Õppinud Pärnu 5.Algkoolis, peale seda Rootsi algkoolis, Södermalmi Kõrgemas Tütarlaste koolis Õpingud lõpetas Stockholmi Õpetajaseminaris Kirjanik ja õpetaja 1957. aastal abiellus Enn Nõuga Kaks tütart Laine ja Liia ja poeg Heino Tunnustus Eesti Vabariigi Valgetähe teenetemärk "Kass sööb rohtu" Pealkirjast Pealkirjakohta on autor öelnud, et see turganud talle pähe, kui ta kuulas Olav Kopvillemi plaadilt laulu "Vaikne õhtu, lehm sööb rohtu...". "Kass sööb rohtu" Vormilt on "Kass sööb rohtu" elavalt kirjutatud traditsiooniline psühholoogiline romaan. Tegelased on eesti pärisolu üliõpilased Tegevus toimub 1950. aastatel Rootsis Vaatluse all on eestluse küsimused, põlvkondade vastuolud ja noorte identiteedi küsimused Tegelased Urve Mart Üliõpilasest asendusõpetaja Õppis arstiteadust Isa küüditati Siberisse Ema suri sõites Eestist
docstxt/124742134469099.txt
Ja aguar Jaaguar on Ameerika suurim loom. Sellest loomast on palju müüte. Jaaguar on väga haruldane, sest teda kütitakse palju. Tema karusnahk on väga hinnatud. Jaaguar on võimeline elama igasugustes erinevates keskkondades: alates dzunglist ja põõsastikest kuni kõrkjastiku ja kaldaäärsete metsadeni. Jaaguar võib elada ka avamaastikul, kui seal on palju rohtu ja kaljusid, et küttimise ajaks sinna varjuda. Veel peab olema ka piisavas koguses vett. Jaaguarid ronivad osavalt puudel, kuid toitu hangivad nad siiski peamiselt maapinnalt ja öösiti. Jaaguar on suuteline jooksma väga kiiresti, kuid ta väsib kiiresti. Et olla jahil edukas, peab ta ohvrile ligi hiilima ja teda edukalt ründama. Ta võib rünnata igasuguseid loomi-hiirest hirveni. Ta püüab toitu ka veest kuna on osav ujuja.
Lausmeliikmed: · Alus märgib lauses tegijat või olijat. Lambad sõid. · Sihitis märgib olendit asja, kellele tegevus on suunatud. Lambad sõid rohtu. · Öeldistäide täpsustab kes, mis või missugune on alus. Lambad on krussis loomad. · Määrus on lause moodustaja, mis tähistab tegevuse kaudseid osalisi või tegevusega seotud asjaolusid. Lambad sõid karjamaal. · Täiend iseloomustab põhisõna. Krussis lambad sõid karjamaal. · Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. Lambad, tulge koju! · Lisandiga iseloomustatakse mingit nimisõna teiste sõnadega.
Johanni abilisena. Ühel päeval tuli apteeki raehärra majateener Jürgen nende juurde ja ütles neile, et raehärra Kalle on sapihaige. Meister Johann ja Mart läksid raehärra juurde, meister kirjutas raehärrale välja kõige tõhusama rohu midridaatsiumi. Selleks, et kindel olla, et rohi mürgitatud ei ole, pidi Mart seda alguses ise proovima ja alles siis pidi seda raehärra sööma. Nad pidid selle rohu valmis tegema lõunaks. Nii läksidki Mart ja meister Johann seda rohtu tegema. Kuna meistril oli suur nohu, siis ei õnnestunud neil seda rohtu eriti teha, sest valmistusained lendasid koguaeg minema, kui meister Johann aevastas. Nii käskiski meister seda rohtu Mardil teha. Igaks juhuks pani Mart meistrile päeva kausi, et kui ta aevastab, siis ei lenda valmistusained minema. Nii hakkaski meister rääkima, mida tuleb sisse panna. Mart vahetas kõik asjad magusate vastu välja. Näiteks kui meister käskis Mardil elevandiluid panna, pani ta hoopis mandlijahu.
Eriloomaliikide karjatamine Lüpsilehmad 1. Lehm sööb päevas kuni 100kg rohtu 2. Karjamaa vajadus: madalasaagilisus0,5-0.6ha,Kõrgesaagilisus0,3-0.5ha 3. Karjagrupi suurus 200-250 lehma,Sobivaiks 150-200lehma 4. Koplite arv : kahepäevased:15-18koplit , ühepäevased:28-32 koplit 5. Karjatamise vaheaeg - 30päeva 6. Loomad söövad 10h , mäletsevad 6h 7. Heal karjamaal saab 15-16kg piima rohu arvelt 8. Loomad joovad päevas 60-80l vett Noorkarja karjatamine 1. 6-8kuust-lehmani on noorkari, kuni 6 kuu on vasikas 2
meister Johanni juures apteegis. Ühel päeval tuleb apteeki raehärra majateener Jürgen nende juurde ja ütleb neile, et raehärra Kalle on haige. Meister Johann ja Mart lähevad raehärra juurde, meister kirjutab raehärrale välja kõige tõhusama rohu midridaatsiumi. Kuid olla kindel, et rohi mürgitatud ei ole, pidi Mart seda alguses ise proovima ja alles siis pidi seda räehärra sööma. Ning nad pidid selle rohu valmis tegema lõunaks. Nii läksidki Mart ja meister Johann seda rohtu tegema. Kuna meistril oli suur nohu, siis ei õnnestunud neil seda rohtu ertit teha, sest valmistusained lendasid koguaeg minema, kui meister Johann aevastas. Nii käskiski meister seda rohtu Mardil teha. Igaksjuhuks pani Mart meistrile päeva kausi, et kui ta aevastab, siis ei lenda valmistusained minema. Nii hakkaski meister rääkima, mida tuleb sisse panna ja Mart pani teisi, magusaimaid asju sisse, sest ta kartis, et raehärra ei taha seda
KOHEVAD LAMBAD Kodulammas on nõrga kehaehitusega: keha raske, jalad peened ja nõrgad. Sellepärast ei jõua ta ka kuigi kiiresti joosta. Peas on lambal sarved. Emasloomal on need lühikesed või puuduvad, isastel on pikad, taha ja külgedele kaarduvad. Lamba saba on lühike. Keha on kaetud tiheda lainelise karvaga - villaga. Koon on võrdlemisi terav, õhukeste ja väga liikuvate mokkadega. Lammastel pole ülemisi lõikehambaid. Selle asemel on ülahuules lõhe, mis aitab neil rohtu suhu ahmida ja lehti varre küljest lahti rebida. Lammas on mäletseja koduloom nagu kits ja veiski. Algul korjab ta vatsa rohtu täis ja hiljem, puhkeajal, mäletseb selle peeneks. Talveks pannakse lambad lauta. Laudas on söödasõimed ja joogikünad. Lambalautu ei köeta. Põrandale tuleb aga laotada ohtralt põhku, et lambad ei lamaks paljal põrandal ega külmuks. Lammaste peamiseks söödaks on hein ja silo, põhk, männioksad. Lammastele meeldib juua ka voolavat vett.
