Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"seepia" - 54 õppematerjali

seepia on ööloom, kes toitub kaladest ja väikestest vähilaadsetest.
seepia

Kasutaja: seepia

Faile: 0
thumbnail
9
doc

Peajalgsed

Karbon ehk kivisöeajastu oli Paleosoikumi viies, eelviimane ajastu; algas 354 miljonit aastat tagasi ja lõppes 292 miljonit aastat tagasi. Sisekojalised sarnanesid nüüdisaegsete kalmaaridega, nende koonilisi sisekodasid kutsutakse rahvapäraselt kuradi sõrmedeks. Sisemine koda säilitas oma ürgse kambriteks jaotunud koonuse kuju. Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia (Sepia officinalis). Seepiateks nimetatakse ka perekondi Rossia ja Sepiola. Kõik need kuuluvad rühma Sepioida. Tema lähisugulased on ka näiteks laevukesed (Nautilus) ja paberlaevukesed (Argonauta). Seepia ehk tindikala (Sepia officinalis) on loomade perekond limuste hõimkonna peajalgsete klassi kümnehaarmeliste seltsist. Nende perekonda kuulub umbes 90 liiki. Seepiad elavad väga soolaste merede pelagiaalis. Seepia elutseb madalates merevetes. Ta eelistab liivase põhjaga piirkondi....

Bioloogia
40 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Reaktiivliikumine + reaktiivjõud

Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv gaasi- või vedelikujuga, mis avaldub vastumõjuna ehk reaktiivjõuna. Kui eemale lendava joa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia . 1.REAKTIIVJÕUD Oletame, et nullilähedase ajaga t väljub düüsist ainekogus massiga m. Kui ta saavutab mootori suhtes kiiruse v, siis on ta impulsi muut (algkiirus on mootori suhtes 0), ja seega peab väljuvale ainele mõjuma jõud . Newtoni 3. Seaduse järgi mõjub siis ka mootorile täpselt sama suur, kuid vastassuunaline jõud . Aja väärtus t peab olema 0, sest me arvutame mingil kindlal...

Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
15
doc

MEREANNID REFERAAT

2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 HOMAAR ..............................................................................................................................5 SEEPIA .................................................................................................................................13 SISSEJUHATUS Mereand on üks enim kõneainet tekitav ning populaarne toiduaine , ilma milleta ei eksisteeriks Vahemaade arenenud toidukunsti meisterlikkust. Mereandide saab kas vihata või armastada , vahepealset varianti pole. Mina isiklikult jumaldan mereande ning pean ennast paadunud fänniks...

Toitlustus
13 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Seepiad

Nad elavad ainult ookeanides ning normaalse (ehk okeaanilise) soolsusega meredes. Seepia elutseb madalates merevetes. Ta eelistab liivase põhjaga piirkondi. Päeval lesib merepõhjas kivide vahel peidus. Tema värvus maskeerib teda suurepäraselt. Öösel ujub välja jahti pidama. TOITUMINE Öösiti püüab seepia kalu ja vähilaadseid. Tänu arenenud silmadele on ta võimeline hästi enda ümbrust nägema. Näeb ka endast tahapoole. Kombitsad on ujumise ajal ettepoole suunatud. Kui saak vastavas kauguses paikneb, sirutab seepia enda ette välja kaks pikka kombitsat, haarab nendega saagist ning tõmbab suhu, kus toit hõõrla abil peenestatakse. PALJUNEMINE Innaajal on isastel seepiatel silmatorkavad kreemikad ja purpursed ristivöödid. Kui isasloomale mõni teine...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

Peajalgsete välisehitus. Näiteid peajalgsetest. Peajalgsed on kotikujulise kehaga, mille eesosas suu ümber paiknevad kombitsad. Enamik peajalgsetest on välise kojata. Peajalgsetel puudub jalg, see on muundunud suu ümber paiknevateks võimsateks iminappadega varustatud kombitsateks. Pea külgedel on suured silmad. Saak tükeldatakse papagoi nokka meenutavate lõugadega. Näited: seepia ehk ,,tindikala"­ 10 kombitsat kalmaar ­ 10 kombitsat kaheksajalg ­ 8 kombitsat Kaheksajalg seepia 31. Kuidas vähid liiguvad. Nende meeleelundid. Vähk liigub jäsemeid kasutades pea ees, ujub aga tagurpidi, saba ees. Peaaju väike,närvikett pikk. Tähtsaimad on kompimismeel ja haistmismeel. Kombib tundlate ja jäsemetega. Tunneb lõhna ja maitset tundlatega. Liitsilmadega näeb ta kujutisi ja tajub liikumist...

Bioloogia
213 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Limused

5.Karpide tähtsus looduses. * filtreerivad vett; * toiduks teistele; * inimene sööb austreid; * vanasti valmistati kodadest nööpe; * pärlist ehted. 6.Peajalgsete ehitus ja eluviis. Ehituse eripära- kotikujulise kehaga, suu ümber paiknevad kombitsad. Elupaik- meri. Liikumine- raketi põhimõttel. Toitumine- kaladest ja selgrootutest ning kaheksajalg loomadest. Kasutamine- inimestele toiduks. Näited- seepia , kalmaar, kaheksajalg. 6.Võrdle: Tunnus Kiritigu Kalmaar Seatigu Järvekarp Elupaik Maismaa Meri Maismaa Magevesi Kehakatte Mantel Mantel Mantli Kaheosaline jäänused koda Toit Taimed Kalad ja Taime lehed Ainuraksed selgroogsed ja viljad ja vähikesed...

Bioloogia
79 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Kuldne kolmik

1928 * Gustav Suitsu portree. Süsi. 1933 * Juhan Liivi portree. Õli. 1934 * Aleksander Tassa portree. Õli, lõuend. 1905 Maalid: * Mererand. Õli. 1905 * Talvine Tartu Emajõega. 1935 * Sõttaminek. Õli, lõuend. 1909 * Tõusva nooruse ees. Tempera, paber. 1909 * G. Suits "Tuulemaa" illustratsioon. 1913 * Märter. Kavand. Süsi, paber. 1913 * Katastroof. Süsi, paber. 1917 Tusijoonistused: * Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 * Ulguv koer. Tuss, seepia , guass, paber. 1921 * Suurlinn. Tuss, seepia, pliiats, guass, paber. 1913 * Jaht. Tuss, seepia, tempera, lakk, papp. 1913 11 Akvarellid: * Deemon. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Deemon ja Tamara. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Surm ja väsinu. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Surma lõikus. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Surma viis I. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912...

Kunstiajalugu
188 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Mereannid

11 4.5 Krabi .............................................................................. 12 5 Peajalgsed .............................................................................. 13 5.1 Kaheksajalg ................................................................... 13 5.2 Kalmaar ......................................................................... 14 5.3 Seepia ............................................................................. 15 6 Kokkuvõte ............................................................................ 16 7 Lisamaterjal ......................................................................... 17 7.1 Stockmanni külastus ..................................................... 17 7.2 Kasutatud kirjandus ...................................................... 17...

Toitumisõpetus
57 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Pasta Referaat

Pastast on võimalik valmistada mitmesuguseid roogi: - salateid, - suppe, - pastat erinevate kastmetega, - lasanjet, - vormiroogi, - pizzasid ja pirukaid, - täidetud pastat, - plaadikooke, - sufleesid jne. Pastat sortimendi mitmekesistamiseks toodetakse ka värvilist pastat. Pastatooteid värvitakse - spinatiga (roheline) - tomatiga (punakas) - peediga (tumepunane) - seepia e.tindikala või kalmaari tindiga(must) Pasta keetmine : Enamiku roogade valmistamiseks tuleb pasta kõigepealt keeta. - Pasta keetmiseks võta 100 g pasta kohta umbes 1 l vett. Kasuta keetmiseks piisavalt suurt nõu. - Kui vesi keeb, lisa 0,5 tl soola 1 l kohta (soovikorral ka veidi õli) ja pasta (spagetid tasapisi vajutades). - Sega läbi ja lase keema tõusta.Siis vähenda kuumust. - Vaata pakendilt ettenähtud keetmise aeg.Veidi enne selle aja lõppu maitse - pasta peab olema...

Toitumisõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Puugid

a klass Tartu 2008 Sisukord: Kes on puugid? Ja kus nad elavad? Kuidas nad saaki varitsevad? Missuguseid haigusi puugid levitavad? Kuidas puuk hammustab? Kuidas vältida haigestumist? PUUGID Kes on puugid? Ja kus nad elavad? Puugid kuuluvad ämblikulaadsete hulka ning on seetõttu sugulased ämblike ja skorpionidega. Eestis on üks levinumaid puugiliike võsapuuk (Ixodes ricinus) ja laanepuuk (Ixodes persulcatus). Need kaks liiki võivad levitada haigusi. Puugid on kõige levinumad põhjarannikul, Harjumaal Loksa ja Kuusalu ümbruses, Kirde-Eestis, Ida-Virumaal, Pärnu- ja Tartumaal ning Kagu-Eestis, eriti Põlvamaal. Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Võsapuuk. Laanepuuk eelistab kuivemaid elup...

