teenuseid interneti kaudu. Kõige levinum on kliendi ja firma vaheline kubandus, kuid leidub ka firmadevahelist äri. LOGISTIKA - Kliendid leiavad soovitud toote, kui lähevad müüja veebilehele või kasutavad otsimootorite abi. Enamik müüjaid kasutab e-poodides "ostukorvi tarkvara". Selle abil saavad ostjad kiirelt ja lihtsalt soovitud kauba virtuaalsesse ostukorvi panna. Sellele järgneb "kassase minek" ostu eest tasumine, ja soovitud tarnemeetodi valik. Enamik poode lubab kliendil luua endale isikliku kasutajakonto. Selleks kogutakse vajaminevat teavet kasutaja kohta, et teinekord saaks ostud kiiremini ja kergemini vormistada. Enamasti saab klient oma e-postile ka ostu kinnitava kirja, seda siis, kui ost on vormistatud ja makstud. SEADUSED: (1) Kaup ja teenus peavad olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija tervisele, elule, varale ja keskkonnale ning tarbija poolt tavaliselt eeldatavate tarbimisomadustega, kusjuures peavad
kontrollima mitut Dallase piirkonnas äsja avatud poodi. 1931. aastal läks firma majanduskriisi tõttu pankrotti. 1946. aastal üritati firmat taaselustada ja poodide uueks nimeks sai 7-Eleven, mis kajastas nende lahtioleku aega hommikul 7st kuni õhtul 11ni. 1952. Aastal avas 7-Eleven oma 100nda poe. Autoomanike arvu kasvamisega USAs tekkis tarbijal vajadus mugava ostlemise järele. Poeketid nagu 7-Eleven nägid selles võimalust laienemiseks ja hakkasid looma poode kohtadesse, mis olid liiga väikesed suurte kaubanduskeskuste jaoks. Tänu eelnimetatule kasvas 7-Eleven'i poodide arv 1963. aastaks 1000-ni. Aastal 1969 oli poodide arvuks juba 3500 ja hakkati laienema väljapoole USAd, alguses Kanadasse, seejärel Mehhikosse ja Jaapanisse. 1980. aastal tabasid firmat aga finantsraskused, pankrotist pääseti tänu 7-Eleveni suurima frantsiisivõtja ,Jaapani kaubahalli, Ito-Yokado abile. 1987. aastal sõlmis firma tegevdirektor John P
Saan puhata koolist ja muudest muredest. Saan võtta päikest, käia ujumas ja käia shoppamas. Saan kohtuda paljude uute inimeste ja loomadega. Praegu ei soovi ma kandideerida ühelegi õppereisile. Aastal 2008 käisin ma oma perega Egiptuses (Sharm El Sheikh-is). Seal oli väga palju erinevaid asju mida teha ja palju erinevaid kohti kust käia. Egiptusest ma väga palju ei mäleta, sest see oli päris ammu. Aga mäletan seda, et päike paistis seal koguaeg, poode oli iga nurga peal ja vaatamisväärsusi oli palju. Poodides müüdi kõige rohkem selliseid Mau kujusid (kassid) kes pidid valvama sinu kodu kui sind ennast kodus ei ole. Vaatamisväärsustest võin rääkida niipalju, et igalpool olid väga väga kõrge ruumilised kolmnurgad, palju oli ka mahajäetud linnu mis juba lagunesid. Ma olen käinud ka Tenerifel ja võin öelda, et see koht on nii ilus ja puhas, et sinna
.ning olen ka seal töötanud Tegevusvaldkonnaks saab lugeda jaemüüki, Poe plussideks saab lugeda, et see on inimestele suhteliselt lähedal ja saavad oma esmatarbe kaubad sealt samast kätte ei pea minema selle jaoks kesklinna. Poe kaubavalik on pidevalt uuenev, sest pidevalt tuleb .juurde uusi tooteid. Poodi jõuab kaup, kas läbi lao või läbi müügiesindajate Poe peakontor asub Lepnal, kuid poode üle Eesti ja asub pea igasmaakonnas, Tartus on .grossipoode üks neist kõige rohkem poode on Lääne-Virumaal 3 Sirli Lepik ATMOSFÄÄR JA ANALÜÜS .1 Poodi sisse kõndides on märgata kohe alustel kaupa ja seal on ka lillepood. Kui poes
hiljem mikrolaineahjud. See jättis koduperenaistele rohkem aega ja mida paremat oli neil oma vaba ajaga veel teha kui jälle tarbida. 2. Suured kaubanduskeskused Selleks andsid hea võimaluse suured kaubanduskeskused. Kindlasti ei ehitatud 20. sajandil maailma esimesi kaubanduskeskusi, esimeseks võib lugeda suisa 100-110 aastal ehitatud keskust Traianuse väljakul Roomas, milles tegutses mitmel korrusel poode ja muid äripindu. Mõningad keskused, mis ehitati 16.-17. sajandil on veel tänapäevalgi alles, nagu näiteks Marché des Enfants Rouges Pariisis ja Oxford Covered Market Oxfordis, kuid laiem levik sai siiski alguse alles eelmisel sajandil. Londonis ehitati Regenti ja Oxfordi tänavatele ostukeskused, mille aknad tehti suuremad kui tavalistel majadel, et paremini kaupa eksponeerida. Väga tähtsaks kujunesid vaateaknad, sest
Interneti kasutatavus ja e-kaubandus Eestis ning Euroopa Liidus Interneti tähtsus on viimaste aastatega väga palju tõusnud. Tänapäeval leidub ilmselt vähe majapidamisi, kus puuduvad Internet ja arvuti. Võib öelda, et inimesed on koondanud peaaegu kogu oma elu virtuaalkeskkonda, mis on eelkõige lihtne ja mugav lahendus. 2015. aasta 18. septembri seisuga oli kodune internetiühendus olemas 99%-l lastega leibkondadest ning 86%-l lasteta leibkondadest. Käesoleva aasta jaanuari seisuga kasutavad Euroopa Liidus Internetti kõige enam taanlased ja seda lausa 97% elanikkonnast, mis on veerandi jagu kõrgem kui Euroopa keskmine (75%). Lisaks Taanile, ületab Interneti kasutatavuse määr Euroopa keskmist veel ka Eesti (90%), mis on meie kui väikese riigi kohta ehk isegi pisut üllatav tulemus. (http://www.gemius.ee/468/interneti-kasutatavus-12-euroopa-liidu-riigis.html) Väga populaarseks on muutunud ka e-kaubandus. 2013. aastal teostat...
