Allgemeines über die Europäische Schule Straßburg Das Projekt der Europäischen Schule Straßburg Der Zusammenhang Die Europäische Schule Strasbourg ist die Frucht einer langjährigen und beispielhaften Zusammenarbeit zwischen dem Oberschulamt Strasbourg, der Stadt Strasbourg, dem Generalrat des Département du Bas Rhin und der Region Alsace. Sie basiert auf dem Status, den Straßburg als europäische Hauptstadt seit 1948 innehat, sowie auf der Niederlassung des Europarates. Ausschlaggebend für die jetzige Stellung Straßburgs innerhalb Europas ist, nach der Ansiedlung weiterer europäischer und internationaler Einrichtungen, die Niederlassung des Europäischen Parlaments sowie des Europäischen Bürgerbeauftragten.
Marseljees on Prantsusmaa riigihümn. Selle kirjutas Rouget de Lisle ööl vastu 26. aprilli 1792. Laul kuulutati riigihümniks 14. juulil 1795. Suurimad linnad Marseille - linn Lõuna-Prantsusmaal Albertville linn Prantsusmaa kaguosas, muuseas aastal 1992 toimusid Albertville´s taliolümpiamängud. Pariis Pariis on Prantsusmaa pealinn, sammuti on Pariis tuntud kui maailmakuulsate arhitektuuri- ja kunstimälestuste linn. Strasbourg linn Kirde-Prantsusmaal. Strasbourg´is asuvad Euroopa Nõukogu, Euroopa Inimõiguste kohus ja Euroopa Parlament. Kõrgemad mäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhõne´i-Saonei orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised Alpides asub Euroopa kõrgeim
Praktiline eesti keel 1. vihik 10.klassile VÕÕRNIMED Ülakoma märgib nime põhikuju piiri, kui põhikuju lõpeb häälduses täishäälikuga, aga kirjas kaashäälikuga, või vastupidi. ·Apple'it, · Nokiat ·Skype'i, ·Google'ist · Madeleine [madleen]: Madeleine'i kook · Renault [renoo] : Renault'ga, · Versailles [versai] : Versailles' rahu, · Marat [maraa] : Marat' surm, · Bordeaux [bordoo]: Bordeaux' vein HÄÄLK VAHETUB, KUID ÜLAKOMA EI TULE. · Strasbourg (strasbuur) Strasbourgi · Marseille (Marssei) - Marseillesse · Rousseau (Russoo) - Rousseaule 11. märts 2006 · Politsei ajas laupäeva öösel Pariisis Sorbonne'i ülikooli hõivanud üliõpilased pisargaasiga välja. · Üliõpilased hõivasid prestiizse ülikooli juba kolmapäeval, et protesteerida valitsuse uue noortele suunatud tööhõiveplaani vastu, mis võimaldaks alla 26-aastastel töötada kaks aastat ilma püsiva lepinguta, vahendab ETV24
27 Commissioners who will be appointed for a term of five years President of the European Commission Jean-Claude Juncker Estonian Commissioner Andrus Ansip Council of the European Union Location is Brussels (Belgium) Founded in 1958 At meetings of the Council ministers of EU Member States will meet with the aim of discussing, amending and adopting legislation and coordinating policies. discussions and voting European Parliament Location: Strasbourg (France), Brussels (Belgium), Luxembourg Founded in 1952 Tasks: legislative, supervisory and budgetary responsibilities 751 members will be elected for 5 years President: Antonio Tajani Parliament has three main roles: - Legislative - Supervision - Budgetary Parliament has two main stages: - Committees - drafting legislation. - Plenary sessions - adoption of legislation. Thank you for your attention
It was founded by wax sculptor Marie Tussaud and was formerly known as "Madame Tussaud's"; the apostrophe is no longer used. Madame Tussauds is a major tourist attraction in London, displaying waxworks of historical and royal figures, film stars, sports stars and infamous murderers. Madame Tussauds is owned and operated by Merlin Entertainments. History Marie Tussaud was born as Marie Tussaud Grosholtz in 1761 in Strasbourg, France. Her mother worked as a housekeeper for Dr. Philippe Curtius in Bern, Switzerland, who was a physician skilled in wax modelling. Curtius taught Tussaud the art of wax modelling. Tussaud created her first wax figure, of Voltaire, in 1777ing. WAX FIGURES Russian President Putin Jack Sparrow - Johnny Depp Russian poet Pushkin Selena Gomes Marie Tussaud (Founder of the museum) Arnold Schwarzenegger T-800 Religious leaders in Madame Tussauds London Steve Jobs
Liikmeid: 34 riiki Peakorter: Pariis Eesmärk : Kaasa aidata maailmamajanduse arengule, maailmakaubanduse laienemisele. Ei anna laenu ega toetusi ! OSCE(Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon) peasekretär Lamberto Zannier ( Itaalia) Asustatud: 1.08.1975 Liikmeid: 56 Peakorter: Viin, Austria Suurim regionaalne julgeolekualase koostöö organisatsioon Eesmärk : rahu ja stabiilsuse tagamine. Euroopa Nõukogu Thorbjorn Jagland(Norra) Asustatud: 5.05.1949 Peakorter: Strasbourg, Prantsusmaa Liikmeid: 47 Eesmärk: edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet(Euroopas) WTO(Maailma Kaubandusorganisatsioon) Pascal Lamy(Prantsusmaa) Asustatud: 1995 Eesti liitus: 13.11.1999 Peakorter: Sveitsis Eesmärk: reguleerib riikide omavahelist kaubandust
