Otsingule "kaltsium" leiti 743 faili

kaltsium - (kustutamata lubi, reageerib juba kĂŒlma veega, moodustab kustutatud lubja, vesi vĂ”ib kuumeneda keemiseni; imab intensiivselt Ă”huniiskust, muutudes valgeks kohevaks hĂŒdroksiidmassiks; sĂŒsihappegaasi sidumisel muutub karbonaadiks; kasutatakse lubimördi koostises, pĂ”llumajanduses) ja magneesiumoksiidid (reageerib kuuma vee vĂ”i veeauruga) on aluseliste omadustega valged tahked ained, mis reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega.
Kaltsium

Kasutaja: Kaltsium

Faile: 0
6
doc

Kaltsium

Puurmani GĂŒmnaasium KALTSIUM REFERAAT Referaadi Koostaja: Triin Kukk Klass:10.klass Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani2010 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...

Keemia - Keskkool
31 allalaadimist
7
odt

Referaat "Kaltsium"

PĂ”ltsamaa ÜhisgĂŒmnaasium Metall: kaltsium Referaat Annika Allik 10A 11.03.2011 SISUKORD · Ülevaade kaltsiumist......................................................................3 · Leidumine...

Keemia - Keskkool
55 allalaadimist
6
pptx

KALTSIUM - Powerpoint

KALTSIUM Reio Saarniit KBp-12 Kaltsium on kĂ”ige tĂ€htsam mineraalaine inimese organismis, sest kaltsiumist sĂ”ltub luude tugevus, aga ka hammaste, kĂŒĂŒnte ning juuste tervis. Kaltsium moodustab inimese kehakaalust kuni 2%. Inimese luumass suureneb pidevalt kuni 30. eluaastani toidust saadava kaltsiumi abil. SeejĂ€rel hakkab kaltsiumisisaldus luudes jĂ€rkjĂ€rgult vĂ€henema. Kui luumassi suur...

Bioloogia - Kutsekool
15 allalaadimist
8
pptx

Kaltsium ja Magneesium Powerpoint

Kaltsium ja magneesium Kaltsium Keemiliselt aktiivne Tegu leelismuldmetalliga Leidub looduses ainult ĂŒhenditena Kasutatakse telliste, klaasi, betooni valmistamiseks Ühendites iooniline side Töötab redutseerijana Inimkehas tĂ€idab struktuurseid funktsioone Kuulub erinevate kudede koosseisu MAGNEESIUM HĂ”be vĂ€rvus, lĂ€ikiv Keemiliselt aktiivne Reageerib paljude ainetega L...

Keemia - Keskkool
12 allalaadimist
1
docx

Kaltsium

Kaltsium · Kaltsium on kĂ”ige tĂ€htsam mineraalaine inimese organismis, sest kaltsiumist sĂ”ltub luude tugevus, aga ka hammaste, kĂŒĂŒnte ning juuste tervis. · Kaltsium moodustab umbes 2% kehamassist ja 40% keha mineraalainete massist. · 99 % kaltisumi asub inimese luustikus lahustumatute kaltsiumisooladena. ÜlejÀÀnud hammastes, pehmetes kud...

Keemia -
5 allalaadimist
20
pptx

Kaltsium

20  40,08  Sulamistemperatuur 1115,15 K (842°C)  Keemistemperatuur 1757,15 K (1484°C)  Tihedus 1,55 gcmÂł  O.a tavaliselt +2 Omadused  Pehme  HĂ”bedane  LĂ€ikiv  Reageerib kergesti  PĂ”leb punase leegiga Avastamine  Humphry Davy  1808. aastal.  Kaltsiumamalgaani kuumuta...

Keemia - Keskkool
6 allalaadimist
12
odp

Kaltsium

Kaltsium Üldomadused Halli vĂ€rvusega leelismuldmetall JĂ€rjekorranumber 20 TĂŒĂŒpiline oksĂŒdatsiooniaste 2+ Üks pehmemaid metalle IIA rĂŒhma element Tihedus 1550 kg/mÂł Sulamistemp 842 °C, keemistemp 1484 °C Keemiliselt aktiivne Looduses vabal kujul ei esine Avastamine Berzelius ja Pontin 1808. aastal Humphry Davy ElektrolĂŒĂŒsi teel H...

Mittemetallid - Keskkool
1 allalaadimist
12
pptx

Kaltsium

Halli vĂ€rvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine. Keemilistes ĂŒhendites oksĂŒdatsiooniastmega 2+. Keemiline valem on Ca. Kaltsiumi sulamistemperatuur on 1848 °C. Kaltsium on metalne, hĂ”bedane element, mida saab eraldada sulatatud kaltsiumkloriidi soolast elektro- lĂŒ...

Metallid - Keskkool
1 allalaadimist
10
docx

Kaltsium

Kaltsiumiioon on keemilistes ĂŒhendites tĂŒĂŒpiliselt oksĂŒdatsiooniastmega 2+. Selle elemendi avastas inglise keemik Humphry Davy 1808. aastal. Kaltsium on elusorganismidele vĂ€ga oluline mineraalaine, eriti oluline on see raku fĂŒsioloogias, kus kaltsiumiiooni (Ca2+) liikumine tsĂŒtoplasmasse ja sellest vĂ€lj...