ELEVANT Mida sööb? Elevandid on eranditult rohusööjad loomad. Nad söövad eri liiki rohtu, lehti, peenemaid oksi, bambuseid ning puuvilju. Nad hangivad toitu londi abil ning pistavad selle suhu. Väheseid hambaid kasutatakse toidu peenestamiseks. Elevandid söövad päevas ära umbes 225 kg taimi ning joovad korraga ära kuni 136 liitrit vett Milleks ja miks nii Võhad on neil kuni 2,5 m pikkused ja kaaluvad 80-85 kg. Lonti suured võhkad on? peidmiseks.
Gobi kõrb Gobi on suur kõrb Aasias, enamasti Mongoolias ja osaliselt Põhja- Hiinas. Gobi on suurelt osalt liiva ja savikõrb. Kõrbed on hõredasti asustatud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine
Minule enim meeldinud luuletuse pealkiri on „Kohus“. Mulle meeldis, kuidas Anna Haava kirjutas nii humoorikalt ja ausalt tagarääkimisest. Kõige traagilisemluuletus minu arvates oli „Üks on minul püham koda“. Luuletuses Anna Haava leinab oma vanemaid ja meenutab aega, kui nad veel elus olid. „ Oh-nii vara lahkusite, kalmu alla kadusite, isakene,emakene!“ Kõige humoorikamaks pidasin ma luuletust „ Kas on veel rohtu mis avitab?“. See rääkis Krimmi sõjas osalenud vanamehest, kes läksarsti juurde, kuna tundis, et taloleks rohtu vaja. Varsti tuliaga vanamees uuesti tagasi, sest ta ei järginud arsti nõuandeid (võttis rohkem rohtu kui oleks pidanud, läks talvel ojja suplema). Ma arvan,et see luuletuse teeb humoorikaks see, et vanamees ei saanud aru, et ta eiole enam noor. Ta ei saanudkõike teha, mida ta noorena tegi. „ Ooh-mis see külm, tühi, nüüdminule teeb!
Liigitame loodust: loodus jaguneb: loomariik, taimeriik,(hüpe) mineraalid, vesi jpt. Õige: loodus jaguneb: elus loodus, eluta loodus (vesi, mineraalid, fossiilsed/energeetilised maavarad, õhk jpt). Loomariik, taimeriik, seeneriik. Järeldus Süllogisme on erinevaid. Süllogism ehk järeldus. I Kategooriline süllogism. Saab nimetuse otsustamisest (kategooriline otsustus). Nt: I eeldus: Kõik lõvid söövad rohtu. II eeldus: Kõik lehmad on lõvid. Tuletis: Kõik lehmad söövad rohtu. Kõik lehmad(S) söövad rohtu(P). S -Subjekt on väiksem termin,P - Predikaat on suurem termin. M- lõvid- Keskmine termin. Keskmine termin seob väiksemat ja suuremat terminit omavahel, võimaldab neid võrrelda. Võrdlemisest sünnib järeldus ehk tuletis. Keskmne termin ei satu ealeski tuletisse. Tuletise subjekt on alati teisest eeldusest ehk väiksemast eeldusest. Tuletise Predikaator
Hobuseid kasutatakse tavaliselt veoloomadena ning ratsahobustena. Vanasti kasutati hobuseid rohkem töötegemisel. Hobused omavad inimeste meeltest tunduvalt paremini arenenud meeli, neil on ergas nägemis-, kuulmis- ja haistmismeel. Hobusele on iseloomulik pikk ,,nägu", see on vajalik, et mahutada ära suuri hambaid ja tundlikke haistmiselundeid. Silmad asetsevad koljus kõrgel üleval pea külgedel, hobune näeb ümbrust hästi ka siis, kui ta on peaga kummardunud maast rohtu sööma. Kõrvad on suured, eriti pikad on nad eeslitel, neid saab vabalt liigutada ja suunata nõrgemate helide poole. Hobune on karjalise eluviisiga ning ta on kiindunud oma kaaslastesse. Koduhobustel kandub selline ustav suhtumine üle inimesele. Kui inimese ja looma vahel on tek- kinud sõbralik suhe, järgneb loom talle igale poole ja täidab kõiki inimese käsklusi. Hobuste kuulekust on inimene mõnikord julmalt ära kasutanud, kuid samas on ta enim austatud koduloom maailmas
vees viibida pikki tunde, olles veetaimestikus peaaegu märkamatud. Vee kohal on näha vaid nende silmi, kõrvu ning ninasõõrmeid. Kui mõni kapibaara vaenlast märkab, annab ta temast märku köhatust meenutava hädasignaali abil. Ülejäänud karjaliikmed tarduvad seejärel paigale ja kuulatavad, kuni vaenlane eemaldub või pagevad vee alla peitu. Kapibaara suurim vaenlane (peale inimese) on jaaguar. TOITUMINE Kapibaara toitub eranditult taimsest toidust. Ta otsib veest ning kaldapealsetelt rohtu ja muid taimi, sealjuures seisab sageli kõhuni madalas jõe- või järvevees. Tema silmad, kõrvad ja ninasõõrmed paiknevad kõrgel peas, seetõttu pole sukelduvad kapibaarat praktiliselt näha ning seda ka siis, kui supleb või veetaimi hangib. Söömas käib ta reeglina hommikul vara, hilisel pärastlõunal või öösiti, sealjuures läbib ta oma territooriumi piires tihti piki vahemaid, enne kui oma puhkekohta naaseb.
läheb, siis pole varsti enam inimesi, kes meie rahvast edasi viiks. Loomulik on see, et inimesed on rohkem hakanud mõtlema oma tuleviku peale ning ei tee enam lapsi nii, nagu varem ning ma ei tahagi öelda, et see peaks nii olema, kuid rahvaarv ei vähene ainult sündide arvelt. Veel rohkem väheneb rahvaarv surmade pealt. Inimesed surevad nooremana ära, sest enam ei osata oma tervist hoida. Tavalise inimese praegune mõtlemine on, et kui ma jään haigeks siis ma ostan rohtu. See ei ole vale mõtlemine, kuid täiesti õige pole see samuti. Näiteks kui avastad, et sul on pidevast kiirtoidu söömisest, või suitsetamisest vähk tekkinud ei saa minna apteeki ja küsida selle vastu rohtu. Meie peaksime rohkem mõtlema oma tervise hoidmisele mitte vastupidiselt selle rikkumisele ja siis tagajärgede parandamisele. Loodan et mõistate kõik, mida ma soovin oma kõnega teile öelda. Ennekõike seda, et meie ei saa
-ja see, kuidas nemad omakorda koduloom hobuslaste sugukonna vastu käituvad - , on tavaliselt suurepärane mõõdupuu inimese hobuse perekonnast. iseloomu määramiseks. Hobused magavad püsti, kuna Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast nende luustik ja lihased lubavad rohtu kätte saada. neil lõdvestuda ka püsti seistes. Taimetoiduga on kohanenud ka Lõikehambad asetsevad tihedasti Nendega rapsib hobune maast rohtu, tema hammastik ja seedekanal. kõrvuti ja on suunatud ettepoole. haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate Hobuse peamiseks toiduks
Vee kohal on näha vaid nende silmi, kõrvu ning ninasõõrmeid. Kui mõni kapibaara vaenlast märkab, annab ta temast märku köhatust meenutava hädasignaali abil. Ülejäänud karjaliikmed tarduvad seejärel paigale ja kuulatavad, kuni vaenlane eemaldub või pagevad vee alla peitu. Kapibaara suurim vaenlane (peale inimese) on jaaguar. Kapibaara toitub eranditult taimsest toidust. Ta otsib veest ning kaldapealsetelt rohtu ja muid taimi, sealjuures seisab sageli kõhuni madalas jõe- või järvevees. Tema silmad, kõrvad ja ninasõõrmed paiknevad kõrgel peas, seetõttu pole sukelduvad kapibaarat praktiliselt näha ning seda ka siis, kui supleb või veetaimi hangib. Söömas käib ta reeglina hommikul vara, hilisel pärastlõunal või öösiti, sealjuures läbib ta oma territooriumi piires tihti piki vahemaid, enne kui oma puhkekohta naaseb. Kapibaara näksib
Savannid Across 2. Loom savannis 3. Üks tegevus savanni inimestel 6. Periood 8. Periood Down 1. Missugune kliima? 3. Mida puud taluvad? 4. Kuidas nim. loomi, kes söövad rohtu 5. Kõige tuntum puu 7. Aafrika maarahvas
Kõik on väga räpane. Kui Kusti süüa küsib, visatakse neile ahjutaha kaks konti, mida nad ei puutu ka. Kui kõik on magama jäänud, tahavad lapsed põgeneda, kuid nad kuulevad hääli ja lähevad ahju taha tagasi. Tulevad Mõhk ja Tölpa, kes nõuavad süüa. Kui ka nemad on magama läinud, proovivad nad uuesti põgeneda, kuid seekord ärkab vanamoor üles. Hommikul äratatakse lapsed vara ja pannakse tööle. Iti peab last valvama, Kusti aga vett kandma, hagu korjama, sigadele rohtu kitkuma. Lapsed on väsinud ja näljased. Söök, mis neile antakse, pole ka üldse maitsev. Mööduvad päevad, kuid Kusti ei leia sobivat hetke põgenemiseks. Ta saaks küll jooksu panna, kuid ta ei saa Itit üksi sinna jätta. Ühel ööl nad siiski proovivad põgeneda, kuid näevad metsa ääres huntide näljaseid nägusid ja lähevad tuppa tagasi. Järgmisel päeval, kui Kusti taas rohtu kitkub, lendab tema juurde linnuke ja hakkab rääkima. Kusti tunneb ära, et see on see
piirkondades. Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad, kuna sebrad on tnu oma teravatele meeltele - peamiselt ngemisele ja kuulmisele - vimelised neid hdaohu eest igel ajal hoiatama. Sebrade kari koosneb harilikult juhttkust, hest kuni kuuest mrast ning nende histest varssadest. Toitumine: Nagu teised hobuslasedki, toitub sebra rohust. Vahel nrib puukoort, nksib ka lehti, pungi ja puuvilju. Rohtu murrab ta kigepealt teravate likehammastega, seejrel peenestab purihammastega. Smisele kulub sebral iga pev pikki tunde. Seejuures jlgib ta pingsalt mbrust, ega pole mnd kiskjat lhenemas nha. Territooriumid, kus sebra elab, on sageli rmiselt kuiva ja palava kliimaga. Sebra on siiski suutnud niisuguste ebasoodsate tingimustega kohaneda - ta on vimeline veeta lbi ajama koguni kolm peva, kuna joogikohtadeni judmiseks peaks ta lbima kllalt pikki vahemaid. Sebra ja inimene:
Mercutio sureb ära ja Tybalt tuleb tagasi. Romeo tapab Tybalti ja põgeneb . Siis jõuavad sündmuskohale Capulettid, Montecchid ja Vürst. Vaieldakse tükk aega kes on süüdi jms, Romeo pagendatakse maalt. Mõne aja pärast tuleb Julia isal tore plaan panna Julia Parisega paari. Algul on Julia igati sellele vastu kuni ta läheb vend Lorenzo juurde abi paluma. Lorenzo'l on kaval plaan kuidas Romeo ja Julia saaksid rahus koos olla. Plaan näeb välja järgmine: Julia võtab rohtu mis paneb ta 2 päevaks magama. Rohi teeb ta nii kahvatuks, külmaks ja pulsi aeglaseks, et kõik arvad Juliat surnud olevat. Samal ajal saadab vend Lorenzo mungaga kirja Romeole, et kõike juhtunut selgitada ja teda asjadega kursis hoida. Koju minnes peab Julia olema nõus isa sooviga ja õhtul magama minnes jooma seda rohtu sisse. Julia talitabgi kõike Lorenzo sõnade järgi. Tüdruk leidakse hommikul surnult oma voodis,
