Kalju Lepik (1920-1999) Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus 7. oktoober kontoriametniku pojana Ta oli eesti luuletaja. Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta õppima Tallinna Kaubanduskooli ja Tartu Kommerts Gümnaasiumi. 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus ta õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kir...
5 veebruar 1985, Portugal 2 vanemat õde (Elina ja Liliana ), 1 vanem vend ( Hugo ) 1 lapse isa ( Cristiano Ronaldo Junior ) ääreründaja Klubid mida on esindanud Klubid mida on esindanud Lissaboni Sporting ( 20022003 ) 253 Klubid mida on esindanud Lissaboni Sporting ( 20022003 ) Manchester United (20032009 ) Klubid mida on esindanud Lissaboni Sporting ( 20022003 ) Manchester United (20032009 ) Real Madrid ( 2009... ) Koondise karjäär Koondise karjäär Depüüt 20.august 2003 Koondise karjäär Depüüt 20.august 2003 Esimene värav 12.juuni. 2004 Koondise karjäär Depüüt 20.august 2003 Esimene värav 12.juuni. 2004 Kapteniks saamine 11. juuli 2008 Koondise karjäär Depüüt 20.august 2003 Esimene värav 12.juuni. 2004 Kapteniks saamine 11. juuli 2008 Osalenud mitmetel suurturniiridel Koondise karjäär Depüüt 20.august 2003 Esimene värav 12
Mart Poom Mart Vaino Vinni Pajusti Gümnaasium 7B klass Väheke isiklikku Ta sündis 3. veebruaril 1972 Tallinnas. Poom on abielus Lisseliga. Neil on kaks poega Markus ja Andreas. Lapsepõlv möödus Tallinnas. Jalgpalli karjääri algus Ta astus Tallinna Tehnikaülikooli ja jättis õpingud pooleli, siis astus ta Lõvide meeskonda. Esimene NSV koondise mäng oli temal 1989. aastal. Poomi välismaa klubid Esimene välismaa klubi kutse tuli Soomest, aga tal oli just lõualuu katki. Teine kutse tuli Derby Countyst. Sunderland oli kolmas välismaa klubi, seal lõi ta eelmisele klubile peaga värava. Parim klubi kus ta on olnud, on Arsenal. Karjääri lõpp Ta lõpetas oma koondise karjääri 2009. Peale koondise karjääri lõpetamist hakkas ta koondise väravavahi peatreeneriks.
FIFA edetabelis 84. kohal. Suurim väravalööja Andres Oper 38 väravat. Enim mänge pidanud Martin Reim 157 mängu. Peatreener Tarmo Rüütli. Koondise kapten Raio Piiroja. Parim mängija Konstantin Vassiljev. Konstantin Vassiljev Karjääri algus Tallinna JK. Koondise debüüt 2006,esimene värav 2009 Armeenia vastu. 49 mängu ; 15 väravat. Aasta 2010 ja 2011 aasta parim jalgpallur. 2009 ja 2011 hõbepalli võitja. Klubijalgpalli mängib Permi Amkaris. Koondise saavutused Suurim saavutus 2012 EM playoffidele jõudmine. Osalemine 1924. Pariisi olümpiamängude eelringis. 2012. aastal sai Eesti esimeseks euroopa riigiks, kes on mänginud kõigi UEFA liikmesriikidega. Aitäh!
Eesti jalgpallikoondis Gert Christjanson TTG 2013 Sissejuhatus ü Mängijad Eesti jalgpallikoondises. ü Koondise parim mängija. ü Minu lemmik mängia. ü Tulpdiagramm Eesti jalgpallikoondise väravaküttidest. ü Koht kus Eesti koondis treenib. ü Eesti jalgpallikoondise peatreener. ü Lingid. ü Tänusõnad. Eest jalgpallikoondise mängiad Sergei Pareiko Martin Vunk Ragnar Klavan Andrus Ooper Dimitri Kruglov Raio Piiroja Taavi Rähn Joel Lindpere Tarmo Kink Sergei Mosnikov Sander Puri Ats Purje Konstantin Vassiljev
Tulemused: 1949 - NL meister 1950 - NL 8 linna turniiri võitja 1950 - NL mv. II koht 1951 - NL mv. III koht 1952 - NL mv. IV koht (ÜSK) 1952 - NL 10 linna turniir II koht (Tallinn) Märkus: 1952.a. erinevad meeskonnad, vaid I. Kullam nii Tartu ÜSK-i kui Tallinna meeskonnas. 6. Perioodi lõpuks E. Naaritsa taandumine ainult naiste treeneriks (siiani vedas nii meeste kui ka naiste klubisid ÜSK-is). 7. Mängijaisiksused NL koondises: J. Lõssov, I. Kullam, H. Kruus või koondise lävepakul: A. Putmaker, H. Krevald, E. Ehaveer, ka H. Raudsik. Treeneriisiksused: E. Naarits, ka J. Dudkin (NSVL 1. koondise 1947.a. üks ettevalmistajaid), J. Lõssov. (1953.aastast minek NL naiste koondise treeneriks). 8. Korvpall laiema kandepinnaga Eesti spordiühingutes (Dünamo, Spartak, Tööjõureservid, mitte ainult Kalevis). Korvpalli tulek peale ÜSK-i ka TPI ja EPA Spordiklubidesse. Terve laiapinnaline konkurents Eesti siseselt. 9
1969 aasta jaanuaris võitis Tõnu Pääsuke 15 km laskesuusatamise esikoha rahvusvahelistel juunioride võistlustel Rumeenias, 2. märtsil Zakopanes lõppenud maailmameistrivõistlustel saavutas Pääsuke juunioride 15 km distantsil 5. koha. 1970. aastal valmis Otepääl laskesuusatajatele mõeldud Andsumäe lasketiir, mille ehitasid peamiselt sportlased ise. Veebruaris 1970 saavutas Tõnu Pääsuke juunioride MM-il taas 5. koha ja 4x7,5 km teatesõidus tuli Pääsuke NL-i koondise koosseisus pronksmedalile. 1972. aastal võitis Matti Paavo juunioride maailmameistrivõistlustel N-liidu koondisega 3x7,5 km teatevõistlusel pronksmedali. 1974. aastal võisteldi esimest korda Eesti meistrivõistlustel 10 km sprindis. 1975. aastal täitis Matti Paavo suurmeistri normi. 1976. aastal oli Ants Freimuth Eesti parimana NL meistrivõistlustel 20 km distantsil üheteistkümnes. 1983. aastal võitis Even Tudeberg juunioride laskesuusatamise MM-il 15 km
