Kasutati ladina keelt, kuid olid ka eraldi "Decameron", Giova rahvuskeeled. Lisaks ilmalikule kirjandusele nni Boccaccio tekkis ka vaimulik kirjandus. Renessanss 14-16 saj Seades esiplaanile inimeste oma huvide Dante ,,Jumalik õiguste ja püüdlustega komöödia" nägi renessanss ideaali maises õnnes ja harmoonias. Humanismist sai ,,Romeo ja Julia". kogu renessansskultuuri maailmavaatelin Shakespeare e algus . Tuli esile kirjalik poeetiline vorm, mis eksisteeris ilma taustamuusikata. Dialoog oli humanistide armastatuim
REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON 32. peatükk Mis on kalvinism ja mis on selle põhisisu? Kalvinism on Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool, mille järgi: Ühed inimesed saavad õndsaks, teisi ootab hukatus Inimene ei saa õndsaks saamisele kaasa aidata, kuid jumal saab juba maises elus märku anda, et too saab õndsaks (kui inimene on edukas) Piirati lõbususi riietuti musta loobuti ehete kandmisest pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teater koguduse valitud ametikandjatel oli õigus kontrollida inimese elu kirikukorralduse ignoreerijad võis hukata teiseusuliste suhtes käituti karmimalt, kui katoliiklased seda tegid Miks tegi Henry VII reformatsiooni? Kuidas see erines luterlusest?
poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi
Mesopotaamia usk ja jumalad II kursus 2013 ● Usk oli üldiselt pragmaatiline, templit peeti jumala maiseks kojaks (selles peitus ka nende suursugususe põhjus). ● Tähtsal kohal oli ennustamine, mis oli Mesopotaamias ka omamoodi teadusharuks. ● Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all, ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus. Surnute hinged arvati minevat Allilma, kus neid ootab rõõmutu oleskelu. Mesopotaamia surm ● Jumalad kuulusid panteoni (jumalkonda), olid antropomorfsed. ● Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu. Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid ning ms.). Mesopotaamias oli sadu erinevaid jumalaid,
saavutada Hamleti surm. Hamlet käis selle võimalusePoloniust tappes ise kuningale kätte. Kuningas oli kelm ning ei käitunud väärikalt. Hamlet arvas, et võitlus tuleb aus, kuid võib-olla ta ise tahtiski saavutada oma surm koos teistega, sest eelnevalt suutis ta oma vastased üle kavaldada, kuid naiivne oleks arvata, et mees, kes oli teistest mitmeid kordi nutikam, arvaks, et mõõgavõitlus tuleb aus. Kuid Hamlet täitis oma eesmärgid maises elus ning seejärel lahkus. Ta jaoks oli väga raske koorem kanda oma isa surma ning oma armastatu surma. Hingeline surm võis tal tekkida peale armastatu surma. Kui Hamlet poleks surma saanud, oleks ta tulevik olnud eesmärkideta ja väga tume, sest ta oli kõik kaotanud mis tal oli. Oma ema surma üle kurvastamiseks tal tõenäoliselt aega ei jäänudki. Hamlet oli vaoshoitud, seadis õigluse jalule ning surm võis olla auhind selle eest. Ta pääses mustast tulvikust. Kõik said enda
Renessansikirjandus Renessansiks ehk taassünniks nimetatakse Euroopas toimunud vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnused, kuulutades naasmist antiikkultuuri juurde. Sai alguse 14. Sajandil Põhja-Itaaliast. Renessanss tähendas vaimset ja kultuurilist üleminekut keskajast uusaega. Renessanss nagi ideaali maises õnnes ja harmoonias. Inmene luumult hea ja tema õnne eest tuleb võidelda. Individiaalsuse tõusmine ja vabadus. Humanismist sai kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus. Inimese suhtumiselt sarnanesid humanistid antiikaja mõtlejatega. Uute ideede levikut soodustas trükikunsti areng. Renessansikultuur hakkas rääima rahvuskeeles. Kunsti arengut mõjutas loodusest, õppisid kasutama valgust ja andma edasi tundeid ja liikumist. Leonardo da Vinci `' Püha õhtusöömaaeg''
Hamleti surma. Hamlet käis selle võimaluse Poloniust tappes ise kuningale kätte. Kuningas oli kelm ning ei käitunud väärikalt. Hamlet arvas, et võitlus tuleb aus, kuid võib-olla ta ise tahtiski saavutada oma surma koos teistega, sest eelnevalt suutis ta oma vastased üle kavaldada, kuid naiivne oleks arvata, et mees, kes oli teistest mitmeid kordi nutikam, arvaks, et mõõgavõitlus tuleb aus. Kuid Hamlet täitis oma eesmärgid maises elus ning seejärel lahkus. Ta jaoks oli väga raske koorem kanda oma isa surma ning oma armastatu surma. Hingeline surm võis tal tekkida peale armastatu surma. Kui Hamlet poleks surma saanud, oleks ta tulevik olnud eesmärkideta ja väga tume, sest ta oli kõik kaotanud mis tal oli. Oma ema surma üle kurvastamiseks tal tõenäoliselt aega ei jäänudki. Hamlet oli vaoshoitud, seadis õigluse jalule ning surm võis olla auhind selle eest. Ta pääses mustast tulevikust
Egiptlaste ja mesopotaamlaste ettekujutus surmast ja hauatagusest elust Paartuhat aastat eKr oli inimestel ettekujutus surmast erinev. Üldiselt jagunesid inimesed oma arusaamadega kaheks ühed, kes arvasid, et surm on kurb ja kartsid seda ning teised, kes ei näinud surmas midagi kurba, vaid elasid selleks, et surra. Ka tänapäeval mõnes religioonis on surm pigem rõõmus sündmus näiteks budismis. Egiptlaste ja mesopotaamlaste arusaamad ja kujutused surmast ja sellele järgnevast olid täiesti erinevad. Egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Nad uskusid, et peale inimese surma lendab hing ära. Inimesel oli aga ka teisik, kes sündis siia ilma koos temaga, avaldades täielikult ennast alles pärast inimese surma. Surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohaste matuserituaalidega. Egiptlased uskusid, et teisik peab elada saama hästi n...