mööda ema karva kukrusse, kus ta leiab piima nisa. Känguru poeg on kukkrus 6-7 kuud. Siis hakkab ise hüppama. Tavaliselt sünnib korraga ainult üks poeg. Emasloom võib kahe aastaga üles kasvatada kuni 3 poega.Känguru kukrut toetab vaagnaluu. Kukruava ümbritseb lihas, mis võib ava sulgeda ning mitte lasta pojal kukrust välja kukkuda, kui känguru kiiresti hüppab. Toitumine Punane hiidkänguru toitub rohust, puu okstest ning põõsalehtedest. Vahel sööd ta ka taimejuuri. Rohtu hoiab känguru esikäppade vahel, et seda süüa. Oma teekonnal vee juurde läbivad nad sageli väga pikki vahemaid. Kui mina oleksin känguru? Oi mulle väga meeldiks. Minu elukoht oleks Austraalias. Seal on hästi ilus loodus ja soojad ilmad. Ma ei pea koolis käima ja ma ei pea ennast pesema. Mul oleks muretum elu. Keegi ei riidle minuga ja ei sunni tuba koristama. Saan hästi kiiresti hüpata, süüa rohuväljadel rohtu. Minu pisike poeg vaatab kukrust välja ja naerab. Mul oleks
hingavad loomad välja metaani ja seda sisaldab ka nende sõnnik) . Ülikoolide andmetel paisatakse aastas atmosfääri üle 500 miljoni tonni metaani, millest kolmandiku põhjustab just karjakasvatus. Näiteks Austraalias langeb veiste "süüks" umbes 1618% metaanist, mis sealmail õhku paisatakse. Nii on püütud mitmetes riikides, sealhulgas ka Eestis kehtestada kariloomade "metaanimaks". Lehm sööb aasal rohtu. Õhtupäike kuldab tema sarvi. Eemalt kostab hobuse hirnatus. See idüll on tagatud tänu bakteritele. Lehm saab rohtu seedida vaid tänu oma kõhus elavatele mikroobidele. Need lagundavad heina ja eristavad metaani. Sõraliste ja kabjaliste karjad paiskavad atmosfääri tohutul hulgal metaani. Nii nagu ka soodes ja prügimägedel elavad bakterid. Metaan on üks kasvuhoonegaasidest. See soojendab Maad. Soojas kasvab rohi kiiremini. Lõppkokkuvõttes reguleerib lehm nõnda oma heina kasvu.
V. 2 korda aastas. Muna- ja seemnerakkude valmimisest. 6. Võrdle vastsündinud koerakutsikat vastsündinud lambatallega. Milliseid erinevusi ja milliseid sarnasusi leiad. V. Erinevused: 1)Lambatalled suudavad juba sündimise päeval emale järgneda. 2) Koerakutsikad on sündides pimedad ning abitud. Sarnasused: Mõlemad tahavad sündides kohe süüa. Imetajate eluviis ja mitmekesisus 1.Võrdle kiskja ja segatoidulise imetaja toitumist. V. Segatoidulised loomad söövad putukaid ja rohtu. Kiskjalised söövad teisi loomi ja sageli ka liigikaaslasi. 2.Võrdle ürg-alam-ja pärisimetaja järglaste arengut. Mille poolest need erinevad? V. Ürgimetajatel pole nisasid, millega järglasi saaks toita, kuid sellegi poolest saavad järglsed piima emaslooma kõhu pealt. Alamimetajad on sündides väga väiksesed nt. känguru pojad peavad ise emaslooma kukrusse ronima, et sealt saaks nisast piima. Pärisimtejate järglased on kõige arenenumad. 3
Elevantide kehaehituses on eriline nende lont, millele pole loomariigis analoogi. See on ninaga kokkukasvanud ülahuul. Lont on hämmastava liikuvuse ja suure jõuga. Londi otsas paiknev haardemehhanism võimaldab maast tõsta pisimaidki esemeid. Lont on elevandile tähtsam kui inimesele käsi. Selle abil ta hingab, hangib toitu, kaitseb end, väljendab oma tundeid, vabaneb parasiitidest ja suhtleb. Londita jäänud elevant on määratud näljasurmale. (Ta püüab siis rohtu süüa põlvili, kuid kaua ta nii elada ei saa). Üksnes varajases nooruses ei vaja elevant toitumisel lonti; sest emapiima imeb ta otse suuga. Elevandi jalad on huvitava ehitusega: tallal naha all paikneb eriline vetruv mass, mis võimaldab loomal sammuda täiesti käratult. Peale selle laieneb tald jalale toetumisel. Ta nagu pundub ja toetuspind suureneb. Jala tõstmisel taastub selle esialgne kuju otsekohe
William Shakespeare „Romeo ja Julia“ 1. Tegevus toimub 16. sajandil Tegevus algab pühapäeval. Pühapäeva õhtul toimub pidu, kus noored kohtuvad. Esmaspäeval noored abielluvad ning Romeo tapab Tybalti. Esmaspäeva öösel vastu teisipäeva suundub Romeo pagendusse Mantuasse. Teisipäeval teatab Julia isa, et neljapäeval on Julia ja Parise pulmad. Need aga tuuakse päeva võrra varemaks. Seega teisipäeva õhtul võtab Julia rohtu, mis suigutab ta 42 tunniks varjusurma. Neljapäeval lõppeb teose tegvus, kui Julia ärkab varjusurmast ning leides surnud Romeo tapab enda. 2. Selle tragöödia tegevus toimub Itaalias. Põhiliseks paigaks on Verona linn. Ja kohe tragöödia algul ütleb koor: „Veronas kaunis“. Tegevuspaikadeks on Capulettide majas tuba, saal, Julia magamistuba, Capulettide aed, väljak, Lorenzo kong, kalmistu ja hauakamber. Hauakambris on pime, külm ning hauakambri lähedal asuvad jugapuud.