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Mereannid

TALLINNA TEENINDUSKOOL 011K Mereannid Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2007 Sisukord 1) Sisukord lk. 2 2) Austrid lk. 3 3) Seepia lk. 4 4) Kaheksajalg lk. 5 5) Vähid lk. 6 6) Teod lk. 7 7) Karbid lk. 8 8) Krabid lk. 10 2 Austrid Austrid on üks populaarsemaid töönduslike karpide perekondi ja kokku on neid pea 60 liiki. Arvatakse, et inimene tarvitas austreid toiduks juba kiviajal ­ seda tõestavad ka vastavad leiud. Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana- Hiina kui ka Vana-Rooma kultuuris....

Kokandus
28 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Uurimustöö - Vihmametsad

[8] Päevaloomad ja nende harjumused, kellel on samasugune elurütm nagu inimestel, on meile lähedasemad kui ööloomad, kuna ööloomad on aktiivsemad just rohkem öösiti. Vihmametsades esineb ööloomi tavalisest rohkem ning nad elavad enamasti puude otsas ja urgudes. Tuntumad ekvatoriaalsetel aladel elavad ööloomad on ööahvid, leemurid, jaava soomusloomad ning seepia . Ööloomade elukeskkonnad on ohus ja ka nende liigid kaitse all. UV-kiirgus UV-kiirgus on ekvaatoril ja sellelähedastel aladel suur ning seega inimese tervisele ohtlik. Mida lähemal inimene ekvaatorile on, seda vähem on ta UV-kiirguse vastu kaitstud. Seda saab seletada asjaoluga, et Päike on tavaliselt kõrgemal väiksematel laiuskraadidel. Lisaks on osoonikiht ekvaatori kohal õhem, kui näiteks USA's või Euroopas. See toetab fakti UV- kiirguse tugevusest vihmametsade kohal....

Bioloogia
175 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Seksuaalfunktsionaal häired naistel ja nende ravimine

Homöopaatiline ravim toimib organismile energeetiliselt. Selle tagajärjel käivitub organismis isetervendav mehhanism. Homöopaatias antakse inimesele kaduvväikeses annuses ravimit, mis suuremas doosis tooks esile samu sümptomeid mille üle patsient kaebab. Seda nimetatakse sarnasuse printsiibiks. Ka homöopaatias on preparaate, mis vastavad teatud inimtüübile. Selleks on ka mitmete seksuaalhäirete puhul mõjuv ravim Seepia . Seepia tüüpi inimese probleemiks on seksuaalelus vahekorra soovimatus, mille põhjuseks on elu jooksul kogunenud negatiivsed kogemused. Patsientideks on nii naisi kui mehi ning ravi tagajärjel on seksuaalsus taastunud. (Stiil, 2001,august) Kasutatud kirjandus: Obsteetriukte & günekoloogide kuninglik kolleegium, 2001, Kõik naise tervisest, Ersen Dr. Stoppard M. 1999, Terve naine, Koolibri Tisler S...

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
2
wps

Bioloogia kordamine

Viirused:Rakuline ehitus puudub.koosnevad pärilikuseainest(DNA, RNA) ja valgu molekulidest.Ei toitu, ei hinga, ei paljune.Elavad teiste organismide rakkudes rakuparasiitidena.Peremeesrakk paljundab viirust.Sarnasus elusloodusele:sisaldab pärilikkuse ainet.neil esineb muutlikkusSarnasus eluta loodusele:rakuline ehitus puudub.ei toitu, hinga ega paljune.Viirused on haiguste põhjustajad(näiteks gripp, tuulerõuged, mumps, HIV)Bakterid: 1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis liblikõieliste taimedegatoodavad õhu lämmastikust lämmastiku ühendeid.c)bakter haigusedInimese...