liige; alates 2011) Valdkonnad Rõivaste ja rõivalisandite hulgimüük KUHU ON RAJANUD HARUETTEVÕTTED JA MILLINE ON SELLE MÕJU ASUKOHAMA ALE? · Baltika Group on rajanud oma tütarettevõtted Baltikumi ning Ida- ja Kesk Euroopasse. · Baltika Group on levinud ettevõte, mille tütarettevõteteks on sellised brändid nagu Monton, Mosaic, Baltman, Bastion ja Ivo Nikkolo. Kuulsate kaubamärkide poolest külastatakse neid poode ning asukohamaale avaldab see head mõju. MILLISEID MAJANDUSTULEMUSI LEIDSIN? 1. MILLISEID MAJANDUSTULEMUSI LEIDSIN? 2. MIDA JA KUS TOODETAKSE? · Baltika Tailor on Baltika Grupi koosseisu kuuluv ettevõte, mis tegeleb meeste ja naiste rõivaste õmblemisega. Baltika Tailor-i tootmistegevus toimub kahes tootmisüksuses, millest üks asub Ida-Virumaal Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas ja teine Tallinnas Lasnamäel.
Morten Siht 5.c Viljandis on jalgpalliväljak. Viljandis on viljandi järv. Siin on suured poed. Siin on head inimesed. Viljandis on folk. Viljandis on rahulik Viljandis võiks olla veepark. Viljandis võiks olla lõbustuspark. Viljandi võiks olla suurem. Viljandis võiks olla rohkem poode. Viljandis võiks olla veepark. Viljandis võiks olla suur kino Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vlande) on linn Lõuna-Eestis. Viljandis asub teater Ugala, Eesti Pärimusmuusika keskus, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi muuseum, Sakala keskus, Kondase keskus ja Enn Põldroosi eragalerii. Kontserte antakse samuti Jaani ja Pauluse kirikus ning Baptistikirikus. 1Viljandi linn sai tekkida pärast 1224
Montreal Asutati 1642 1765. aastal hävitas tulekahju veerandi linnast 1976. aasta suveolümpiamängud Elanikke: 1 871 800 Montreal on kuulus oma muuseumide, parkide, ööelu poolest. Montreali Kaunite Kunstide Muuseumis on võrratu kollektsioon maale ja etnograafilisi esemeid 19 sajandist. The Notre Dame Basilica tuntud oma kujude, maalide ja altarite poolest Kirikukell on suurim maailmas Underground City asub 10 m maa all tohutul hulgal kohvikuid, poode, restorane, kinosid, teatreid. Vancouver Kanada pealinn Elanikke: 642 843 tuntud kõrge elukvaliteedi poolest Vancouver on Kanada üks tööstuskeskuseid. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Vancouver http:// www.keelereisid.com/taiskasvanutele/keelereisidtaiskasvanutele2013/ingliseke http://www.kalevatravel.ee/toronto_reisijuht http://et.wikipedia.org/wiki/Toronto http://et.wikipedia.org/wiki/Montreal Tänan kuulamast !
UNISTUSTE KODU Autor: Olgert Viitak Juhendaja: 2014 Lisa info · Maja asub natuke linnast eemal, sest linna elu ei ole minu jaoks eriti privaatne. Aga ei taha ka maja linnast väga kaugele, sest maa kohtades ei pruugi olla koralikke poode ja päästeamet saabub kauem. · Küttesüsteemi lahendaksin ma ahjuga, sest minu jaoks on se kõige odavam ja annab piisavalt soojust. Ventilatsioon Minu unistuste kodu ventilatsiooni ( joonis 1 ) puhul põhineb õhuvahetus temperatuurierinevustest tuleneval välis- ja siseõhu erikaalul ning tuule mõjul. Ilmastikutingumuste muutudes muutuvad ka ventileeritavad õhuhulgad. Selle ventilatsiooni
halvatud.Suuremates linnades võis ees oodata näljamässe. Revolutsioon-Pidi lahendama: talurahva kehva olukorra,valitsemiskorra, Venemaa kui rahvastevangla küsimuse, liigselt sõjaka riigi küsimuse-kuid Revolutsioon ei lahendanud probleeme. Veebruarirevolutsioon- põhiküsimuseks oli võimu küsimus. (3. märts-25. okt. 1917) Algus: kriis oli saavutanud haripunkti. Vallandusid miitingud ja streigid-hullunud ja näljas rahvahulk rüüstas poode. Tsaarivalitsus üritas jõuga maha suruda kõike, kuid edutult.Tööliste streigid: ,,maha isevalitsus" ,,maha sõda".Tulemused: rahu ei lõpetanud sõda, rahvale ei antud maad ja ei kuulutatud välja vabariiki. Veebruarirevolutsiooni tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II. Moodustati ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga. Oktoobripööre- Tähtsamad juhid(P. Laasimir-esimees)(Lenin-Rahvakomissaride Nõukogu minister)
arhitektide Francesc Folguera ja Ramon Reventose, kriitik Miquel Utrillo ja kunstnik Xavier Noguesi poolt. Poble Espanyol, Barcelona, Hispaania Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis? Kellele? Millal? Mitmetel tänavatel palju Hispaaniapäraseid poode, restorane ning töökodasid Külastamiseks kogu perele Kavandatud külastajatele, et nad saaksid nautida Hispaania arhitektuuri muuseumi, jalutades samal ajal selle väljakutel, tänavatel ning parkides. Suur piknikuala, kus on laste jaoks palju atraktsioone ning ruumi ringi joosta. Parim külastusaeg suvel, külastusaja soovitatav pikkus 23 tundi Tegevused Perede jaoks spetsiaalne eraldatud osa, kus saab Põnevad falmenko õhtud.
