HAANJA LOODUSPARK PAIKNEMINE • Asub Võrumaa südames, Eesti kõrgeimas piirkonnas, ulatudes kõrgemale kui 200 m merepinnast • Kaart • Pindala on 16 903 ha • Hõlmab endast näiteks Ööbikuorgu, Vällamäge, Kütiorgu ja Suurt Munamäge ISELOOMUSTUS • On loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilitamiseks • Haanjamaal oli kunagi järvi rohkem kui tänapäeval, aga paljud neist on nüüdseks muutunud madalsoodeks või rabaks • Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid, mis hõlmab ka Eesti kõige sügavamat järve – Rõuge Suurjärv • Siin asub Baltimaade kõrgeim tipp – Suur Munamägi TAIMESTIK • Ülekaalus on kuusikud, nendele järgnevad sageduselt kaasikud, männikud, lepikud ning haavikud • Haruldastest taimeliikidest asub siin näiteks Haanjamaa salumetsadele iseloomulik rapuntsel, Brauni astelsõnajalg ja võsu-liivsibul Brauni ast...
Haanja Looduspark Koostas:Eva 2007 Asukoht · Kaitseala pindala on 16 903 ha. · Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. · Haanja looduspark kuulub üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku. · 1979.aastal loodi maastikukaitseala, 1991.aastal moodustati looduspark. Üldiseloomustus · Haanja looduspark on loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilimiseks. · Looduspark sündis kunagiste väiksemate üksikalade (SuureMunamäe ja Vällamäe, Rõuge ürgoru ja Kütioru) liitmisel üheks suuremaks, siinseid loodusja kultuuriväärtusi tervikuna
Haanja looduspark Referaat 8. klass Milleks on Haanja looduspark loodud? Haanja looduspark on loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilimiseks. Looduspark sündis kunagiste väiksemate üksikalade (Suure-Munamäe ja Vällamäe, Rõuge ürgoru ja Kütioru) liitmisel üheks suuremaks, siinseid loodus-ja kultuuriväärtusi tervikuna hõlmavaks kaitsealaks, mis sai oma praegused piirid 1991. aastal. Kaitseala ajalugu ulatub 1957. aastasse, mil kaitse alla võeti Suur Munamägi, Vällamägi koos järvedega jt lähialad, hiljem, 1997. aastal, loodi Haanja maastikukaitseala, kaitsmaks Haanja kõrgustiku maastikku ja omapärast loodust
Kaitsealade jagunemine ja nende kaitsekorrad Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks:rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala(looduspark), programmiala RAHVUSPARK Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Looduskaitseseaduse §26 lõike 1 kohaselt on rahvuspark kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk reservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark...
Otepää looduspark Maria Loomine Otepää looduspark moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1957. a määrusega Pühajärve, Väikese Munamäe ja Tedremäe maastikuliste keelualadena ning reorganiseeriti 1979. a määrusega Otepää maastikukaitsealaks. Piirid õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Otepää looduspark asub Valga maakonna Neljas tase põhjaosas Otepää, Palupera, Puka ja Viies tase Sangaste valla maadel. Looduspark hõlmab otepää kõrgustikust keskosa pindalaga 22 430 ha (19% kõrgustiku
Haanja looduspark Eesmärk Loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilitamiseks. Asukoht Haanja looduspark asub Võrumaa südames Haanja kõrgustikul Eesti kõrgeimas piirkonnas. Looduspark paikneb 200 m kõrgusel merepinnast. Siin asub ka suur munamäe vaatetorn kust paistab väga ilus vaade. Andmed Kuulub üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku. Haanja looduspark sai enda piirid 1991 aastal. Pindala 16 903 ha. Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Vaatamisväärsused Vällamäe ürgmets 120aastane kuusik. Rõuge ürgorg, mis hõlmab Ööbikuoru ja Rõuge järvede aheliku. Kütiorg, algab Haanja kõrgustiku põhjanõlvalt ja suubub VõruPetseri ürgorgu. Vaade Rõuge ürgorule ja Kahrila järvele Huvitavad faktid
mängukohti. Kaitseala on rikas kaitsealuste taimede leiukohtade poolest, muuhulgas on kaitsealalt viimaste aastate andmetel leitud 23 liiki käpalisi ( Eestis kasvab üldse 36 liiki käpalisi ). Huvilistele Kõrvemaa loodusega tutvumise hõlbustamiseks on rajatud rida matkaradasid: Simisalu-Matsimäe, Vargamäe-Järva-Madise, Noko-Kakerdaja järv jt. http://www.korvemaamaastikukaitseala.ee Loodi looduspark http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=55 Loodi Looduspark asub Sakala kõrgustiku keskosas, mis reljeefselt on ürgorgudest läbitud moreentasandik. Pindala 3480 ha ja raja pikkus on 18,3 km. Liikumiseks on kõige sobilikum jalgratas, talvel aga suusad. Tee mööda punktist 1 - 10 on jõukohane läbida ka jalgsi. Alam-Pedja looduspark
Maastikukaitsealad Maastikukaitsealade eesmärgiks on säilitada maastiku ilmet ja omapära. MK on palju erinevaid vööndeid. Võib olla reservaate (ei tohi minna), piiranguvööndeid (mingi aeg keelatud minna), üldvööndid (piiranguid pole). · Haanja looduspark (Haanja kõrgustik) · Otepää looduspark (Otepää kõrgustik) · Kõrvemaa maastikukaitseala (Põhja-Eestis, vallseljakud, järvederikas, puutumatu loodus) · Vooremaa maastikukaitseala (Jõgevamaal, nõgudes loode-kagu suunalised järved, voored) · Naissaare looduspark (Tln lähedal, sõjaväeobjektid) Võrumaa maastikukaitsealad · Haanja looduspark · Verijärve maastikukaitseala · Paganamaa maastikukaitseala
süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja hästisäilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses. Kaitseala kõrgemad mäed on Raadimägi (176,7 m), Kikka-mägi (166,4 m) ja Trumbipalo mägi (161,4 m). Paganamaale on nime andnud mandrijää taganemisel moreeni alla mattunud jääpankade sulamisnõgudes kujunenud soostunud sulglohud, mida kutsutakse vanapagana jäljehaudadeks. 2.Haanja looduspark Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Looduspargi pindala on 17 000 hektarit ja see on loodud selleks, et tagada Haanja kõrgustikule iseloomulike maastike ja looduskoosluste ning samuti ajalooliselt väljakujunenud elulaadi (hajakülad, väikesed põllulapid, väikesed karja- ja heinamaad, künklikust reljeefist tingitud veidi erisugused maaharimisvõtted, kehvast põllumaast tingitud käsitöötraditsioonid) säilimine,
vähesel määral kohendatud looduslik kooslus (pärandkooslus). Kadrioru park Loodustingimused pargis Liigirikkad. Tehnogeensed mullad. Rohurinne on väga mitmekesine. Põõsarinne sõltub enamasti siiski sellest, mida inimene sinna istutanud on . Pargis leiavad endale kodu:nahkhiir,orav, tuvi jne. Erinevaid parke Kaks suurt gruppi- inimese kujundatud pargid ja poollooduslikud pargid. Looduslikud pargid on näiteks rahvuspark ja looduspark. Inimese kujundatud on mõisapark ja linnapark. Mõisapark Rahvuspark Linnapark Looduspark AITÄH! AITÄH!
kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit (Rogosi... 2009). Mõisa põhiplaan ja üldilme olid sarnased tänapäevasele. Härrastemaja taga oli pügatud pärnadega terrassidena järve suunas laskuv prantsuse stiilis regulaarpark. Kaugemal, kanali või tiikide ümbruses paiknes looduspark. Parki ümbritses kivist ringmüür. Lõunaküljel asus mõisa puuviljaaed. Siseõu oli tasapindne, praegu tõusev (Rogosi kastellmõis... 2009). Mõisa väravatornis asub koduloomuuseum, mis on suvisel ajal külastajatele avatud. · Viitina mõis (Rõuge vallas) esmakordselt on Viitina mõisat mainitud 16. sajandil. 1896. aastal valminud uus peahoone on kahekorruseline historitsistlik kiviehitis, mille
ulatub üle 300 meetri.Vällamäel on väga elamuslik pinnamood, erakordselt järsud ja rahutud nõlvad. Künkal on peamine vaatamisväärsus põliskuusik. Kasutades vanu hobuseteid ja metsasihte on Vällamäe metsastele nõlvadele rajatud ligi 2km pikkune matkarada. Talvel on seal võimalik suusatada ja suvel sõita rattaga. Rada viib üpris väikese pindalaga soo juurde. Soolapi turbakihi sügavus on 17 meetrit. Teist nii sügava turbakihiga sood Eestis ei teata olevat. (Relve, 2008) Haanja looduspark Haanja looduspark hoiab, taastab ja arendab Haanja kõrgustikule aja jooksul inimese ja looduse koosmõjul kujunenud iselaadset maastikku, looduskooslusi ning elulaadi. Haanja looduse ning kultuuripärandi säilitamiseks ja kaitseks on loodud Haanja looduspark. See sündis endiste väiksemate kaitsealade, nagu Suure Munamäe ja Vällamäe, Rõuge ürgoru ja Kütioru liitmisel üheks suuremaks kaitsealaks, mis hõlmab siinseid loodus- ja kultuuriväärtusi tervikuna
protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime,- seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade säilimiseks, kaitseks ja uurimiseks. Näited: Viidumäe, Nigula- ja Endla looduskaitseala. 3. Maasikukaitseala e. looduspark- haruldase või Eestile iseloomuliku loodus-või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke eesmärgil. Näited: Haanja, Otepää- ja Naissaate looduspark Kaitstavad looduse üksikobjektid: See on teadusliku, esteetilise või ajaloolis- kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt. Selle ümber moodustub 50 meetri raadiuses piiranduvöönd, kui ei kehtestata väikemat ulatust. Eestis on 1195 kaitstavat looduse üksikobjekti. Näited: Puu, allikas, rändrähn, juha jne. Natura 2000- Eesmärk on väärtuslike ja ohustatud looma-ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Eestis on esialgu 509 loodusala.
.................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark..........................................................................27-31 10. Endla looduskaitseala.....................................................................32-35 11
Esikohal kuusesegametsad, kaasikud Valitsevad puuliigid mänd, kuusk, kask Veetaimestik on laialt levinud pilliroog, järvekaisel, hundinui, tarnad Levikud on aruniidud, arupuisniidud Loomastik Palju ulukeid põder, metskits, metssiga jmt. 36 liiki kalu sh. haug, koha, latikas Haudelindudest nurmkana, kodutuvi, kiivitaja ja valgetoonekurg Loodusväärtuslikud kohad Soomaa Rahvuspark Teringi maastikukaitseala Parika raba Hendrikhansu põrgu Karksi org Loodi looduspark Lopa paljand EKSkursioon 1. päev Pärimusmuusika Aida külastus Jaanalinnud Palu talus Kivi talu terviserada Kurekiiva talu topiste tuba Olustvere mõis ja park Heimtali muuseum Ekskursioon 2. päev Fotojaht Vanaõue puhkekeskuses Kanuumatk Soomaa Rahvuspargis Kalkulatsioonid Ööbimine Vanaõue puhkekeskuses Kogu reisi maksumus inimese kohta täiskasvanule 552. / 377. õpilasele 525. / 340. Tänan tähelepanu eest !