Muidugi sobiski kiirem, tehnilisem ja kontaktirikkam mäng venelastele paremini, korvpall võeti eestlaste poolt hästi vastu. Jalgpalli järsem vajumine toimus 60'ndate keskel, mil loobuti Nõukogude Liidu tsempionaadil osalemast. Allakäik jätkus kuni 70-ndate keskpaigani, mil said alguse treener Roman Ubakivi teod ta kasvatas kaks põlvkonda häid eestlastest mängumehi, mitmeid neist võib praegugi koondise eest mängimas näha. Tulevased koondislased tegid imetegusid juba noorteklassis. Eesti taasiseseisvudes ei muutunud jalgpall hoobilt populaarseks kohalikus liigas oli suurem osa muulastest mängijaid, see fakt just eriline publikumagnet ei olnud. Muulastest koosnevad klubisid on liigades tänini, kuid aegamööda tekkis jalgpalli vastu aina laiem huvi 10 aasta jooksul on klubide arv kasvanud mitu korda, liigade arv on tõusnud viieni, lisaks käivitus ka naiste meistriliiga, mitmed
Estonian National Football’. Mart Poom alustas regulaarselt jalgpalliga 1979 aastal. 1980-ndatel aastatel ühines ta koolipoiste jalgpalli klubiga “Lõvid”, mis on osa arengust Eesti väravavahtide “maailma”. Edasine areng spordimaailmas: Tallinna Spordikool (1989-1990) Soomes (Kuopio Palloseura) Spordikoolis (1992) FC Wil – Sveits (1994) FC Portsmouth (England, 1994-1996) Tallinn FC Flora (1991, 1992-1993, 1996- ) Eesti koondise väravavaht Mart Poom alustas Inglismaal mängimist 7. augustil 2005 (Inglise 1. divisjonis). Sportlase eelmine klubi Sunderland AFC kohtus Inglismaal esimeses voorus võõral väljakul Mart Poomi uue klubiga, mis kannab nime Coventry City. 1-ga nummerdatud särki kandev 34-aastane Poom tegutseb inglise klubi esiväravavahina. Tema asendaja on vajadusel norrakas Thomas Myhre. Mart Poom on varem pälvinud Derby County hooaja parima mängija tiitli. Fännid andsid
juuli 2014) Maailmameistrivõistlused Kvalifitseerunud 20 (kõigil) (esmakordselt1930) Parim tulemus Võitja: 1958, 1962, 1970,1994 ja 2002 AJALUGU Brasiilia jalgpall sai alguse 19. sajandi lõpus Briti võõrtööliste eestvedamisel. Sajandivahetuseks moodustati kohalikud liigad Rio de Janeiros ja Sao Paulos. Maailmameistrivõistlustel osaleb Brasiilia alates 1930. aastast, Brasiilia koondise kuldseks ajastuks võib nimetada aastaid 1950-1970, kui võideti kolm korda maailmameistritiitel.1950. aastal jäi Brasiilia finaalis alla Urugaile. 1954. aastal 1958. aastal tuli brasiillaste kauaoodatud triumf. Eesliiniga Garrincha, Vavá, Mario Zagalo ja Pele purustati finaalis Rootsi tulemusega 5:2. 1962. aastal Tšiilis võideti peaaegu sama koondisega (vigastuse tõttu ei osalenud Pelé) uuesti MM-tiitel,
Sisukord: 1. Eesti jalgpalli sünd. 2. Eesti koondise mängijad. 3. Eesti koondise saavutused. 4. Kasutatud kirjandus. Eesti Jalgpalli sünd. Eestisse jõudis jalgpall 20. sajandi algul, kui Inglise kaubalaevad külastasid Tallinna. Nende kaubalaevade madrused oskasid jalgpalli mängida, ning koolinoored käisid vaatamas peale kooli, kuidas nad seal mängivad. Algul hakkasid poisid pallil järel käima, kui see kaugemale veeres, ning mõne aja pärast võtsid inglased nad mängu. Inglased tõid neile
hõbemedali. 2007.a. mais liitus Mart Poom Watford FCga. Alustas hooaega esiväravavahina, kuid kaotas koha Richard Leele. Septembris 2008 sai õlatrauma ega pääsenud klubi eest enam kordagi väljakule. Aprillis 2009 lõpetati tööleping ennetähtaegselt. KOONIDE KARJÄÄR Mart Poome esindas Eesti koondist aastail 19922009 kokku 120 korda. Oma debüüdi koondise eest tegi Poom 3.juunil 1992.a. sõpruskohtumises Sloveenia vastu. Ta viibis platsil kõik 90 minutit. See oli koondise esimene kohtumine pärast taasiseseisvumist mäng Lõppes viigiliselt 1:1. Poom oli mängupäeval 20 aastane. Tema lahkumismäng oli 10. juunil 2009 peetud sõpruskohtumine Potugaliga, kus ta kaitses Eesti koondise väravat 30 minutit ja hoidis värava puutumatuna. Mart saateti platsilt ära väga väga suure aplausiga. Kokku tegi Poom Eesti koondises 31 nullimängu
ega suutnud leminutitel takistada vastastel viigivravat lmast. FC Augsburg Klavanist sai esimene Eesti mngija, kes Saksamaa krgeimas liigas mnginud. Klavan debteeris Bundesligas 14. septembril 2012 mngus Wolfsburgi vastu kui ta 67. minutil platsile vahetati. 6. aprillil 2013 sai Klavanist suurima pealtvaatajate arvu ees klubijalgpalli mnginud eestlase. Dortmundi Borussia staadionile oli kohtumist kogunenud vaatama 80 400 pealtvaatajat. FC Augsburg kaotas kohtumise 4:2. Koondisekarjr Eesti koondise eest on Klavan mnginud 83 korda ja lnud kaks vravat. Oma esimese mngu pidas 3. juulil 2003 Leedu vastu. Esimese vrava li 31. mail 2006 Uus-Meremaale. Teise vrava li ta El Salvadori vastu 29. veebruaril 2012, milles oli ta ka esimest korda Eesti koondise kapten. Kokku on Ragnar mnginud siiamaani 380 mngu ja lnud 15 vravat.