tausta järgi, nõrgemaid aidatakse. Problemaatiline on see, et hetkeseis, mis valitses selle projekti alguses (toetudes Eesti Inimarengu Aruandele 2009 oli sallimatus võrreldes 1 Rahvaarv rahvuse järgi, 1. jaanuar, aasta 2015. Tabeli kood : RV0222 2 BBC News: Migrant crisis: Migration to Europe explained in graphics, 24.09.15 3 European Commission - Press release .Refugee Crisis: European Commission takes decisive action. Strasbourg, 9 September 2015 4 Eesti Arengufond. Eesti kasvuvisioon 2018. Noppeid arvudest ja arvamustest. 1999.aasta küsitlusega võõraste suhtes kasvanud, seda just islamiusuliste, juutide ning teisest rassidest inimeste suhtes) on tänaseks seis ilmselt veelgi negatiivsemaks muutunud, arvestades sotsiaalmeedias levivaid kommuune või ühendusi, mis kuulutavaid endid pagulaste vastu olevat ning samuti konkreetsed vägivallaaktid, näiteks 03.09.15 Vao pagulaskeskuse süütamine5
France Koostaja: Gristi Adrat Juhendaja: Elle Mäe Rühm : TTP-10 Geography Area: 551,670 sq.km Capital: Paris Largest cities : Marseille, Lyon, Toulouse, Strasbourg, Nice, Rennes, Lille, Bordeaux. Climate: Generally cool winters and mild summers, but mild winters and hot summers along the Mediterranean; occasional strong, cold, dry, north-to- northwesterly wind known as mistral People Nationality: France Population: 65.0 million Language: French Religion: Roman Catholic , Muslim, Protestant Flag and the coat of arms Transportation Airports ( plane) Heliports ( helicopter)
Jean Arp Jean Arp 18871966 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Jean Arp või Hans Arp 16. september 1886 Strasbourg ( Prantsusmaa) 7. juuni 1966 Basel (Sveits) saksa päritolu prantsuse maalikunstnik, skulptor ja luuletaja Isa sakslane, ema prantslane Õppis Strasbourgi kunsti ja käsitöökoolis, Prantsusmaal Academie Julian´i koolis ja Weimaris Esimene abikaasa oli Sophie TaeuberArp, teine Marguerite Hagenbach Osales paljudel näitustel Koostööd teinud Max Ernst´i ja Alfred Grünwald´iga 1916. aastal Zürichi linnas Sveitsis asutati nn. Voltaire´i kabaree Dada kunst 1917
seejärel tuli ta tagasi Eestisse. 1946. aastal pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi. Eduard Viiralt suri 55 aastaselt Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. aastal, ta maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis. Viiralti tööd on on osalenud näitustel järmistes linnades: Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis, Königsbergis, Kölnis, Kopenhaagenis, Marseilles´s, Moskvas, Riias, Kaunases, Varssavis, Krakówis, Brüsselis, Clevelandis, Chicagos, Baltimore`is, New Yorgis, Strasbourg`is, Amsterdamis, Johannseburgis, Roomas ning Antwerpenis jne. Eduard Viiralt ,,Puugravüür" Eduard Viiralt ,,Kristjan Raud"
finantskriiside väljakutsetele Euroopa tasuvus. ärahoidmine. ühiskonnas. Tugevdada poliitiliste, õiguslike ja põhiseaduse reformide toetamise abil demokraatlikku stabiilsust Euroopas. Rahvusvahelised organisatsioonid 12. klass ÜÕ Pea Washington, Strasbourg, Thorbjorn Viin, Bijan Namdar Genf, Roberto Azevedo korter, Christine Jagland Zanganeh Lagarde juht Kas Jah, 14. Mai 1993 Ei Jah, 13. Nov 1999 Eesti Jah, 26. Mai kuulub? 1992 Aasta
selles Eestit endine riigikohtunik Julia Laffranque • Sinna võib pöörduda siis, kui Eesti Riigikohtus õigust ei leia Autor: francois from Strasbourg, Prantsusmaa (2005) • Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsioon (1987) • Selle alusel tegutseb ekspertide komitee • Ekspertidel on õigus külastada vanglaid, politseid ja vaimuhaiglaid • Esitab pärast visiite salajase raporti, milles võivad olla soovitused parandada kinnipeetavate olukorda Allikad Eesti Inimõiguste Instituut. – Inimõigused. http://www.eihr.ee/inimoigused/ (28.10
Tickets can be bought at The London eye or by the Internet. When one buys tickets online more than 24 hours before visiting, then the ticket is up to 10% cheaper. MADAME TUSSAUDS ABOUT Oldest wax museum in the world Founded in London by Marie Tussaud Many branches all over the world Has huge collection of celebrities MADAME TUSSAUD’S LONDON ABOUT THE FOUNDER Born in Strasbourg, France Was tought by Dr. Philippe Curtius Made her first sculpture of Voltaire in 1777 Had her first exhibition in 1835 in Baker Street, London MARIE TUSSAUD AND JOHNNY DEPP THE BEATLES AND MARILYN MONROE Thank you for listening.
