EUROOPA LIIT KUJUNEMINE JA ARENG · 1946 W.Churchilli kõne Zürichis · 1949 J.Mannet' kavand Saksa-Prantsuse liidu loomiseks · 1950 R.Schumani ettepanek asutada Euroopa Söe-ja Terase Ühendus ehk ESTÜ · 1952 lepete jõustumine (ratifitseerimine) · 1957 moodustasid samad 6 riiki (Prantsusma, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg, Lääne-Saksamaa) o EMÜ Euroopa Majanduse Ühendus o EURATOM Euroopa Aatomienergia Ühendus Sõlmiti Roomas nn Rooma lepingud 3 organisatsiooni ühendnimena hakati kasutama mõistet ühisturg · 1967 toimus 3 organisatsiooni (ESTÜ+EMÜ+EURATOM) ühinemine -> Euroopa Ühendus · 1978 ühinesid Suurbritannia, Iirimaa, Taani · 1981 ühines Kreeka · 1986 ühinesid Hispaania ja Portugal; Euroopa Ühenduse liikmed kirjutasid alla ühte Euroopa aktile
asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna
Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg,
kindlaks määrata, kas jäätmepõletusrajatist tuleb pidada kõrvaldamis- või taaskasutusrajatiseks. Hindamine on vajalik energiatõhususkünniste, jäätmepõletusjaamade asukohariikide, samuti taaskasutus- või kõrvaldamisrajatisteks liigitatavate rajatiste hinnangulise arvu kindlaksmääramiseks. Parlament lükkas siiski selle ümberklassifitseerimise oma 2007. aasta resolutsiooniga tagasi. Radioaktiivsed jäätmed ja ained Vastavalt direktiivile 80/836/Euratom peab iga liikmesriik tegema kohustuslikuks aruandluse toimingute kohta, mille puhul esineb ioniseerivast kiirgusest tulenev oht. Iga liikmesriik otsustab, millistel juhtudel tuleb võimalike ohtude tõttu kõnealusteks toiminguteks taotleda eelnevat luba. Radioaktiivsete jäätmete vedu liikmesriikide vahel ning Euroopa Liitu sisse- ja sealt väljavedu reguleerivad nõukogu määruses (Euratom) nr 1493/93 ja direktiivis 92/3/Euratom sätestatud erimeetmed. Alates 25
Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg,
FOORUM 2 VASTUSED 1. Euroopa Ühenduse õiguse allikad jagunevad järgnevalt: Primaarne õigus ( esmane õigus) Teisene ehk sekundaarne õigus Acquis Communautaire ehk Euroopa Liidu õigustik. 2. 1951 Pariisis kirjutatakse alla Euroopa Söe ja Terasühenduse ( ESTÜ) loomise lepingule. 1957/58 Roomas sõlmitakse Euroopa Majandusühenduse ( EMÜ) ja Euroopa Aatomiagentuuri ( EURATOM) lepingud. Rooma lepingud moodustasid koos ESTÜ lepinguga 1967 a. moodust. Euroopa ühenduse nurgakivi. 3. EÜ sekundaarse õiguse moodustavad EÜ primaarse õiguse alusel vastu võetud õiguasaktid, milleks on määrus, direktiiv ja otsus. 4. Primaarsed õigusaktid on kohustuslikud kõikidele liikmesriikidele. 5. Soovitused ei ole õigusaktid, nad väljendavad arvamust on soovitusliku iseloomuga ja ei ole juriidiliselt siduvad. Arvamused ei ole õigusaktid on soovitusliku iseloomuga.