Keemia - Keskkool
5 allalaadimist
7
pptx

Kaltsium

Tavaliselt on kaltsiumioon keemilistes ĂŒhendites oksĂŒdatsooniastmega +2 ● Kaltsium on maakoores massi poolest levikult viies element hapniku, rĂ€ni, alumiiniumi ja raua jĂ€rel. Kaltsium on viies lahustunud ioon merevees nii massi kui ka molaarsusepoolest ● Selle elemendi avastas inglise keemik Humphry Da...

Keemia - PÔhikool
1 allalaadimist
1
doc

Organismide keemiline koostis - mÔisted

Makroelemendid organismides on : C,H,N,O,P,S Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid vajavad vĂ€ga vĂ€ikestes kogustes. K, Cl, Ca, Na, Mg , Fe , I , F jt. SĂŒsinik ­ keskne eluelement, kuulub kĂ”ikide biomolekulide ( valgud, rasvad, sĂŒsivesikud) koostisesse. Vesinik ­ esineb kĂ”ikide biomolekulide koostises. Osa...

Bioloogia - Keskkool
100 allalaadimist
1
doc

Kaltsium, kus seda leidub

Kaltsium (Ca) Elektronskeem: +20 | 2)8)8)2) Kalitsiumit ei leidu looduses vabal kujul. Seda leidub tavaliselt mineraalides kaltsiit, dolomiit, kips vÔi settekivimites. Kaltsiumit kasutatakse ehituses tsemendis, kaablite isolatsioonis, patareides, vÀetistes, vÀrvides ja juustu valmistamisel. Seda on ka kriidis, kipsis ja paberis. Kaltsium on vÀga aktiivne. Seda peab h...

Keemia - PÔhikool
64 allalaadimist
5
doc

Toitainete referaat

Toitained on organismi elutegevuseks ja arenemiseks vajalikud ained. Kuna organism ei ole vĂ”imeline neid aineid omal kĂ€el tootma, peame neid omastama toidu kaudu ­ sellest ka nimi toitained. Meile vajalikud toitained on jagatud erinevatesse gruppidesse: energiat andvad toitained (sĂŒsivesikud, rasvad ja valgud) ning vitamiinid ja mineraalid...

Bioloogia - PÔhikool
22 allalaadimist
5
doc

Kaltsiumi referaat

Kaltsium 2.Calcium 3.Ca 4.Ladina keeles ­Lubi 5. Aatommass: 40,078 Sulamistemperatuur: 839 °C Keemistemperatuur: 1484 °C Tihedus: 1,55 g/cm3 VĂ€rvus: hĂ”bevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke 6. Kaltsiumit leidub looduses ainult ĂŒhenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab ha...

Keemia - Keskkool
45 allalaadimist
14
rtf

Mineraalained Ôpilase toidulaual

Toiduvalikut mÀÀravad inimeste toitumisalase teadlikkuse tase, rahalised vÔimalused, toiduressursside kÀttesaadavus, perekonna toitumisharjumused, mÀngukaaslaste ja sÔprade toidueelistused ja rahvusköögi eripÀrad. Ka paljud tÀiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepÔlves. Mitmed uuring...

Inimese Ôpetus - Keskkool
32 allalaadimist
2
odt

Metallid

Leelismetallide ĂŒldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. *On kĂ”ige metallilisemad elemendid. *reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lĂ”igatavad, mittemetallidega, *kerged (vĂ€ikese tihedusega)...

Keemia - Keskkool
66 allalaadimist
5
doc

Bioloogia kordamiskĂŒsimused 11. klassi kohta

klassile 1. Tooge kolm nĂ€idet, milleks vajavad rakud vett. Ainevahetus toimub ainult vedelas keskkonnas, hoiab raku temperatuuri, osaleb reaktsioonides 2. Tooge nĂ€ide sĂŒsivesikute, lipiidide ja valkude kaitseĂŒlesannetest. valk- rakumembraani ehitus, karvad jne... 3. GlĂŒkoosi tĂ€htsus organismides. glĂŒkoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb energi...

Bioloogia - Keskkool
235 allalaadimist
2
doc

Organismide keemiline koostis

-toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostised,kindulustab toitainete lĂ”hustumise ja hingamise. SĂŒsinik C 70 kg kohta 16 kg-toiduga Kuulub biomolekulide koostisesse,moodustab keemilisi sidemeid, COkaks on fotosĂŒnteesi lĂ€htaine,hingamise ja kÀÀrimise lĂ”pp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 1.8 kg Aminohapete ja nikleiinhapete koostise...

Bioloogia - Keskkool
7 allalaadimist
12
doc

10 keemilist elementi

Alumiinium Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisus tabelis IIIA rĂŒhmas 3. perioodis aatomnumbriga 13. Alumiiniumi sĂŒmbol on Al. See on hĂ”bedase vĂ€rvusega, massiarv on 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ning keemistemperatuur 2060 kraadi. See on hea elektri ja soojusjuht ning kerge, pehme metall (tihedusega...

Keemia - PÔhikool
17 allalaadimist
3
pdf

Makromolekulid

Kaltsium. Osaleb vere hĂŒĂŒbimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissionis, ensĂŒĂŒmide aktiveerimises, vit D metabolismis, signaali-ĂŒlekandes. RDA ­ 800...1000 mg Allikad ­ piimatooded, luhatooded, kala, taimsed produktid. Imendumine ­ toimub peensooles ja jĂ€mesooles. Imendumist soodustab happeline kkond, vit D, Mg, P, mangaan, kĂŒllastamata rasvhaped, raud, laktoos. Takis...

Biokeemia - Tartu Ülikool
42 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !