Portaali kroonib vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil, ääristatud madala paelornamendiga. Algsest uksest on säilinud vaid Berend Geitsmanni nikerdatud lünetiplaat 1604. a.; dekoratiivsete rosettnaeltega uks pärineb aastast 1640. 9. Kuidas kujutati Õiglust ja Rahu? Mustpeade maja on kaunistatud raidreljeefidega Õiglus ja Rahu. Õiglust on kujutatud naisekujuna,kelle käes kaalud ja mõõk ning Rahu palmioksana. 10.Keila kiriku altari ja kantsli valmistas, mis aastal? Tänase kiriku sisustus pärineb ajast peale Liivi sõda. Kirikulise tähelepanu köidab suur renessanssaltar, mis pärineb tallinlase Tobias Heintze töökojast. Altari kinkisid Saku ja Sausti mõisnikud Bernhard von Scharenberg ja Anna von Rosen 1632.a. Kantsel pärineb samuti T. Heintze töökojast ning valmis 1632; kantsli kinksid Klooga mõisnikud von Klugenid. 11.Kes on kenotaaf ja näide?
Mida uut sain teada Niguliste kiriku muuseumit külastades?. Niguliste kirik rajati 13.sajandi keskpaigas Saksa kaupmeeste poolt. Kirik pühitseti kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühaku Püha Nikolaususe auks. Esimene altarimaal mis nõudis sisenedes minu jäägitut tähelepanu oli, Karl Gottlieb Wenigi altarimaal ,,Kristus ristil". Altarimaal on pärit aastast 1863. Altarimaal ,,Kristus ristil" on Niguliste kiriku neogooti altari maal. Altarimaal on tohutu suur ja minu arvates meenutab kujult gooti akent. See altarimaal nõudis minu tähelepanu päris pikaks ajaks, tahtsin ma seda või mitte. Väga omapärane on ka altarimaali väline sõnum. Altarimaalil on näha Kristust, kes on ristilööduna ristil, ning Maarja on põlvitamas Kristuse juures. Maalil on veel kujutatud kahte prohvetit. Minu jaoks on see vapustavalt kaunis ning pani mõtlema, et 1863.aastal valminud altarimaal on nii hästi säilinud
seda tehtud. 15. sajandi alguses sai kirik praaeguse vormi, kuju ja väljanägemise. Kirikusse ehitati uus basiilika ning uus koori ruum. Niguliste kirik on seest äärmiselt valge ja ühtlane ruum ehk kabelid on avatud. 15. sajandi lõpul suurendati kabelit, mida teati Matheuse kabeli nime all kuid mis tänapäeval on Antoniuse kabel ümber. Pärast reformatsiooni sai lutherlik kirik peakirikuks aga 17. sajandil sai Saksa kaupmeeste kirikuks. Kirikus oli üle 30 altari ning pinke kasutati vähe. Samuti ka peaaltarit, kõrvalaltarit kasutati vähe. Niguliste kiriku peaaltar oli olemas aastatel1478-1481. Niguliste peaaltar on kappaltar mis oli kollektiivne tellimus ning pidi vastama erinevate koguduste tahtmisele ehk taheti, et kujutatakse neile meeldivaid püühakuid. Saksa tüüpi kappaltar ehk ülaehituselt on nagu riidekapp. Sellel oli kolm erinevat positsiooni sõltus pühaku calendars milline position lahti oli
Kunstiajaloo töö Saksa kunst 15.-16. sajandil Mattias Grünewald kristuse ülestõus. Maaling Isenheimi altari ühelt tiivalt. Mattias Grünewald kristus ristil. Isenheimi altari keskosa välisvaade. Albrecht Altdorfer püha Floriani lahkumine. Albrecht Altdorfer Albrecht Dürer püha Hieronymus. Vasegravüüs. Albrech Dürer rüütel, surm ja kurat. Vasegravüüs. Albrech Dürer autoportree maastikuga. Albrech Dürer pattulangemine. Puulõikesarjast "väike passioon" Albrech Dürer paradiisist väljaajamine. "väike passioon" Albrech Dürer ninasarvik. Puulõige.
Eesti professionaalse kunsti sünd Eestis 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses töötanud kunstnikus olid valdavalt baltisakslased ehk nad ei elanud pidevalt Eestis ning olid seotud ka Saksamaa, Itaalia ja Venemaaga. Soodustavalt mõjus Tartu Ülikooli rajamine 1803. aastal, sest samal ajal kui avati Tartu ülikool hakkas selle juures tegutsema ka joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi juhtimisel.Kujutava kunsti zanritest viljelesid nad portreesid, maastiku ning linnavaateid, lõid altari- ja vähesel määral mütoloogilise sisuga maale. 19. sajandi II veerandist hakkasid nad huvi tundma eesti talupoja ja tema elu-olu vastu. Kuulsad baltisaksa kunstnikud maalisid mitmeid maale Eesti talupoegade elust. Esimene end eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler, ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal. Lõputööks ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser A...
"päikesepuu", joogiohvrit lahkunu auks aga sarv. Kiriku õues asuvad mõned lihtsa ristiga ja igasuguse kujutiseta hauaplaadid (arvatavasti 13. sajandist) ning paar pooleldi maasse vajunud 17. sajandi kiviristi. Hauaplaat u aastast 1300 Vaade peaukse Vaade altari suunas suunas Altar Vitraaž altari taga Kantsel Tänan tähelepanu eest!
kasti,mis võis olla reliikviate hoiukoht, liturgiliste riistade hoidmise kast või pühaku sarkofaag. sepulchrum (sepulcrum)--pühakuhaud, reliikvia asupaik katoliku altaris. altariplaat--mensa--suur massivne kivilaud, mille toimetatakse ristiusu kultuslikke toiminguid. superfrontale--kaunistus mensa taga oleval seinal, tihti krutsifiksiga keskel, millest hiljem arenes altarimaal. altarimaal--19.sajandil üldiseks saanud Kristuse elu kujutav lihtsamas raamistuses suureformaadiline maal altari peakaunistusena. peaaltar--kõrgaltar--kiriku kõige tähtsam ja suurem altar.Kiriku idaotsas apsiidi ees või sees. retaabel--romaani ja gooti ajastul kasutusele tulnud liikuv altari pealmik, madal riiuliga sein altari taga, hiljem dekoratiivne pealeehitus kolmes või enamas osas. Kõrgema keskpartiiga, oli rikkalikult kaunistatud maalide ja skulptuuridega. Sellest arnes hiljem tiibaltar. altaripealmik--tsiboorium--baldahhinitaoline pealeehitus, mis asetati neljale või
tunnid'' tüüpilistest kuldse taustaga gooti maalidest? Maal esineb kalendri näol, taust on reaalne, pole kuldset tausta, igale kalendrikuule esineb sellele iseloomulik tegevus, kasutatud ka ultramariinsinist värvi, mis on kallis Kirjelda Herman Rode Niguliste kappaltari maale ja skulptuure: Kappaltaril on kujutatud rohkem kui neljakümmet pühakut ja piiblitegelast, Laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Gooti stiilile omane kuldne taust, maalid realistlikud Kirjelda Bernt Notke ''Surmatantsu'' : Kujutatakse katku, musta surma, luukere tantsib vaheldumisi elavate inimestega, kes peaksid surema, surelikud on reastatud hierarhiliselt- alustades kõrematest soost, lõpetades talupojaga, narriga, lapsega... 6. Seleta mõisted: Eesti alasti gootika- lihtne, valge, ilma efektita
Eesti erines paekivi poolest;ehitajad-rändmeistrid,õpetajad-oskusmeistrid; esimesena jõudis eestisse gootika(13-16saj.), säilinud dominikaanlaste kirik, Pirita klooster; Konvendihoone siseõu oli nelinurkne,säilinud Kuresaares; Tallinna areng takistus pärast keskaega;kasutati mantelkorstnatBernt Notke- kunstnik,teos-Surmatants,Hermen Rode-maalis niguliste kiriku altari; Renessanss:Michel Sittow-pärit Tallinnast, maalis portreesid õukondades; arhitektuur-vaekoda;Arent Passer-teos:De la Gardie hauamonument; Barokk: Narva linn oli üleni barokk olid bastionid,Pärnus Tallinna värav,Tallinnas Kadrioru loss(autorNiccolo Michetti); Rokokoo: Põltsamaa loss; Klassitsism-Tartu Ülik. peahoone; Ampiir: lihtne, ilustusteta( Riisipere mõis); Historitsism-neogootika(Sangaste loss),1798-esimene kunstinäitus; 19 saj- rahvuslik kunst :Johann Köler-lõpetas kunstiakadeemia, töötas Peterburis keisri õukonnas, maalis ka eesti talurahvast, skulptorid: August ...
Linnavalitsus ja väljendaja. Täiuslikumaks peetakse „ateena kool´i“. MICHELANGELO 1504. aastal tegi 5.5 kõrguse rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. Enne kupli valmistamist oli ta ja altari seinad. MADALMAADE KUNST kunsti üldine suund oli sama mis itaalias, kuid madalmaades olid valmistanud tõelise renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestas peentele kunstnukud linnakodanike teenistuses. (eyck „arnolfini abielupaar“). Peamiselt kujutati inimest ja korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 1421. a. Alustas Medicite perekonna tellimuse San Lorenzo jumalat võrdsena ja madalmaade kunstis olid peamiselt usulised meeleolud
Karja kiriku ehedalt säilinud arhitektuur ja rikkalik kaunistus teeb temast ainulaadse kiriku Baltikumis ja kogu Põhja- Euroopas. Kiriku pühakud on Aleksandria Katariina ja Püha Nikolaus. Algselt kolme portaaliga kirik sai Jüriöö ülestõusu ajal kannatada, lõhuti külgmised põhja- ja lõunaportaal. Kooriruumi kõrval asub kahe võlvikuga käärkamber. Peaportaal avaneb läände, altar jääb peaportaali vastu. Altari kavandas Peterburi arhitekt F. Giencken. Pseudogooti stiilis kujundusega orel asub peaportaali kohal rõdul. Karja kiriku kantsel on heatasemeline puunikerduslik kunstiteos, mille valmistas tolleaegne Kuressaare meister Balthasar Raschky. Suure väärtusega on ka tänaseni säilinud tammepuust annetustepakk, kaetud raudvitstega ja mitme tabalukuga suletav. Kunstimälestisena hoitakse kirikus väikest puidust altari krutsifiksi 15. sajandist
ema hulluks läks. Chaplin näitlejana Ühelgi Chaplini tummfilmil ei olnud stsenaariumi, kõik nad improviseeriti etteantud teemal Chaplin oli perfektsionist, mis tähendas, et ta või ühte ja sama stseeni filmida kümneid ja isegi sada korda, et saada soovitud tulemus. Kõik Chaplini filmid olid rahalises mõttes väga edukad. Eraelu Charlesil oli 7 last Ta oli olnud abielus kokku kolme naisega Kolm tema naistest, olid altari ette astudes teismelised. Charlesi tõmbas alati noorte tüdrukute poole... Charlesi ‘’naised’’ Charlie esimene naine oli Mildred Harris Mildred oli kõigest 14-aastane kui ta abiellus Chapliniga Chaplin oli lummatud Lita Greyst (teine naine), kui tüdruk oli vaid kuuene Chaplini kolmas naine oli altari ette astudes 18- aastane, kui Chaplin oli ise juba 54-aastane Chaplini tuntuimad filmid: "Kullapalavik" "Tsirkus„ "Suurlinna tuled„
11S 15. Sajand madalmaades Enamasti maalikunst Üldjuhul puudub antiikunsti eeskuju Kunst oli linnakodanike teenistuses Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed Kunstis olid usulised meeleolud Inimeste hingeelu avamine 15.Sajand madalmaades Üsna sarnane tolleaegse Itaalia kunstiga (renessanss) Tahvelmaalide osatähtsus Õlivärvide kasutamine JAN VAN EYCK (1390-1441) Üks madalmaade esimesi maalikunsti suurmeister Maalis Genti altari koos oma venna Hubertiga Lõpetas selle 1432 Kasutas traditsioonili piiblistseene Realistlik ja elav Samal tasemel kui itaalased samal ajal Kasutas oma maalides värviperspektiivi Genti altar Genti altar suletud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
