asula ja Kunda Lammasmägi (aeg, asupaik), arheoloogiline kultuur, Kunda kultuur (aeg, elanike tegevusalad, tööriistad), kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuur (venekirveste kultuur) (aeg, elanike päritolu, tegevusalad, matmisviis) balti hõimud. Vanim teadaolev inimeste peatuspaik Eestis on Pulli asula, kust leiti 9. aastatuhande algusest pärit inimeste tegevuse jälgi. Pulli asub Pärnu lähedal. Teine tuntud vana asupaik on Kunda Lammasmägi, kus elasid inimesed hiljem kui Pullis.
Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9000-4000ekr. Inimesed Leedust ja Poolast, enamasti siin vaid suviti karmi kliima tõttu. Keraamikat hakati valmistama umber 5500ekr, aga see oli väga ebakvaliteetne. 5500-4000ekr Narva keraamika. 8. Kammkeraamika kultuur – mis see oli? Millal see jõudis Eestisse, mis muutus sellega Eestis. Oska seostada kammkeraamika kultuuri Soome-Ugri hõimude saabumisega! Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, 4000- 3000ekr. Lihvitud tööriistad, uued matmiskombed, hauapanused, püsivad majad, põllumajanduse areng. Eestisse jõudis kammkeraamika Karjalast, aga levis Uuralini. Arvatavasti läänemeresoome rahvaste esivanemad. Nende rahvastega jõudis Eestisse Soome-Ugri keel ja maailmavaade. 9. Nöörkeraamika – mis see oli, millal oli nöörkeraamika kultuur? Mis keelt nöörkeraamika hõimud kõnelesid, mis muutus nende tulekuga Eestis?
Noormehi tunneb tänaval ära oranzi riietuse ja mantrate laulmise läbi. 71. Mis on polüteism ja mis on monoteism? Tooge mõni näide kummagi kohta. Polüteism on paljude jumalate austamine, näiteks kreeka jumalad või egiptuse jumalad. Monoteism on usk ainsasse Jumalasse,sellel on mitmeid vorme näiteks deism (üks jumal kes maailma ei sekku), teism (isikuline jumal) ja panteism (universum ongi jumal) 72. Millal tekkis inimkonna ajaloos religioon ja mis on selle tähtsaim arheoloogiline tunnus? Religioon algas surnute erilisest kohtlemisest homo neanderthalensise poolt ca 100 40 tuhat a tagasi, arheoloogiline tunnus on
Bellingeni katastroof- rohkem kui 8000 aastat e.Kr. Balti jääpaisjärvede vee murdumine Kesk-Rootsi mägedest läbi ookeani, mille tagajärjel langes Läänemere pind umbes 30 meetrit ja Eesti pindala suurenes märgatavalt Kunda kultuur- mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Kammkeraamika kultuur- umbes 3300 aastat eKr Eestisse jõudnud uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele olid paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava hambulise temliga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikult Lõuna-Lätist kuni Põhja -Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres. Venekirveste kultuur- umbes 2500 aastat eKr lõuna poolt Eestisse jõudnud hõimud, kes kasutasid venet ehk p...
Arheoloogia tähendab mineviku inimtegevuse uurimist, peamiselt inimtegevusest säilinud materi-aalse kultuuri ja keskkonna-andmete kogumise ja analüüsi abil. See sisaldab esemeid, ehitusjäänuseid, taime- ja looma-jäänuseid (ökofakte), ja kultuur-maastikku (kõik kokku: arheoloogiline aines). • Selgitab välja ja uurib muistiseid • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest • Teeb koostööd lähierialadega Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega Muistised – Muistis(t)ekesksed uuringud – Esemed → esemeuurimus – Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia Kultuurmaastik – Maastikuarheoloogia
sotsiaalmajanduslik liit. 14. Milles seisnes Eesti usundi omapära? Mida öeldi metsa, maa ja vee kohta? Milline koht on loodusel Eesti muinasusundis? Millist päeva kutsuti pühaks päevaks ja mis aega peeti hingede ajaks? Eesti usundis oli vähe kõrgeid jumalaid. Mets eksitas, Meri uputas. Keelatud oli tappa hingeloomi (ämblikke, sipelgaid, mardikaid). Pühaks päevaks kutsuti neljapäev ning hingede ajaks oli november. 15. Arheoloogiline kultuur- Sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi leide Lohukivi- Seostatakse ohverdamisega, tähistaeva vaatlustega, esivanemate asutamisega Tark- Erilise väega inimene, kes ravitses Vägi- Iga elusolend omas seda, lisaks füüsilisele kehale, võis olla inimeste sõnades (loitsud)
niisutamise tagajärjel) Soostumine- protsess, kus orgaanilineaine ladestub mineraalosa pinnale. Leostumine- vees lahustuvate soolade väljauhtumine. (Iseloomulik sademeterikastele aladele) Gleistumine- protsess, kus toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Mulla tähtsus: a) Ühenduslüli elusa ja eluta looduse vahel. b) Taimede kinnituspinnas c) Taimede kasvupinnas d) looduslik filter e) elupaik mullaorganismidele f) tootmisvahend( põllumajandus) g) taastuv loodusvara & arheoloogiline mälu Mulla koostis : Elus osa: a) pisiloomad b) mikroorganismid Eluta osa : a) gaasiline ja vedel b) tahked osad on mineraalneosa(kivid,liiv,savi) ja orgaanilineosa(huumus) Mullatekke tegurid: Passiivsed: reljeef, aeg, lähtekivim. Aktiivsed: biosfäär,kliima,inimene. Lähtekivimi mõju: a)Lõimis-mulla mineraalne koostis mineraalosakeste suuruse järgi(liiv,savi,kivid) b) vee liikumine ja sisaldus c) soojenemiskiirus d) reaktsioon(aluseline,happeline) e) värvus f)toitainesisaldus
võimalust osaleda pärimuskultuuris. · Pärimuskultuur rahva eelnevate põlvkondade poolt loodud ja minevikku tänapäevaga ühendavate aineliste ja vaimsete väärtust kogu (folkloor, keel, traditsioonid, rahvatants jne) · Subkultuur erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris nn dominantkultuuris (klubikultuur, ärikultuur). · Arheoloogiline kultuur kultuur, mille kohta on ainult arheoloogilised leiud. Eestis vanim on kunda kultuur 9000-5000 a eKr. Sõnad näiteks: konn, liha, meri, nüri. · Kultuuri järjepidevus kultuurides säilimise tulemus, kultuuri alguseks peetakse keelt ja religiooni. · Rahvuslus e natsionalism ideoloogia, mis keskendub rahvusele. Kuidas säilitada? Tuleb luua oma sotsiaalsed institutsioonid, säilitada/arendada oma ainulaadsust. Seda saab kõige paremini teha endasse suletuses,
arheoloogiline kultuur sarnaste leidudega kultuur, soorauamaak pruunikas roostekänkraid meenutav maak, aletamine alepõllu tegemine ehk põllu saamine metsa maha rajumise ja puude põletamise teel, söödiviljelus põlluharimissüsteem, kus osa põllust olu söödi all e puhkas ja teine osa vilja all, kolmeviljasüsteem põlluharimissüsteem, kus osa põllust oli talivilja, osa suvevilja ja osa kesa all, kivikirstkalme ringikujuliste müüridega piiratud eriline maapealne hauarajatis, tarandkalme nelinurksete müüridega piiratud maapealne hauatisaraj, linnus järskudele nõlvadele ja suurtele küngastele rajatud kaitseehitis, tsuudid eestlaste ja mõningate teiste idapool elanud läänemere soomlaste nimetus vene kroonikates, adramaa ühe adraga haritav maa, malev maakonna väeüksus, mis koosnes ratsa- ja jalameestest, animism elusa ja eluta looduse hingestamine, rehielamu, sutsutuba eestlaste väike palgist hoone, kus elati ja kuivatat...
· Nooremkiviaeg(neoliitikum u 5000-u 1800 Ekr) . Tööriistad rohkem töödeldud, savinõude kasutusele võtmine. Ajalooline aeg- periood keskaja algusest kuni tänapäevani. Muinasaeg- ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdadealguseni Baltimaadel 12.saj lõpul. b) Pronksiaeg->vanempronksiaeg(u 1800-1100ekr), noorempronksiaeg(1100-500 ekr.) c) Rauaaeg->vanem, keskmine ja noorem 2) Tähtsamad arheoloogilised kultuurid. · Arheoloogiline kultuur- Väljakaevamiste käigus leitud esemed ja nende põhjal selgitatud inimeste tegevusalasid ja eluviisi. · Kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuur oli neoliitikumis. · Kunda kultuur- oli mesoliitikumis. Eesti iseloomustus mesoliitikumi ajal a) Pulli asulakoht põhiline eluala. b) Elati veegogude läheduses. c) Kalastati, jahiti, ning tegelti korilusega.
2. Tähtis oli ka jaht 3. Kala ja liha igapäevases menüüs oli ka loodusannid( taimed, juurikad, marjad, pähklid ) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum ( u 5000- u 1800 eKr ) 1. Selle alguseks peavad arheoloogid keraamika kasutuselevõttu umbkaudu 5000 a paiku eKr 2. Eesti vanimad savinõud valmistati savist , millesse oli segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru Kammkeraamika kultuur: 1. Umbkaudu 4000 a paiku eKr levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. 2. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohkuste ja täkete ridadega 3. See levis Lõuna- Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode Venemaa aladel 4. Selle asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikestel saartel 5. Jahi-ja tööriistade valmistamisoskus olid varasemaga võrreldes tublisti arenenum 6
Peamiseks tegevusalaks maaharimine. Maa suurust arvestati adramaades. Kolmeväljasüsteem. Põlluharimise kõrvalt tegeleti loomapidamisega. Püüti kala ja kütiti. Eestlaste elamuks oli suitsutuba. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Sumbkülad, ridakülad ja hajakülad. Umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega olid suhted väga head. Lõuna pool elavate naabritega tuli aeg-ajalt ette ka tülisid. Seleta mõisted: Kammkeraamika – arheoloogiline kultuur, milles olid kasutusel paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli kaunistatud. Maalinn (too näiteid) – ringvall-linnus, nt Varbola, Valjala. Adramaa – sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. Arheoloogia – ehk muinasteadus on ajalooteaduste haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku. Muinasaeg II rida 1. Mis aeg on muinasaeg ja kuidas seda uuritakse?