sept. 1991 1993 1991 Aprill 2004 Mai 2004 liitumine Liikmelisus Peaaegu kõik 45 Euroopa 55 Euroopa, .............. ............... maailma riiki Põhja- Euroopa ja Euroopa riiki riigid Ameerika ja Põhja-Am. (192) Kagu-Aasia riiki riiki Keskus (ed) New York Strasbourg ? Brüssel Brüssel, Strasbourg Tuntud Ban Ki-Moon Anders Fogh Jose Manuel isikuid Rasmussen Barroso, Herman Van Rompuj,
4) Direktiivi 89/552 tuleb tõlgendada nii, et ta keelab kohaldada teistest liikmesriikidest pärinevate telesaadete suhtes liikmesriigi ringhäälinguseaduse sätet, kus on ette nähtud, et telereklaami jaoks ette nähtud kellaaegadel edastatav reklaam ei tohi olla mõeldud alla 12aastaste laste tähelepanu püüdmiseks. C-267 ja 268/91 Keck Tegemist on kaupade vaba liikumisega (ostuhinnast madalama hinnaga edasimüügi keeld). Tribunal de grande instance de Strasbourg esitas kaks küsimust Euroopa Kohtusse. Need küsimused kerkisid kriminaalasjas B. Kecki ja D. Mithouard'i süüdistuses selles, et müües edasi tooteid muutmata kujul nende tegelikust ostuhinnast madalama hinnaga, rikkusid nad Prantsuse 2. juuli 1963. aasta seaduse nr 63-628 (muudetud 1. detsembri 1986. aasta määruse nr 86-1243 artikliga 32) artiklit 1. Tribunal de grande instance de Strasbourg, tundes vajadust ühenduse õiguse teatud sätete
· Euroopa Komisjon · Euroopa Liidu Nõukogu · Euroopa Ülemkogu · Euroopa Kontrollikoda · Euroopa Kohus · Euroopa Keskpank · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkommitee · Regioonide Kommitee · Euroopa Ombudsman Euroopa Parlament · 785 liiget · Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. · Asukoht on Strasbourg'is. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luksemburg. · Volitused : õigus anda seadusandlikke akte, rahandusalased volitused, järelvalve täidesaatva võimu üle. Euroopa Komisjon · Täidesaatev organ · Koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. · Teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise.
ja demokraatia põhimõtetest kinnipidamist. OSCE saadab kriitilistesse piirkondadesse oma missioone. Normaliseerunud olukorraga riikidest missioonid lahkuvad. OSCE missioon oli 1990. aastatel ka Eestis. OSCE saadab oma vaatlejaid ka näiteks jälgima valimiste läbiviimist jne. 2015 on OSCEl 57 liikmesriiki. Peakorter asub Viinis. Eesti Vabariik on OSCE liige. 4) Euroopa Nõukogu (NB! see pole Euroopa Liidu institutsioon). Inglise keeles Council of Europe. Asutati 1949. Peakorter Strasbourg`is. Seal liikmeid rohkem kui ELis. Eesmärk kaitsta inimõigusi ja demokraatiat, tegutsemisvaldkonnad on veel sotsiaalsed ja keelelised õigused, haridus, kultuur. 1950 võttis vastu Euroopa Inimõiguste konventsiooni. Euroopa Nõukogu juures töötab ka Euroopa Inimõiguste Kohus. Eesti sai liikmeks 1993. ENi kaudu on Eesti ühinenud mitmesuguste rahvusvaheliste lepingute ehk konventsioonidega. 2015 kuulub Euroopa Nõukogusse 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast.
Prantsusmaal: Vanim ja lihtsaim Põhja-Prantsusmaa suurtest katedraalidest on 12.sajandi alustatud võimas viielööviline Pariisi Notre-Dame'i ehk Jumalaema kirik. Pariisi Notre-Dame'ile järgnesid Chartes'i, Reimsi ja Amiensi katedraalid. Muuseas on ka kolm viimast pühendatud Neitsi Maarjale, seega samuti Jumalaema kirikud. Saksamaal: Kõige enam järgivad prantsuse eeskuju Kölni ja Strassburgi katedraalid ehk toomkirikud (praegu kuulub Strasbourg Prantsusmaale). Keskajal suudeti näiteks Kölni katedraalist ainult koor, pikihoone alusmüür ja läänetornide alumine osa. Itaalias: Itaalia marmorgootika tipuks peetakse Firenze toomkirikut, mis aga gooti ajal pooleli jäi ning alles hiljem lõpetati. Mahult suurim gooti stiilis ehitis üldse on aga just Itaalias Milaano toomkirik. Itaalia kirikutel pole läänetorne. Inglismaal: Inglismaale tõid gootika prantsuse meistrid, kes 12. sajandi teisel poolel ehitasid Canterbury
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon - OECD • OECD on tööstuslikult arenenud demokraatlike riikide foorum. • Asukoht: Pariis. • OECD asutati 1961 • OECD-sse kuulub hetkel 34 riiki, 2010.a.-st Eesti. • OECD eesmärk on: aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ja maailmakaubanduse laienemisele. Euroopa Nõukogu - CE • Asutatud: 5. mail 1949 • Peakorter: Strasbourg • Liikmesriike 47, sh Eesti alates 1993. aastast • EN eesmärk on: edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtete Euroopas. • EN ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi ajada segi Euroopa Liidu Nõukoguga • ENi üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine 1950.a. • Selle alusel asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon
) b) Kas linnastumise tase ja tempo on kõrged või madalad? Põhjendage. Linnastumise tase on kõrge, kuna üle poole inimestest elab linnas ja linnastumise tempo on keskmine, kuna kõikidel inimestel ei ole võimalust linna elama minna ja kõik inimesed ei taha ka. c) Millised on suurema rahvaarvuga linnad selles riigis? Lisage kõige suuremate linnade rahvaarv. 1 Paris 2,234,105 2 Marseille 850,602 3 Lyon 479,803 4 Toulouse 440,204 5 Nice 340,735 6 Nantes 282,047 7 Strasbourg 271,708 8 Montpellier 255,080 9 Bordeaux 236,725 10 Lille 226,827 11 Rennes 206,604 d) Iseloomustage kaardi põhjal suuremate linnade paiknemist. Enamus suuremad linnad paiknevad mere ääres või riigi keskel. Mere ääres on hea paiknevus,kuna seal on hea kaubavedu ja riigi keskel on hea paiknevus, kuna sõidumaad tulevad lühemad.NT kui elad lõunas ja tahad põhja sõita pead poole rohkem sõitma, aga kui oled riigi keskel ja tahad põhja sõita ei pea väga palju sõitma. 3