Algul kuulusid ESTÜsse Belgia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik ja Itaalia. Need kuus riiki otsustasid teha koostööd söe ja terase tootmise vallas. See muutis need riigid vastastikku sõltuvaks ning välistas seetõttu nendevahelise sõjategevuse ja kindlustas Euroopas kestva rahu. Ajapikku koostöövaldkonnad avardusid ja kasvas ka Euroopa Liidu liikmesriikide arv. c. EMÜ, Euratom 1958: Eesmärk: moodustada Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom).Peamised muudatused: laiendada Euroopa integratsiooni, et kaasata ka üldine majandustegevus. d. Ühtse Euroopa Akt 1987: Eesmärk: reformida institutsioone, et valmistada neid ette Hispaania ja Portugali liikmesuseks ning kiirendada otsuste tegemist ühtse turu ettevalmistamisel.Peamised muudatused: kvalifitseeritud häälteenamuse
tingimused kui teisele, nt kehtestatakse kõrgemad tollid vm piirangud imporditavatele kaupadele. Eksport- Kauba, teenuse või kapitali väljavedu teise riiki. Emigrant ehk pagulane- Kodumaalt lahkunud võõrsil elav isik, väljarändaja. Emigreeruma- Välja rändama, kodumaalt alatiseks või pikemaks ajaks võõrsile siirduma. Energeetika- Tööstusharu, mis tegeleb looduslikke energiavarude ammutamise ja töötlemisega ning energia toimetamisega tarbijale Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM)- Riikide koostöö ühendus, mis kooskõlastab aatomienergeetikaalast tööd; asutati 1958. a Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Saksamaa LV poolt, hiljem liitunud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Euroopa Liidu neli vabadust- Kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine Euroopa Liidu liikmeriikide vahel. Euroopa Liit- Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline ühendus, millele pandi alus Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning Euroopa
European Union Exam 1949 France, UK and the Benelux countries decide to set in place a Council of Europe. 1951 Treaty of Paris signed by the Six (Belgium, France, Germany, Italy, Luxembourg, Netherlands), establishing the European Coal and Steel Community (ECSC). 1957 Treaties of Rome establish the European Economic Community (EEC) and the European Atomic Energy Community (Euratom). 1959 July, seven countries of the Organisation for European Economic Co- operation (OEEC) – Austria, Denmark, Norway, Portugal, Sweden, Switzerland and the UK – decide to establish a European Free Trade Association (EFTA). 1960 Creation of European Free Trade Association 1961 UK applies to join the Community. 1962 The Parliamentary Assembly changes its name to the European Parliament. 1965 The Treaty merging the executives of the three Communities (ECSC, EEC,
· 1952 Loodi Euroopa Söe- ja teraseühendus (ESTÜ) (EL eelkäija) - riikidevaheline majandusorganisatsioon o Koosnes 6 riigist: Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg. o 1955 Messina kohtumine- Otsustati rajada Euroopa maj. Ühendus o 1957 Kuus riiki kirjutavad alla Roomas: Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) Jõustus 1958 1. Jaanuar. o ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid, kuid kuna sinna kuulusid samad liikmed, siis kutsuti seda Euroopa Ühendusteks. · Ühenduse Laienemine: o Looja riigid - 6 o 1973 Iirimaa, Taani+Gröönimaa(astus 1985 välja), SBR, - 3 o 1981 Kreeka - 1 o 1986 Hispaania, Portugal - 2 o 1990 Laienes SDV aladele. o 1995 Austri, Rootsi, Soome - 3
Euroopa Kontsert (1815-1853): Euroopa koostöö testimine, Viie suurriigi konsultatsioonipoliitika, Kahe sõja vahel: Rahvasteliit: Wilsoni idee, 1932 desarmeerimine, Mõttetu organisatsioon Briand-Kellog 1927: Ärme enam sõda kuuluta! Pan-Euroopa: Idee sellest, et ehk Euroopa piirid on ikkagi laiemad, kui arvatud Suur Depressioon: Ideaalid kaovad koos rahaga Euroopa Liit tugineb kolmel sambal: 1. EÜ sammas, kuhu kuuluvad ühisturg(EMÜ) ja euratom ja EMU 2.Ühine välis-ja julgeolekupoliitik 3.Justiits- ja siseküsimuste alane koostöö I sammas on riikideülene, II ja III sammas valitsusvaheline. Eelmäng Euroopa Liidule: Euroopa Nõukogu (Council of Europe): Loodi 1949, Eesmärk Euroopa ühendada, Ei ole EL-iga seotud! OECD: Majanduskoostööorgan WEU: Lääne-Euroopa riikide liit, Euroopa Kaitseühendus- Ühendame mitmed riigid, Britte ei huvita, isegi mitte Prantsusmaad, Tulemus: Lääne-Euroopa Liit
Euroopa liit Viktoria Linde 12. klass Euroopa Ühendused 9. mai 1950 Euroopa ühendamise idee (Prantsusmaa välisminister Robert Schuman) 1951. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ) 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud Liikmed Asutajaliikmesriigid: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa. 1973 Taani, Iirimaa, Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania ja Portugal 1995 Austria, Soome ja Rootsi 2004 - Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Ungari, Küpros, Malta 2007 Bulgaaria ja Rumeenia Kandidaatriigid Türgi, Horvaatia, Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia EL-i institutsioonid
Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks.Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1968 Jõustus tolliliik. Kaotati tollimaksud liikmesriikide vahel. 1993 loodi siseturg. Kaotati lkaupade vaba liikumist takistavad tegurid. 2002 võet kasutusele euro, millega oli loodud siseturg.