neid vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist. Kiviajal valmistati enamus töö ja tarberiistu kivist, luust, sarvedest kui ka puidust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kuna seda oli hea kasutada lõiketööriistana, sellele järgnes kvarts, kuna tulekivi ei leidunud väga palju Eestis. 2. Iseloomusta nooremat kiviaega Eestis (kammkeraamika, nöörkeraamika). Kammerkeraamika ajajärk umbes 4000. aasta paiku eKr, siis levis eestis uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele võeti ise valmistatud savinõud, mille välispinda oli kaunistatud lohukeste ja väiksemate täkete ribadega. Nöörkeraamika ajajärk umbes 3000. aasta paiku eKr. Üks iseloomulik tunnus oli paati meenutavad, väga hoolikalt valmistatud kivikirved. Nöörkeraamika kultuur levis kohtades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks. 3. Mis iseloomustas vanemat Pronksiaega Eestis? Ajajärk oli umbes 1800-1100 eKr
Kuulus inglise teadlane Arnold Toynbee on inimkonna ajaloo jaotanud 13-ks tsivilisatsiooniks, tänapäeval räägitakse 7-st tsivilisatsioonist. Tsivilisatsioonide tekkeprobleem on jäänud segaseks, kuna teadlased ei ole selles küsimuses saavutanud üksmeelt. Üks põhjustest on arvatavasti selles, et esimeste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus veel kiri ja sellepärast ei saa teadlased iga üksiku tsivilisatsiooni tekkimist uurida, kuna puudub vajalik arheoloogiline materjal. Üksmeel valitseb ühiskondliku arengu üldsuundade küsimuses. Varajastel tsivilisatsioonidel eristatakse viis tunnusjoont, nendeks on: korilus ja küttimine on jäänud tagaplaanile ja üle on mindud viljelusmajandusele. See langeb ühtlasi ühte ka metalli kasutusele võtmisega ehk varajase pronksiajaga. Ühiskond on varanduslikult kindlustatud. Ühiskond on organiseeritud, välja on kujunenud riikluse alged. Üheks väga oluliseks tunnusjooneks on ka kirja olemasolu
Muinasaeg ..ehk ka esiaeg. Puuduvad kirjalikud allikad. Allikad : arheoloogilised, dendroloogilised, etnoloogilised, rahvaluule. Arheoloogiline kultuur on ühe piirkonna sarnaste tunnuste põhjal dateeritav muinaskultuur. Kiviaeg (X-II at eKr) Esimese ilmaasustuse jäljed u 11 000a vanused. Pulli küla või Reiu jõe asula on vanim, kuulusid kunda kultuuri rahvale ( see on nime saanud ühe varem avastatud asukoha järgi Lammasmäel). Seda aega nim keskmiseks kiviajaks e mesoliitikumiks, mis kestis 5 at eKr. Tööriistasi valmistati kivist, luust, sarvest ning ka puust. Koduloomaks koer, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamisteks lihaloomadeks: põder, kobrad, hülged. Jahti peeti odade, vibude ja nooltega; kala püüti ahingute, harpuunide ning võrguga. Hoonetüübiks võib oletada püstkoda. Polnud midagi ühist soome-ugri keelega. Kunda kultuuri esindajad võisid tulla Kirde-Poolast või Lõuna-Leedust. ...
Kunda kultuuri ajal valmistatud tööriistad olid enamjaolt algelised, valmistatud kivist, luust ja sarvest ning vahepeal ka puust . Esemed olid lihvimata ja ei omanud korrapärast kuju . Nöörkeraamika ajal tehtud tööriistad olid lihvitumad ja valmistati ka kirveid jms. Anumad olid kaunistatud nöörijäljenditega ja omasid korrapärast kuju ja oli näha kõrget kunstitaset. 4. Selgita mõisted Neoliitikum noorem kiviaeg Mesoliitikum- keskmine kiviaeg Arheoloogiline kultuur- ühesuguste arheoloogiliste leidudega kultuuripiirkond Arheoloogia- teadus, mis tegeleb väljakaevamistega ning väljakaevatud esemete uurimisega Aletamine- põllu loomine sellisel viisil, et võetakse mets maha ning põletatakse ja saadud tuhka kasutatakse põllul väetisena . Adramaa- muinasajal ja keskajal maamõõtmise viis, maahulk , mida üks mees suudab ühe adraga ära harida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