• Bõstrõi • Emand lohk ja isand lohk Tegevustik • Teos kirjeldab 1905.a sündmusi • Indreku ja Kristi osavõtt koosolekutel • Mäss- põletamine ja laamendamine • Verevalamine, Kristi haav, Bõstrõi surm • Rõõmusõnum • Matused • Kristi isa hoiatus • Sõdur Timofei • Rahaprobleem • Kiri ema haigusest • Ülemaaline kongress • Indrek koju • Ema pihtimus • Linna tagasi • Kristi enesetapp • Isa ja Ants soldatite käes • Isa kõne • Indrek andis emale rohtu nii palju, et enam polnudki vaja. Probleemistik ja ideestik • Mässust tingitud rahulolematus, usaldamatus jne ehk ühiskonna mõju inimesele on suur • Enda vaadete kaitsmine • Tõega ei saavutata jätkuvalt õigust • Tegudel on tagajärjed (Ants) Tänan kuulamast! 2014
· (Punane ja roosaristik,Nõiahammas) · Võsundlised (hiireherned, seaherned) · Juurevõrselised (karjatatava hübriid lutserni sordid olemas on sort juurlu ja karlu) · Maapealsete roomavate juurtega ( valgeristik). Kõrrelised heintaimed Kõrrelised heintaimed suur võrsumisvõime, hädala kasv, suur plastilisus toitainete resiimi osas, hea söödavus korraliku väetamise tingimustes ja suur saagi võime. (Kas loomad söövad paremini väetatud või väetamata rohtu väetatud rohtu). Kõrrelistel on hea vastupidavus talvitumisele, haigustele, ebasoodsatele kasvutingimustele. Nad on pikema kestvusega. Kui liblikõielisi kasvatada puhaskülvis, jääb põld kohati hõredaks, saak langeb ja asemele tulevad umbrohud. Segus kasvatamisel täidavad vegetatiivselt kiiresti levivad kõrrelised tühjad kohad rooba olukorras ja takistavad umbrohtude levikut. Paremini levivad ( orashein, aasnurmikas, rebasesaba)
Sünnipäevaluuletus tüdrukule. (18a) Sa olid pisikene armas plika, kel päiksetäpid põskedel reas. Sul mõni hammas suust puudu oli ikka ja valendavad patsijupid peas. Sa märkasid kõike, milles peitus ilu, ka põllulillele sa tahtsid teha pai. Nii õrnalt üle samblatuti silud ja imestad, kust lepatriinu täpid sai. Mis sest, et lapsepõlv on jäänud selja taha, mis sest, et rohtu kasvand liivakast. Sa ikka julgelt hoia õnnepäikest süles, et möödunud mängud jääksid mängumaaks. Õnnesoove Õnnesoove suuri, Õhtuks magusaid huuli, Et sinu kleit ja kingad , Niidaks ära terve maa ja ilma. Sünnipäev Palju õnne sünnipäevaks: sõrmed, varbad, ripsmed, juuksed, kulmukarvad! Palju õnne reied, silmad suu ja nina! Juhuslikult saavad nemad sama vanaks nagu SINA!!! Parim Hea, kui Sul on üks naljakas põrsas või siis näiteks dresseeritud konn.
Hobused Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast. Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused pikutavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes, aga magavad lamades. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastikja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi saab määrata tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske
Teemanttuvi Kirjeldus Nad on väikesed umbes 19-21 cm. pikkused linnud ehk veidi suuremad kui kanaarilinnud ja nende kaal on 45g . Neil on teemanti sarnased täpid tiibadel, hallikas/valge värvus ja oranzid silmad. Nende eluiga on umbes 10 aastat. Käitumine Kui nad lendavad võivad nende tiivad teha vilistavad häält. Enamasti söövad nad rohtu , kuid neile maitseb ka vintide või papagoide söögisegud. Veel söövad nad sipelgaid. Pesitsemine Sugu saab neil määrata alles 6 kuuselt. Lõuna-Austraalias pesitsevad nad tavaliselt kevadel vihma ajal. Pesitsemiseks vajavad nad pesa, mille saab osta loomapoest (nt. kanaari linnu pesa) . Pesamaterjaliks sobib kuivanud roht ja võrsed. Emane muneb 1-2 muna , mis peaks kooruma 13-14 päeva pärast. Pojad suudavad lennata umbes 2 nädalaselt. Kui pojad on võõrutatud, siis soovitatakse ettevaatuse pärast pojad vanematest eemaldada, kuna vanemad võivad vägivaldseks muutuda, püüdes neid minema ajada. ...