Väga palju juhtumeid on seotud asjade röövimisega ja lõhkumisega. Kuid miks see on ikkagi nii, et kui ühed inimesed näevad vaeva, teenivad raha ning ostavad endale näiteks kalli auto, siis tuleb lihtsalt teine inimene ja kas siis lõhub või varastab sinu kalli ja hinnalise auto ära. Ajalehtedes ning televisioonis räägitakse viimasel ajal palju asjade röövimisest ja lõhkumisest. Röövitakse küll poode ning panku. Oli üks mees, kes oli küllaltki vaene. Temas kiirgas enesekindlust ning ettevõtlikust, niisiis otsustas ta teha oma poe. Ta oli seda poodi juba oma kolm aastat pidanud, kui oma üllatuseks ning pettumuseks avastas ta et tema armsasse poodi oli öösel sisse murtud ning palju asju oli ära viidud. Kuid ma arvan, et see pole ka õige, kui üks tubli töökas
Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ Klienditeenindus Juhendaja: 2012 Klienditeenindus nr. 1 Võru autopood. Läksin poodi sisse, alustasin vestlust müüjaga, kes istus ja oli arvuti taga käsipõsakil. Küsisin ta käest juppe mida mul vaja oli, alguses ta nagu ei reageerinudki, kuid umbes peale 10 sekundit peale minu küsimust pööras ta pilgu arvutist minu poole ning hakkas andmeid küsima. Lõpuks kui olin asjad ära tellinud, ütles ta mulle et kui sularahas maksan on võimalik ka allahindlust saada. Saingi juppide arvelt mõne euro võrra soodustust ja esmamulje müüjast oli muutunud. Alguses jättis müüja suhteliselt halva klienditeenindaja mulje, lõppmulje oli suhteliselt hea. Lõppude lõpuks jäin klienditeenindusega rahule ja olen seal poes korduvalt käinud ning kavatsen ka edaspidiselt seda poodi külastada. Klienditeenidus nr. 2 Tartu loomapood. Läksin poodi, mul oli vaja kassile pu...
Prada Ajalugu • Firma loodi aastal 1913 Milanos, Itaalias • Põhikaubaks olid nahast tooted. • Rajajateks vennad Mario ja Martino Prada. • Aastal 1970 liitus firmaga Miuccia Prada (66), kes 1978. aastal võttis firma juhtimise üle ning on praeguseni koos abikaasa Patrizio Bertelliga firma juht. • On vanim moetootja Euroopas. Firma kuulub siiani perele. Brändi kujunemine • Esimene kollektsioon käekotte avaldati aastal 1979 ning need muutusid kohe väga populaarseteks. • Tooteid hakati eksportima erinevatele Euroopa kaubamajadele. • 1983. aastal avati teine Prada butiik Milano kesklinnas ning samal aastal hakati ka mujal Euroopas mitmeid Prada poode avama. • 90ndatel sai Pradast staatuse sümbol. • Tänaseks pakub firma suurt valikut nii meeste kui ka naiste riideid, jalanõusid, prille, käekellasid ja lõhnaõlisid. Levik • Päritolumaaks Itaalia • Maailmas on 250 poodi...
Sügisel hakkasid ehitama kõik põrssad omale maja. Seda kõiki oli jälginud hea hunt eemal ja tema tahtis ka omale maja.Hunt läks põrsaste juurde, aga põrsad põgenesid ära. Põrsad arvasid, et hunt on kuri. Kui hunt ei saand nendega sõpradeks siis ta mõtles et läheb linna ja hakkab linnapeaks. Hunt läks ja saigi uueks linnapeaks. Kui põrssad seda kuulsid siis nad mõtlesid, et hunt laseb nende majad ära lõhkuda, aga hunt seda ei teinud.Hunt oli nii lahke ja hakkas sinna poode ja töökohti rajama.Kuna sinna ei läinud ühtegi teed siis tegi hunt ka tee sinna. Kolm põrsast olid nii õnnelikud, et nad said hakkata töötama ja neil oli linna minekuks tee olemas. Rein läks linna ja kutsus endale hundi külla, et talle tutvustada oma maja ja juua temaga teed,aga teistele põrsastele see ei meeldind kuna nad arvasid, et hunt sööb Reinu ära. Hunt ei teinud seda ja hakkas Reinuga sõbraks.Kõik kolm
Kui ühes poes ei meeldi riided mulle, siis küll teistest poodidest ikka midagi leidub. Pidevalt ehitatakse suurde linna juurde palju suuri kauplusi, kus inimesed saaksid oma vajadusi rahuldada ning raha raisata igasugu tühja tähja jaoks. Sest tegelt neid oste tehakse tuju järgi. Isegi tean endast: tuju oli hea, käisin igasugustes poodides ning ostsin seda mis tujuhetkel meeldis, kuid hiljem lihtsalt jäi kappi seisma või ei leidnud tarbimist. Minu arust on mõttetu ehitada nii palju poode kuna see tarbimine ei ole nii suur meie Eestis, ka Tallinnas. Ise kui elasin nädal aega Tallinnas, siis mis mulle meeldis oli ühistranspordi sõidugraafik. Tarbisin seda igapäev, kuna oli vaja koolis käia. Ja tõesti oli hea, et bussid või trollid sõitsid põhiliselt iga 5 minuti tagant. Ei pidanud kaua transporti ootama. Mis siis veel Tallinnast? Väga palju on asutusi, koole, teatreid, kinosid mida rahvas kasutab ehk tarbib. Tallinnas on väga
Keel ja kultuur Keel ja kultuur on omavahel tihedalt seotud, sest keel on kultuuri üks tähtsamaid osi, mõlemad jagunevad omakorda edasi osadeks, mis neist teevad selle, mis nad on meie mõistes keele puhul suhtlusvahendi, mida mõistame kõik ühtselt ja mida kasutame igapäevaelus teistega suhtlemiseks üle maailma, et anda edasi oma mõtteid ja teadmisi. Sõnal kultuur on väga palju erinevaid tähendusi, praeguseks juba ligikaudu 1000, algselt tähendas kultuur maaharimist, 18.-19. sajandil hakkas tähendama ka inimese harimist. Sõna kultuuri tähenduse lihtsast keeruliseks on põhjustanud tehnoloogia, teadmiste ja materiaalne arengu taseme tõus ning sotsiaalse struktuuri keerukus. Keskkonnaga kohanemine lõi majanduslikud tingimused, millest tulenes tööjaotus ja teiste eluvaldkondade areng ja seega kultuuri arenemine. Kultuur oma laias tähenduses on kompleksne tervik, mis hõlmab uskumuste, kunsti, teadm...
Autovedude liigid ja tähtsus Autoveod kui maismaa tähtsaim veoliik on tänapäeva maailmamajanduse lahutamatuks osaks, ilma milleta poleks meil igas linnas suuri supermarketeid ega ka väikseid poode maal, kuna neil oleks oma kauba kätte saamine ülimalt keeruline, nii jääks meile alles vaid turud kuhu tulevad talumehed oma hobustega. Siis ei saaks me nautida välismaiseid toiduaineid ega viljasid samuti ka mitte mingit elektroonikat ning üldse mingeid välismaiseid kaupasid. Autovedude liike mitmeid, kuid alustame tähtsaimatest: Rahvusvahelised kaubaveod. Tänu sellele liigile saavad inimesed poelettidele välismaiset toodangut. Ka saavad meie firmad müüa oma toodangut parema hinnaga välismaale tänu rahvusvahelistele kaubavedudele. Riigisisesed kaubaveod. Riigisisesteks kaubavedudeks loetakse vedusid mis toimuvad ühe riigi territooriumil ehk siis näiteks jaotusveod ladudest, kullerveod n...
Quo vadis, Eesti kultuur? Nagu ka pealkiri ütleb, vihjatakse sellele, et Eesti kultuur hakkab hääbuma. Ja nii see tõesti on. Üha enam tungivad teised kultuurid peale ja Eesti kultuur vaikselt kaob. Järjest rohkem inimesed reisivad ringi ja avastavad endi jaoks üha uusi ja huvitavamaid kultuure, kui on seda meie endi oma. Teistest kultuuridest pärit toidud, tavad ja meelelahutus on meie noored ära võrgutanud. Ent miks minnakse ja ei taheta üldjuhul tagasi tulla? See kõik algab riigist. Riik ei rahasta kultuuri enam nii nagu vanasti ja kaovad järjest igasugused tavaks saanud festivalid ja üritused ära ning rahvasse koguneb protestivaim. Minnakse mujale, algselt üritustele ja siis hakatakse nägema teiste riikide eeliseid ja meie riigi miinuseid ning põhjuseid, milleks siit ära saada. Tihtipeale ei taheta ka tunnistada kust me pärit oleme. Eestlased ei julge omale tunnistada, et meie esivanemad olid vaesemaist vaesemad talupojad ja...
Frank trügis pealtvaatajate vahelt läbi ja ruttas venna juurde. Tossutelt purunesid õhkpadjad. Frank trügis pealtvaatajate vahelt läbi tablood uurima. Esialgu oli Holman puktidega ees, aga üsna napilt. Kui ma ainult poleks kukkunud kordas ta juba kümnendat korda, mulle tundub, et ma oleks suutnud teda võita. Joe arvas, et need tossud olid praak. Frank ja Joe hakkasid uurima kas, et see ongi praak või ei. Pärast läksid Frank ja Joe Wombati poode juurde oma jalatsi pärast küsima, mis päriselt juhtus. Joe tahab kaebuse kirjutada. Poemüüja ütles, kaevake firmale mitte poele. Hiljem läksin nad auto juurde. Võtame ühendust kellegagi Wombati firmast. Nemad oskavad kindlasti öelda, kas need on võltsingud või mitte. Esmaspäeval sõitis Frank ja Joe Wombati firmasse. Valvelauas istus prillidega noormees, ja küsis millega ma saan aidata. Me tahaksime rääkida kellegiga, kes vastutab klienditeeninduse eest, vastas Frank
majanduses ja säästab oluliselt keskkonda. Eestlased toodavad võrreldes teiste Euroopa riikidega rekordiliselt palju jäätmeid. Arvesse võttes tööstusjäätmed, siis tuleb ühe eestimaalase kohta umbes kümme tonni jäätmeid ning seda kogust tuleks kindlasti vähendada. Üks võimalus on inimeste harimine, kuidas vähem prügi tekitada. Näiteks tuleks kasutada poodi minnes riidekotti ning külastada pakendivabu poode. Niisugune pood on näiteks Paljas Pala, mis asub nii Tallinnas kui ka Pärnus. Sageli jääb sellest kümnest tonnist suur osa ka inimestel sorteerimata, mistõttu ei saa paljusid pakendeid ja jäätmeid ümber töödelda, mis vähendab riigi majanduse arengut. Kokkuvõttes saab öelda, et riigi majandus on keskkonnaprobleemidest väga suuresti mõjutatud. Inimeste vähene teadlikus ja viitsimatus ümbritsevat keskkonda hoida ja kaitsta, viib ka majanduse langusesse
see aga raskust küla otsides, sest küla asukoht on halval kohal ning koha leidmiseks peab olema kaasas mingi abivahend( Tõstamaa valla kaart, ogranisatsiooni ettevõtja abi või gps). Lahtioleku ajad kokkulepitavad või ettetellivad. Interneti kodulehekülg on ka olemas. Merelaiu küla territoorium on piisavalt suur puhkamiseks. Küla suurmaja on renoveeritud ja maja seest on kõik ilusti korda tehtud. Maja sobib elamiseks. Ümbritseva keskkonnaga on halvasti, sest ligiduses pole poode ja naabreid. Organisatsiooni ehk küla omanike on kaks. Omanikud pakuvad Merelaiu küla teenuseid ja renti. Peamisteks sihtrühmadeks / külastajateks on kalamehed, kooli õpilased ja turistid välismaadelt(Saksamaa, Läti, Soome). Kõikide külastajate soov on rahulikult ja hästi ennast väljapuhata. Merelaiu puhkeküla on väga hea koht, mida võiks kõikidele inimestele/külastajatele soovitada ja näidata huvi pärast.
Elame infoajastul. Kuhu edasi? Elame ajastul, kus tehnoloogia muudab elu lihtsamaks ja kiiremaks kui ei kunagi varem. On võimalik suhelda ookeanitaguste inimestega vahetult, võime ennast lihtsa plastiktüki abil identifitseerida, võime kogu oma elu korraldada lahkumata kodust. Vaatamata kõigele sellele tekib inimesel ikkagi küsimus: ,,Kuhu veel edasi saaks minna? Mismoodi saaks veel paremini?" Sellele küsimusele on nii optimistlikke kui ka pessimistlike vastajaid. Kas kõik lähebki aina paremaks või võib tulla ka tagasilööke? Minimaalsete mõõtmetega, kuid võimas arvuti, peopesast väiksem kõike võimaldav mobiiltelefon, suurtel ekraanidel olevad reklaamid, digitaliseeritud dokumentatsioon jne need on meie igapäevased kasutusvahendid nii kodus, tööl või koolis, tänavatel kui ka igal pool mujal. Praegu me ei kujutaks vist ette, et peaksime kellegagi suhtlemiseks ilmtingimata näost näkku kohtuma või äärmi...
Ahvenamaal on 6500 saart ja nii palju tegevusi, niiet igaüks leiab sealt omale midagi! Rootsi on sõbralik riik ning avastamist väärivad ka muud paigad peale Stockholmi. Seiklemist jätkub nädalateks, ent populaarseid sihtkohti jõuab külastada ka ühe päeva jooksul. Linnas liikumiseks on võimalik laenata linnalt ratast, selleks on rattalaenutuspunktid, mis on avatud iga päev kella kuuest hommikul kuueni õhtul. Stockholmis on ka palju poode ja hinnad palju soodsamad. Rootsis on üks huvitav asi, mida Eestis pole:Stockholm-card. Sellega pääseb tasuta vaatamisväärsusi külastama, võid sõita busside-metroodega jms. Ökohuvilisele on seal ka Ökokaubamaja; lastele Junibacken, laste lemmikmuuseum, muinasjutumaailm; SkyView'ga võib pilgu heita üle terve Stockholmi; Tom Tits Experiment teaduspark ja muuseumeid paljudest valdkondadest. Gotland ehk rooside saar. Seal on meeleult ilus loodus, huvitavaid
Ei saa tegemata jätta Koristamine 0:22 Kui juba siis korralikult Poes käimine 0:34 Vahel tuleb sooduspakkumisi mööda poode tagaotsida Vaba aja veetmine (peod/kino jne) 1:28 Lõõgastuma peab. Siia kuulub ka vahel niisama ,,peata olek" kui ei tea, mida järgmisena teha ja lihtsalt puhkamine
Pööripäevapüha on olnud pea- aegu kõikidel rahvastel ja on väga iidne. Vanasti arvati, et just pöördelisel ajal võib muu- tuda inimese käekäik kuni järgmise pööripäevani, ning sellega olid seotud ka uskumused ning kultused. Vanasti olid jõulud rahulikumad. Pered tulid kokku, söödi verivorsti, räägiti jõulu- jutte...Pühadel oli mõte, tuum, mida praegu paljude inimeste arvates kahjuks ei ole.On tunne, nagu oleks meisse sisendatud, et jõulude eel peab mööda poode ringi tormama ja kinke ostma. Pühade tähendus kaob, sest see ei väljendu kindlasti mitte ainult kingitustes. Muidugi on kinkide tegemine ilus, ostubuum selle juures aga mitte. Kaupmehed ongi põhi- lised "hulluse" algatajad. Nad leiutavad igasuguseid nippe, kuidas inimesi kauplustesse meelitada... Kuid vanasti nii ei olnud... Paljude inimpõlvede vältel on jõululaupäev ja esimene jõulupüha püsinud väga pere- kesksed
Metsavennad · Inimesed püüdsid represioonide(surve avaldamine) eest pääseda. Varjati end metsades ja moodustati metsavendade gruppe. · Loodeti et peagi puhkeb sõda USA ja Nõukogude liidu vahel ja siis saab Eesti vabaks võidelda. · Metsavennad ründasid vallamaju, nõukogude töötajaid, miilitsaid ja korraldasid diversiooni akte. · Nad elasid punkrites või kaugetes metsataludes. · Süüa tõi külarahvas või rööviti poode. · Kõige rohkem metsavendi oli Virumaal, Võrumaal, Pärnumaal. 1944-53 ~30 000 metsavenda. · Metsavendi püüti haarangutega või saadeti gruppi reetur. Küüditamine · 25.Märtsi öösel viidi Siberisse või põhja-khasastani üle 20 000 inimese. · Küüditamise eesmärk oli lõhkuda tugev väljakujunenud taluühiskond, sundida inimesed kolhoosidesse. · Kolhoosi astumist mõjutati ka maksudega Majandus
On tohtult idanaabreid, kes on elanud siin pool oma eluajast, kuid ei oska või ei taha rääkida eesti keelt. Paljud eestlased ei suuda seda mõista, kuidas on võimalik, et Eesti Vabariigis ei saa mõnes kohas oma emakeeles hakkama.Sallimatust kahe rahva vahel süvendas aprills toimunud pronkssõduri eemaldamine pealinnast. Pronksiöö rahutused toimusid üle Eesti, kuid eelkõige sai kahjustada Tallinna kesklinn. Valdavalt peksid vene rahvusest inimesed katki aknaid, röövisid poode ja väiksemaid kioskeid. Võimud tegid kõik, mis nende võimuses , et kurikaelu peatada. Tänapäeval on veel tohutult inimesi, kes on nulltolerantsed geide ja lesbide suhtes. On indiviide, kellel ei ole nende vastu midagi , kuid neid häirib see, et homoseksuaalid propageerivad oma eluviise. Samamoodi võiksid heterod korraldada paraade oma tendentsi näitamiseks. Seksuaalne orientatsioon on enamjaolt iga inimese isiklik asi, mida ei peaks vaja olema kellelegi tänavatel kuulutada
Samuti tormatakse poodi allahindluste ajal, ostes kokku kõikvõimalikku kraami, tuues ettekäändeks ,,äkki läheb kunagi vaja". Kuid enamasti ei lähe ning hiljem kahetsetakse, et raisati raha mõne mõttetu asja peale, kuid samas ei visata seda ka minema ning niimoodi hakkavadki ebavajalikud asjad muudkui kuhjuma ja kuhjuma. Omaette osa raha mõttetute asjade peale kulutamisel on pühadel, eesotsas jõuludega. Ma usun, et paljudele tuleb tuttav ette paaniline mööda poode tormamine enne jõule, et ikka kõigile kõik kingid ostetud saaks. Eestis pole see õnneks veel nii suurt võimsust võtnud kui näiteks USAs, kus kulutatakse igal aastal metsikult raha jõulukinkide peale, mis enamuses peale pühi pööningule või keldrisse seisma jäävad. (Epp Petrone ,,Minu Ameerika 3"). Seega oleks mõistlik raha tuulde loopimise asemel investeerida see millessegi vajalikku, mille üle ka kingisaajal rõõmus meel oleks.