koolitööd Adelsö algkoolis • Õppinud Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursusel, kus õppis vaid aasta Õpingud (2) • Õpinguid jätkas Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis, Stockholmis • Õpingud lõpetas Stockholmis Õpetajaseminaris Töö kirjanikuna • On välja andnud hulgaliselt loomingut erinevatele ajakirjadele • Tõlge Astrid Lindgreni • Rootsi Kirjanike Liit (1977 – 1997) teostele • Eesti Kultuuri Koondise liige alates 1963. aastast • Tõlkis ise oma novelle • Töötas ajakirjas „Tulehoidja“ ja väljaandes „Eesti Kroonika“ rootsi keelde • Eesti Kirjanike Liidu liige • Eesti Kirjanduse Seltsi liige Tunnustused • Eesti Kultuuri Koondise auhind (1968) • Henrik Visnapuu kirjandusauhind (1971) • Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind (1983) • Virumaa Fondi ja Rakvere teatri auhind (1990) • Valgetähe V klassi teenetemärk (2001)
Ta on suur egoist, aga just see fännidele meeldibki. Ta on korduvalt kaamerate ees oma tiimikaaslaseid löönud, pidades seda endale naljakaks. Ibrahimović valiti 2005, 2007 ja 2008 Rootsi parimaks jalgpalluriks. Aastal 2014 premeeriti teda aasta kauneima väravaga. Kurioosumina lõi Zlatan auhinnatud värava juba 2012. aasta novembris, kuid selleks ajaks oli vastava aasta väravate valik juba tehtud. Auhinnatud väga kauge käärlöögiga iluvärava lõi Zlatan Rootsi koondise sõpruskohtumises Inglismaaga, vormistades mängu lõppseisuks 4:2 Rootsi kasuks (Ibrahimović lõi kõik neli rootslaste väravat). Lapsena oli ta väga vaene ja et trenni jõuda, siis tihti varastas ta rattaid selleks. Ükskord varastas ta kogemata oma treeneri ratta. Tal on ka must vöö taekwondos. Rootsi keelde tuli tema nimest isegi ametlik uus sõna „zlatanera“ mis tähendab midagi domineerima. Zlatanist sai läbiaegade
neutraalsel väljakul uuesti korraldada ning Monacos 11. veebruaril 1997 peetud kordusmats lõppes väravateta. Eesti kogus lõpuks neli punkti ja pääses esimest korda viimasest kohast, jäädes kuueliikmelises alagrupis Valgevene ees viiendaks. Peatreener Teitur Poroarson lahkus ametist 1999. aasta lõpus ja jalgpalliliitu asus koondisele uut välistreenerit otsima. Uueks treeneriks sai Arno Pijpers. Uuendused puudutasid ka koondise mängupaika. Jalgpalliliidu plaan ehitada Tallinnasse moodne koduväljak sai teoks 2000. aasta lõpus, kui Lillekülas algasid kahe raudteeharu vahelisel tühermaal riigi esimese jalgpallistaadioni ehitustööd. Toona veel Lilleküla staadioni nime kandnud areen avati 2. juunil 2001 eelseisvate 2002. aasta maailmameistrivõistluste valikmänguga Hollandi vastu. 2007. aasta novembris kinnitati kaheaastase lepinguga uueks peatreeneriks Tarmo Rüütli
Lukas Podolski Raigo Kuusik 5.Klass Sissejuhatus Ma valisin selle teema selle pärast ,et ta on mu üks lemmikum mängija jalgpallis .Ja selle pärast ma valisin selle teema ,et rohkem teada saada Lukas Podolskist Lukas Podolski Lukas Podolski on 182 cm pikk ja kaalub 83 kg Lukas Podolski pole ta õige nimi ta päris nimi Lukas josef Podolski ta sündis aastal 1985. Ta on saksamaa koondise vasak poolne ründaja Koondisekarjäär Podolski hakkas mängima 1. FC Kölni juures juba 1995. 2003 kutsus esindusmeeskonna treener ta esindusmeeskonna juurde treenima ja 22. novembril debüteeris ta esinduskoondises ja mängis seal hooaja lõpuni.Järgmisel hooajal oli Podolski Kölni põhiründaja. Ta lõi 24 väravat, millega oli kindlalt 2. Bundesliga parim väravalööja .Järgmisel hooajal lõi Podolski 1. Bundesligas 12 väravat, olles taas oma meeskonna resultatiivseim ja 1
maksma panna. Tema oli niiditõmbaja, kes hoidis peos otsi, mis tõid suuri võite nii Saksamaale kui ka Bayernile. Seejuures ei kõhelnud Beckenbauer iialgi ründesse sööstamist, kui avanes soodus võimalus. Just tema lõi 1970. a MM-i veerandfinaalis värava, mis sisendas sakslastele lootust, et Inglismaa koondis on võidetav. Nelja aasta jooksul Cosmoses leidis Beckenbauer endale Ühendriikides hordide viisi sõpru ja austajaid ning kõik lootsid, et saksa superstaar ajab USA koondise 1994. a MM-i turniiriks tippvormi- paraku tekkisid Beckenbaueril enne seda juba uued huvid. Jalgpallurikarjääri lõppedes sai Beckenbauerist ülimalt nõutud ajakirjanik nii ajalehe- kui ka telemeedias. Seejärel pakuti talle rahvuskoondise peatreeneri kohta ja anti mehele võimalus oma õpetussõnad ellu viia. Eelmine peatreener Jupp Derwall tõestas oma võimetust sakslaste jaoks kehvasti lõppenud EM-il 1984.