Angerjas Välimus: Angerjas on tumedavärviline, tihedad hambad, nahas asetsevad soomused, selja-, päraku- ja sabauimed on kokku kasvanud. Suurus: Angerjas võib kasvada kuni kahemeetriseks, kaaludes sellises suuruses kuni kuus kilo. Tavaliselt jääb pikkus siiski 0,5...1,5 meetri vahele. Elupaik: Erinevatel eluperioodidel on elupaik erinev, meil elavad riimveelistes merelahtedes ja mageveekogudes. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Toitumine: Angerjas on röövtoiduline, saakloomad vastavalt isendi suurusele putukavastsed, ussid, kirpvähilised, väiksed kalad. Toitub põhjaloomadest ja kaladest. Paljunemine: Angerjas koeb ükskord elus Atlandi ookeanis Sargasso meres. Koeb avavees suhteliselt sügaval ~400 m, vahel isegi üle 1000 m. Marja hulk vastavalt kala suurusele 1...2,5 miljonit. Marjatera suurus 1,1-1,3...
HOBUNE Hobustel on pikad peened jalad ja sale keha, mis võimaldab neil kiiresti liikuda. Hobused magavad püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom ja tänu oma pikale kaelale saab ta hästi maast rohtu kätte. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Hobusele tuleb anda ka soola. Hobuse hammaste järgi saab määrata ka tema vanust, vanal hobusel on hambad juba kulunud. Hobune on veoloom, ta on abiks põllutöödel ja temaga saab ka ratsutada. Emast hobust nimetatakse mära ja isast hobust täkk. Hobuse poeg on varss. Hobused võivad olla valged, mustad, hallid, pruunid, kollased või kirjud. Koduhobused elavad peamiselt tallis
William Shakespeare "Romeo ja Julia" Tegelased: Romeo, Julia, Nende sugulased, Kirikuõpetaja, munk. Sisu: Teineteisesse armuvad kaks inimest(Romeo ja Julia), kelle sugulased on surmavaenlased. Romeo püüab igal juhul olla Julia läheduses, tähele panemata tema sugulasi, kes teda tappa tahaksid. Võitluses tapab Romeo Julia venna, aga ega see ei mõjuta nende kahe armastust. Nad tahaksid abielluda, aga nad ei saa. Julia lepib apteekriga kokku järgmise plaani: Julia võtab rohtu, mis annab talle surnu välimuse. Enne tema maha matmist varastab Romeo ta ja päeva pärast ärkab Julia taas ellu. Nad sõidavad ära kaugele oma sugulastest ja abielluvad. Kahjuks aga ei suuda munk, kes Romeo'le sellest teatama pidi oma ülesannet täita. Romeo usubki, et Julia on surnud. Ta läks Julia kõrvale ja võttis mürki, et surra. Just pärast seda, kui Romeo oli mürki võtnud ärkas Julia taas ellu, ja nägi oma kallima surma pealt. Nad jõudsid veel
on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Põder on ilus loom. Kohtumine võimsa
VÄLISEESTI KIRJANDUSE ARVESTUSEKS Nimeta 10 väliseesti kirjanikku ja igaühe juurde mõni teos (v.a Ristikivi, Helbemäe, Viirlaid) 1. Bernard Kangro "Jäälätted" 2. August Gailit "Leegitsev süda" ; "Ekke Moor"; "Kas mäletad, mu arm" 3. August Mälk "Tee kaevule"; "Jumalaga, meri" 4. Elin Toona "Puuingel"; "Kaleviküla viimne tütar"; "Sipelgas sinise kausi all" 5. V. Uibopuu "Keegi ei kuule meid" 6. Helga Nõu "Kass sööb rohtu" 7. Ilmar Laaban "Oma luulet ja võõrast"; "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" 8. Johannes Aavik "Uute sõnade sõnastik"; "Keel kaunima kõlavuse poole" 9. Artur Atson " Lehekülg ajalooraamatust";"Luuletused" 10.Albert Kivikas "Lendavad sead"; "Lumimemm" Nimeta välismaal ilmunud ajalehti ja ajakirju Ajakiri Ajaleht Tulimuld B. Kangro Teataja Mana I. Grünthal ...
Markus Kiili Välimus · Suured kõrvad mille abil ta end jahutab · Suur lont · Jalgade all paikneb vetruv mass, mille abil ta võib isegi hääletult liikuda · Pikenenud lõikehambad · 3 meetrit pikk Elupaik · Aafrika · Savannid · Metsad · Sood · Poolkõrbed · Mõnikord hoiab ka puude varju Toitumine · Päevas sööb ta 200- 250 kg taimi ja joob umbes 130 liitrit vett · Ta sööb lehti, rohtu, igast erinevaid õisi, vilju, juuri, oksi ja puukoort · Elevantidele meeldib süüa öösel, varahommikul ja õhtul Pojad · Sündinud elevandi poeg kaalub 110 kg · Poeg on sündinuna 90 cm pikk · Suguküpsus 14-15 aastaselt · 4-5 aasta jooksul sünnitab elevandi ema 1 poja · Tiinus kestab 22 kuud · Kui poega ähvardab oht, muutub emaelevant agressiivseks Huvitavat · Elevandid elavad karjana
aastat. Toitumine · Jääkarud toituvad · Surnud vaalalisi ja morski põhiliselt hüljestest. · Pisinärilised, · Nad peavad jahti · polaarrebased, täiskasvanud pardid hahad jääaukude juures, kus ning nende munad marju, hülged käivad õhku · seeni, hingamas või hiilivad · samblikke, jääl lebavate isendite · rohtu, juurde. · oblikaid jms. · Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Tänan vaatamast !