mis see lõpuks endaga kaasa oli toonud. Hamlet lahkus maisest elust, kus teda enam ei oodanud ees lilled, rahu ja vaikus. Surm oli selle lõpetuseks kergendus. Seada jalule õiglust sellise hinnaga ei kohta me küll just tänapäeval, aga põhimõte jääb samaks, saavutada eesmärgid iga hinnaga, nende nimel me ju elamegi. Sõnades:"Jääb vaid vaikus," on mõte, et inimesed otsivadki rahu ja vaikust, kas siis maises ilmas või jumala riigis, inimesed on saavutanud selle, mille üle ta ei tunne uhkust, kui seda oli vaja teha ja nüüdseks loeb oma elu või siis tänapäeval oma elutöö tehtuks.
atribuut sümboliseerib mediteerimist vastandjõudude vahel. On tõlgendatud ka homöopaatilise meditsiini märgina. Heeroldikepp on samuti kaubanduse sümbol. Liivakell aja ja selle paratamatu möödumise sümbol. Alfa seostatakse algusega; Ühenduses Jumalaga, kes olevat olnud alfa ja oomega algus ja ots. Kunagi oli ka ristiusu salamärk. Elu puu loomise universaalnesümbol; elu puu juured asuvad allilma vees, tüvi maises maailmas ja oksad taevas. Peetud teistesse maailmadesse jõudmise teeks. Enneagramm üheksa haruline täht, kristlus, vaimu üheksa kingitust. Graal Euroopa pärimustes püha objekt (enamasti karikas või kivi), mille imepärane vägi kingib elueliksiiri ja igavese nooruse; keskaegses kuningas Arthuri ja tema rüütlite legendis pajatati, et sellest karikast jõi Kristus pühal õhtusööma ajal. Ristilöömisel koguti sellesse tema veri.
sajand eelrenessanss 15. sajand vararenessanss 16. sajand - kõrgrenessanss Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirduks ainult vana meeldetuletamisega. Seades esiplaanile inimeste oma huvide, õiguste ja püüdlustega, nägi renessanss ideaali maises õnnes ja harmoonias. Humanismist sai kogu renessansskultuuri maailmavaateline algus. Tuli esile kirjalik poeetiline vorm, mis eksisteeris ilma taustamuusikata. Dialoog oli humanistide armastatuim kõnepidamise ja suhtlemise viis. Novell ja sonett olid zanrite uue süsteemi esimesed lülid. Dante Aligheri(1265-1321) - "Jum9alik komöödia", "Uus elu", "Pidusöök" Francesco Petrarca (1304-1374) - "Aadressita kirjad", "Laulude raamat", "Africa"
väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Kujutavas
tähistasid oma kirikuid. Menoraa Menoraa on judaimis 7 haruline küünlajalg. See sümboleerib Moosese nähtud põlevat põõsast. Menoraad kasutati Vana Testamendi järgi usurituaalides Jeruusalemma templis. Menoraa tegemise juhis on Teises Moosese raamatus. Tänapäeval kasutatakse seda sünagoogis. Menoraad on kasutatud ka Iisraeli vapil. Ilmapuu Selle igikestva loomispuu juured on allilmas, tüvi maises ilmas ning oksad sirutuvad taevasse. Ilmapuu on universaalne sümbol, mis tähistab usku, et inimesed võivad oma madalast loomusest kõrgemale tõusta ning saavutada vaimse teadlikkuse ja taevaliku ühenduse. Tuntud ka kõiksusepuuna, kujutatakse selle okstel sageli sõõre, valgust, vilju või tähti mis sümboliseerivad kuu ja päikesetsüklite planeete Mezuza Mezuza on väike pärgamendirull kui ka karp,
Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele kaldale ning pandi seal uuesti kokku. Animism Egiptlastel kujunes ettekujutus hingest ja elust pärast surma. Nad uskusid, et hing (ba), keda sümboliseeris inimpeaga lind, lendas pärast inimese surma ära. Surnul aga oli teisik ka, kes sündis ilma koos temaga. Ka oli osa kõiksuse elujõust, inimese kaitsevaim, kes saatis inimest tema maises elus, avaldades end täielikult pärast isiku surma. Egiptlastele oli maine elu vaid ettevalmistus igavikuks: egiptlased uskusid, et ka peab elama samades tingimustes, mis inimene elas maises elus. Seepärast pandi talle hauda kaasa kõik eluks vajalik ja muudki, surnu keha säilitati balsameerimise teel, et ka saaks soovi korral surnukehasse asuda. Balsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsepühakuks peeti Anubist, musta saakali peaga jumalust. Surnukeha asetati
Kiriku haridus ja maalimakäsitlus on valitsev Tekib inimlik, kirikust lahus seisev haridus, teadus ja maailmakäsitlus Kesksel kohal on jumal, edu on jumala Humanism maailmavaate keskpunktiks on soosiingu märk, inimene on jumala kõrval inimene, kes saavutab edu tänu oma tühine oskustele Asketism loodumine maisetest rõõmudest Inimene võin õndsaks saada juma maises hauataguse elu nimel elus, jaatatakse maiseid rõõme, jõukust ja elu nautimist Oluline on uskuda just õige usuline Väärtustatakse teadmisi ja haridust, sest tunnetus aitab inimesel saada paradiisi nende kaudu saab inimene olla edukas, maailma valitseja Probleem on kuidas saada õndsaks, kuidas Praktilise kasu saamine on inimtegevuse
-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Renessanssi tunnused: *Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. *Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. *Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. *Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. 1)Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused 2)Leiutati trükikunst.