MAASTIKUKAITSEALA D LÄÄNE-VIRUMAAL Ksenia Heinsoo 12. klass Maastikukaitseala Maastikukaitseala ehk looduspark on kait seala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Lääne-Virumaal on 17 maastikukaitseala. 1. EBAVERE MAASTIKUKAITSEALA Ebavere maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. Kaitseala loodi 1959. aastal, et kaitsta Ebavere mäge. Ebavere maastikukaitsealal asub ka piirkonna tervisespordikeskus. 2. EMUMÄE MAASTIKUKAITSEALA Emumäe maastikukaitseala on kaitseala Lääne- Virumaal Rakke vallas Pandivere kõrgustiku lõunaserval. Selle pindala on 536 hektarit. Vaade idasse Emumäe Vaade Emumäe vaatetornist 3. VIITNA MAASTIKUKAITSEALA Viitna maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Kadrina ...
mille koosseisu kuuluvad maavanem, maasekretär, nõunik ning siseauditi nõunik. Harju maavanem on Ülle Rajasalu Harju loodus Maakonna piires on 34 jõge, pikimad on Jägala, Keila ja Pirita jõgi ning Valgejõgi Harjumaa sajast järvest on suurimad Ülemiste, Kahala ja Harku järv Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: Paunküla ja Soodla Harju loodusalad Naissaare looduspark Pakri saar Rebala Muinsuskaitseala Rebala matkarada Jägala juga Tuhala maastikukaitseala Tuhala nõiakaev Tänan!
TEGEVUSALAD Argentiina 10 suurimat linna on: Buenos Aires, Cordoba, Rosario, Mendoza, Tucuman, La Plata, Mar del Plata, Santa Fe, Salta ja San Juan. Tegevusaladeks Argentiinas on peamiselt põllumajandus, kui on tuntud ka kui veinimaa ja ühe maailma suurima sojatootjana. Vaatamisväärsusi on Argentiinas nii mõnigi näiteks: Esteros del Ibera see on väga kauni loodusega koht järve ääres. Üks tuntumaid turistite meelispaiku on Alercese looduspark, Argentiinas on ka üks tuntud vulkaan Lanin, mis on samuti väga kaunis. 3 KASUTATUD KIRJANDUS http://hubpages.com/hub/popular-places-for-sightseeing-in-argentina http://en.wikipedia.org/wiki/Argentina Liis kängsepp ,,Minu Argentiina"
kaguosas Helmes ja Koorkülas. Samuti paaris kohas Viljandimaal kasvav kollane käoking, mis on oma levila loodepiiril. Kollane käoking kasvab soostunud niidul ja lodumetsas, olles neil piiratud aladel väga ohustatud. Looduskaitse Sakala kõrgustikul asub palju maastikukaitsealasid (üle 10) Looduskaitsealasid on vähem. (Nt. Koorküla, Rubina, Raudna looduskaitseala) Seal asub ka Kalbuse liigikaitseala (ohustatud loomaliigi elupaiga kaitseks) Loodi looduspark ( ühendamaks piirkonnas asuvaid maastikukaitsealasid ja üksikobjekte).
Ruwenzori mestik Ruwenzori mestik on mestik Aafrika keskosas Uganda ja Kongo Demokraatliku Vabariigi piiril. Mestiku geograafilised koordinaadid on 0 30? N, 30 0? E . Mgede ulatus kirde-edela suunas on umbes 120 km ja kagu-loode suunas 65 km. Kokku on mestiku pikkus 185 km. Krgeim mgi mestikus on mitme tipuga Stanley mgi. Selle 5109 meetri krgune Margherita metipp on Aafrika krguselt kolmas tipp. Teised krgemad med on Speke (4890 m), Baker (4843 m), Emin (4798 m), Gessi (4715 m) ja Luigi di Savoia (4627 m). Mgesid eraldavad sgavad mekurud. Mitu krgemat tippu on kaetud psiva lumikattega. Metippe mbritsevad umbes 300 peva aastas pilved. Aasta keskmine sademete hulk on 1990 mm. Mestiku liustikud toidavad Mubuku ja Luusilubi jge. Liustike pindala on viimase saja aastaga vhenenud kolmveerandi vrra. Aastal 1906 oli liustikke kuuel Ruwenzori tipul. Kokku 43 liustiku kogupindala oli 7,5 km. Aastaks 2005 oli neist alles alla poo...
Karula on rahvuspargiks liigitatud Kaitsealuseid kategooriaid on 6 vale. On olemas 3 kategooriat. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega maastikukaitseala vöönd. vale. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega looduskaitseala vöönd. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi projektiga. vale. viiakse läbi planeerimisdokumendiga (Keskkonna mõju hindamine viiakse läbi projektiga) 3. Millise kaitstava loodusobjekti tüübiga (LKS) on tegu? Saarjärve looduspark kaitseala Lavassaare linnuala hoiuala Karu talvitumispaik püsielupaik Rabapüü kaitsealune liik Muuga kabelikivi üksikobjekt Pühajärve püha tamm KOV Siniraab kaitsealune liik Otepää looduspark kaitseala Kadrioru park kaitseala kaitseala, kaitsealune liik, üksikobjekt, hoiuala, püsielupaik, kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse objekt (KOV). 4. Keskkonnaseire tasandid seire seaduse alusel on riiklik, kohalik ja ettevõtte tasandid.
vesijalgrattad, purje ja lainelauad, langevarju ja banaanisõit. · Lamamistoolid ja päikesevarjud on randades tasulised u 5 eurot päev. Tenerife rannad Tenerife Ekskurssioonid · Hinnad algavad u 450 EEK/päev. · Pakume teile mitmekülgse valiku eestikeelseid ekskursioone, mille toimumise eelduseks on vähemalt 20 osavõtjat . · 211a. lapsed saavad ekskursioonidelt hinnasoodustust 50%. Loro Park · Loro on Tenerife tuntuim looduspark, kus on lopsakat loodust ning palju eksootilisi loomi ja linde. · Pargis on 4,5 tundi vaba aega, et omal käel külastada erinevaid atraktsioone ja etendusi. Safarid · Tempokad reisid Defender dziipidel või Hyndai H1 mahtuniversaalidel. · Valdavalt sõidetakse kitsastel mägiteedel. · Näeb kaunist mägimaastikku ning armsaid külasid ja väikelinnu. Güimar · Güimar enim külastatav vaatamisväärsus on linnast
loodusreservaadiks. See sündmus pani alguse Eesti kaitsealade ajaloole. 70-ndatel aastatel võeti omaks rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted looduse kaitse ja korralduse alal. Samuti koostati rahvuslik Punane Raamat. Rajati esimene rahvuspark - Lahemaa rahvuspark. 1993. a asutati Soomaa ja Karula rahvuspargid ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. 1994. a asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala - Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Samuti võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus. 2004. a sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks ja 10. mail võeti vastu uus looduskaitseseadus. Samal aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber rahvuspargiks. 2018 aastal muudeti looduskaitseseadust ja asutati Eesti kuues - Alutaguse rahvuspark. Eesti kaitsealade süsteem areneb pidevalt, seetõttu muutuvad väga kiiresti ka selle kohta käivad andmed. Nii ei oskagi alati esimese hooga anda täpset vastust
Põhja Ameerika suuruselt kuues jõgi suubub Mehhiko lahte moodustab üle 2000 km pikkuse piiri pikkus: 3034 km Yucatani poolsaar on avastatud palju maa-aluseid jõgesid eraldab Kariibi merd Mehhiko lahest oli maia kultuuri mõjuala seal asub Chicxulubi kraater suur osa Yucatani elanikest räägib maiade keelt Chichen Itza Kukulcani püramiid asutas 514. aastal preester Lakin Chan ohverdati inimesi maiad jätsid selle linna maha 9. sajandil maiadel oli oma tähestik ja kirjaviis Xcareti Looduspark avati 1990. tutvustatakse piirkonna loodust palju kultuurilisi vaatamisväärsusi tehakse 2 tunniseid showsid saab loomadega tutvust teha Popocatepetli mägi vulkaani kõrgus on 5456 m tugev kihtvulkaan purskas viimati 2012 nõlvadel asuvad Popocatepetli kloostrid Mehhiko suuruselt teine mägi Maiad ja Asteegid maiade kultuurisaavutused number null asteekide tõus võimule toidu kasvatamine rahvas Fakte Mehhikos eelistatakse tsilliga vürtsitatud toite 1
6 madalsookaasikud või mitmesuguses arengustaadiumis olevad lagesood. Viimaste hulgas on ülekaalus toitaineterikkad madalsood. Siirdesoid ja rabasid leidub harvem. Vällamäe jalamil olevas rabas on seni mõõdetud suurim turbalasundi paksus Eestis -- 17 meetrit. Looduskaitse Haanjamaa looduse ning kultuuripärandi säilitamiseks ja kaitseks on loodud Haanja looduspark. See sündis endiste väiksemate kaitsealade, nagu Suure Munamäe ja Vällamäe, Rõuge ürgoru ja Kütioru liitmisel üheks suuremaks kaitsealaks, mis hõlmab siinseid loodus- ja kultuuriväärtusi tervikuna. Haanja looduspark loodi 1979. aastal ning lõplikud piirid sai aastal 1991. Looduspargi pindala on umbes 200 km², keskus asub Haanjas. Territooriumi funktsionaalsest tsoneeringust lähtudes on kehtestatud kasutusreziimid
simpansid ehitasid pesa otse tema telgi kohale. (Selline käitumine näitab meile, et simpansid ei ela püsivalt ühes kohas.) Alguses oli Morgan ja tema meeskond väga õnnelikud,et ei pea kaugelt ahve otsima, kuid öö saabudes kahetsesid nad seda väga. Nimelt algas ahvidepoolne kargamine, kisa ja lärmi tekitamine, telkidele urineerimine, mis kestis varahommikuni. Inimahvide säärase käitumise seletus Ahvide julge käitumine tuleneb ka sellest, et Goualougo Kolmnurga looduspark on niivõrd kättesaamatus kohas, et ta on jäänud inimeste poolt peaaegu puutumatuks. Lähim külas asub umbes 400 miili kaugusel ning selles piirkonnas puuduvad ka salakütid. Seega olid Morgan ja Sanz võib-olla esimesed ja viimased inimesed kellega Goualougo simpansid kokku puutusid. Simpansid kui meisterdajad Päeval seadsid teadlased endale eesmärgiks leida üles Moto kogukonna Inimahvid. See osutus karmiks väljakutseks kuna suured sääseparved ja sagedased
looduskeskkonnas võimalusi puhkuse ja vaba aja veetmiseks inimestele. Seal on laialdast kasutamist leidnud elamusterohked looduse matka- ja õpperajad nii suvel kui talvel. Kuulsaks on saanud veebruarikuine Presidendi suusamatk Aegviidu Nelijärve Jäneda. Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 kaitseala. Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku Lahemaa rahvuspargist, Põhja-Kõrvemaa, Paunküla, Pakri ja Kolga lahe maastikukaitsealad ning Naissaare looduspark. Tuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal, mille asustuse vanus on ligi 3000 aastat. Eesti suurimal karstialal võib näha kõiki tüüpilisi karstivorme. Karstiväljal voolab Mahtra soostikust Tamsi allikatest alguse saav Pirita vasakpoolne lisajõgi Tuhala jõgi, mille pikkus on 26 km ja millest 1,5 km voolab maa all. Tuhala karstiala huvitavamaid ilminguid on Tuhala nõiakaev, mis asub Sulu talu õueveerul.
põhjamaalasele vastuvõetavam. Turism Kerala, Tamil Nadu, Delhi, Uttar Pradesh ja Rajasthan on kõige populaarsemad osariigid turistide poolest. Vaatamisväärsused: Taj Mahal (vaieldamatult maailma ilusaim ehitis, mida tuleks vaatamas käia eri aastaaegadel ja eri ilmaga, kuna eri kordadel võib Taj Mahal olla eri värvi). Varanasi, ghat'id Gangese ääres, päikesetõus Gangesel. Hindu templid, Bondla looduspark, Dudhsagari kosk, Agra Fort, Harmandir Sahib, Lootuse tempel Turistide arv aastas: 740 millionit. Transpordi geograafiline asend Teid: 3.3 miljonit km teedevõrku ja suuruselt teine maailmas. Riiki ei läbi suured maanteed, on ainult riigisisesed maanteed. Sadamad: 13 suuremat sadamat, nendest 12 valitsuse ja 1 ettevõtte oma, 187 väiksemat sadamat. Suurimad sadamad: Kolkata, Paradip, Visakhapatnam, Chennai, Tuticorin, Cochin, Panabur,
Kurla karstiala, Kärevete alevik. Mitmekesine loodusmaastik. Saaremaa: Kuressaare, Kaali, Muhu, Sõrve, Viidumäe, Vilsandi, Mustjala park. Loodusmaastik (rannikualad). Põlvamaa: Taevaskoja, Ilumetsa kraatrid, ürgorud, rabad. Loodusmaastikud (reljeef) Pärnumaa: Soomaa, Sindi, Pulli küla, Kilingi-Nõmme, Saarde kihelkonnakeskus ja seda ümbritsev metsamaastik, Allikukivi koopad. Loodusmaastik (rannikumaastikud, rabad) Valgamaa: Helme ümbrus, Otepää looduspark, Karula looduspark, Koiva puisniit. Loodusmaastik (reljeef). Lääne-Virumaa: Kellavere-Rohu, Kohala, Lahemaa, Letipea-Mahu, Rakvere. Rannamaastik. Võrumaa: Haanja/Kaika kuppelmaastik, Paganamaa, Piusa jõe ürgorg, Mustjõe lamminiidud. Loodusmaastikud (vahelduv reljeef), ajaloolis-kultuurilised maastikud. 6. Maastike mitmekesisus, milles väljendub ja kuidas uuritakse. Maastikumustri roll mitmekesisuse kujunemisel. Maastikutüüpide mitmekesisus Eestis tuleneb mitmetest teguritest:
Kirik pühitseti taas 1992.a. Algselt (1466-1472). Viljandimaa loodus: Hendrikhansu põrgu paljand. Lopa paljand. Lossimägede paljand. Iivakivi. Kõpu laiakivi. Loodi-Püstmäe lehisepuistu. Mägiste kuusk(13-ne haruline). Mägiste põrguhaud e Maimu koobas. Oti õunapuu. Pilistvere Kivikangur. Trepimägi. Varesemäed. Viiralti Tamm. Sammuli rändrahn. Viljandi rippsild. Jne. Parika looduskaitseala. Loodi looduspark. Loodi põrgu.. Soomaa rahvuspark. Teringi matkarada ja Lilli Loodusmaja. Tilli kadastik. Tõllamäe tamm ja tammik. Uueveski org ja männik. Paistu tehisjärv. Sinialliku (ohvriallikas). Suure-Jaani järv. Tusti park ja paisjärv. Võrtsjärv. Viiratsi park ja tiigid. Viljandimaal on ka erinevaid muuseume, parke ja linnuseid!
KESKKONNAÕIGUS Riik sekkub- trahvid, maksud, vanglakaristus, ühiskondlik kasulik töö, et inimesed jälgiks käitumisreegleid. KESKKONNAÕIGUSE TUNNUSJOONED: Printsiibid Avalikkuse kaasamine (ajalehed, raadio, TV) Rahvusvaheline roll (konverentsid- Stockholmis 1972) Seos Euroopa Liiduga (erinevad nõuded) Teemavaldkonnad (kliimamuutused, vesi, metsandus, jäätmed, GMO jm) Terviklikkus (looduses peab valitsema tasakaal) Põhiprintsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng et tulevastel põlvedel oleks samaväärne elu. Integreerimine - SMK Kahju vältimine kui on teada, et tegevused toovad kaasa kahju, teada kuidas kahju vältida, siis tuleb õigesti toimida. Ettevaatus risk olemas, tõenäosus väike. Saastaja maksab saastetasu. Keskkonna kaitstuse kõrge tase tagada ühtne keskkonnakvaliteet kõigile. Kaasamine passiivne ja aktiivne, Eestis enamasti pass...
· Alates 1995 on ta aktsiaseltsi Kungla Investeeringud juhatuse esimees. · 19992008 oli ta AS Olympic Entertainment Group juhatuse esimees, alates 2008 samas nõukogu esimees. · 2003 asutas ta oma investeeringute juhtimiseks OÜ HansaAssets, kus Karu on nii juhataja kui ka ainuomanik ja millele kuulub enam kui pool Olympicu aktsiatest. Osalus organisatsioonides · Alates 1997 Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu juhatuse liige · Alates 2002 MTÜ Tabasalu Looduspark juhatuse liige · Alates 2003 MTÜ Suurte Tegude Fond juhatuse liige OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP Olympic Casino Eesti AS on 1993. aastast Eestis tegutsev erakapitalil põhinev teenindusettevõte, mis on kasvanud 18 liikmelisest väikefirmast üle 2336 töötajaga rahvusvaheliseks kontserniks Olympic Entertainment Group. Olympic Entertainment Group tegutseb täna edukalt seitsmes riigis: Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias, Valgevenes ja Slovakkias
toimuvad üritused ja tegutsevad ka ringid.Vallas on kolm rahvaraamatukogu: Haanja raamatukogu, lugejate arvuga ca 300 lugejat, Ruusmäe 268 lugejat, ja Luutsniku, kus on veidi üle 100 lugeja. Haanja ja Ruusmäe raamatukogus tegutsevad ka avalikud internetipunktid. https://www.riigiteataja.ee/akt/810542.txt 1.2 Haljastus ja heakord Haanja vald on rikas haljasalade poolest. Parkidest asuvad siin näiteks Rogosi mõisa park, kus asub ka RMK puhkeplats ning Haanja looduspark, Väike-Palkna maastikukaitseala ja osaliselt ka Luhasoo maastikukaitseala. Haanja külas asub ka Haanja spordi- ja puhkekeskus. Haanja suusanõlvad ja murdmaasuusarajad sobivad nii algajatele kui kogenud suusatajatele. Suusaradade pikkused on: 1 km, 2 km, 3 km ja 5 km. Teistel aastaaegadel sobivad Haanja suusarajad matkamiseks ja jalgrattasõiduks. Haanjas on 2 matkarada: Vällamäe matka- ja loodusrada ning Kavadi matkarada. Vällämäe tipus asub Eesti suurima, 17 m paksuse
Hummuli küngastik (110 m). Pilt 1. Halliste ürgorg, vaade lossivaremetelt Karksi Nuia paisjärvele. Foto: Peep Kirbits Pilt 2. Vaade Sakala kõrgustiku kõrgeimale punktile - Härjassaare mäele. Foto: Mihkel Järveoja 3 4 Loodushoid Sakala kõrgustikul on kaitsealasid 36, mis hõlmavad kõrgustikust 24 %. Suurim pärandkultuurmaistutega Loodi looduspark, Viljandi-Raudna ürgorg, Sinialliku org, Loodi Põrguorg, Loodi Puistmäe (vana lehisepuistu), Polli mäed ja Holstre mäed (mõhnastikud), Nõmme liivik, Heimtali mõisapark, Rubina looduskaitseala Veisjärve ümbruses ja Muti järvesid ja Mäeküla järve hõlmav Muti maastikukaitseala. Järeldused Sakala kõrgustik omab suurt väärtust nii maastikurajooni kui ka inimeste elupaigana. Vaheldusrikas maastik ja metsaandide rohked metsad, kalarikkad jõed ja järved teevad elu
Eestis on kokku viis rahvusparki, millest üks- Karula rahvuspark, asub Põlva-Valga-Võru regioonis. Karula Rahvuspargi kaitse-eesmärgiks on Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse. Looduskaitseala moodustatakse looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Põlva-Valga-Võru regioonis on hetkeseisuga 11 looduskaitseala, millest suurimad on Parmu ja Soontaga looduskaitseala. Maastikukaitseala ehk looduspark moodustatakse maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikukaitseala jaguneb veel omakorda ka kolmeks eritüübiks - park, arboreetum ja puistu. Põlva-Valga-Võru regioonis on hetkeseisuga 32 maastikukaitseala, ning neist suurimad ja tuntumad Haanja looduspark ja Otepää looduspark. Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks
Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on 4 peamist tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad ehk looduspargid ja programmialad. Samuti on Eestis moodustatud sookaitsealad, veekaitseala, biosfääri-kaitseala, Ramsari alad, Natura alad. Mina uurin maastikukaitsealasid.(1) Maastikukaitsealad · Maastikukaitseala ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Loodusekaitseseaduse §28 järgi on maastikukaitseala eritüübid park, arboreetum ja puistu. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. 2007. aasta lõpu seisuga on Eestis 149 maastikukaitseala. Tuntumad Eesti maastikukaitsealad: Tuhala, Tõstamaa, Viljandi, Vooremaa. (2) Vooremaa maastikukaitseala
kõrgeim tipp on 147 m ning madalaim on Hummuli küngastik (110m).Kõrgustiku kuju sarnaneb kolmnurgaga, mille põhjapoolne tipp asub Navesti jõe ligidal ja lõunapoolne jalam Läti põhjaosas. Läänest piiravad kõrgustikku Metsapole madalik, Liivi lahe rannikumadalik ja Soomaa. Põhjast Kõrvemaa ja idast Võrtsjärve madalik ja Valga nõgu ning lõunast Tälava madalik. Ligi veerand kõrgustiku ala hõlmavad kaitsealad ning suurim on Loodi looduspark. Pinnamood Sakala kõrgustik on pinnamoelt orgudega liigestunud lainjas-künklik lavamaa, kuid maastik on vahelduv ja eriilmeline.Ürgorud koos külgorgudega moodustavad orustikke.Mitmed peaorru sisse tungivad liustikukeeled on muutnud nad lõiguti orundilaadseks.Ürgorgude hulgas on nii pikki orge kui ka uurakuid ja jäärakuid.Vanades orgudes on allikad tekitanud allikasoid ja allikalubjast ebaterrasse.Samuti on vanades orgudes metsakasvanud veerud ning soostunud lammid. Suurimad orundid on
nende eest 40 päeva järjest palvetas.Edasi suundume Connemara Rahvuspargi aladele,mis on ilusamaid paiku Iirimaal. Külastame Kylemore Abbey kus on romantiline loss peegeldamas järveveel iidse looduse rüpes .Võimalus iiripäraselt lõunastada. Õhtul peatume Galways,kus ka ööbime *** hotellis 5.PÄEV Hommikusöök hotellis. Edasi suundume külastama Moheri kaljusid,mis üle 200-meetri kõrgused maalilised kaljud Atlandi ookeani rannikul.Ring of Kerry looduspark on kaarjas tee, mis viib mööda vulkaanivälimusega järske ja ümaraid mägesid teravate kaljude ja kaunite merevaadetega pikitud rannikule. See on Iirimaa üks kuulsamaid ja müstilisemaid piirkondi. Naudime Killarney Rahvuspargi vaateid.Ööbimine Killarney linnas *** hotellis. 6.PÄEV Hommikusöök hotellis. Hakkame tagasi suunduma Dublini. Tipperary tasandikul 61 m kõrgusel asub kaljuloss Rock of Cashel. Keskaegne katedraal ja kloostri varemed ning ainulaadne ringtorn kaljul