) b) Kas linnastumise tase ja tempo on kõrged või madalad? Põhjendage. Linnastumise tase on kõrge, kuna üle poole inimestest elab linnas ja linnastumise tempo on keskmine, kuna kõikidel inimestel ei ole võimalust linna elama minna ja kõik inimesed ei taha ka. c) Millised on suurema rahvaarvuga linnad selles riigis? Lisage kõige suuremate linnade rahvaarv. 1 Paris 2,234,105 2 Marseille 850,602 3 Lyon 479,803 4 Toulouse 440,204 5 Nice 340,735 6 Nantes 282,047 7 Strasbourg 271,708 8 Montpellier 255,080 9 Bordeaux 236,725 10 Lille 226,827 11 Rennes 206,604 d) Iseloomustage kaardi põhjal suuremate linnade paiknemist. Enamus suuremad linnad paiknevad mere ääres või riigi keskel. Mere ääres on hea paiknevus,kuna seal on hea kaubavedu ja riigi keskel on hea paiknevus, kuna sõidumaad tulevad lühemad.NT kui elad lõunas ja tahad põhja sõita pead poole rohkem sõitma, aga kui oled riigi keskel ja tahad põhja sõita ei pea väga palju sõitma. 3
RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD III JOHANN GUTENBERG JOHANNES GENSFLEISCH ZUM GUTENBERG Väga vähe dokumente alles isa kullasepp 1420 tüli poolõega isa päranduse üle täisealisus 1394-1406, 24. juuni 1400 sünnipaik: MAINZ, STRASBOURG kooliharidus: toomkool, kloostrikool, ladina St. Victor kloostrikool, sugulased, toetused Erfurt`i ülikool Johannes de Altavilla, ladina Eltville, emapoolne suguvõsa JOHANN GUTENBERG STRASBOURGI ~1430 isa järgi kullasepaks, 1436 katsetusi tegema, Anna kaebus naiseksvõtu kohta, Klaus tunnistaja; Klaus kaebab, et teda valetunnistajaks nimetatud 15 kuldnat 1440 sõlmis 3 linnakodanikuga peeglite valmistamiseks osaühingu, liikmed katsetasid tema juhendamisel mingi
VASTUS. EMÜ asutamislepingu artiklit 92 tuleb tõlgendada sellises tähenduses, et riikliku ametiasutuse poolt ainuüksi tarbijatele kulusid põhjustavate miinimumjaehindade kehtestamise näol ei ole tegemist riigiabiga selle artikli tähenduses. 28. veebruar 2012 (5 week) Kaasus 60 ja 61-84 Kui kinos näidatakse filmi siis ei tohi selle laenatada. Kaasus Bernard Keck.C-267/91 Tegemist on kaupade vaba liikumisega (ostuhinnast madalama hinnaga edasimüügi keeld) Tribunal de grande instance de Strasbourg esitas kaks küsimust Euroopa Kohtusse. Need küsimused kerkisid kriminaalasjas B. Kecki ja D. Mithouard'i süüdistuses selles, et müües edasi tooteid muutmata kujul nende tegelikust ostuhinnast madalama hinnaga, rikkusid nad Prantsuse 2. juuli 1963. aasta seaduse nr 63-628 (muudetud 1. detsembri 1986. aasta määruse nr 86-1243 artikliga 32) artiklit 1. Tribunal de grande instance de Strasbourg, tundes vajadust ühenduse õiguse teatud sätete
Käesoleva referaadi eesmärgiks oli tutvustada menetlusdokumentide kättetoimetamise viise Eesti kohtupraktikas. Autor püüdis anda ülevaate milliseid menetlusdokumentide kättetoimetamise võimalusi kehtivas TsMS-s leida võib. Antud teema läbiv küsimus võiks olla, kas kostjale on tagatud põhiõigus olla oma kohtuasja arutamise juures ja kohtuprotsessi kulgemine mõistliku aja jooksul. 12 European Convention on Human Rights European Court of Human Rights Council of Europe F-67075 Strasbourg cedex www.echr.coe.int 13 Astrid Stadler, Practical Obstacles in Cross-Border Litigation and Communication between (EU) Courts, 5 Erasmus L. Rev. 151 (2012) 14 sama 15 sama 7 Üldiselt leiab autor, et kohtud püüavad rakendada maksimaalseid meetmeid , et menetlusosalistele oleks tagatud põhiõigused dokumentide kättetoimetamise osas. Kuid paljudel
places. The earliest known newssheet was probably the Acta Diurna (Daily Events). Which began in Rome in 59 B.C. It reported the proceedings of the Roman Senate and such news as births and deaths.The first printed newspaper was a Chinese circular called Dibao. It was printed from carved wooden blocks during the A.D. 700's. The first regular published printed newspaper in Europe was Avisa Relation oder Zeitung of Strasbourg, Germany (now France). It started in 1609. A weekly newssheet established in 1622 was the first printed newspaper in England. The ground work for mass communications in the 20th century was laid in the 19th century by two inventions, which allowed people to communicate by wire: the electric telegraph and the telephone. As the telegraph came into widespread use, inventors searched for a way to transmit sound without wires. In 1885 the German scientist Hertz made a machine that produced radio