Surmajärgne oli Egiptuses ja Mesopotaamias mõlemal väga erineval tähtsuse kohal. Egiptuse usk, aga erines sootus selle poolest, et elati surma jaoks. Sellejaoks, et sinna sattuda, oli vaja traditsioonilist matuserituaali ning hauakambrit. Mesopotaamias, aga surmajärgse elu tähtsus ei olnud nii kõrgel kohal, kui Egiptlastel. Mesopotaamias usuti, et peale surma lähevad surnute hinged Allilma, kus neid ootab kurb oleskelu. Seepärast sooviti olla õnnelik maises elus. Mis oli vastupidine Egiptuse usule surmajärgsesse ellu. Templitesse said üldjuhul mõlemas riigis ainult preestrid ja ülikud. Preestrid olid seal nii jumalasõna edasiandjad kui ka tavaliselt templi kõrval asuva kooli õpetajad. Mesopotaamias oli astmiktempel, kus olid ka majandusruumid, mitte ainult jumalale pühendatud koht. Selles riigis, sai lihtrahvas käia templi sisehoovis ohverdamas jumalate loomi. Jumala kuju näidati teistele inimestele ainult tähtsamatel pidustustel
· Sümboliseerib õnne, rikkust, tervist, sündi ja taassündi. · Kevadpühade ajal on muna maailma eri paigus kujutanud looduses tärkavat elu. · Muna, mis paistab elutuna, peidab endas uue elu algeid. · Kesk - Euroopa germaanlased matsid endistel aegadel mune mulda, et mõjustada sellega põllu viljakust. · Ristiusu tekkides viidi põllule õnnistatud mune ning paluti. Elu puu · On loomise universaalne sümbol. · Elu puu juured asuvad allilma vees, tüvi maises maailmas, oksad taevas. · Peetud teistesse maailmadesse jõudmise teeks. Kuppel · Taeva sümbol sageli katab pühasid või olulisi tsiviilehitisi, näiteks moseesid , Bütsantsi kirikuid või Rooma panteoni. Kammkarp · Seostatud Aphrodite, seetõttu ka armastusega. Alfa ja o(o)mega · Kreeka tähestiku esimene ja viimane täht. · sümboliseerivad Jumalat kui kõige oleva algust ja lõppu.
· Jumalad kuulusid panteoni (jumalkonda) · Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu · Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid jne) · Templit peeti jumala maiseks kojaks (selles peitus ka nende suursugususe põhjus) Hauatagune elu · Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all, ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus. · Surnute hinged arvati minevat Allilma, kus neid ootab rõõmutu oleskelu. Tähtsamad jumalad · ANU taevajumal, jumalate isa · ENLIL tuule, tormi, vihma ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja. · EA Enlili poeg või vend, maa aluste vete ja sügavuste isand. Tark ja kaval jumal, pettis osavalt vastaseid. Kandis jumalate seast
Väiksemad võidud: *keelustatakse indulgentsi müük *kehtestati kindlad nõuded vaimulike hariduse, kohustuste ja riietuste üle *koostati keelatud raamatute nimekiri USUPUHASTUSE LEVIK: *1534-kuningas saab kirikupeaks, kirik lahkub Rooma alluvusest *1571- kiidetakse heaks anglikaani kirik ZWINGLI LUTHER CALVIN *armulaud on sümboolne *armulaua tõlgendus-armulaud *Jumal võis inimese maises elus tähendus on osasaamine Kristuse ihust ja märku anda, et too on õndsaks verest saamiseks välja valitud *eitas inimese tahtevabadust, *elukorraldus on karmim sest oli vastuolus *arvab, et elu on ettemääratud Jumalateenistusega
,,Kew Gardens" Maagiline realism päris Ladina-Ameerikast. Reaalse ajaloolise teadlikkuse läbipõimunine fantastiliste ja üleloomulike kujunditega. Gabriel Garcia Marquez ,,Väga pikkade tiibadega väga vana mees" Renessanss Itaaliast alguse saanud kultuurivool 14-16. sajandil. Kirjanduses ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. William Shakespeare Valgustus Romantism - kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Lydia Koidula Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus.