pärilikud või kroonilised haigused · Ümbritseva keskkonna radioaktiivne saastatus ja elukõlbmatus · Looduslike protsesside tulemusel levimine ülejäänud maailma Suurimad õnnetused Tuumaintsidentide skaala järgi (1-7): · Tsernobõli katastroof 1986 (7) · Fukushima I TEJ katastroof 2011 (7) · Plahvatus Kõstõmi jäätmehoidlas 1957 (6) · Three Miles Islandi katastroof 1979 (5) · Windscale'i katastroof 1957 (5) Ennetamine · Riikidevaheline koostöö (RAA, WHO, Euratom jm) · Tehnoloogia areng · Tuumarelvadest loobumine (Tuumarelvade tõkestamise leping 1968) · Tuumaenergiast loobumine (Sveits, Saksamaa) Eestis 15 radioaktiivsustaset jälgivat seirejaama Huvitavaid fakte · Tsernobõli sarkofaagi ehituse maksumus 2 miljardit eurot, ehitustööde lõpp 2018. aastal · Tammiku hoidla intsident 1994 ainus otsene kiiritussurm Eestis · Rahusümboli algne eesmärk võitlus tuumarelvastumise vastu Kasutatud allikad · Pilt 1. http://www
aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping . Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg - ja
Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. EL LEPINGUD: - 1957 Rooma leping: allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks.
kohustused. Juht: Jose Manuel Barroso Peakorter: Brüssel/Strasbourg/Luxembourg Algne eesmärk: lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad. Praegune eesmärk: Euroopa riikide ühtlustamine. Euroopa Ühendus - 12 Lääne-Euroopa riigi majanduslik ja poliitiline ühendus. Euroopa Liidu eelkäija. 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks.
Euroopa Liit 1.Euroopa söe -ja teraseühendus 1951(ESTÜ) (Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa) 2.Rooma lepingute sõlmimine 1957- Euroopa Majandusõhendus(EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus(EURATOM) (Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa) 3.Maastrichti leping 1993 ja sai nimeks Euroopa Liit *Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. *Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia,
kaubanduse põhiartikkel. Koostöö eesmärk oli sillutada teed Euroopa suurema ühtekuuluvuse poole, muutes riigid vastastikku sõltuvaks üksteise söe- ja terasetootmisest, vältimaks seeläbi nendevahelist sõjategevust ja tagamaks Euroopas kestva rahu. c. EMÜ 1957 majandus- ja rahaliit. Integreerimine üldise majanduselt ühise turule juurde. Euratom 1958 majandus- ja sotsiaalkomitee, mi soli eriti edukas Prantsusmaal. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM on 3 ühendust mis tegelesid ühise eesmärgiga. d. Ühtse Euroopa Akt 1987 siseturu uus algus. Eesmärk: reformida institutsioone, et valmistada neid ette Hispaania ja Portugali liikmesuseks ning kiirendada otsuste tegemist ühtse turu ettevalmistamisel. Peamised muudatused: kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamine nõukogus
Saksamaa ja Prantsusmaa söe-ja terasetööstused.Euroopa söe-ja terasetööstuse leping sõlmiti 1951.aasta Aprillis 6 riigi poolt: *Saksamaa *Holland *Prantsusmaa *Luksemburg *Belgia *Itaalia Ühendusest jäi kõrvale Inglismaa, kes aga lubas teha mitme külgset koostööd.Leping jõustus 1952. Juuli.Taolistel alustel püsis ühendus vaid kuus aastat.1957.aastal sõlmiti nn. Rooma lepingud ,millega loodi juurde 2 ühendust: *Euroopa majandusühendus *Euroopa aatomenergiaühendus e. EURATOM. Kolme organisatsiooni kokku nimetatakse Euroopa ühendus.Rooma lepingi rahvitiseeriti 1985.aastal ja Inglismaa otsustas mitte liituda.Järgmisel kümnendil ei tahetud teda enam liitmeks võtta(põhjuseks vastuolud Prantsusmaaga).Majandusarengu kindlustamiseks rajas Inglismaa 1969.aastal Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni, sinna kuulusid veel Taani, Norra, Rootsi, Portugal , Sveits, Austria.Koostöö partneriks oli ka Soome, aga ta ei astunud liikmeks
Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. 9. mail 1950 Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Nn Schumani deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. 1951.a. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Rahu nimel ühinesid 6 riiki: Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg. 1957.a. sõlmiti nn Rooma lepingud Euroopa Aatomienergia Ühendus (EURATOM) ja Euroopa Majandusühendus EMÜ. EMÜ eesmärgiks oli luua liikmesriikide vabakaubanduspiirkond, tolliliit ja ühisturg. 1986.a. Ühtse Euroopa Aktiga sõnastati EL 4 põhivabadust: 1) kaupade 2) teenuste 3) kapitali 4) tööjõu vaba liikumine liikmesmaade piires. 1992.a. allkirjastati Maastrichti leping, mis jõustus 1993. Maastrichti lepinguga pandi alus tänapäevasele Euroopa Liidule. Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Parlament; Euroopa Komisjon; Euroopa Liidu Nõukogu;