Johani ema töötas Ajaxi kontoriruumides koristajana ja veenis klubi juhtkonda võtma Johanit Ajaxi noortesektsiooni, kui poiss oli alles 12-aastane. Ülejäänu on juba ajalugu ja peaaegu katkematu jada karika- ja tiitlivõitusid kõrgeimal võimalikul tasemel algul mängija ning hiljem treenerina. Cruyff tegi oma esimeses meeskonnas debüüdi 17-aastaselt, lõi esimese värava rahvusvahelises matsis 19-selt ning jätkas Ajaxi ja Hollandi koondise tulihingelise eestvõitlejana läbi kuldsete 1970. aastate. See oli ,,totaalse jalgpalli'' ajastu, mille algul arendati välja mängustiil, mida Austria ekspert Willy Meisl nimetas 1950. aastail ,,keeristormiks''. Tema oli tunnistajaks, kuidas iga viimnegi meeskonnaliige suutis vajaduse korral vahetada positsiooni väljakul, evides teiste mängijatega võrdseid tehnilisi ja füüsilisi võimeid. Cruyff oli keeristorm ise
ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis 0:6 kaotus Soomele ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. Neist 265 miljonit on mängijad ning ülejäänud kohtunikud või ametnikud. Registreeritud jalgpallureid oli 38 miljonit ehk 2000. aastaga võrreldes 23 protsenti rohkem. Suhteliselt kõige enam on juurde tulnud jalgpalliga tegelevaid naisi (2006. aastal 4,1; 2000. aastal 2,7 miljonit). Elukutselisi (mees)jalgpallureid oli
kui ka parem füüsiline vorm, mis aitavad edasistel treeningutel. Toimumise koht Räpina ühisgümnaasiumi võimla ja auditoorium, Põlvamaa, Räpina, Kooli 5, 64504. Projektrühm Võrkpalli laagris on juhendajad, kes on oma ala spetsialistid ning olnud ja on tegutsevad treenerid. Võimalikud koostööpartnerid võiksid olla Räpina Vald, Räpina Ühisgümnaasium, Räpina Vallavalitsus, Räpina Spordikeskus ja Eesti koondise võrkpallurid. Projekti kulud Projekti 5 päeva kulud: Noortele (25 noort) toitlustamine 3 korda päevas kooli sööklas: 400 eurot Treenerite tasu maksab Räpina Vallavalitsus: 500 eurot Eesti koondise võrkpallurite 2 päeva kohaletoomine ja majutamine Räpina Vald ja Spordikeskus: 350 eurot Kokku: 1250 eurot Kulude katjateks oleksid Räpina Vald, Räpina Ühisgümnaasium, Räpina Vallavalitsus, Räpina Spordikeskus ja omafinantseering. Laagris osalemise maksumus ühele on 50 eurot.
Eesti pole kordagi pääsenud ei maailmameistrivõistluste ega Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Aastail 1940–1991 oli Eesti NSV Liitu kuulumise tõttu rahvusvahelisest jalgpallielust ära lõigatud. Eesti esimene FIFA ametliku tunnustuse pälvinud taasiseseisvumisjärgne kohtumine toimus 3. juunil 1992. Kõige rohkem koondisemänge (157) on pidanud Martin Reim, olles sellega ühtlasi Euroopa rekordinternatsionaal. Enim väravaid (35) on löönud Andres Oper. Koondise peatreener on alates 2008. aasta jaanuarist Tarmo Rüütli. Eestisse tõid jalgpallioskused ja mänguvahendid inglise madrused 20. sajandi esimestel aastatel, kui maa oli veel Vene Keisririigi kooseisus. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda (1918–1920) ja omariikluse kindlustamist. Koondis pidas oma esimese kohtumise 17. oktoobril 1920 Helsingis, kus jäi 0:6 alla Soomele. Eesti Jalgpalli Liit asutati 14. detsembril 1921 ja võeti 1923
2005 ja 2008 valiti Ibrahimović Serie A aasta välisjalgpalluriks, lisaks 2008 Serie A aasta jalgpalluriks ja ta sai 2008 Serie A aasta värava auhinna. 2014. aasta 13. jaanuaril auhinnati Ibrahimovići FIFA Puskási auhinnnaga, mis antakse aasta kõige ilusama värava eest. Kurioosumina lõi Zlatan auhinnatud värava juba 2012. aasta novembris, kuid selleks ajaks oli vastava aasta väravate valik juba tehtud. Auhinnatud väga kauge käärlöögiga iluvärava lõi Zlatan Rootsi koondise sõpruskohtumises Inglismaaga, vormistades mängu lõppseisuks 4:2 Rootsi kasuks (Ibrahimović lõi kõik neli rootslaste väravat). Zlatan oli parima värava nominentide seas ka 2011. aasta parima värava valimisel, kuid tol korral ei võitnud. KASUTATUD KIRJANDUS Vikipeedia Vaba entsüklopeedia: Zlatan Ibrahimovič http://et.wikipedia.org/wiki/Zlatan_Ibrahimovi%C4%87 (12.02.2014) Bert Bortkevitš
õppis Tartu Kaubanduskoolis, Tartu Kommertsgümnaasiumis, 1942-43 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. 1943 mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, 1944 põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus pidas mitmeid leivatööameteid. Oli üks energilisemaid pagulaselu organisaatoreid Rootsis, võttes osa Radikaaldemokraatliku Koondise ja Stockholmi kirjastuse Eesti Raamat asutamisest (1946) ning kuuludes Balti Instituudi, Eesti Kultuuri Koondise, Eesti Rahvusnõukogu jt. pagulasorganisatsioonide juhatusse. Akadeemiliselt oli Kalju Lepik üliõpilasseltsi Põhjala liige. 1966. aastal sai Kalju Lepikust Balti Arhiivi juhataja. Pikka aega kuulus Kalju Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ning oli selle esimees aastast 1982. Kalju Lepik suri 1999. aastal Tallinnas. KALJU LEPIKU LOOMING Kalju Lepiku poeeditööd on auhinnatud nii paguluses kui kodumaal. Tema suurtööde