*kõrgrenesanss- vararenesansist suursugusem ja üllam, tähtsaim maalikunst*leonardo da vinci (maalikuntstnik,skulptor,arhidekt ,filosoof, insener,luuletaja) *maale vähe aga kuulsad(,,madonna kaljukoopas","püha õhtu söömaaeg", "mona lisa")*taustaks maastik*michelangelo-*kuulsaim skulptuur(pieta-püramidaalne) *vincilik mõju*taavet valm. 1504 5,5m*moses*sixtuse kabeli laemaal1508-1512(kokku üle 350 inimfiguuri) *sixtuse kabeli altari maal*medicite hauakabel.*rafael-kasutab palju värve *kompositsioon on parallelsete ridadena*"ateena kool-platoni ja aristotelese koolkondade vaidlus *paavst julius2. portree *sixtuse madonna-altari maal julius 2. tellis kodu taust pisikesed inglid. *"madonna roheluses" MADALMAADE MAALIKUNST:*erineb itaalia renesansist* ilmalikum *kujutatakse rahvast ja talupoegi*tähtsaim maalikunstrealistlik ja looduslähedane*fantastiline
Paide 2010 Ajalugu Järva- Jaani ühelöövilise kiriku ehitamisele on asutud arvatavasti 13.saj.lõpul või 14.saj. I veerandil. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele. Järva-Jaani kiriku torni vanuse suhtes ühtivad suulised andmed ajaloolistega. 1881. aastal ehitati koguduse korraldatud korjanduse ja kingituste abil ilus ning sale kirikutorn. Fr. Hoppenstätti poolt valmistatud polükroomne kantsel pärineb 1648. aastast, olles barokiajastu üks kauneimaid. Altari (Roseni epitaaf 1654. aastast) autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud. Välisilme ja sisekujundus Algselt ilma läänetornita (alles 1881.a.) ehitatud kirik koosneb kolmetraveelisest pikihoonest ja väiksemast nelinurksest kooriruumist. Hilisem juurdeehitus on põhjaseinas asuv käärkamber. Järva- Jaani kirikule on iseloomulikud suured kuplitaolised roieteta võlvid. Lihtsad vööndkaared on kõrged ja toetuvad lühikestele seinapiilaritele.
jälgib. Teda võime aimata suure kompositsiooni keskse kujuna. Dekoratiivset ümarakent kaunistab meisterlikult komponeeritud pentagramm. 13. sajandi teisest poolest pärineb Ojamaa tüüpi ristimiskivi kupa (vaagnaosa), mille iga 12 tahu kaunistuseks on ümarkaarne, allapoole ahenev süvend. Jalg on hilisemat päritolu. Keerukas ajalugu on Kaarma kiriku vanal hilisgooti altaril. Ilmselt kahest vanemast altarist rekonstrueeritud altari kinkis kirikule Kaarma lääniisand Berent Berg 1547. aastal. Võimalik, et ta hankis selle Tallinnast, kus 1524. a. pildirüüstekampaanias said kannatada paljud kunstiteosed. Altari algset skulpturaalsest keskkompositsioonist "Viimne kohtupäev" on säilinud üksikud fragmendid; nähtavasti oli see tugevasti purunenud juba enne Kaarmale toomist. Liikuvate altaritiibade sisekülgedel paiknes kompositsiooni juurde kuulunud 12 apostlifiguuri, mis 1884. a.
Tänu sellele on alles jäänud ka Niguliste kiriku endine peaaltar. Altarid jumalateenistuse pidamiseks. Enamik altareid koosneb altarilauast ja pealisehitusest altarimaalist ja kujudest. Jumalateenistuse pidamiseks piisaks ka ainult altarilauast, millele võib asetada küünlad, karika pühitsetud veiniga või ka Piibli. Aga ilusam ja meeleolukam on muidugi rohkete piltide ja kujudega ehitatud altar. Altarite pealisehitus meenutab sageli natuke kappi. Ainult et altari ,,uksi´´ nimetatakse tiibadeks. Suurematel altaritel, nagu ka Niguliste peaaltaril, on isegi kahekordsed tiivad sisemised tiivad ja välimised tiivad. Tavalistel päevadel olid altari tiivad suletud. Kirikulised nägid siis ainult neid pilte, mis olid ,, kapiukse ´´ peal. Niguliste peaaltari ühel ,, kapiuksel´´ seisid keskaja tähtsaimad naispühakud: Jumalaema oma poja Jeesuse Kristusega, Püha Katariina ja Püha Barbara
suunatud otse jumalale taevas. Ladinakeelne pealkiri altaril teatab, et seda alustas Hubert van Eyck "suurim kõigist" ja lõpetas Jan van Eyck "kunstides teine" Jodocus Vydti ülesandel, ning et altar pühitseti sisse 1432. aastal 6.mail. Hubert oli Jani vend, kes elas arvatavasti 1366/70-1426 aastani. Tema olemasolus ei olda kindel, kuna andmed temast pärinevad hilisemast ajast ja peale 4 Genti Altari pole teada ühtegi tema poolt tehtud kunstiteost. Maal on arvatavasti valminud koostöös mõne skolastikuga, sest kuigi 15.sajandi kunstis oli levinud asjadele sümboolse tähenduse omastamine, siis nii keerulist ja raskesti mõistetavat kunsti pole ühelgi teisel meistril. Altar koosneb 24 pilditahvlist, millest 12 kujundavad tiibade avamisel nähtavale tuleva sisekülje ning ülejäänud 12 suletud altari väliskülje. Altar on inimesest kaks korda kõrgem ja avatud
Jan van Eyck oli Renessanssi maalikunstnik. Tema pärisnimi oli Johannes de Eyck ja ta oli sündinud 1395. aastal Põhja-Belgias. Teda peetakse üheks olulisemaks Põhja- Euroopa kunstnikuks 15. sajandil. Jan van Eyckil oli vend, Hubert van Eyck, kellest ta oli 14 aastat noorem. Mõlemad vennad olid Madalmaade maalikunstnikud, kelle ühistööna valminud maal asub praegu Belgias nn. „Genti altar“. Selles maalikogus on Eyck’id kujutanud uudset maailma nägemist ja kujutamist (kui avada altari tiivad siis tuleb esile 12 erinevat maali mis koos loovad ühe pildi). Jan van Eyck’i tööd paistavad silma nimelt oma puhaste ja selgete struktuuride poolest ning teemad mida on maalitud on väga igapäevased tolle aja kohta. Põhiliseks maalimis vahendiks kasutas van Eyck õlivärve, mis olid Madalmaades väga levinud. Elulugu Tema elust on vähe teada, kuna lihtsalt kirjalikud andmed lapsepõlvest puuduvad.
Hegeli järgi see ei saa nii olla, sest just mõtlemine eristab inimest loomast ja religioon on inimesele ainuomane. religiooni puhul võib mõtlemine esineda madalamas, mittemõistelises, mittefilosoofilises vormis ("Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia". Nii religiooni kui ka filosoofia ese on tõde kui Jumal. Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. Altar on ka jumalus(t)e austamise koht. Ka altari rajamine ise ja mõnikord ka altari kaunistamine on jumalus(t)e austamise aktid. Altarid on kasutusel paljudes usundites. Sõna "altar" on alamsaksa laensõna 16.17. sajandist. Sõna tuleb ladina sõnast altar, mis arvatavasti on tuletis sõnast altus 'kõrge'. Altari nimetus on kreeka keeles , ladina keeles ara. Kristliku altari ladinakeelne nimi on altar, altare, altaria või altarium. Sõna altaria tähendas klassikalises ladina keeles seadeldist, mis pandi
Niguliste kirikus on mitmeid vaatamisväärsusi, kuid vaieldamatult kuulsaim neist on B. Notke poolt loodud ,,Surmatants". See teos iseloomustab kõige paremini seda, et kõik inimesed on surma ees võrdsed olenemata sellest, et kas nad on rüütlid, talupojad või siis preestrid. Teiste teoste seast on silmapaistvad K. Wenigi ,,Kristus ristil", millel on kujutatud risti löödud Jeesust, keda on ümbritemas kolm leinavat naist. Kindlasti on veel märkimisväärne Nigulistes olev altari kapp, mis avatakse täielikult vaid kolmel korral aastas, kolmel suuremal kirikupühal. Altaril on 3 asendit, tavaliselt on kapp poolenisti avatud ehk 2. asendis. Praeguseni pole teada kapp altari autorit, sest meitritel oli tavaks enda töödele nime mitte peale panna. Tallinna Oleviste kirik Esmakordselt on kirikut mainitud1267. Aastal ning kirik sai nime Norra kuninga Püha Olavi järgi. 14. sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal
kaartele. Portaali kõrvale seintesse oli ehitatud risti motiivid ning kullatud rist oli algselt ka portaali kohal, mille taustaks oli ümmarguse roosaken. Pilastrite vahel neelasid valgust pallaadilikku motiivi kasutavad aknad. Karniiside alt leidsime ümarkaarfriisid, mis kiriku viilu osas olid oskuslikult petiknissideks üle viidud. 2.3 Interjöör Terrakotatehnikas sisekujundus oli tehtud akadeemik D. Jenseni eskiiside järgi. Interjöörist leidsime piirdega astmelise altari, mille paremas servas oli puidust voolitud kantsel. Altari külgedele jäid veel teeninduslikku otstarvet omanud ruumid. Lääneküljel oli ka eraldi sissekäik ning sisseehitatud trepist pääsesime käärkambrisse. Saalis oli kaks suurt kullatud kroonlühtrit, mis valmisid spetsiaalselt pühakoja tarvis ja lisaks veel vanad lühtrid, mis olid ka kasutusel. Teise korruse tasandil ulatus kolmest küljest kiriku keskossa välja postidele toetuv
Maarja Magdaleena, leinavad Jeesust kui inimest. Paremal aga seisab rahulikult Ristija Johannes, viidates Kristusele kui lunastajale. Külgedel on kujutatud püha Antoniust ja püha Sebastiani. Tiibaltari alumine osa kujutab Jeesuse haudapanekut. Mida näen mina. Teine osa altarist ehk kui tiivad on avatud on peateemaks see, kuidas Maarja hoiab käes oma äsja sündinud poega Jeesus Kristust imekaunis looduses, samal ajal kui toas mängitakse kaunist muusikat, mille taustaks on voodi või altari taoline asi. Vasakpoolsel külgtiival on kujutatud, kuidas õpetaja õpetab õpilast kiriku siseruumis ning parempoolsel külgtiival on kujutatud, kuidas Jeesus peale ristilöömist oma hauast taeva läheb, tema taustaks on tähistaevas ning lummavalt suur Kuu ning esiplaaniks sõjas võidelnute meeste surnukehad. Arvan, et selle vasapoole külgtiiva maali sisu on see, et Jeesus näitab, et ta läheb sellest koledast sõjade rohkest maailmast paradiisi, kus ta ei pea enam kannatama.
matemaatilisi reegleid vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. · Jan van Eyck- 1. suurmeistreid, maalis koos vend Hubertiga Genti altari(traditsioonilised piiblitseenid, koosneb 24-st pilditahvlist), ,,Arnolfini abielupaar" (mitmed detailid viitavad abielu pühadusele) · Rogier vad der Weyden- oli vähe huvitatud detailidest, ruumikujutusest, suurteos oli ,,Kristuse ristilt võtmine" · Hugo van der Goes- maalis suure Portinari altari · Hieronymus Bosch- inimene on tema tõlgenduses armetu ja loomalik olend, kes on määratud hukkumisele. Tema sürrealistlikud pildid on inspireerinud 20.saj sürrealiste. (,,Püha Antoniuse kiusamine", ,,Eedeni aed", ,,Narrilaev") Madalmaad 16. sajandil: · Konfliktid · Piltide hävitamine kalvinistide poolt, mille tõttu kirikud ei tellinud enam kunsti · Maalikunst kodudes, seintel · 16. Saj asendub religioosne teema ilmalikuga
21. Milles avaldus mustpeade kunstimetseenlus ? Vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märts 1400.a. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile kirikuriistadele, mis nad dominiiklaste Katariina kirikusse on deponeerinud. Ühtlasi kohustuvad vennad ehtima ja valgustama nende poolt kirikusse tellitud Neitsi Maarja altarit, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama 22. Keila kiriku altari ja kantsli valmistas ...? Millal? Tobias Heintze , umbes 1632 aastal. 23. Polükroomia on ...? Puunikerduskunst. 24. Maailma kuulsaimaks maaliks renessansist peetakse ? Praegu asub see (kus?) ''Mona Lisa'', mis asub Pariisis Louvre's Maarja Pent 11 klass 2012 25. Kes tegi Sixtuse kabeli laemaali? Michelangelo
Mauritiuse järgi, kes on ka vennaskonna kaitsepühak. Vanim dokument Mustpeade vennaskonna kohta pärineb 1400 aastast, mis on leping vennaskonna ja dominiiklaste kloostri vahel. Lepingu sõlmimine kirikuga oli vennaskonna tegutsemise kohta oluline sündmus, mis toimus vahetult pärast liidu tekkimist. Pärast lepingu sõlmimist oli liidul omandiõigus kõigile kirikuriistadele. Nüüd olid mustpead kohustatud ehitama Neitsi Maarja altari, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. Nagu iga keskaegset vennaskonda, nii iseloomustas ka mustpäid tugev ühtehoidmine. Oma vennaskonnakaaslaste au ning heaolu eest seismine kuulus nende moraalinormide hulka.Mustpeadel on värvikas osa Tallinna ajaloos.Nende sõjaline üksus osales Tallinna kaitselahingutes 16.sajandil Liivimaa sõja ajal.1788. aastal asustatud tuletõrjekomando oli esimene vabatahtlik tuletõrjeühing tollases Vene riigis
Vasakul Charles Baldi pühakiri u. 865.a., paremal metallist pühakirja kaas Kristust ja tema elu kujutavate stseenidega, u. 870.a. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Raamatukunst Lindau evangeeliumi kaas 9. saj. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Raamatukunst Kristus inglite keskel. Lorchi Evangeeliumi kaas, 9. saj., elevandiluu. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Ambrosiuse altari esi ja tagaosa ning detail. Materjalideks kuld, hõbe ja vääriskivid, 850. a. Detailil Püha Ambrosius kroonimas altari tegijat Voalvinust. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Muiredachi rist, Iirimaal, 923 a. Rõngasristid on iseloomulikud keltidele. Ristil on kujutatud stseene Jeesuse elust ja Jeesust kui maailma kohtumõistjat. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Allikad http://kunsti.paideyg
1604(dekoratiivsete rosettnaeltega uks pärineb aastast 1640). Renessanssfassaad kajastab Madalmaade, eeskätt tema looja A. Passeri kodumaa Hollandi eeskujusid.Nüüdse kolme piduliku aknaavaga liigendatud allkorruse ja Pikk t. 24 hoonega ühtse krohvrustika sai hoone alles 1834. a. Maja põhiplaanis jäi püsima varasem kaheruumiline jaotus. Kuidas kujutati Õiglust ja Rahu? Nad mõlemad olid naisfiguurid ning Rahu kujutati palmioksaga ja Õiglust kaaludega. Kes valmistas Keila kiriku altari ja kantsli? Keila kiriku altari valmistas Tallinna selle aja parim puunikerdajaTobias Heintzeu ja kantsli valmistas samuti Tobias Heintze ja ta abilisena Hans Wentzel.Mõlemad valmisid umbes 1632 aastal. Mis on kenotaaf? Kenotaaf on hauamärk inimesele,kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Neid esineb näiteks pühakodades ja kalmistutel. Sõna pärineb vana-kreeka keelest: kenotáfion (tühi haud): kenós (tühi), táfos (haud).Näiteks Oleviste kiriku kõrval
võimaldasid saada lõpmatu arv värvivarjundeid. Madalmaades ei üritatud kasutada matemaatilisi reegleid vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. *Jan van Eyck- 1. suurmeistreid, maalis koos vend Hubertiga Genti altari(traditsioonilised piiblitseenid), ,,Arnolfini abielupaar" (mitmed detailid viitavad abielu pühadusele) *Rogier vad der Weyden- oli vähe huvitatud detailidest, ruumikujutusest, suurteos oli ,,Kristuse ristilt võtmine" *Hugo van der Goes- maalis suure Portinari altari *Hieronymus Bosch- inimene on tema tõlgenduses armetu ja loomalik olend, kes on määratud hukkumisele. Tema sürrealistlikud pildid on inspireerinud 20.saj sürrealiste.
Katoliiklus ehk katolitsism (eesti k `üleüldine') on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana Üks kolmest kristluse põhiharust õigeusu ja protestantismi kõrval Rooma Katoliku Kiriku õpetus Katoliikluse alused Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega Püha pärimus Kiriklik traditsioon Uustomism Mõju ühiskonnale Valdavaltnegatiivne Pidurdab teaduse arengut Sümboolika CRUCIFIX Üks olulisemaid sümboleid Asetatud altari kohale ALPHA & OMEGA Kreeka tähesiku järgi Tähistab algust ja lõppu Levik maailmas Levinudüle maailma Suurimad kolooniad asuvad Lõuna- Ameerikas, aga on väga laialt esindatud ka Lõuna-Euroopas ja USA-s. Huvitavat Maailmas on umbes 1,1 miljardit katoliiklast Suur tähtsus pühal pärimusel ja pühakutel Nad usuvad puhastustulle Pildid Tänan vaatamast!
4.Puto-väikesed inglikesed. 20.Palazzod-itaalia rikaste paleed renessansi ajal. 5.Sarkofaag-kivikirst. (kasettlagi,ümarad kaared) 6.Tsentraalperspektiiv-esemete paralleelsed jooned koonduvad ühte kohta kokku. 7.Temperavärv-munavalgel põhinev värv. 8.Fresko-värskele krohvile joonistatud pilt. UUENDUSED: 9.Profiilportree-pilt kõrvalvaates. Autoportree,õlivärv,tsentraal-ja õhupers- 10.Altarimaal-pilt,mis on tehtud altari taha. Pektiiv,loodusmaalid. 11.Graatsiad-rooma ilujumalannad. 12.Grupido-veenuse poeg. 13.Flora-taimejumalanna. 14.Fauna-loomade jumal. 15.Primavera-kevad itaalia keeles. 16.Miikael,Raafael-peainglid. 17.Pallantism-üle kahe korruse sambad.
· Peamised värvid heleroheline, kuld, külm helesinine ja lillakas ooker Basiilika § Mosaiikidel on kujutatud sümboolseid motiive ning piiblistseene ja pühakuid. § Mosaiikpildid olid ajalugu jutustavad. § Tähtis oli isikute äratundmine ja nende hingestatuse kujutamine. Basiilika § Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud ning keha polnud peaaegu üldse tunda. § Tekkis uue religiooni suhtumine - keha kui patusena kujutamine. § Kiriku idaosa ja altari ümbrus oli kõige rohkem kaunistatud. § Varakristlikud mosaiigid võluvad oma dekoratiivse iluga, aga ka usulise harduse ja jõulise ilmekusega.
Spartalased kasvatasid oma lapsi karmilt. Ja sündides jäeti ellu tugevad ja nõrgad visati kuristikku. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Kord aastas korraldatakse Arfemise altari ees poiste peksmine, kusjuures nad ei tohi karjuda ega armu paluda. Sparta õpetus toimus küsimuste ja vastuste kujul. Niihästi küsimused kui ka vastused pidid olema lühikesed. Üks spartalanna andis poega sõtta saates ilma pikema saatekõneta talle kilbi ja ütles: "Kilbiga või kilbil." See tähendas: pöördu tagasi kas võidukalt või lange kangelasena. Niisugune karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks.
Atleet autor Polykleitos. Odakandja autor Polykleitos. Kettaheitja autor Myron. Marmor. Gladiaator autor Agasias Maratonijooksja autor Ephebe. Poseidon Saatür lapsega Kaapija autor Lysippos. Marmor. Aphrodite autor Praxiteles. Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Marmor. Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Hellenistlik ajajärk e. hiline aeg 323 e. Kr30 p.Kr Vanakreeka skulptuur Zeusi altar Pergamonis Lõik pergamoni altari friisist Laokooni grupp. Marmor. Jumalate poolt saadetud maod tapavad Trooja preestri Laokooni ja tema pojad. Samothrake Nike. Marmor. Võidujumalanna Nike kuju, mis kannab sellist nime leiukoha järgi. Milose veenus. Marmor. Surev Gallialane. Marmor.
kolmas abiellujate paar läheb lõpuks lahku. Selle põhjuseks võib olla see, et tänapäeval abiellutakse ka muudel põhjustel. Võetakse naist, sellepärast, et seda nõuab staatus. Mindakse mehele, sest tal on palju raha, võimas auto ning kindlat tulu toov äri. Abiellutakse hästi noorelt, sest saadakse laps ning arvatakse, et lapsel peab ilmtingimata isa olema. Abieluga püüdakse lahendada igasuguseid probleeme. Mõni naine arvab, et abielu seob mehe ta külge ning siis, kui altari ees käidud pole tal enam tarvis karta, et mees ta maha jättab. Kooselu on tänapäeval hästi populaarseks muutunud just sellepärast, et ühiskonna suhtumine sellesse on muutunud leebemaks. Kooselu plussiks on see, et kui juhtub nii, et inimesed ei taha enam koos olla, ei pea nad tegelema paberi-asjadega. Lähevad lahku ning pole probleemi. Kooselu on hea selleks, et proovida, kas sobid inimesega kokku, kas suudate elada nii, et näete teineteist päevast päeva ning kas olete niivõrd
Viikingite ajastu - Viikingi haud küngas keset välja (kuppelhaud) - Osebergi matus suurim viikingi haua leid - Laevaninas suur draakoni pea - Karl suur (ei osanud lugeda ega kirjutada) lõi Aachen'i lossikabeli, kus asub suurim relikviaar (3 kuniga luud ja kondid) + reliikviad (püha higi jms) Romaani stiil - Põhitunnus: ÜMAR KAAR - Kirik endiselt basiilika - Krüpt ehk hauakamber altari ja kooriruumi all - Kirik on alati suunaga läänest itta (altar on idas). Nelitise kohal on torn, vahest ka lääne fassaadil. - Itaalia kirikutel seisid kellatornid eraldi (pisa torn) - Tuntumad kirikud: Itaalias pisa ; veneetsias san marco ; prantsusmaal cluny (pole säilinud, kunagi kõige suurem) ; saksamaal worms ; eestis valjala kirik.
Kirikuehituse algus. Mosaiigid Y Esimeste kirikute eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp basiilika Y Varakristlik kirik- lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. ; lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore Y Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid Y Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Y Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid illu...