See kaitseala pole kaugeltki mitte kõige kuulsam ja ometi on selle eeliseks asupaik kõrvalises kolkas. Samburu kant on Keenia üks rikkamaid kante loomade poolest. · Nüüd jõuavad turistid kollase veega jõe kaldale. Veest paitavad neile mitmed jõehobu kogud, mis on paigal nagu surnud kehad, ja ainult haruldane kõrvade väristamine annab neid välja. Põhiliselt on jõehobud vees terve päeva ja ainult keskööl lähevad nad veest välja, et rohtu süüa. (Siin tuleb välja ka üks minu jaoks huvitavamaid fakte sellest artiklist- jõehobud söövad ühe ööga ära ligi viiskümmend kilo rohtu.) Ja järsku märkab grupp turiste kaldal vedelevat mingit keha, mis on jõehobust ikkagi suurem, see tähendab, et see peaks olema siiski elevant. Seejärel märgatakse mingisugust liikumist elevandi poole- krokodillid hakavad kah kohale jõudma, kuid see krokodill,
võivad kergesti haigestuda. Tervishoid Lambad, eelkõige kinnise pidamise puhul, vaktsineeritakse siis, kui nad on vastsündinud talled. Talled saavad oma esimesed antikehad ematernespiima kaudu elu esimestel tundidel ja siis lisavaktsiini kaudu iga kuue nädala järel kolme kuu jooksul ja seejärel lisaannus iga kuue kuu tagant. Vesi, toit ja õhk Lambad vajavad puhast vett joogikünast või tiigist. Pärast ute piimast võõrutamist söövad nad heina, teravilja ja rohtu Karjakasvatuse eesmärgid Lammaste pügamine Poegimisel aitamine Kariloomade kaitse Poegimine Poegimine on termin lambakasvatuses talle sündimiseks. Põllumajanduses nõuab see tihti farmeri või karjuse abistamist kliima, ute tõu või individuaalsete iseärasuste tõttu. Mõnikord ei suuda uted tallesid omaks võtta, eriti pärast kaksikute või kolmikute ilmaletoomist, sel perioodil ei tohi utte häirida. Kasutatud materjalid www.google.com http://et.wikipedia.org/wiki/Lambakasvatus
Hunt ja hobune Kord sõi hobune aasal rohtu. Sõi rahulikult, kuni järsku ilmus välja hunt. Nähes hobust, tahtis hunt ta kohe nahka panna. Hobune hakkas hunti paluma: "Kallis hundike, jäta mind seekord rahule. Olen ju ainult luu ja nahk. Tänutäheks annaksin ma sulle oma peremehe imekee, mille ta mulle kaela riputas. See on talle väga kallis ese, aga ma loodan, et minu elu talle armsam on." Hobune ulatas kee hundile ning hunt küsis ketti imetledes: "Olen nõus, kuid kuidas seda kasutama peab?"
Hipid 12.klass Hipid • … olid enamasti kodanliku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilisest protestiliikumisest osavõtjad. • … olid pärit peamiselt kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest. Hipiliikumine • … oli noorsooliikumine, mis sai alguse 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides. • Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale. Hüüdlauseks oli: „Make love, not war“. • Väidetavalt tähtsaimaks eelkäijaks on Beat Generation. • Ühiskonnast lahku löönud hipid moodustasid kolooniaid. • Propageerisid lihtsust, siirust ja loomulikkust. Stiil Näiteks: trompetpüksid, kirkad värvid, pikad juuksed, liibuvad trikoosärgid, heegeldatud murumütsid, vestikesed, maksiseelikud, platvormikingad, helesinised kulunud teksad/ teksajakid, pärlitest punutud käenöörikesed, ruudulised särgid, ristkülikukujuline pika sangaga ja narmastega kott jne WOODSTOCKI MUUSIKAFESTIVAL "Woodstock polnud l...
Iirimaa Iirimaa lipu värvid on roheline, valge ja oranž. Iirimaa vapil on kujutatud harfi. Aga rahvamuusikas kasutatakse ka väga palju iiri torupilli. Iiri muusika on väga eriline. Pealinn on Dublin, mis on suurem kui Tallinn. Iirimaa kliima on soojem kui Eestis. Seal on palju rohtu, mida söövad lambad, aga seal kasvab vähe puid. Iirimaal peetakse palju lambaid. Iirimaal on huvitavad “laisapeenrad”. Need on umbes poole meetri kõrgused kartulipeenrad. Kartulit hakati Iirimaal kasvatama 18. sajandil. Mis need “laisapeenrad” siis on? Peenardesse kuhjati palju mulda ja sinna pandi kartulid maha ainult üks kord. Pär...