Valik on avar: võite oma surmahetke rakendada isamaa, idee või perekonna teenistusse. Enne aga kui see fataalne samm teha, tuleks arvestada sellega, et endalt elu võttes saadate Te oma hinge põrgusse. Kuidas kavatsete Teie endalt heita selle räpase maailma ahelad? Kas olete enda jaoks selle õilsa akti juba lõpuni läbi mõtestanud? Või jätate selle pimeda juhuse e saatuse hooleks? Arvestage sellega, et see, kuidas Te elate, mõjutab seda, kuhu Teie hing pärast surma satub. Maises elus on kahjuks tähtsamad valed, bürokraatia ja raha kui sõprus, ausus, isamaa-armastus jms ning ka Tammsaare Vanapagan ei suutnud maal õndsaks saada, sest temas ei leidunud jõudu vastu panna inimlikkudele nõrkustele. Valik on Teie. 2
Kaubalaevadeks olid kausjad koged, ookeane ületati aga karavellidega. Selle aja valitsemises oli oluline osa võrdsusel. Nõrgemate eest hoolitses raad ja tsunft. Kahjuks aga lõppes see ilus vahekeskaja algus aga kliima halvenemise, Saja-aastase sõja puhkemise, katku ja läänekristluse lõhenemisega. Keskaja inimesele oli usu ja kiriku roll märksa olulisem, kui tänapäeval. See oli inimestele motivaatoriks, teejuhiks ja lootusekübemeks. Tööd rügati maises elus, lootes ja uskudes, et Jumal seda pärast surma arvesse võtab ja inimese taevariiki võtab. Usku jagas terve kogukond ja see ei sõltunud isiklikust valikust. Varakeskajal oli kristlus peamiselt linnareligioon. Alles aasta 1000 paiku võis öelda, et suurem osa Euroopa elanikkonnast olid kristlased. Katoliiklus võlgnes oma leviku edukale koostööle ilmalike valitsejatega, aga ka mõõdukusele. Piiskopkondade võrgustiku ja paavstivõimu toel pandi alus kirikule kui organisatsioonile
kahtlustamise abil. Niisuguse korduse kaudu võimendab Bulgakov satiirilist pilti oma kaasajast. Romaani lõpus (epiloogis) ühinevad Moskva ja Jersalaimi maailm teispoolsuses, kus valitseb Pimedusevürst Woland. Samuti seal kohtuvad Jesua, Pilatus, Meister ja Margarita. Moskva sündmused sulavad ühte Meistri romaaniga Pontius Pilatusest. Juhtubki nii, nagu Woland oli ennustanud: Pilatusele antakse andeks, Meister, kelle saatuses on äratuntavalt palju kirjaniku ennast, ei osanud olla tugev maises elus, alles teispoolsuses jõudis ta selleni, millest unistas Bulgakovki - lõi surematu teose. 5) Kesksed tegelased, võrdlus teiste autorite tegelastega. - Woland: musta maagia professor ja tema kaaskond (kass, kes oskab rääkida; alasti naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste näpitsprillidega ning ühe kihvaga). Wolandit peeti välismaalaseks jamustkunstnikuks. Ta on kahtlane mees, kõik kes temaga kokku puutuvad lähevadhulluks
mõõdukus 3. meelekindlus 4. õigus Lisanduvad 3 teoloogilist ja kristlikku voorust: 1. usk (rist) 2. lootus (ankur) 3. armastus (süda) Need on Jumala poolt antud, sõnastatud Pauluse poolt Uues Testamendis. Keskaja kõik voorused polnud samad, mis antiikajal. Thomas tahab sünteesida Aristotelese eetikat: A eetika keskendub ülimale hüvele (hea summa summum bonum). Õnn leitakse Jumala armastamisest. Kristlik eetika ütleb, et inimene saavutab lunastuse pärast surma. Maises elus maksimaalselt kättesaadav on võimalik läbi vooruste. Thomas ütleb, et moraal rajaneb pigem inimloomusel ja mõistusel kui jumalikul käsul. Vooruste eetika kehtis Euroopas valgustusajani (17. sajand).
Tolajal otsustati rikkuse üle riietuse järgi, seega lasti näiteks mantel õmmelda kas kalevist või siidist ning lasti ääristada ja vooderdada karusnahkadega. Väga oluliseks oli keskaja inimestel puhtuse hoidmine. Keskajal arvati et maailmas on võitlus hea ja kurja vahel. Arvati et kõike otsustab jumal. Palju tähtsamaks maisest elust peeti seda mis tuleb peale surma. Usuti et kui inimene on otsustanud pühendada end jumalale ning oma maises elus teinud head saab ta peale surma paradiisi. Kui inimene on aga pühendanud ennast saatanale ning teinud elus pattu läheb ta otse põrgusse. Keskaegne Eesti Eesti keskaja ajalisteks piirideks loetakse 1227. aastat, mil vallutati Saaremaa ristisõdijate poolt kuni 1558 kui algas Liivi sõda. Eesti kuulus koos Lätiga Vana-Liivimaa koosseisu mis omakorda kuulus Saksa- Rooma riigi koosseisu. Algselt oli Eesti jaotunud Liivi ordu, Tartu piiskopkonna,
Hamleti jaoks oli selline käitumine äärmiselt kohatu, kuid tapmist ei osanud ta veel kahtlustada. Ühel saatuslikult õhtul, nähes oma isa vaimu, sai ta teada pöörase uudise. Kuid kahtlustavalt mõtles ta ,, Vaim, keda nägin, võis saatan olla; saatanal on võime ka meeldiv kuju võtta." Tahtis ta ikkagi vaimu juttu uskuda. Inimese hing on kord selline kui ta ei ole rahu leidnud teis poolsuses, tahab ta end taas ilmutada maises maailmas, et rahu leida. Siit tulid ka noore printsi kahtlustused. Ta teadis, et ta peab midagi ette võtma kuid mida? Shakespear on tulnud kavala idee peale, hulluse. "Kas jääda iseendaks või mitte? Kas lasta teistel juhtida minu elu või vastupidi?" Pöörased inimesed teevad enese teadmata ebainimlikke tegusid ning nad ei vastuta nende eest. Neil on just kui teine maailm, heal juhul tulevad nad meie maailma tagasi kuid halval juhul ei. See oligi Hamleti väljapääs, oma
