Allgemeines über die Europäische Schule Straßburg Das Projekt der Europäischen Schule Straßburg Der Zusammenhang Die Europäische Schule Strasbourg ist die Frucht einer langjährigen und beispielhaften Zusammenarbeit zwischen dem Oberschulamt Strasbourg, der Stadt Strasbourg, dem Generalrat des Département du Bas Rhin und der Region Alsace. Sie basiert auf dem Status, den Straßburg als europäische Hauptstadt seit 1948 innehat, sowie auf der Niederlassung des Europarates. Ausschlaggebend für die jetzige Stellung Straßburgs innerhalb Europas ist, nach der Ansiedlung weiterer europäischer und internationaler Einrichtungen, die Niederlassung des Europäischen Parlaments sowie des Europäischen Bürgerbeauftragten.
Marseljees on Prantsusmaa riigihümn. Selle kirjutas Rouget de Lisle ööl vastu 26. aprilli 1792. Laul kuulutati riigihümniks 14. juulil 1795. Suurimad linnad Marseille - linn Lõuna-Prantsusmaal Albertville linn Prantsusmaa kaguosas, muuseas aastal 1992 toimusid Albertville´s taliolümpiamängud. Pariis Pariis on Prantsusmaa pealinn, sammuti on Pariis tuntud kui maailmakuulsate arhitektuuri- ja kunstimälestuste linn. Strasbourg linn Kirde-Prantsusmaal. Strasbourg´is asuvad Euroopa Nõukogu, Euroopa Inimõiguste kohus ja Euroopa Parlament. Kõrgemad mäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhõne´i-Saonei orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised Alpides asub Euroopa kõrgeim
Praktiline eesti keel 1. vihik 10.klassile VÕÕRNIMED Ülakoma märgib nime põhikuju piiri, kui põhikuju lõpeb häälduses täishäälikuga, aga kirjas kaashäälikuga, või vastupidi. ·Apple'it, · Nokiat ·Skype'i, ·Google'ist · Madeleine [madleen]: Madeleine'i kook · Renault [renoo] : Renault'ga, · Versailles [versai] : Versailles' rahu, · Marat [maraa] : Marat' surm, · Bordeaux [bordoo]: Bordeaux' vein HÄÄLK VAHETUB, KUID ÜLAKOMA EI TULE. · Strasbourg (strasbuur) Strasbourgi · Marseille (Marssei) - Marseillesse · Rousseau (Russoo) - Rousseaule 11. märts 2006 · Politsei ajas laupäeva öösel Pariisis Sorbonne'i ülikooli hõivanud üliõpilased pisargaasiga välja. · Üliõpilased hõivasid prestiizse ülikooli juba kolmapäeval, et protesteerida valitsuse uue noortele suunatud tööhõiveplaani vastu, mis võimaldaks alla 26-aastastel töötada kaks aastat ilma püsiva lepinguta, vahendab ETV24
27 Commissioners who will be appointed for a term of five years President of the European Commission Jean-Claude Juncker Estonian Commissioner Andrus Ansip Council of the European Union Location is Brussels (Belgium) Founded in 1958 At meetings of the Council ministers of EU Member States will meet with the aim of discussing, amending and adopting legislation and coordinating policies. discussions and voting European Parliament Location: Strasbourg (France), Brussels (Belgium), Luxembourg Founded in 1952 Tasks: legislative, supervisory and budgetary responsibilities 751 members will be elected for 5 years President: Antonio Tajani Parliament has three main roles: - Legislative - Supervision - Budgetary Parliament has two main stages: - Committees - drafting legislation. - Plenary sessions - adoption of legislation. Thank you for your attention
It was founded by wax sculptor Marie Tussaud and was formerly known as "Madame Tussaud's"; the apostrophe is no longer used. Madame Tussauds is a major tourist attraction in London, displaying waxworks of historical and royal figures, film stars, sports stars and infamous murderers. Madame Tussauds is owned and operated by Merlin Entertainments. History Marie Tussaud was born as Marie Tussaud Grosholtz in 1761 in Strasbourg, France. Her mother worked as a housekeeper for Dr. Philippe Curtius in Bern, Switzerland, who was a physician skilled in wax modelling. Curtius taught Tussaud the art of wax modelling. Tussaud created her first wax figure, of Voltaire, in 1777ing. WAX FIGURES Russian President Putin Jack Sparrow - Johnny Depp Russian poet Pushkin Selena Gomes Marie Tussaud (Founder of the museum) Arnold Schwarzenegger T-800 Religious leaders in Madame Tussauds London Steve Jobs
1961 Liikmeid: 34 riiki Peakorter: Pariis Eesmärk : Kaasa aidata maailmamajanduse arengule, maailmakaubanduse laienemisele. Ei anna laenu ega toetusi ! OSCE(Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon) peasekretär Lamberto Zannier ( Itaalia) Asustatud: 1.08.1975 Liikmeid: 56 Peakorter: Viin, Austria Suurim regionaalne julgeolekualase koostöö organisatsioon Eesmärk : rahu ja stabiilsuse tagamine. Euroopa Nõukogu Thorbjorn Jagland(Norra) Asustatud: 5.05.1949 Peakorter: Strasbourg, Prantsusmaa Liikmeid: 47 Eesmärk: edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet(Euroopas) WTO(Maailma Kaubandusorganisatsioon) Pascal Lamy(Prantsusmaa) Asustatud: 1995 Eesti liitus: 13.11.1999 Peakorter: Sveitsis Eesmärk: reguleerib riikide omavahelist kaubandust