vesimärgid kuuluvad? http://www.wm-portal.net/niki/index.php Registreerib 24 viinamarjade kujutisega vesimärki. Kuuluvad peamiselt 17 saj. Just esimene pool kuni keskpaik. Aga oli ka paar 16. saj. oma. Kõige varasem 1508 , kõige hilisem 1669. 8. Millise hinnaga on antikvariaatides müügil Hartmann Schedeli teose Liber Chronicarum (1493) esmatrüki täiseksemplar? Jään vastuse võlgu. 9. Milline tänapäeva kohanimi vastab latiniseeritud nimevormile Argentoratum? Strasbourg Kasutasin lihtsalt Google otsingut, trükkides sisse ,,Argentoratum" ning Wikipediast sain vastuse. http://www.columbia.edu/acis/ets/Graesse/ Siit peaks ka leidma, aga millegipärast lõi ette errori. 10. Mitmeks raamatuks/osaks on jagatud missa riitusi ja tseremooniaid käsitlev Caeremoniale Episcoporum? Sellele leidsin erinevad vastused. 8 osa Wikipedia järgi: 1. Episcopal liturgy in general 2. Mass 3. Liturgy of the Hours and Celebrations of the Word of God 4
enda pealinna, Holland Haagi ja Belgia Liége'i. 1958. aastal nõustusid liikmesriigid Belgia peaministri Paul-Henri Spaaki ettepanekuga viia ühenduse poliitilised institutsioonid Brüsselisse. Brüsseli kasuks rääkis linna ideaalne asukoht Euroopa südames ja Belgia neutraalne positsioon Euroopa poliitilises elus. Nn kompensatoorse poliitika tulemusena said osa institutsioonidest ka Luxembourg (Euroopa Parlamendi Sekretariaat, Euroopa Kohus ja Euroopa Investeerimispank) ja Strasbourg (Euroopa Parlamendi plenaaristungid). 11 EL institutsioonidest asuvad Brüsselis: Euroopa Liidu Nõukogu ( aprillis, juunis ja oktoobris peab nõukogu oma istungeid Luxembourgis.) Euroopa Komisjon (mõned talitused on Luxembourgis.) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Regioonide Komitee Euroopa andmekaitseintspektor
Faktid · Nimi: Euroopa Liit (European Union) · Poliitilised keskused: Brüssel, Strasbourg, Luxembourg · Ametlikke keeli: 23 · Liikmesriike: 27 · Pindala: 4 324 782 km² · Rahvaarv: 495 128 529 (2007 hinnanguline) · Rahvastiku tihedus: 114 inimest/km² · Rahaühik: Euro · SKP: 14 953 miljardit Ameerika dollarit · SKP inimese kohta: 28 213 Ameerika dollarit · Inflatsioon: 1,9 % · Töötuse määr: 7 % Ajalugu ja perioodid · 1920ndad - Richard Coudenhove-Kalergi tegi ettepaneku luua Euroopa
(Eesti Kunstiakadeemia, s.d.) Rahutu võitlusaeg ei olnud kultuuri arenguks soodus, kuid sellele vaatamata kujunes 16. sajandi esimene veerand saksa kultuuri õitsenguks. Kui 15. sajandil valitses skolastiline, kirikule allutatud mõtteviis, siis 16. sajandil kerkisid esile humanismiideed, millega kaasnesid edusammud matemaatikas, astronoomias, geograafias, meditsiinis ja teistes teadustes. Trükikunsti leiutamise järel muutusid Nürnberg, Augsburg, Strasbourg ja Basel raamatute kirjastamise ja trükkimise, ühtlasi vaimuelu keskusteks. Eriti populaarseks sai Saksamaal maali kõrval ka graafika, muutudes tõeliselt rahvalikuks kunstiks. (Tartu Ülikooli raamatukogu, s.d.) Peamiselt levis puu- ja vaselõige, esimesed katsetused tehti oforditehnikas. Esile tõusis poliitiline graafika: lendlehed, karikatuurid. Saksa renessansile oli iseloomulik karmus, kainus ja maalähedus. Peamisteks suurmeistriteks renessansiaegsel Saksamaal oli
EL kujunemis lugu · Euroopas on olnud mitmeid ühendavaid suurvõime: o Rooma impeerium o Saksa Rooma kesiriik o Rootsi Suurriik o Austira Ungari impeerium o Hansaliit · I MS eel vastukaaluks Ameerika Ühendriikidele Mainiti Euroopa Ühendriike, o 1915 Euroopa Ühendriikide loosungid o 1922- Richard Nikolaus von Coudenhove ->Ühtne Euroopa o 1929 Prantsuse peaminister Aristide Briand->Rahvasteliidu koosolekul tõi idee luua Euroopa Liit, mida juhitaks Prantsusmaalt o Utopism-ebavõimalik,kuid ideaalna maailmanägemus · II MS lõppedes toetas SBR ideed luua midagi Euroopa Ühenduse taolist. o 1946 W.Churchill tõi Zürichis mõtte luua Euroopa Ühendriigid o 1948-OEEC(Organisation for European Economic Co-Operation)=Euroopa majandus koostöö organisatsioon) ->Koordineeris Marshalli plaani(USA ...
* mitmed Oxfordi ja Cambridge`i ülikooli hooned, eriti Cambridge`i ülikooli King`s College`i kabel * Wellsi katedraal * Yorki katedraal Saksamaa Prantsusmaa mõjud, kuid sealseid eeskujusid lihtsustati pisult. * Kölni katedraal. 13.-16. sajandil jõuti ehitada koor, pikihoone alusmüür, läänetornide alumine osa. Lõpetati 19. sajandil pseudogooti stiilis. Vertikaalsust isegi liiga palju rõhutatud. * Strassburgi katedraal (praegu Prantsusmaa territooriumil, Strasbourg`i katedraal). Ühe fassaaditorniga. * Maarja kirik Lüübekis. Tellistest, 2 torni. On olnud eeskujuks Riia Peetri kirikule, see omakorda Lõuna-Eesti kirikutele. Itaalia Omapäraks see, et säilisid mõnevõrra antiikaja ja romaani stiili mõjud, vertikaalsust väga ei rõhutata, pigem tasakaalupüüd. Tornid ehitati kirikutest eraldi. * Firenze toomkirik. Kaetud marmorplaatidega, kellatorn eraldi. Kuppel pärit renessansiajast. * Milaano toomkirik
……………………………………………… , 2) ……rahvusvahelise terrorismi laialdane levik ja 3) vähenev konkurentsivõime võrreldes Aasia,Ameerika ja Hiina „tiigritega“(turgudega)… ………………………………………………………………………………………………………………... . 30) Eestist on valitud 6 saadikut …………Euroopa Parlamenti…………………………………………… , mis töötab vaheldumisi Brüsselis ja Strasbourg`is. 31) Eesti kuulub tähtsasse sõjalisse allianssi nimega …… NATO……………………………………………………. . 32) Maailma suurim, enamikku riikidest ühendav rahvusvaheline organisatsioon on ÜRO 33) See organisatsioon andis välja tähtsa dokumendi inimõiguste vallast - …ÜRO Inimõiguste Ühisdeklaratsioon………………………………… ……………………………………………………. .