Euroopa Liidu seadusandlikus protsessis osalevad institutsioonid ja nende iseloomustus. Maastritchti lepingu järgi võivad määrusi, derektiive, otsuseid, soovitusi ja arvamusi välja anda Parlament koos Nõukoguga, Nõukogu ja Komisjon. Seeg on need kolm institutsiooni EL kõige tähtsamad organid. Euroopa ühenduste komisjon ehk Komisjon on EL liikmesriikidest sõltumatu alaline täitevvolitustega organ. Kolme ühenduse ühine komisjon (ECSC, EEC, EURATOM) sai alguse 1.07.1967 jõustunuud liitumislepinguga. Euroopa ühenduste komisjoni peamisteks funktsioonideks on: 1.algatada ja ette valmistad seaduseeelnõusid (komisjonil on eelnõude ainualgatusõigus, ning ta võib mistahes etapis sekkuda seadusandlikku protsessi (põhimõtteliselt ka muuta eelnõud. 2. Tagada lepingute järelevaatajana määruste ja direktiivide nõuetekohase täitmine (järelvalvefunktsioon). 3.
a, mil asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ). Rahu nimel ühinesid 6 Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25.märtsil allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. a Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 4.Euroopa Liiduga ühinemise positiivsed küljed: kodanikud saavad ilma oluliste piiranguteta reisida, elada, töötada, õppida, sooritada otsuseid ja tehinguid. Uute liikmesriikide integreerumine Euroopa Liitu parandab liidu kvaliteeti nii vanade kui ka uute liikmete jaoks
Organisatsiooni peakorter asub Brüsselis. Kolme Beneluxi maa vahel on Beneluxi parlament Benelux 1955 Belgia, Hollandi (Nederland) ja Luksemburg sõlmitud paljusid valdkondi puudutavaid leppeid. Euroopa Aatomienergiaühendus EURATOM 1957 Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki Eestit esindas Euroopa Inimõiguste Kohtus
tollitariifid ja ühtne kaubanduspoliitika. Eesmärgiks oli EMÜ maade vahelise inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Aastakümnete pikkuse arengu tulemusel kujunes EMÜ maailma üheks mõjukaimaks majanduspiirkonnaks ja ka rahvusvaheliskse organisatsiooniks. Samal ajal laiendati aastal 1957 euroopa karukondlikku tööstuslikku koostööd. Selleks loodi Euroopa Aatomienergiaühenduse, mis sai teoks samuti1958. aastal. Nimeks sai energiaühendus EURATOM. Alates 1965 aastast ühendati Euroopa harukondlik ja majandusülene koostöövõrgustik ühtsesse organisatsioonilissse struktuuri. Eelpool nimetatud ühendustele (EMÜ, ESTÜ, EAEÜ ) kujundati ühine nõukogu ja ühine komisjon ning liidetud ühendusi hakati nimetama Euroopa Ühendusteks, kuigi organisatsioonide ametlikud nimetused (Euroopa Majandusühendus, Euroopa Söe- ja Teraseühendus, Euroopa Aatomienergiaühendus) ja aluslepingud jäid samaks. Alates 1992.a
Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse(EURATOM) asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Ettevõtmine oli sedavõrd edukas,
Selle sammuga allutati söe ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. EL laienemised Laienemine on protsess, mille raames riigid ühinevad ELiga
1993. aastal Maastrichti lepinguga. Prantslane Jean Monett tuli välja ideega luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Söe- ja Teraseühendusega ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Ühenduse eesmärk oli aidata Euroopat taas üles ehitada. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957. aastal allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. EMÜ peamiseks eesmärgiks oli ühise turu loomine, et lihtsustada omavahelist kaubandust. Ühisturu eesmärgiks oli kaotada kõik piirikonrollid, tollimaksud ning võimaldada riikidel üksteisega kaubelda, justkui oleks tegemist ühe suure riigiga. Samuti töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-ja põllumajanduspoliitika. Euroopa Aatomienergiaühenduse eesmärk oli aatomienergia ühine rahumeelne kasutamine
Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Ettevõtmine oli sedavõrd edukas, et Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik otsustasid ühendusega liituda. Esimene laienemine, mis kasvatas liikmete arvu kuuelt üheksale, toimus 1973. aastal
Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit.1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg,
Antud tasandil eksisteeris ESTÜ vaid 7.a. 1955.a. toimunud liikmesriikide välisministrite tippkohtumisel otsustati viia majanduslik koostöö ka teistesse valdkondadesse. Uute organisatsioonide loomiseks moodustati nn. Spaakikomitee(nimi tulenes Belgia välisministrist). Komitee töötulemusena sõlmiti 1957.a. nn. Roomalepingud. Tegemist on tänase EL ühtede aluslepingutega, millega loodi euroopa majandusühendus EMÜ ja euroopa aatomienergia ühendus EURATOM. Nimetatud organisatsioonid hakkasid juriidiliselt eksisteerima 1958.a. Endiselt jäid kõrvale britid, kes 1960.a. rajasid oma majanduse päästmiseks ja konkureerivaks jõuks euroopa vabakaubandus assotsassiooni. Lisaks brittidele kulusid sinna 6 riiki: Taani, Norra, Rootsi, Portugal, Sveits, Austria- koostööpartnerina ka Soome. Paraku ei osutunud EFTA elujõuliseks, kuna kostöö käis valitsuste tasandil(ainult siis, kui see kellelegi kasulik)
mai Euroopa Päev).Euroopa söe ja tehase ühenduse(ESTÜ) leping allkirjastati 1951.a aprillis 6 riigi poolt (Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg ja Itaalia). Inglismaa jäi kõrvale, aga lubas teha tihedat koostööd. Antud alustel püsis ESTÜ vaid 6 aasat.1957.a sõlmiti Rooma lepingud, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. Selle eesmärk on inimeste, kaupade ja teenuste vaba piiriülene liikumine. Loodi ka Euroopa Aatomienergia Ühendus (EURATOM). Koos ESTÜ-ga tekkis Euroopa ühendus. Rooma lepingud on ühed tänase Euroopa alus lepingud, sest sisaldavad muuhulgas kuulsat nelja vabaduse põhimõtet isikute, teenuste, tööjõu ja kapitali vaba liikumine ehk liidu piires peab olema tagatud nende nelja vaba liikumine. Inglased jäid jällegi kõrvale ja lõid 1960.a konkureeriva majandusjõuna Euroopa Vabakaubandus Assotsiatsiooni. Peale Ühendkuningriikide kuulusid sinna veel Taani, Norra,
Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks.
mai Euroopa Päev).Euroopa söe ja tehase ühenduse(ESTÜ) leping allkirjastati 1951.a aprillis 6 riigi poolt (Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg ja Itaalia). Inglismaa jäi kõrvale, aga lubas teha tihedat koostööd. Antud alustel püsis ESTÜ vaid 6 aasat.1957.a sõlmiti Rooma lepingud, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. Selle eesmärk on inimeste, kaupade ja teenuste vaba piiriülene liikumine. Loodi ka Euroopa Aatomienergia Ühendus (EURATOM). Koos ESTÜ-ga tekkis Euroopa ühendus. Rooma lepingud on ühed tänase Euroopa alus lepingud, sest sisaldavad muuhulgas kuulsat nelja vabaduse põhimõtet isikute, teenuste, tööjõu ja kapitali vaba liikumine ehk liidu piires peab olema tagatud nende nelja vaba liikumine. Inglased jäid jällegi kõrvale ja lõid 1960.a konkureeriva majandusjõuna Euroopa Vabakaubandus Assotsiatsiooni. Peale Ühendkuningriikide kuulusid sinna veel Taani, Norra,
1955 Jugoslaavia eemaldub Idablokist.Lääne-Saksamaa võetakse NATO-sse.Sõnastatakse Hallsteini doktriin 1956 Gamal Abdel Nasser natsionaliseerib Suessi kanali, algab nn Suessi kriis.Ungari ülestõus NLKP XX kongressil ütleb Nikita Hrustsov lahti stalinismist ja mõistab hukka Stalini kuriteod 1957 ESTÜ liikmesriikide (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hollandi, Belgia ja Luksemburgi) valitsused kirjutavad Roomas alla Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingutele 1958 Iraagis kukutatakse britimeelne monarh, Iraak hakkab abi saama NL-ilt.Eisenhoweri doktriin: USA toetab Iraani, Pakistani jaAfganistani kommunismivastases võitluses (CENTO sõjalis-poliitiline organisatsioon).Moskva nõuab liitlasvägede väljaviimist Lääne-Berliinist ja vabalinna väljakuulutamist, uus kriis Berliini staatuse üle.Mao Zedong kuulutab Hiinas välja "Suure hüppe" poliitika. Kiire edu asemel
Aprillil, asustaja liikmeid oli 12, tänapäeval on liikmeid 28, organisatsiooni eesmärk oli hoida ära sõdasid. 35) Põhja-Atlandi leping- ehk Washingtoni leping on NATO asutamisleping, mis sätestab NATO tegevuse peaeesmärgiks: kindlustada ja kaitsta nii poliitiliselt kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. 36) Euroopa Liit- 27 liikmesriigiga ühendus, mis loodi 1952 aastal loodud ESTÜ ja 1957 aastal loodud EMÜ ja EURATOM ühenduste alusel, et majandusliku koostöö kaudu vähendada sõdade ohtu. Nimetus Euroopa Liit alates 1991 aastast. 37) Euroopa Parlament- EL Seadusandliku võimu organ, mis koosneb 27 liikmesriigi saadikutest ja mis valitrakse 5 aastaks. 38) Euroopa Komisjon- EL täitevvõimu esindus, mis koosneb 27 volinikust (igast riigist volinik) Eestist S. Kallas, komisjoni juhib president Jose Baroso. 2. Miks inimene teeb tööd?
Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. 19581973
a. tugevdamaks julgeoleku-alast koostööd Euroopa riikide vahel. · Warssavi Pakt (Sõpruse, Koostöö ja Vastastikuse Abistamise Leping), 1955.a. sotsialismimaade sõjaline liit 3)EL loomine(lepingud, eesmärgid). Põhineb järgmistel koostöö lepingutel: · Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN), 1949.a. Euroopa Söe- ja Terasekoondis (ECSC), 1951.a. Prantsusmaa välisministri R. Schumani ettepanek luua Euroopa Söe ja Terasekoondis. · Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), 1957.a. · Euroopa Majandusühendus (EEC), 1957.a. · Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA) 1960.a. EL eesmärgid: Euroopa Ühenduse ülesandeks on ühtse turu ja liikmesmaade majanduspoliitikate progresseeruva lähendamise kaudu edendada Ühenduse majandustegevuse harmoonilist arengut, jätkuvat ja tasakaalustatud laienemist, tõsta stabiilsust, elanike elustandardit ja tihendada sidemeid Liidu liikmete vahel. 4)EL lepingu struktuur (3 sammast)
söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. 1.2 Üldinfo
EL liikmesriik (82 milj.) Euroopa Liidu ajaloost • 9. mail 1950 Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Nn Schumani deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. • 1951.a. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus ESTÜ asutajateks: Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg. • 1957.a. sõlmiti nn Rooma lepingud – • Euroopa Aatomienergia Ühendus (EURATOM) ja • Euroopa Majandusühendus EMÜ. • EMÜ eesmärgiks oli luua liikmesriikide vabakaubanduspiirkond, tolliliit ja ühisturg. • 1986.a. Ühtse Euroopa Aktiga sõnastati EL 4 põhivabadust: 1) kaupade, 2) teenuste 3) kapitali 4) tööjõu vaba liikumine liikmesmaade piires. • 1992.a. allkirjastati Maastrichti leping, mis jõustus 1993. Maastrichti lepinguga pandi alus tänapäevasele Euroopa Liidule. Euroopa Liidu institutsioonid (7) ja nende ülesanded
) Kuue riigi vahelise koostöö valdkondi laiendati aga viie aasta pärast, kui Euroopa Söe- ja Teraseühendusele lisandus kaks uut ühendust - Euroopa Majandusühendus (EMÜ) (mis nägi ette koostöö tolliliidu alal ning kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vabal liikumisel põhineva ühise turu loomist. Lisandusid eeskirjad konkurentsi, ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika, regionaal- arengumeetmete jms kohta.)ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom)( Euratomi eesmärk oli "kaasa aidata elatustaseme tõstmisele liikmesriikides ja suhete arendamisele teiste riikidega, luues tuumatööstuse kiireks tekkeks ja arenguks vajalikud tingimused".). Need kaks ühendust asutati alates 1. jaanuarist 1958. Maastrichti lepinguga asutati Euroopa Liit ning laiendati veelgi koostööd, mis hõlmas nüüd majandus- ja rahaliidu loomist, ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, koostööd justiits- ja siseküsimustes, sotsiaalset mõõdet jne. 9
nende pikemaajaline eesmärk. Euroopa majandusühendus 1950-ndate keskel tehti vale samm, mil 6 riiki kavatsesid luua ,,Euroopa Kaitsejõudude Ühingu" (,,European Defence Community"): plaaniti ühisarmeed, mida pidi juhtima ,,riikide ülene" kaitseminister. See võeti maha, kuna Prantsuse Rahvuslik Assamblee hääletas selle vastu. Siiski viis ESTÜ edu liikmesriikide kahe uue lepinguni 1957.a, mõlemat nimetati Rooma Lepinguks. Loodi kaks uut organit: Euroopa Aatomienargia Ühendus (Euratom), mis pidi ühendama teadmisi aatomienergia alal ja Euroopa Majandusühendus (EMÜ). EMÜ lõi ühisturu liikmesriikide vahel, kus ei olnud tariife ega takistusi kaupade ja tööjõu liikumisel. Selle eesmärgiks oli majanduskasvu jätkumine ja sõjaeelse Euroopa protektsionistlik poliitika. 1970. aastaks oli ühisturu sisekaubandus kasvanud viiekordseks. Loodud oli ka Ühisturu Põllumajanduspoliitika (ÜPP, Common Agricultural Policy, CAP), et edendada