Kasutatud kirjandus: BBC News. Migrant crisis: Migration to Europe explaned in graphics, 24.09.2015. Külastatud aadressil : http://www.bbc.com/news/world-europe-34131911. (04.10.2015) Eesti Arengufond. Eesti kasvuvisioon 2018. Noppeid arvudest ja arvamustest. Lk 2 Külastatud aadressil : http://www.arengufond.ee/upload/Editor/kv2018/Spikrid/KV2018_Yhisk_vaartussysteem_spi kker.pdf (04.10.2015) European Commission. Press release. Refugee Crisis: European Commission takes decisive action. Strasbourg, 09.09.2015 Külastatud aadressil: http://europa.eu/rapid/press-release_IP- 15-5596_en.htm. (04.10.2015) Statistikaamet. 2015 Rahvaarv rahvuse järgi 1.jaanuar 2015. Tabel RV022. 10.06.15 Külastatud aadressil : https://www.stat.ee/34267.(04.10.2015) Tammpuu, P. 2000. Sallivus ja rahvussuhtes eestikeelses ajakirjanduses. 2000. Külastatud aadressil: http://www.meis.ee/bw_client_files/integratsiooni_sihtasutus/public/img/File/raamatukogu_u uringud/Mon2000_12Tammpuu.pdf . (04.10.2015) Teder, M
France Koostaja: Gristi Adrat Juhendaja: Elle Mäe Rühm : TTP-10 Geography Area: 551,670 sq.km Capital: Paris Largest cities : Marseille, Lyon, Toulouse, Strasbourg, Nice, Rennes, Lille, Bordeaux. Climate: Generally cool winters and mild summers, but mild winters and hot summers along the Mediterranean; occasional strong, cold, dry, north-to- northwesterly wind known as mistral People Nationality: France Population: 65.0 million Language: French Religion: Roman Catholic , Muslim, Protestant Flag and the coat of arms Transportation Airports ( plane) Heliports ( helicopter)
Jean Arp Jean Arp 18871966 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Jean Arp või Hans Arp 16. september 1886 Strasbourg ( Prantsusmaa) 7. juuni 1966 Basel (Sveits) saksa päritolu prantsuse maalikunstnik, skulptor ja luuletaja Isa sakslane, ema prantslane Õppis Strasbourgi kunsti ja käsitöökoolis, Prantsusmaal Academie Julian´i koolis ja Weimaris Esimene abikaasa oli Sophie TaeuberArp, teine Marguerite Hagenbach Osales paljudel näitustel Koostööd teinud Max Ernst´i ja Alfred Grünwald´iga 1916. aastal Zürichi linnas Sveitsis asutati nn. Voltaire´i kabaree Dada kunst 1917
Eduard Viiralt Eduard Viiralt sündis 20. märtsil 1898a. Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909 aastal siirdus Viiralti perekond Eestisse elama, kus team isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. I maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinasse ning kunstikalduvustega noormees asus õppima Tallinna Tööstuskunstikooli. Aastast 1916 pärinevad Viiralt esimesed puu-ja linoollõiked(graafikatehnika) ning 1917. aastast esimesed ofordi-ja estambikatsetused(sügavtrükitehnika). Pärast Tööstuskunstikooli lõpetamist jätkas ta 1919. aasta oktoobris õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. Selle järel 1922-1923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Lõpetanud Dresdeni Akadeemia asus Eduard Viiralt tagasi elama Tartusse. Viiraldi varasemates töödes oli näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud olid val...
finantskriiside väljakutsetele Euroopa tasuvus. ärahoidmine. ühiskonnas. Tugevdada poliitiliste, õiguslike ja põhiseaduse reformide toetamise abil demokraatlikku stabiilsust Euroopas. Rahvusvahelised organisatsioonid 12. klass ÜÕ Pea Washington, Strasbourg, Thorbjorn Viin, Bijan Namdar Genf, Roberto Azevedo korter, Christine Jagland Zanganeh Lagarde juht Kas Jah, 14. Mai 1993 Ei Jah, 13. Nov 1999 Eesti Jah, 26. Mai kuulub? 1992 Aasta
selles Eestit endine riigikohtunik Julia Laffranque • Sinna võib pöörduda siis, kui Eesti Riigikohtus õigust ei leia Autor: francois from Strasbourg, Prantsusmaa (2005) • Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsioon (1987) • Selle alusel tegutseb ekspertide komitee • Ekspertidel on õigus külastada vanglaid, politseid ja vaimuhaiglaid • Esitab pärast visiite salajase raporti, milles võivad olla soovitused parandada kinnipeetavate olukorda Allikad Eesti Inimõiguste Instituut. – Inimõigused. http://www.eihr.ee/inimoigused/ (28.10
THE LONDON EYE AND MADAME TUSSAUDS Getri Tomson, Marta Tolli Maris Selmet, Patrick Barbo THE LONDON EYE THE LONDON EYE HISTORY London Eye was opened in March 2000. Since 2000 The London Eye has become an iconic landmark and a symbol of modern Britain. Back in 2000, the London Eye was known as the Millennium Wheel. INTERESTING FACTS Passengers in the London Eye's capsules can see up to 40 kilometeres in all directions. The London Eye is the vision of David Marks and Julia Barfield, a husband and wife architect team. It took 7 years and the skills of hundreds of people from 5 countries to make The London Eye a reality. At 135m high, The London Eye is the world's tallest cantilevered observation wheel. Each of the 32 capsules weighs 10 tonnes THE LONDON EYE’S CAPSULES AWARDS The London Eye has won over 80 awards. The awards are won for national ...