kaaretüüpe ( lansett-, korv- ja tuudorkaar) v Akende raamistik koosnes sageli leeke või kalapõit meenutavatest kujunditest. v Hooned näivad sageli lausa kivipitsiga kaetud. Saksamaa v Saksamaale jõudis gootika 13.saj keskpaiku. v Esimene prantsuse gootika süsteemist lähtuv ehitis oli Magdeburgi toomkiriku koor. v Saksa gootikale on omane eriti vertikaalsustendentsi rõhutamine. v Suurejooneliste ehitised olid veel Kölni, Regensburgi ja Strasbourg`i toomkirikud. v Sageli ehitati kahe torni asemel üks läänetorn (Freiburgi ja Ulmi toomkirikud), jäeti ära ka kabelitepärg või kooriümbriskäik, vähendati tugisüsteeme jne. v Saksamaal kasvas gooti stiili edasises arengus kodakirikute osatähtsus. v Saksa hilisgootika kodakirikute ilusaim näide on Anna kirik Annabergis. Inglismaa v Inglise gootika aluseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175. aastal. v Inglismaa kirikud erinevad
tõlked eesti keelde. 2 1. EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) on rahvusvaheline asutus, mis võtab teatud kindlate tingimuste olemasolul vastu kaebusi isikutelt, kes väidavad , et on rikutud nende Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga kehtestatud inimõigusi. Kohus loodi 1959. aastal. Kohtu alaline tööpaik on Strasbourg. Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, kohtunikud on sõltumatud ning nad valib ametisse Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. Euroopa inimõiguste konventsioon on rahvusvaheline leping, millele on alla kirjutanud ainult Euroopa Nõukogu liikmesriigid (kõik Euroopa Nõukogu 47 riiki). Konventsioon, millega loodi EIK ja kehtestati selle töökord, sätestab õigused ja vabadused, mida riigid on kohustunud austama.
Koidula abiellus samal aastal Tartus lätlase Eduard Michelsoniga, kes oli erialalt sõjaväe- ja naistearst. Seejärel asus ta koos mehega Kroonlinna elama, kuhu mees oli saanud sõjaväearsti koha. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kes elas vaid nelja-aastaseks, kuna suri leetritesse. Kahe aasta pärast sündis Lydial Tallinnas tütar, kellele pandi nimeks Hedvig.Hedda, kes suri 1941. aastal. 1876-1878 viibis Koidula koos mehega Breslaus, Strasbourg`is ja Viinis. 1878. aastal tuli Viinis ilmake ka teine tütar, kes sai nimeks Anna ning kes suri 1965. aastal. 1884. aastal sündis tal veel üks poeg Max, aga ta oli elamisvõimetu. 1882. aastal halvenes Koidula tervis. Talk tekkis rinnavähk, mida oli tema suguvüsas palju olnud. See raviti küll tal välja ja natuke aega oli kõik korras. Ta puhkas lastega Saaremaal. Seejärel asus ta tagasi Kroonlinna, kus ta 1886. aasta 11. augustil suri.
Viiralti jaoks ja seetõttu pidi ka käima ka eksponeerimas oma teoseid väga tihti. Kümne aastaga käis ta läbi sellised kohad nagu Köln, Kopenhaagenis, Marsseille, Moskvas, Riia, Kaunas, Varssav,Krakov, Brüssel, Cleveland, Chicago, Boston, Baltimore, New York, Strasbourg, Amsterdam, Johannesburg, Roomas, Varssav, Antverpen ja see list pole veel isegi lõplik. Tähelepanuväärseim auhind tuli õuele 1937. Aastal, kui 21'st teosest koosnev väljapanek Viini Kujutavate Kunstnike Seltsi näitusel tõi talle kuldmedali. 1936. aastal korraldati Wiiralti ulatuslik isiknäitus ka Tallinnas ja Tartus ning 1937. aastal Helsingi Taidehallis. 25. septembril. 1939 saabus Wiiralt tagasi Eestisse. 5
Euroopa Liit - ainulaadne majanduslik ja poliitiline organisatsioon, mis koosneb 28 demokraatlikust Euroopa riigist. Oma praeguse nime sai Euroopa Liit 1993. aastal. Lissaboni lepingu jõustumisel 1. detsembril 2009 asendas Euroopa Liit 1958. aastast alates eksisteerinud Euroopa Ühenduse ning võttis üle kõik Euroopa Ühenduse õigused ja kohustused. Juht: Jose Manuel Barroso Peakorter: Brüssel/Strasbourg/Luxembourg Algne eesmärk: lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad. Praegune eesmärk: Euroopa riikide ühtlustamine. Euroopa Ühendus - 12 Lääne-Euroopa riigi majanduslik ja poliitiline ühendus. Euroopa Liidu eelkäija. 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid
London, Amsterdam, Rotterdam, Brüssel, Antwerpen, Ruhr, Düsseldorf, Köln, Frankfurt, Stuttgart, Strasbourg, Zürich, Torino, Milano, Genova http://en.wikipedia.org/wiki/File:Population_density_Europe.p ng USA kirdemegalopolis - Boston BosWash · Linnastunud piirkond USA kirdeosas Bostonist Washingtonini. · Piirkonnas elab ligi 44 miljonit inimest so 16% USA rahvastikust. · Toimib ühtse majandus-, transpordi ja