Kool Eesti jalgpall 2005-2009 Koostaja: Nimi Tallinn aasta Sisukord LK 3-4..........................................................................................Eesti jalgpallikoondis LK 4.............................................................................................Praegused koondislased LK 5-9..........................................................................................Eesti koondise mängud alates 2005 LK 10 ..........................................................................................Meistriliiga LK 11-12 .....................................................................................Meistriliiga hooajad alates 2005 LK 12 ..........................................................................................Parim väravakütt LK 13.......................................................................................... Kasutatud kirjandus
1973. aastal tuli Liidu koondislasena Euroopa juunioride meistriks. Jõudnud 1975. aastal Liidu põhikoondisse, sai Loori koduklubiks Moskva AKSK. 1975. aastal võitis esimese EM- tiitli, mida kordas veel 1977, 1979, 1981 ja 1983. Aastatel 1978 ja 1982 tuli Loor maailmameistriks ja 1977 ning 1981 maailma karikavõitjaks. Kõige märkimisväärseim saavutus oli siiski olümpiakuld 1980. aastal. Moskva mängudel kulges Liidu koondise tee finaalini libedalt. Enamik mänge võideti ühe tunni jooksul tulemusega 3:0. vaid Tsehhoslovakkiale loovutati üks geim. Ka poolfinaalis saadi kindel 3:0 võit Rumeenia üle. Sportimist alustas 1963. Treenerid Ülo Palgi, Raimond Pundi, Ivan Dratsov ja Vjatseslav Platonov. Eesti kõigi aegade
Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989 1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema abikaasa on Airi Hallik-Konnula ja ka kaks poega: Herbert ja Verner. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi.
kroonusse värvatud Eesti noormehest · Paralleelid Jaseki Svejik'i lugudega · Alltekst "Kroonu" · "Ma olen need kolm peategelast kokku! Kõik inimesed on! Igas meis elab tross, kangelane ja mõistuspärane olend ühteaegu. Heino, Peeter ja Siska on sisuliselt üksainus inimene. " -Olavi Ruitlane Olavi Ruitlane · Sündinud 1. juunil 1969 · Kasvanud Võrumaal · Eesti Kirjanike Liidu, Tartu Noorte Autorite Koondise ja Eesti Autorite Ühingu liige · Kandev roll slogani "Võrreldes Lõuna-Eesti joodikutega on Põhja-Eesti joodikud ikka päris karsklased" massidesse viimises. Olavi Ruitlane Ruitlase internetis levinud avameelse suhteromaani "Pesumaja" käsikiri tunnistati Põlva Maakohtu poolt keelatuks. Tunnustused · 1. koht ajakirja "Kalastaja" kalastusteemalisel kirjandusvõistlusel "Kalamehejutt" (2001) · 4. koht Kalevala MM-il Espoos. (2002)
lahendamise oskustest ja saavutustest.Toon välja eraldi Teie praegused konkreetsed nõudmised kandidaadile ning oma vastavad oskused nendel aladel. Infotehnoloogia ja multimeediumi haridus. Preagusel hetkel olen Koplikooli õpilane,tegelen multimeediumi eriala õppimisega ja õpin esimesel kursusel. Töökogumused: Töökogemused on mul olnud klienditeenindaja osakonnas. Organiseerimisvõimed: Olen jalgpalli koondise kapten koolis,serveri haldamise administraator ja üks aasta olen olnud õpilasnõukogus Tallinna Koplikoolis. Arvutioskus: Valdan arvutit heal tasemel: Word,Excel,Powerpoint,Circuit Maker,Photoshop,Eagle,Atmel Studio,Pony Prog. > Keeled: Eesti keelt ja vene keelt suhtlen vabalt.Valdan ka Inglise keelt suhtlustasandil. Meeldib suhelda inimestega,lahendan keerulisi olukordi,stressiolukorras oskan leida lahendusi
Mäng toimus murukattega maapinnal, mis oli eestlaste jaoks esmakordne. Eesti Jalgpalli Liit asutati 14. detsembril 1921 ja võeti 1923. aastal koos Brasiilia, Egiptuse, Jugoslaavia, Läti, Poola, Tsehhoslovakkia, Türgi ja Uruguayga maailmaorganisatsiooni FIFA liikmeks. Eesti koondis Kõige rohkem koondisemänge (157) on pidanud Martin Reim, kes oli selles Eesti koondis arvestuses Euroopa rekordimees 2009. aasta novembrini. Enim väravaid (36) on löönud Andres Oper. Koondise peatreener on alates 2008. aasta jaanuarist Tarmo Rüütli. A le qoq arena Koondis peab kõik kodused valikmängud Tallinnas 2001. aastal avatud A. Le Coq Arenal, mis mahutab 9692 ja koos lisatribüünidega kuni 11000 pealtvaatajat Staadion avati 2. juunil 2001 väljamüüdud MMvalikmänguga Hollandi vastu. See on Eesti suurim jalgpallistaadion. A. Le Coq Arena on ühtlasi jalgpalliklubi FC Flora koduväljak. Varasem peamine koduväljak oli Kadrioru staadion, mis juunis 1926 avati
Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu Noorte Autorite Koondise liige ning Kirjanike Liidu liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika
Wayne Mark Rooney Üldine: Sündinud 24.oktoober 1985 Liverpooli äärelinnas Croxtethis) ja on Inglismaa jalgpallur (ründaja). Ta on mängib Manchester United klubis ja on Inglismaa rahvusmeeskonna liige. Inglismaa jalgpallikoodises on ta 29. märtsi 2009 seisuga mänginud 49 korda ja löönud 21 väravat. Esimese värava koondise kasuks lõi Rooney 6.september 2003, mil võideti Makedooniat 2:1. Ta oli siis 17 aastat vana ning läbi aegade noorim, kes Inglismaa kasuks värava löönud. Kaks vooru enne 2010. aasta MM-i valikturniiri lõppu on Inglismaa taganud juba alagrupi võidu ja selles on suured teened Rooneyl, kes on 9 väravaga 8 mängust valikturniiride kõige resultatiivsem eurooplane. Kõige rohkem väravaid on Rooney löönud aastatel 2004, 2009 ja 2013 (6 väravat) ja kõige vähem aastal 2001 (1 värav).