et endale uued relvad soetada. Toimetuses aga usutakse, et mees on nuhk ja keegi pole enam nõus raha välja käima. Koju minnes istub see sama mees toimetuse trepil ning Indrekul hakkab hale ning ta annab Timofeile tema kätte hoiule antud rahast küsitud summa. Hiljem laenab proua Kuusik Indrekule puuduva 20 rublat, et ta saaks võla ära maksta. Indrek saab kodust kirja, et ema on raskelt haige ning palutakse Indrekult rohtu, mis võtaks valu ära, sest surmahaigust juba enam ei ravi. Rahvas otsustab minna maale raha ja relvade hankimiseks, mis seisneb mõisate rüüstamises ja põletamises. Indrek arvab alguses, et ei lähe nendega kaasa, aga kuna suund võetakse Vargamäe poole, siis on Indrek just õige inimene teejuhiks. Indrek ja Kristi jätavad hüvasti, sest Kristi peab sõitma Ameerikasse onu juurde. Maale jõudes üritab Indrek rahvast taltsutada, aga kui see
Tegelased: proua Dianora ja tema abikaasa, härra Ansaldo Gradense. Udine linnakeses elas parun Ansaldo, kes oli sügavalt armunud proua Dianorasse. Kõik tema palved ja läkitused olid asjata, sest naime ei pööranud talle mingit tähelepanu. Mehe palved tüütasid naist ning otsustas kavaluse appi võtta. Dianora ütles naisele, kes oli nende vahetalitaja, et hakkab meest armastama, kui ta tekitaks eelseisvaks jaanuarikuuks linna lähedale aia täis rohtu ja lilli nagu maikuul. Naine uskus, et mees ei saa hakkama ja jätab ta rahule. Ansaldo aga otsis inimesi, kes sellega hakkama saak. Ta leidis ühe nõiakuntsniku, kes selle suure rahasumma eest teha lubas. Kui Dianora kuulis, et mees oli palve täitnud, tundis ta antud lubaduse pärast kahetsust ning rääkis oma abikaasale kõik ära. Algul oli mees vihane, kuid andis naisele loa oma lubadus täita. Ta tahtis, et Dianora läheks Ansaldo juurde ja katsuks oma au säilitades lubadusest vabaneda
järele vaatama. Mees sai ka palju ostu soove kuid ta ei olnud nõus mingi hinna eest oma kallist loomast loobuma. Kõige agaram pakkuja oli rikas kaupmees kellel oli samuti hobusekasvatus. Oma suures kadeduses haudus ta välja kurja plaani. Ta teadis ,et talumees käis igal õhtul valgega ratsutamas ja alati ühel ja samal ringil ,algul ümber järve ja hiljem puhkas mäenõlval kännu peal mille ümber oli piisavalt haljast rohtu hobusele. Kaupmees lasi ühel sügisööl talumehe teele augu kaevata ja käskis sinna sisse teravad odad panna. Kui talumees õhtul hämaras ratsutama läks, ei märganud ta seda auku ja ratsutas otse sinna sisse. Hobune kukkus kuid talumehel oli õnne ja ta pääses vaid mõne kriimuga. Nähes oma õnnetust istus mees veidi oma hobuse kõrval ja leinas ,siis kutsus sulase ja nad kaevasid selle sama kännu kõrvale augu ja matsid hobuse sinna
HIPID Karoliina Hanga 11.S HIPID • Olid enamasti kodanliku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilsest protestiliikumisest osavõtjad • Olid pärit peamiselt kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest. HIPISTIIL • Kirkad värvid • Pikad juuksed • Liibuvad trikoosärgid • Trompetpüksid • Heegeldatud murumütsid • Vestid • Maskiseelikud • Platvormkingad HIPILIIKUMINE •Noorsoliikumine 1960.aastal •Ameerika Ühendriigid •Kolooniad •Eluviis, käitumisnormid, rõivastus CHRISTIANA •Kopehaagen •34 hektarit umbes 850 inimest •Tekkis 1917.aastal •Mahajäetud sõjaväekasarmu •Tuntumaid paiku WOODSTOCKI FESTIVAL • 150 000 hipit • Woodstockist räägib üks oma aja hipisid: "Woodstock polnud lihtsalt kontsert. See oli kokkutulek, milles muusikal oli mängida vaid taustaroll. Muusika, mis kõlas Woodstockis oli parim ja ...
Mihklipäev 29. september Kevadest sügiseni on kariloomad väljas rohtu söömas. Kariloomad on lehmad, sead, lambad ja hobused. Mihklipäeval lõppes vanasti karjatamisaeg. Talvel on kariloomad ainult laudas. Mihklipäeval lõppes ka karjase töö. Karjane on inimene, kes valvab ja hoolitseb kariloomade eest, kui loomad on talust kaugemal. Samuti lõppes töö teistel abilistel, kes tegid suvel talus erinevaid töid. Abilised said mihklipäeval töö eest peremehelt palka. Mihklipäeval inimesed tööd ei teinud. See oli vanasti pidutsemise päev.
muutmine, putukate eemale hoidmiseks ning ka päikese kaitseks. Tihe ja paks karvkate putukate ja päikese kaitseks. Teravad sõrad paremaks liikumiseks. Väga arenenud haistmine, haistavad ohtu juba 2 kilomeetri kauguselt. Piisonid koristavad oma maid lumest puhtaks kuna nende peamine toit talvel ongi just rohi ja juurikad. 3.Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Taimetoitlastena söövad piisonid rohtu, kui seda ei tehtaks kasvaks preeria umbe.Lisaks langetavad piisonid ka väikeseid puid.Maas need kuivavad ning süttivad kiiresti põlema, mis soodustab tulekahjusi. Tulekahjud hävitavad kõik maapeal oleva kuid jätavad juured alles. Seega tekib palju viljakat mulda ning rohi saab võimsalt kasvada.Piisonitel on päris tervad sõrad, nendega maad sõtkudes nad õhutavad maad ja vesi saab paremini imbuda maasse. Ka väetamiseks sobilik sõnnik on põllupidajast piisonil omast käest võtta. 4
ja paisub varsakabi tule ka aasale ja jõgi kuldselt virvendab, külla väheke. ka temal talv on läbi. Siin on küll tuuled, Kõik mutukad ja putukad kuid nendega harjub, on ärevil ja jutukad, igav sul elada et kevad võidu sai. põõsaste varjus. Ja tuhat väikest muusikut Meelespead. nüüd hõiskab eemal kuusikus: Kuidas kukkusid küll rohtu "Käes mai! Käes mai! Käes mai!" sinitaeva killukesed? Piibelehed. Need ei ole taevatäpid, Maikuu hoolega metsi ehtis, need on lilled tillukesed. tippis kõikjale piibelehti, Nurmenukk. siia ja sinna, siia ja sinna, Kes need aasal õõtsuvad, neid on nii tore korjama minna, siis kui tuuled lõõtsuvad? magusat lõhna puhuvad ninna. Need on nurmenukud kallid, Sinilill
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