4) Euroopa Kohus 5) Euroopa Kontrollkoda Euroopa Komisjon Euroopa Komisjoni juhivad 27 volinikku. Siim Kallas on seal asepresident (üks volinikest) haldusküsimustes, audit ja pettusse vastane võitlus. Presidendiks on Portugalist Jose Manuel Barroso, kes saab umbes sama suurt palka kui USA president. Komisjon kontrollib ühistest õigusaktidest kinnipidamist, haldab Eli eelartvet ja algatab uusi õigusakte. Euroopa parlament 785 parlamendiliiget. Parlamendihooned paiknevad Strasbourg`is, Luksemburgis, Brüsselis. Eesti omab Euroopa parlamendis 6 kohta, Läti 9, Leedu 13, Maltal 5, Suurbritannial on 78 kohta. Euroopa parlamendi saadiku valib Eestis rahvas. Kandidaat peab olema vähemalt 21- aastane teovõimeline Eesti kodanik/ Euroopa kodanik. Saadikud töötavad fraktsioonides parteide lõikes. Euroopa Rahvaparteis on Tunne Kelam (Isamaaliit), Euroopa Sotsialistid: M. Mikko, K. Saks, A. Tarand (Eestis sotsiaaldemokraadid); Euroopa Liberaalid: Toomas Savi (Reformierakond), S
mõttes isegi täpsemini osutav kui eestikeelne. Eesti keeles on see Piiririik, saksa keeles Piiririigis. Tõesti, Piiririik pole mitte see Läänemere-äärne igavesti käest kätte käinud provints, see Ida-Euroopa võrdkuju, kust romaani minategelane väidab end olevat tulnud. Ta ei jutusta Piiririigist, kust ta tuleb, vaid piiririigist, kus ta on, igal pool ja alati. Olgu mälestustes, unistustes, kuritegudes või valedes; olgu Tallinnas, Bosnia-Hertsegoviinas, Pariisis, Amsterdamis või Strasbourg`is. Aga mitte ainult tema. Piiririigis elab ka Franz, piiririigis elavad kõik, ainult ei taha seda tunnistada. Sest piir ei jookse enam maad mööda, piki jõgesid ja mäeahelikke. Piiri ei tähista enam mitte okastraat, vaid okastraadi puudumine: see, et igaüks ja igal pool saab valida ja on sunnitud valima. Piir on meie peas -- ja võib-olla on ta alati olnudki vaid seal. See on nüüd vaid ilmsiks tulnud.
riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud. Kohus loodi 1959. aastal. Kohtu 1998. aastast 2010. aastani Rait Maruste. alaline tööpaik on Strasbourg. Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast Alates 1. jaanuarist 2011 esindab Eestit Euroopa Inimõiguste liikmesriigist, kohtunikud on sõltumatud ning nad valib ametisse Euroopa Euroopa Inimõiguste kohtus endine riigikohtu
Asutamislepingute täitmise järelevalvaja Esindab ELi rahvusvahelisel areenil Siim Kallas ELi heaks töötavad ametnikud Komisjon ligikaudu 24 000 ametnikku Teised ELi institutsioonid ligikaudu 10 000 töötajat Alalised ametnikud Valitakse avalike konkursside teel On pärit kõigist ELi liikmesriikidest Palgad on seadusega kindlaks määratud ELi haldamine maksab igale ELi kodanikule aastas 15 eurot Euroopa Parlament · 736 parlamendiliiget. · Valimised iga 5 aasta tagant. · Strasbourg, Prantsusmaa. · Brüssel, Belgia. Eestlased Euroopa Parlamendis Ivari Padar, Siiri Oviir, Vilja Savisaar, Kristiina Ojuland, Tunne Kelam, Indrek Tarand Seadusandliku võimu jagunemine · Teatud otsuste langetamisel vajalik parlamendi nõusolek. · Liidulepingud ei kuulu parlamendi jurisdiktsiooni. · Teatud valdkondades nõutav parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö. Euroopa Kohus · 27 kohtunikku. · Otsused liikmesriikidele kohustuslikud. · Töövaldkonnad: Majandus
Eessõna Euroopa Liit e Euroopa rahvaid ühendav liit, mis kujutab oma ülesehituselt riiki kui sellist. Liidus on Parlament, Kohus, komiteed ja isegi president, kes küll erinevalt parlamentaarse riigi presidendist valitseb vaid kuus kuud. Seejärel astub tema ametikohale uue liikmesriigi esindaja, andes sel viisil oma riigile eesistumismaa nimetuse. Niisamuti kui igale riigile kohane on EL-il oma pealinn, mis seni paika panemat aja jaguneb 3 linna Brüssel, Luksemburg, Strasbourg. Kindlat pealinna nimetust ei saa neist ükski kanda kuna omavad tähtsat rolli. Brüsselis on Europa Liidus täitevvõimu rollis oleva komisjoni ja liikemsriikide valitsuste esindajatest koosneva nõukogu peakorterid ning lühemateks istungiteks kogunevad sinna Euroopa Parlament. Luksemburgis on Euroopa Liidu Kohus, Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Parlamendi sekretariaat. Strasbourgis toimuvad Euroopa Parlamendi põhiistungid ja seal asub 150
Linnades elab üle kolmeerandiku Prantsusmaa elanikest. 1975. aastal oli linnarahvastiku osatähtsus 72,9%. Käesolevaks 2012. Aastaks on see tõusnud 78%le ja aastaks 2015 jõuab see 79%le. Selle näitaja poolest on maailmas 47. kohal 4. 2020. aastal ületab see prognoosi järgi 80% piiri ja 2050. aastaks tõuseb linnarahvastiku osatähtsus 87,3%le.5 Suurema rahvaarvuga linnad on Pariis (2 234 105), Marseille (850 602), Lyon (479 803), Toulouse (440 204), Nice (340 735), Nantes (282 047), Strasbourg (271 708), Montpellier (255 080), Bordeaux (236 725) ja Lille (226 827).6 Nagu näha (Joonis 3), paiknevad teed Pariisis üsna sektori kujuliselt. Linna ajalooline südamik on Cité saar. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt. Pariisi läbib Seine'i jõgi. Seine'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks (rive droite) ja lõunapoolseks vasakkaldaks (rive gauche). Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. Seine'i