Looduspargi niitudud ja soised alad on elupaigaks nt: nõmmelõokestele, rukkirääkidele, põldpüüdele, jõgi-ritsiklindudele ja ka sookurgedele. Suurematest loomadest on siinne mosaiikne maastik elupaigaks metskitsele, rebasele ning halljänesele. Täheldatud on ka vanades metsades elutseva ilveseid ning on märgatav ka kopra arvukuse tõusu. (Fotod: Arne Ader) 11 Hinnang Otepää kõrgustikul asub Otepää looduspark, mis on kasulik nii seal elavatele inimestele kui ka loodusele. Eeskätt on selle looduspargi eesmärkiks säilitada iseloomulik kuppelmaastik, bioloogiline mitmekesisus, kohalik elulaad ja kultuuripärand. Loomulikult lasub looduspargil suur roll ka edendades sealset turismi. Selleks on rajatud sinna neli matkarada ja üks julgematele tunnetusrada Pühajärve ääres. Kuid muidugi tuleks ära märkida ka negatiivne inimmõju. Nimelt reostab loodusmaastikku suvel
piirkonnas rohkem kui 3350 m kõrgusel üle merepinna ning suvel on rahvuspark kaetud õitsva taimevaibaga. Rahvuspargis elavad kobras, vapiti, piison, põder, karibuu, puuma, ilves, koiott, grislikaru ja baribal. Vaid siin võib jälgida lumelambaid nende looduslikus keskkonnas. Jooksuajal võitlevad isasloomad halastamatult omavahel, müksides üksteist pea ja sarvedega. Emasloomade sarved on isaste omadest palju lühemad. Pargis on arvukalt turismimarsruute. Võib loota, et looduspark säilitab Kaljumäestiku puutumatu looduse kõigile neile, kes sooviksid sellega ka tulevikus tutvuda. KALJUMÄESTIKU LOOMAD Imetajad: Grislikaru, baribal, ilves, koiott, pesukaru, hunt, ahm ehk kaljukass, ameerika soobel, urson, ondatra, oravik, muskusveis, ameerika nugis, hüppur, viiksjänes, lendorav, vöötorav, ümiseja, kobras, valgejänes, lumekits, harksarvik, lumelammas ehk pakssarv, põder, vapiti.
absoluutkõrgusest vaheldumisi madalate üksikute ahelikkudega, mis on täidetud liivaga. Mojave kõrbe reljeefi tihti võrreldakse Marsi reljeefiga. Missugune kliima on seal välja kujunenud? Enamus sademetest langevad talveperioodil, sest Mojaves on mandriline kliima. Aasta sademetehulk on alla 100mm. On perioode, millal mitu aastat järjest ei saja üldse. Mojave territooriumil asub ka kuulus Mojave looduspark ja rahvuspark. Kõige madalam ja palavam koht on Surmaorg. Suvel on Mojave kõrbe temperatuur üle 49°C, madalates orgudes on kohati üle 54°C. Talvel sajab kõrbes lund. Lume tõttu mõnikordsuletaks isegi automagistraalid. Temperatuur talvel on ligikaudu 0°C. Üks kliimat kujundavaid tegureid on tuul. Kuna Las-Vegas asub kõrbe idas on tuul seal haruldane tegur, kuid läänes on see iga päev ja selle tugevus ületab nii mõnigi kord 80 km/h
nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Looduskaitseala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Looduskaitsealadest on tuntumad Matsalu, Viidumäe, Nigula ja Endla. 1994. aastal lisandus neile uus, Alam- Pedja looduskaitseala ning see loetelu täieneb lähemal ajal veelgi." [http://www.envir.ee/loodus/7page.html] (16.03.08) MAASTIKUKAITSEALA ...ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikukaitseala eritüüpi- dena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu. Maastikukaitseala (looduspargi) territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Maastikukaitsealadest Eestis võib nimetada Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laiud ning loodusparkidest - Haanja, Otepää ja Naissaare. Ka
keskendutakse kolmele: Lappi, Hammastunturi ja Ivalo (joonis 1). Kõigis kolmes piirkonnas on pikka põhjapõtrade kasvatamise traditsioon. Muud maakastusviisid on erinevalt arenenud. Joonis . Lappi, Hammastunturi ja Ivalo põhjapõtrade karjatamise piirkonnad Looduse säilitamise tähtsus Looduskaitsealade proportsioonide uurimise eesmärgiks oli teada saada, milles seisneb nende tähendus ÖTde tootmises. Uurimisalas paiknesid erinevad kaitsealade tüübid: Urho Kekkoneni Looduspark, Hammastunturi ning Sarmitunturi põlisloodusalad, Sompio Looduspark, looduskaitse all olevad rabad ja sood, ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad. Need looduskaitsealad on bioloogilise mitmekesisuse ning inim-heaolu seisukohast olulised, kuna pakuvad võimalusi rekreatsiooniks ning ligipääsu looduspärandile. Ökosüsteemi teenused ja CORINE land cover system Euroopa CORINE2000 maakatte andmebaasi sobilikkust (CLC2000) testiti hindamaks ÖT
KESKONNAKAITSE Sissejuhatus Keskonnakaitse on inimeste poolt loodud abinõude süsteem inimese ja looduse vaheliste suhete reguleerimiseks. Keskkonnakaitse põhiliseks eesmärgiks on kaitsta ja vähendada inimese elutegevusest tulenevaid kahjustusi ning parandada elukeskkonda. Eestis on kõikjal looduses ja kultuurmaastikul lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa. Suure linna elamurajoonides on lähestikku paiknevate majade ümbrus aiaga piiramata ning igaüks võib viibida nende majade ümbruses. Aedlinnades aga, kus individuaalelamute ala on aiaga piiratud, ei tohi võõras ilma peremehe loata aeda minna. Loodusmaastikel liikudes ei tohi häirida loomi ja linde, eriti nende pesitsusperioodil, elu- või sigimispaigas ning rännuteedel. Igaühel on kohustus hoida loodus puhta ja kaunina. Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse igam...
Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoidutakse keskkonda kahjustamast. Looduskaitse tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine. Keskkonnakaitse meetmed jagunevad: ennetavaiks (nt. Alternatiivsed kütused ja tehnoloogiad, jäätmete korduvkasutusega kinnised tootmistsüklid, saasteainete emissiooni vähendamine jne) ja saastamise mõju vähendavaiks (kaitseribad,puhvertsoonide rajamine). Keskkonnakaitse koosneb: Looduse (nii elava kui elutu) kaitse, Maastikukaitse ja Hooldus, Puhkemajanduse korraldamine looduses, Saastekontroll, Taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine, Õhukaitse, Veekaitse, Prügimajandus, Keskkonnahügieen. Keskkonnamuutuste põhjused: Rahvastiku muutused,Energia kasutamise suurenemine ja energiaallikate struktuuri muutused,Põllumajandus ja kalandus,Sotsiaal-majanduslikud probleemid,Tervishoid. Keskkonnaprobleemid:Globaalsed: kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogi...
· märts/aprill - lihavõtted · 1.juuli - vabariigi päev · 25.detsember - jõulud · 26.detsember - teine jõulupüha 30.12.12 Evelin Pärn 43 Naised turul 30.12.12 Evelin Pärn 44 Ghana Iseseisvuse kaar 30.12.12 Evelin Pärn 45 Ghanalased kala püüdmas 30.12.12 Evelin Pärn 46 Ghana lapsed tööd 30.12.12 Evelin tegemas Pärn 47 Looduspark Ghanas 30.12.12 Evelin Pärn 48 Ghana raudteejaam 30.12.12 Evelin Pärn 49 Ghana raha "cedi" 30.12.12 Evelin Pärn 50 Kasutatud allikmaterjalid · http://en.wikipedia.org/wiki/Ghana#Economy · http://et.wikipedia.org/wiki/Ghana · http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Ghana · http://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/economy/import_duty.php · http://vibeghana.com/Ghana_Import_Export_Duty.html · http://www.ghana.gov.gh/ 30
Looduskaitsealad on kaitse all oma loodusliku või teadusliku väärtuse poolest, mille säilitamiseks, kaitsmiseks ja uurimiseks on ette nähtud kindlad kaitsemeetmed. Looduskaitsealadel uuritakse looduslikke protsesse ning ohustatud taime-, looma- ja seeneliike ning muid looduslikke nähtusi. Väikseim on Anne kaitseala Tartu maakonnas (16 hektarit), suurim aga Alam-Pedja looduskaitseala Jõgeva, Viljandi ja Tartu maakonnas (34 219 hektarit). Maastikukaitseala: Maastikukaitseala ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud kas eriti haruldase maastikuvormi või vastupidi, Eestile väga tüüpilise maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Looduskaitset Eestis reguleerivad looduskaitseseadus ning looduskaitse valdkonda puudutavad määrused. Alates 1. juulist 2007 on meil viis rahvusparki, 129 looduskaitseala, 149 maastikukaitseala ning 124 kaitstud piirkonda, mille kaitsereeglid on
Looduskaitse Sõnasta säästva arengu mõiste selgitus. Kasuta materjali slaididel. Millised on säästva arengu 4 kõige üldisemat ja olulisemat põhimõtet? Säästev areng tähendab mõistlikku käitumist keskkonnaga praegusel hetkel, et meie tulevastel põlvedel oleks samaväärne või isegi parem elukeskkond. Ehk see rahuldab meie praegused vajadused mõjutamata tuleviku omi. Põhimotted: 1. Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslikud otsused peavad olema seostatud nende (otsese ja kaudse) mõjuga keskkonnale 2. Põlvkondadevaheline kohustus: praegused majandus- ja keskkonnapoliitilised otsused ning sellealane praktiline tegevus peavad arvestama nende mõju tulevastele põlvkondadele (peavad arvestama pikaajalisi ökoloogilisi efekte) 3. Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on võrdne õigus puhtale keskkonnale 4. Keskkonna kaitsmine: loodusressursside säilitamine ja keskkonna kaitsmine Millised on looduskaitse ee...
Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks Eestis on 4 peamist tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad ehk looduspargid ja programmialad. Samuti on Eestis moodustatud sookaitsealad, veekaitseala, biosfääri-kaitseala, Ramsari alad, Natura alad. Mina uurin maastikukaitsealasid. Maastikukaitseala ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Loodusekaitseseaduse §28 järgi on maastikukaitseala eritüübid park, arboreetum ja puistu. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. 2007. aasta lõpu seisuga on Eestis 149 maastikukaitseala. Tuntumad Eesti maastikukaitsealad: Tuhala, Tõstamaa, Viljandi, Vooremaa.
2011 Sissejuhatus Rahvuspargid ehk natsionaalpargid on erilise rahvusliku väärtusega alad looduse ja kultuuripärandi kaitseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on viis rahvusparki: Lahemaa, Vilsandi, Karula, Soomaa ja Matsalu. Neist tähtsaim on Lahemaa rahvuspark, mis on terves Euroopas väga oluline. Lisaks rahvusparkidele on Eestis ka loodus- ja maastikukaitsealad. Näiteks Alam-Pedja Looduskaitseala, Endla Looduskaitseala, Haanja Looduspark, Hiiumaa Laidude maastikukaitseala, Kõrvemaa Maastikukaitseala jne. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0104/uudo.html Lahemaa rahvuspark Lahemaa on Baltimaade esimene rahvuspark. Rahvuspark asustati 1. juunil aastal 1971. See asub Põhja-Eestis. Lahemaa rahvuspark on Eesti suurim. Selle pindala on 72500 hektarit, millest 47410 hektarit maismaad ja 25090 hektarit merd
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