sept. 1991 1993 1991 Aprill 2004 Mai 2004 liitumine Liikmelisus Peaaegu kõik 45 Euroopa 55 Euroopa, .............. ............... maailma riiki Põhja- Euroopa ja Euroopa riiki riigid Ameerika ja Põhja-Am. (192) Kagu-Aasia riiki riiki Keskus (ed) New York Strasbourg ? Brüssel Brüssel, Strasbourg Tuntud Ban Ki-Moon Anders Fogh Jose Manuel isikuid Rasmussen Barroso, Herman Van Rompuj,
4) Direktiivi 89/552 tuleb tõlgendada nii, et ta keelab kohaldada teistest liikmesriikidest pärinevate telesaadete suhtes liikmesriigi ringhäälinguseaduse sätet, kus on ette nähtud, et telereklaami jaoks ette nähtud kellaaegadel edastatav reklaam ei tohi olla mõeldud alla 12aastaste laste tähelepanu püüdmiseks. C-267 ja 268/91 Keck Tegemist on kaupade vaba liikumisega (ostuhinnast madalama hinnaga edasimüügi keeld). Tribunal de grande instance de Strasbourg esitas kaks küsimust Euroopa Kohtusse. Need küsimused kerkisid kriminaalasjas B. Kecki ja D. Mithouard'i süüdistuses selles, et müües edasi tooteid muutmata kujul nende tegelikust ostuhinnast madalama hinnaga, rikkusid nad Prantsuse 2. juuli 1963. aasta seaduse nr 63-628 (muudetud 1. detsembri 1986. aasta määruse nr 86-1243 artikliga 32) artiklit 1. Tribunal de grande instance de Strasbourg, tundes vajadust ühenduse õiguse teatud sätete
Euroopa Liit 1.Euroopa söe -ja teraseühendus 1951(ESTÜ) (Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa) 2.Rooma lepingute sõlmimine 1957- Euroopa Majandusõhendus(EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus(EURATOM) (Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa) 3.Maastrichti leping 1993 ja sai nimeks Euroopa Liit *Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. *Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. (27) Euroopa Liidu institutsioonid: · Euroopa Parlament · Euroopa Komi...
Rahvusvahelised organisatsioonid Tähtsamad rahvusvahelised- ja julgeolekuorganisatsioonid kaasaegses maailmas, nendega on seotud ka Eesti. 1) ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Inglise keeles United Nations (UN). Asutati 1945. Praegu (2015) liikmesriike 194. Peasekretär alates 2017 António Guterres (Portugal). Eesmärk: ühendada rahvaid, vältida sõdu, kaitsta demokraatiat, soodustada koostööd. ÜRO Julgeolekunõukogu – väga oluline organ, otseselt tegeleb riikidevaheliste konfliktide lahendamisega. Selles on 15 riigi esindajad, kellest 5 on alalised liikmed (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, USA). Alalistel liikmetel on veto-õigus, st kui üks riik on vastu, otsust vastu ei võeta. Julgeolekunõukogu otsused on ÜRO liikmesriikidele kohustuslikud. Peaassamblee koguneb kord aastas ÜRO peakorteris New Yorgis. Seal on esindajad igast liikmesriigist. Peaassamblee resolutsioonid on liikmeile soovituslikud...
Prantsusmaal: Vanim ja lihtsaim Põhja-Prantsusmaa suurtest katedraalidest on 12.sajandi alustatud võimas viielööviline Pariisi Notre-Dame'i ehk Jumalaema kirik. Pariisi Notre-Dame'ile järgnesid Chartes'i, Reimsi ja Amiensi katedraalid. Muuseas on ka kolm viimast pühendatud Neitsi Maarjale, seega samuti Jumalaema kirikud. Saksamaal: Kõige enam järgivad prantsuse eeskuju Kölni ja Strassburgi katedraalid ehk toomkirikud (praegu kuulub Strasbourg Prantsusmaale). Keskajal suudeti näiteks Kölni katedraalist ainult koor, pikihoone alusmüür ja läänetornide alumine osa. Itaalias: Itaalia marmorgootika tipuks peetakse Firenze toomkirikut, mis aga gooti ajal pooleli jäi ning alles hiljem lõpetati. Mahult suurim gooti stiilis ehitis üldse on aga just Itaalias Milaano toomkirik. Itaalia kirikutel pole läänetorne. Inglismaal: Inglismaale tõid gootika prantsuse meistrid, kes 12. sajandi teisel poolel ehitasid Canterbury
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon - OECD • OECD on tööstuslikult arenenud demokraatlike riikide foorum. • Asukoht: Pariis. • OECD asutati 1961 • OECD-sse kuulub hetkel 34 riiki, 2010.a.-st Eesti. • OECD eesmärk on: aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ja maailmakaubanduse laienemisele. Euroopa Nõukogu - CE • Asutatud: 5. mail 1949 • Peakorter: Strasbourg • Liikmesriike 47, sh Eesti alates 1993. aastast • EN eesmärk on: edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtete Euroopas. • EN ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi ajada segi Euroopa Liidu Nõukoguga • ENi üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine 1950.a. • Selle alusel asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon
) b) Kas linnastumise tase ja tempo on kõrged või madalad? Põhjendage. Linnastumise tase on kõrge, kuna üle poole inimestest elab linnas ja linnastumise tempo on keskmine, kuna kõikidel inimestel ei ole võimalust linna elama minna ja kõik inimesed ei taha ka. c) Millised on suurema rahvaarvuga linnad selles riigis? Lisage kõige suuremate linnade rahvaarv. 1 Paris 2,234,105 2 Marseille 850,602 3 Lyon 479,803 4 Toulouse 440,204 5 Nice 340,735 6 Nantes 282,047 7 Strasbourg 271,708 8 Montpellier 255,080 9 Bordeaux 236,725 10 Lille 226,827 11 Rennes 206,604 d) Iseloomustage kaardi põhjal suuremate linnade paiknemist. Enamus suuremad linnad paiknevad mere ääres või riigi keskel. Mere ääres on hea paiknevus,kuna seal on hea kaubavedu ja riigi keskel on hea paiknevus, kuna sõidumaad tulevad lühemad.NT kui elad lõunas ja tahad põhja sõita pead poole rohkem sõitma, aga kui oled riigi keskel ja tahad põhja sõita ei pea väga palju sõitma. 3
) b) Kas linnastumise tase ja tempo on kõrged või madalad? Põhjendage. Linnastumise tase on kõrge, kuna üle poole inimestest elab linnas ja linnastumise tempo on keskmine, kuna kõikidel inimestel ei ole võimalust linna elama minna ja kõik inimesed ei taha ka. c) Millised on suurema rahvaarvuga linnad selles riigis? Lisage kõige suuremate linnade rahvaarv. 1 Paris 2,234,105 2 Marseille 850,602 3 Lyon 479,803 4 Toulouse 440,204 5 Nice 340,735 6 Nantes 282,047 7 Strasbourg 271,708 8 Montpellier 255,080 9 Bordeaux 236,725 10 Lille 226,827 11 Rennes 206,604 d) Iseloomustage kaardi põhjal suuremate linnade paiknemist. Enamus suuremad linnad paiknevad mere ääres või riigi keskel. Mere ääres on hea paiknevus,kuna seal on hea kaubavedu ja riigi keskel on hea paiknevus, kuna sõidumaad tulevad lühemad.NT kui elad lõunas ja tahad põhja sõita pead poole rohkem sõitma, aga kui oled riigi keskel ja tahad põhja sõita ei pea väga palju sõitma. 3
RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD III JOHANN GUTENBERG JOHANNES GENSFLEISCH ZUM GUTENBERG Väga vähe dokumente alles isa kullasepp 1420 tüli poolõega isa päranduse üle täisealisus 1394-1406, 24. juuni 1400 sünnipaik: MAINZ, STRASBOURG kooliharidus: toomkool, kloostrikool, ladina St. Victor kloostrikool, sugulased, toetused Erfurt`i ülikool Johannes de Altavilla, ladina Eltville, emapoolne suguvõsa JOHANN GUTENBERG STRASBOURGI ~1430 isa järgi kullasepaks, 1436 katsetusi tegema, Anna kaebus naiseksvõtu kohta, Klaus tunnistaja; Klaus kaebab, et teda valetunnistajaks nimetatud 15 kuldnat 1440 sõlmis 3 linnakodanikuga peeglite valmistamiseks osaühingu, liikmed katsetasid tema juhendamisel mingi
VASTUS. EMÜ asutamislepingu artiklit 92 tuleb tõlgendada sellises tähenduses, et riikliku ametiasutuse poolt ainuüksi tarbijatele kulusid põhjustavate miinimumjaehindade kehtestamise näol ei ole tegemist riigiabiga selle artikli tähenduses. 28. veebruar 2012 (5 week) Kaasus 60 ja 61-84 Kui kinos näidatakse filmi siis ei tohi selle laenatada. Kaasus Bernard Keck.C-267/91 Tegemist on kaupade vaba liikumisega (ostuhinnast madalama hinnaga edasimüügi keeld) Tribunal de grande instance de Strasbourg esitas kaks küsimust Euroopa Kohtusse. Need küsimused kerkisid kriminaalasjas B. Kecki ja D. Mithouard'i süüdistuses selles, et müües edasi tooteid muutmata kujul nende tegelikust ostuhinnast madalama hinnaga, rikkusid nad Prantsuse 2. juuli 1963. aasta seaduse nr 63-628 (muudetud 1. detsembri 1986. aasta määruse nr 86-1243 artikliga 32) artiklit 1. Tribunal de grande instance de Strasbourg, tundes vajadust ühenduse õiguse teatud sätete
Käesoleva referaadi eesmärgiks oli tutvustada menetlusdokumentide kättetoimetamise viise Eesti kohtupraktikas. Autor püüdis anda ülevaate milliseid menetlusdokumentide kättetoimetamise võimalusi kehtivas TsMS-s leida võib. Antud teema läbiv küsimus võiks olla, kas kostjale on tagatud põhiõigus olla oma kohtuasja arutamise juures ja kohtuprotsessi kulgemine mõistliku aja jooksul. 12 European Convention on Human Rights European Court of Human Rights Council of Europe F-67075 Strasbourg cedex www.echr.coe.int 13 Astrid Stadler, Practical Obstacles in Cross-Border Litigation and Communication between (EU) Courts, 5 Erasmus L. Rev. 151 (2012) 14 sama 15 sama 7 Üldiselt leiab autor, et kohtud püüavad rakendada maksimaalseid meetmeid , et menetlusosalistele oleks tagatud põhiõigused dokumentide kättetoimetamise osas. Kuid paljudel
Topic Entertainment & Media The first newspapers were probably handwritten newssheets that government posted in public places. The earliest known newssheet was probably the Acta Diurna (Daily Events). Which began in Rome in 59 B.C. It reported the proceedings of the Roman Senate and such news as births and deaths.The first printed newspaper was a Chinese circular called Dibao. It was printed from carved wooden blocks during the A.D. 700's. The first regular published printed newspaper in Europe was Avisa Relation oder Zeitung of Strasbourg, Germany (now France). It started in 1609. A weekly newssheet established in 1622 was the first printed newspaper in England. The ground work for mass communications in the 20th century was laid in the 19th century by two inventions, which allowed people to communicate by wire: the electric telegraph and the telephon...
1. Kui palju Tallinna Linnaarhiivis leiduvaid inkunaableid on kajastatud Briti Raamatukogu inkunaablite andmebaasis? http://istc.bl.uk/search/index.html otsisin siit Tallinna järgi otsides andis 70 vastet. Panin aga tähele, et mõnede taha oli kirjutatud ,,Tallinn arch" ja mõnede ,,Tallinn acad" Eeldasin, et arch tähistabki linnaarhiivi, acad aga akadeemilist raamatukogu. Seega vaatasin veel siit http://istc.bl.uk/search/browse.html? operation=scan&numreq=25&fieldidx1=norzig.posessingInstitution&fieldrel1=exact&fieldco nt1=Tallinn ning pakun, et Linnaarhiivis olevaid inkunaablid on seal andmebaasis kajastatud 21, mitte 70 tallinn arch 18 tallinn arch (imperfect) 3 2. Mitu 1468. aastal trükitud inkunaablit on kirjeldatud Baieri Riigiraamatukogu inkunaablite a ndmebaasis? Esita vastuses nende identifikats...
Strasbourg (Euroopa Parlamendi plenaaristungid). 11 EL institutsioonidest asuvad Brüsselis: Euroopa Liidu Nõukogu ( aprillis, juunis ja oktoobris peab nõukogu oma istungeid Luxembourgis.) Euroopa Komisjon (mõned talitused on Luxembourgis.) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Regioonide Komitee Euroopa andmekaitseintspektor Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg, kus peetakse 12 igakuist täiskogu istungid. Lisaistungjärgud peetakse Brüsselis, kus käivad koos ka parlamendi komiteed. 2.5 Vaatamisväärsused Brüsseli tähtsust Põhja-Euroopa ajaloos peegeldab linna arhitektuur, mis ulatub uhketest keskaegsetest tornidest kuni Euroopa valitsusasutuste säravalt postmodernsete hooneteni. Euroopa pealinnas on säilinud mõned Brabanti gootika näited, kuid tähtsaimad on siin leiduvad maailma
Faktid · Nimi: Euroopa Liit (European Union) · Poliitilised keskused: Brüssel, Strasbourg, Luxembourg · Ametlikke keeli: 23 · Liikmesriike: 27 · Pindala: 4 324 782 km² · Rahvaarv: 495 128 529 (2007 hinnanguline) · Rahvastiku tihedus: 114 inimest/km² · Rahaühik: Euro · SKP: 14 953 miljardit Ameerika dollarit · SKP inimese kohta: 28 213 Ameerika dollarit · Inflatsioon: 1,9 % · Töötuse määr: 7 % Ajalugu ja perioodid · 1920ndad - Richard Coudenhove-Kalergi tegi ettepaneku luua Euroopa
(Eesti Kunstiakadeemia, s.d.) Rahutu võitlusaeg ei olnud kultuuri arenguks soodus, kuid sellele vaatamata kujunes 16. sajandi esimene veerand saksa kultuuri õitsenguks. Kui 15. sajandil valitses skolastiline, kirikule allutatud mõtteviis, siis 16. sajandil kerkisid esile humanismiideed, millega kaasnesid edusammud matemaatikas, astronoomias, geograafias, meditsiinis ja teistes teadustes. Trükikunsti leiutamise järel muutusid Nürnberg, Augsburg, Strasbourg ja Basel raamatute kirjastamise ja trükkimise, ühtlasi vaimuelu keskusteks. Eriti populaarseks sai Saksamaal maali kõrval ka graafika, muutudes tõeliselt rahvalikuks kunstiks. (Tartu Ülikooli raamatukogu, s.d.) Peamiselt levis puu- ja vaselõige, esimesed katsetused tehti oforditehnikas. Esile tõusis poliitiline graafika: lendlehed, karikatuurid. Saksa renessansile oli iseloomulik karmus, kainus ja maalähedus. Peamisteks suurmeistriteks renessansiaegsel Saksamaal oli
EL kujunemis lugu · Euroopas on olnud mitmeid ühendavaid suurvõime: o Rooma impeerium o Saksa Rooma kesiriik o Rootsi Suurriik o Austira Ungari impeerium o Hansaliit · I MS eel vastukaaluks Ameerika Ühendriikidele Mainiti Euroopa Ühendriike, o 1915 Euroopa Ühendriikide loosungid o 1922- Richard Nikolaus von Coudenhove ->Ühtne Euroopa o 1929 Prantsuse peaminister Aristide Briand->Rahvasteliidu koosolekul tõi idee luua Euroopa Liit, mida juhitaks Prantsusmaalt o Utopism-ebavõimalik,kuid ideaalna maailmanägemus · II MS lõppedes toetas SBR ideed luua midagi Euroopa Ühenduse taolist. o 1946 W.Churchill tõi Zürichis mõtte luua Euroopa Ühendriigid o 1948-OEEC(Organisation for European Economic Co-Operation)=Euroopa majandus koostöö organisatsioon) ->Koordineeris Marshalli plaani(USA ...
GOOTI KUNST (ka: gooti stiil, gootika) Üldiseloomustus Gooti stiil on keskaja teine kunstistiil, keskaja kunsti tipp. Valitses 12.-16. sajandil. Tekkis ja kõige stiilipuhtamal kujul esines Prantsusmaal. Ajalooline taust: Gooti stiil on seotud linnade ja uue seisuse linnakodanike (käsitöölised, kaupmehed) tekkega. Gooti stiilile avaldas mõju inimeste liikuvam eluviis, sidemed teiste piirkondadega ja selle tagajärjel suurenenud püüd toreduse poole. Oluliselt mõjutasid ka ristisõjad (11.-13. sajand). Tähtsaim kunstitellija oli endiselt katoliku kirik. Võib eristada etapid: 1) varagootika 12.saj. 13. saj. keskpaik 2) õitseaeg 13. saj. kp.-14. saj. kp. 3) hilisgootika 14. saj. kp.-16. saj. I Arhitektuur Endiselt on tähtsaim kirikuehitus ehk sakraalarhitektuur. On toimunud rida muutusi võrreldes romaani stiiliga, mis võimaldavad teha gooti kirikut...
Kursuse Ühiskonnaõpetus II kordamine 1) Riigi tunnused on territoorium , ……rahvas……………………. ja …iseseisev riigivõim(riigiorganid) 2) Seadusandlikku võimu esindab ……parlament. 3) Valitsus esindab täidesaatvat võimu. 4) Parlament annab välja ………seadusi……………………….. . 5) Seaduste arutamist nimetatakse …seaduseelnõu lugemiseks…………. . 6) Eesti on parlamentaarne.. vabariik, sest presidendi võim on …väiksem… kui Riigikogul. 7) Vabariigi puhul on võim rahval (rahvas valib riigikogu) , monarhia puhul on võim …… monarhil(kuningal nt.)(absol.monarhia puhul)……………………. 8) Euroopas on monarhiad praegu …Rootsi…, Norra…., …Taani… ja …Holland(konstituts.monarhiad) 9) Eesti Vabariik sündis …24.02.1918………………………………….(kuupäev, kuu, aasta). 10) Eesti Vabariik taasiseseisvus ………20.08.1991………… (kuupäev, kuu, aasta). 11) Eesti praegune põhiseadus pärineb aastast …1992……………………… . 12) Eestis on praegu sellised parteid nagu Keskerakond…....
Gooti arhitektuur Gootika tekkimine Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja v Skandinaaviasse. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari (1511-1574). v Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati v halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". v Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. v Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. v Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: v Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal ...
tõlked eesti keelde. 2 1. EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) on rahvusvaheline asutus, mis võtab teatud kindlate tingimuste olemasolul vastu kaebusi isikutelt, kes väidavad , et on rikutud nende Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga kehtestatud inimõigusi. Kohus loodi 1959. aastal. Kohtu alaline tööpaik on Strasbourg. Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, kohtunikud on sõltumatud ning nad valib ametisse Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. Euroopa inimõiguste konventsioon on rahvusvaheline leping, millele on alla kirjutanud ainult Euroopa Nõukogu liikmesriigid (kõik Euroopa Nõukogu 47 riiki). Konventsioon, millega loodi EIK ja kehtestati selle töökord, sätestab õigused ja vabadused, mida riigid on kohustunud austama.
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................1 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 2 ELULUGU.......................................................................................................................2 LOOMING.......................................................................................................................4 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 7 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................9 SISSEJUHATUS Lydia Emilie Florentine Jannsen, luuletajanimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vana-Vändras. Ta on Eesti esimene naiskirjanik. Tema pani aluse eesti...
Viiralti jaoks ja seetõttu pidi ka käima ka eksponeerimas oma teoseid väga tihti. Kümne aastaga käis ta läbi sellised kohad nagu Köln, Kopenhaagenis, Marsseille, Moskvas, Riia, Kaunas, Varssav,Krakov, Brüssel, Cleveland, Chicago, Boston, Baltimore, New York, Strasbourg, Amsterdam, Johannesburg, Roomas, Varssav, Antverpen ja see list pole veel isegi lõplik. Tähelepanuväärseim auhind tuli õuele 1937. Aastal, kui 21'st teosest koosnev väljapanek Viini Kujutavate Kunstnike Seltsi näitusel tõi talle kuldmedali. 1936. aastal korraldati Wiiralti ulatuslik isiknäitus ka Tallinnas ja Tartus ning 1937. aastal Helsingi Taidehallis. 25. septembril. 1939 saabus Wiiralt tagasi Eestisse. 5
LÄHIAJALUGU II MÕISTED 12.klass Kahepooluseline maailm - riikide jagunemine demokraatlikeks lääneriikideks ja kommunistlikeks riikideks külma sõja ajal. Trumani doktriin - USA presidendi välispoliitiline kava aastast 1947 anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSVL (kommunistliku riigipöörde oht). Marshalli plaan - 1947.aastal USA riigisekretäri George Mashalli poolt väljapakutud USA abiprogramm Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikide majanduse taastamiseks. Külm sõda - vastuolu demokraatlike lääneriikide ja NSVL ning idabloki maade vahel. NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon - Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa riikide söjalis-poliitiline liit, mis asutati 1949. aastal võitlemaks NSVL-ga. Tänapäeval on eesmärgiks liimesriikide ühine kaitse. (28 liikmesriiki, viimased liitujad Albaania ja Horvaatia) Juht: Anders Fogh Rasmussen. ...
London, Amsterdam, Rotterdam, Brüssel, Antwerpen, Ruhr, Düsseldorf, Köln, Frankfurt, Stuttgart, Strasbourg, Zürich, Torino, Milano, Genova http://en.wikipedia.org/wiki/File:Population_density_Europe.p ng USA kirdemegalopolis - Boston BosWash · Linnastunud piirkond USA kirdeosas Bostonist Washingtonini. · Piirkonnas elab ligi 44 miljonit inimest so 16% USA rahvastikust. · Toimib ühtse majandus-, transpordi ja
Koostanud: Madis Somelar 1 EUROOPA LIIT Euroopa Liidu eelkäijad: 18. aprillil 1951. aastal kirjutasid Saksamaa Liitvabariik, Prantsusmaa, Itaalia ja Beneluxi maad (Holland, Belgia, Luksemburg) alla Euroopa Söe- ja Terase Koondise (ECSC) loomise lepingule. Eesmärgiks oli hoida söe- ja terase tootmine ühise kontrolli all, et vältida uut maailmasõda. Kehtis 50 aastat, seega lõppes 2002. 25. märtsil 1957. aastal allkirjastati Roomas nn Rooma leping, mis pani aluse Euroopa Ühendusele. Selle raames loodi Euroopa Aatomienergiaühendus ja Euroopa Majandusühendus. Moodustati EÜ Komisjon ja EÜ Ministrite Nõukogu. 1973. aastal ühinesid Euroopa Ühendusega Suurbritannia, Taani ja Iirimaa. Tegelikkuses olid Suurbritannia, Iirimaa, Taani ja ka Norra soovinud ühineda juba 1967. aastal, kuid tol hetkel oli Prantsusmaa laienemisele vastu, rõhutades esmajoones just Saksamaa LV ja Pra...
,,PIIRIRIIK" -- INIMENE KAHE MAAILMA VAHEL Romaan ,,Piiririik" räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia: [....]"Sõitsin ära, et jätta sinnapaika see koolnud sajand"[....] (17). Peategelane on pärit Eestist, kuigi autor seda otse välja ei ütle, vaid annab vihjeid: "Kahest küljest piirab maad madal kivine meri"[....] (11) Raamat keskendub minajutustaja ja Franzi suhtele kui Ida-Lääne armastuse-vihkamise, libu-kliendi suhtele: ,,Kagu-Euroopa on muutunud libuks."(41) Minategelases tekitab vastikus- tunnet Lääne-Euroopa materiaalne küllus. Näiteks Franzi külmkapis, mis on tulvil hõrgutavaid roogi, näeks ta heameelega haisvat surnupead, nagu ta fantaseerib ka õhtuseid külaskäike Pariisi ooperisse, kuhu ta jätaks poole vaatuse pealt lahkudes pommi. Lõpuks mürgitab Ida Lääne ravimi abil, mis on mõeldud vaid tilkhaaval võtmiseks -- peategelane valab ravimi Franzi klaasi tühjaks. See on lugejatel p...
riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud. Kohus loodi 1959. aastal. Kohtu 1998. aastast 2010. aastani Rait Maruste. alaline tööpaik on Strasbourg. Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast Alates 1. jaanuarist 2011 esindab Eestit Euroopa Inimõiguste liikmesriigist, kohtunikud on sõltumatud ning nad valib ametisse Euroopa Euroopa Inimõiguste kohtus endine riigikohtu
Asutamislepingute täitmise järelevalvaja Esindab ELi rahvusvahelisel areenil Siim Kallas ELi heaks töötavad ametnikud Komisjon ligikaudu 24 000 ametnikku Teised ELi institutsioonid ligikaudu 10 000 töötajat Alalised ametnikud Valitakse avalike konkursside teel On pärit kõigist ELi liikmesriikidest Palgad on seadusega kindlaks määratud ELi haldamine maksab igale ELi kodanikule aastas 15 eurot Euroopa Parlament · 736 parlamendiliiget. · Valimised iga 5 aasta tagant. · Strasbourg, Prantsusmaa. · Brüssel, Belgia. Eestlased Euroopa Parlamendis Ivari Padar, Siiri Oviir, Vilja Savisaar, Kristiina Ojuland, Tunne Kelam, Indrek Tarand Seadusandliku võimu jagunemine · Teatud otsuste langetamisel vajalik parlamendi nõusolek. · Liidulepingud ei kuulu parlamendi jurisdiktsiooni. · Teatud valdkondades nõutav parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö. Euroopa Kohus · 27 kohtunikku. · Otsused liikmesriikidele kohustuslikud. · Töövaldkonnad: Majandus
Eessõna Euroopa Liit e Euroopa rahvaid ühendav liit, mis kujutab oma ülesehituselt riiki kui sellist. Liidus on Parlament, Kohus, komiteed ja isegi president, kes küll erinevalt parlamentaarse riigi presidendist valitseb vaid kuus kuud. Seejärel astub tema ametikohale uue liikmesriigi esindaja, andes sel viisil oma riigile eesistumismaa nimetuse. Niisamuti kui igale riigile kohane on EL-il oma pealinn, mis seni paika panemat aja jaguneb 3 linna Brüssel, Luksemburg, Strasbourg. Kindlat pealinna nimetust ei saa neist ükski kanda kuna omavad tähtsat rolli. Brüsselis on Europa Liidus täitevvõimu rollis oleva komisjoni ja liikemsriikide valitsuste esindajatest koosneva nõukogu peakorterid ning lühemateks istungiteks kogunevad sinna Euroopa Parlament. Luksemburgis on Euroopa Liidu Kohus, Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Parlamendi sekretariaat. Strasbourgis toimuvad Euroopa Parlamendi põhiistungid ja seal asub 150