Faktid Prantsusmaa kohta Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Rahvaarv: 64,3 miljonit. Ta kasvab 0,5% aastas. Sellest 62,8 miljonit prantslasi. Üldpindala: 550 000 km². Ta on 4-5 korda suurem kui Texas. Pealinnaks on seal teadagi tuntud Pariis. Peale Pariisi on seal suurimateks linnadeks Marseille, Bordeaux, Lyon, Toulouse, Strasbourg, Nice, Renne, Lille. Mitmed maailma mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstnikud on Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque. Teada on ka see, et Prantsusmaa köök on üks maailma parimaid. Ka Prantsusmaal on kasutusel eurod
sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur (NB! Euroopa Nõukogu pole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga). Järgnevatel aastakümnetel on Euroopa Nõukoguga ühinenud ka teised Euroopa riigid (Eesti 1993) ning pärast Montenegro ühinemist 2007 kuulub organisatsiooni 47 liiget (välja arvatud Valgevene, Kasastan ja Vatikan). Euroopa Nõukogu alaline asukoht on Prantsusmaal Strasbourg`is. Euroopa Nõukogu üheks suurimaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950, mille raames asutati 1959 Euroopa Inimõiguste Kohus (Strasbourg`is). See konventsioon on vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane leping, mis reguleerib inimeste ja riigivõimude vahelisi suhteid. Euroopa Inimõiguste Kohus on konventsiooni järelvalveorganiks, mille poole võivad pöörduda nii üksikisikud kui ka riigid. Euroopa Nõukogu lipp võeti kasutusele 1955
Valida ja kandideerida omavalitsusse ja europarlamenti Euroopa Liit vs Euroopa Nõukogu 9. mai 1957 EMÜ 5. mai 1949 27 liiget 43 liiget Eesmärk: edendada rahu majandusliku Tegevusvaldkonnad: inim, kultuurilised, koostöö kaudu. EL huvide kaitsmine sotsiaalsed õigused ja haridus ning kultuur maailmas. Brüssel ja Luxembourg Strasbourg Eesti liitus 2004 Eesti liitus 1993 Euroopa Liit vs. Euroopa Nõukogu 2 Euroopa Parlament Esinduskogu Parlamentaarne Assamblee Ministrite nõukogu Seadusandja Euroopa komisjon Täidesaatja Ministrite Komitee
Euroopa Liidu institutsioonid: Euroopa Parlament (mitteametlikult ka: europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Hetkel (2007) on Euroopa Parlamendil 785 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luksemburg. Euroopa Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud. Need lepingud, eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997. aasta Amsterdami leping, on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu. Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ
• Eelarveline: võtab vastu või lükkab tagasi eelarve • Kontrollib ja teostab järelevalvet teiste institutsioonide tegevuse üle 5.11 Euroopa Parlamendi tegevus • Parlament töötab kuuplaanide alusel: – 2 nädalat komitee koosolekuid (Brüssel) – 1 nädal poliitilise rühma koosolekuid (Brüssel) – 1 nädal õigusaktide vastuvõtmiseks - plenaaristungjärk (Strasbourg) - 12 korda aastas – samuti “mini” plenaaristungjärk Brüsselis (2 päeva) - 6 korda aastas 5.12 Majandus- ja sotsiaalkomitee • 344 Euroopa ühiskonnaelu erenevate sektorite esindajat • Jaotatud rühmadesse: tööandjad, töötajad, mitmesugused huvirühmad • Töö kuues sektsioonis (põllumajandus, maaelu arendamine ja keskkond, ühtne turg, tootmine ja tarbimine,transport, energeetika ja infoühiskond,
nissides nn. kuningategalerii. Tornikiivrid jäid sageli keskajal lõpuni ehitamata. Ülaltoodud kirjeldusele vastavad aga üksnes Pariisi ümbruse (gooti stiili sünnipaiga) kirikud, (näiteks Reims'is, Amiens'is, Chartres'is, Beauvais's) (Lisa 4 ja 5), samuti Pariisi Notre-Dame (Lisa 3), mis püstitati kõpse gooti stiili päevil. Tüüpilised gooti stiili näited on ka Kölni (Lisa 1), Strassburgi (Strasbourg) ja Regensburgi katedraalid Saksamaal. Valdav enamus gooti ehitusi nii Prantsusmaal kui ka teistes maades erinevad sellest tüübist vähemal või suurel määral. Iga maa tõi midagi omapärast gooti stiili ja kõigis maades eraldatakse veel mitmeid ehituskunsti koolkondi. Sageli lihtsustati ülalkirjeldatud tüüpi, näiteks ehitati kahe torni asemel üks läänetorn (näiteks Freiburgi ja Ulmi kirikud Saksamaal), jäeti ära kabelitepärg või kooriümbruskäik, vähendati tugisüsteemi jne