Frantsisklaste ordu: asutaja Franciscus. Eesmärk propageerida kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Kandsid jämedakoelist pruunikat halli kuube. Dominiiklased: rajas aadli seisuses munk Dominicus.Peamine ülessanne oli jutustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutustajavendadena. Kandsid musta kuube. Pühakud: Pühak on püha isik; inimene, keda (religioosselt) austatakse. Pühakute kultus seisnes selles, et nendes nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid nii maises kui ka pärast surma, loodeti, et nad aitavad pääaseda taevariiki. Usuti ka veel reliikviatesse, need olid pühakutega seostuvad esemed ja pidavat kandma jumalikku väge. Ketserid: Isik, kes kaldub kõrvale kirikuõpetusest. Panid pahaks kiriku rikkust ja sekkumist ilmalikku võimu. Ketserite vastu loodi inkvisitsiooni kohus, mis karistas teisitimõtlejaid. 7. Ülikoolid ja teadus: kus asutati Euroopa vanimad ülikoolid, keskaegse ülikooli
ise maad ja ehitasid kloostrihooneid · Tsistertslaste kloostritest kujunesid suured majanduskeskused, mis rikastusid oma toodangu müügist · Frantsisklased levitasid jumalasõna lihtrahva seas, lihtsad ja vähenõudlikud · Dominiiklased jutlustasid usu kaitseks, panid suurt rõhku haridusele 15) Millega on põhjendatav ja kuidas avaldus pühakute kultus? · Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid nii maises elus kui pärast surma · Pühakud vahendasid Jumala armu ja pühadust 16) Miks leidis katarite liikumine katoliku kiriku hukkamõistu? Arutlege, kes oli ketser. · Katarite liikumine pidas katoliku kirikut saatana kätetööks · Inkvisitsioon püüdis ketserid õigele teele tagasi tuua, kui see aga ei õnnestunud, siis karistada · Ketserid olid väärõpetuste kandjad, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud
filosoofid ja teadlased arvasid, vaid sootuks kõige täiuslikum ja ilusam geomeetriliste kehade seas- kera! Maa asub keskel ja ümber tema on Kuu, Päike, Veenus, Merkuur, Marss, Jupiter, Saturn (missuguseid planeete P. ei tundnud?) ning tähtede vöö. Kõik taevakehad liiguvad ühtlaselt sirgjooneliselt läbi eetri (aither- jumalik aine, mis täidab kosmost,; mittemateriaalne jumalik substants sõnu kõlksutades öeldes). Kõik, mis maises ilmas, koosneb 4 elemendist (maa, tuli, õhk, vesi) kõik, mis taevas on jumalik ja viies aine (ld.k. quintia essentia---> kvintessents) ning läbi selle kulgedes tekitab iga taevakeha mingit heli, mille kõrgus sõltub taevakeha suurusest ja liikumise kiirusest. Üheskoos kõlavad need helid harmoonilise tervikuna (nii, et vahemärkuse korras võiksime lisaks tähtede vaatamisele ka taevast kuulata), aga meie ei kuule seda heli, sest a) meie loomus on liig tühine
millega pandi alus paljude kirjakeelte tekkele, see aga soodustas omakorda rahva haridustaseme kiiret tõusu. Lutheri tõlge leidis oma rahvaliku stiili ja rikkaliku sõnavaraga sooja vastuvõtu ning laia leviku; ka tema tõlgitud ja mugandatud kirikulaulud ja humoorikad lauakõned said rahva hulgas ülipopulaarseks. Jumal tuli inimesele lähemale. Hirm asendus armuga ja paremate aegade lootusega, paradiisi taheti näha juba maises elus. Thomas More (1478-1535) inglise renessansi alguse tähtsaim tegelane. Õppis kirjandust, filosoofiat, kreeka ja lad keelt ning antiikkultuuri. Oli seotud Oxfordi humanistide ringiga. 1935.a kuulutas roomakatoliku kirik More'i pühakuks. More sai tuntuks 1516.a ilmunud lad k teosega ,, Utoopia". Teose kavandas ja osaliselt ka kirjutas ta oma Flandria reisil. Raamat kujutab endast seikluslikku reisiromaani, see
Inimesed on tema maalidel armetud ja loomalikud olendid, kes on määratud hukkumisele. · Teoste maailm on äärmiselt iseäralik, meenutab õudusunenägusi. · Tema teoseid hinnati kõrgelt juba tema eluajal. Hispaania kuningas Philippe II oli tema maalide kollektsionäär. · 20. saj. On ta olnud eeskujuks surrealistidele. Triptühhon ,,Lõbude aed" · I osa kujutab inimesi paradiisis. · II inimeste hukatusliku lõbutsemist maises elus. · II lõbujanu tagajärjel saabuvat igavest needust põrgus. SAKSA KUNST 15 16. SAJ. · Endiselt valitses keskaegne gootistiil. · Uuendusena hakkas levima trükigraafika. Odavuse tõttu võimaldas see kujutavat kunsti laiemalt levitada. · Teoste sisu oli enamasti usuline ja õpetlik. · 16. saj. Algas Saksamaal reformatsioon, mis tõi muutusi kirikusse, ühiskonda ja ka kunsti.