Arvatavasti on see kokkusattumus, aga Platonovi edukaimad aastad langesid täpselt kokku Loori kuulumisega koondisesse justkui sõltunuks edu Loori kohalviibimise faktist. Meenutagem. Loor võeti Liidu täiskasvanute esindusmeeskonda 1975. aastal, kui seda juhendas Juri Tsesnokov, hilisem Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) viitsepresident. 1976. aastal jättis Tsesnokov Loori viimasel hetkel Montreali olümpiakoondisest välja. Meeskond kaotas finaalis Poolale. 1977. a. Sai koondise peatreeneriks Platonov, kelle esimeseks otsuseks oli Loori tagasikutsumine Liidu esindusse. Meeskond võitis Euroopa meistri tiitli ja kohe seejärel ka maailma karika. Aastatel 1977-1983 ei kaotanud Platonovi meeskond ainsatki rahvusvahelist tiitlivõistlust ja iga kord kuulus põhimänijate hulka ka Loor. Lahkus Loor, lakkasid võidud ... 1984. aasta suvel lõi tärkav USA meeskond võitmatuid ``nõukogulasi`` neli korda järjest nende omas kodus. See juhtus Harkovis, paar kuud enne Los
Contra Contra • Kodanikunimi Margus Konnula. • Sündis 22. märts 1974. • Eesti kirjanik, stsenarist. Eluloost • Sündis Võrumaal, Urvastes. • Isa oli argonoom ja ema raamatupidaja. • On lõpetanud Antsla Keskkooli. • ta toimetas Urvaste Valla Lehte 2004-2008. • Ta on Eesti Kirjanike Liidu ning Tartu Noorte Autorite Koondise liige aastast 1997. • Contra on ka saatejuht ning hinnatud lavategelane. • Samuti on läbinud sõjaväeteenistuse Piusa piirivalvekondoris. Loomingust • Kirjutab võru keeles enamasti. • Contra loomingus leidub palju paroodiat. • Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, luuletused on laululised ja lõbusad. • Raamatud on tihti tagasihoidlikud ja on isegi öeldud, et koledad.
Ameeriklastega mängimisel. TIIT SOKK Kuid kus kohast ja kelle käe alt sirgus selline suurpärane mängujuht? Tiit Sokk on sündinud Tartus ning tema isa August Sokk on samuti üks Eesti korvpalli suurkujusid. Soku kärjäär on olnud pikk ning ta on treeninud erinevate nimekate treenerite juures. TIIT SOKK Nüüdseks on Tiit Sokk juba teist korda valitud Eesti rahvuskoondise treeneriks ning koondise pingile on jõudnud Tiidu mõlemad pojad Tanel ja Sten-Timmu. Samuti on Tiit Sokul omanimeline korvpallikool Tallinnas.
Ameeriklastega mängimisel. TIIT SOKK Kuid kus kohast ja kelle käe alt sirgus selline suurpärane mängujuht? Tiit Sokk on sündinud Tartus ning tema isa August Sokk on samuti üks Eesti korvpalli suurkujusid. Soku kärjäär on olnud pikk ning ta on treeninud erinevate nimekate treenerite juures. TIIT SOKK Nüüdseks on Tiit Sokk juba teist korda valitud Eesti rahvuskoondise treeneriks ning koondise pingile on jõudnud Tiidu mõlemad pojad Tanel ja Sten-Timmu. Samuti on Tiit Sokul omanimeline korvpallikool Tallinnas.
kogu kohta kirjutanud Kalev Kesküla (Eesti Ekspress, 16. august 2006). Oma teises luulekogus "Saage üle" (kirjastus Tänapäev) on Andra Teede luule muutunud teravamaks, särtsakamaks ja valitudsõnalisemaks, torgates nõnda silma vaoshoitud ja malbe eesti naisluule taustal. Oma osa sellesse on andnud ka poetessi tihe lävimine "metsikuma" ja "mängulisema" osaga eesti tänapäeva kirjandusest alates 2006. aasta augustist on ta Tartu Noorte Autorite Koondise liige. "Saage üle" peegeldab suure osavõtuhuviga elatud harilikku, igapäevast, kuid ometi poeetilist elu, kus olulisel kohal on oluliste linnade tänavad ja inimesed. Jürgen Rooste Jürgen Rooste (sündinud 31. juulil 1979) on eesti luuletaja. Ta lõpetas 1997. aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis 1997 2002 eesti filoloogiat. Jürgen Rooste töötas kuni veebruarikuuni 2007 ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtoimetajana ehk peatoimetaja parema käena
Kadri Lehtla Kadri Lehtla (sündinud 3. mail 1985 Tallinnas) on eesti laskesuusataja. Kadri Lehtla on tegelenud murdmaasuusatamisega alates 1996. aastast. 199698 kuulus ta Pirita Suusaklubisse. Tema esimesed treenerid olid Kaja Remmelgas ja Tiit Idarand. Sügisel 1998 liitus Kadri Lehtla Nõmme Spordiklubiga, kus ta treeneriks oli Külli Hallik, kes hiljem oli ka noorte ja andekate suusatajate koondise "Merko Team 2005 neidude treener. 2003 astus Kadri Lehtla Audentese Otepää filiaali, kus tema treeneriks oli Jaanus Teppan. Laskesuusatamisega alustas Kadri Lehtla 2006. aasta mais. Tema treenerid on Tõnu Pääsuke, Kristjan Oja ja Hillar Zahkna. Tema esimesed suurvõistlused olid 2007 Otepääl toimunud laskejooksu maailmameistrivõistlused. Segateatejooksus sai Eesti kindlalt viimase, 8. koha. 3 km sprindis oli ta 15., jälitusjooksus tõusis 14. kohale ja rullsuusatamises oli ta samuti 14
Contra Maria Johanna Kull Andmeid: Kodanikunimi Margus Konnula, Sündis 22. märts 1974, Kirjanik ja luuletaja, Sündis Võrumaal Urvastes, Eesti Kirjanike Liidu ja Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige, ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte, Luuletusi 5000 ringis. Lapsepõlv Sündis 1974. aastal agronoomi ja raamatupidaja pojana. 1981-1984 õppis Urvaste Algkoolis. 1984-1989 õppis Kuldre 9-klassilises koolis. 1989-1992 õppis Antsla Keskkoolis. 1993-1994 viibis sõjaväeteenistuses. Kirjutas esimese luuletuse 17. november, 1989. aastal. Eraelu 2 poega, Verner (7) ja Herbert (9). Töötas postiljonina.