Ja nüüd lõppeb see nii. Ta saab kokku oma vihavaenlasega. Neil läheb kakluseks ja teda tahetakse maha lasta. Kuid tema parim sõber läheb talle appi, kuid saab ise kuule ja sureb. Romeo on meeleheitel ta nõbu ei toeta ka teda enam nagu varem, Benvolio on hirmul oma elu pärast. Õhtul kohtuvad Romeo ja Lorenz uuesti ja Romeo tapab ta. Roomeo hangib omale mürgi, mis on surmav. Teda otsitakse taga. Ta läheb kirikusse. Julia lamab ,,elutult" altari juures, ilus ühkürn valge kleit seljas. Kuid Romeo ei tea ,et Julia on tegelikult uinutatud, et üles ärgates Romeoga põgeneda, jätta mulje et ta on surnud. Aga kahjuks noormees seda ei tea. Ta seisab altari juures kallistab Juliat samal ajal nuttes. Ta heidab tütarlapse kõrvale pikali, suudleb teda ja võtab mürki. Kuid Julia ärkab aga siis oli juba hilja. Romeo näigi veel et julia on tegelikult elus ja siis suri. Julia on paanikas ja ta teab ,et ta ei taha ilma Romeota elada
Külglöövide ülaossa tehti aknad, et valgus sisse pääseks. Seda osa nim. valgmikuks ja selle olemasolu on basiilika tähtsaimaks tunnuseks. Aknad asusid ka külglöövide välisseintes. Arhitektuur - kirik Kirik oli oma põhiplaanilt T-tähe kujuline, kuna kiriku idapoolses otsas asus veel üks lööv, mis oli teiste löövide suhtes risti. Seda kirikuosa nim. põikihooneks, T-tähe pikemat kriipsu nim. aga pikihooneks. Altari paigutamiseks oli kiriku idapoolne sein ehitatud poolkaarekujuliseks ja seda kohta nim. apsiidiks. See osa kirikust oli ka kõige rohkem kaunistatud, eriti altari kohal olev poolkaar. Kirikul lage tavaliselt polnud, nii et katusesarikad ruumisolijale nähtavad. Tavaliselt varakristlikul kirikul torn puudus või oli see ehitatud eraldi kiriku kõrvale. Arhitektuur - kirik Maalikunst Varakristliku kiriku lihtne sisemus oli
postluud. Teos on kirjutatud oma tonaalses süsteemis (Naturtonalität).On loonud sümfooniaid, kontserte, 6 keelpillikvartetti, koorilaule, muusikat õppeotstarbeks. Ooperid: Cardillac 26, Sinna ja tagasi 27, Mathis - maalikunstnik 1934/35 (38) (Sellest tehtud samanimeline sümfoonia 1934), Maailma harmoonia 57 Kepleri järele, Ballett "Nobilissima visione". Sümfoonia "Mathis -maalikunstnik" Matthias Grünewaldi elust (1460/70-1528), kes oli Isenheimi altari meister, altar asub praegu Colmaris Saksamaal. Teose 3 osa vastavad Isenheimi altari kompositsioonile: I osa Inglikontsert, II Haudapanek, III Püha Antoniuse kiusatused.(Hot.ee) Looming: Ühendas vanad vormid (neobarokk) ja uue elutunnetuse Tonaalse süsteemi avardamine. Otsis uut looduslähedast tonaalsust (Naturtonalität -ülemhelidest tuletatud tonaalsus) Kahepalgeline looming: elitaarsus ja laia auditooriumi poole pöördumine (Gebrauchmusik - tarbemuusika)
Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Altar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478-1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpead vennaskonna tellimusel mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. Ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning
Ehitusmälestised Roomas Ken Pähn Kärdla ÜG 10.klass Arhitektuur Eeskujuks etruskide ehitised Hoone asetses kürgel Hoone ees oli lahtine koda Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit Trajanuse Foorum Sissepääs ühest suurest väravast Väljakut ümbritsesid hooned Väljaku keskel Trajanuse ratsamonument Tagaküljel asus Basilica Ulpia Trajanuse foorum Basilica Ulpia Basiilika-ehitustüüp,mida roomlased kasutasid avalike ehitiste juures Basiilikates: · Peeti kohut · tehti äritehinguid · Korraldati poliitilisi koosolekuid Basilica Ulpia Rahu Altar Osaliselt säilinud Kujutatud legendi Rooma asutamisest Altari autorid eeskujuks Ateena Parthenoni naose friisi Lad.nimetus- Ara Pacis Rahu Altar Pantenoni tempel Kõikidele jumalatele pühendatud Ümar siseruum Läbimõõt siseruumil 43,5m Templit kattis hiigelsuur...
Reljeef Klaarika Ilisson Reljeef Skulptuurteos Tavaliselt tahvlitaolisel pinnal või on sellesse süvistatud. Eristatakse madal- (bareljeef) ja kõrgreljeefi. Harrastati Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Reljeef Kreeka kunstis Kaunistavad peamiselt metoope, friise ja hauasteele. Friisidest on silmapaistvam Pergamoni altari friis. Metoop- tavaliselt reljeefide või maalingutega nelinurkne plaat. Friis-plastiliste kaunistustega rõhtne ehisvööt; seina rõhtsalt liigendav ehisvööt. Steel-ülalt ahenev neljakandiline reljeefide või raidkirjaga kivisammas. Reljeefid Lääne-Euroopa kunstis Kaunistavad keskaja kirikute portaale, pingistikke ja ristimiskive. Portaal- arhitektuuris hoone ehituskunstiliselt rõhutatud sissekäik. Ristimiskivi- liiva- ja lubjakivist, graniidist või malmist nõu, milles on
Riitused Ohverdamisriitused -*Looma tapmine,et saaks jahi õnne juurde,*inimeste tapmi ,et jumal aitaks inimest vanas Aafrikas tehti nii,*looma pea jätmine altari ette ,et jumal saaks süüa,*tapetud kitse verega kokku määrimine ,et jumal annaks talle väe. Tõrjeriitused-loitsulausumine mingi asja või kellegi vastu nt:karja kaitseks huntide vastu või siis näiteks nõia vastu,amuletti või hõbedase amuletti kandmine libahundi või siis kellegi vastu,püha veega piserdamine kaitseks kellegi vastu,maagiline talitus et keegi teeb midagi sinuga ja see aitab,küüslaaugu kandmine vampiiride vastu
VANA-ROOMA SKULPTUUR Rooma skulptorid olid realistlikumad, hindasid rohkem loomulikkust. Peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutati iseend levist naturalistlik portreeskulptuur. Idealiseeritud portreid tehti rohkem naistest, aga ka mõndadest keisritest (Tiberius). Patriits kõrgemast soost Rooma kodanik, kes võis tähtsamatele ametikohtadele kandideerida. Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud). Tehti ka mitmeid ratsamonumente....