Richard Coudenhove-Kalerg 1923 Paneuroopa liikumine; Briand- Kellogi pakt 1925; 1929 Aristide Briand; Olgem eestlased aga saagem ka Eurooplasteks! EUROOPA LIIDU LOOMINE 9 mai 1950.a esitab Robert Schuman deklaratsiooni, millega tehti ettepanek asutada Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ); 18 aprill 1951.a kirjutati alla Pariisi kokkulepe; 1957.a kirjutati alla Rooma lepingutele: - Euroopa Majandusühendus (EMÜ) - Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM) EUROOPA LIIDU LOOMINE Euroopa Ühisturu aluseks ja põhiseaduseks on Roomas 25. märtsil 1957. a. allakirjastatud leping. See "Euroopa riikide liidu" esimene koostöövorm oli majanduse vallas. Liit ise kasvas välja 1951. a. moodustatud Euroopa Kivisöe- ja Teraseühingust. Eesmärgiks oli püstitada tollibarjäär Euroopa välispiirile ning kaotada samal ajal kõik tollipiirid selle seest. Euroopa Ühisturu sihiks oli teostada nelja
- Elimination of custom duties and tariffs - Extablisment of common agriculture, trade, transpoer, competition policy - Creation of European Social Fund and European Investment Bank Single market - Free trade area for goods - Common policies on product regulation and freedom of movement of the factors of production - A Common Market is a first stage towards a signle market Merger of Institutions - 1965 - Elimination of Commission and council of Euratom and the High Authority and Council of ECSC Single European Act - 1986 - First relevant amendments of the treatiers after rome - Main task: making the single market possible - More powers to EP - Establishment of European Council Stress on Social Dimension - Necessity to overcome the imbalances among and within the member states - Equal employment opportunities, social rights, working conditions Schengen - 1985 – BE, FR, LU, NL, DE
(gaasi) hindu, tõstab elatustaset jne., kuid kuidas? • TV efekt- Ihor Kolomoisky (PrivatBank) erakanali presidendi komöödiaseriaal 5.1. Euroopa Ühenduste loomine • Jean Monnet – terase- ja söetööstuse ühtsele juhtimisele allutamise idee • Robert Schumann – 9. mai 1950 • Konrad Adenauer – alustas sakslaste poliitilist rehabiliteerimist; • Paul Spaak- Rooma leping ja Euratom- 1957; • Walter Hallstein- Euroopa Komisjoni esimene president, 1958. 5.2. Euroopa Liidu peamised institutsioonid Euroopa Komisjon – kaitseb kogu EL huve, initsiaator ja täideviija Euroopa Parlament – esindab EL kodanikke, kaasseadusandja Ministrite Nõukogu – esindab EL liikmesriike, peamine otsuste tegija Euroopa Kohus – kaitseb EL õigust, otsustab kohtuasjades 5.3. Teised olulisemad Euroopa Liidu institutsioonid
e) Belgia f) Luksemburg g) Suurbritannia h) Holland i) Hispaania j) Austria 3. Euroopa Majandusühendus nimetati ümber Euroopa Ühenduseks Maastrichti lepinguga 1993 aastal. 4. Euroopa Majandusühenduse loomise eesmärk oli: Eesmärk oli luua ühisturg, mis põhineb neljal põhivabadusel: isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine ning tuumaenergia rahumeelse kasutamise tagamine. 5. Euroopa ühendusteks nimetatakse kolme ühendust, need on: ESTÜ, EMÜ ja Euratom 6. Euroopa Liitu ei kuulu a) Austria b) Norra c) Bulgaaria d) Sveits e) Sloveenia f) Monaco g) Malta 7. ELi kandidaatriikidele esitatavaid kriteeriume nimetatakse a) Maastrichti kriteeriumiteks b) Kopenhaageni kriteeriumiteks c) Schengeni kriteeriumiteks 8. Soome ja Rootsi said ELi liikmeks 1 Tallinna Majanduskool