on läbi löönud olümpial heade tulemustega ja Eestit esindades. Ma kujutan ette ,kui paljud sportlased sihukese artikli arvamuse peale vihaseks võivad minna, kes ikka tahaks, et tema tulemusi maha tehtaks, kas siis on need head või mitte kõige paremad, aga osa nad on võtnud olümpiast ja Eesti esindanud,see on juba tunnustust väärt, mitte maha tegemist. Kui nüüd võrrelda ja analüüsida Eesti koondise tulemusi aastal 2004. ja 2008. siis minu arvates läks paremini aastal 2008. Eelkõige sellepoolest, et Kerth Kanter tõi Eestile kulla ning vanameister Jüri Jaanson andis endast maksimumi, et saaks medali ningi tõi meile hõbeda. Ole eestlaste üle uhke ja arvan, et nad ei vääri mingit maha tegemist ning austan neid ikka ,peale sihukese iroonilise jutu lugemist. Heleri Pira, 11 klass
Eesti jalgpallurid laias maailmas Eesti jalgpallur ei ole maailmaturul lihtne olla. Et pääseda mängima arvestatavasse välisklubisse, peab olema väga andekas ning promomisega peab tegelema mitu agenti. Pärast taasiseseisvumist on Eesti jalgpalluritest kõige kõrgema lennuga olnud Mart Poom. Ta mängis ligi kümme aastat Inglismaa kõrgliigas ja on kuulunud isegi maailma tippmeeskonna Arsenali ridadesse. Poom lõpetas sel suvel oma karjääri ning on hetkel Eesti koondise ja Arsenali väravavahtide treener. Kindel on see, et ta jõudis selliste saavutusteni visa töö ja suure tahtejõuga. Tänapäeva jalgpalli lahutamatu osa on raha ja veelkord raha. Pääsemaks tippliigadesse jalgpalli mängima, peavad olema maailmatasemel agendid, kes tegelevad uue klubi leidmisega. Nii väikese riigi sportlasel on väga raske läbi lüüa. Esiteks pole erilisi teerajajaid ning on vähetõenäoline, et mõni tippklubi tuleb otsima andekaid mängijaid just Eestist
HELGA NÕU 1.Millal ja kus sündis Helga Nõu? Helga nõu sündis 22.septembril aastal 1934. 2.Kellena on ta töötanud ja kus elab praegu? Ta on töötanud õpetajana, uurimisassistendina Uppsala ülikooli Akadeemilise haigla kopsukliinikus. Helga Nõu elab vaheldumisi Eestis ja Rootsis. 3.Millise auhinna ja millal sai ta oma noorte raamatute eest? Helga Nõu sai auhindadeks Eesti Kultuuri Koondise auhinna aastal 1968 Lauri nimelise noorsookirjanduse auhinna aastal 1983 Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhinna 1983 4.Millise kriminaal jutu on Helga Nõu kirjutanud? Ta on kirjutanud kriminaal jutu nimega ,,Ruuduline röövel". 5.Nimeta kolm hüüumärgiga lõppevat teost. Tema kolm hüüumärgiga lõppevat teost on ,,Pea suu!", ,,Tõmba uttu!" ja ,,Appi!". 6.Nimeta kolm teost milles on looma nimed. Tema kolm teost milles on loomanimed on ,,Kass sööb rohtu", ,,Hundi silmas"
[3] Prantsusmaa on keelustamisega ja lõid lahku, algatusel loodud ühendus Jalgpalli juured ulatuvad moodustades 1871. aastal lubas kinni pidada Briti saartel sajandite taha. Selle Inglismaa ragbiliidu. väljakujunenud eelkäijateks on maailma eri Vaidlustele tegi lõpu 1886. mängureeglitest. Esimesed tänaseni jäänud koondise paigus viljeletud mängud, kus aastal Inglismaa, Sotimaa, naailmameistrivõistlused peeti ainsaks suurturniiriks. osalejate ülesandeks oli lüüa Walesi ja Iirimaa jalgpalliliidu 1930. aastal. palli jalaga. Vanimaks asutatud Rahvusvahelise Jalgpall on tänaseks üks kirjalikuks allikaks on Hiina 2. Jalgpalli Nõukogu (IFAB). Eestisse tõid mänguoskused ja harrastatumaid sportmänge ja 3
Mis võib parem tunne olla kui olla tähtsal võistlusel, kus esiteks on tuhandeid ja tuhandeid pealtvaatajaid ning lisaks seda üritust kantakse otse-eetris üle kümnetes erinevate riikide televisoonides. Meie võrkpalli rahvusvõistkond on kirjutanud ennast spordiajalooraamatutesse, jõudes kahel järjestikusel Euroopa meistrivõistlustel finaalturniirile. Kurvastusega tuleb tõdeda, et need saavutused jätavad Eesti riigi külma kõhuga. Koondise esindamine ei too kahjuks sportlaste peredele leiba lauale. Valitsusejuhid ei suuda kuidagi tagada raha võrkpalluritele, et neid laagrisse saata ja võistlustele transportida, sest olgem ausad, oma riigi esindamist nii kõrgel tasemel peaks riik sponsoreerima 101 protsendi ulatuses.