Linnades elab üle kolmeerandiku Prantsusmaa elanikest. 1975. aastal oli linnarahvastiku osatähtsus 72,9%. Käesolevaks 2012. Aastaks on see tõusnud 78%le ja aastaks 2015 jõuab see 79%le. Selle näitaja poolest on maailmas 47. kohal 4. 2020. aastal ületab see prognoosi järgi 80% piiri ja 2050. aastaks tõuseb linnarahvastiku osatähtsus 87,3%le.5 Suurema rahvaarvuga linnad on Pariis (2 234 105), Marseille (850 602), Lyon (479 803), Toulouse (440 204), Nice (340 735), Nantes (282 047), Strasbourg (271 708), Montpellier (255 080), Bordeaux (236 725) ja Lille (226 827).6 Nagu näha (Joonis 3), paiknevad teed Pariisis üsna sektori kujuliselt. Linna ajalooline südamik on Cité saar. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt. Pariisi läbib Seine'i jõgi. Seine'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks (rive droite) ja lõunapoolseks vasakkaldaks (rive gauche). Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. Seine'i
Faktid Prantsusmaa kohta Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Rahvaarv: 64,3 miljonit. Ta kasvab 0,5% aastas. Sellest 62,8 miljonit prantslasi. Üldpindala: 550 000 km². Ta on 4-5 korda suurem kui Texas. Pealinnaks on seal teadagi tuntud Pariis. Peale Pariisi on seal suurimateks linnadeks Marseille, Bordeaux, Lyon, Toulouse, Strasbourg, Nice, Renne, Lille. Mitmed maailma mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstnikud on Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque. Teada on ka see, et Prantsusmaa köök on üks maailma parimaid. Ka Prantsusmaal on kasutusel eurod
USA pärast Teist maailmasõda USA majanduse areng Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks Samas: sõja järel kasvas USA tähtsus maailmamajanduses, andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust. sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit riigi tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa Kuni 1970.aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970.aastate algul tabas USA-...
Valida ja kandideerida omavalitsusse ja europarlamenti Euroopa Liit vs Euroopa Nõukogu 9. mai 1957 EMÜ 5. mai 1949 27 liiget 43 liiget Eesmärk: edendada rahu majandusliku Tegevusvaldkonnad: inim, kultuurilised, koostöö kaudu. EL huvide kaitsmine sotsiaalsed õigused ja haridus ning kultuur maailmas. Brüssel ja Luxembourg Strasbourg Eesti liitus 2004 Eesti liitus 1993 Euroopa Liit vs. Euroopa Nõukogu 2 Euroopa Parlament Esinduskogu Parlamentaarne Assamblee Ministrite nõukogu Seadusandja Euroopa komisjon Täidesaatja Ministrite Komitee
Tema pädevusse ei kuulu ainult Euroopa Kohtu ja esimese astme kohtu õigusemõistmise alane tegevus. Ombudsman korraldab uurimisi tavaliselt Euroopa liidu kodanike kaebuste põhjal, kuid võib neid ka omal algatusel käivitada. Euroopa Ombudsmani määrab ametisse viieks aastaks Euroopa Parlament. Alates 2003. aastast on ombudsman kreeklane Nikiforos Diamandouros. Esimeseks euroombudsmaniks oli aastatel 19952003 rootslane Jacob Söderman. Euroopa Ombudsmani ja tema sekretariaadi asukohaks on Strasbourg. Alates 2004. aasta kevadest, mil Eestist sai Euroopa Liidu liige, on Eesti suutnud end tõestada aktiivse ja konstruktiivse partnerina ning jätkab senist pragmaatilist hoiakut ka ELi edasises integratsioonis. EL-liikmelisus on hindamatu tegur Eesti poliitilise ja majandusliku profiili tõstmisel, seetõttu on meie huvides tugev ja toimiv Euroopa Liit, mis on poliitiliselt kaalukas ja rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimeline. Eesti
MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED Loengud 1-3: Majanduspoliitika olemus, põhimõisted, struktuur, eesmärgid, etapid, vahendid ja valikud ning populism 1.1. Majanduspoliitika kui ühiskonna- ja majandusteadus • Ühiskonna(riigi)teadused: – Ajalugu; – Õigus; – Sotsioloogia – Demograafia; – Politoloogia – Majandus (makro- ja mikro); rahvamajandus-, ettevõttemajandus- ja finantsmajandusõpetused – Majandusmõtte ajalugu ja majanduspoliitika 1.2. Majanduspoliitika struktuur • Korrapoliitika • Struktuuri(muutumis)poliitika • Protsessi(toimimis)poliitika • Sektori(tööstus, teenindus jne.)poliitika • Geo- ja regionaalpoliitika (riik, regioon, maakond, linn, vald jms.) • Instrumendi (eelarve-, raha-, maksu- jne.) poliitikad 1.3. Riik, riigi ülesanded majanduses • Julgeolek (väline ja sisene) • Ühiskondlik infrastruktuu...
KOOL Nimi GOOTI STIIL Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR............................................................................................................4 1.1Kirikud........................................................................................................................................5 1. 3 Gooti arhitektuur Itaalias.......................................................................................................... 8 1.4 Gooti arhitektuur Eestis............................................................................................................. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