siis see on küllaltki negatiivne. Massikolimised tallinnasse - sinna kolivad, nii eesti väikelinnade rahvas, kui ka enamus välisriikidest tulevaid inimesi. Samuti ka väga suur kogus õpilasi, kes lähevad ülikooli haridust saama, või ka inimesed, kes lähevad sinna tööle, kuna palk on suurem. Lõpuks lihtsalt toimub meie armsas Tallinnas ülerahvastumine, samal ajal kui väikelinnades pole rahvast, suletakse koole ja poode, sest pole õpilasi ja kliente, kes enam neid teenuseid kasutaks. Kui aga toimiksid mitmed linnad ja ettevõtluskooslused, looks see suurema valikuvõimaluse. Kui pealinn on teistest linnadest peajagu üle, siis ei ole seal läbikukkumisel inimestel muud valikut, kui riigist lahkuda. Olulisim riigi arengu näitaja on elanike arv – kui see oluliselt väheneb, näitab see ainult seda, et riigis on midagi valesti. Väljarändamine toimub
See ülemaailmne võrk on teinud inimeste elu tunduvalt lihtsamaks ja vähendanud oluliselt paberimajandust. Internetipõhisel majandusel on ka omad vead, mida ei ole suudetud veel likvideerida. Mis on e - majanduse plussid ja miinused ? E - majanduse plussiks on selle lihtsus. Kaupade ja teenuste ostmine on inimestel, vaid ühe hiire klõpsu kaugusel. Inimene ei pea enam toote ostmiseks mitmeid poode külastama, vaid saab tehingu teha internetis. Sellega ta hoiab kõvasti oma aega kokku. Inimene saab teha oma väljavalitud tootele põhjalikku uuringu internetis ja veenduda, et see toode sobib talle. Samuti saab inimene lugeda kommentaare ja hinnanguid väljavalitud toote kohta. Sageli on ka internetist ostetud kauba hind odavam kui poest ostetud kaubal. Seega inimene hoiab raha kokku. Näiteks ma tellisin endale Ameerika Ühendriikidest triiksärgi, mille hind internetist ostes on 50 Eurot
On tähtis, et noortele Eesti venelastele õpetataks sama ajalugu, mis eestlastele. Siiski on teada, et nende õpikud erinevad meie omadest. Nii tekibki lõhe, kus ühed vaatavad sündmusi ühelt ja teised teiselt kaldalt. Ajaloo kaksiti mõistmine tõi meile kaasa pronksöö sündmused, mis olid suureks sokiks kõikidele- taolist vastuhakku polnud Eestis varem juhtunud. Suur mass venelasi lõhkus Tallinna tänavatel kioskeid, autosi ja ettejuhtuvaid poode, mis ühtlasi ka tühjaks rööviti. Oli aru saada, et sündmuste ajendiks ei olnud ainult pronkssõduri eemaldamine. Aprilli sündmused tõestasid, et Eesti ei ole veel seesmiselt ühtne riik. Teiseks integratsiooni piduriks on keelebarjäär. Suur osa eakamaid muulasi ei valda eesti keelt ja ei vaevugi sellega tegelema. Nooremal generatsioonil on keel siiski oluliselt vajalikum. Juba töökoha saamiseks on vaja läbida keelekontrolle. Mina pean neid õigustatuks
rohkem toitu. Siit võibki öelda, et hankima ja muretsema on üks ja sama väljend. Aga praeguse kirjandi teemaks on ,,Eestimaa rõõmud ja mured". Eestis on palju asju, mis vajaks parandamist. Sõiduteed ei ole eriti korras, võiks hakata neid rohkem parandama. Kui on halvad sõiduteed, on rohkem avariisid. Talv Eestis võib ka anda põhjust muretsemiseks, on vaja varuda küttepuid ja toitu, et elaks külma talve üle. Maal on elu raske. Suletakse koole, postkontoreid, poode. Inimesed lähevad linna, et paremat elu ja tööd otsida. Nii võib paari aasta pärast korralikust tööjõust puudu jääda. Paljud lähevad hoopis välismaale. Eestist rändab inimesi välja päris palju. Mõned lähevad kergemat ja huvitavamat elu otsima, aga mõnel pole teist väljapääsu. Millestki on ju vaja elada. Eestis on majanduslik ebavõrdsus, mõned saavad liiga vähe palka, kuigi peaksid saama rohkem ja mõned vähesed saavad liiga palju palka
võtsid Nashville tumedanahalised üliõpilased, ning mitmed tuntud tsiviilõiguste aktivistid ette suurejoonelise mittevägivaldse kodanikuallumatuse, kus suurearvulised mustanahaliste grupid käisid istumas segregeeritud kohvikutes, teatrites jne. Tulemuseks oli muidugi arreteerimine, ent juba järgmisel päeval lunastati need õpilased annetustel kogutud rahadega välja, ning sama aktsioon jätkus. Peagi liitusid liikumisega ka mitteõpilased. Boikoteeriti poode ning asutusi, kus oli segregatsioon kasutusel, ning innustati ka valgeid seal mitte käima. Sama teguviis hakkas toimuma kümmnetes teistes USA linnades, ning majanduslik surve poodidele ning asutustele oli niivõrd suur, et pärast mõne suurema ärimehe ning poliitiku väljaütlemist segregatsiooni vastu muudeti üldsuse survel seadused, ning mustanahalised said võrdsed õigused valgetega. Kindlasti oli ja on praegugi segregatsiooni pooldajaid, ent
enamik on üleüldse juba täisealised ja peaksid ise oskama enda eest otsuseid teha. Kooli juhtkond aga leiab, et koolimajast lahkumine on täiesti lubamatu ja selle eest tuleks õpilasi karistada käskkirjaga. Käskkiri on siiski dokument, mida peaks väljastama palju halvematel juhtudel, kui niisama koolist lahkumine. Ma arvan, suurem osa nendest õpilastest, kes vahetundidel soovivad väljas käia, külastavad pigem kooliläheduses asuvaid poode, kui suitsetavad garaazide vahel. Gümnasistid saavad süüa alles peale viiendat tundi, seega neil peaks olema igasugune õigus külastada vahetunnis poodi. Alternatiiv on muidugi sööklas asuv puhvet, mis on saanud ka palju tunnustust selle eest, kui tervislik ja hea selle vaik ikkagi on, kuid mina isiklikult küll mitte midagi tervislikku, peale kesise puuviljavaliku, seal ei näe. Muidugi on ka karastusjoogid keelatud, aga ma ei leia, et see valikut tervislikumaks muudaks.
Mida tarbija ootab teenindajalt? Tarbija mängib kaubanduses suurt rolli. Tarbijata poleks poode ega teenindajaid. Tarbija rahulolu on väga tähtis, sest kui tarbija ei ole millegiga rahul, siis ei tule ta enam poodi tagasi ja ettevõte kaotab sellisel viisil tarbijaid Kuna ettevõtetel on aga oluline, et tarbija saaks kõik mida ta tahab, teevad ettevõted kõik selleks vajaliku. Mida siis tarbija ootab? 1. Tunnet, et ta on oodatud Kui tarbijat ei tervitata ja ei suhtuta temasse hästi, siis ta tunneb, et teda ei oodata siin üldse.
inimeste arvamustega. Arvan et demokraatia on kõige muu kõrval ka võimalus. Võimalus teha valikuid, ennast arendada,vabalt reisida,tutvuda uute ideedega. Nt, ma olen mõelnud, et avan kunagi enda remonditöökoja, tean vanemate jutust et siis kui nemad noored olid siis seda võimalust ei olnud. See polnud mõeldavgi ja eriti kui sa juhtusid olema veel lihttöölise laps. Nüüd on igaühel see võimalus avada oma äri, oma poeke,olen tähele pannud et meil linnas on näiteks kasutatud riiete poode väga palju. Kõigil on tänapäeval võimalus proovida kuidas äri ajamine käib, peab ainult pealehakkamist olema. Arvan, et demokraatia annab võimaluse jõukuseks. Igauüks võib leida endale teenimisviisi ja selleks ei pea olema rikka inimese poeg või tütar. Ka vaestel on võimalus rikkaks saada. Raskem kindlasti aga võimalus on samuti suur asi. Demokraatia annab mulle võimaluse valida ja valitud olla. Saan oma sõna sekka õelda.
Virtuaalmaailm- kujutab endast kasu või ohtu? Mida saab virtuaalmaailm ühele isikule pakkuda? Kui palju võimalusi on selleks ja milliseid ohte need endaga kaasa toovad? Internetis on väga palju e-poode, kust saab endale vajalikke tooteid soetada. Sealt leiab aksessuaare, riideid, arvutitarbeid, kontoritarbeid ja kõike muud vajalikku. Sealt üldiselt leiab kõik, mida hing ihkab. Enamus firmade e-poed esindavad vahendusfirmasid, kuna nad müüvad tooteid odavamalt kui need mujal maksta võivad. Reklaam on internetis üks vägagi suure tähtsusega asi, mida võib leida pea igalt veebilehelt. Eelkõige on see kasulik nendele, kes alles alustavad oma firma tegemisega või karjääri rajamisega ja tahavad kiiresti tuntuks saada. Reklaamid on need, mis panevad inimesi ostma paljusid tooteid, näiteks läheb inimene poodi kui mingi asi mis tal vaja võib minna on kasvõi poole odavam. Internetil on palju plusse, nende hulgas o...
Kokkuvõte I maailmasõjast, Vene revolutsioonist, Venemaa kodusõjast ja Eesti Vabariigi iseseisvumisest I maailmasõda algas 1914. aastal ja lõppes 1918. aastal. Sõja ajendiks oli Franz Ferdinandi tapmine. Sõjas osalesid Saksamaa ja Prantsusmaa. Saksamaa liikmesriikideks olid Austria Ungari ja Itaalia ning Prantsusmaa liikmesriigid olid Suurbritannia ja Venemaa. Sõditi sellepärast, et sooviti paremat majandust, toimus võistlus maailma ümberjaotamise pärast ning olid suurriikide vastuolud. Vene revolutsiooni eelduseks oli see, et I maailmasõda tekitas riigis majandusliku laose, riigiaparaadi lagunemise ning sotsiaalsete pingete kasvu rahva hulgas. 1917 a. veebruaris Petrogradis puhkenud massilised rahutused (rahvas rüüstas poode), steigid, demostratsioonid kasvasid üle revolutsiooniks. Veebruarirevolutsioon sai alguse sotsiaalsete probleemide süvenemise tulemusena. Toimuva maailmasõja tõttu oli t...
Poes on alati lahti 2 kassat ja kui rohkem rahvast, siis tuleb teine kassa juurde. Kaupluses vahetuvad müüjad suhteliselt tihti. Raja pood jääb linnast välja sõites tee peale ning seal ka käivad läbisõitjad. Poodi külastan suhteliselt harva. 1.2 Rakvere Põhjakeskuse Rimi Rakvere Põhjakeskus on Lääne-Virumaa suurim ostukeskus, mina külastasin sealt toidupoodi nimega Rimi. Põhjakeskuse on üle 70 poe, ning see avati 19.09.2008. Seal on kõige rohkem poode ning on natuke väljas ja täpselt tee ääres, kust käib läbi palju läbisõiitjaid ning kõik asjad saab osta ühest kohast ning mugavalt.Rakvere Põhjakeskus on avatud E-P 10-20 ja Rimi E-P 8-22 3 Mulle väga meeldib seal käija, seal on hea ja mugav liigelda ning ka väga suurepärane õhkkond. Rakvere Põhjakeskus on suhteliselt sarnane Tartu Lõunakeskusele, aga
Üks huvitavamaid tahke metsavendade elust on kindlasti nende elu-olu. Vaatamata sellele, et tänu metsavenna päeviku lugemisele tean ma võrdlemisi palju nende elust, sooviksin siiski rohkem teada saada. Mis ajendas metsavendlust ja kui raskelt tuli vastu võtta otsus lahkuda oma pere, sõprade ning tuttavate juurest? Sageli väidetakse, et metsavennad olid lihtsalt paandunud näppajad, kuna nad röövisid söömiseks ning ellujäämiseks poode. Metsavendade enda jaoks oli taoline käitumine täiesti seaduslik. Mida tehti metsavendadega, kes avastati ning saadi kätte? Mingil põhjusel on see teema kohati maha vaikitud ning informatsiooni selle kohta liigub vähe. Eestlaste kohta öeldakse alati, et oleme laulurahvas. Neil, kes seda ütlevad, on ka õigus. Pole just palju rahvaid või siis peale meie mitte ühtegi -, kes end võõrvõimudest vabaks laulaksid. Just nii tegid eestlased 80ndatel
Minu kodulinna minevik ja olevik. Jüri Mõis on öelnud: ,,Tahate saada järjele, tulge Tallinna! Kui ei taha, elage rahulikult Põlvas, Antslas, Vastseliinas edasi". Talle sekundeerib Tartu ülikooli inimgeograafia dotsent Jussi Sakari Jauhiainen, kes nendib 2011. a Maalehes, et Eestis ei ole linna kolimisest pääsu - riikides, mille majandus on hästi arenenud, sissetulekud elaniku kohta suhteliselt kõrged ning infoühiskond toimiv, ongi linnastumise aste kõrge. Seega kurtmine, et põllumehi on vähemaks jäänud, ei vii kedagi edasi - tänapäeval ei tee riiki rikkaks viljakaubandus või strateegiline asukoht Venemaa ja Lääneriikide vahel. Kuna Eesti riigi mittemaetlik tunnuslause on aga ,,Viie aastaga Euroopa 5 rikkaima riigi hulka", ei tasu murtseda Tallinn aitab. Juba keskajal teati, et linnaõhk teeb vabaks. Nimelt said pärisorjad, kes suutsid end vähemalt aasta linnas mõisnike eest varjata, priiks. Tänapäeva...