Contra elulugu Contra on eesti kirjanik, tuntud eelkõige luuletajana. Tema kodanikunimi on Margus Konnula. Ta on sündinud Võrumaal, Urvastes 22. märtsil 1974 aastal. Tal on abikaasa ja kaks poega. Ta on õppinud Urvaste Algkoolis, Kuldre 9- klassilises koolis ja Antsla Keskkoolis 1989-1992. Contra on teinud väga erinevaid ja mitmekülgseid töid. Pärast sõjaväe teenistust asus ta tööle lühikest aega (1 kuu) Inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, kus tegi ka väikese karjääritõusu olles sellest 3a Urvaste postiljoniülem (1966-1999). Pärast seda sai temast vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Samuti oli ta Urvaste valla lehe toimetaja, Tartu Noorte Autorite koondise liige ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema luulele on iseloomulik vemmalvärss ja lorilaulud traditsioonidest. Need on lõbusad ja laululised ning väga leidlike riimidega. Palju kohtab paroodiaid. Contr...
aastase Ronaldo 12,4 millioni Inglise naela eest. Manschester Unitedes on ta alates 2003. aastast ja pole veel klubi vahetanud. Hetkel on Ronaldo 24 aastane ja on mänginud Manchester Unitede eest juba 196 mängu ja kokku 84 värava, mis pole paha parema ääreründaja jaoks. 2002. aastal võeti Ronaldo Portugali U-21 koondisesse ja mängis seal ühe aasta ning sai mängida ainult 2 mängu ja lüüa ühe värava. Peale seda võeti Ronaldo Portugali põhimeeskonda. Ronaldo on ka Eesti koondise vastu mänginud, 8.juunil2005.a A. Le Coq Arenal lõi Ronaldo ainsa 1:0 värava Eestile, mis jäi ka lõppseisuks. Euro 2004 sai Portugal finaali Kreeka vastu, kuid pidid võtma kaotuse vastu ning jääma teiseks. Peale 2004. aasta Euro 2004, sai Ronaldo ülemaailmselt kuulsaks. Tema väärtus järsku hakkas tõusma, ning nüüd on tema väärtus umbes 150 millionit Inglise naela. Manchester Unitede meeskonnas on Ronaldo osalenud Champions Leauges alates 2007 aastast ning 2008
Nõukogude Liidu iluuisutamiskoondisse naiste üksiksõidus. Tema suurim saavutus oli maailmameistrivõistluste hõbemedal 1984. aastal. Sport andis Annale hea tööd ja kõrgharidust. 1981–1986 GCOLIFK (Moskva kehakultuuri ja spordi Ülikool), iluuisutamise treener/kehakultuuri õpetaja Alates 2005 V kategooria Eesti treener Praegu ta on Tallinna Rocca al mare uisukooli treener ja direktor. Töökogemus/praktika: Alates 2006 Eesti iluuisutamise koondise peatreener Alates 2004 MTÜ Haabersti Uisukooli direktor/treener 2001–2004 OÜ Rocca al Mare Uisukooli direktor/treener 2000–2001 Haabersti Vaba Aja Keskuse juhataja Alates 1999 „Anna Levandi iluuisutamisklubi” president/peatreener 1999–2000 Tallinna Jääspordi Kool — õppeala juhataja 1995–1998 Treener Lillehammeri (Norra) iluuisutamisklubis Töötanud erinevates iluuisutamise suvelaagrites Soomes, Rootsis, Norras treeneri ja koreograafina
pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984 1989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008.Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure. Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Margus oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Claudia Smirnov G1D MART POOMI ELULUGU Kursusetöö Juhendaja: Katrin Vunk PÄRNU 2015 SISUKORD Table of Contents SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 TEMA ISE JA PERE...................................................................................................................3 KOONDISE- JA KLUBIKARJÄÄR..........................................................................................5 Derby County.......................................................................................................................... 5 Sunderland...................................................................................
Eesti esimene naissuusataja olümpiamängudel oli Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises VI taliolümpiamängud, Oslo · 14.02. - 25.02.1952 Suusatamine . Koht:26. Nimi:Juku Pent ,Riik:Saksamaa,Võistlusala:50 km,Tulemus: 4:30.56 VII taliolümpiamängud, Cortina d'Ampezzo · 26.01. - 05.02.1956 Suusakahevõistlus. Koht:26 ,Nimi:Uno Kajak ,Riik:NSVL,Tulemus: 400,9 - hüpped 186,5, 15 km 1:00,48 (214,4) Suusakahevõistluses osales N.Liidu koondise koosseisus Cortina d'Ampezzo taliolümpial Uno Kajak IX taliolümpiamängud, Innsbruck · 29.01. - 09.02.1964 Bobisõit. Koht:12,Nimi:Heino Ago Freiberg,Riik:Rootsi ,Võistlusala:kahehobi,Tulemus: - Kiiruisutamine . Koht:1 ,Nimi:Ants Antson ,Riik:NSVL,Võistlusala:1500m ,Tulemus:2.10,3 Koht:5 ,Nimi:Ants Antson ,Riik:NSVL ,Võistlusala:10 000m ,Tulemus:16.08,7 Ants Antson võitis Innsbruckis Eestile esimese talialade olümpiakulla . X taliolümpiamängud, Grenoble · 06.02. - 18.02
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