tuletorni ehitisi hakatakse täpsemalt planeerima ja ehitama, linnatänavad ristuvad 90° nurga all ja moodustavad korrapäraseid ruudu või ristkülikukujulisi kvartaleid (Hippodamose stiil) Hellenismi ajal ehitati hiiglaslikke või väikesi kujutisi Rhodose koloss- u. 37 m kõrgune päikesejumal Heliose pronkskuju kunstis kajastati tundeid, ägedaid võitlusi (näoilmed rahulikud) nt: friis Pergamoni altari külgedel- 130 m pikkune 2.3 m kõrgune kajastab lahingut jumalate ja gigantide vahel Lakooni gruppkajastab Trooja preestri ja tema poegade tapmist madude poolt Etruski kunst 8. 3. saj eKr leviala praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel Hauakambrid: 1. kivisesse maapinda raiutud tunnelid 2. ümmargused kupliga kaetud hauakünkad 3. kivist ehitatud majataolised hauakambrid 4
sisustust. Peale barokkaltari on hinnalisemaks sisustusesemeks 1793. aastast pärinev kantsel, milles domineerivad klassitsistlikud vormid (kõlakatust krooniv urn). Altar - Püha kiriku rokokooelementidega altariseina on valmistanud 1793. a. Kuressaare meister Gottfried Böhme. Selle kompositsioon kopeerib praegu täielikult Riia toomkiriku altarit, kus kaks eenduvat tugevat sammast ja pealmikuga raske talastik raamivad altarimaali. Abitult nikerdatud keerubi ja inglite figuurid altari ülaosas reedavad, et tegemist on siiski tisleriga, kellele skulptoritöö on üle jõu käinud. Hiljem lisatud maali "Kristuse taevaminek" autoriks on pärimuse kohaselt Ilpla mõisa rentnik Ludwig von Sass. Kaarma kirik Kaarma Peeter - Pauli kirik Sarnaselt Valjala kirikuga rajati ka Kaarma kirik eestlaste muinaslinnuse lähedusse. Pühitsetud on ta Peetrusele ja Paulusele. Kaarma kirik on Valjalast pisut hilisem - võimalik, et ta ehitati pärast saarlaste 1261. a. ülestõusu.
teadagi ei luba Veneetsia ebakindel Katedraali "aarded" Kõigi ehitus imedega on Püha Markuse peakirik palju enam kui suurepärane arhitektuuriteos. Tuhat aastat koguti sinna kunstiteoseid. Marmor ja mosaiikehised on hoone lahutamatud osad. Pala d'Oro ehk kuldaltar ja pronkshobused toodi mujalt, mõnes mõttes isegi kahtlastel asjaoludel. Keskajal hangitud aaretest kaks märkimisväärsemat ongi Pala d'Oro ja pronkshobused. Pala d'Oro Esimese kuldse altari valmistasid Konstantinoopoli kunstnikud 975. aastal, kuid seda on palju täiendatud ja uuendatud. Pronkshobused Katedraali tulevik See uhke kulla, marmori ja mosaiigiga ülekuhjatud katedraal on ainulaadne ja huvitava arhitektuuripärl. Lisaks sellele on peakirikul väga vana ja keerukas ajalugu, mis hõlmab paljusi ümberkaudseid riike, millest on skulptuure ja mosaiike kokku kogutud. Oma välimuse ja ajaloo
Kasuema Ino vihkas oma kasulapsi ja tahtis neid tappa.( tal oli kaks last Melikertes ja Learchos) Ta oli väga kaval ja sundis oraklil ütlemas rahvale, et tuleb Phrixose jumalatele ohverdada. Rahva sunnil pidi Athamas seda soovi täitma. Jäär Nephelen kuuldes seda, palus abi jumalatelt. Hermes andis talle jäära, kelle nahk oli puhtast kullast. Kui Phrixos oli toodud ohvrialtari juurde, laskis Nephele jäära lahti. See tormas altari juurde, haaras ohvriks määratud poissi ja tema õe ning kandis lapsed läbi õhu minema. Helle meri Jäär lendas kirdesse üle Egeuse mere. Kohal, kus Euroopat eraldab Aasiast kitsas väin, kukkus Helle jäära seljast merre ja uppus. Seda väina hakkasid kreeklased kutsuma Hellespontoseks ehk Helle mereks. ( tänapäeva nimetus on Dardanellid) Kuldvillak Jäär lendas edasi piki Külalislahkusetu mere ( Musta
6. Kus asub Genti altar? Millega see teos haarab vaatajaid? Belgias, Gentli linna katedraalis. Peenemaalitehnika abil on muudetud piiblistseenid käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Värvid säravad ja sisemiselt hõõguvad. 7. Mida saab edasi anda värviperspektiiviga? Värvide abill saab luua sügavusillusiooni, eespoolsed objektid puhtamates ja soojemates toonides ning tagaplaan murtud või külmemates toonides. 8. Millist sündmust kujutab Portinari altari kesktahvel? Karjaste kummardamist 9. Millega hämmastas see altar itallasi, kui ta oli jõudnus Itaaliasse tellija kätte? Esmakordselt nähti kõrgtasemelist peenmaali, õlivärvide võimalusi ja võõrapärast inimese- ja usukäsitlust. 10. Kelle loomingus puhkeb õitsele sünge sarkastiline fantaasia? Mille kujutamiseks sobis see eriti hästi? Hieronymus Bosch. Paradiisi ja põrgu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