Kolumbial on juba aastakümneid käimas kodusôja môôtmetega sisekonflikt vasakekstremistidest geriljadega, kes kannustatuna Fideli ja Che triumfist Kuubal püüavad järjekindlalt Kolumbiat kommunismi viia. Tegutsevad nad enamasti mägedes ja Dzunglis ning rahastavad nad ennast väljapressimisega, inimröövidega ja kokaiinimüügiga USAsse . Nagu välismaa kaupmeestel tavaks , üritavad nad turistidele pähe määrida igasuguseid tarbetuid esemeid . Hommikuti on enamus poode kinni , kuna elu käib seal justnimelt päeval ja öösel . Turvalisus: Cartagena on Kolumbia kõige turvalisem piirkond, turistide turvalisuse eest kannab hoolt spetsiaalne turismipolitsei. Hotellis on soovitav jätta väärisasjad ja raha seifi, mis on üldjuhul kõigis hotellides tasuta. Soovitav ei ole omal käel minna mägipiirkondadesse, samuti soovitatakse kasutada ühistranspordi asemel taksot. Bussid on ülerahvastatud ja sõidavad kindla graafikuta
Vilde MÄEKÜLA PIIMAMEES 1. Teose teemad, probleemid. Kus, millal toimub tegevus? Teos räägib autori jaoks kaasaaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Sündmustik toimub Mäekülas. 2. Kuidas portreteerib Vilde mõisnik Kremerit? Näited Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaski just noorust ja värskust, et vältida kibestumistunde tekkimist. Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Talle hakkas silma Tõnu Prillupi noor naine Mari. Kremer leppis kokku Tõnuga ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustas selle üle ja proovis Marit veenduda, kuid Mari keeldus. Nii Mari läks mõisahärra armukeseks. 3. Iseloo...
(S strenghts), nõrkused (W weaknesses), võimalused (O- opportunities) ja ohud (T threats). I SAMM- 1. tugevused: Kvaliteet, taskukohased hinnad, mis on tasakaalus kvaliteediga. Tellida on lihtne, kiire ja mugav 2. nõrkused: Palju konkuretne, mis võivad olla tugevateks konkurentideks 3. võimalused: edukas tulek turule ja hea müük, klientide juurdekasv 4. ohud: konkuternt, palju taolisi riiete poode, raske ennast tõestada ja olla turul liider II SAMM Mis on tähtsad? Turule jõudmine, edukas kauplemine, palju kliente Mis on tõenäoliselt võimalikud juhtuma? Tekivad raskused turule jõudmisega, kuna on palju konkurente III SAMM Kuidas kompenseerida nõrku külgi? Teha edukat reklaami erinevatel interneti lehekülgedel, nagu facebook, buduaar jne. Kuidas kasutada tähtsaid tõenäoseid võimalusi? Kliendi juurdekasv võimaldab uute
seep, hambapasta). B. Impulsskaubad — ostetakse planeerimata. Neid tarbijad ei otsi, paigutatakse võimalikult nähtavasse kohta (nt. korgitser või küpsised). C. Hädaabikaubad — ostetakse äkilise vajaduse korral (nt. vihmavari, vihmakeep). 2. Valiktooted (nt. majapidamismasinad, mööbel, delikatessid) — valitakse põhjalikult; hinnatakse sobivuse, kvaliteedi, hinna ning moe seisukohalt. Ost kavandatakse eelnevalt, külastatakse mitmeid poode. Tähtsal kohal on kaupade kojutoomine ja kokkupanek, ostujärgne teenindus, garantiid või järelmaks. Kauplused peavad olema mugavates kohtades, suurus ja väljapanek peab pakkuma mugavaid tingimusi valiku tegemiseks. Eelistatakse kindlale kaubagrupile spetsialiseeritud kauplusi. 3. Eritooted / luksuskaubad (nt. rõiva- ja moekaubad) — eriliste omaduste ja brändi tunnustega tooted, mille soetamiseks on lojaalne ostja valmis kandma täiendavaid kulusid
2 km pikkune valgustud rollerirada4. Kõrval on ka saepurukattega kõnni-ja jooksurada. Niisiis Võrus on väga palju paranenud sportimisvõimalused. Kagukeskust asuti ehitama 2007-ndal aastal ja avati 3-ndal aprillil 2008. Siis oli Kagu- keskuses 16 poodi, nüüdseks on poodide arv 18-kümnele kasvanud. Kagukeskus on kolme- korruseline hoone, mida plaanitakse veelgi arendada. Kagukeskuse omanik Meelis Munski ütles Võrumaa Teatajale5, et Võrus ei ole veel väga palju poode, mis teistes linnades on. Kuid hoone laiendamine on kinni rahas, mida on raske muretseda, kuna majanduses on olukord praegu keeruline ja segane. Peale Kagukeskust on veel ehitatud ka teisi suuremaid poode. Näiteks on eelmisel aastal valminud Võrus Maksimarketi kõrvale RIMI supermarket ja üle eelmine aasta, 2008, avati suur ehituspood K-Rauta. Võru linnapea Kersti Kõosaar 6 ütles RIMI vajalikkuse kohta
Rahvas: Inimesed olid lühikest kasv( peale aadlikke), noorte inimeste ülekaal( vähem kogemusi, vähem vanemaid nõuandjaid, elatakse vägivaldsemas ühiskonnas), keskmine eluiga 14.saj oli ≈50 aastat London: Kõige: Külalised imestasid: Probleemid: rikkam palju maju halvasti haisev pori elavam palju poode loomade sisikonnad reostatum palju laiu tänavaid mädanevad aedviljajäätmed haisvam palju turge kalarapped võimsam sajad väikesed paadid, mis haisev sõnnik, mis ummistab mööda Thamesi edasi-taga tänavaid liiguvad
TOOTE KRITEERIUMID • Ekraani dialonaal - 13-14,5 tolli • Ekraani resolutsioon - 1920x1080 Full HD • Protsessor - üle Intel Core i3 • Graafikakaart - Radeon™ RX Vega 10 Graphics või muu • Kaubamärk - Asus, HP ning Acer • RAM ning püsimälu - 8-16 GB; 250-500 GB • Hind ja välimus – 500-900 eurot • Olulisemad kriteetiumid olid mälu ja protsessor, sest need vastutavad sülearvuti OSTU TOITUMINE • Erinevaid poode külastamine, et näha, saada konsultandi arvamust ning testida tooteid • Kauba ostmine poest ei toimunud kohe, sest tahtsin selle siiski enne toote lõplikku ostmist paremini läbi mõelda • Kodus vaatasin veel kord poe veebilehel toote omadusi • Ostsin toote e-poest „Euronics“ tasuta kohaletoimetamise ning allahindluse tõttu • Selles etapis mõjutavad situatsuoonitegurid: ajafaktor (rohkem aega mõtlemiseks), psühholoogiline seisund (ebakindlus toote suhtes)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