1. Šveits: Zwingli tegevus: paavstivõimust sõltumatusks, missa asendati piibli lugemise ja jutlusega. Erinevalt tõlgendas Z. armualaua küsimust: luther arvas et see osasaamine kristusest, zwingli et see on lihtsalt sümboolne mälestustoiming. . zwingli õpetust arendab edasi Calvin Tema õpetuse kese on arusaam jumalikust ettemääratusest: ühed on määratud hukatusse, teised õndsaks saama. Calvin arvas aga, et jumal võib juba maises elus märku anda, et saab õndsaks. Selliseks märgiks on inimese edukus. Elu on karm kohusetäitmine, see väljendus pidustuste vähesuses, riietuses jne. sageli ka sallimatus teistsuguste suhtes. Kalvinism leidis poolehoidjaid prantsusmaal, ka saksamaal, madalamaades ja sotimaal. 2. Inglismaa: inglise kuningas esialgu ei pööra reformatsioonile mingit tähelepanu, pigem on paavsti toetaja. Muutus seotus tema isikliku eluga: soov saada abielulahutust. 1534. kuulutas parlament kuninga
Tähtsamad jumalad: sügavuste isad, tark, kaval. RA - päiksejumal, hiljem Amon-Ra HOROS - taevajumal OSIRIS - viljakuse jumal, surnute valitseja. Surmajärgsus Pärast surma oli Surmajärgsus ei olnud eriti samasugune elu nagu suure tähelepanu all. eluajal. Sooviti olla õnnelik maises Surnukeha mumifitseeriti e. elus. palsameeriti. Surnute hinged läksid Palsameeriti selleks, et Allilma, kus neid ootab kurb surnukeha säiliks. Ainult siis oleskelu. järgneb hauatagune elu. Võeti välja kõik sisikond, ajud ninakaudu, aga süda pandi tagasi. Asetati organid eraldi anumatesse ja puhastati
,,Faust" on realistlikult kujutatud olustik, kus tegelased segunevad fantastiliste kujunditega. ,,Fausti" üldine ülesehitus meenutab Dante ,,Jumalikku komöödiat". Teoses teeb Goethe tegelaste läbi kriitilisi üldistusi ühiskonnaelu ja poliitika kohta. Ta annab fantaasiale voli ja läbi allegooriliste tegelaste toob esile elukülluse ja vaatepunktide paljususe. ,,Fausti" lõppvaatuses toob Goethe välja, et ka õilsast püüdlusest ajendatud loov tegu nõuab ohvreid ning selle kaaslasteks maises elus on peaaegu vältimatult inimlik valu ja mure. Lõpuks tunneb peategelane Faust ülimat õnne ja oma elukohuse täitumist. Mefistofelese lootus saada pärast Fausti maist surma tema hing endale aga jääbki täitumata.
poliitilise lõhenemiseni ehk. Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all.14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi
MUUMIATE TEGEMINE Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemist. Vanas-Egiptuses võttis see protsess aega 70 päeva. Palsameerijad eemaldasid sisikonna ja panid selle eraldi 4 urni, mis hiljem asetati hauda muumia kõrvale. REIS OSIRISE JUURDE Arvati, et kui surnu jõuab Osirise juurde, kaalub kohtunik Anubis surnu südant tõesule vastu. Nii sai Anubis teada, kuidas inimene oli oma maises elus käitunud. Anubis viskas kõlbmatud südamed Ammitile, "surnute õgijale". SFINKS Sfinksil oli inimese pea( mõistuse sümbol) ja lõvi keha( jõu sümbol). Koos tähistavad need kuninglikku võimu. KUNINGATE ORG Kaugel Niiluse kallastest on Kuningate org, mis asub kõrbekaljude vahel Teeba lähedal. Kuna püramiididest varastati vaaraode varandust, hakati hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Kõik hauakambrid, peale ühe, rüüstati
Kangelasele vastuseisev üleisikuline jõud, mis lõppeb kangelase hukuga. Klassikalises tragöödias ei tähenda kangelase hukk meeleheidet ega lootusetust, vaid on aluseks puhastamisele. Tegelane ise on otsuse vastu võtnud, tuleb tasakaal. Katarsis – puhastus on keskne mõiste. Hirmu ja kaastunde mõiste, selle kaudu viiakse läbi puhastus – Aristotelese vaatenurk. Hirm ja kaastunne viiakse äärmuseni, inimene tunneb ennast hiljem vabanenuna. Tragöödia keskendub jumalikule, kuid maises reaalsuses on inimlik. Mõlema poolsuse ühekülgsus. Positiivne sisu saab toimida teist eitades. Chopenhaueri käsitlus. Lääne inimese kombel. Nähtumusliku maailma eitamine lootusetuses. Elu olemuslik tragism. Elu juurde kuuluvad vastuolud. Traagilist süüd pole. Inimene on siia maailma loodud kannatama. Tragism on üldine, ületamatu ning paratamatu. Näeme elu halva unenäona. Nietzsche käsitlus. Rääkis muusikast kui tragöödia alusest. Tollal oli ta veel sõber Wagneriga
Esines ka fetismi, nii elavad kui surnud kandsid amulette,mis tihti kujutasid jumalusi, neile omistati õnnetoovaid jõude. Ei puudunud ka toteism. (Spence 200) Animism Egiptlastel kujuned ettekujutus hingest ja elust pärast surma. Nad uskusid, et hing (ba), keda sümboliseeris inimpeaga lind, lendas pärast inimese surma ära. Surnul aga oli teisik ka, kes sündis ilma koos temaga. Ka oli osa kõiksuse elujõust, inimese kaitsevaim, kes saatis inimest tema maises elus, avaldades end täielikult pärast isiku surma. Egiptlastele oli maine elu vaid ettevalmistus igavikuks: egiptlased uskusid, et ka peab elama samades tingimustes, mis inimene elas maises elus. Seepärast pandi talle hauda kaasa kõik eluks vajalik ja muudki, surnu keha säilitati balsameerimise teel, et ka saaks soovi korral surnukehasse asuda. (Spence 2000) Balsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsepühakuks peeti Anubist, musta saakali peaga jumalust
Kanti käsitluses tähendas hinge surematus lõputult pika ühe ja sama ahela kordamist (Leonard, 2006). 4.2 William Whiston (1667–1752) Inglise filosoof William Whiston´i arvates mõistuse õigesti rakendamisel jõuab iga inimene järelduseni, et tema mittemateriaalne hing on surematu ja et on olemas surmajärgne elu. Surmajärgse elu kohta on teada vaid see, et teispoolsuses saavad inimesele osaks kas naudingud või karistused, vastavalt sellele, kui õigesti või valesti on ta maises elus käitunud ja mõtelnud (Jakapi, s.a). 4.3 Arthur Schopenhauer (1788 – 1860) Schopenhauer väitis, et surma pole põhjust karta. Hirm surma ees on irratsionaa lne, sellel ei ole mingeid ratsionaalseid õigustusi. Hirm tuleneb pimedast elutahtest. Schopenhaueri arvates tunnevad ka loomad hirmu surma ees – järelikult ei lähtu see mingitest teadmistest. Loom ei mõtle surmale ning hoidub sellest ainult instinktiivselt. Surmaga kaob indiviid kui ruumiline objekt
Hiline Rooma keisririik. Keskaja algus 1. Kes on Jeesus Kristus? Esimesel sajandil elas Juudamaal jutlustaja Jeesus, kes kuulutas Jumalariigi saabumist. Millised on tema õpetuse põhiseisukohad? · Taevariiki pääsevad need, kes usuvad selle saabumisse, armastavad jumalat ja ligimesi · Rikkus võib olla taevariiki pääsemiseks takistuseks, sest ta hoiab inimesi maises elus kinni. · Jumalariik on avatud eelkõige vaestele ja õnnetuile · Miks pidi Jeesus ristiusu õpetuse järgi surema? Jeesuse tegevus tundus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi. 2. Miks võtsid paljud rahvad kristluse meelsasti omaks? TV I ül.147. · Jeesus ei jutlustanud mitte ainult juutidele osaks saavast õnneajast, vaid kogu maailma hõlmavast rahu-ja õnneajast, neile kes usuvad jumalasse. · Kristlus sarnanes idamaiste ja Kreeka jumalate kultusega nt
linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abielu keeld, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Zwingli ja Luther tõlgendasid erinevalt armulaua küsimust, Zwingli jaoks oli see vaid sümboolne mälestustoiming. Zwingli õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin, ta seletas oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Tema arust võis jumal juba maises elus inimesele märku anda, et too on õndsaks saamiseks välja valitud. Kalvinistid piirasid lõbustusi, kirikupühadel ja pühapäevadel olid kõrtsid suletud ning keelati teatrietendused, riietuti musta, ei kantud ehteid. Algul Inglismaa kuningas, Henry VII, reformatsiooni ei pooldanud, aga kui paavst ei andnud talle luba abielluda õuedaami, Anne Boleyniga, siis ütles kuningas katoliku kirikust lahti ja alustas Inglismaal reformatsiooni
20. Iseloomusta ordude ja kloostrite tegevust kõrg- ja hiliskeskajal. Kõrgkeskajal hakkasid tekkima reformid. Vastukaaluks langusele tekkis kiriku sees uuendusliikumine. Selle eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. 21.Millega oli põhjendatud ja kuidas avaldus pühakute kultus keskajal? Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid nii maises elus, kui ka pärast surma, mil võis loota, et nad aitavad pääseda taevariiki.Kõrgkeskajal võtsid paavstid seni suhteliselt vaba pühakuks kuulutamise kindlamalt enda kätte. Kuid rahva hulgas austati pühakutena ka neid, keda kirik polnud kanoniseerinud. 22.Iseloomusta keskaegse ülikooli ülesehitust ja õppetööd. Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused ning korraldatud gildide ja tsunftide eeskujul
Et oma jutlusi mõjuvamaks teha panid sad suurt rõhku haridusele. Sarnasus: dom ja frants- kerjusmungad leviatsid usku ise rahva seas , asusid asulates. Erinevus: kerjusmungaordud ( dom ja frants). Ja traditsioonilised ordud ( tsitsertslased) , dom olid kõrgelt haritud aga frants mitte- ei pidanud olema tark vaid aus ja siiras. 3. Millega oli põhjendatatv ning kuidas avaldus pühakute kultus? Pühakutes nähti surelike kaitsjat ja eestkostjat nii maises elus kui ka pärast surma, mil võis loota et nad aitavad pääseda taevariiki. Otsiti reliikviaid ja korraldati plaverännakuid. Reliikviaid arvati kandat jumalikku väge. 4. Miks leidis katarite liikumine katoliku kiriku hukkamõistu? Kes oli ketser? · Sest katarid pidasid katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks. Nad uskusid, et maailma on loonud Jumal ja saatan koos . Katoliku kirik kuulus materiaalsesse sfääri ja oli saatana kätetöö.
Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid ning ms.). Usk oli üldiselt pragmaatiline, templit peeti jumala maiseks kojaks (selles peitus ka nende suursugususe põhjus). Tähtsal kohal oli ennustamine, mis oli Mesopotaamias ka omamoodi teadusharuks. Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all, ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus. Surnute hinged arvati minevat Allilma, kus neid ootab rõõmutu oleskelu. ANU (sumeri An)- taevajumal, jumalate isa. ENLIL(semiidi Bel)- tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Edendas põlluviljakust, kaitses maist kuningavõimu. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja. EA(sumeri Enki)- Enlili poeg või vend, maa- aluste vete ja sügavuste isand.
järeldusi, mis puudutavad elu tervikuna. Olulised on ingel Jesradi sõnad, ta õpetab Zadigile, et pole sellist kurja, mis ei sünnitaks head, et täiuslik kord on võimalik ainult seal, kus igavesti elab kõrgem olend. Meie ebatäiuslikus maailmas aga on pahe ja kuritööd vältimatud.Zadig peab loobuma võitlemast selle vastu, mille ees tal tuleb aukartust tunda. Oluline koht jutluses on röövel Arbogadil, kes ei suuda leppida sellega, et siin maises ilmas, kus kõik kuulub ühteviisi kõigile, ei ole saatus temale midagi jätnud. Ta hakkas röövliks, vargaks. See on ausa inimese protest kogu maailmakorra vastu. Kuid ta ei tunne maailma ebaõigluse pärast üldse muret, vaid tema heaolu tingimuseks on teiste õnnetus. Zadigi protest on sootuks teine. Ta on filosoof, kes tunneb muret maailmaasjade pärast, teda erutab ühtviisi nii oma isiklik kui ka iga teise inimese saatus. Seepärast on Arbogadi õnnelik
sellekski vajab ta kõrvalabi. Meistriga esmakohtumisel käes hoidis ja · Kirjaniku jaoks on suurim kartus, et tema mis Meistrile ei meeldinud, tähendavad looming vajub unarusse. piiblitraditsioonis surematust. · Meistri saatuses on palju kirjanikku · Tugev, ennastsalgav naine, kes suudab ennast. Bulgakovgi ei osanud olla tugev oma armastuse ja armastatu eest maises elus, alles teispoolsuses jõudis ta võideldes kõike, Meistrilegi annab jõudu selleni, millest unistas lõi surematu Margarita, kes innustab ja inspireerib, teose. kaitseb ja lohutab, kui Meistril jõud ja · Ka Bulgakovi teos jõudis laiema usk otsa lõpevad. lugejaskonna ette alles aastaid pärast · Sõlmib Wolandiga lepingu, mille abil ta kirjaniku surma
Elu määrasid tunded ning nende vastu oli õigus võimetu. ,,Kellelgi meist pole pääsu," sõnas Clerfayt lõpuks läbematult. ,,Samuti ei tea meist keegi, kuis ja kunas surm teda kord võtab. Sest ühelgi inimesel pole voli aja üle. Ja mis on õieti pikk elu? See on pikk minevik. Tulevik küünib üksnes järgmise hingetõmbeni. Või järgmise võidusõiduni. Selle üle valitseb teadmatus." Clerfayt tõstis klaasi. ,,Ma elan varjusurmas! Selles kehtivad teised seadused kui maises elus!" ,,Sooh? Ja millised siis, kui tohib küsida?" ,,Ei midagi muud, kui võtta elult, mis võtta annab. Kuidas seda teha, on igaühe oma asi." ,,Kõik, mida sa täiuslikult ei valda, on ohtlik." ,,Ja kui valdad?" küsis Lillian. ,,Siis on veel ohtlikum," vastas Clerfayt. ,,Sest siis muutud hoolimatuks." Et ihaldusväärseim siin elus on endale ise lõpp valida, ja nimelt seepärst, et siis ei saa surm sind maha lüüa nagu rotti, või haarata sul kõrist, enne kui sa valmis oled.
-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt
maaks, sest Niiluse ääres oli must ja viljakas muld, kuid sellest edasi laius kõrb. · Vana-Egiptuse ajalugu arvestatakse alates esimete asukate saabumisest Niiluse jõe orgu kuni Vana-Egiptuse vallutamiseni Vana-Rooma riigi poolt või teise käsitluse järgi kuni Rooma perioodi lõpuni. · Arvati, et kui surnu jõuab Osirise juurde, kaalub kohtunik Anubis surnu südant tõesule vastu. Nii sai Anubis teada, kuidas inimene oli oma maises elus käitunud. Anubis viskas kõlbmatud südamed Ammitile, "surnute õgijale". · Vanad-Egiptlased ei kasutanud raha. Müüjad kaalusid kaupu vasest kaaluvihtidega, mida nimetati debeniteks ja määrasid vastava hinna. Kui kitse väärtuseks oli 1 deben, siis sai selle vahetada 1 deben kaalunud puuviljade vastu. · Egiptlased kirjutasid mitmesuguseid kirjandusteoseid. (näiteks hümne, õpetussõnu, seiklusjutte jpm) Tähtsaimaks teoseks on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