Liitvabariik pidi katkestama suhted kõigi Saksa DV-d tunnustanud riikidega, välja arvatud 14 VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon 12 NSV Liit. Kuni Brandti valitsuse võimuletulekuni oli see doktriin Saksamaa LV välispoliitika aluseks. Märtsis 1957 allkirjastati Rooma lepingud, millega ECSC liikmesriigid asutasid Euroopa Majandusühenduse (EEC) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom). Eesmärk oli suurem majanduslik integratsioon. Edaspidi need kolm organisatsiooni (ECSC, EEC ja Euratom) süvendasid pidevalt koostööd, kuni 1967 jõuti Euroopa Ühenduse (EC) ja 1993 Euroopa Liidu (EU) loomiseni. Erhard jätkas Adenaueri välispoliitikat, kuid Kiesinger asus tegema järelandmisi Hallsteini dooktriinile, taastades diplomaatilised suhted Tsehhoslovakkia, Rumeenia ja Jugoslaaviaga. Kiesingeri välisminister Brandt pooldas tihedamat läbikäimist sotsialismimaadega ja oli
Aktiga viidi sisse siseturu lõpuleviimiseks vajalikud muudatused. Liitmisleping Liitmisleping allkirjastati 8. aprillil 1965 Brüsselis ning see jõustus 1. juulil 1967. Sellega loodi kolmele sel ajal toimivale ühendusele ühine komisjon ja nõukogu. Rooma leping Rooma leping, millega moodustati Euroopa Majandusühendus (EMÜ), allkirjastati Roomas 25. märtsil 1957 ning see jõustus 1. jaanuaril 1958. Samal ajal allkirjastati ka Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamisleping; neid kahte lepingut koos tuntakse Rooma lepingute nime all. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping allkirjastati Pariisis 18. aprillil 1951 ning see jõustus 23. juulil 1952. Leping aegus 23. juulil 2002. Aluslepinguid on mitmel korral muudetud, peamiselt uute liikmesriikide ühinemisel aastatel 1973 (Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik), 1981 (Kreeka), 1986 (Hispaania, Portugal), 1995
mõjutavad piirangud ning riigi toetused. ESTÜ leping jõustub 25 juulil 1952. ESTÜ rahvusülene Ülemamet oli..... liikmeline VASTUS: 9 ESTÜ Parlamentaalne Assamblee oli ... liikmeline VASTUS: 78 ESTÜ kohtus oli ... liikmeline VASTUS: 7 Question 8 1955 aastal asub komitee eesotsas Belgia välisminister Paul Henry Spaakiga valmistama ette Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamist (EURATOM). EMÜ ja EURATOM'i leping allkirjastatakse Roomas 25 märtsil 1957 aastal. Millised juhtismiorganid luuakse EMÜ-le ja EURATOM'ile? VASTUS: 2komisjoni, 2 nõukogu, 2 kohut, 2parlam. assambleed Ülemameti asemele luuakse ... VASTUS: Euroopa Komisjon Question 9 Tulevasele Euroopa Liidule pannakse alus Pariisis, 18 aprillil 1951 aastal, kus 6 Euroopa riiki: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia ja Luksemburg sõlmivad Euroopa Söe-ja Teraseühenduse lepingu
Alzeeria iseseisvus 1962 vabadusvõitluse järel 1956 iseseisvusid Tuneesia ja Maroko Paljud enised kolooniate elanikud asusid ümber Inglismaale Euroopa integratsioon a) ECSC Euroopa Söe- ja Teraseühendus riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 1952-1957. Seda ühendust peetakse ka Euroopa Liidu eelkäijaks. b) EMÜ Euroopa Majandusühendus loodi 1957 sõlmitud Rooma kokkuleppe põhjal. c) EURATOM Euroopa Aatomienergiakoondis Asutati 1958 Rooma kokkuleppe põhjal kui tuumaenergeetika arendamise keskus. Nende koondiste ministrite nõukogud ühinesid 1967a Euroopa Ühenduste Ministrite Nõukoguks ja komisjonid Euroopa Komisjoniks. Heaoluühiskonna areng Arenenudlääneriigid hakkasid heaoluühiskonda jõudma 50ndate teisel poolel. Kasvasid sotsiaalne turvalisus ning hakati rääkima sotsiaalsest õiglusest. Ulatusliku majanduskasvu ja
annaabi.ee 