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

Peajalgsed ­ kõrgelt arenenud liikuvad mere röövloomad. Kõige kõrgemalt arenenud närvisüsteemiga selgrootute rühm. Koda mandunud, jala asemel kindel arv haarmeid,mis ümbritsevad pärjana suud, haarmeil iminapad.moka moodi lõuad, hõõrel.Peaaju, suured keerulised silmad, 3 südant, sinine veri, pehme kotjas tagakeha. Ujuvad reaktiivjõul, tagakeha ees. Lahksoolised, viljastamine mantliõõnes, otsene areng, ilma moondeta. N: kalmaar, kaheksajalg, seepia . 35. Lülistus ja kahekülgne sümmeetria kadunud, sisused selja pool koja sees, mis on pikitelje ümber spiraalselt keerdunud. Kojast sirutub välja lihaseline jalg ja meeleelundeid kandev pea. Mantliõõnes 1 lõpus, suus hõõrel, erinevad toitumisviisid. Mõlemasoolised ja lahksoolised, sisemine viljastamine enamasti; meres trohhofoor, purjukvastne; magevees ja maismaal otsene areng. 30 000 liiki, Eestis vees 60.Koja ehitus ­ keerits, tipp, naba, tipp liikumisel taha...

Vee elustik
55 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Hiina rahvavabariik

3 103,3 43.1 43,1 81.8 81,8 Seal on umbes 3000 merelooma, mis pakuvad rohkem kui 150 liiki. Põhimetaboliit kalapüügi liigid on: kalad: Hairtail, Great kollane croaker, kollane, Jaapani makrell, SCAD, Vaikse ookeani heeringa, hispaania makrelli, Hiina heeringas, S.niphonius, jaapani makrell, Conger haug, vasakule silmadega jõelest, Parem silmadega jõelest, punane riffahven, Golden keermes, Must kaabits, sardiin, ansoovis; molluskid: Seepia , Kalmaarid, rannakarp, ABALONE ja Kammkarp; koorikloomad: krevetid, krabid; Okasnahksed: meripura; Vetikad: Kelp, Laver. Hiina merekalapüügi toodang koosneb väikesemahulistest kalapüügi ja riigi omandis olevatest ettevõtetest. Väikesemahulises kalapüügis on väga aktiivne kalandussektor, tootmine hinnanguliselt 90% kogu mereandide varustamisest. Statistika kohaselt 1996 aastal oli rohkem kui 280000 kalalaevadega seotud mere saaki, mille kogu toodang oli 11,22 miljonit tonni...

Geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Referaat mereannid.

3 Teod.................................................................................................................................................4 Peajalgsed.............................................................................................................................................5 Kaheksajalg ...................................................................................................................................5 Seepia ...............................................................................................................................................5 Kalmaar ...........................................................................................................................................6 Koorikloomad.......................................................................................................................................6 Homaar...

Kokandus
31 allalaadimist
thumbnail
4
doc

8. klassi, bioloogia Kt, Limused.

Võrdle seatigu ja järvekarpi. Seatigu Järvekarp Elupaik Mis kaitseb keha? Millest toitub? Hingamiselundid Kuidas liigub? 7. Milleks on inimene karpe kasutanud ja kasutab tänapäevalgi? 1. 2. 3. 8. Kirjuta lünka sobiv sõna. Peajalgsete limuste hulka kuuluvad___________, _______________ ja ____________. Kõik nad elavad soolastes ______________. Omapäraks on nende kiire liikumisviis ______ _________ põhimõttel. Kalmaar ja seepia on varustatud erilise___________, mis toodab tinditaolist nõret. Inimestele on peajalgsed hinnatud_____________________....

Bioloogia
60 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Mereannid

· Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. · Kaheksajalga võib süüa mitmel moel - toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, frititult. · Vanemaid isendeid võib mitu tundi keeta või hautada. Seepiad · Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia (Sepia officinalis). · Harilik Seepia elab Vahemeres ja Atlandi idaosas. · Ta kasvab kuni 25 cm pikkuseks, lame keha on ovaalne või ümar, nagu kõikidel seepialiikidel. · Külgi palistavad uimed. · Saagi haaramiseks mõeldud kaks kombitsat on pikad, ülejäänud haarmed on oluliselt lühemad. · Tindikalaks nimetatakse seepiat sellepärast, et ta kaitseb ennast vaenlaste eest tindinäärme nõrega, mille ta paiskab hädaohu korral välja....

Toiduainete õpetus
35 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Reaktiivliikumine

Reaktiivliikumine Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava keha osa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia . Raketi korral on keha (raketi) osaks sellest suure kiirusega väljalendav kütuse põlemisprodukt ­ kuum gaas. See põhjustab raketi liikumise vastassuunas. Raketi kiiruse saab leida impulsi jäävuse seaduse abil. Süsteemiks, mille kohta me seda seadust rakendame on raketi kere ja selles olev kütus. Kui rakett pole veel startinud, siis on paigal nii raketi kere kui ka selle sees olev kütus. Järelikult süsteemi koguimpulss võrdne nulliga...

Füüsika
48 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun